Eramu. Arhitektuurne projekteerimine III

Page 1

ERAMU PRIVATE HOUSE

ARHITEKTUURNE PROJEKTEERIMINE STUDIO PROJECT II - 09.2015-12.2015


Arhitektuurne projekteerimine III Arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala teise kursuse sügissemestri erialaprojekt ERAMU eesmärk oli: Läbida hoone projekteerimise protsess, mis algab lähteülesannete, näidete ja asukoha põhjaliku analüüsiga, millele järgneb kontseptsiooni väljatöötamine ning erinevate versioonide katsetamine, kus need tõekspidamised on arvesse võetud ja loetavad. Analüüsida konkreetse perekonna elamismudelit ja pakkuda kliendile võimalikult tema vajadustele põhinev, aga samas ka paindlik lahendus. Üleüldine kaasaegse perekonna rutiinide/ traditsioonide uurimine ning millised on piirid privaatse ja avaliku vahel. Ühendada perekonna ja asukoha omadustel põhinev parim ruumiline kontseptsioon. Koostada projekt nii, et ruumiline idee oleks maksimaalselt läbi lahendatud ja selgelt esitatud (makett, skeemid, joonised). Panna arhitektid ja sisearhitektid koos ühe projekti kallal tööle (projekti alguses loodi ühest sisearhitektist ja ühest arhitektist koosnevad meeskonnad, kes tegelesid ühe projektiga algusest lõpuni võrdsel positsioonil. Sellega hägustusid piirid sisearhitekti ja arhitekti rolli vahel). Kasutada erinevaid lähenemisviise ja disainiprotsesse. Tekitada dialoog ruumiliste mõtete üle ka üliõpilaste endi vahel, mitte ainult tudengi ja juhendaja suhtluses.

Studio project III The aim of the specialty project “A Private House” of the second-year students of architecture and urban design was: To go through the building design process starting with a detailed analysis of the initial task, examples and site followed by the development of a concept and testing of the various versions considering and conveying the respective beliefs. To analyse the models of living of a specific family and provide them with a flexible solution meeting their needs as much as possible. To study the routines and traditions of a contemporary family and the boundaries between the public and the private. To generate the best spatial idea based on the characteristics of the family and the site. To complete the design so that the spatial idea would provide a comprehensive solution and clear presentation (model, sketch, drawings). To make architects and interior architects cooperate on a joint project (at the beginning of the project, teams were formed of an architect and an interior architect working on the project in an equal position. Thus the boundaries between the given roles came to be blurred). To employ various approaches and design processes. To initiate a dialogue on spatial ideas also among students, not merely in the communication between students and lecturers.

Esikaane töö autor Jarmo Vaik ja Kristi Merilo Cover photo autor Jarmo Vaik and Kristi Merilo



Tudengid Students

01

02

03

04

05

06

07

08

09

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

21

22

01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22

Mariann Drell Ann Kristiin Entson Lisette Eriste Inna Fleisher Ardo Hiiuväin Jekaterina Klišova Jaana Kraus Keiti Lige Lennard Lind Henri Kaarel Luht Kristi Merilo Mariette Nõmm Laura Pint Reelika Reinsalu Carolyn Rennu Johanna Sepp Karmen Silde Sabine Suuster Jarmo Vaik Triin Vallner Kristjan Värav Birgit Õigus


Eramu

Arhitektuurne projekteerimine III

Private house Studio project III

EESTI KUNSTIAKADEEMIA ESTONIAN ACADEMY OF ARTS ARHITEKTUURI JA LINNAPLANEERIMISE OSAKOND DEPARTMENT OF ARCHITECTURE AND URBAN DESIGN


