48 h kong. Interdistsiplinaarne töötuba. 2019

48 H KONG POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET

INTERDISTSIPLINAARNE TÖÖTUBA WORKSHOP 18.03.-08.04.2019

Töötuba „48 H KONG“ Töötoas uuriti Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politsejaoskonna ajutise kinnipidamise kambrite näitel võimalusi mõjutada ruumiliste lahendustega kinnipeetavate psühhosotsiaalset heaolu ja käitumist. Tegevuste laiem eesmärk on parandada kinnipidamisasutuse töötajate ja kinnipeetavate keskkonnatingimusi. Töötoas tegeldi kahe probleemiga: 1) arvestamine keskkonna mõjuga inimese psühhosotsiaalsele heaolule ja käitumisele pole ruumiloome praktika igapäevane osa; 2) töötajatele ja kinnipeetavatele on asutuse keskkond kurnav ning põhjustab vaimse tervise häireid ja soovimatuid käitumismustreid.

Töötoa jooksul püstitati teaduslikest uuringutest lähtuvalt probleem, seati eesmärgid, pakuti välja sisekujunduse kontseptsioonid probleemi lahendamiseks ja põhjendati neid argumentidega teaduslikest allikatest. Tudengid jagunesid nelja gruppi ja töötasid välja neli erinevat, kuid üksteist toetavat lahendust. Tudengid õppisid töötoas sisekujunduslike kontseptsioonide genereerimisel lähtuma tõenduspõhise disaini põhimõtetest ning inimese ja keskkonna vahelistest seostest ja mõjudest.

Tegu oli arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna algatatud interdistsiplinaarse uurimistöö ja töötoaga, kuhu olid kaasatud arhitektuuri, disaini ja vabade kunstide teaduskondade tudengid ja juhendajad. Töötoa jooksul viidi EKA VR-labori ja PPA jaoskonna töötajate abiga läbi näidisvahistamine (salvestust on võimalik vaadata lingilt, mis avaneb QR-koodi skaneerides). Vahistamise salvestamiseks kasutati 360-kraadiseid virtuaalreaalsuskaameraid. Hiljem elasid tudengid vahistamist, kongis viibimist ja vabastamist ise läbi VR-prillidega. ­Katsealustele paigaldati naha galvaanilise reaktsiooni (GSR) ja südamerütmi (HR) sensorid füsioloogilise stressi taseme hindamiseks VR-keskkonnas. Biomeetrilised andmed analüüsiti VR-laboris ning t­ ulemusi kasutati alusmaterjalina sisearhitektuurse lähteülesande koostamiseks ja lahenduste v­äljatöötamiseks.

Skaneeri ja vaata salvestusi näidisvahistamisest

Tudengid

01

02

03

04

05

06

07

08

09

10

11

12

13

14

15

01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15

Sandra GoroĹĄko Kertu Johanna JĂľeste Ereth Kadarik Maris Kaik Kaspar Kallaste Darja Krasnopevtseva Helena Lepik Annemai Raabe Marju Randmer-Nellis Kerttu Rannik Mari-Liis Reinsoo Anna Roomet Siim Simmermann Karen Isabel Talitee Vitali Valtanen

48 H KONG POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET KESKKONNAPSÜHHOLOOGIA UURINGUD OÜ

48 H KONG Ajutise kinnipidamise kamber

Ajutise kinnipidamise kamber ehk nn 48 h kong on ruum, kuhu politsei isoleerib kinnipeetud inimesed maksimaalselt 48 tunniks. See on aeg, mille jooksul uurija langetab otsuse inimese edasise saatuse ja käekäigu kohta. Kinnipidamiskamber on askeetlik. Ruumis torkab silma erksinine madrats. Hallidele seintele on graveeritud tähti ja sõnu. Tualettpaberirull on põrandal lahti rullunud ning seal samas kõrval paikneb kergelt tuhmunud roostevabast terasest auguga tualettnurk. Kõrge lae all sirab külmsinine valgusallikas. Ainuke side välisilmaga on raudukses olev luuk, kust näeb aeg-ajalt jaoskonna töötajat.

Kinnipidamisasutused on oma olemuselt nn kinnised asutused (ingl total institutions)¹.

Need on institutsioonid, mille asukad kogevad ühte ja sama keskkonda päevi, kuid või aastaid järjest². Erving Goffman kirjeldab korrektsiooniasutusi täielikult kinniste asutustena, kus asukate eluolu ja käitumist piiratakse ja kontrollitakse enam kui kusagil mujal ühiskonnas³.

Korrektsiooniasutuste disain on organisatsiooni toimimise ning töötajate ja kinnipeetavate eesmärkide saavutamisel oluline². Keskkonna positiivsed või negatiivsed mõjud võivad sellistes kriitilistes keskkondades võimenduda. Kinniste asutuste piirav iseloom muudab enamiku argimugavustest, nagu näiteks toidu, seebi, tualettpaberi, telefoni või ­ televiisori piiratud ressursiks¹. Kinnistes asutustes on kinnipeetavatel ja tihti ka töötajatel piiratud võimalused end turvaliselt tunda ning stressiga toime tulla¹. Seetõttu võivad kinnipidamisasutused olla raskesti talutavad⁴.

Töötajatel on õigus töötada ohutus ja tervislikus keskkonnas ning kinnipeetavatel on ­õigus inimlikele tingimustele⁴. Kuid kas inimlik kinnipidamisasutus on üldse võimalik? Inimese ja keskkonna vaheliste seoste uurimine võimaldab püstitada inimkesksema lähteülesande⁵. Nii saab luua ruumi, mis toetab inimese psühhosotsiaalset heaolu ja soovitud käitumismustreid⁶. Tõenduspõhise disaini meetodil on loodud kinnipidamisasutusi, kus agressiivsust ja vägivallaakte on õnnestunud vähendada⁴.

