Aktsia analüüs

Anal체체simeetodid M채rts 2011 Risto Sverdlik Kristo Oidermaa

Sisukord Tehniline analüüs – Risto Sverdlik Fundamentaalanalüüs – Kristo Oidermaa

2

Mis asi on tehniline anal端端s?

3

Mis asi on tehniline anal端端s?

4

Graafikute t端端bid

5

Joongraafik

6

Bar OHLC

7

K체체nlad K천rgeim Avanemishind

Sulgemishind

Sulgemishind

Avanemishind Madalaim

8

Trend

9

Pikaajaline trend

10

Keskmine trend

11

L端hiajaline trend

12

Horisontaalne toetus ja vastupanu

13

Diagonaalne toetus ja vastupanu

14

Diagonaalne toetus ja vastupanu

15

Trendijooned

16

Tehnilised indikaatorid • 1) Juhtivad ehk leading indikaatorid (ostsillaatorid) • Annavad signaali enne trendi muutust

• 2) Mahajäävad ehk lagging indikaatorid (momentum) • Annavad signaali pärast trendi muutust

17

Libisevad keskmised Simple moving avarage (SMA)  Andmehulga keskmine väärtus  10 perioodi SMA = viimase kümne hinna keskmine väärtus

18

SMA

19

Libisevad keskmised Exponential moving average (EMA) Arvutamine keerulisem EMA(current) = EMA(previous) + SmoothingFactor x (Price – EMA[previous]) SmoothingFactor = 2/(1+n) n = periood Kui n = 10, siis SmoothingFactor = 2/11 = 0,181818 20

SMA vs EMA 50-SMA

50-EMA

21

MACD • • • •

22

Moving Avarage Convergence-Divergence MACD: (12-day EMA – 26-day EMA) Signal line: 9-day EMA of MACD Kasutatakse trendi pöördumise leidmiseks

MACD

Signal

23

MACD

Relative Strenght Index • Populaarseim ostsillaator • Vahemikus 0-100 • Mõõdab hinnaliikumise kiirust ja muutust ehk sisuliselt üleostetust ja ülemüüdust • Üldiselt: <30  ülemüüdud >70  üleostetud

24

RSI = 100 – 100/(1+RS) RS = Average gain / average loss

RSI

25

Divergents â&#x20AC;˘ Hinnagraafiku ja indikaatori lahknevus

26

Küünalde mustrid • Doji • Hammer & Hanging Man

27

N채ited

28

N채ited

29

Kokkuvõtteks • Ettevõtete puhul: – Piisavalt suur – Likviidne (korralik käive; piisav hulk vabalt kaubeldavaid aktsiaid ehk free float) – Ei tööta majandustulemuste ajal

30

Kuldreegel Hoia asi lihtsana!

31

Ă&#x201E;ra kĂľike ka usu...

32

Mis on fundamentaalne analüüs?

Fundamentaalseks analüüsiks nimetatakse ettevõtte ja tema hinnataseme analüüsimist keskendudes finantsaruannetele, juhtkonnale, konkurentsile ja turusituatsioonile.

Fundamentaalse analüütiku tööriistadeks on: – Finantsaruanded (ettevõtte enda ja konkurentide omad) – Turuandmed (statistika, analüüsid, hinnangud) – Kontaktid juhtkonnaga – Aktsia hind (minevikuliikumised ja turuhind)

Fundamentaalse analüüsi eeldus Eeldus: Turg võib ettevõtet lühiajaliselt valesti hinnata, kuid pikaajaliselt turg märkab oma viga ning parandab selle.

Järeldus: Seega on analüütiku eesmärgiks leida valesti hinnatud ettevõtteid, neid osta (või müüa) ning teenida selle pealt, et turg oma vea pikemas perspektiivis parandab.

