Fond kui kindel investeering? by MTÜ Ärikatel

Orienteeruv ajakava: 17.30 - 18.00

Investeerimisfondid Sille Pettai, Swedbank Investeerimisfondid AS, fondijuht

18.00 - 18.30

V천lakirjad Ljudmilla Suldina, finantstoodete spetsialist

18.30 - 19.00

Tuletisinstrumendid Robert Uudisaru, finantstoodete spetsialist

Investeerimisfondid

Swedbank Investeerimisfondid 6. detsember 2010

Investeerimisfond (mutual fund) •

Investeerimisfond on ühisteks investeeringuteks moodustatud vara kogum (lepinguline fond) või aktsiaselts, mida või mille vara valitseb riski hajutamise põhimõttest lähtudes fondivalitseja. - Investeerimisfondide seadus –

•

An investment vehicle that is made up of a pool of funds collected from many investors for the purpose of investing in securities such as stocks, bonds, money market instruments and similar assets. Mutual funds are operated by money mangers, who invest the fund's capital and attempt to produce capital gains and income for the fund's investors. A mutual fund's portfolio is structured and maintained to match the investment objectives stated in its prospectus. - investopedia.com –

•

The common name for an open-end investment company. Like other types of investment companies, mutual funds pool money from many investors and invest the money in stocks, bonds, short-term money-market instruments, or other securities. Mutual funds issue redeemable shares that investors purchase directly from the fund (or through a broker for the fund) instead of purchasing from investors on a secondary market. - Invest Wisely: An Introduction to Mutual Funds (SEC) -

Avatud ja kinnine fond •

•

Avatud fond (open-end fund) on lepinguline fond[1], mille osakuid fondi tingimuste kohaselt võetakse tagasi (lunastatakse) osakuomaniku nõudmisel (hiljemalt) ühe kuu jooksul, arvates osakuomaniku poolt vastava nõude esitamisest. St. varakogum Kinnine fond (closed-end fund) on, mis ei vasta avatud fondile sätestatud tingimustele. St. Aktsiaseltsina asutatud fond[2] (juriidiline isik) või lepinuline fond, mille osakuid ei võeta tagasi fondi tingimuste kohaselt osakuomaniku nõudmisel ühe kuu jooksul arvates osakuomaniku poolt vastava nõude esitamisest. Näited: EfTEN Kinnisvarafond AS (aktsiaseltsina asutatud fond), Trigon Active Alpha Fond (avalik kinnine lepinguline investeerimisfond) – kvartaalne lunastamine. Lepinguline fond on osakute väljalaske teel kogutud raha ja selle raha investeerimisest saadud muu vara, mis kuulub ühiselt osakuomanikele (osakuomanike ühisus). [2] Aktsiaseltsina asutatud fondi asutamisele, tegevusele ja lõpetamisele kohaldatakse seadustes aktsiaseltsi kohta sätestatut, kui investeerimisfondide seadusest ei tulene teisiti. Selle fondi tegevusalaks võib olla üksnes aktsiate väljalaske teel saadud raha investeerimine tulu saamise eesmärgil investeerimisfondide seaduses sätestatud korra kohaselt. Tegutsemiseks sõlmib fond fondivalitsejaga valitsemislepingu, mille kohaselt fond kohustub andma oma vara fondivalitseja käsutusse ja fondivalitseja kohustub vastavalt fondi põhikirjale investeerima fondi vara fondile tulu teenimise eesmärgil. [1]

Erinevad fondid Fondi osakute pakkumise kohta koostatakse prospekt, mis peab sisaldama fondi riskitaseme selgitust. Prospektides avaldatav teave fondi investeerimispoliitika kohta peab sisaldama põhimõtteid, mille järgi fondi vara investeeritakse. Fondi riskitaseme (ja võimaliku tulususe) ning investeerimispoliitika alusel jagunevad fondid: 1. aktsiafondid - globaalsed/regioonile/riigile orienteeritud - sektorile orienteeritud - small/mid/large cap ehk erineva suuruse ja riskitasemega ettevõtetele orienteeritud 2. võlakirjafondid - valitsuse võlakirjad - ettevõtete emiteeritud võlakirjad (kõrge/madala krediidireitinguga, krediidireitinguta võlakirjad) 3. rahaturufondid - lühiajalised kõrge krediidireitinguga võlakirjad, deposiidid 4. segastrateegia – investeeritakse erinevatesse varaklassidesse - balanced fond, kus on erinevate varaklasside allokatsioon fikseeritud - asset allocation fond, kus fondijuht saab vastavalt majandustsüklile strateegilist varade allokatsiooni erinevatesse varaklassidesse muuta 5. indeksfondid – pakub turu tootlust ja madalaid valitsemistasusid 6. fondifondid – investeerib teiste fondide osakutesse 7. muud fondid – SRI, hedge-fondid, mezzanine, riskikapital jne (ei pruugi kvalifitseeruda nn tavaliseks investeerimisfondiks) © Swedbank