6

01 02-04

Kinnipidamisasutuse ootesaali puur (foto: Ulla Katariina Alla) Olemasolev kinnipidamiskamber (fotod: Sandra GoroĹĄko ja Margus Tammik)

01

02

03

04

02

01

03

04

01-04

Näidisvahistamine (fotod: Ulla Katariina Alla, kaadrid virtuaalreaalsuskaamerast)

Stress

Inimese ja keskkonna interaktsioon võib toimuda mitmel moel, kuid kohanemine keskkonnaga ei toimu tagajärgedeta⁷. Inimesed ei ole passiivsed keskkonna kogejad, vaid organism teeb sisemise tasakaalu hoidmiseks ja keskkonnatingimustega kohanemiseks tööd⁸. Keskkond, mis nõuab kohanemist, käivitab stressireaktsiooni⁹. Stress on protsess, mille käigus keskkonnatingimused hõivavad või ületavad organismi kohanemisvõime, mille tulemuseks on haigusriski põhjustavad ­psühholoogilised ja bioloogilised muutused₈,⁹,¹⁰.

Keskkonnastressoreid defineeritakse kui füüsilise keskkonna tegelikke või tajutud ebasoodsaid omadusi, mis võivad inimestes esile kutsuda negatiivseid (füsioloogiliselt ja psühholoogiliselt kurnavaid) tagajärgi¹¹. Kuigi kroonilised stressorid ei ole tavaliselt nii rasked, kui akuutsed stressorid (näiteks ootamatud traumaatilised sündmused), on kroonilised stressorid psühholoogilise kurnatusega seotud tugevamalt⁹. Liigne stress põhjustab väsimust, hirmu ja ärevust ning haigusi enamikes organsüsteemides¹².

Stress on seotud 1) immuunsüsteemi häirete, 2) südameveresoonkonna haiguste, 3) põletikuliste reaktsioonide ja 4) psühholoogiliste probleemidega⁷. Kõrgenenud tööstress, kus kontrollitunne on madal ja nõudmised kõrged, on seotud näiteks infarktide, kõrge vererõhu, ülekaalulisuse, sõltuvushäirete, ärevuse, depressiooni ja teiste häiretega¹². Inimeste füüsiline ja vaimne tervis, käitumine, soorituse tase ning motivatsioon on kõik mõjutatud keskkonna kvaliteedist⁸.

Stress kinnipidamisasutuses

Stress on individuaalne, inimesiti varieeruv nähtus, mis sõltub personaalsest haavatavusest, vastupidavusest ja käsil olevatest ülesannetest¹². Uuringud on näidanud, et näiteks paberitööga tegelemine võib mõne korrakaitsetöötaja jaoks olla stressirohkem kui kurikaelte tagaajamine¹². Tööstressiga toimetulek sõltub ametialaste nõudmiste ulatusest ning kontrollitundest ja otsuste vastuvõtmise vabadusest¹². Pikaajaline viibimine keskkonnas, mida pole võimalik endale meelepäraseks muuta, suurendab stressi ning põhjustab kurnatust, võimendades nii rünnaku ohvriks langemise ja oma ressurssidest ilmajäämise hirme⁴. Kinnipeetavad ja töötajad on jooksvalt eksponeeritud mitmele keskkonnastressoritele, mida on raske vältida ja mille mõjud aja jooksul kuhjuvad⁴.

Kinnipidamisasutuste peamisteks keskkonastressoriteks on privaatsuse, inimliku kontakti, looduslike elementide ja esteetika puudumine ning kõrge müratase, isolatsioon, kehvad valgustustingimused ja nn raske arhitektuur (ingl hard architecture)¹,⁴. Sellistes tingimustes vahi all olemine ja töötamine muudab taju, käitumist ning sotsiaalseid ja võimupositsiooni suhteid⁴. Vabadusekaotusega kaasneb kontrolli vähenemine kõikide eluolu puudutavate nüansside üle⁴. Nii tekib igale kontrollitunnet suurendavale keskkonnategurile, näiteks valgusti lülitile, uus tähendus ja väärtus⁴. Kehvad võimalused oma vahetut keskkonda kontrollida võimendavad keskkonnastressorite negatiivset mõju⁴. Lisaks võivad stressorite kestus ja tase olla kinnipidamisasutustes kõrgemad kui mujal⁴. Puudub võimalus reguleerida sotsiaalseid kokkupuuteid, isolatsioon kestab kauem kui vabaduses, puudub võimalus kontrollida helisid ja ligipääs naturaalsele valgusele ning loodusele või loodusvaadetele on piiratud⁴. Sellega kaasneb ka hirm, ärevus ja igavus⁴.

01

Elamusandmete kogumine kontrollitud keskkonnas, EKA VR-laboris (foto: VR-labor)

Impulsiivsus, agressiivsus ja vaimne võimekus

Impulsiivne, antisotsiaalne ja agressiivne käitumine ning vandalism on kinnipidamisasutustes keskseks probleemiks¹,⁴. Kinnipeetavate käitumine on reaktsioon asutuse tingimustele, mis võivad märkimisväärselt piirata normaalset eluolu¹. Vabadusekaotuse ja ebameeldivustega toimetulekuks on kinnipeetavatel vähe võimalusi ning needki lisavad tihti pingeid ja ärevust¹. Vägivaldne käitumine ilmneb, kui kinnipidamisasutuse võimalused ja indiviidi vajadused ei ole kooskõlas¹. Vägivaldse käitumise peamisteks põhjusteks kinnipidamisasutustes on¹: • • •

kõrge tajutud riski tase – kinnipeetavad üritavad ennast kaitsta, on endasse tõmbunud, teevad omale kättejuhtuvatest esemetest relvi, käituvad macho’likult ega ole koostööaltid; hüvede puudus ja ressursside nappus – ilmajäämise hirmus muutuvad kinnipeetavad konkureerivaks ning konfliktide ja vastuolude tõenäosus suureneb; stress ja vaimne kurnatus – kinnipeetavatel tõuseb ärrituvuse ja frustratsiooni tase ning nende probleemilahendamise oskused kahanevad.

