Pensionifondide juhtimisest 12.04.2012 Katrin Rahe, CFA
Š Swedbank
CV Haridus: • 1991 - 1997 • •
1995 2000 - 2002
Töötee: • 1996 - 1998
•
1998 - 2009
•
2009 - 2010
•
sügis 2010
TTÜ majandusteaduskond, majanduslik andmetöötlus, tehnikamagister. Diplomi- ja magistritöö tehisintellekti (masinõppe) teemadel Université de Savoie, Laboratoire d’Intelligence Artificielle, uurija CFA Institute, CFA Charterholder
Eesti Pank, Finantsturgude osakond. Riskihaldur. Eesti krooni kattevara (välisvaluutareservid) investeerimisega seotud riskide profileerimine ja juhtimine Eesti Pank, Finantsturgude osakond. Peaspetsialist-portfellihaldur. UK, Saksamaa, Euroala riikide võlakirjaportfellide taktikaline investeerimine. Nordea Pank. Privaatpangandus. Portfellihaldur. Globaalsete privaatportfellide koostamine ja juhtimine. Swedbank Investeerimisfondid. Kohustuslike ja vabatahtlike pensionifondide fondijuht. Juhatuse liige.
Õhtukava •
Kuidas juhitakse pensionifondide investeerimistegevust – Investment Policy Statement – Strateegiline investeerimisotsus – Taktikaline investeerimisotsus
•
Pensionifondid Eesti finantsturgude maastikul – Osakuomanike huvid vs. patriotism; kuidas investeerida nii, et kompromisse poleks vaja teha
•
Kuidas leida see “ainus ja õige” pensionifond? – Mõistlik valik agressiivses müügikeskkonnas
© Swedbank
3
Pensionifondide juhtimisp천him천tted
Investment Policy Statement •
Investeerimishorisont – Millal on investeeritavat raha vaja hakata kasutama muul (lõpp-) eesmärgil?
•
Tuluootus – Millist tootlust varadelt ootame? Absoluutnumbrites või suhteliselt.
•
Riskitaluvus – Millist kaotust aktsepteerime? Nt. Kapitali säilumise eeltingimus, maksimaalne lubatav rahaline kaotus. NB! Tuluootus ja riskitaluvus on omavahel võrdelises seoses.
•
Likviidsuspiirangud – Kas tuleb valmis olla ootamatuks raha väljavõtmiseks?
•
Seaduslikud nõuded – Mida ütleb seadusandlus – maksud, erinevad piirangud kontode (investeerimiskonto, investeeringud laste nimel) kasutamisel.
•
Unikaalsed asjaolud – Investorikesksed eritingimused, nt. eetikapõhimõtted investeerimisel © Swedbank
5
Eraportfell vs. pensionifond Erainvestor Investeerimishorisont Algselt fikseeritud suurus lüheneb ajas * lõpptähtaeg saabub * võimalik "osta ja hoia" tüüpi investeerimine Tuluootus Sõltub isiklikest sihtidest
Riskitaluvus
Individuaalne
Likviidsuspiirangud
Valmisolek ootamatusteks
Seaduslikud nõuded
Üksikud piirangud
Unikaalsed asjaolud
Varia
© Swedbank
Pensionifondid Algselt fikseeritud suurus ei muutu ajas * lõpptähtaeg ei saabu * portfelli vastavust horisondile tuleb pidevalt jälgida Sõltub riigi antud mandaadist (rahva hääl) * kapitali säilumine (konservatiivne) * võrdlus inflatsiooniga Kollektiivne * vastavus väljalubatud tingimustele (prospekt) Regulaarne valmisolek ootamatusteks * 3 korda aastas võimalus fondist lahkuda Investeerimisfondide seadus Kogumispensionide seadus Finantsinspektsiooni (soovituslikud) juhendid Rahandusministri määrused Varia
6