Eramu Private house Kursus algas põgusate loengutega, millele järgnesid väiksemad ülesanded. Esimesed ülesanded tehti suuremates gruppides, et panna arhitektid ja sisearhitektid omavahel rohkem tööle ning sobitada tutvusi. Esmalt kujutati eramu kujuteldavaid tellijaid ja avati nende sisemaailm profiili kirjeldamise ja ette näitlemise kaudu. Selline mänguline lähenemine töötas väga hästi pingete maandamiseks ja üksteisega tutvumiseks. Kirjeldatud profiilid olid kasutuses kogu loomisprotsessi jooksul ja aitasid nii hoone kontseptsiooni leida kui arenduse suunda hoida. Järgmiseks tuli leida mõne olemasoleva eramu näidis ja seda analüüsida. Seejärel loeti läbi Sou Fujimoto “Primitive Future” ning koos analüüsiti seal esitatud ruumilisi ideid. Samuti tuli igaühel leida linnaruumist kolm kohta, kuhu võiks tulla Eramu, kohad olid sageli ekstreemsed ja pingestatud. Pärast mõningaid loenguid ja ülesandeid jagunesid arhitektid ja sisearhitektid kaheliikmelistesse gruppidesse. Juhendajad valisid õpilaste välja pakutud variantidest välja kolm kohta (üks Uuel tänaval vanalinnas, üks Võrgu tänaval Kalarannas ja üks krunt suurte majade vahel Sakala tänaval). Kui varem oli tekkinud kuus erinevat tellijaprofiili, siis nüüd tekkis 18 erinevat kombinatsiooni. Need kombinatsioonid jagati meeskondade vahel loosi korras laiali. Kõige olulisem ja mahukam osa projektis oli leida ruumiline idee. Tudengite tehniliste teadmiste ja reeglitega ülekülvamise asemel pandi rõhk ruumilise kontseptsiooni loomisele. Tööd alustati alguses üsna abstraktsete idee- ja töömakettidega ning liiguti vaikselt edasi skeemide, jooniste ja konkreetsemate makettide juurde. Enamik gruppe töötasid paralleelselt nii maketiga kui ka arvutis 3D mudeliga. The course began with brief lectures followed by smaller tasks. The initial assignments were conducted in larger groups in order to make the architects and interior architects cooperate and get to know each other. At first, they described the fictional customers and their inner world by depicting and acting out their profiles. Such a playful approach worked very well in relieving stress and getting acquainted. The given profiles were used throughout the creative process and helped them to find the concept of the building and also to stay the course in the development. Next, the students were to find and analyse a sample of private house. Then they read “Primitive Future” by Sou Fujimoto and analysed the respective spatial ideas. Everyone also had to find three plots in the urban space to set their Private House, often resulting in rather extreme and strained locations. Following some lectures and tasks, the architects and interior architects teamed up in pairs. The supervisors selected three locations suggested by students (one in Uus Street in the Old Town, one in Võrgu Street in Kalarand and a plot between large buildings in Sakala Street). If earlier there had been six different customer profiles, then now there were 18 new combinations. Students drew lots to distribute these among them. The most important and extensive part of the project was constituted by the search for a spatial idea. Instead of heaping technical knowledge and rules upon the students, it was decided to focus on the generation of spatial concepts. They started with rather abstract ideas and models and moved gradually to sketches, drawings and more detailed models. Most groups worked simultaneously on the physical and 3D models on computer.

6


01 02 03 04 05 06 01 02 03 04 05 06

Carolyn Rennu ja Lennart Linnu makett Ann Kristiin Entsoni ja Johanna Sepa makett Karmen Silde ja Ardo Hiiuväinu makett Triin Vallneri ja Birgit Õiguse makett Jaana Krausi and Jekaterina Klišova makett Keiti Lige ja Sabine Suusteri makett Model by Carolyn Rennu and Lennard Lind Model by Ann Kristiin Entson and Johanna Sepp Model by Karmen Silde and Ardo Hiiuväin Model by Triin Vallner and Birgit Õigus Model by Jaana Kraus and Jekaterina Klišova Model by Keiti Lige and Sabine Suuster

01

02

03

04

05

06


Projekti vältel toimus kokku kaks ülevaatust, esimesel näitasid tudengid oma töömakette koos idee lühikirjeldusega ning teisel ülevaatusel said tagasisidet juba üsna läbimõeldud idee ja ka joonised. Kahe ülevaatuse vahepeal tehti loosi korras tööde vahetuse nädal, kus iga meeskond sai tegeleda mõne teise meeskonna projektiga ja seda edasi arendada. Selle käigus tekkinud ideid ja arendusi võis, aga ei pidanud kasutama. Vahetuse eesmärk oli tekitada enda tööle kursusekaaslase nägemuse kaudu uus perspektiiv. Projektide vahetamine töötas väga hästi, kuna tudengid said teiste ideedega töötamisest loovat ja vabastavat energiat. Samuti oli hea näha oma tööd distantsilt, mis andis mitmele projektile uue hoo edasi töötamiseks.