Sellises situatsioonis alaneb kinnipeetaval ka võime pidurdada impulsiivset käitumist ja hoida oma reaktsioone tagasi. Pidurdus on vaimne ressurss, mis on seotud esmaste impulsside, mõtete ja stiimulite allasurumisega¹³,¹⁴. Pidurdus aitab meil hoida tähelepanu oma käitumisel, et mitte üle reageerida ja saavutada soovitud tulemus¹⁴. Stressis ja ärritunud inimese tähelepanu on koormatud¹⁵ ja kognitiivne funktsioneerimine halvenenud¹⁶. Vaimne kurnatus soodustab ka impulsiivset käitumist¹⁷,¹⁸. Kui impulsikontroll on madal, kipuvad kinnipeetavad oma vajaduste rahuldamiseks kasutama äärmuslikke toimetulekuviise ja lahendavad oma probleeme tihti just vägivaldsel viisil. Ka vandalismi ja laamendamise tunnused annavad teistele kinnipeetavatele märku, et selline käitumine on normatiivne¹.

Psühholoogilised baasvajadused

Ennustamatu keskkond ja kontrollitunde puudumine – kaos – on ebamugav, stressirohke ja hirmutav¹. Kontrollitunne mõjutab ka seda, kuidas kinnipeetav talub raskusi¹. Tihti ei ole eesmärk vägivaldne käitumine, näiteks lampide lõhkumine, vaid tule kustutamine, et saaks magada¹. Paraku pole kongides tihti lülitit ja tule kustutamiseks on see ainus viis¹. Kontrolli puudumine vastumeelsete stiimulite üle põhjustab hirmu, ärevust ja stressi ning vastumeelsused on seetõttu ka raskemini talutavad¹⁹.

Kontrollitunne on üks psühholoogilistest baasvajadustest. Vaimse tervise ja üldise heaolu eelduseks on psühholoogiliste baasvajaduste – kompetentsuse, autonoomsuse ja seotuse – rahuldamine²⁰.

• • •

Autonoomsusvajadus viitab tahtele ise reguleerida oma käitumist ja keskkonda.

Autonoomsustunde taga on valikuvabadus – kontroll iseenda ja oma ümbruse ning võimaluste üle.

Kompetentsusvajadus viitab ülesandega hakkamasaamisele ja meisterlikkusele nii sotsiaalses kui füüsilises kontekstis. Positiivne tagasiside teiste inimeste poolt või õnnestunud soorituse näol tõstab kompetentsuse tunnet ja sisemist motivatsiooni.

Seotusvajadus viitab turvatundele, kuuluvustundele ja sotsiaalsele lähedusele. Selle toetamiseks on vajalik side inimeste või näiteks mõne kõrgema eesmärgiga teiste hüvanguks.

10

01

Sisemine motivatsioon on defineeritud kui millegi tegemine sellest tegevusest tuleneva rahulduse, rõõmu, elevuse ja saavutuse pärast²¹. Kuid keskkonnategurid võivad enesemotivatsiooni, sotsiaalset funktsioneerimist ja personaalset heaolu takistada või õõnestada²².

Kinnipidamisasutuste ülemäärane väline kontroll, karmid tingimused ja teiste inimestega kontakti kaotamine viivad initsiatiivilanguse ja vastutuse kadumiseni²². Kinnipeetaval puuduvad võimalused tegeleda meelepärase eneseteostusega ja saada positiivset tagasisidet. Vabaduse võtmine kelleltki on oma olemuselt negatiivne tagasiside tema käitumisele ja tegudele.

Lõõgastumine ja taastumine

Vabaduse kaotamine võimendab kogemusi²³. Isegi pisimad ärritajad võivad aja jooksul muutuda tõsisteks stressoriteks, eriti juhul, kui puuduvad võimalused olukorra leevendamiseks²³.

Ebameeldivused, mis välismaailmas on välditavad või kontrollitavad ning tänu sellele lühikest aega talutavad, võivad kinnises asutuses muutuda väljakannatamatuks²³.

On leitud, et akende, loodusvaadete ja päevavalguse puudumine toob endaga kaasa tõsiseid probleeme²³. Eksperimentaalsed uuringud näitavad, et looduses viibimine ja loodusvaated suudavad alandada stressi, agressiooni ja viha ning toetada kognitiivset funktsioneerimist¹. Kogemus keskkonnast algab kiire emotsionaalse reaktsiooniga selle keskkonna omadustele ja sellel reaktsioonil on selged füsioloogilised alused²⁴. Stressireaktsioonile järgnevad taastumisele viitavad muutused närvisüsteemis on looduskeskkondades kiiremad kui tehiskeskkondades²⁴.

Kinnipeetavad kogevad mitmesuguseid stressoreid¹. Looduskogemuse puudumisega kaob ka üks toimetulekumehhanism, võimalus lõõgastuda, mis on vabadele inimestele soovi korral kättesaadav¹. Looduskeskkonnad võivad esile kutsuda heaolu tõstvaid psühhofüsioloogilisi muutusi²⁵. Sõltuvalt paiga omadustest ja inimese varasemast seisundist võib kohanemisreaktsioon varieeruda stressist ja vältimiskäitumisest kuni taastumise ja lähenemiskäitumiseni²⁵. Loodus pakub võimalust põgeneda argistressist, kogeda mitmekülgset ja paeluvat konteksi ning tegelda vabalt valitud meelepäraste tegevustega²⁶.

Lõõgastumise ehk restoratsiooni käigus taastutakse vaimsest kurnatusest²⁷. Vaimse kurnatuse põhjuseks on muuhulgas alanenud keskendumisvõime. Millelegi keskendudes surutakse tähelepanu üle konkureerivad stiimulid alla¹⁵. Selline pidurdusmehhanism ajapikku väsib ja seetõttu on ka meie keskendumisvõime piiratud¹⁵. Taastumise üheks eelduseks on William Jamesi poolt kirjeldatud sundimatu tähelepanu ehk vaimustuse (ingl fascination ehk Jamesi involuntary attention) avaldumine, mis võimaldab sihipärasel tähelepanul (ingl directed attention ehk Jamesi voluntary attention) puhata ja taastuda²⁸.

Vaimsest kurnatusest saab taastuda keskkondades, kus tähelepanu on haaratud paeluvate stiimulite poolt¹⁵. Sundimatu tähelepanu avaldumine lubab kurnatud inimesel pidurdusmehhanisme puhata ja taastada sihipärase tähelepanu võime¹⁵. Huvitavate stiimulite mustrid ei tekita vajadust kulutada energiat häirivate stiimulite allasurumiseks²⁸.

