Arhitektuurne projekteerimine: Eramu by Eesti Kunstiakadeemia

ERMAU PRIVATE HOUSE

ARHITEKTUURNE PROJEKTEERIMINE STUDIO PROJECT II - 09.2014-12.2014

Arhitektuurne projekteerimine III Arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala teise kursuse sügissemestri erialaprojekti ERAMU eesmärk oli: • Teha läbi hoone projekteerimise protsess, mis algab lähteandmete, näidete ja asukoha analüüsiga, jätkub kontseptsiooni väljatöötamisega, versioonide katsetamisega ning jõuab tulemuseni, kus need aspektid on arvesse võetud ja loetavad. • Analüüsida kaasaegset elamismudelit ja pakkuda sellele ruumiline lahendus (milline on kaasaegne perekond, millised on kaasaegse perekonna rutiinid/traditsioonid, milline on ruumide struktuur ja vajadus, millised peaksid olema piirid erinevate ruumide vahel, privaatne vs. avalik jne.) • Leida konkreetse perekonna konkreetses asukohas hoonele parim ruumiline kontseptsioon. • Koostada projekt nii, et ruumiline idee oleks maksimaalselt läbi lahendatud ja selgelt esitatud (makett, skeemid, joonised). • Panna arhitektid ja sisearhitektid koos ühe projekti kallal tööle (loodi pretsedent, kus moodustati sisearhitektist ja arhitektist koosnevad meeskonnad, kes tegelesid ühe projektiga algusest lõpuni võrdsel positsioonil. Hägustusid piirid sisearhitekti ja arhitekti rolli vahel). • Kasutada erinevaid lähenemisviise ja disainiprotsesse. • Tekitada dialoog ruumiliste mõtete üle ka üliõpilaste endi vahel, mitte ainult tudengi ja juhendaja suhtluses.

Studio project III The aim of fall term project PRIVATE HOUSE for the second-year students of architecture and urban design was: • To go through the whole design process of a detached house beginning with the analysis of the primary data, examples and location, continuing with the development of a concept and testing of versions, and resulting in an outcome considering and featuring all the given aspects. • To analyse the contemporary lifestyle and offer a respective spatial solution (the features of a contemporary family, their routines and traditions, the needs and structure of spaces, the borders between the various spaces, private vs. public areas etc). • To find the best spatial concept for a house for a specific family in a specific location. • To design and present the project reflecting the optimum and thorough spatial solutions (model, sketches, drawings). • To assign the same project for architects and interior architects – teams were formed with either part assuming an equal position throughout the project thus obscuring the line between the role of an architect and interior designer. • To employ various approaches and design processes. • To encourage dialogue on spatial ideas not only between students and tutors but also among students themselves.

Esikaane pilt - Aliis Mehide ja Triinu Oberšneideri makett, foto Aliis Mehde Cover photo - Model by Aliis Mehide and Triinu Oberšneider, photo by Aliis Mehide

Tudengid Students

01 Mihkel Aan 02 Ulla Alla 03 Kristel Alliksaar 04 Ivo Heinrich Arro 05 Anna-Maria Dmitrijeva 06 Uljana Dudina 07 Kadri Erdel 08 Alden Jõgisuu 09 Anne Kaljas 10 Anna Kangur 11 Roosi Keva 12 Kaarel Kuusk 13 Helmi Marie Langsepp 14 Kaisa Lindström 15 Lauri Läänelaid 16 Aliis Mehide 17 Klarika Mäeots 18 Laura Müürsepp 19 Mirell Nõmm 20 Triinu Oberšneider 21 Birgit Palk 22 Mihkel Räni Raev 23 Anna Liisa Saavaste 24 Jekaterina Zakilova 25 Silver Tõnisson

Eramu Private house

EESTI KUNSTIAKADEEMIA ESTONIAN ACADEMY OF ARTS ARHITEKTUURI JA LINNAPLANEERIMISE OSAKOND DEPARTMENT OF ARCHITECTURE AND URBAN DESIGN

