Mis päästaks leopardinahast?

Nagu päike kõrgema kaarega taas taevalaotuses jalutab, on nad tagasi – laigud nagu väikesel leopardil. Laubal, põsesarnadel ja ülahuulel. Valmis võimu võtma ja uutele sõpradele lahkelt ruumi tegema! Mis küll aitaks pigmenti pidurdada?

Ebaühtlane pigmendi jaotumine nahas ehk hüperpigmentatsioon on üsna sage nahaprobleem. Enamasti tekivad pigmendilaigud liigsest päikese nautimisest ja kui ei kaitsta nahka kaitsefaktorit sisaldava kreemi või riietega. Pigmendilaigud on tingitud bioloogilise pigmendi melaniini ületootmisest nahas. Melaniini toodavad melanotsüüdid ja nende rakkude liigset aktiivsust mõjutavad erinevad faktorid. Kosmeetik-koolitaja Külliki Piatecki sõnul kutsuvad inimesed ise oma käitumisega kurja karja. Kui praadida end päikese c käes nii, et tekib põletus, on pigmendi tootmine häiritud ka tulevikus. Ka aastaid hiljem võivad ühekordsest päikesepõletusest tekkida pigmendilaigud, isegi siis, kui kasutada vahepeal tublisti päikesekaitsekreemi. „Eesti elanike jaoks on nahale kõige ohtlikum aeg suvi. Kui nahk on terve ja tugev kosmeetik Külliki P ia t e k i ning päikesega üle ei pinguta, ei teki ka liigset pigmenti.“

TEKST:

KADRI KÜTT

FOTOD:

ADOBE STOCK, ERAKOGU

Mitte ainult ilumure

Pigmendilaikude teket soodustavad ka rasedus, teatud ravimite tarvitamine, katkine nahk, sh akne. Need nõrgestavad naha kaitsevõimet, mille tõttu tekib päikesepõletus kiiremini. „Igasugune pigmendilaik on märk, et päikesega on üle doseeritud,“ sõnab Külliki Piatecki. Sõltumata sellest, kas tegu on ühekordse põletusega või elu jooksul kogunenud liialdustega, võib halbade asjade kokkulangemisel tekkida nahavähk. „Esimene staadium on pigmendilaik, teine aktiiniline keratoos ja kolmas vähk. Pigmendilaik ei ole vaid esteetiline probleem,“ sõnab Külliki Piatecki.

Naha fototüübist sõltub, kui ettevaatlik tuleb päikesega olla. Eesti elanikel on enamasti teine fototüüp ehk hele päikesetundlik nahk. Seetõttu tuleb eriti teraselt jälgida, kui kaua päikese käes viibida. Teisele fototüübile soovitatakse ilma kaitsekreemita olla päikesekiirguse käes korraga vaid 10 minutit – selle aja jooksul ei jõua tekkida nahapunetust. „Vastavalt oma nahatüübile tuleks valida sobiva päikesekaitsefaktoriga (SPF) kreem. Päikesekaitsetootel olev SPF-number näitab, mitu korda suurendab kreem inimese päikesetaluvust ehk pikendab aega, mil võib põletust kartmata päikese käes olla,“ selgitab Külliki Piatecki.

Näiteks, kui sinul on teise fototüübi nahk ja kasutad toodet, mille SPF on 10, võid kokku nautida päikest 10 x 10 minutit, ilma et see nahka kahjustaks.

Põletikud tõmbavad päikest ligi

Pigmendilaigud leiavad sageli koha näol ja ennekõike kohtades, kuhu päike ulatub kõige paremini peale paistma: ülahuulel, põsesarnadel ja otsmikul. Enam kaitset vajavad ka õhema nahaga dekoltee, käed ja turi. Ka katkine ja põletikuline nahk tõmbab rohkem päikest ligi.

„Näiteks katkise ja sügeleva nahaga inimesed või noored, kellel on akne, arvavad tihtipeale ekslikult, et päike ravib ja kuivatab nende naha tervemaks,“ tõdeb Külliki Piatecki. „Tegelikult muutub valge nahk lihtsalt jumekamaks ja punetav punn pole enam nii nähtav.“

Katkine nahk on kaitseta ja päikesekiir jõuab kiirelt pigmenti tootvat rakku mõjutama. Päikese tõttu võivad akneprobleemiga inimesel tekkida hiljem vistrike piirkondadesse pruunid pigmendilaigud.