Looduses leidub piisavalt paeluvaid elemente, mis ei nõua keskendumiseks pingutust. Põnevad stiimulid haaravad tähelepanu iseenesest¹⁵. Sel ajal taastub kognitiivne võimekus, mida läheb vaja impulsiivse käitumise pidurdamiseks, emotsioonide ja mõtete kontrollimiseks ning ebameeldivuste talumiseks¹⁴.

12

Mida tähendab humaanne kinnipidamisasutus?

Olukorras, kus kinnipeetaval puuduvad endal võimalused oma vajaduste rahuldamiseks, on vabaduse võtjal kohustus tagada tingimused, mis pole julmad ega põhjusta kannatusi.

Rahvusvaheliselt on jõutud arusaamani, et vabadusekaotus on äärmuslik olukord. ÜRO Peaassamblee nimetab neid põhilisi inimõigusi, mida kinnipeetavatele on võimalik anda, Mandela reegliteks²⁹. Rahvusvahelise Punase Risti Komitee sõnul tuleb humaansel kinnipidamisasutusel tagada neli põhilist printsiipi: • • • •

ära tee kahju; paku võimalikult normaalset ja tavapärast keskkonda; soodusta tervist ja isiklikku arengut; võimalda kinnipeetavatel säilitada side ühiskonnaga.

Lähtuvalt nendest printsiipidest ja teoreetilisest taustast püstitasid tudengid omale lähteülesande ja asusid seda lahendama. Lahenduste väljatöötamisel kasutati varasemate teadusuuringute tulemusi keskkonna mõjudest inimese psühhofüsioloogiale, käitumisele ja heaolule.

ERETH KADARIK / ANNEMAI RAABE / KASPAR KALLASTE / KAREN ISABEL TALITEE

Grupp 1 Probleem

Sihtgrupiks on kinnipeetavad, kelle probleem on sunnitud viibimine kitsas ruumis, isolatsioonis, kus puudub aken (päevavalgus), sobiv mööbel magamiseks, lugemiseks, istumiseks, söömiseks, väljutamiseks, ligipääs joogiveele – puudub võimalus välja puhata. Probleemiks on elementaarsete vajaduste rahuldamatusest tulenev stress ning sellest tingitud agressiivne käitumine.

Lahendused •

• •

Lakke paigaldatav laudisest kahefaasiline valguslahendus, mis võimaldab kinnipeetaval omada kontrolli valguse üle (eredam ja hämaram režiim). Lahendus toob lae visuaalselt madalamale, väsitab vähem silmi, võimaldab kvaliteetsemat und, pakub loodusliku materjali lähedust, ning muudab ka turvakaamera vähem silmatorkavaks.

Mitmefunktsiooniline ase pakub paremaid tingimusi magamiseks, istumiseks, söömiseks, asjade asetamiseks jne.

Suur looduspilt säilitab sideme välismaailmaga muidu rõhuvas ruumis ja inimene tunneb ennast piiratud oludes inimlikumalt.

14

01 02 03

Valguslahendus Mitmefunktsiooniline ase Looduspilt seinal

01

02

03

01

Disainlahendus

Miks me usume, et need lahendused töötavad?

Looduslike elementide puudumine võib tekitada ärevust, viha, pettumust ja kurbust.

Kokkupuude loodusega võib vähendada ärevust, parandada valukontrolli ja patsientide rahulolu protseduuriga³⁰.

Andes kinnipeetavale võimaluse ise valgust muuta, on see odav väljaminek, arvestades seda, kui märkimisväärselt see võimalus kinnipeetava stressitaset alandab⁶.

01

16

02

Visand valguslahendusest

02 The Bureau of Prisons sõnul motiveerib nn pehme disain (ingl soft design) keskkonda rohkem hoidma, eriti kui see hõlmab mööblit ja tavapäraseid kodus kasutatavaid detaile¹. Pehme disain alandab füüsilist agressiooni ja vandalismi esemete suhtes. The Metropolitan Correctional Centers leidis, et ruumides, kus olid valguslülitid ja kinnipeetavad said valgust ise muuta, lõhuti harvem lampe¹. Põhjus seisnes selles, et valgus muutus kinnipeetavatele ühel hetkel häirivaks ja lambid lõhuti ära lihtsalt selleks, et valgus ära kustutada.

Kinnipeetavad peavad sageli toime tulema privaatsuse puudumisega, tõrjutusega, isolatsiooniga, kannatama valju müra ja kehva valgustust (päeval liiga vähe ja öösiti liiga palju valgust) ning kokkupuute puudumist loodusega. Korrektsioonitöö mudel, kus kontakt kinnipeetavate ja töötajate vahel on suurem, pakkudes suuremat kontrolli keskkonna tingimuste üle, on viimastel aastakümnetel olnud edukas vägivaldse käitumise vähendamisel.

Vangistus vähendab inimese kontrolli keskkonna üle, mida ta on harjunud omama ja kasutama. Nii omandab iga väiksemagi funktsiooni üle kontrolli saavutamine, nagu näiteks valgusti lüliti, hoopis uue tähenduse⁴.

VITALI VALTANEN / KERTTU RANNIK / KERTU JOHANNA JÕESTE / MARIS KAIK

48 H KONG TUBA Probleem

Kinnipeetavate probleemiks on stressitekitav visuaalne keskkond – tähelepanu keskmes on kongi suletud massiivne rauduks ja häiriv vaade tualetinurgale, ruumist puuduvad pilkupüüdvad elemendid ning ligipääs päevavalgusele, mistõttu on kinnipeetava ajataju häiritud.

Lahendused

Grupi põhieesmärk oli muuta kõle ja tühi kinnipidamiskong kodusemaks ja kaitsvat peavarju pakkuvaks kohaks, kus uurija otsust oodata. Kuna aresti eesmärk ei ole kinnipeetavat karistada, vaid tal mõnda aega silma peal hoida, püütakse ka ruumiga vastavaid signaale anda.

See peaks olema koht, mis rahustaks maha ja kaitseks. Kogemus politseihoones on üles seatud nn matkarajana, mis viib läbi metsa majakesse.

18

01 02 03 04

Lõige toast Lõige toast illustratsiooniga Skeem toast Render toast

Pakume välja kinnipeetava teekonnana matkaraja kontseptsiooni, valgustuse, mööbli ja seina tervikliku kujunduse.