Tulemus

Loengud ning loetud tekstid andsid ette ruumilisi/filosoofilisi lähtekohti, mida mõni tudeng enda töös ka kasutas. Siiski olid kõik lahendused omanäolised ja tegelesid mingi konkreetse ruumilise kontseptsiooniga, mis haakus nii keskkonna kui ka tellijaga. Samas tuleb tõdeda, et ideede leidmine, nende nö. tajumine ja nendest reaalsele ruumilisele tulemusele ülemineku protsess venis mõnel meeskonnal väga pikaks, mistõttu jäi mitmes töös algidee ja kontseptsiooni edasiandmine mõnevõrra ebamääraseks. Spetsiifilisemate detailideni jõudsid väga vähesed ning asendiplaaniline lahendus jäi samuti mitmes töös puudulikuks. Protsessile mõjus hästi tudengite omavaheline kriitika ning külaliskriitikute arvamuste mitmekesisus. Tulemused olid kokkuvõttes rahuldavad ja nii kriitikute kui ka tudengite tagasiside kogu protsessile oli positiivne.

There were two evaluations during the project – in the first one, students showed their models and gave a brief description of the idea, while in the second review, already more detailed ideas and drawings came to evaluated. Between the evaluations, lots were drawn to swap the works for a week when every team could work on and develop another team’s project. The students could later decide if they wanted to implement the respective suggestions and developments or not. The aim of the exchange was to provide the work with a new perspective through the peers’ vision. It worked very well as students got new creative and liberating energy from working on other people’s ideas. Similarly, they could view their work from a distance thus providing several projects with a new creative force.

Results

Both lectures and texts provided a spatial/philosophical starting point that some students also employed in their work. However, all solutions were unique focussing on a specific spatial concept related to both the environment and the customer. Then again, it must be admitted that finding and perceiving ideas, as well as developing them into an actual spatial outcome tended to be time-consuming for some of the teams resulting in a somewhat obscure presentation of the initial idea and concept. Only few teams reached more specific details and in some cases, also the site plan remained incomplete. The mutual criticism and the evaluations provided by the visiting reviewers came to enhance the process. All in all, the results could be considered satisfactory with both reviewers and students giving positive feedback to the whole process.

8


01-06 Pildid hindamisest 01-06 Pictures of the evalutation

01

02

03

04

05

06


KEITI LIGE / SABINE SUUSTER

“42” “42” Kontseptsioon

Eramu “42” kontseptsioon algas krundi asukohast tulenevatest välismõjudest. Hoolimata naabrite vaatevälja jäämisest, piiratud otsesest päikesevalgusest, külgnevatest naabritest ja uue Kalaranna tee tihedamast transpordiliiklusest, on maja ümbritsetud rohelise künka ja merevaatega. Välismõjutuste headest ja halbadest külgedest arenes välja vormiskeem, mille liikumine jälgib mäetõusu ja päikest.

Concept

The concept of the private house “42” stemmed from the external forces of the plot. Although in the neighbours’ field of vision, with limited direct sunlight, adjacent neighbours and heavier traffic in Kalaranna Road, the building is surrounded by a green hill and overlooks the sea. The external advantages and disadvantages led to the form following the slope and sunlight.

10


01 02

Esimese korruse plaan Kolmanda korruse plaan

01 02

ground floor plan 2nd floor plan

Vorm

Eramu keskmeks on trepp, millest vormub maja üldkuju ning astmetest kasvavad välja toad, mis üksteisest üle ja mööda vaatavad, tekitades passiivse varjestuse naabrite pilkude eest. Kasutamaks ära urbanistlikule keskkonnale mitteomaseid väärtusi nagu vaated kaugusesse ja loodusesse, loome läbivaatavaid koridore, mis võimaldavad igast toast põhja ja lõuna suunas välja näha. Laienenud astmete sees asuvad privaatsed ruumid ning ühisala moodustavad trepp ja kuupide pealsed alad, mille vorm tuleneb kuubi väljalõigetest. Ühisalade funktsioonid lähtuvad pereliikmete hobidest, andes võimaluse koos musitseerida, lugeda, süüa ja sportida.

