Ära unusta endale aega võtta

No sa tead seda ju niigi, aga aega justkui ei ole. Vahel tundub, et polegi vaja aega maha võtta, sest kõik sujub suurepäraselt – tempo on peal, tuju on hea. Ka niimoodi saab, kuni ühel hetkel lihtsalt enam ei jõua.

TEKST: INGA LUNGE l FOTO: HELIS KÜNNAP

Kõik on suurepärane, aga jaks saab otsa, silm ei sära, kohustusi on liiga palju. Kui lähed mõttes tagasi, siis mäletad veel selgelt kunagist vaimustust ja rõõmu, suurt soovi midagi muuta, nautida nii tööd kui ka kodu.

Mis on minu aeg?

Vahel tundub, et naise jaoks tähendab see aega koos laste ja mehega. Muidugi on kodus palju ilusat ja toredat, ma ei salga. Saab mängida lauamänge, pesta nõusid, koristada, teha armastusega õhtusööke. On päris mõnus tulla pärast pikka tööpäeva koju ja samas üldse mitte nii mõnus avastada, kui paljud asjad ka siin tegemist ootavad.

Kohati tundub, et päris oma aeg on koos sõpradega. Kellegi juures külas olles ei ole vaja vähemalt koristamise, kasvatamise ega töö peale mõelda. Tegelikult jagad aga ka seal end teistega. Kuulad ja elad kaasa kellegi muredele või rõõmudele.

Mõnikord tundub, et minu aeg on tööl. Saan teha täpselt seda, mida armastan. Puhkan hetkeks kodustest ülesannetest. Olen koos inimestega, kes minuga koos loovad uusi väärtusi.

Kõik see ongi tore – töö, kodu, sõbrad. Inimesed minu ümber on ilusad ja head, aga ometi võib ühel hetkel tunduda, et ei jaksa, lihtsalt ei jõua. Siis unistan, et minu aeg oleks see, kui saan mõnusat raamatut lugeda, tegeleda hobidega, vaadata televiisorist head filmi.

Millal on olemise aeg?

Kui ma ütlen mõnele heale sõbrale „ära unusta endale aega võtta“, ei mõtle ma kunagi selliste asjade peale, millest siin kirjutasin. Ka raamatu lugemiseks võtan ma praegu aega, ka tööks ja hobideks. Millal on aga olemise aeg? Iseendaga olemise aeg.

Pidevas tegutsemise tuhinas olin möödunud suve lõpuks unustanud lihtsalt olemise. Ma ei mäleta, et ma kunagi enne oleksin võtnud aega ainult iseendale – inimeste, raamatute, hobide ja tehniliste seadmeteta.

See juhtus kogemata ja õnneks väga õigel hetkel. Pärast pikalt kestnud etendusi ja kontserte jäin oma maakoju kolmeks päevaks täiesti üksi. Ma ei teinud tõepoolest mitte midagi. Istusin paar tundi maja ees, siis mõne tunnikese jõe ääres. Vaatasin vett ja taimi, linde ja taevast. Kuulasin, kuidas puud kohisevad. Vaatasin, mismoodi putukad ringi askeldavad. Tõsi, vahepeal sõin, siis kui keha mulle märku andis. Jäin magama, kui silmad vajusid kinni. Alguses jooksid mõtted peas, liikusin ajas edasi ja tagasi, tegin plaane, fantaseerisin vastuseid hüpoteetilistele küsimustele. Ühel hetkel sai aga peas ringlevast mürast vaikus. Ma lihtsalt olin. Hingasin ja olin lihtsalt olemas. Korraks täiesti eemal ja väljas kõigest, mis minu tähelepanu ihaldas. Mul oli aeg iseendale.

Sa saad küll!

Ära ütle, et sa ei saa. Saad küll! Mitte midagi ei juhtu, kui sind ei ole mõni päev teiste jaoks olemas. Kõike annab korraldada. Ja kuna ma tean, et kiire tempo juures ei pruugi minul sellist aega mitte kunagi tulla, olen otsustanud, et see aeg tuleb võtta. Vaadata korraks enda kalendrisse ja broneerida aeg iseendale. Maailm saab hakkama, mind on vaja eelkõige mulle endale. Et mida ma siis teen? Ma ei tea, ma ei tee nendeks päevadeks plaane – hea, kui oskan olla nii, et ei tee mitte midagi. Hea, kui oskan sel hetkel märgata, mis toimub minu sees ja olla lõpuks nii, et mul endal on hea ning rahulik ilma ärevuse või tegutsemise soovita.

Õnnelik olemiseks ei ole vaja teist inimest või teise inimese mõtteid. Selleks, et nautida inimesi ja tegevusi, on vaja õppida nautima ka üksinda tegevuseta olemist. Aga sellest kõigest ei pruugi mulle armsad, kinni jooksnud, üle töötanud, ära väsinud, sära kaotanud sõbrad aru saada. Tunnistan, ma ise olen vahel samasugune ja seepärast tuletangi meelde „ära unusta endale aega võtta“ – ainult iseendale, lihtsalt olemiseks. Kui minul ja sinul on iseendaga üksinda hea – mitte midagi tehes, siis on meil lõpuks hea ka koos olla. Ära karda seda aega, sest nii nagu ütleb India joogaguru Sadhguru: „Kui sa oled üksinda õnnetu, siis ilmselgelt oled sa halvas seltskonnas.“ Tunne iseendast ja olemisest rõõmu.