Arhitektuurne projekteerimine. Varjualune by Eesti Kunstiakadeemia

VARJUALUNE SHELTER

ARHITEKTUURNE PROJEKTEERIMINE STUDIO PROJECT II - 01.2015-06.2015

Ülesande tutvustus Esimese kursuse kevadsemestri õppeülesande eesmärk on tutvustada arhitektuuri tekkimise eeldusi, põhjuseid ja võimalusi. Ülesannet lahendades tuleb uurida ja mõtestada inimese ja teda ümbritseva keskkonna vahekordi. Õppeülesanne jaotub kaheks: Esimeses teoretiseerivas osas küsivad tudengid üldfilosoofilisi küsimusi, uurivad varjualuste näiteid maailmas, loevad luuletusi, loovad koreograafilisi ruume ning jõuavad seeläbi lõpuks väga isikliku maailmani. Ülesande teises pooles projekteerivad tudengid enese vajadustest lähtuva varjualuse. Eelnevalt läbitud üldised mõttearendused peavad nüüd aitama tõsta projekti kontseptuaalset lennukust. Projekti kulminatsioon on ühe projekteeritud varjualuse ehitamine tudengite endi poolt. Selline kollektiivne ehitustegevus aitab mõista arhitektuuri ja reaalse ehitamise keerukaid suhteid ning ühtlasi luua tugev kursusevaim. Tänavuse kevadsemestri tööde üks koondnimetaja on liikuvus. Eesti iseseisvumise järel sündinud noorte jaoks on asjade liikuvus palju olemuslikum kui nende staatilisus. Antud suundumus ilmnes juba paaril varasemal aastal, kuid seekord tegeleti vormi liikuvusega juba vähemalt pooltes projektides. Selline käitumismuster viitab soovile olla oma füüsilise keskkonnaga üha enam interaktiivses suhtes.

Introduction of the task The aim of the first-year students’ spring term task is to introduce the prerequisites, reasons and possibilities of architecture. In their search for solutions, students need to explore and consider the relations between man and his surroundings. The task is divided into two parts. In the more theoretical section, students pose general philosophical questions, study various examples of shelters all over the world, read poetry, construct choreographic spaces and thus come to find their own very personal world. In the second part of the task, students design a shelter based on their specific needs. The previous general reflections should now also spark the conceptual vision of the project. The project culminates in the construction of one of the designed shelters by the students. Such collective endeavour allows them to get a good insight into the complex relations of architecture and the actual construction work and at the same time also create a strong bond within the group. One of the common denominators of this year’s works is mobility. The generation born during the period of Estonian independence sense the mobility of objects considerably better than their static nature. The given tendency had occurred already in previous years, however, this time more than half of the projects focused on the motion of form. Such patterns clearly suggest their wish to establish increasingly more interactive relations with the physical environment. ISBN 978-9949-467-82-2 (trükis) ISBN 978-9949-467-83-9 (pdf) ISSN 2461-2359 Esikaane töö autor Maarja Liiv The work on the cover by Maarja Liiv

Tudengid Students

01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 16

Immaanuel Buš Ann Kristiin Entson Jekaterina Klišova Jaana Kraus Andreas Krigoltoi Keiti Lige Maarja Liiv Kristi Merilo Liisa Peri Laura Pint Reelika Reinsalu Carolyn Rennu Karmen Silde Jarmo Vaik Triin Vallner Kristjan Värav

Varjualune Shelter

EESTI KUNSTIAKADEEMIA ESTONIAN ACADEMY OF ARTS ARHITEKTUURI JA LINNAPLANEERIMISE OSAKOND DEPARTMENT OF ARCHITECTURE AND URBAN DESIGN