Pensionifondide tüüpstrateegiad • Konservatiivne: 0% aktsiaid, kõrgema kvaliteediga võlakirjad (7 fondi) • Tasakaalustatud: kuni 25% aktsiaid (5 fondi) • Progressiivne: kuni 50% aktsiaid, kõige populaarsem strateegia (6 fondi) • Agressiivne: kuni 75% aktsiaid (5 fondi) Regulatsioon: Uue teise samba pensionifondi loomiseks peab selle lubatav maksimaalne aktsiaosakaal olema vähemalt 25% erinev, kui olemasolevatel fondidel. II samba fondide konkurentsimaastik Eestis on väga korrastatud: - lihtne võrrelda - vähe fonde - tüübilt täiesti ühesugused (defined contribution) Puudused: - fondid ei eristu üksteisest kuigi selgelt - võlakirjastrateegiate erisused pole kuigi nähtavad, kuid võivad fondi käitumist olulisel määral mõjutada - regulatiivne keskkond väga noor ja Eesti õhukese finantsturu taustal sageli pigem kunstlik kui praktiline © Swedbank
7
Investeerimisprotsess Finantsturgude käitumist ja eri varaklasside hinnatasemeid mõjutavad kaht tüüpi tegurid: 1) Pikaajalised: makromajanduse näitajad, koht majandustsüklis, demograafilised trendid jpm. 2) Lühiajalised: laekunud majandusstatistika vastavus ootustele, vaba raha olemasolu turgudel, turuosaliste soov investeerida – riskikartlikkus või -armastus, usalduskeskkond, poliitiline olukord (valimistulemused, rahutused), loodusnähtused, ilmastikuolud jpm. (Lühiajaliste) tegurite olulisus muutub ajas kiirelt. Lühi- ja pikaajalised tegurid annavad üsna sageli VASTANDLIKKE signaale. Seetõttu kasutatakse väga tüüpiliselt investeerimisportfellide juhtimisel kahte erinevat üksteisest SÕLTUMATUT otsustustasandit: 1) Pikaajalised otsused ehk strateegiline tase – milline on optimaalne varade paigutus 1-3 a. horisondis 2) Lühiajalised otsused ehk taktikaline tase – milline on optimaalne varade paigutus 1 minuti - tunni – päeva – kuu horisondis Optimaalne, s.t. riskiprofiilile vastava vähima riskitaseme juures tulutoovaim. © Swedbank
8
Milleks benchmarkportfell hea on? 2) Sunnib olema investeeritud “hirmu” perioodidel 3) Aitab säilitada kainet meelt “ahnuse” perioodidel 4) Kui ei tea, mida teha, siis hoia benchmark-i – annab aega lühiajaliste investeerimisotsuste tegemiseks ja nende vahepeal 1) Annab investeerimistulemusele juurde objektiivsema hinnangu Näiteks: portfell teenis aasta jooksul tulu 5%? On see hästi või halvasti?
Seega on normportfell taktikalise investeerimistegevuse juures mõõdupuuks ja otsuste headuse hindamise aluseks – kas tegeliku investeerimisportfelli tootlus oli parem või halvem kui benchmark-il ja millise võetud riskitaseme juures. Meie hindame taktikaliste otsuste headust nädalase regulaarsusega. Väga tüüpiline on kuine hindamise intervall. © Swedbank
11
Strateegia muutub ajas koos maailmaga Strateegilist otsust • Tuleb kindla regulaarsusega monitoorida – tavapäraselt kord aastas – – – –
•
Kas pikaajalised eeldused, mis otsuse aluseks olid, kehtivad endiselt Turule tulnud uute varaklasside sobivuse hindamine Kaduma hakkavate varaklasside õigeaegne märkamine Sagedasem monitoorimine viib taktika ja strateegia vahelise piiri ähmastumiseni
Tuleb plaaniväliselt monitoorida oluliste struktuursete muutuste puhul – nt. Eesti liitumine eurotsooniga.