Erinevad fondid (2) TULU

ALTERNATIIVSED INVESTEERINGUD AKTSIAFONDID

SEGASTRATEEGIA VÕLAKIRJAFOND

RAHATURUFOND

RISK

Fondivalitseja •

•

Fondivalitseja on aktsiaselts, kelle peamiseks ja püsivaks tegevuseks on aktsiaseltsina asutatud fondi vara või lepingulise fondi valitsemine. Fondivalitsejana tegutsemiseks peab aktsiaseltsil olema vastav tegevusluba, mille annab ja tunnistab kehtetuks Finantsinspektsioon. - Investeerimisfondide seadus – Fondi valitsemine on: - fondi vara investeerimine, mis seisneb fondi investeerimispoliitika kindlaksmääramises ja investeerimisotsuste tegemises fondi vara paigutamisel; - fondi osakute või aktsiate väljalaske ja tagasivõtmise või tagasiostmise korraldamine; - fondi aktsionäridele või osakuomanikele vajaliku teabe edastamine ning muu klienditeenindus; - fondi aktsiate või osakute turustamise korraldamine; - fondi vara arvestuse pidamine ning lepingulise fondi raamatupidamise korraldamine; - fondi vara puhasväärtuse määramine; - fondi osakute või vajaduse korral aktsiate registri pidamise korraldamine; - fondi tulu arvestamine ning tulu jaotamise korraldamine fondi aktsionäride või osakuomanike vahel; - fondivalitseja ja fondi tegevuse seadusele ja muudele õigusaktidele vastavuse jälgimine, sealhulgas asjakohase sisekontrollisüsteemi rakendamine.

Fondivalitseja (2) Seadusega nõutu täitmine eeldab vähemalt järgmiste funktsioonide fondivalitseja poolt või nõutud tegevuste edasiandmist kolmandatele isikutele: • fondijuhtimine/portfellihaldus • riskijuhtimine • trading • vastavuskontroll • müük/turundus/investorsuhted • raamatupidamine • administratiivsed ülesanded

täitmist

Seadus nõuab ka depositooriumi olemasolu, mis hoiab fondi vara ning täidab muid talle seadusega pandud ülesandeid.

Fondi kulud ja tasud Fondi manageerimisega kaasnevate kulude katteks on fondivalitseja kehtestanud vastavalt kehtivale seadusandlusele ja fondi tingimustele erinevad tasud. Investori paigutatud rahasummast arvestatakse järgmised tasud: 1. osaku väljalasektasu (front-end load) ca 1.5% osaku puhasväärtusest (NAV); 2. osaku tagasivõtmistasu (back-end load) ca 1% osaku puhasväärtusest (NAV). Fondi varast fondi puhasväärtuse arvutamisel arvestatakse järgmised tasud: 1. valitsemistasu ca 1-3% aastas; 2. depootasu ca 0.3% aastas. Muud kulud (tehingutasud, ülekandetasud jms.) Edukustasu (nt high-watermark, võrdlusindeksi ületamine vms)

Fondi investeerimise eelised • portfelli diversifikatsioon, riskide hajutamine; • professionaalsus, vajalikud ressursid igapäevaseks investeerimiseks; • mugavus, lihtsus; • likviidsus; • puudub või on madal minimaalne nõutav Investeering, ligipääs “eksklusiivsetele” varaklassidele.

Fondi investeerimise riskid • investeeringuga kaasnevad fondi valitsemistasu, kulud; • lihtne tõde – tootlus ei ole garanteeritud; • piiratud kontroll investeeringu üle.