“Were it not for shadows, there would be no beauty.” - Junichirō Tanizaki, In Praise of Shadows 1933 Varjualuse ülesanne on Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakonna esimese kursuse tudengite esimene arhitektuurne projekt. Ülesandel puudub kindel ruumiprogramm. Oluline pole suurus, suletavus ega paiknemine väliruumis. Kogu protsess on väga individuaalne ja personaalne, kuivõrd ruumi tekkeloogika lähtub tudengi enda füüsilisest või psühholoogilisest probleemist, mis on lahendatud arhitektile omaselt – ruumiga. Varjualuse õppeülesande vundamendiks on ligi 20 aastat tagasi õppejõud Andres Alveri soov muuta tollal „saun-suvila“ projekti nime kandnud õppeaine sisuliselt vähem determineerituks ning suunata noored oma esimesele projektile laiemat ideelist tausta otsima. Kaks aastat tagasi liitus professor Andres Alveri kõrvale projekti juhendama noor, tänapäevaste tehniliste oskuste ning maailmapildiga arhitektuuribüroo Arhitekt Must. Koos värskete arhitektuuritudengitega julgetakse küsida arhitektuurimaailma kõige printsipiaalsemaid küsimusi ja kahelda kõiges, mida vana maailm meile peale surub. Arhitekt Must usub, et kiireloomuline teemapüstituste loomine, projektile tausta loova selge kontseptsiooni sõnastamine ning lõpuks ka projekti realistlik visualiseerimine muutub tänapäeval aina olulisemaks oskuseks – oma looming tuleb enda eest kõnelema panna ilma tarbijalt pingutust nõudmata.

“Were it not for shadows, there would be no beauty.” - Junichirō Tanizaki, In Praise of Shadows 1933 The shelter constitutes the first architectural project of the first-year students of the faculty of architecture at the Estonian Academy of Arts. The task lacks a defined spatial layout. The shelter’s size, enclosedness and location in the external space are not important. The whole process is highly individual and personal as the creation of the space is based on each student’s own physical or psychological problem which is solved characteristically of an architect – with space. The foundation of the task was laid about twenty years ago with lecturer Andres Alver’s wish to make the “sauna-cottage” project formerly included in the given subject less determined in content and thus lead the students to search for a wider conceptual background to their first major project. Two years ago, professor Andres Alver was joined by the young architecture company Arhitekt Must equipped with contemporary technical skills and visions. Together with the fresh students they dared to ask the most fundamental questions of the architectural world and also doubt in everything that the old world is forcing on us. Arhitekt Must believes that quick generation of topics and articulation of a clear concept for the background with its realistic visualisation will be increasingly important skills in today’s world – one has to make his work speak for itself with no effort required on behalf of the consumer.

01 02 03

Kristi Merilo makett Andreas Krigoltoi makett Laura Pinti makett

01 02 03

Model by Kristi Merilo Model by Andreas Krigoltoi Model by Laura Pint

Kuidas ja kust noori inimesi inspiratsiooni otsima suunata ja kuidas leitut arhitektuuri loomisel targalt ära kasutada? Millest alustada arhitektuuri õppimist ja kuidas seda õieti õpetada? Katseid tehakse protsessi käigus mitmeid. Jälgitakse olemasolevaid, otsesest vajadusest tulenevaid varjualuseid enda ümber kas kodus, looduses või linnaruumis. Oluline on tajuda inimest ruumis antropomeetrilisest seisukohast. Kui vähe või palju on õigupoolest inimesel ruumi vaja, et varjuda, peituda, liikuda või ennast piisavalt liigutada? Kahtluse alla tuleb seada õpetatud ja laialt kasutatavad põhiprintsiibid ning hea tava järgi tehtud otsused. Noorte silmis, kellele tänapäev tähendab globaalset ja avatud süsteemi, aina kiiremat ja muutuvamat maailma ning aina uuemaid ja tõhusaimaid töövahendeid, vananevad praegused tõed tohutu kiirusega. Informatsioon inimeste ja nende vajaduste, kõikide paksuste, laiuste ja suuruste kohta arhitektuuris tuleb ise mõtestada, luua ja leiutada. Kuidas saada teadlikuks enda ja teiste ajas aina muutuvatest vajadustest? Kuidas olla pidevalt tähelepanelik ja näha teataval määral ette aja kulgu? Arhitektuuriga tegeledes on terviku mõistmiseks vaja alati mingit suuremat seostepilti ja teatavat tausta. Ülesandele lähenetakse ka varju etümoloogiat uurides. Kust tuleb sõna „vari” ja mis on varjamise mõte? Kuidas inimene oma keha „pikendab“, ruumi vallutab või ümbrusega kohandub? Kas ainus võimalus on varjuda füüsiliselt või on selleks ka ruumist paremaid vahendeid? Mille eest tuleks varjuda ja võib-olla ei olegi varjumine üldse vajalik?