Liigse kiirguse eest kaitseb kell

Külliki Piatecki meenutab, et vanasti räägiti pigem sellest, et kogu aeg tuleks päevitada, sest siis tekib nahas melaniini, mis kaitseb sügavamaid kudesid päikesekiirguse eest. Nüüdseks on selge, et pidev päevitamine naha iseeneslikku kaitsevõimet ei tugevda, vaid oma nahka peame ise hoolikalt kaitsma.

“Minimaalne kaitsefaktor võiks olla SPF 30, aga kõige tähtsam päikesekaitsetoode on ikkagi kell. Ennast ei tohi päikese kätte ära unustada. Palju sõltub ka UV-faktorist konkreetses piirkonnas, mis võib riigiti suurel määral erineda,” ütleb Külliki Piatecki.

Kaitsekreemi tuleb peale kanda pool tundi enne päikese kätte minekut. Kõrgema UVfaktoriga riikides võib päikesepõletus muidu tekkida juba enne, kui kreemi keemiline kaitse mõjuma hakkab. Kreemi tuleks uuesti nahale kanda pärast ujumist ja higistamist ka siis, kui toode on veekindel.

Kosmeetik-koolitaja rõõmustab, et päikesekaitsekreemid on aastate jooksul oluliselt kvaliteetsemaks muutunud. Lisandunud on uuenduslikke koostisi ja tekstuure, katvate kreemide kõrvale on tulnud läbipaistvaid ja n-ö nähtamatuid valikuid. Euroopa Liidus on kaitsekreemide maksimaalne SPF 50, sest sellest suurema näitajaga tooted võivad tarbijaid eksitada.

Pigment on peidus pinna all

Pigmendist räägitakse ennekõike päikeselisel aastaajal, kuid talvelgi ei kao see kuhugi. Kui pigmendi tootmine on nahas tasakaalust väljas, ei normaliseeru see iseenesest. „Aastaid tagasi pleegitati nahka, kui olid pigmendilaigud, kuid melaniini tootvate rakkude tegevust ei suudetud sellega kontrollida. Nüüd kasutatakse õnneks kosmeetikatoodetes nanotehnoloogilisi ja aktiivseid toimeaineid, mis taastavad rakkude normaalse tegevuse ja pigmendi ühtlase jaotumise nahas,“ lausub Külliki Piatecki.

Kosmeetikumides sisalduvad ained suudavad nahka depigmenteerida – eemaldada tekkinud pigmendilaigud ja ära hoida uute teke.

Neil, kel kord juba pigmendilaigud olnud, jääb siiski oht, et need tulevad tagasi, kui uuesti päikese kätte minna. Ja kus on juba üks laik, tuleb juurde ka teine, kui probleemiga ei tegele. „Kui kord on raku normaalne talitlus rikutud, on nahk kahjustunud,“ selgitab Külliki

Mis tüüpi on sinu nahk?

Sõltuvalt sellest, kuidas nahk reageerib UV-kiirgusele, eristatakse nelja fototüüpi:  I fototüübiga inimesed saavad päikese käes viibides alati päikesepõletusi ja nende nahk ei päevitu.  II fototüübiga inimestel tekivad päikesepõletused sageli, nad päevituvad tavapärasest aeglasemalt.  III fototüübiga inimestel tekivad päikesepõletused harva ja nende nahk päevitub kiiresti.  IV fototüübiga inimestel päikesepõletusi ei teki, nahk päevitub kiiresti. Kõige agressiivsemat nahavähivormi melanoomi esineb sagedamini I ja II naha fototüübiga inimestel. Tavaliselt on neil punased või blondid juuksed ja sinised silmad. Heledanahalistel on nahas vähem melaniini ja kaitse UV-kiirguse kahjustuse vastu on väiksem.

Allikas: kliinik.ee.

Hea teada!

Pigmendilaikudest vabanemiseks kasutatakse erinevaid protseduure.

Hüperpigmentatsiooni põhjustab

• päevitamine, • suukaudsed rasestumisvastased vahendid ja hormoonravimid, • valgustundlikkust suurendavad ravimid, • vananemine, • hele nahatüüp, • suitsetamine.

Allikas: Külliki Piatecki Piatecki. „Igapäevases näohoolduses tuleks kasutada seerumit või kontsentraati, mis reguleeriks pigmendi moodustumist. Lisaks tuleb end päikese eest kaitsta. Nahaarstid ütlevad, et müts, pluus ja prillid on selleks parimad vahendid.“

Protseduuriga pigmendist vabaks!