• • •

Valgustus: päikese liikumist imiteeriv valgustus, mis aitab aega tajuda, valgusefektid Mööblilahendus: piiratud liigutamisvõimalusega mööbel, tualettpoti peitmine pingi abil, tähelepanu suunamine uksest eemale Seinakujundus: pilkupüüdvad elemendid ruumis, horisontaalsed jaotised

01

02

04

03

01 02

Toad Koridori taustasein

Matkaraja kontseptsioon

Kinnipeetava teekond algab garaažist, kus tal on võimalus maakaardi kaudu tutvuda jaoskonnas eesootava rajaga ja selle maksimaalse pikkusega. See vähendab määramatusetunnet.

Edasi viib tee vastuvõturuumi. Rauast puur on asendatud metsa meenutava puutüvede rägastikuga. Puud asetsevad nii, et inimene nende vahelt põgenema ei mahu, kuid siiski parajate vahedega nii, et korrapidajal on võimalik kinnipeetavaid jälgida.

Järgmiseks läbib kinnipeetav koridori. Koridori põrand on kaetud pehme vaipkattega.

Vaip koosneb väiksematest moodulitest, mida on kerge puhastada ning vahetada. Koridori sein on kaetud metsateemalise fototapeediga. Kuna sein on kergelt kumer, loob see veelgi realistlikuma metsa mulje.

Lõpuks jõuab kinnipeetav majakesse (kongi). Kong on muudetud hubasemaks puidust viilkatuse abil. Katuse sisse on paigaldatud valgusti, mis näeb välja nagu katuseaken ning imiteerib päikese liikumist. See aitab kinnipeetaval tajuda ööpäevarütme. Seintel on illustratsioonid, mis pakuvad silmale ja mõttele tegevust. Lisaks on uks värvitud seintega sama tooni – ühtlaselt heledaks, et ainus silmatorkav asi ruumis poleks enam suletud väljapääs massiivse raudukse näol.

Voodi on toodetud ümbertöödeldud materjalidest ning üks osa voodist on nihutatav nii, et sellega saab katta tualettpotiaugu maas. Teine alternatiiv augu katmiseks on vaip.

01

02

20

03

Koridor

03

Miks me usume, et need lahendused töötavad?

Selline lahendus võimaldab kinnipeetavatel leevendada stressi, kuna aitab paremini aega tajuda ning kontrollitunne keskkonna üle suureneb²². Lisaks aitab looduslik keskkond alandada stressitaset kiiremini kui tehiskeskkond²⁴.

HELENA LEPIK / MARI-LIIS REINSOO / SIIM SIMMERMANN / ANNA ROOMET

Pesa Probleem

Keskendusime kinnipeetava füüsilisele ja vaimsele heaolule kinnipidamiskambris. Analüüsisime psühholoogiliste teooriate varal kinnipidamiskambri mõju kinnipeetava käitumisele.

Projekti eesmärk oli leida piiratud võimaluste seast potentsiaalseid ja tõhusaid lahendusi, et leevendada keskkonnast tingitud stressi.

Meie hüpotees oli, et stressi tekitab peamiselt stiimulite puudumine, mis võimendab agressiivsust. Üldine visuaalsete stiimulite puudumine kõrgendab kinnipeetavate stressitaset, mille tagajärjel tekib vajadus agressioonil ja rahutusel põhinevat meeleoluseisundit välja elada nii iseenda kui ka ümbritseva ruumi peal.

Lahendused

Meie eesmärk ei seisnud antud ruumi mastaapses kodustamises, vaid eespool nimetatud tegurite ümberkujundamises sellisel määral, mis võimaldaks isoleeritud indiviidil vähendada füüsilist kurnatust ja alandatusetunnet, mida vabaduse kaotamine ja edasise saatuse ootamine endaga kaasa toob.

22

01 02 03

Pesa eest Pesa pealt Vaade tualetiaugule varjatud

Pesa ehk madratsialus

Eesmärk on varjata kinnipeetava vaadet aseme lähedal asetsevale tualetiaugule, säilitades samal ajal nähtavuse kinnipeetava tegevusest turvakaameratele. Alus on valmistatud painutatud vineerist, mis on eeltöödeldud toonitud raudkloriidi või ammoniaagiga, lakitud ning kergelt faktuurne (0,5 mm). Faktuur on saavutatud liivapritsiga.

01

02

03

01 02 03

Madrats raamistikuga Madrats lamavas asendis Madratsi struktuur

Kummist madrats

Madrats vþimaldab fikseerida eri asendeid: istumine, lamamine jne. See on valmistatud kummist, pestav, turvaline, korduvkasutatav ning eri värvivalikus. Madratsi struktuur pakub taktiilset stiimulit (käega katsumisel huvitava struktuuriga).

01

02

03

24

04 05 06 07 08

Vaade pesast uksele õhtuvalguses Hommikuvalgus Päevavalgus Õhtuvalgus Öövalgus

04

05

06

07

08

Valgus

Varjatud valguskeha vähendab valguse intensiivsust, muudetav värvus aitab luua meeleolu, muutuv valgusreziim on huvitav ja pakub vaheldust.

01

Vaade pesale ja laele

01

Lagi

Abstraktset maastikku meenutavad ja vaadeldava faktuuriga laepaneelid, millele langeb valgus eri nurkade alt ja eri toonides, hõlbustavad kinnipeetaval hoomata paremini päeva ja öö vahetumist – ärkveloleku toonid kirkamad, heledamad ja külmemad, hämaramad ja soojemad toonid soodustavad uinumist, roosa ja oranžikas rahustavad.

Miks me usume, et need lahendused töötavad?

Läbivaks elemendiks terve kongi ulatuses on mõistlikult balansseeritud koguses tekstuuride rakendamine. Lahendus lähtub tähelepanu taastumise teooriast³¹, mis väidab, et põnevad stiimulid teevad keskkonna restoratiivseks. Nii avaldub sundimatu tähelepanu ja kaob vajadus keskenduda häirivatele stiimulitele.