How and where to guide young people for inspiration and how to employ the findings wisely in creating architecture? What should the studies of architecture begin with and how to teach it? There are numerous attempts in the process. The students observe the shelters arising from direct needs around them either at home, in nature or in the urban space. Here it is important to perceive man in his space from the anthropometric perspective. How much or little space one actually needs in order to take shelter, hide, move or set himself in motion? The widely used and taught principles should be questioned, similarly all the decisions based on best practices. For young people who associate today’s reality primarily with an open global system characterised by rapid changes and increasingly efficient tools, the present truths tend to age at an incredible speed. The information on people and their needs, as well as all the sizes, measures and lengths in architecture must be created, invented and given meaning to by themselves. How to become conscious of others’ and one’s own ever-changing needs? How to keep one’s attentiveness alert while also foreseeing the passage of time? In architecture, the perception of the whole always requires a wider vision of the connections and the background. In approaching the task, also the etymology of the concept of the shelter is studied. Where does the word ‘shelter’ stem from and what is the aim of taking shelter? How does man ‘lengthen’ his body in conquering the space or adapting to the surroundings? Is physical hiding the only option or are there other means apart from space? What should man take shelter from and is it really necessary?

01-03

Pildid hindamisest

01-03

Pictures of the evaluation

Muutuvas maailmas tuleb sageli ette, et ka arhitektuurilt nõutakse liigutatavust, muudetavust, eluga kaasas käimist. Mõningal määral on see võimalik, kuid arhitektuuri suhtelise jäikuse juures alati siiski mitte. Arhitektuur on ja jääb taustaks elule, avaruseks, mille sees ja ümber inimene oma elu elab. Arhitektuurile annab mõtte võib-olla kõige rohkem ikka see, mis toimub tema sees. Tants, koreograafia, liikumise kunst on otseselt ruumi täitmine ja mõtestamine keha ja selle liikumisega. Arhitektuur ja koreograafia on ühe ja sama asja kaks erinevat, kuid teineteisest sõltuvat tahku. Koreograaf Katrin Essenson ja tantsupedagoog Anu Ruusmaa avardasid tudengite ruumilist taju ja õpetasid ruumi kehaga pingestama. Ehitatava substantsi ratsionaalsuse ja funktsionaalsuse kõrval on oluline meeles pidada, et tegemist on siiski kunsti ühe haruga. Tavalisest viilkatusega majast on esmapilgul suhteliselt raske poeetiliselt mõelda. Kogu seadustest, reglementidest, määrustest ja tavadest moodustatud koorem surub arhitektuuri poeesiast eemale. Külalisprofessor Rein Veidemanni karismaatiline ja läbitunnetatud poeesia tähenduse ja valdkonnaüleste seoste loomine jättis tudengitele kustumatu mulje ning suunas neid ka ruumi sisse poeesiat kirjutama. Projekti protsess kulmineerub iga-aastase suvise ehituspraktikaga, mil üks varjualustest valmis ehitatakse. Kohe esimesel kursusel läbitav ehitusprotsess annab tudengitele suurepärase võimaluse juba õpingute alguses mõista, kuidas asjad nii-öelda pärismaailmas toimivad ja kui palju on tegelikkuses olemas norme ja piiranguid, millesse tuleb mahtuda. Pärast individuaalset semestriprojekti õpetab ühine ehitustegevus tudengitele koostööd ja üksteisega arvestamist ning eelkõige muidugi lennukate mõtete reaalsuseks saamise rasket protsessi.