Fondide juhtimine: aktsiate analüüs • Aktsiate alanalüüs, mis katab makronäitajad ja ettevõtte spetsiifilised näitajad, kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed näitajad eesmärgiga leida aktsia väärtus, mida on võimalik võrrelda hetkel kaubeldava hinnatasemega. – – – – –

ettevõtete külastused, kohtumine juhtkonnaga tööstusharude analüüsid makroanalüüs võrdlus konkurentidega teiste investeerimispankade ja maaklerite analüüsid

Fondide juhtimine: aktsiate analüüs (2)

Fondide juhtimine: turud

ÂŠ Swedbank

Fondide juhtimine: turud (2)

ÂŠ Swedbank

Fondide juhtimine: turud (2)

ÂŠ Swedbank

Aitäh kaasa mõtlemast!

Avaldatut ei tohi käsitleda investeerimissoovituse või -nõustamisena ega kutsena väärtpaberite omandamiseks. Isikul, kel on tekkinud soov tutvustatud instrumentidesse investeerida, soovitame eelnevalt konsulteerida oma finantsnõustajaga. Nimetatud instrumentidesse investeerimisega kaasnevad riskid ning nende ajalooline tootlus ei garanteeri samasugust tootlust tulevikus. Instrumentide väärtus võib ajas kasvada või väheneda, mistõttu ei ole võimalik anda garantiid investeeringu algsummas tagastamise kohta. Kapitalikasv sõltub erinevatest faktoritest, sh väärtpaberiturgude, intressimäärade ja valuutakursside liikumistest. Teenusepakkuja on Swedbank AS. Tutvuge toodete tingimuste ja fondide prospektidega kodulehel www.swedbank.ee või külastades lähimat Swedbanki kontorit. Vajadusel konsulteerige pangatöötajaga.

VĂľlakirjad Ljudmilla Suldina 06. detsember 2010

ÂŠ Swedbank

Mis on võlakiri? • alternatiivne investeering, alternatiivne kapital • fikseeritud tuluga väärtpaber

• riskide maandamise võimalus • finantseerimise alternatiiv-”krediitkaart”

19 © Swedbank

Võlakirja omadused • Võlakiri on kaubeldava väärtpaberi vormis esinev laen • Võlakiri on likviidsem kui hoius,sest kaubeldakse turul

• Võlakirja kasutatakse portfelli riskide hajutamiseks • Eestis on võlakirja intressitulu erainvestorile tulumaksustatud • Võlakirjad sobivad riskikartlikumatele investoritele

20 © Swedbank

Võlakirja liigid Kõige üldisemalt võiks võlakirju jaotada nelja peamise kriteeriumi järgi, milleks on: kestus, emitent, intressimaksmise iseloom, tagatis. Võlakirja kestus 1) lühiajalised – tähtaeg kuni üks aasta (kommertspaberid CP) 2) keskmise kestusega võlakirjad(1-10 aastat) 3) pikaajalised e. Kapitalituruinstrumendid(üle 10 aasta)

Võlakirja emitendid 1) Riiklikud võlakirjad- on üks riigi rahaliste vahendite hankimise meetodeid, riiklikel võlakirjadel on kindlasti kõige väiksem riskitase. 2) Munitsipaalvõlakirjad- rahaliste vahendite hankimise meetodiks kohalikele omavalitsustele, kuid ka erinevatele riiklikele asutustele (koolid, haiglad jne). 3) Kommertsvõlakirjad(ettevõtete võlakirjad)- üldjuhul suurema riskiga, mis tuleneb ettevõtete võimalusest muutuda maksejõuetuks. Ettevõtte jaoks on see väljendumas kõrgemas intressikulus, investori jaoks aga suuremas võimalikus tootluses.

22 © Swedbank

Võlakirja komponendid Nominaalväärtus (nimiväärtus - face value, par value) on rahasumma, mis tasutakse võlakirjade lunastamistähtaja saabumisel Lunastamistähtaeg (maturity)-päev, mil võlakirjade emitent (väljaandja) maksab võlakirja omanikule tagasi laenu põhisumma ehk nominaalväärtuse. Intress (coupong)- väljendub aasta jooksul võlakirjade eest makstavate intressimaksete summa Tulusus (yield, bid yield, ask yield)-on seotud võlakirja hinna ning makstava intressiga

23 © Swedbank

ÂŠ Swedbank

Intressimaksete iseloom Intressimaksete iseloomu alusel on võlakirjad jaotatavad: 1) Kupongvõlakirjad- toimuvad intressimaksed perioodiliste maksetena. 2) Diskontovõlakirjad- tagatakse tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena (investori tulu/kulu on soetushinna ja müügihinna/lunastamise vahe). 3) Muutuva intressimääraga võlakirjad- pole intress fikseeritud, vaid sõltuv mõnedest teguritest.(näiteks: 6 kuu Euribor + 2,5%)

