Pensionifondide juhtimisest

Pensionifondide juhtimisest 12.04.2012 Katrin Rahe, CFA

Š Swedbank

CV Haridus: • 1991 - 1997 • •

1995 2000 - 2002

Töötee: • 1996 - 1998

•

1998 - 2009

•

2009 - 2010

•

sügis 2010

TTÜ majandusteaduskond, majanduslik andmetöötlus, tehnikamagister.

Diplomi- ja magistritöö tehisintellekti (masinõppe) teemadel Université de Savoie, Laboratoire d’Intelligence Artificielle, uurija CFA Institute, CFA Charterholder

Eesti Pank, Finantsturgude osakond. Riskihaldur. Eesti krooni kattevara (välisvaluutareservid) investeerimisega seotud riskide profileerimine ja juhtimine Eesti Pank, Finantsturgude osakond. Peaspetsialist-portfellihaldur. UK, Saksamaa, Euroala riikide võlakirjaportfellide taktikaline investeerimine.

Nordea Pank. Privaatpangandus. Portfellihaldur. Globaalsete privaatportfellide koostamine ja juhtimine.

Swedbank Investeerimisfondid. Kohustuslike ja vabatahtlike pensionifondide fondijuht. Juhatuse liige.

Õhtukava •

Kuidas juhitakse pensionifondide investeerimistegevust – Investment Policy Statement – Strateegiline investeerimisotsus – Taktikaline investeerimisotsus

•

Pensionifondid Eesti finantsturgude maastikul – Osakuomanike huvid vs. patriotism; kuidas investeerida nii, et kompromisse poleks vaja teha

•

Kuidas leida see “ainus ja õige” pensionifond?

– Mõistlik valik agressiivses müügikeskkonnas

© Swedbank

3

Pensionifondide juhtimisp천him천tted

Investment Policy Statement •

Investeerimishorisont – Millal on investeeritavat raha vaja hakata kasutama muul (lõpp-) eesmärgil?

•

Tuluootus – Millist tootlust varadelt ootame? Absoluutnumbrites või suhteliselt.

•

Riskitaluvus – Millist kaotust aktsepteerime? Nt. Kapitali säilumise eeltingimus, maksimaalne lubatav rahaline kaotus.

NB! Tuluootus ja riskitaluvus on omavahel võrdelises seoses.

•

Likviidsuspiirangud – Kas tuleb valmis olla ootamatuks raha väljavõtmiseks?

•

Seaduslikud nõuded – Mida ütleb seadusandlus – maksud, erinevad piirangud kontode (investeerimiskonto, investeeringud laste nimel) kasutamisel.

•

Unikaalsed asjaolud – Investorikesksed eritingimused, nt. eetikapõhimõtted investeerimisel © Swedbank

5

Eraportfell vs. pensionifond Erainvestor Investeerimishorisont Algselt fikseeritud suurus lüheneb ajas * lõpptähtaeg saabub * võimalik "osta ja hoia" tüüpi investeerimine Tuluootus Sõltub isiklikest sihtidest

Riskitaluvus

Individuaalne

Likviidsuspiirangud

Valmisolek ootamatusteks

Seaduslikud nõuded

Üksikud piirangud

Unikaalsed asjaolud

Varia

© Swedbank

Pensionifondid Algselt fikseeritud suurus ei muutu ajas * lõpptähtaeg ei saabu * portfelli vastavust horisondile tuleb pidevalt jälgida Sõltub riigi antud mandaadist (rahva hääl) * kapitali säilumine (konservatiivne) * võrdlus inflatsiooniga Kollektiivne * vastavus väljalubatud tingimustele (prospekt) Regulaarne valmisolek ootamatusteks * 3 korda aastas võimalus fondist lahkuda Investeerimisfondide seadus Kogumispensionide seadus Finantsinspektsiooni (soovituslikud) juhendid Rahandusministri määrused Varia

6

Pensionifondide tüüpstrateegiad • Konservatiivne: 0% aktsiaid, kõrgema kvaliteediga võlakirjad (7 fondi) • Tasakaalustatud: kuni 25% aktsiaid (5 fondi) • Progressiivne: kuni 50% aktsiaid, kõige populaarsem strateegia (6 fondi) • Agressiivne: kuni 75% aktsiaid (5 fondi) Regulatsioon: Uue teise samba pensionifondi loomiseks peab selle lubatav maksimaalne aktsiaosakaal olema vähemalt 25% erinev, kui olemasolevatel fondidel.