Form

The staircase constitutes the core of the house and also gives it its general form with the steps growing into rooms looking over and past each other and thus creating a passive screen against the neighbours’ glances. In order to make use of the qualities uncharacteristic of an urban environment such as the distant views and nature, we created view corridors to the north and south from every room. There are private rooms within the extended steps and the common area is composed of the staircase and areas on the cubes with their form based on the cut of the cube. The common room functions are defined by the family’s hobbies providing the means for either making music, reading, eating or sports.

2

1

+0.00

WC 3 m²

+0.80

Vanemad 15.4 m²

+6.90

Raamatukogu 5.2 m²

+6.00

Köök 10 m²

+5.60 Söögituba 11.6 m²

4407

+2.80

WC 4 m²

+0.00 Hobituba 24.5 m²

Esik 14.5 m²

Tütar 17.5 m²

689

1613

01

2132

3360

+0.00

342

981

4823

02

1

2


N

Ka

lar

an

Asendiplaan Lõige 1 Lõige2

01 02 03

Site plan Section 1 Section 2

Kala

sad

am a

na

01 02 03

rg

u

01 11.48

10.40

10.30

Terrass

9.20

8.27 7.90

6.66 Vanemad

5.80

Köök

5.20

5.05

Poeg

2.80

2.93

2.20 2.10

Aed Esik

0.00

0.07

02

0.60

10.40

10.28 Terrass

9.11 8.59

C

C

Raamatukogu

Söögituba

Panipaik

6.10

4.64

B

B

Vanaema

3.10

2.83 2.10

2.12

Tütar

A

A 0.80

03

0.00

Korvpall

Mänguala

0.00

12


04 05 06

Vaade ülevalt Vaade köögist Vaade magamistoast

04 05 06

View from the top View from kitchen View from bedroom

04

05

06


LISETTE ERISTE / INNA FLEISHER

SAHTEL DRAWER Kontseptsioon

Eramu „Sahtel“ eksperimenteerib Tallinna vanalinnale omasel kitsal krundil, mängides liikuvate “sahtlitega” minimalistliku elupinna ja ekstreemse eluala miinimumi piiril. Eramu kasutab niigi kitsast krundist suveperioodil vaid poolt, jättes teise poole lopsakale sisehoov-aiale, mis antud aastaajal elu- ja söögialale (miks mitte ka köögile) asendust pakub. Talveperioodiks lükatakse “sahtel-ruumid“ välja, kus aed vähest kasutust leiaks, tekitades rohkem elu ja olemise ruumi tuppa. Liikuv lahendus toob ka loomulikku valgust muidu pimedasse vanalinna kitsasse elamisse suvel ja püüab seda niigi vähest talvist valgust oma välja lükatud “sahtlitega” talvel.

Concept

The house “Drawer” experiments with a narrow plot typical of Tallinn Old town by playing with moving “drawers” on the border of a minimalistic residential building and the minimum of an extreme living area. In summer, the house only employs a half of the narrow plot leaving the remaining area for the luscious garden and thus providing a substitute for the living and dining area (and why not the kitchen) during the given season. In winter, the “drawer rooms” are pushed out as the garden would be out of use and more indoor living space is needed. The mobile solution also brings natural light into the otherwise dark Old Town area in the summer and catches the remains of the light with its pulled out “drawers” in the winter.

14


01 02 03 04 05 06 07 01 02 03 04 05 06 07

Suvine päike Talvine päike Suletud mahud suvel Avatud mahud talvel Inimeste liikumine plaanis Inimeste liikumine vertikaal- ja horisontaalsuunal. Vaade hoovi

Sunlight in summer Sunlight in winter Closed volumes in summer Open volumes in winter Movement of people Horizontal and vertical movement of people View of the garden

01

02

03

04

05

06

07


01 02 03 04

SUVI esimese korruse plaan SUVI teise korruse plaan TALV esimese korruse plaan TALV teise korruse plaan

01 02 03 04

SUMMER ground floor plan SUMMER 1st floor plan WINTER ground floor plan WINTER 1st floor plan