25 © Swedbank

Kupongvõlakirja ja diskontovõlakirja näide 1) Kupongvõlakiri Näide: Nimiväärtus 1000 EUR Võlakirja hind = nimiväärtus Kupong 4% Aastane tulu per võlakiri 40 EUR

2) Diskontovõlakiri Näide: Nimiväärtus 1000 EUR Võlakirja hind 90% nimiväärtusest Kupongi ei ole Tulu 10%, 100 EUR

*Näited on toodud eeldusel, et võlakirjad hoitakse tähtaja lõpuni

26 © Swedbank

Võlakirja hind Clean price- võlakrja hind, millele ei ole arvestatud juurde vahepeal kogunenud intressi.Näide: võlakirja nimiväärtus 1000 EUR võlakirja clean price 97% võlakirja maksumuse summa 970 EUR Dirty price- võlakirja hind, mis arvestab juurde vahepeal kogunenud Intressi. Näide: võlakirja nimiväärtus 1000 EUR võlakirja clean price 97% vahepeal kogunenud intress 2,5% dirty price 99,5% võlakirja maksumuse summa 995 EUR

27 © Swedbank

ÂŠ Swedbank

Tagatis Tagatise iseloomu järgi saab võlakirju liigitada:

Tagatiseta võlakirjade(debentuurid) alla kuuluvad kommertspaberid ja muud lühiajalised kohustused, mida saavad emiteerida eelkõige tugeva krediidireitinguga ettevõtted, kellel pole probleeme investorite usaldusega. Sellisel juhul laenab võlakirjade ostja sisuliselt ettevõtte bilansi vastu. Tagatisega võlakirjade hulgas on võimalike tagatiste hulk väga lai. Kinnisvaraga tagatud võlakirjad(hüpoteegid), samuti mitmesugused tagatud struktureeritud võlakohustustega tagatud võlakirjad.

Teised võlakirjade tingimused • tagasiostetavad võlakirjad (callable bond)- annavad emitendile õiguse teatud hetkel võlakirjad tagasi osta (emitent ei soovi enam võlakirjadega finantseerimist, või soovib refinantseerimist), • tagasimüüdavad võlakirjad (putable bond) – võlakirjade omanikul on teatud kuupäevadel enne tähtaja saabumist võlakiri emitendile tagasi müüa. • konverteeritavad e. vahetusvõlakirjad (convertible bond), mis annavad omanikele teatavad õigused võlakirjad vahetada emitendi aktsiate vastu.

30 © Swedbank

Võlakirja tulusus . • Kupongvõlakirjade tootlust mõjutavad võlakirja hind, kupongimäär ning võlakirja pikkus.

• Diskontovõlakirja tootlus sõltub ostuhinna vahest nimiväärtusega, eeldusel, et investor hoiab võlakirja selle eluea lõpuni. Kui investor müüb võlakirja enne lunastusaega, siis tootlus (kahjum) sõltub juba reaalselt müügihinnast.

31 © Swedbank

Mis määrab võlakirja hinna turul? Võlakirja hind liigub alati vastupidises suunas tema tulususega. Kui intressimäärad (valitsuse võlakirjadel) langevad, muutuvad varem emiteeritud võlakirjad väärtuslikemaks. Kui intressimäärad tõusevad, on varem emiteeritud võlakirjade intressitase madalam ning vanemad võlakirjad võivad seetõttu kaubelda allapoole nominaalväärtust

32 © Swedbank

Võlakirjadega seotud riskid

Valuutarisk Intressimäärarisk Krediidirisk Likviidsuse risk Inflatsioon Suuremate ettevõtete võlakirjadele annavad krediidiriski suhtes reitinguid reitinguagentuurid (Moody's, S&P, Fitch)

Võlakirja ja aktsia erinevused

• Aktsiat ostes muutub investor omanikuks • Võlakirja ostja on kreeditor ehk võlausaldaja • Pankroti korral on võlausaldajal suurem sõnaõigus firma varade üle • Võlausaldaja ei saa osa kasumi jaotamisest

Abivahendid investorile

Investinginbonds.com CNN Money http://money.cnn.com/data/bonds/ Yahoo Bond Center http://finance.yahoo.com/bonds Bondsonline.com

35 ÂŠ Swedbank

Aitäh kaasa mõtlemast!