Analüüsi protsess 1) Ettevõtte ärimudeli analüüs 2) Tuleviku finantstulemuste prognoosimine 3) Õige väärtuse hindamise mudeli valimine 4) Ettevõtte väärtuse leidmine

Investeerimisotsuse tegemine

Ärimudeli analüüs • • • • • • • • •

Ettevõtte enda pikaajaline strateegia ja lähiaja plaanid Juhtkonna kohtumised, sõnavõtud Sektorianalüüs ning ettevõtte turupositsioon Välisfaktorid: tehnoloogia, regulatsioonid, sotsiaalsed mõjud Konkurentsieelis Peamised riskid Millised faktorid mõjutavad tulemusi enim?

Finantsaruannete analüüs (käibe struktuur, kulude struktuur) Raamatupidamisstandard ja audiitori aruanne

Mineviku v천i tuleviku andmed?

Mineviku finantsandmed (m체체k, kasumlikkus, kasum) Tehtud juhtimisotsused

Prognoosid tulude ja kulude kujunemisest tulevikus

Hinnangud turu edasise arengu kohta Kas sama juhtkond j채tkab?

Prognoosimine Prognoosimist alustatakse tuludest: - Võimalusel tasub tulud enda jaoks lahti võtta, näiteks poodide arv x müük poe kohta (Baltika) reisijate arv x tulu reisija kohta (Tallink) - Tulude poolel peaks kajastuma nii üldine majanduskasv, sektori kasvu väljavaade kui ka konkurentsisituatsioon.

Kulude prognoosimisel tuleb selgelt eristada kululiike: – Müügiga otseselt seotud kulud (toore, materjal & teenused, ...)

– Müügiga kaudselt seotud kulud (turundus, tööjõud, üldkulud, ...)

– Müügiga väheseotud kulud (teadus- ja arendustegevus, ...)

– Müügiga mitte seotud kulud (amortisatsioonikulu, finantskulud, ...)

Prognoosimine - tulud

Tallinki müügitulud 2009/2010 Piletimüük

m EUR 217,2

Kaubaveoteenuste müük

98,5

Majutuse müük

11,0

Müük restorandides ja poodides

Reisjate arv x tulu reisija kohta

441,6

Laevade rentimine

17,1

Muud tulud

28,4

Kokku müügitulu

Piletimüük, majutuse müük, restoranide ja poodide tulu sõltub reisijate arvust

Kaubaveoteenuste müük (Tallink avaldab kuised mahud)

813,9

Laevade rentimise tulu – uuri, millised laevad on välja renditud

Lihtsaim moodus jälgida viimaste kvartalite trendi

Keskendu olulisele: Muud tulud (ca 3,5% käibest), majutus (1,4% käibest) ei oma suurt mõju kasumile

Ära unusta sesoonsust!

Tallinki kvartaalne müügitulu (miljonit krooni) 4 500

4 000

3 500

3 000

2 500

2 000

1 500 1kv 2kv 3kv 4kv 1kv 2kv 3kv 4kv 1kv 2kv 3kv 4kv 1kv 2kv 3kv 4kv 06/07 06/07 06/07 06/07 07/08 07/08 07/08 07/08 08/09 08/09 08/09 08/09 09/10 09/10 09/10 09/10

Kulude analüüs 2008

2009

% müügitulust 2008 2009

1 194,3

880,2

100,0%

100,0%

Müüdud kaupade kulud

-560,5

-457,9

-46,9%

-52,0%

Turustuskulud

-588,6

-500,7

-49,3%

-56,9%

Üldhalduskulud

-50,5

-44,5

-4,2%

-5,1%

Muud äritulud/kulud

-0,3

-32,4

0,0%

-3,7%

Ärikasum

-5,7

-155,3

-0,5%

-17,6%

Finantskulud

-14,6

-17,6

-1,2%

-2,0%

Kasum enne maksustamist

-20,3

-172,9

-1,7%

-19,6%

-1,2

12,7

-0,1%

1,4%

-21,5

-160,3

-1,8%

-18,2%

Baltika (m EEK) Müügitulu

Tulumaks Puhaskasum

Müügist sõltuv, peamiselt materjalikulu ja tootmiskulus Poodide ülalpidamiskulud (rent, tööjõukulud, reklaam); vähesel määral müügist sõltuv Kontorikulud ja palgakulud, peamiselt püsikulud