01

02

03

04

16


05 06 07

Asendiplaan TALV lõige A-A SUVI lõige B-B

05 06 07

Site plan WINTER Section A-A SUMMER Section A-A

05

06

07


JARMO VAIK / KRISTI MERILO

NIMETU UNTITLED Kontseptsioon

Kaks kaart – Merikese kaar ja Anna kaar. Kaarte valik on tingitud Merikese ja Anna sugulussuhtest. See on nagu lõikes vaadeldav raku jagunemine, kus tuum ehk ühisosa jääb veel kummagi rakupoole sisse. Kaare motiiv iseloomustab kasvamist, kus paisumine toimub igas suunas võrdselt ülespoole. Merikese puhul on kasvamine seotud tema lemmikloomade ja taimedega, Anna puhul arenev ettevõtlus ja tuleviku perekond. Kaartevaheline ruum on teenindav ühisosa, samuti on ühisosa teistpidi lõikava kaarega tekkiv sissekäik ja köök-elutuba.

Concept

Two arches – Merike’s and Anna’s The selection of arches stems from the family relations between Merike and Anna. It is like a cross-section of cell division with the common part still remaining within each cell. The arch motif symbolises growth with the expansion extending equally upwards in every direction. In case of Merike, the growth is related to her pets and plants, while in case of Anna, the focus is on growing entrepreneurship and future family. The space between the arches accommodates the communal facilities, and similarly the entrance created by the reverse arch and open plan kitchen and living area are shared.

18


01 02 03 04 05 06 07 01 02 03 04 05 06 07

Massi sisse on lõigatud kahe kaarega võlvid, mis peegeldavad valgust. Tekib ühisruum, mis jälgib valguse säilimist ning loob sisenemiskoridori krundi lõunakülge. Ühisruum jätab kinnise seina Anna tööruumile ning loob suletava ukse Merikese toale. Teise korruse privaatruumid tekivad ristuva võlviga lõikumisel Anna ja Merikese võlvidega. Lõigatud mass, kuhu on süvistatud teenindavad ruumid. Välja lõigatud osa, mis on põhiline eluruum ja kus elemendid on lahtised. Vaade magamistoast. Two-arch vaults reflecting light. The shared area retaining light and providing an entrance corridor in the south side of the plot. The shared area provides a closed wall for Anna’s study and a door to Merike’s room. The private rooms on the second floor are created by the crossing paths of Anna’s and Merike’s vaults. The carved rooms accommodating communal facilities. The cut-out housing the main living area with movable elements. View from the bedroom.

