sinu ilu
MIS PÄÄSTAKS ? t s a h a in d leop ar Nagu päike kõrgema kaarega taas taevalaotuses jalutab, on nad tagasi – laigud nagu väikesel leopardil. Laubal, põsesarnadel ja ülahuulel. Valmis võimu võtma ja uutele sõpradele lahkelt ruumi tegema! Mis küll aitaks pigmenti pidurdada?
E
Kü llik iP
iatecki
baühtlane pigmendi jaotumine nahas ehk hüperpigmentatsioon on üsna sage nahaprobleem. Enamasti tekivad pigmendilaigud liigsest päikese nautimisest ja kui ei kaitsta nahka kaitsefaktorit sisaldava kreemi või riietega. Pigmendilaigud on tingitud bioloogilise pigmendi melaniini ületootmisest nahas. Melaniini toodavad melanotsüüdid ja nende rakkude liigset aktiivsust mõjutavad erinevad faktorid. Kosmeetik-koolitaja Külliki Piatecki sõnul kutsuvad inimesed ise oma käitumisega kurja karja. Kui praadida end päikese käes nii, et tekib põletus, on pigmendi tootmine häiritud ka tulevikus. Ka aastaid hiljem võivad ühekordsest päikesepõletusest tekkida pigmendilaigud, isegi siis, kui kasutada vahepeal tublisti päikesekaitsekreemi. k i „Eesti elanike jaoks on nahale kõige eet kosm ohtlikum aeg suvi. Kui nahk on terve ja tugev ning päikesega üle ei pinguta, ei teki ka liigset pigmenti.“
TEKST: KADRI KÜTT FOTOD: ADOBE STOCK, ERAKOGU
42
NAERATA KEVAD 2022
Mitte ainult ilumure
Pigmendilaikude teket soodustavad ka rasedus, teatud ravimite tarvitamine, katkine nahk, sh akne. Need nõrgestavad naha kaitsevõimet, mille tõttu tekib päikesepõletus kiiremini. „Igasugune pigmendilaik on märk, et päikesega on üle doseeritud,“ sõnab Külliki Piatecki. Sõltumata sellest, kas tegu on ühekordse põle-
tusega või elu jooksul kogunenud liialdustega, võib halbade asjade kokkulangemisel tekkida nahavähk. „Esimene staadium on pigmendilaik, teine aktiiniline keratoos ja kolmas vähk. Pigmendilaik ei ole vaid esteetiline probleem,“ sõnab Külliki Piatecki. Naha fototüübist sõltub, kui ettevaatlik tuleb päikesega olla. Eesti elanikel on enamasti teine fototüüp ehk hele päikesetundlik nahk. Seetõttu tuleb eriti teraselt jälgida, kui kaua päikese käes viibida. Teisele fototüübile soovitatakse ilma kaitsekreemita olla päikesekiirguse käes korraga vaid 10 minutit – selle aja jooksul ei jõua tekkida nahapunetust. „Vastavalt oma nahatüübile tuleks valida sobiva päikesekaitsefaktoriga (SPF) kreem. Päikesekaitsetootel olev SPF-number näitab, mitu korda suurendab kreem inimese päikesetaluvust ehk pikendab aega, mil võib põletust kartmata päikese käes olla,“ selgitab Külliki Piatecki. Näiteks, kui sinul on teise fototüübi nahk ja kasutad toodet, mille SPF on 10, võid kokku nautida päikest 10 x 10 minutit, ilma et see nahka kahjustaks.
Põletikud tõmbavad päikest ligi
Pigmendilaigud leiavad sageli koha näol ja ennekõike kohtades, kuhu päike ulatub kõige paremini peale paistma: ülahuulel, põsesarnadel ja otsmikul. Enam kaitset vajavad ka õhema nahaga dekoltee, käed ja turi. Ka katkine ja põletikuline nahk tõmbab rohkem päikest ligi.