Pigmendilaikudest vabanemiseks on erinevaid kosmeetilisi protseduure. Ühed levinumad on keemilised koorimised. Nende käigus imendatakse naha sügavamate kihtideni eri tüüpi aineid, mis aitavad ära hoida ka uute laikude tekke. Ka mikronõelumine, valgusteraapia ja protseduurid mesoteraapilise aparaadiga aitavad pigmendilaike vähendada. „Pigmenti tootvad melanotsüütrakud

paiknevad naha alumises kihis ja nendeni jõudmiseks kasutatakse protseduuridel kõrge imendumisvõimega liposoomse koostisega tooteid. Kui kosmeetilised protseduurid siiski ei aita, on järgmine võimalik samm meditsiinilised laserid,” selgitab Külliki Piatecki.

Mida varem pigmendilaiku eemaldada, seda lihtsam ja soodsam see on. Hoolduste sagedus sõltub protseduurist, näiteks keemilisi koorimisi tehakse kuurina kuus korda ja enamasti üle kahe nädala.

Pärast selliseid „kangemaid“ protseduure on päikese võtmine täielikult vastunäidustatud ja soovitatakse kasutada ka päikeseprille. „Kõiki kosmeetilisi protseduure saab teha ka päikeselisel hooajal, kuid siis tuleb veelgi hoolsamalt kaitsetooteid kasutada. Eestis on enamik aastast pime aeg ja seetõttu protseduure üldiselt suvel ei tehta, sest pole mõtet võtta riske, kuna inimesed kipuvad päikesekaitse ära unustama,“ sõnab kosmeetik-koolitaja.

5 sammu pigmendi peatamiseks

Apotheka iluteenindajad Julia Netšajeva ja Ilona Priimak annavad nõu, kuidas pigmendilaikude tekkimisele pidurit tõmmata.

1.Hoidu kiirgusest! Pigmendilaikude ärahoidmiseks väldi lisaks looduslikule päikesekiirgusele ka tehislikku UV-kiirgust solaariumis. Kanna päikesekaitset ka talvel mägedes suusatades. Eriti hoolikalt kaitse nägu, kaela ja käsi.

2.Väldi lõhnastamist! Pigmendilaigud võivad tekkida sinna, kus vahetult enne päikese kätte minekut on kasutatud parfüümi. Seetõttu on suvel ohutum piirduda alkoholivaba parfüümiga ja lõhna piserdamisega riietele.

3.Naudi päikest mõõdukalt! Pidev päevitamisega liialdamine põhjustab pigmendilaikude ja nahavähiriski kõrval ka naha enneaegset vananemist. Päevitumine pole muud kui kaitsereaktsioon ultraviolettkiirguse vastu, mis muudab naha jämedakoeliseks, karedaks, tuhmiks ja kortsuliseks. Apotheka apteegid pakuvad võimalust mõõta nahapigmentatsiooni, mis on abiks sobiva nahakaitsevahendi leidmisel.

4.Kontrolli oma nahka! Kui su kehal on rohkelt sünnimärke, käi neid regulaarselt, näiteks kord aastas nahaarsti juures kontrollimas. Palja silmaga ei pruugi inimene ise eristada, kas sünnimärk on hea või halb.

5.Vali hoolduseks eritooted! Regulaarselt kõrge päikesekaitsefaktoriga kreemi kasutades võivad pigmendilaigud taanduda, seda soodustavad ka antioksüdantidega kreemid ja koostisained nagu alfa-hüdroksühapped ehk AHA-d, C-vitamiin, retinoidid ja aselaiinhape.

Isdin ampullid pigmendilaikudele ja öiseks koorimiseks (2 ml, 10 tk + 10 tk) 35,69 €

Avène Sun Intense Protect päikesekaitseemulsioon SPF 50+ (150 ml) 27,50 €

Proovi!

Sesderma Azelac Ru

depigmenteeriv liposoomseerum (30 ml) 42,50 €

BioNike

B-Lucent Drop-on pigmendilaikudele (15 ml) 15,99 €

BioNike

B-Lucent kreem pigmendilaikudele SPF 50 (40 ml) 26,20 €

BioNike Sun Acteen päikesekaitsekreemgeel SPF 50+ (50 ml) 15,90 €

Isdin

pigmendilaike ennetav päikesekaitsevedelik SPF 50+ (50 ml) 26,20 €

Eucerin

Anti-Pigment päevakreem SPF 30 (50 ml) 41,20 €