© Swedbank
12
Strateegia ja taktika: palju eri võimalusi, kuidas funktsionaalselt jagada STRATEEGIA/Pikaajaline inv. vaade Fondijuht: Katrin Rahe Alternatiivsed investeeringud (Eestis): Sille Pettai SIF
Tootlus
* Varade strateegiline paigutus e. Benchmark * Riskilimiidid
Kontroll
Fondide varade tegelik paigutus
TAKTIKA/Lühiajaline inv. vaade
ROBUR © Swedbank
K1: Christian Leonhard ja Pertti Rahnel, CFA K2-V3: Pertti Rahnel 13
Taktikalised otsused Pensionifonde puudutava regulatsiooni kohaselt peab üks kahest - kas strateegilised otsused või taktikalised otsused - olema tehtud Eestis. Taktika: mida ootame lähiajalt ja kuidas seda ootust kokkulepitud piiride raames võimalikult tulutoovalt realiseerida. Metodoloogia: mitmesugused mudelid, tehniline analüüs, subjektiivne analüüs (mosaiigiteooria), kogemus-tunnetuslikud otsused, investeerimiskomiteed jpm. Võib olla rangelt formaliseeritud (investeerimisprotsess) või täiesti formaliseerimata ja toetuv võtmeotsustusisikutele. Globaalsetel finantsturgudel väga võistlev taktikaline keskkond: - mudelite positiivne eluiga sageli lühike - võib põhjustada samalaadsete investeerimisotsuste kuhjumist – mullid turul - muudab turgu efektiivsemaks, teenimisvõimalust pakkuvad anomaaliad ei püsi kaua © Swedbank
14
Näide: Structured services – meeskond Roburis, mis juhib Eesti pensionifondide taktikalist investeerimist Fondivalik (3)
Portfellihaldurid (5 inimest)
Toodete struktureerimine (3)
Investeerimiskomitee (5)
Poliitika-analüütik
© Swedbank
Makrostrateegid (4)
Kvantitatiivanalüütikud (4)
15 15
Näide: Taktikaliste otsuste jaoks on oluline sisend “scoreboard”
© Swedbank
16 16
Näide: Debatid Roburis: Millises tsükli faasis me praegu oleme? 2007-10-09 --> Nuvarande cykel - USA 30.0
120 110
25.0 100 90
20.0
80
PE - ha EPS/PE - VA PI - ha
15.0
70
EPS - va
60 10.0 50 5.0 okt-07
40 apr-08
okt-08
Nedgång
Meeleheide
© Swedbank
apr-09
okt-09
apr-10
okt-10
Återhämtning
Tillväxt
Taastumine
Kasv
apr-11
okt-11
Nedgång??
Optimism või uus meeleheite faas? 17 17
Eesti finantsturud ja pensionifondid
Pensionifondide investeeringud Eestisse Kas Swedbanki pensionifondid investeerivad Eestisse? Kahtlane...
Või siiski? Eesti investeeringute maht 31.12.2011 (v.a. hoiused)
% Pensionifondide varade kogumahust 31.12.2011 (v.a. hoiused) 35 000 000
25%
30 000 000
20% 25 000 000
15%
20 000 000
10%
15 000 000 10 000 000
5% 5 000 000
0% Sw edbank
SEB
LHV
Sampo
Ergo
Nordea
0 Sw edbank
SEB
LHV
Sampo
Ergo
Nordea
Skaala Meie II samba fondimaht € 528 mln (07.04.12) Tallinna Börsi Balti põhinimekirja 2011. aasta käive oli € 187,2 mln. Kas meie oleme liiga suured või... on turg väga pisike? © Swedbank
19
Pensionifondid skaalal € mln. 0
1000
II samba pensionivarad kokku 07.04.12 II samba pensionivarad Swedbankis 07.04.12
2000
Tallinna börsi turukapitalisatsioon 05.04.12
© Swedbank
4000
5000
6000
7000
1234,31
527,992
Eesti riigi eelarve 2012
Tallinna linna eelarve 2012
3000
6116
475
1426
20
Pensionifondide investeeringud Eestisse - turuosad Eesti investeeringute turuosa (31.12.11, hoiused v.a.) Nordea; 1% Ergo; 9% Sampo; 1% Sw edbank; 39%
LHV; 42%
SEB; 7%
Kaugem eesmärk Ei ole turuosa kasvatamine, vaid kasvamine koos turuga. Kumb oli enne, kas muna või kana? © Swedbank
21
Eesti investeeringute hajutatud portfell: näide Investeeringute jaotus Sw edbank Pensionifondid (31.12.11)
Võlakirjad Aktsiad (fondid) Kinnisvara (fondid)
Tallinna börs
Noteerimata aktsiad (fondid)
Börsil noteeritud ettevõtted ei esinda kokkuvõtlikult SKP-sse panustavaid majandusharusid. Esindusliku investeerimisportfelli koostamiseks tuleb laialdaselt investeerida börsiväliselt. Erainvestoril on praktiliselt võimatu koostada minimaalselt optimaalsel määral hajutatud (kaubeldavat) kodumaist investeerimisportfelli. © Swedbank
22
Status quo •
Käsitleme Eesti investeeringuid (v.a. rahvusvahelistel turgudel kaubeldavad võlakirjad) kui portfelli ebalikviidset osa – Sobilik pensionifondide iseloomuga – Väljakutseks tihedam võimalus fonde vahetada ja sellest tulenevad rahavood
•
Praegused investeeringud alternatiivide varaklassis hakkavad alates 2013 I pa. tasapisi jõudma väljumisfaasi – monitooring uute investeerimisvõimaluste leidmiseks käib – Kinnisvara ja private equity on suhteliselt liikumatut tüüpi investeeringud, valikute tegemisel pole mõistlik kiirustada – Väljakutseks on hajutatud investeerimisportfelli koostamine ja hoidmine – nii investeeringute valiku kui fondivalitsejate/meeskondade osas
•
Tallinna börsil puhul saavad pensionifondid reaalselt osaleda vaid likviidsuse pakkuja rollis – Ka börsil noteeritud aktsiad on mõistlik käsitleda kui ebalikviidseid ja pigem private equity tüüpi
© Swedbank
24
Sündmuse risk – Eesti investeeringud
© Swedbank
25
Kuidas leida “see ainus ja õige”?