Eramu Private house Kursus algas põgusate loengutega, millele järgnesid väiksemad ülesanded. Esimesed ülesanded tehti suuremates gruppides, et panna arhitektid ja sisearhitektid omavahel rohkem tööle ning sobitada tutvusi. Alustati eramu kujuteldavate tellijate kirjeldamisest ja nende sisemaailma avamisest profiili kirjeldamise ja ette näitlemise kaudu. Selline mänguline lähenemine töötas väga hästi pingete maandamiseks ja üksteisega tutvumiseks. Kirjeldatud profiilid olid kasutuses kogu loomisprotsessi jooksul ja aitasid nii hoone kontseptsiooni leidmisel kui arenduse suuna hoidmisel. Järgmiseks tuli leida mõne olemasoleva eramu näidis ja seda analüüsida. Seejärel loeti läbi Sou Fujimoto „Primitive Future“ ning koos analüüsiti seal esitatud ruumilisi ideid. Pärast mõningaid loenguid ja ülesandeid jagunesid arhitektid ja sisearhitektid kaheliikmelistesse gruppidesse. Juhendajad olid valinud kolm erinevat krunti erinevas looduslikus ja linnalises keskkonnas (üks Pirita jõe orus ehk metsas, üks Stroomi lahe ääres ehk mere ääres ja üks Wismari tänaval ehk linnas). Varem oli grupitöö tulemusena tekkinud kuus erinevat tellijaprofiili. Kui igal krundil lahendada läbi üks profiil, siis tekkis kokku 18 erinevat kombinatsiooni. Need kombinatsioonid jagati meeskondade vahel loosi korras laiali. Kõige olulisem ja mahukam osa projektist oli ruumilise idee leidmine. Tudengite tehniliste teadmiste ja reeglitega ülekülvamise asemel pandi rõhk ruumilise kontseptsiooni loomisele. Tööd alustati alguses üsna abstraktsete idee- ja töömakettidega ning liiguti vaikselt edasi skeemide, jooniste ja konkreetsemate makettide juurde. Enamik gruppe töötasid paralleelselt nii maketiga kui ka arvutis 3D mudeliga. The course began with brief lectures followed by a number of smaller assignments. The first tasks were made in larger groups in order to get the architects and interior designers work together and make acquaintance with each other. To start with, the imaginary clients and their inner world were described by depicting and enacting their profile. The given playful approach worked well for relieving tension and learning to know each other. The profiles came to be used throughout the creative process enabling the students to find a suitable concept for the house and also hold a course in the development process. Next they had to find and analyse an example of an existing house. Then the students read Sou Fujimoto’s “Primitive Future” analysing the spatial ideas proposed in the book. Following a number of lectures and assignments, the architects and interior designers formed teams of two. The tutors had selected three different plots in varied natural and urban environments (one in the primeval valley of the River Pirita – in the forest, one near the Gulf of Stroomi – by the sea, and one in Wismari Street – in the city). As a result of the previous group work, six client profiles had emerged. When testing one profile on each plot, there were altogether 18 combinations that were allotted to teams by drawing lots. The most important and extensive part of the project was to find the spatial idea. Instead of showering students with technical rules and data, it was decided to concentrate on creating the spatial concepts. The students began with rather abstract models gradually moving on to sketches, drawings and more specific models. Most teams worked simultaneously on physical models and 3D models on computer.

01 02 03 01 02 03

Kaisa Lindströmi ja Klarika Mäeotsa makett Anna Liisa Saavaste ja Kadri Erdeli makett Kristel Alliksaare ja Laura Müürseppa makett Model by Kaisa Lindström and Klarika Mäeots Model by Anna Liisa Saavaste and Kadri Erdel Model by Kristel Alliksaar and Laura Müürsepp

Projekti käigus toimus kaks vaheülevaatust. Esimene toimus üsna protsessi algusfaasis, kus kriitikud (Mariliis Lilover, Raul Kalvo) said hinnata esimesi töömakette koos idee lühikirjeldusega (5-10 min.). Teiseks ülevaatuseks (kriitikud Sander Aas, Kalle Komissarov, Hannes Praks) olid enamusel olemas idee ja ka teatud joonised. Kahe ülevaatuse vahepeal tehti loosi korras tööde vahetuse nädal, kus iga meeskond sai tegeleda mõne teise meeskonna projektiga ja seda edasi arendada. Selle käigus tekkinud ideid ja arendusi võis, aga ei pidanud kasutama. Vahetuse eesmärk oli tekitada enda tööle kursusekaaslase nägemuse kaudu uus perspektiiv. Projektide vahetamine töötas väga hästi, kuna tudengid said loovat ja vabastavat energiat teiste ideedega töötamisest. Samuti oli hea näha oma tööd distantsilt, mis andis mitmele projektile uue hoo edasi töötamiseks.