Finantsukulu sõltub laenukoormusest

Tulumaks sõltub maksueelsest kasumist

Prognoosivead

Valuatsioon – suhtarvud Enimkasutatud – P/E (aktsia hinna ja kasumi suhe) – EV/EBITDA (ettevõtte väärtuse ja amortisatsioonieelse ärikasumi suhe) – Dividenditootlus Vähemkasutatud – P/B (aktsia hinna ja raamatupidamisväärtuse suhe) – P/CF (aktsia hinna ja vaba rahavoo suhe) – P/S (aktsia hinna ja käibe suhe)

Kasutatakse eelkõige võrdluses sarnaste ettevõtetega

Suhtarvud P/E P/E = aktsiahind / kasum aktsia kohta Tugevus: • Ettevõtte väärtus sõltub eelkõige teenitavast kasumist • Levinuim võrdlusalus investorite hulgas Nõrkus: • Kahjumi korral või majanduse langusfaasis puudub kasutamisvõimalus • Kasuminäitajat tuleb tihti korrigeerida ühekordsete kulude/tuludega

Kõrgem P/E võib näidata ülehinnatust, kuid samas ka suuremat kasvuperspektiivi

Näide TEO LT kohta: Aktsiahind (LTL): Aktsiatearv (miljonit):

2,29 776,8

Kasum 2009: kasum aktsia kohta P/ E ajalooline

169,1 0,218 10,5

Kasum 2011 prognoos: kasum aktsia kohta P/ E tuleviku

143,8 0,185 12,4

Ajalooline P/E (TEO LT)

P/E võrdlus (2011)

Regioon P/E BRIC 18,2 Põhja -Ameerika 15,6 Ladina -Ameerika 13,5 Skandinaavia 13,2 Globaalne keskmine 13,2 Aasia 13,2 Lääne- Euroopa 12,4 Ida-Euroopa 11,1 Lähis-Ida 10,9

Kallis regioon ja sektor

Odav regioon ja sektor

Sektor Energia Tervishoid Kommunaalteenused Esmatarbekaubad Globaalne keskmine IT Tööstus Telekommunikatsioon Finants Tooraine/materjalid

• Siiski tuleb vaadata ka regiooni/sektori ajaloolist hinnataset

P/E 16,1 16,0 14,1 13,9 13,2 13,1 13,1 12,2 12,2 12,1

P/E võrdlus – probleemid ja perspektiiv Ettevõte LAS VEGAS SANDS CORP CENTURY CASINOS INC WYNN RESORTS LTD PENN NATIONAL GAMING INC AMERISTAR CASINOS INC GROUPE PARTOUCHE SJM HOLDINGS LTD WILLIAM HILL PLC PARTYGAMING PLC ACCOR SA MEDIAAN KESKMINE OLYMPIC EG

P/E 2010 P/E 2012 43,3 18,6 19,3 68,1 30,7 26,9 20,6 24,8 14,8 28,0 19,7 21,4 13,6 8,8 8,3 11,5 10,9 28,0 17,8 26,9 18,2 70,96 kallis?

16,26 odav?

- Ühe aasta numbrid ei pruugi alati õiget pilti anda - Kasuminäitajaid tuleb tihti korrigeerida ühekordsete kulude/tuludega - Vaata ka ettevõtte tuleviku perspektiivi ja võimalusi

Suhtarvud EV/EBITDA EV/EBITDA = (turuväärtus + netolaenud)/ amortisatsiooni ja intresside eelne kasum Käive - Ärikulud

EBITDA - Amortisatsioon

Ärikasum Tugevus: • Võtab arvesse ettevõtte laenukoormuse • Kasutatakse suurte investeeringutega sektorite puhul, kus amortisatsioon on kõrge

Näide TEO LT kohta Aktsiahind (LTL): Aktsiate arv (miljonit): Turuväärtus (mLTL):

2,29 776,8 1 778,9

Laenukoormus (mLTL) Likviidseid finantsvahendeid Netolaenud (mLTL) EV (mLTL)