01

02

03

04

05

06

07


2

1

5

4

3

Tuba 15,4m²

5

Kabinet 15,9m²

Esik 10,0m²

±0.00

01 02 03

Esimese korruse plaan Teise korruse plaan Lõige 1

01 02 03

Ground floor plan 1st floor plan Section 1

Panipaik 3,4m² -0.30

Prügikonteiner

Köök 20,3m² ±0.00

-0.10

WC 1,6m²

-0.40

4 3 2 1

01 1

2

4

3

Anna magamistuba 12,3m²

Rõdu 3,5m² +3.10

5

Hall 5,6m²

5 +3.20

Merikese magamistuba 22,0m²

Peidupaik 1,8m²

+3.20

Vannituba 5,4m² Köögi õhuruum 4 3 2 1

02

03

20


04 05 06 07

Lõige 2 Lõige 3 Vaade köögist Makett

04 05 06 07

Section 2 Section 3 View from bedroom Model

04

06

07

05


Teised tööd Other works

1

2 01 02

Ann Kristiin Entson, Johanna Sepp Triin Vallner, Birgit Õigus

22


03

04 03 04

Reelika Reinsalu, Henri Kaarel Luht Laura Pint, Mariette Nõmm


01

02 01 02

Carolyn Rennu, Lennart Lind Jaana Kraus, Jekaterina KliĹĄova

24


03

04 03 04

Karmen Silde, Ardo Hiiuväin Kristjan Värav, Mariann Drell


Külaliskriitikud Visiting critics KALLE KOMISSAROV Kalle Komissarov on arhitekt (Komissarov Arhitektuur OÜ), lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala 2000. aastal ning Berlage Instituudi Hollandis 2006. aastal. Ta on õpetanud arhitektuuriteaduskonnas bakalaureuse- ja magistritasemel, olnud Kultuurkapitali nõukogu ja arhitektuuri sihtkapitali liige, töötanud mitmetes arhitektuuribüroodes ning võitnud auhindu paljudelt arhitektuurivõistlustel. Hetkel on ta Eesti Arhitektide Liidu aseesimees. Kalle Komissarov is an architect (Komissarov Arhitektuur OÜ). He graduated from the Faculty of Architecture of the Estonian Academy of Arts in 2000 and the Berlage Institute in the Netherlands in 2006. Kalle has taught both BA and MA students at EAA, been a member of the supervisory board and the endowment of architecture of the Cultural Endowment of Estonia, worked in various architectural companies and won several awards in architectural competitions. At present, he is a Vice-Chairman of the Union of Estonian Architects.

PEETER PERE Peeter Pere on nii arhitekt kui ka kunstnik. Ta omandas arhitektuurialase kõrghariduse Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi arhitektuuriteaduskonnas aastatel 1975-80. Kuni 1993 aastani töötas ta projekteerimisinstituudis Eesti Tööstusprojekt. Pärast 1994. aastat on ta töötanud F&P ja Muru & Pere arhitektuuribüroos ning hetkel Peeter Pere arhitektides. Peeter Pere on Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Arhitektide Liidu liige. Aastatel 2010-2014 oli ta EALi esimees ning hetkel EALi aseesimees. Peeter Pere is both an architect and an artist. He received his architectural education at the Faculty of Architecture of the State Art Institute of the Estonian SSR in 1975-1980 and worked at the state design bureau Eesti Tööstusprojekt until 1993. Thereafter he has worked, for instance, in F&P and Muru & Pere architectural companies. At present he is a senior architect in the architectural company bearing his own name. Peeter Pere is a member of the Estonian Artists’ Association and the Union of Estonian Architects. In 20102014 he was the chairman of the latter where he now holds the position of a Vice-Chairman.

HANNES PRAKS Hannes Praks on sisearhitekt. Ta omandas sisearhitektuuri eriala Eesti Kunstiakadeemias 2000. aastal. Alates 2014. aastast on ta Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri ja mööblidisaini osakonna juhataja ja professor. Hannes Praks is an interior architect who received his respective diploma at EAA in 2000. Since 2014, he has been the head and professor of the department of interior architecture and furniture design at EAA.


01

02

03 01 02 03

Lõpphindamine koos Kalle Komissaroviga Lõpphindamine koos Peeter Perega Lõpphindamine koos Toomas Tammisega

01 02 03

Final presentation with Kalle Komissarov Final presentation with Peeter Pere Final presentation with Toomas Tammis



Juhendajad Supervisors EDINA DUFALA-PÄRN EDINA DUFALA-PÄRN on sündinud Ungaris, õppinud sisearhitektiks Budapestis ja Helsinkis, kus lõpetas magistrikraadiga 1997. aastal. Ta on disainibüroo Iseasi partner, kus tegeleb mööbli ja sisearhitektuuriga. EKAs on Edina õpetanud 2000. aastast, juhendades nii sisearhitekte, arhitekte, disainereid kui tekstiilidisainereid. Alates 2014. aastast on ta sisearhitektuuri osakonna dotsent. Tema tool LibLik on pälvinud EDLi preemia (1998) ja ta kummipinke TTÜ ees on tunnustatud Eesti disainiauhinnal Bruno ja ALi konkursil Väike. Nagi Lodelei kuulub Saksa disainibutiigi Moormann kollektsiooni. Sisearhitektuurseid projekte on Edina teinud näiteks büroodele Varul, 4Energia ja kaubanduspindadele nagu “And”. EDINA DUFALA-PÄRN was born in Hungary and educated as an interior designer in Budapest and Helsinki (MA in 1997). She is a partner at the design company Iseasi specialising in furniture and interior design. She has worked at EAA since 2000 instructing interior architects, architects, designers and textile designers. Since 2014 she has been an associate professor at the Department of Interior Architecture. Her chair LibLik has been awarded the Estonian Association of Designers Awards and her rubber benches in front of Tallinn University of Technology the design award Bruno. Her coat rack Lodelei is included in the collection of the German design boutique Moormann. Her interior solutions may be seen in the offices of Varul, 4Energia and commercial premises And.