Tulemus

Loengud ning loetud tekstid andsid ette ruumilisi/filosoofilisi lähtekohti, mida mõni tudeng enda töös ka kasutas. Siiski olid kõik lahendused omanäolised ja tegelesid mingi konkreetse ruumilise kontseptsiooniga, mis haakus nii keskkonna kui ka tellijaga. Samas tuleb tõdeda, et ideede leidmine, nende nö. tajumine ja nendest reaalsele ruumilisele tulemusele ülemineku protsess venis mõnel meeskonnal väga pikale, mistõttu jäi mitmes töös algidee ja kontseptsiooni edasiandmine mõnevõrra ebamääraseks. Spetsiifilisemate detailideni jõudsid väga vähesed ning asendiplaani lahendus jäi samuti mitmes töös puudulikuks. Protsessile mõjus hästi tudengite omavaheline kriitika ning külaliskriitikute arvamuste mitmekesisus. Tulemused olid kokkuvõttes rahuldavad ja nii kriitikute kui ka tudengite tagasiside kogu protsessile oli positiivne. There were two interim evaluations in the course of the project. The first one took place quite early on in the process with evaluators (Mariliis Lilover, Raul Kalvo) assessing the initial working models and their short descriptions (5-10 minutes). By the time of the second evaluation (with Sander Aas, Kalle Komissarov and Hannes Praks as evaluators), most of the teams also had the idea with some sketches. Between the two assessments, there was also a week for random exchange of works with each team working on and developing some other team’s project. The teams could but did not have to use the ideas and developments generated during the exchange. The aim of the exchange was to get a new perspective of one’s work through other students’ perception. It worked very well as students got new and liberating energy from working with other ideas. Similarly, it was good to view one’s own work from a distance providing several projects with new creative force.

Results

The lectures and texts provided the students with spatial and philosophical starting points that also came to be used by some of the teams. However, all solutions were unique dealing with a specific spatial concept related to the environment and the clients. Then again, it must be admitted that generating and perceiving the ideas and turning them into an actual spatial outcome tended to be highly time-consuming for some of the teams resulting in a somewhat obscure presentation of the initial idea and concept. Only few teams reached more specific details, and in some cases the site plan remained incomplete. The mutual criticism and also the evaluations provided by the visiting appraisers came to enhance the process. All in all, the results could be considered satisfactory with both evaluators and students giving positive feedback to the whole process.

01-03 Pildid hindamisest 01-03 Pictures of the evalutation

ULLA ALLA, BIRGIT PALK

Vaatevaras Borrowed scenery Kontseptsioon

Maja kujunemisel mängis suurt rolli Kassisaba piirkonna eklektiline välimus. Küll leidub seal vanu puitmaju, paekivist hooneid kui ka uusi kortermaju – see kõik loob piirkonnas huvitavaid vaateid. Maja kujuneski välja krunti ümbritsevatest vaadetest. Valisime välja neli parimat vaadet ning neile parimad kõrgused. Trio saab enda majast varastada vaateid naabrite aedatest ja tänavalt, ent vastutasuks saab tänaval liikleja samuti varastada vaateid Trio majast ja seal toimuvast elust.

Concept

A considerable role was played by the eclectic appearance of the district of Kassisaba. There are old wooden houses, limestone buildings and new apartment buildings all contributing to the interesting scenery of the area. The shape of the house emerged from the views from the plot. We selected the four best views and best heights for them. The family may steal a glimpse of the neighbouring gardens and the streets, however, providing also the passers-by with glimpses of their life.

Interior

The interior of the house grows out of the outer walls. All the necessary workspaces, shelves, utility rooms and stairs run along the outer walls, leaving the space in the middle free and flexible. Open space also characterises the relationships within the family. The bedrooms are open to the rest of the house, separated only by curtains.

Ground floor plan First floor plan

Maja interjöör kasvas välja välisseinte vormist. Kõik vajalikud tööpinnad, riiulid, majapidamisruumid ja trepid jooksevad mööda välisseinu, jättes tiibade keskele jääva ruumi vabaks ja paindlikuks. Avatud ruum iseloomustab klientide omavahelist suhet. Maja magamistoad on ülejäänud hoonele avatud, ruumid on suletavad vaid kardinatega.

