Laintesse heidan end

„…laintesse peidan end, “ laulab Ivo Linna, Eesti rahva muusikaline au, mõistus ja südametunnistus. Eesti on saabuval sügisel heitmas end kolmandasse koroonalainesse ja kriisi lahendamisega tegelevad otsustajad on peitmas end samasse lainesse ajal, mil avalik tähelepanu liigub presidendi ja kohaliku omavalitsuste valimistele.

TEKST: MARIKA PENSA, Apotheka juht, Eesti Proviisorapteekide Liidu volikogu liige FOTO: REMO TÕNISMÄE

Meresõidu pärimuses on üheksas laine kõige kõrgem ja hukutavam. Praeguse vaktsineerimiskiiruse juures pole meil liiga palju kindlust uskuda, et üheksas laine Eestini ei jõua. Uusi tüvesid on tekkimas nagu seeni pärast vihma. Oleme viirusega võideldes teinud palju, aga mitte piisavalt ja nii kiiresti kui vaja.

Olukorras, kus vaktsineerimisaltimad inimesed on oma sutsu juba kätte saanud, läheb kogu protsess järjest vaevalisemaks – nagu maratoni viimased kilomeetrid. Aga erinevalt maratonijooksust pole meil võimalik võistlust ajaga katkestada ja peame mobiliseerima kõik ressursid, mis meil kasutada on.

Apteegis vaktsineerimine on edukas

Varasematel aastatel on apteekides vaktsineeritud kümneid tuhandeid inimesi puukentsefaliidi ja gripi vastu. Edukalt. Inimeste liikumisteede lähedal – kaubanduskeskustes, asulakeskustes, haiglate lähedal. Inimestele sobivatel aegadel – pärast tööd ja nädalavahetustel. Inimestel on tekkinud õigustatud ootus ja harjumus end apteegis vaktsineerida.

Poolteist aastat pärast uue kurja tõve Eestisse jõudmist andis riik lõpuks loa teha projektipõhiselt kaitsesüstimist apteekides ka koroonaviiruse vastu. Riik hindab praegu seda kui ajutist vajadust ja esialgu on antud luba teha esimesi süste apteegis ainult septembri lõpuni. Esimese kuu COVID-19 vaktsineerimise kogemus apteekides oli julgustav, näiteks Jõhvi apteegis sai kaitsesüsti üle 800 inimese. Praeguseks saab end vaktsineerida 24 apteegis, kokku üheksas maakonnas.

Apteekrid hoolivad ja tegutsevad

Eesti reeglite järgi tohivad vaktsineerida vaid spetsiaalse immuniseerimiskoolituse läbinud arstid, medõed ja ämmaemandad. Puugi- ja gripivaktsineerimistest on apteekidele tekkinud usaldusväärsete õdede võrgustik, kelle rakendamine nende töövälisel ajal ei võta tükikestki ära muu tervishoiusüsteemi toimimisest. Aga sellest on vähe. Praegune võimekus on aga piiratud vaktsineerijate ja vaktsineerimiseks sobilike ruumide puudusega.

Vaktsineerimisõiguse võiks riik anda ka tervishoiutöötajatest apteekritele, kellest viimne kui üks on saanud erialase meditsiinivaldkonna kõrghariduse. Nii on see ka teistes Euroopa Liidu riikides, Ameerika Ühendriikidest rääkimata.

Apteekrid on toimekas ja hooliv rahvas. Me ei oota riigilt suuniseid, vaid tegutseme ka ise. Reeglite järgi tohib apteekides vaktsineerida juhul, kui neis on eraldi teenuste pakkumise ruum. Selliseid apteeke on Eestis ligi 50. Neid oleks palju rohkem, kui riik näeks apteeke ja apteekreid pikaajaliste partneritena ja annaks loa vaktsineerida ka apteekritel. Apteegiomanikud vajavad kindlustunnet, et tekiks valmisolek ruumidesse investeerida. Apteegid aitavad eesmärgini jõuda

Seni pole riik andnud selget sõnumit, et vajab apteekide näol pikaajalist partnerit Eesti elanike vaktsineerituse taseme tõstmisel. Praegune projektipõhine partnerlus ei anna kindlustunnet, et meie abi vajatakse ka tulevikus.

Apteegist ei saa massvaktsineerijat ja apteeker ei hakka asendama tublisid õdesid, arste ja ämmaemandaid, kuid lai apteegivõrgustik ja meie apteekrid saavad kohe kindlasti olla toeks ja abiks meie ühise eesmärgini jõudmisel.

Oleme Eestis pusinud koroonavaktsineerimisega üle kivide ja kändude, kukkudes Euroopa esimeste seast tagaotsa. Oleme proovinud perearste, vaktsineerimiskeskusi, haiglaid, busse ja muud. Vahetumas on juhtkond kriisi reguleerivas sotsiaalministeeriumis. Palun, vaadakem otsa teiste riikide edukale kogemusele ja andkem Eesti apteekritele, erialase haridusega tervishoiutöötajatele, õigus panustada koroonakriisi lahendamisse, et Eesti saaks kiiremini edasi minna enne üheksanda laine saabumist.