Mõttekohad fondivalikul või -vahetamisel • •
Vahetamine on muutunud paindlikumaks – endise 1 korra asemel 3 korda aastas Maksete suunamine teise fondi on muutunud oluliselt paindlikumaks – enne 1 kord aastas, nüüd T+3 – enne seadusemuudatust tehtud Rahandusministeeriumi analüüs näitab, et on enamasti kahjulik otsus – vt. Järgmised slaidid – Vahetusotsus realiseerub viitajaga – pole õige koht lühiajaliseks väärtusekorjeks: • Detsember – märts vahetused toimuvad 1. mail • Aprill – juuli vahetused toimuvad 1. septembril • August – november vahetused toimuvad 1. jaanuaril – Fondide investeeringute analüüsivõimalused väljaspoolt vaadatuna paremad kui varem – 2011 sügisest on kohustuslikud igakuised aruanded. Kuid siiski on need ca. kuise viitajaga.
SEETÕTTU: 1) Nii finantsilise kui psühholoogilise säästu aspektist on mõtet kulutada rohkem aega esmakordse fondivalikuotsuse tegemiseks, et tõenäosus hilisema fondivahetuse vajaduse järele oleks väiksem. 2) Pensionifond ei ole sobiv koht investeerimishasardi realiseerimiseks – 100%-l juhtudest jääd sündmustest maha. 3) Leia enda jaoks sobiv otsuse headuse hindamise regulaarsus (nt. kord poolaastas või aastas) ja pea sellest kinni. © Swedbank
27
Võitjad ja kaotajad osakute vahetamisel
Aasta
2004
2005
2006
2007
2008
Pensionifonde vahetanud osakuomanikud
2186
7043
8152
13114
17305
Osakuomanikud, kes saavutasid uues fondis suurema tootluse
926
3099
4226
4910
7855
Osakuomanikud, kes saavutasid uues fondis väiksema tootluse
1260
3944
3926
8204
9450
Nn „võitjate” ja „kaotajate” vahe
-334
-845
300
-3294
-1595
58
56
48
63
55
Nn „kaotajate” osakaal (%)
Allikas: (EVK) Seaduse eelnõu 870 SE III Lisa 3 vahendusel © Swedbank
28
Võitjad ja kaotajad sissemaksete suunamisel
Aasta
2004
2005
Sissemaksete suunajad
31965
Osakuomanikud, kes saavutasid uues „aktiivses” fondis suurema tootluse
2007
2008
40056
35129 42987
49615
12348
16498
19302 17546 23039,5
Osakuomanikud, kes saavutasid uues „aktiivses” fondis väiksema tootluse
19617
23558
15827 25441 26575,5
Nn „võitjate” ja „kaotajate” vahe
-7269
-7060
61
59
Nn „kaotajate” osakaal (%)
2006
3475 -7895 45
59
-3536 54
Allikas: (EVK) Seaduse eelnõu 870 SE III Lisa 3 vahendusel © Swedbank
29
Riskide hindamisest Valides endale sobiva riskiastmega (aktsiaosakaal, 24 kuu STD) fondi: 1) Vaata peeglisse – fondi valid endale, mitte teistele ja tehtud valik ei tohi häirida unerahu 2) Oodatav tootlus ja risk käivad käsikäes. NB! Risk pole mitte tunnetuslik suurus, vaid rahas mõõdetav väärtus. Vt. Järgmine slaid. 3) Mida pikem on investeerimishorisont, seda suurem on oodatav kasu võetud riskist – lühiajalised kõikumised muutuvad ajapikku ebaolulisteks. 4) Kui oled lühiajalistel kaalutlustel valinud teistsuguse fondi, kui pikaajaliselt sobilik on, siis pea argumendid meeles ja jälgi nende edasist kehtimist. Fondivahetus sama fondivalitseja eri strateegiate vahel on tasuta. 5) Teadvusta riske, mida võtnud oled. Kui oled valinud aktsiastrateegia, siis ära jälgi mitte absoluuttootlusi, vaid seda, kuidas käitub valitud aktsiaportfell nt. maailma aktsiaindeksiga võrrelduna. S.t. 1) Langusperioodil on hästi, kui portfell on käitunud paremini kui võrdlusbaas, ehkki mõlemad on miinusmärgiga. 2) Tõusuperioodil on halvasti, kui portfell on käitunud kehvemini kui võrdlusbaas, ehkki mõlemad on plussmärgiga.