In the changing world, architecture is required to provide movability, changeability and progressiveness. Due to architecture’s somewhat inflexible nature, it is not necessarily possible in all situations. Architecture is and always will be a background to life, an expanse in and around which man lives his life. It seems that meaning is primarily given to architecture by what happens inside it. Dance, choreography, the art of movement are directly related to giving space its meaning and filling it with body and its movements. Architecture and choreography are two separate, yet interdependent sides of the same concept. Choreographer Katrin Essenson and dance instructor Anu Ruusmaa widened the students’ spatial perceptions and taught them to energise the space with the body. In addition to the rationality and functionality of the constructed substance, it is important to remember that it is also a form of art. At first sight, it may seem difficult to think about a typical gable roof building in poetic terms. The whole burden of laws, rules, regulations and traditions is bound to push architecture away from poetry. However, students were highly impressed by visiting professor Rein Veidemann’s charismatic and comprehensive construction of the meaning of poetry with various cross-disciplinary connections which guided them in writing poetry also into the space. The course of the process culminates in the annual construction practice in summer when one of the shelters is also physically built. Providing the students with a realistic construction practice already at the beginning of their studies allows them to understand at an early stage how things work in the so-called real world and what norms and restrictions must be followed. After the individual term project, the collective construction work also teaches them the tricks of cooperation and consideration, and above all the difficulties of turning one’s lofty ideas into reality.

01-03

Pildid hindamisest

01-03

Pictures of the evaluation

ANN KRISTIIN ENTSON

SOO BOG Teadmatusega leppimiseks on loodud keskkond, mis koosneb liikuvatest ja liikumatutest osadest. Nii tekib sealviibijal olukord, kus liikumiseks tuleb pidevalt pindu liigutada, teadmata, kui suur pindade liikuvus on. Teadmatuse olukord on muudetud parajalt mänguliseks ja aitab inimesel teadmatusse kergemini suhtuda, tundega kohaneda ja teadmatust aktsepteerida. Pinnad on justkui mättad soos, millele astudes pole miski kunagi kindel, kord võib vajuda sügavale turbasse, teinekord vaid veidi õõtsuda. Varjualuse näol on soomaastik toodud linnakeskkonda ning pööratud pea peale. Nüüd ei liigu mättad mitte ainult jalge all, vaid ka pea kohal.

In order to come to terms with not knowing, an environment of moving and still parts is created. It creates a situation where the users need to move the surfaces in order to move themselves while actually having no idea of the range of motion. The situation of not knowing is made playful which helps people to adapt and accept it more easily. The surfaces are like sods in a swamp, you can never be sure if you will fall in turf or just lightly sway. In the shelter, the bog environment has been brought to the urban environment and turned upside down. Now not only the sods under your feet are moving but also the ones over your head.

01 02 03

Vaade Makett LĂľiked

01 02 03

View Model Sections

KEITI LIGE

LÜLI LINK Varjualuse idee sai alguse minu puudujäägist elus, milleks oli rutiinist tulenev igavus. Esimene mõte igavuse vastu on tegevus. Sellest lähtudes on ka varjualuse keskmeks liikuvus ja paindlikkus, mille eesmärk on tekitada ühtaegu põnevust, ettearvamatust, üllatusmomenti, hasarti ja samas ka mugavust. Varjualune koosneb liikuvast sisemusest ja mitteliikuvast kestast. Betoonist osa on staatiline, kuid puidust detailid moodustavad mittestaatilise pinna ja on ühendatud elastse kummiga, mis annab sisemusele liikuvuse. Varjualuses on kasutatud tumedamat raudbetooni ja kasepuitu. The idea of my shelter began with my problem of boredom. The first idea to oppose boredom includes action. And thus also the key to the shelter involves mobility and flexibility. With the use of movement, the purpose was to create at the same time excitement, surprise, thrill and also comfort. The shelter includes a passive case with internal moving parts. Although the concrete part is static, the wood details do not form a static surface and further mobility is added by their connection with elastic rubber. Dark concrete and birch are used in the construction.

01 02 03

Vaade Makett LĂľiked

01 02 03

View Model Sections

LIISA PERI

LUGEJA READER Minu idee oli luua paik, kus olla iseendaga ja põgeneda iseendasse. Minu arvates saab endasse põgeneda raamatuid lugedes. Lood, mida loen, haaravad mind ning annavad võimaluse minna teise reaalsusesse. Vajasin paika, kus oleks mugav lugeda ja samas olla varjus ilmastikutingimuste eest. Koopa kuju tuleneb soovist olla üksinda. Varjualusesse minnes tuleb pugeda ja ronida läbi koopa, et jõuda lugemispaika. My concept was based on the desire to create a place where I could be with myself and escape from the world. I believe that we can escape the world by reading books. The stories I read engage me and allow me to enter another reality. Thus I needed a cosy place for reading that would also provide protection against the weather. The shape of a cave is based on the desire to be alone. You need to crawl and climb through the cave to discover a place for reading.