26

02-04

Lae eri valgusreĹžiimid

02

03

04

SANDRA GOROŠKO / MARJU RANDMER-NELLIS / DARJA KRASNOPEVTSEVA

Grupp 4 Probleem

Lahenduse väljatöötamisel oli sihtgrupiks kinnipeetav isik, kelle probleemiks on kõrgenenud stressitase. See on tingitud ühelt poolt autonoomsuse ehk kontrollitunde kaotamisest – kinnipidamisasutuses on liikumisvabadus piiratud ja ka kõrgenenud teadmatusetunne. Kinnipeetavad ei tea, kaua seal ootama peab ja mis täpselt edasi saama hakkab.

Keskkonnas puuduvad ka stiimulid ning valikuvõimalused tegevusteks ja keskkonna enda vajadustele vastavaks kohandamiseks. Kinnipidamisasutuse tingimusedki võiksid olla humaansemad kui praegu – puudub vaba ligipääs ressurssidele, nagu näiteks joogivesi ja side välismaailmaga ning ruumi sisustus ei võimalda piisavalt hästi teha tegevusi oma vajaduste rahuldamiseks (söömine, väljutamine, magamine, lugemine jne).

Lahendused

Ootame, et pakutud lahendused ja valikuvõimalused isoleeritud keskkonnas annavad kinnipeetavale rohkem võimalusi tõsta oma autonoomsuse ja enesekontrolli taset ehk rahuldada oma baasvajadusi ning seeläbi kogeda vähem stressi²². Lisaks ootame, et tavaarhitektuuri kasutamine ja tavaasutusele vastava õhkkonna loomine aitab hoida kinnipeetava stressitaset madalana ning eelhäälestada kinnipeetavat prosotsiaalseks käitumiseks või vähemalt vähendada tema antisotsiaalset käitumist nn normaliseeritud keskkonna abil.

28

01

Eri ruumitüübid

Loome ühiselamu toa eeskujul kaks eri tüüpi kinnipidamiskambrit: Standard ja Standard+.

Kambrites on humaansed tingimused (joogivesi, tualettpott, pehme ase, eri programmidega 02 heliseade, vaade kaugusesse jm), kuid kambri tüübid erinevad võimaluste ja materjalide poolest (Standard+ tuba avapildil). Kambrites kasutatakse võimalikult tavalist arhitektuuri.

Standard+ kambri saab vajadusel lihtsasti ja kiirelt muuta tagasi Standard kambriks.

01 02 03

Eri kambritüüpide jaotus osakonnas Standard kamber: vaade ukselt Standard kambri võimalused

03

01

Osakonna ooteruumi uus lahendus

01

Ootesaali normaliseerimine

Ehk selle disaini, funktsionaalsuse, atmosfääri ja sisustuse muutmine sarnasemaks teiste avalike ooteruumidega (hotelli lounge, arstikabinettide ootesaal jt), tuues ootesaali taimi, kohvi- ja teeautomaadi, teleri, pehme mööbli, ümara vormiga dokumentide täitmise laua, põrandakatte, loodusvaate seinale jm.

Starter Kit

Ehk elementaarsete toimetulekuvahendite komplekt, mis sisaldab tualettpaberirulli, joogitopsi, pleedi, ühekordset hügieenilina. Soovi korral on komplekti võimalik täiendada hambaharja, susside ja kõrvatroppidega. Starter Kit antakse kinnipeetavale pärast paberite vormistamist ja enne tema suunamist kambrisse.

30

02 03

Hajutatud valgusti kambri laes Kaader näidisvahistamisest, ooteruum

Ajaveetmisruumi ja teiste lisavõimaluste loomine

Loome toa eri tegevuste jaoks – ekraan eri programmide vaatamiseks, trenažöör(id), lugemismaterjal, pehme mööbel, taimed jm. Pakume kinnipeetavale, kelle seisundi korrapidaja hindab sobivaks, võimalust pääseda ligi ajaveetmisruumile, aga ka suitsuruumile ning küsida soovi korral pesemisvõimalust.

Miks me usume, et need lahendused töötavad?

Projektis tehtud VR-eksperiment näitas samuti, et piisava hügieeni, stiimulite, valikuvõimaluste ja välismaailmaga sideme puudumine olid eksperimendis osalenutele frustratsiooniallikaiks. Uuringud on näidanud, et asutused, kus on proovitud kasutada nn tavaarhitektuuri, on esinenud vähem vandalismi ja laamendamist²³. Samuti loodame kinnipidamise protsessis ehk teenuse osutamisel inimlikkuse ülesnäitamisega tekitada kinnipeetava ja korrapidaja vahel parema läbisaamise ja positiivse sotsiaalse õhkkonna ning nii vähendada ka antisotsiaalset käitumist kogu protsessi vältel. Wener väidab, et positiivne sotsiaalne õhkkond ja tugi töötajatelt võib osutuda vajalikuks, et enesetapukatseid ära hoida³².

02

03

Allikad 1.

Wener, R. (2012). An Environmental and Contextual Model of Violence in Jails and Prisons. In The environmental psychology of prisons and jails: Creating humane spaces in secure settings (p. 243). Cambridge University Press.

2.

Wener, R., & Olsen, R. (1980). Innovative correctional environments: A user assessment. Environment and Behavior, 12(4), 478-493.

3.

Goffman, E. (1961). Asylums: Essays on the Social Situation of Mental Patients and Other Inmates.

4.

Wener, R. (2012). Correctional environments. In The Oxford handbook of environmental and conservation psychology (p. 316). Oxford University Press.

5.

Moser, G. (2009). Quality of life and sustainability: Toward person–environment congruity. Journal of Environmental Psychology , 29 (3), 351-357.

6.

Lawson, B. (2013). Design and the Evidence. Procedia-Social and Behavioral Sciences , 105, 30-37.

7.

Bilotta, E., & Evans, G. (2010). Environmental stress. In L. Steg & Berg, Agnes E. van den (Eds.), Environmental psychology. An introduction, 27-35.

8.

Evans, G. W., & Cohen, S. (2004). Environmental stress. In C. Spielberger (Ed.), Encyclopedia of applied psychology (pp. 815–824). Oxford: Elsevier.

9.

Holahan, C. J., Ragan, J. D., & Moos, R. H. (2004). Stress. In C. Spielberger (Ed.), Encyclopedia of applied psychology (pp. 485–493). Oxford: Elsevier.