0,90

1,20

Dušš/saun

Raamatukogu

0,45

26,6 m2

17,9 m2

0,00

WC 0,00

2,9 m2

0,00

0,90

Garderoob 4,1 m2

Esik 33,3 m2

0,00

Köök 30,1 m2

0,90 0,90

0,90

01 02

Interjöör

Esimese korruse plaan Teise korruse plaan

GSEducationalVersion

01 3

3,00

1,20

Magamistuba 2 22,0 m2

Garderoob 1,8 m2

WC 2,5 m2

Õhuruum WC 3,1 m2

3,90

2,5 m2

Magamistuba 3

Garderoob 2,2 m2

3,00

Magamistuba 1 24,6 m2 18,9 m2

Garderoob 2,4 m2

3 2

01 02

+6,0 +5,7 +5,4

+5,6

01 02

Lõige 1-1 Lõige 3-3

01 02

Section 1-1 Section 3-3

+2,1 +1,8

±0,0 -0,9

+6,5 GSEducationalVersion

+5,2

+3,0

+0,0

GSEducationalVersion

Materjal

Trio maja on puitehitis. Kuna maja vorm on iseenesest küllaltki eklektiline, siis sobib puit hästi kokku piirkonna ülejäänud majadega ning loob siduva elemendi selle ja piirkonna teiste majade vahel. Välisviimistluses on kasutatud lehist, mis on küllaltki neutraalne ja sulandub hästi Eesti halli maastikku. Kuivõrd vineer annab ruumile sooja, ent piisavalt valge ja ruumika tunde, on siseviimistluses kasutatud vineerplaate nii vaheseintes, põrandal, treppides kui ka sisseehitatud mööblis.

Material

The family house is a wooden structure. Due to the eclectic form of the house, wood will fit quite well into the surrounding as it also acts as a connecting element between the building and the area. For the exterior of the building, we have chosen larch, which is very neutral and blends in with the grey Estonian surroundings. For the interior we selected plywood boards for interior walls, floors, stairs and furniture. The plywood gives the room warmth but also enough light and spaciousness.

03 04 05

Asendiplaan Vaade kĂśĂśgist Vaade raamatukogust

03 04 05

Site plan View from the kitchen View from the library

HELMI MARIE LANGSEPP, KAAREL KUUSK

Anakonda Anaconda Aadressil Vesiveski 3 asuva eramu lähiümbrust kujundab männimets, mis muudab paiga varjuliseks, ning kontseptsiooni lähtepunktiks saigi hoone integreerimine keskkonnaga. Sellest kujunes küsimus, kuidas luua sise- ja välisruumi üleminekuala. Soojustatud ruumid on ruudukujuliste plaanidega ja ühendatud omavahel klaaslüüsidega. Moodulid on üksteise suhtes paigutatud hajali nii, et nende vahele jäävad tühimikalad. Eramut katab kogu ulatuses 60%-lise läbipaistvusega PVC-kangas, mille abil moodustuvad soojustatud ruumide vahele poolläbipaistvad soojustamata alad. Kangaga kaetud eramu on pigem skulpturaalne kui arhitektuurne element Pirita jõe kaldal. The environment surrounding the family house at 3 Vesiveski Street is shaped by a pine grove making the location rather shaded. The concept was thus based on the purpose of integrating the building with the surroundings. The key question lay in finding a transitional area between the inside and outside spaces. The heated rooms follow a square layout connected with glass sluices. The modules are placed arbitrarily separated by void spaces. The house is covered with a PVC-fabric of 60% transparency forming semi-transparent uninsulated areas between the insulated rooms. The house covered with a fabric is more like a sculptural rather than architectural element on the banks of the River Pirita.

Plaan

Plan

01 02 03 04

L천ige 1 L천ige 2 L천ige 3 Asendiplaan

01 02 03 04

Section 1 Section 2 Section 3 SIte plan

Eramu tekke diagramm

Diagram of the private house

maja kontsentreeritus the house is concentrated

jäik vorm stiff form

välisruum outer space

kinnine olek closed space

päikesevalguse varje shading from the sun

hargnemine keskkonda expanding to the enviourment

kanga pealepanek fabric on top

pool-välisruum in between space

vaheruumide teke origin of in between space

jäik vormib, kujundab elastse kanga stiff form which molds the elastic fabric

siseruum inner space

lahtine olek open space

kanga äärde paigutatud valgustid lighting at the edge of the fabric

süntees synthesis

poolalad half opened and closed space

välisvalgustuse sissehajumine läbi klaaslüüside outside lighting fading inside through windows

ALIIS MEHIDE, TRIINU OBERŠNEIDER

Okstega koobas Cave with branches Eramu “Okstega koopas” kontseptsiooni aluseks on Fujimoto tekst, kus ta võrdles hooneid koobaste, pesade ja puudega. Paranoilisele pereemale, kes väldib võõraid inimesi ja välismaailma, on vaja koobast. Pereisale, kes aga naudib sõpradega kokkusaamisi ja väljaskäimist, on vaja puu otsas paiknevat päikeselist pesa. Perekonnana vajatakse seega okstega koobast – maja, mis on üheaegselt nii avatud kui suletud. The idea of the concept for the private house “Okstega koobas” (a cave with branches) comes from Fujimoto’s text in which he compared buildings with caves, nests and trees. The paranoid mother of the family avoids strangers and the outside world – she thus needs a cave. The father of the family, on the other hand, enjoys meeting friends and going out – he needs a sunny nest on top of a tree. Therefore, as a family they need a cave with branches – a house that is open and closed at the same time.