01 02 03

Vaade Makett Vaated

01 02 03

View Model Views

Teised tööd

02 01 02 03 04

Immaanuel Buš - Teekondade Ringlemine Laura Pint - Puhas Leht Kristjan Värav - Kinni-lahti Carolyn Rennu - Kiigats

05 06 07 08

Karmen Silde - Liikuvus Jaana Kraus - Varju Valgus Maarja Liiv - Tõde Triin Vallner - Kohaneja

Other works

01 02 03 04

Immaanuel Buš - The Circulation of Paths Laura Pint - Clean Sheet Kristjan Värav - Closed-open Carolyn Rennu - Swingy

05 06 07 08

Karmen Silde - Mobility Jaana Kraus Shadow’s Light Maarja Liiv - Truth Triin Vallner - Adapter

Teised tööd

02 01 02 03

Jarmo Vaik - Aeglusti Jekaterina Klišova - Üleminek Andreas Krigoltoi - Otsusta

04 05

Kristi Merilo - Praegu Reelika Reinsalu - Sein

Other works

05 01 02 03

Jarmo Vaik - Decelerator Jekaterina KliĹĄova - Transition Andreas Krigoltoi - Decide

04 05

Kristi Merilo - Just Now Reelika Reinsalu - Wall

Ehitatud varjualune: Lugeja

02 01-02 03-04

Lugeja Harju tĂ¤naval, fotod: Paco Ulman Lugeja Pedaspeal, fotod: Paco Ulman

Built shelter: Reader

04 01-02 03-04

Reader on Harju street, photos: Paco Ulman Reader in Pedaspea, photos: Paco Ulman

Külaliskriitikud Visiting critics AET ADER Aet Ader on arhitekt, üks ajakirja Ehituskunst kahest peatoimetajast ja Eesti Arhitektide Liidu (EAL) aseesimees. Ta on õppinud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnas ning Kopenhaagenis. Aet on üks arhitektuuribüroo b210 asutajaid. Selles büroos valmis hiljuti Tallinna Tehnikaülikooli katsebasseini ja laborite hoone Kuressaares. Koostöös on ta kureerinud Tallinna arhitektuuribiennaali “Taaskasutades nõukogude ruumipärandit” (2013). Architect Aet Ader is one of the two editors in chief of the magazine Ehituskunst and deputy chairman of the Estonian Architects Union. She has studied architecture and urban planning at the Estonian Academy of Arts as well as in Copenhagen. Aet is one of the founders of the architecture practice b210. This office recently designed the Tallinn University of Technology ship model testing tank and laboratory building in Kuressaare. She was on the curatorial team of the Tallinn architecture biennial in 2013, which was devoted to the topic Recycling Socialism.

SIIM TUKSAM Siim Tuksam on õppinud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise erialal, Lõuna-Kalöifornia arhitektuuriinstituudis ning lõpetanud magistrikraadiga Viini Rakenduskunsti Ülikooli Greg Lynni juhendamisel. Koos Johanna Jõekalda ja Johan Taliga kureeris ta XIV Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni näitust.

Siim Tuksam has studied architecture and urban planning at the Estonian Academy of Arts, Southern California Institute of Architecture, and received his Master’s degree at the Vienna University of Applied Arts under the supervision of Greg Lynn. Together with Johanna Jõekalda an Johan Tali he curated the exhibition of the Estonian pavilion at the 14th Venice Architecture Biennale.

SIV HELENE STANGELAND

Norra arhitekt Siv Helene Stangeland ja Austria arhitekt Reinhard Kropf asutasid oma büroo Helen & Hard Norra läänerannikul Stavangeris 1996. Tänaseks töötab stuudios 20 inimest, kes pärit kaheksast eri riigist, kontorid paiknevad nii Stavangeris kui ka Oslos. Projektide mõõtkava ja iseloom varieerub ühepereelamutest suurte avalike hooneteni, büroohoonetest ja kortermajadest linnaplaneeringuteni. Helen & Hardi köidab kestlikkus, aga mitte ainult ruumiloome võtmes, vaid ka disainiprotsessi kavandamise ja organiseerimise tähenduses, nii et protsessi osaks on ka ehitus ja tootmine. Helen & Hardi looming on pälvinud hulga auhindu ja preemiaid ning nende töid on esitletud rahvusvahelistel näitustel ja publikatsioonides.