6,1 307,2 -301,1 1 477,8

EBITDA 2009 EV/EBITDA 2009

338,1 4,37

Teised suhtarvud P/B = aktsiahind / omakapital aktsia kohta -

Kasutusvaldkond: finants, kinnisvarasektor Näitab ettevõtte likvideerimisväärtust

P/S = aktsiahind / müügitulu aktsia kohta -

Kasutusvaldkond: kiiresti kasvavad kahjumlikud ettevõtted Positiivne läbi majandustsükli, keeruline manipuleerida

Dividenditootlus = dividend aktsia kohta / aktsiahind -

Kasutusvaldkond: Hilises arengufaasis, madala investeerimisvajadusega ettevõtted Dividend on kindlam osa tootlusest kui aktsia hinna tõus.

Võrdlev suhtarvude analüüs Ettevõte

Riik

Turkcell Turk Telekom Telefonica O2 Telekomunikacja Polska Hrvatski Telekom Magyar Telekom Telekom Slovenije Arenevad turud

Türgi Türgi Tšehhi Poola Horvaatia Ungari Sloveenia

TEO LT

Leedu

Turukap.

(EURmln) 12 130 11 950 5 020 6 130 3 020 2 270 597

515

P/ E 2010E 12,6 10,8 11,3 24,3 12,5 9,0 49,7 12,5

2011E 11,5 10,2 11,6 17,8 12,4 9,5 27,8 11,6

12,2

12,4

Dividenditootlus 2010E 2011E 4,3% 4,7% 7,7% 8,7% 10,0% 9,6% 8,4% 8,4% 10,9% 8,1% 12,0% 11,8% 0,8% 1,4% 8,4% 8,4% 8,3%

8,3%

EV/ EBITDA 2010E 2011E 7,4 6,8 6,0 5,8 4,9 5,0 4,9 4,6 5,6 5,6 4,2 4,3 4,4 4,3 4,9 5,0 5,0

5,2

Allikas: Bloomberg, LHV (TEO LT)

Järeldus: TEO hinnatase on samas vahemikus Ida - Euroopa telekommunikatsiooni sektori keskmisega

DCF – diskonteeritud rahavoogude meetod Olemus: Prognoositakse ettevõtte tuleviku rahavood ning leitakse nende nüüdisväärtus.

Ettevõtte väärtus sõltub: • Tulevaste rahavoogude suurusest (ja kasvukiirusest) • Rahavoogude riskitasemest – omakapitali hinnast (ettevõttespetsiifilised riskid + riigi riskid + muud riskid) • Laenukapitali hinnast

Positiivne: aitab süveneda ettevõte ärimudelisse, enim kasutatavaid mudeleid Negatiivne: nõuab palju sisendeid, ajamahukas Niinimetatud “garbage in, garbage out” meetod, ehk siis tulemuse usaldusväärsus sõltub väga palju sisendandmete kvaliteedist.

DCF – sensitiivsus Ettevõtte väärtus

WACC – kapitali hind sh laenukapitalihind ja omakapitali hind CF = EBIT x (1-T) + amortisatsioon – käibekapitali investeeringud – põhivara investeeringud Lõpptulemus väga muutlik sisenditele: Pikaajaline kasvumäär

Kapitali hind

Kokkuvõte fundamentaalsest analüüsist Fundamentaalne analüüs sobib investorile, kellel on pikem horisont ning on valmis ootama, et ettevõtte väärtus ja potentsiaal realiseeruks.

Turud vaatavad tulevikku. Fundamentaalne analüüs põhineb enamasti tuleviku kohta tehtavatel prognoosidel ning seega sõltub edu eelkõige õigetest ootustest.

Siiski tuleb pidevalt jälgida, kas uudised ja lühiajalised muutused majanduses, sektoris jne muudavad pikaajalist investeerimisteesi.

T채name!

Risto Sverdlik risto.sverdlik@lhv.ee 6 802 712 Kristo Oidermaa kristo.oidermaa@lhv.ee 6 802 623

Finantsportaal: www.lhv.ee/portaal Foorumid: www.lhv.ee/forums Investeerimiskool: www.lhv.ee/seminarid