Derivatiivid ehk tuletisinstrumendid Robert Uudisaru 06.12.2010

Mis on derivatiiv? • Derivatiiv ehk tuletisinstrument on finantsinstrument, mille hind sõltub ühe või mitme alusvara hinna liikumisest. • Finantsinstrumendid: – optsioonid, futuurid, forwardid, swapid • Alusvarad: – aktsia, võlakiri, valuutapaar, tooraine, intressimäär vm. Kõik tuletisinstrumendid on tulevikutehingud seetõttu sõltub iga tuletisinstrumendi hind veel vähemalt ühest parameetrist – intressist.

Tuletisinstrumentide funktsioon Viimase 20-30 aastaga on tuletisinstrumendid kujunenud modernse finantsturu olulisteks osadeks. Tuletisinstrumentide tekke põhjuseks oli algselt riski maandamise võimaluse puudumine. Tuletisinstrumente kasutatakse peamiselt: • Finantsriskide maandamiseks • Finantsriskide juhtimiseks • Tänapäeval järjest rohkem kasutatakse tuletisinstrumente lisatootluse saamiseks ehk spekuleerimiseks. Peamised finantsriskid: valuuta, intress, tooraine © Swedbank

Finantsturgudel kaubeldavad derivatiivid Tuletisinstrumendid jagunevad börsilkaubeldavateks ja börsivälisteks (OTC over-the-counter market) finantsinstrumentideks. • Aktsiainstrumendid – optsioonid, warrantid, forwardid, swapid spreadswapid • Valuutainstrumendid – Forward, swap, optsioon, futuur • Intressiinstrumendid – intressioptsioonid (CAP ja FLOOR), IRS – interest rate swap, FRA – forward rate agreement • Tooraineinstrumendid – Futuur, optsioon, swap • Krediididerivatiivid – krediidiswap (CDS – credit default swap) ja default optsioonid

Futuur • Futuur on kohustus osta või müüa mingisugust tooret või muud futuuri aluseks olevat vara varem kindlaks määratud ajal ja hinnaga tulevikus (sisuliselt standardiseeritud forward). • Futuuridega kaubeldakse vaid futuuribörsidel. • Kõik futuuri tingimused peale hinna on standardiseeritud ning futuuri alusvara tarnetingimused on kindlaks määranud vastav börs, kus selle futuuriga kaubeldakse. Futuurilepingus on standardiseeritud järgmised parameetrid – – – – – – © Swedbank

futuuri alusvara (nt valuuta, valuutapaar, tooraine vm) alusvara kogus ühes futuurilepingus futuuri alusvara kvaliteet, koostis ja muud karakteristikud futuurilepingu kehtivus futuuri alusvara kättetoimetamise kuupäev futuuri alusvara kättetoimetamise koht või rahalise arvelduse kord 41

Saksa aktsiaindeks (DAX) futuurilepingu nĂ¤ide

ÂŠ Swedbank

Futuuri omadused • Futuuri hind – eriti toormefutuuri hind, on üldjuhul alusvara hinnast kõrgem. See on seletatava asjaoluga, et alusvara kauplemisel lisanduvad ka näiteks ostu finantseerimise, samuti alusvara veo ja hoidmise kulud. Futuuridega kauplemisel neid kulusid ei teki. • Futuuri aegumine – futuurileping kestab alati mingi ajani ning sellele järgneb kas rahaline tasaarveldus (cash settlement) või füüsiline alusvara tarnimine (physical delivery). Kuigi enamus futuure võimaldab ka physical deliveryt, lõpetatakse üle 95% tehingutest vastupidise tehinguga, indeksifutuurid kõik cash settlementiga, kuna indeksit deliverdada ei saa. • Finantsvõimendus – futuuripositsiooni avades ei pea klient maksma mitte kogu lepingu väärtuse eest, vaid selleks peab kliendi kontol reserveeritud piisav tagatis võimalike kahjumite katteks • Futuuri kordaja – näitab, kui palju maksab ühepunktine liikumine (nt nafta puhul muutus 70dollarilt 71 dollarile, ühes barrelis on 1000 tonni ehk 1000$) © Swedbank