Helen & Hard was founded in 1996 in Stavanger on the west coast of Norway by Norwegian architect Siv Helene Stangeland and Austrian architect Reinhard Kropf. Today, the company has a staff of 20, drawn from 8 different countries, with offices in both Stavanger and Oslo. They design in different scales and scopes, on a wide spectrum of projects ranging from single family houses to large public buildings, from offices and multi-family housing projects to master planning. They aim to creatively engage with sustainability, not only in the design of spaces, but also in the conception and organization of the design process, including construction and fabrication. Helen&Hard has won a number of awards and prizes, as well as exhibited and published their work internationally.

Juhendajad Supervisors ARHITEKT MUST Arhitekt Must on Eesti arhitekt. Ta on õppinud Eesti Kunstiakadeemias sisearhitektuuri, arhitektuuri ja linnaplaneerimist, osalenud mitmes tippülikooli arhitektuurimagistri programmis (Londonis, Kopenhaagenis, Delftis, Viinis) ning hetkel õpetab arhitektuuritudengeid Eesti Kunstiakadeemia esimesel kursusel. Must avaldab regulaarselt ajakirjanduses ideeprojekte ning käivitab diskussiooni muutuste üle linnaruumis laiemalt. Arhitektuuri ja disainibüroo kõrvale on kasvamas erilahenduste tootmisele keskenduv Masinaruum.

Arhitekt Must is an Estonian architect. Having studied interior design, architecture and urban design at the Estonian Academy of Arts, Must has also gained experience in various architectural MA programmes at top universities (in London, Copenhagen, Delft, Vienna). At present Must teaches the first-year students at the Estonian Academy of Arts and publishes regular concept projects in the media thus initiating a wider discussion about changes in the urban space. In addition to running the architecture and design bureau, Must is also developing a Machine Room for providing specialised solutions.

ANDRES ALVER Arhitektihariduse omandas Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis (ERKI) aastatel 1972–1977. Töötas seejärel Kirovi kalurikolhoosi projekteerimisbüroos kuni aastani 1990, mil moodustas koos kolleegidega oma arhitektuuribüroo Alver Trummal Arhitektid, mis tegutses aastani 2006. Sealt alates töötab omanimelises arhitektibüroos. Alver on õpetanud Kunstiakadeemias (endine ERKI) 1985. aastast, neist viimased kümme aastat professorina. Samuti on ta töötanud külalisprofessorina Virginia Polütehnilise Instituudi arhitektuurikolledžis, Umea Ülikooli arhitektuuriosakonnas ja Riias asuva RISEBA eraülikooli arhitektuuriteaduskonnas. Andres Alver on pälvinud Kristjan Raua kunstipreemia (1981) ja Eesti Noore Arhitekti preemia (1988), samuti on ta olnud üleliiduliste arhitektuurikonkursside laureaat (1981 ja 1987). Neljal korral on ta olnud Kultuurkapitali aastapreemia laureaat (1999, 2000, 2005, 2009) ning nomineeritud Eest i riikliku kultuuripreemia (2001), Mies van der Rohe üleeuroopalise arhitektuuripreemia (2001, 2002) ja üleeuroopalise avaliku linnaruumi arhitektuuripreemia (2010, finalist) saajate nimekirja. Aastal 2015 omistati Alveri büroole ka üleriigilise puitarhitektuuri konkursi peapreemia. Alver acquired his education in architecture at the State Art Institute of the Estonian SSR in 1972-1977. His career began in the architectural office of Kirov Collective Farm where he worked until 1990, followed by the establishment of the architecture bureau Alver Trummal Arhitektid where he worked until 2006. Thereafter, Alver has led the architecture bureau bearing his own name. He has taught at the Estonian Academy of Arts since 1985, the past ten years as a professor. Similarly, he has worked as a visiting professor at the College of Architecture of the Virginia Polytechnic Institute, Umeå School of Architecture and the Faculty of Architecture of RISEBA in Riga. Andres Alver has been awarded Kristjan Raud Art Prize (1981), the Estonian Young Architect Award (1988) and also Soviet architectural competition prizes (1981 and 1987). On four occasions, he has received the Annual Award of the Estonian Cultural Endowment (1999, 2000, 2005, 2009) and also nominations for the Estonian National Cultural Award (2001), Mies van der Rohe Prize for Contemporary Architecture (2001, 2002) and the European Prize for Urban Public Space (finalist in 2010). In 2015, Alver’s bureau was awarded the Wooden Building of the Year prize.

Arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond ASUKOHT JA KONTAKT Pikk tn. 20, Tallinn 10133 arhitektuur@artun.ee +372 6420070

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnas koolitakse tulevasi arhitekte, kes on võimelised praktiseerima kõigis arhitektuuri ja linnaehitusega seotud valdkondades. EKAs saab õppida arhitektuuri ja linnaplaneerimise integreeritud erialal, soovi korral maastikuarhitektuuri spetsialiseerumisega, ning urbanistika magistriõppekaval. Arhitektuuri kõrval on õppekava tähtsaks osaks linnaehituse ja maastikuarhitektuuriga seotud distsipliinid, lisaks omandatakse teadmisi filosoofias, kunstides, inseneri-, sotsiaalning keskkonnateadustes. Õppeprotsess nagu ka õpitavate ainete nimistu on äärmiselt mitmekülgsed ja eeldavad tudengilt kiiret kohanemisvõimet, oskusi nii kitsamaks uurimuseks kui erinevateteadmiste ja oskuste mitmekihiliseks sünteesiks. EKA arhitektuuriosakonnas õppimise põhieelis suurülikoolide ees on väikesed õppegrupid ja individuaalne mentorlus erialaprofessionaalidelt kogu õppeaja vältel. Arhitektuuriteaduskond kannab hoolt, et tudengid väärtustaksid jätkusuutlikku projekteerimis-, planeerimis- ja ehitustegevust, parendades elukeskkonda ning säilitades ja arendades erialast pärandit ja oskusteavet.

Department of Architecture and Urban Design LOCATION AND CONTACT Pikk Street 20, Tallinn 10133 arhitektuur@artun.ee +372 6420070

The aim of the Department of Architecture and Urban Design of the Estonian Academy of Arts (EKA) is to prepare future architects for all areas related to architecture and urban construction. The programmes include the combined curriculum of architecture and urban planning with the possible specialisation in landscape architecture and also the MA curriculum in urban planning. In addition to architecture, the curriculum is strongly related to the disciplines of urban design and landscape architecture with extensive knowledge provided in philosophy, arts, engineering, social and environmental studies. Similarly to the list of subjects, also the study process is highly versatile thus requiring adaptive ability and skills to conduct both specific research and more comprehensive synthesis of various skills and knowledge. The main advantage of the Faculty of Architecture of EKA over large universities lies in the small size of study groups and individual supervision by top specialists throughout the study programme. The Faculty of Architecture makes sure that students would appreciate the sustainable design, planning and construction activities to improve the environment and maintain and develop the professional heritage and know-how. TOIMETAJA: Ann Kristiin Entson // Kujunduse Makett: Arhitekt Must OÜ // KEELETOIMETAJA: Kerli Linnat// TÕLGE: Tudengid ja Kerli Linnat // © Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuri ja Linnaplaneerimise osakond // Raamatu väljaandmist on toetanud: Eesti Kultuurkapital - Tallinn 2016 EDITOR: Ann Kristiin Entson // Layout: Arhitekt Must OÜ // PROOFREADER: Kerli Linnat // TRANSLATION: Students and Kerli Linnat // ©Estonian Academy of Arts Department of Architecture and Urban Design // The publication was supported by the Estonian Cultural Endowment - Tallinn 2016

EESTI KUNSTIAKADEEMIA ESTONIAN ACADEMY OF ARTS ARHITEKTUURI JA LINNAPLANEERIMISE OSAKOND DEPARTMENT OF ARCHITECTURE AND URBAN DESIGN