KUU Arhitektid: Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla. KUU arhitektid on kolmeliikmeline Eesti loovtiim (Joel Kopli, Koit Ojaliiv ja Juhan Rohtla), kelle viimaste aastate edu arhitektuurivõistlustel on tõstnud nad jätkuva tähelepanu alla ka kohalikul arhitektuurimaastikul. KUU is an Estonian creative team around a core of three architects (Joel Kopli, Koit Ojaliiv and Juhan Rohtla). With recent successful results at many architecture competitions, KUU has been receiving increasing attention also on the local architectural landscape.



Arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond ASUKOHT JA KONTAKT Pikk tn. 20, Tallinn 10133 arhitektuur@artun.ee +372 6420070

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnas koolitakse tulevasi arhitekte, kes on võimelised praktiseerima kõigis arhitektuuri ja linnaehitusega seotud valdkondades. EKAs saab õppida arhitektuuri ja linnaplaneerimise integreeritud erialal ning urbanistika magistriõppekaval. Arhitektuuri kõrval on õppekava tähtsaks osaks linnaehituse ja maastikuarhitektuuriga seotud distsipliinid, lisaks omandatakse teadmisi filosoofias, kunstides, inseneri-, sotsiaal- ning keskkonnateadustes. Õppeprotsess nagu ka õpitavate ainete nimistu on äärmiselt mitmekülgsed ja eeldavad tudengilt kiiret kohanemisvõimet, oskusi nii kitsamaks uurimuseks kui erinevate teadmiste ja oskuste mitmekihiliseks sünteesiks. EKA arhitektuuriosakonnas õppimise põhieelis suurülikoolide ees on väikesed õppegrupid ja individuaalne mentorlus erialaprofessionaalidelt kogu õppeaja vältel. Arhitektuuriteaduskond kannab hoolt, et tudengid väärtustaksid jätkusuutlikku projekteerimis-, planeerimis- ja ehitustegevust, parendades elukeskkonda ning säilitades ja arendades erialast pärandit ja oskusteavet.

Department of Architecture and Urban Design LOCATION AND CONTACT Pikk Street 20, Tallinn 10133 arhitektuur@artun.ee +372 6420070

ISBN 978-9949-594-16-0 (trükis) ISBN 978-9949-594-17-7 (pdf) ISBN 2461-2359

The aim of the Department of Architecture and Urban Design of the Estonian Academy of Arts (EKA) is to prepare future architects for all areas related to architecture and urban construction. The programmes include the combined curriculum of architecture and urban planning and also the MA curriculum in urban planning. In addition to architecture, the curriculum is strongly related to the disciplines of urban design and landscape architecture with extensive knowledge provided in philosophy, arts, engineering, social and environmental studies. Similarly to the list of subjects, also the study process is highly versatile thus requiring adaptive ability and skills to conduct both specific research and more comprehensive synthesis of various skills and knowledge. The main advantage of the Faculty of Architecture of EKA over large universities lies in the small size of study groups and individual supervision by top specialists throughout the study programme. The Faculty of Architecture makes sure that students would appreciate the sustainable design, planning and construction activities to improve the environment and maintain and develop the professional heritage and know-how. TOIMETAJAD: Keiti Lige, Jarmo Vaik // Kujunduse makett: Arhitekt Must OÜ // KEELETOIMETAJA: Kerli Linnat // TÕLGE: Kerli Linnat // © Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuri ja Linnaplaneerimise osakond // Tallinn 2017 EDITORS: Keiti Lige, Jarmo Vaik // Layout: Arhitekt Must OÜ // PROOFREADER: Kerli Linnat // TRANSLATION: Kerli Linnat // ©Estonian Academy of Arts Department of Architecture and Urban Design // Tallinn 2017


EESTI KUNSTIAKADEEMIA ESTONIAN ACADEMY OF ARTS ARHITEKTUURI JA LINNAPLANEERIMISE OSAKOND DEPARTMENT OF ARCHITECTURE AND URBAN DESIGN


Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.