10. Cohen, S., Kessler, R. C., & Gordon, L. U. (1997). Measuring stress: A guide for health and social scientists.

Oxford University Press on Demand.

11. Bonnes, M., & Carrus, G. (2004). Environmental psychology, Overview. In C. Spielberger (Ed.), Encyclopedia of applied psychology (pp. 801–814). Oxford: Elsevier.

12. Fink, G. (2016). Stress, definitions, mechanisms, and effects outlined: lessons from anxiety. In Stress: Concepts, cognition, emotion, and behavior (pp. 3-11). Academic Press.

13. Miyake, A., Friedman, N. P., Emerson, M. J., Witzki, A. H., Howerter, A., & Wager, T. D. (2000). The unity and diversity of executive functions and their contributions to complex “frontal lobe” tasks: A latent variable analysis. Cognitive psychology, 41(1), 49-100.

14. Diamond, A. (2013). Executive functions. Annual review of psychology, 64, 135.

15. Kaplan, S. (1995). The Restorative Bevefits of Nature: Toward an Integrative Framework.

16. Juster, R. P., McEwen, B. S., & Lupien, S. J. (2010). Allostatic load biomarkers of chronic stress and impact on health and cognition. Neuroscience & Biobehavioral Reviews, 35(1), 2-16.

17.

Oswald, L. M., Wong, D. F., Zhou, Y., Kumar, A., Brasic, J., Alexander, M., ... & Wand, G. S. (2007). Impulsivity and chronic stress are associated with amphetamine-induced striatal dopamine release. Neuroimage, 36(1), 153-166.

18. Swann, A. C. (2003). Neuroreceptor mechanisms of aggression and its treatment. The Journal of Clinical Psychiatry, 64, 26-35.

32

19. Steptoe, A., & Poole, L. (2016). Control and stress. In Stress: Concepts, Cognition, Emotion, and Behavior (pp. 73-80). Academic Press.

20. Deci, E. L., & Ryan, R. M. (2000). The” what” and” why” of goal pursuits: Human needs and the self-determination of behavior. Psychological inquiry, 11(4), 227-268.

21.

Deci, E. L., & Ryan, R. M. (1975). Intrinsic motivation. John Wiley & Sons, Inc..

22. Ryan, R. M., & Deci, E. L. (2000). Self-determination theory and the facilitation of intrinsic motivation, social development, and well-being. American psychologist, 55(1), 68.

23. Wener, R. (2012). Windows, Light, Nature, and Color. In The environmental psychology of prisons and jails: Creating humane spaces in secure settings (p. 203). Cambridge University Press.

24. Ulrich, R. S., Simons, R. F., Losito, B. D., Fiorito, E., Miles, M. A., & Zelson, M. (1991). Stress recovery during exposure to natural and urban environments. Journal of environmental psychology, 11(3), 201-230.

25. Ulrich, R. S. (1983). Aesthetic and affective response to natural environment. In I. Altman & J. Wohlwill (Eds.), Human Behavior and Environment (Volume 6, pp. 85–125). New York and London: Plenum Press.

26. Ohly, H., White, M. P., Wheeler, B. W., Bethel, A., Ukoumunne, O. C., Nikolaou, V., & Garside, R. (2016).

Attention Restoration Theory: A systematic review of the attention restoration potential of exposure to natural environments. Journal of Toxicology and Environmental Health, Part B, 19(7), 305-343.

27.

Korpela, K. M. (2012). Place Attachment. In S. D. Clayton (Ed.), The Oxford Handbook of Environmental and Conservation Psychology.

28. Berto, R., Baroni, M. R., Zainaghi, A., & Bettella, S. (2010). An exploratory study of the effect of high and low fascination environments on attentional fatigue. Journal of Environmental Psychology, 30, 494–500.

29. United Nations General Assembly (2015). United Nations Standard Minimum Rules for the Treatment of Prisoners (the Nelson Mandela Rules). UN GA Res, 70, 175.

30. Berto, R. (2014). The role of nature in coping with psycho-physiological stress: A literature review on restorativeness. Behavioral sciences, 4(4), 394-409.

31. Kaplan, R., & Kaplan, S. (1989). The experience of nature: A psychological perspective. CUP Archive.

32. Wener, R. (2018). Can Correctional Environments Be Humane? A Case for Evidence and Value-Based Design.

In Environmental Psychology and Human Well-Being (pp. 281-311). Academic Press.

VR-labor JOHANNA JÕEKALDA JOHANNA JÕEKALDA on arhitekt ja EKA VR-labori juhataja. Ta on õppinud Viini Rakenduskunsti Ülikoolis ja Eesti Kunstiakadeemias, kus kaitses magistritöö biomeetriliste andmete võimalikest rakendustest arhitektuuris. Oma loomingus keskendub ta füüsilise ja digitaalse ruumi koostoimevormidele, millega eksperimenteerib peamiselt installatsiooni vormis.

Ta on XIV Veneetsia Arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni „Vaba ruum“ ja V Tallinna Arhitektuuribiennaali kuraatorprojekti „Ilu loeb“ üks autoritest.

ARTUR STAŠKEVITŠ ARTUR STAŠKEVITŠ on arhitekt, kes omandas magistrikraadi Viini Rakenduskunsti Ülikoolis Hani Rashidi stuudiumis, kus tegeles põhiliselt innovaatiliste tehnoloogiate ja lähituleviku tööruumi temaatikaga. Ta on töötanud Helsingis ja Tallinnas eri arhitektuuribüroodes ning lisaks kaasa aidanud Aalto Ülikooli Digidisaini Labori ja Eesti Kunstiakadeemia VR-labori üles ehitamisele. Alates 2019. aastast juhendab koos Johanna Jõekaldaga VR-labori vertikaalstuudiot, mis kes-kendub kasutajakogemuse uurimisele ning interaktiivsete ruumilahenduste kujundamisele ja prototüüpimisele.