II samba fondide konkurentsimaastik Eestis on väga korrastatud: - lihtne võrrelda - vähe fonde - tüübilt täiesti ühesugused (defined contribution) Puudused: - fondid ei eristu üksteisest kuigi selgelt - võlakirjastrateegiate erisused pole kuigi nähtavad, kuid võivad fondi käitumist olulisel määral mõjutada - regulatiivne keskkond väga noor ja Eesti õhukese finantsturu taustal sageli pigem kunstlik kui praktiline © Swedbank

7

Investeerimisprotsess Finantsturgude käitumist ja eri varaklasside hinnatasemeid mõjutavad kaht tüüpi tegurid: 1) Pikaajalised: makromajanduse näitajad, koht majandustsüklis, demograafilised trendid jpm.

2) Lühiajalised: laekunud majandusstatistika vastavus ootustele, vaba raha olemasolu turgudel, turuosaliste soov investeerida – riskikartlikkus või -armastus, usalduskeskkond, poliitiline olukord (valimistulemused, rahutused), loodusnähtused, ilmastikuolud jpm.

(Lühiajaliste) tegurite olulisus muutub ajas kiirelt. Lühi- ja pikaajalised tegurid annavad üsna sageli VASTANDLIKKE signaale.

Seetõttu kasutatakse väga tüüpiliselt investeerimisportfellide juhtimisel kahte erinevat üksteisest SÕLTUMATUT otsustustasandit: 1) Pikaajalised otsused ehk strateegiline tase – milline on optimaalne varade paigutus 1-3 a. horisondis 2) Lühiajalised otsused ehk taktikaline tase – milline on optimaalne varade paigutus 1 minuti - tunni – päeva – kuu horisondis Optimaalne, s.t. riskiprofiilile vastava vähima riskitaseme juures tulutoovaim. © Swedbank

8

Milleks benchmarkportfell hea on?

2) Sunnib olema investeeritud “hirmu” perioodidel 3) Aitab säilitada kainet meelt “ahnuse” perioodidel 4) Kui ei tea, mida teha, siis hoia benchmark-i – annab aega lühiajaliste investeerimisotsuste tegemiseks ja nende vahepeal 1) Annab investeerimistulemusele juurde objektiivsema hinnangu Näiteks: portfell teenis aasta jooksul tulu 5%? On see hästi või halvasti?

Seega on normportfell taktikalise investeerimistegevuse juures mõõdupuuks ja otsuste headuse hindamise aluseks – kas tegeliku investeerimisportfelli tootlus oli parem või halvem kui benchmark-il ja millise võetud riskitaseme juures. Meie hindame taktikaliste otsuste headust nädalase regulaarsusega. Väga tüüpiline on kuine hindamise intervall. © Swedbank

11

Strateegia muutub ajas koos maailmaga Strateegilist otsust • Tuleb kindla regulaarsusega monitoorida – tavapäraselt kord aastas – – – –

•

Kas pikaajalised eeldused, mis otsuse aluseks olid, kehtivad endiselt Turule tulnud uute varaklasside sobivuse hindamine Kaduma hakkavate varaklasside õigeaegne märkamine Sagedasem monitoorimine viib taktika ja strateegia vahelise piiri ähmastumiseni

Tuleb plaaniväliselt monitoorida oluliste struktuursete muutuste puhul – nt. Eesti liitumine eurotsooniga.

© Swedbank

12

Strateegia ja taktika: palju eri võimalusi, kuidas funktsionaalselt jagada STRATEEGIA/Pikaajaline inv. vaade Fondijuht: Katrin Rahe Alternatiivsed investeeringud (Eestis): Sille Pettai SIF

Tootlus

* Varade strateegiline paigutus e. Benchmark * Riskilimiidid

Kontroll

Fondide varade tegelik paigutus

TAKTIKA/Lühiajaline inv. vaade

ROBUR © Swedbank

K1: Christian Leonhard ja Pertti Rahnel, CFA K2-V3: Pertti Rahnel 13

Taktikalised otsused Pensionifonde puudutava regulatsiooni kohaselt peab üks kahest - kas strateegilised otsused või taktikalised otsused - olema tehtud Eestis.

Taktika: mida ootame lähiajalt ja kuidas seda ootust kokkulepitud piiride raames võimalikult tulutoovalt realiseerida.

Metodoloogia: mitmesugused mudelid, tehniline analüüs, subjektiivne analüüs (mosaiigiteooria), kogemus-tunnetuslikud otsused, investeerimiskomiteed jpm. Võib olla rangelt formaliseeritud (investeerimisprotsess) või täiesti formaliseerimata ja toetuv võtmeotsustusisikutele.