Finantsvõimenduse näide diislikütuse futuuri põhjal Futuuri positsiooni avamiseks ei pea klient omama raha kogu lepingu väärtuses ja isegi mitte osaliselt, vaid kliendil peab olema piisav tagatis võimalike kahjumite katmiseks. Näide: Investor avas täna futuuri postiooni, ostes (BUY) 1 lepingu (1 lot) detsembrikuu diiselkütuse futuuri (LGO) hinnaga 950$ (1 tonni hind), investor panustab hinna tõusule. Kogu positsiooni väärtus 1 lot * 100t * 950$ = 95 000$, tagatis 15% ehk 14 250$ Investor sulgeb postisooni nädala pärast, müüb tagasi (SELL) stsenaarium 1: detsembrikuu futuuri turuhind hetkel börsil on 1000$ seega positsiooni sulgemishind on 1 lot * 100t * 1000$ = 100 000$ Investori kasum 100 000$ - 95 000$ = 5000$ stsenaarium 2: detsembrikuu futuuri turuhind hetkel börsil on 900$ seega positsiooni sulgemishind on 1 lot * 100t * 900$ = 90 000$ Investori kahjum 90 000$ - 95 000$ = -5000$ Mõlema stsenaariumi korral muutus futuuri hind börsil ca +/-5%, kuid esimesel juhul teenis investor 35% tulu ja teisel juhul 35% kahjumit. Investori tagatis oli 14 250$ seega võimendus oli ca 7 kordne.

Optsioon Optsioon on õigus osta (ostuoptsioon ehk call optsioon) või müüa (müügioptsioon ehk put optsioon) kindel kogus finantsvara varem kokkulepitud hinnaga (tehinguhind ehk strike) kindlaks määratud ajal tulevikus. Optsiooni ehk õiguse eest makstavat tasu nimetatakse optsiooni preemiaks. Optsiooni ostmisel on risk piiratud makstud preemia suurusega, rohkem kaotada pole võimalik (va arvatud optsiooni müügi korral) Standardiseeritud optsioone kaubeldakse lepingute kaupa börsil, nt aktsiate puhul on üks optsioonileping sõlmitud enamasti 100-le aktsiale.

Millest sõltub optsiooni hind (optsioonipreemia)? • Alusvara (nt tooraine) turuhind (Market price) – optsioonitehingu aluseks oleva finantsvara turuhind optsioontehingu sõlmimise hetkel • Optsiooni tehinguhind (Strike) – hind, millega optsiooni omanik saab optsiooni alusvara tulevikus osta või müüa • Tähtaeg (Maturity) – viimane kuupäev, millal saab optsiooni kasutada. Standardiseeritud aktsiaoptsioonidel iga kuu kolmas reede • Intressimäär – riskivaba intress tähtajale, mis vastab optsiooni tähtajale • Alusvara volatiilsus – hinnang tehingu aluseks oleva finantsvara turuhinna muutumise suurusele. Aktsiaoptsioonile lisaks • Dividendimäär – oodatavad dividendimaksed optsiooni aluseks olevalt finantsvaralt optsiooni kestuse jooksul © Swedbank

Optsioonilepingu näide diislikütuse futuurile

Börsivälised (OTC) tuletisinstrumendid forward ja swap OTC – over the counter marekt ehk “üle leti” turg, kus kliendil on võimalik ise määrata alusvara tehingumaht ja väärtuspäev(ad). • Forward on kohustus osta või müüa kindel kogus finantsvara varem kokkulepitud hinnaga kindlaks määratud kuupäeval tulevikus. Forward tehingu hinna määravad ära finantsvara hetkehind (spot) ja kehtivad intressimäärad.

•

Swap tehinguks nimetatakse tehingut, mis koosneb samaaegsest spot tehingust ja esialgsele tehingule vastupidisest forward tehingust tulevikus. Eesmärk on hoida kokku intressikulusid ja maandada intressi- ja valuutariski.

Kokkuvõtteks • Tuletisinstrumentide kastutmise eesmärgiks võivad olla nii riski maandamine kui riski võtmine (spekuleerimine) • Tuletisinstrumendid annavad finantsvõimenduse, väikese tagatise juures on võimalik avada väga suuri positsioone. • Tuletisinstrumentidega spekuleerimine on väga riskantne tegevus (va optsioonide ost) ja sobib vaid professionaalsetele kauplejatele. • Tuletisinstrumentidega positsiooni avamiseks peab omama klient tagatist (initial margin) võimalike kahjumite katteks, kuna klient võtab endale kohustuse (va optsiooni ost), tagatisnõuded erinevad alusvarade lõikes.

Aitäh kaasa mõtlemast!