© Swedbank
30
Riskide hindamisest Vaata www.pensionikeskus.ee eri riskiastmega fondide käitumist eri aegadel ja proovi kujutleda, kuidas end mingil konkreetsel ajahetkel tunneksid. Hirm ja ahnus!
Š Swedbank
31
Standardhälve kui riskimõõt Pensionikeskus: Risk = Fondi tootluse viimase 24 kuu standardhälve
© Swedbank
32
Standardhälve kui riskimõõt Standardhälve näitab andmepunktide keskmist kõikumist ümber keskmise väärtuse mõõdetuna samades ühikutes, mis andmed ise.
N äid e 25
K es k m ine 7,78; S tandardh älve 3,37 K es k m ine 7,78; S tandardh älve 6,32
20 15 10 5 0
1 2 01 2 0 1 2 01 2 0 1 2 01 2 01 2 0 1 2 01 2 01 2 0 12 0 1 2 0 12 0 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 4 . 0 4 . 04 . 0 4. 04 . 0 4. 0 4. 04 . 0 4. 0 4. 0 4 . 04 . 0 4 . 0 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 1 0. 1 1 . 12 . 1 3 . © Swedbank
33
Tootluste võrdlemisest Hinnates fondide ajaloolist tootlust: 1) Kas on tuvastatavad põhjused, miks oli selline või teistsugune tootlus? 2) Kas need põhjused on rohkem tingitud finantsturgude käitumisest (pigem loomulikud, s.t. nii pidigi olema) või varavalitseja käitumisest ja tegevuse ülesehitusest (võtmeisiku risk, struktuursed muudatused)? Kas kehtivad endiselt? 3) Eelmistele küsimustele vastust otsides peaksid ühtlasi selguma nn. pehmed väärtused – nõu küsimise lihtsus, valmisolek infot välja anda – s.t. tervikteenuse kvaliteet. 4) “Müügiprotsessi” käigus saadud info tootluse kohta vaata kriitilise pilguga üle – jälgi ajaperioodi pikkust ja valikut 5) Objektiivse pildi saamiseks vaata endale olulist ajaperioodi ise pensionikeskuse lehelt – tootlused on olemas tänase kuupäevaga eilse päeva seisuga. © Swedbank
34
Suur tänu! Käesolevas materjalis annab Swedbank Investeerimisfondid AS ülevaate, mis on saadud mitmetest allikatest ja mis võivad ajas muutuda ning on seetõttu mõeldud ainult informatiivsena. Antud materjali ei saa käsitleda investeerimis-, õigusalase või muu nõuandena ega ettepanekuna osta, müüa või vahetada väärtpabereid või muid finantsinstrumente. Swedbank Investeerimisfondid AS ei vastuta kulude või kahjude eest, mis ülevaates toodud informatsiooni kasutamisega seoses võivad kasutajale tekkida. Potentsiaalsed investorid peaksid vajadusel konsulteerima vastava eriala (nt maksu-, investeerimis- või õigus-) nõustajatega. Swedbanki investeerimis- ja pensionifondide valitseja on Swedbank Investeerimisfondid AS. Tutvuge fondide prospektidega veebilehel www.swedbank.ee/fondid või külastage lähimat Swedbanki kontorit. Lisainfo saamiseks pöörduge Swedbanki investeerimistoe poole telefonil 613 1606 või e-posti aadressil investeerimistugi@swedbank.ee. Fondiosaku väärtus võib ajas nii kasvada kui ka kahaneda. Fondi eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet fondi järgmiste perioodide tootluse kohta. Välisturgudele investeerivad fondid on tundlikud valuutakursside kõikumise suhtes, mis võib põhjustada fondiosaku puhasväärtuse kasvu või kahanemist. Kui pole otseselt teisiti mainitud, ei tähenda võrdlus teiste pensionifondidega või finantsindeksitega, et Swedbank Investeerimisfondid AS-i poolt valitsetavate pensionifondide investeerimispoliitika oleks seotud mõne teise pensionifondi tootluse või finantsindeksi järgimisega. © Swedbank