Globaalsetel finantsturgudel väga võistlev taktikaline keskkond: - mudelite positiivne eluiga sageli lühike - võib põhjustada samalaadsete investeerimisotsuste kuhjumist – mullid turul - muudab turgu efektiivsemaks, teenimisvõimalust pakkuvad anomaaliad ei püsi kaua © Swedbank

14

Näide: Structured services – meeskond Roburis, mis juhib Eesti pensionifondide taktikalist investeerimist Fondivalik (3)

Portfellihaldurid (5 inimest)

Toodete struktureerimine (3)

Investeerimiskomitee (5)

Poliitika-analüütik

© Swedbank

Makrostrateegid (4)

Kvantitatiivanalüütikud (4)

15 15

Näide: Taktikaliste otsuste jaoks on oluline sisend “scoreboard”

© Swedbank

16 16

Näide: Debatid Roburis: Millises tsükli faasis me praegu oleme?

2007-10-09 --> Nuvarande cykel - USA 30.0

120 110

25.0 100 90

20.0

80

PE - ha EPS/PE - VA PI - ha

15.0

70

EPS - va

60 10.0 50 5.0 okt-07

40 apr-08

okt-08

Nedgång

Meeleheide

© Swedbank

apr-09

okt-09

apr-10

okt-10

Återhämtning

Tillväxt

Taastumine

Kasv

apr-11

okt-11

Nedgång??

Optimism või uus meeleheite faas?

17 17

Eesti finantsturud ja pensionifondid

Pensionifondide investeeringud Eestisse Kas Swedbanki pensionifondid investeerivad Eestisse?

Kahtlane...

Või siiski?

Eesti investeeringute maht 31.12.2011 (v.a. hoiused)

% Pensionifondide varade kogumahust 31.12.2011 (v.a. hoiused) 35 000 000

25%

30 000 000

20% 25 000 000

15%

20 000 000

10%

15 000 000 10 000 000

5% 5 000 000

0% Sw edbank

SEB

LHV

Sampo

Ergo

Nordea

0 Sw edbank

SEB

LHV

Sampo

Ergo

Nordea

Skaala Meie II samba fondimaht € 528 mln (07.04.12) Tallinna Börsi Balti põhinimekirja 2011. aasta käive oli € 187,2 mln.

Kas meie oleme liiga suured või... on turg väga pisike? © Swedbank

19

Pensionifondid skaalal € mln. 0

1000

II samba pensionivarad kokku 07.04.12 II samba pensionivarad Swedbankis 07.04.12

2000

Tallinna börsi turukapitalisatsioon 05.04.12

© Swedbank

4000

5000

6000

7000

1234,31

527,992

Eesti riigi eelarve 2012

Tallinna linna eelarve 2012

3000

6116

475

1426

20

Pensionifondide investeeringud Eestisse - turuosad Eesti investeeringute turuosa (31.12.11, hoiused v.a.)

Nordea; 1% Ergo; 9% Sampo; 1% Sw edbank; 39%

LHV; 42%

SEB; 7%

Kaugem eesmärk Ei ole turuosa kasvatamine, vaid kasvamine koos turuga.

Kumb oli enne, kas muna või kana?  © Swedbank

21

Eesti investeeringute hajutatud portfell: näide Investeeringute jaotus Sw edbank Pensionifondid (31.12.11)

Võlakirjad Aktsiad (fondid) Kinnisvara (fondid)

Tallinna börs

Noteerimata aktsiad (fondid)

Börsil noteeritud ettevõtted ei esinda kokkuvõtlikult SKP-sse panustavaid majandusharusid.

Esindusliku investeerimisportfelli koostamiseks tuleb laialdaselt investeerida börsiväliselt.

Erainvestoril on praktiliselt võimatu koostada minimaalselt optimaalsel määral hajutatud (kaubeldavat) kodumaist investeerimisportfelli. © Swedbank

22

Status quo •

Käsitleme Eesti investeeringuid (v.a. rahvusvahelistel turgudel kaubeldavad võlakirjad) kui portfelli ebalikviidset osa – Sobilik pensionifondide iseloomuga – Väljakutseks tihedam võimalus fonde vahetada ja sellest tulenevad rahavood

•

Praegused investeeringud alternatiivide varaklassis hakkavad alates 2013 I pa. tasapisi jõudma väljumisfaasi – monitooring uute investeerimisvõimaluste leidmiseks käib – Kinnisvara ja private equity on suhteliselt liikumatut tüüpi investeeringud, valikute tegemisel pole mõistlik kiirustada – Väljakutseks on hajutatud investeerimisportfelli koostamine ja hoidmine – nii investeeringute valiku kui fondivalitsejate/meeskondade osas

•

Tallinna börsil puhul saavad pensionifondid reaalselt osaleda vaid likviidsuse pakkuja rollis – Ka börsil noteeritud aktsiad on mõistlik käsitleda kui ebalikviidseid ja pigem private equity tüüpi

© Swedbank

24

Sündmuse risk – Eesti investeeringud

© Swedbank

25

Kuidas leida “see ainus ja õige”?