Väliskriitikud ANDRES OJARI EESTI KUNSTIAKADEEMIA, arhitektuuriteaduskonna dekaan, professor, arhitekt

VALTER PÄRN POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET, Põhja prefektuur, valvebüroo büroo juht

KALLE KITSING POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET, Põhja prefektuur, ajutise kinnipidamise grupi arestimaja juhtivpolitseinik

34

01

02

03 01 02-03

Näidisvahistamise läbiviimine Elamusandmete kogumine kontrollitud keskkonnas

Juhendajad SILVER STERNFELDT SILVER STERNFELDT on keskkonnapsühholoog ja Keskkonnapsühholoogia uuringud OÜ asutaja. Ta on omandanud Tallinna Ülikoolis psühholoogia eriala magistrikraadi ja 2018. aastast alates annab Eesti Kunstiakadeemias ruumipsühholoogia seminare. Ta on töötanud seitse aastat R. Valk Arhitektuuribüroos CAD-projekteerijana ning juhendanud tudengeid projektides Tallinna Ülikoolis ja Eesti Kunstiakadeemias. Igapäevaselt uurib Silver erinevate keskkondade mõju inimeste käitumisele, sooritusele, vaimsetele protsessidele ja tervisele.

ULLA KATARIINA ALLA ULLA KATARIINA ALLA on Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise magistrant ja noor Eesti arhitekt. Ta on arhitektuurikoolide näituse „Kohutavalt ilus!“ üks kuraatoritest V Tallinna Arhitektuuribiennaalil TAB 2019.

Lisaks on ta 2017. a õppinud vahetusüliõpilasena Rootsi Kuninglikus Tehnoloogiainstituudis (KTH).

MARGUS TAMMIK MARGUS TAMMIK on Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise magistrant, kes proovib mõista kõikvõimalikke aspekte, mille abil ruumi luuakse. See uudishimu on viinud teda kokku eri eluvaldkondadega läbi näituste, töötubade ja rännakute Euroopas, sealhulgas praktikatele Berliinis, Sofias ja Veneetsias. Kõige rohkem paeluvad Margust ruumi mõjutavad tegevused ja väljendusviisid üksikisiku tasandil, nurga taga või lausa nähtamatult. Praegu uurib neid küsimusi arhitektuuris ja selle õppimises.

HELI AOMETS HELI AOMETS on psühholoog, kelle eesmärk on rakendada psühholoogiat valdkondadesse, kus seda tavaliselt ei tehta. Kõik, mida teeme, teeme ju inimestelt inimestele. Põhitööna uurib ta, kuidas investoritele tulemuslikumalt oma startup’e esitleda ning leiutab meetodeid nende paremaks kõnelema õpetamiseks. Muul ajal, näiteks, aitab mõista, mis olukorras on inimene küberründele haavatav ja aitab leiutada viise ründe ohvriks langemise tõenäosuse vähendamiseks.

JEVGENI ZOLOTKO JEVGENI ZOLOTKO on vabakutseline kunstnik. Ta lõpetas Tartu Kõrgema Kunstikooli skulptuuri erialal ning jätkas õpinguid Eesti Kunstiakadeemia skulptuuriosakonna magistriprogrammis. Ta on töötanud külalislektorina Tallinna Tehnikaülikoolis, lektorina ja projektijuhina Eesti Kunstiakadeemias, lektori ja juhataja kohusetäitjana Tartu Kõrgemas Kunstikoolis. Tema teosed on pälvinud järgmist tunnustust: Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi Köler Prize, A.Starkopfi nimeline skulptuuripreemia, kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia, Tartu Kultuurikandja nominent, ajakirja Akadeemia kunstiauhind. Tema töid leiab muuseumitest ja erakogudest ning tema loomingut on eksponeeritud Saksamaal, Venemaal, Pranstsusmaal, Lätis ja Eestis.

Arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond ASUKOHT JA KONTAKT Põhja puiestee 7, Tallinn 10412 arhitektuur@artun.ee +372 6420070

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekava hõlmab tänapäevast arhitektiõpet selle sõna parimas tähenduses, pöörates võrdselt tähelepanu nii majadele kui ka nende vahel olevale ruumile ning suuremale keskkonnale, kuhu need asetuvad.

EKAs arhitektuuri õppimise eelis on loovusele avatud keskkond, väikesed õpperühmad ja individuaalne mentorlus oma ala tunnustatud professionaalidelt rahvusvaheliselt tunnustatud büroodest ja arhitektuurikoolidest üle maailma.

Arhitektuuriteaduskonnas õpivad inimesed, kes hoolivad end ümbritsevast keskkonnast, kellele meeldib unistada paremini korraldatud maailmast ja kes tahavad oma loomingut ja unistusi ellu viia.

Disainiteaduskond See, mis iseloomustab tõelist disainerit, on huvi inimese, tema mõtlemise, suhtlemise ja käitumise vastu. Disainerid on sündinud maailmaparandajad, kes nuputavad väsimatult, mismoodi ilmaelu mõistlikumalt ja mugavamalt seada – kuidas info võiks liikuda kiiremini, süsteemid töötada sujuvamalt, ühiskond toimida tervemalt ja loodustsäästvamalt. Disain on üks kõige põnevamaid tegevusalasid, mis asub eri valdkondade ristteel. Disainis saavad kokku kunst, tehnoloogia, teadus, majandus, psühholooga, 2D, 3D, päris- ja virtuaalreaalsus, inimlik ja tehisintellekt jpm. Kes õpib disaini, valmistab end tulevikuks hästi ette!

Vabade kunstide teaduskond Vabad kunstid on ühiskonna avangard. Uued maailmad saavad tekkida siis, kui osatakse leida uus pilk nende nägemiseks. Kaasaegne kunst peab pidevat debatti ümbritseva maailma ja iseenese olemuse üle ning ühiskond järgneb tasapisi kunstis kujutletud uutele reaalsustele.

Vabade kunstide teaduskond on ideaalne õppimiskeskkond loomingulistele, vaba mõttelennu ja analüüsiva pilguga üliõpilastele. See on koht, kus on võimalik teha midagi, mis on oluline, ja kus looming saab avaneda.

ISBN 978-9949-594-89-4 (trükis) ISBN 978-9949-594-90-0 (pdf) ISSN 2461-2359 ISBN 978-9949-594-89-4

TOIMETAJAD: Silver Sternfeldt, Marju Randmer-Nellis // Kujunduse makett: Arhitekt Must OÜ // KEELETOIMETAJA: Marju Randmer-Nellis // © Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond //

9

789949

594894