Mõttekohad fondivalikul või -vahetamisel • •

Vahetamine on muutunud paindlikumaks – endise 1 korra asemel 3 korda aastas Maksete suunamine teise fondi on muutunud oluliselt paindlikumaks – enne 1 kord aastas, nüüd T+3 – enne seadusemuudatust tehtud Rahandusministeeriumi analüüs näitab, et on enamasti kahjulik otsus – vt. Järgmised slaidid – Vahetusotsus realiseerub viitajaga – pole õige koht lühiajaliseks väärtusekorjeks: • Detsember – märts vahetused toimuvad 1. mail • Aprill – juuli vahetused toimuvad 1. septembril • August – november vahetused toimuvad 1. jaanuaril – Fondide investeeringute analüüsivõimalused väljaspoolt vaadatuna paremad kui varem – 2011 sügisest on kohustuslikud igakuised aruanded. Kuid siiski on need ca. kuise viitajaga.

SEETÕTTU: 1) Nii finantsilise kui psühholoogilise säästu aspektist on mõtet kulutada rohkem aega esmakordse fondivalikuotsuse tegemiseks, et tõenäosus hilisema fondivahetuse vajaduse järele oleks väiksem.

2) Pensionifond ei ole sobiv koht investeerimishasardi realiseerimiseks – 100%-l juhtudest jääd sündmustest maha.

3) Leia enda jaoks sobiv otsuse headuse hindamise regulaarsus (nt. kord poolaastas või aastas) ja pea sellest kinni. © Swedbank

27

Võitjad ja kaotajad osakute vahetamisel

Aasta

2004

2005

2006

2007

2008

Pensionifonde vahetanud osakuomanikud

2186

7043

8152

13114

17305

Osakuomanikud, kes saavutasid uues fondis suurema tootluse

926

3099

4226

4910

7855

Osakuomanikud, kes saavutasid uues fondis väiksema tootluse

1260

3944

3926

8204

9450

Nn „võitjate” ja „kaotajate” vahe

-334

-845

300

-3294

-1595

58

56

48

63

55

Nn „kaotajate” osakaal (%)

Allikas: (EVK) Seaduse eelnõu 870 SE III Lisa 3 vahendusel © Swedbank

28

Võitjad ja kaotajad sissemaksete suunamisel

Aasta

2004

2005

Sissemaksete suunajad

31965

Osakuomanikud, kes saavutasid uues „aktiivses” fondis suurema tootluse

2007

2008

40056

35129 42987

49615

12348

16498

19302 17546 23039,5

Osakuomanikud, kes saavutasid uues „aktiivses” fondis väiksema tootluse

19617

23558

15827 25441 26575,5

Nn „võitjate” ja „kaotajate” vahe

-7269

-7060

61

59

Nn „kaotajate” osakaal (%)

2006

3475 -7895 45

59

-3536 54

Allikas: (EVK) Seaduse eelnõu 870 SE III Lisa 3 vahendusel © Swedbank

29

Riskide hindamisest Valides endale sobiva riskiastmega (aktsiaosakaal, 24 kuu STD) fondi: 1) Vaata peeglisse – fondi valid endale, mitte teistele ja tehtud valik ei tohi häirida unerahu 2) Oodatav tootlus ja risk käivad käsikäes. NB! Risk pole mitte tunnetuslik suurus, vaid rahas mõõdetav väärtus. Vt. Järgmine slaid.

3) Mida pikem on investeerimishorisont, seda suurem on oodatav kasu võetud riskist – lühiajalised kõikumised muutuvad ajapikku ebaolulisteks.

4) Kui oled lühiajalistel kaalutlustel valinud teistsuguse fondi, kui pikaajaliselt sobilik on, siis pea argumendid meeles ja jälgi nende edasist kehtimist.

Fondivahetus sama fondivalitseja eri strateegiate vahel on tasuta.

5) Teadvusta riske, mida võtnud oled. Kui oled valinud aktsiastrateegia, siis ära jälgi mitte absoluuttootlusi, vaid seda, kuidas käitub valitud aktsiaportfell nt. maailma aktsiaindeksiga võrrelduna. S.t.

1) Langusperioodil on hästi, kui portfell on käitunud paremini kui võrdlusbaas, ehkki mõlemad on miinusmärgiga.

2) Tõusuperioodil on halvasti, kui portfell on käitunud kehvemini kui võrdlusbaas, ehkki mõlemad on plussmärgiga.

© Swedbank

30

Riskide hindamisest Vaata www.pensionikeskus.ee eri riskiastmega fondide käitumist eri aegadel ja proovi kujutleda, kuidas end mingil konkreetsel ajahetkel tunneksid. Hirm ja ahnus!

Š Swedbank

31

Standardhälve kui riskimõõt Pensionikeskus: Risk = Fondi tootluse viimase 24 kuu standardhälve

© Swedbank

32

Standardhälve kui riskimõõt Standardhälve näitab andmepunktide keskmist kõikumist ümber keskmise väärtuse mõõdetuna samades ühikutes, mis andmed ise.

N äid e 25

K es k m ine 7,78; S tandardh älve 3,37 K es k m ine 7,78; S tandardh älve 6,32

20 15 10 5 0

1 2 01 2 0 1 2 01 2 0 1 2 01 2 01 2 0 1 2 01 2 01 2 0 12 0 1 2 0 12 0 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 4 . 0 4 . 04 . 0 4. 04 . 0 4. 0 4. 04 . 0 4. 0 4. 0 4 . 04 . 0 4 .

0 1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9. 1 0. 1 1 . 12 . 1 3 . © Swedbank

33

Tootluste võrdlemisest Hinnates fondide ajaloolist tootlust: 1) Kas on tuvastatavad põhjused, miks oli selline või teistsugune tootlus?

2) Kas need põhjused on rohkem tingitud finantsturgude käitumisest (pigem loomulikud, s.t. nii pidigi olema) või varavalitseja käitumisest ja tegevuse ülesehitusest (võtmeisiku risk, struktuursed muudatused)? Kas kehtivad endiselt?

3) Eelmistele küsimustele vastust otsides peaksid ühtlasi selguma nn. pehmed väärtused – nõu küsimise lihtsus, valmisolek infot välja anda – s.t. tervikteenuse kvaliteet.

4) “Müügiprotsessi” käigus saadud info tootluse kohta vaata kriitilise pilguga üle – jälgi ajaperioodi pikkust ja valikut 5) Objektiivse pildi saamiseks vaata endale olulist ajaperioodi ise pensionikeskuse lehelt – tootlused on olemas tänase kuupäevaga eilse päeva seisuga. © Swedbank

34

Suur tänu!

Käesolevas materjalis annab Swedbank Investeerimisfondid AS ülevaate, mis on saadud mitmetest allikatest ja mis võivad ajas muutuda ning on seetõttu mõeldud ainult informatiivsena. Antud materjali ei saa käsitleda investeerimis-, õigusalase või muu nõuandena ega ettepanekuna osta, müüa või vahetada väärtpabereid või muid finantsinstrumente. Swedbank Investeerimisfondid AS ei vastuta kulude või kahjude eest, mis ülevaates toodud informatsiooni kasutamisega seoses võivad kasutajale tekkida. Potentsiaalsed investorid peaksid vajadusel konsulteerima vastava eriala (nt maksu-, investeerimis- või õigus-) nõustajatega.

Swedbanki investeerimis- ja pensionifondide valitseja on Swedbank Investeerimisfondid AS. Tutvuge fondide prospektidega veebilehel www.swedbank.ee/fondid või külastage lähimat Swedbanki kontorit. Lisainfo saamiseks pöörduge Swedbanki investeerimistoe poole telefonil 613 1606 või e-posti aadressil investeerimistugi@swedbank.ee.

Fondiosaku väärtus võib ajas nii kasvada kui ka kahaneda. Fondi eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet fondi järgmiste perioodide tootluse kohta. Välisturgudele investeerivad fondid on tundlikud valuutakursside kõikumise suhtes, mis võib põhjustada fondiosaku puhasväärtuse kasvu või kahanemist. Kui pole otseselt teisiti mainitud, ei tähenda võrdlus teiste pensionifondidega või finantsindeksitega, et Swedbank Investeerimisfondid AS-i poolt valitsetavate pensionifondide investeerimispoliitika oleks seotud mõne teise pensionifondi tootluse või finantsindeksi järgimisega. © Swedbank