Hoone kontseptsioon

Concept of the building

Väikese krundi hõivanud elamu välisperimeetris ei ole ühtegi akent ning valgus tuleb tuppa läbi sisehoovide. Krundil oli üks pirnipuu, mille otsustasime säilitada. Lisasime omalt poolt kõrghaljastust ning tõstsime kogu krundi roheluse maapinnast lahti, pakkudes seeläbi rohkem õueala ning silmailu kõrgematel korrustel elavatele naabritele. Hoonele struktuuri loomiseks ning tänavaäärsete hoovide varjestamiseks on sõiduteepoolsed fassaadid kaetud ribidega. Ruumid valguvad ümber sisehoovide ning moodustavad avara terviku, kus on siiski võimalik ka teistest distantseeruda. Pakkumaks paremat ruumielamust ja liigendatust, on elutoa ja sauna eesruumi kui sotsiaalsete alade põrand viidud madalamale ning tekitatud läbi kahe korruse liikuv ruum. Magamistoad on viidud eraldi treppidega teisele korrusele – nii on igale pereliikmele tagatud piisav privaatsus, kuid samas pole ükski tuba üle katuseterrassi minnes kaugel. The house occupying a small plot does not have any windows in the outside perimeter and light comes in through the courtyard. There was a pear tree on the plot that we decided to retain. We also added some trees and lifted the greenery of the yard up creating more yard space and also something to admire by the neighbours living on upper floors. The facades facing the street are covered with ribs to add structure to the building and shield the yards at the side of the street. The premises flow around the courtyards forming an open whole where you may still distance yourself from others. To offer better spatial experience and articulation, the floor of the social areas in the living room and the sauna lounge has been lowered creating a moving space over two floors. Bedrooms have been taken to the first floor with separate stairs – this way every family member has enough privacy but at the same time no room is too far across the roof terrace.

01 02 03 04

Esimese korruse plaan Teise korruse plaan L천ige 1 L천ige 2

01 02 03 04

Ground floor plan First floor plan Section 1 Section 2

06 07

Vaade kööki Vaade elutuppa

06 07

View of the kitchen View of the living room

Külaliskriitikud

Visiting critics

MARILIIS LILOVER Arhitekt – iliilil architecture Architect, iliilil architecture

RAUL KALVO Arhitekt ja teadur – Singapuri City Form Lab Architect and Researcher – Singapore City Form Lab

KALLE KOMISSAROV Arhitekt – Komissarov Arhitektuur Architect – Komissarov Arhitektuur

SANDER AAS Arhitekt – Asum Arhitektid Architect – Asum Arhitektid

HANNES PRAKS Sisearhitekt, EKA sisearhitektuuri osakonna juhataja Interior Designer, Head of the Interior Design Department of EKA

03 01 02 03

Lauri Läänelaidi ja Anna Kanguri makett MIhkel Räni Raevi ja Roosi Keva makett Mirell Nõmmi makett

01 02 03

Model by Lauri Läänelaid and Anna Kangur Model by Mihkel Räni Raev ja Roosi Keva Model by Mirell Nõmm

Juhendajad

Supervisers

Edina Dufala-Pärn EDINA DUFALA-PÄRN on sündinud Ungaris, õppinud sisearhitektiks Budapestis ja Helsinkis, kus lõpetasmagistrikraadiga 1997. aastal. Ta on disainibüroo Iseasi partner, kus tegeleb mööbli ja sisearhitektuuriga. EKAs on Edina õpetanud 2000. aastast, juhendades nii sisearhitekte, arhitekte, disainereid kui tekstiilidisainereid. Alates 2014.a. on ta dotsent sisearhitektuuri osakonnas. Tema töödest on leidnud äramärkimist tool LibLik EDLi preemiaga (1998) ja kummipingid TTÜ ees, mida on tunnustatud Eesti disainiauhinnal Bruno ja ALi konkursil Väike. Nagi Lodelei kuulub Saksa disainibutiigi Moormann kollektsiooni. Sisearhitektuurseid projekte on teinud näiteks büroodele Varul, 4Energia ja kaubanduspindadele nagu „And“. Lemmikteemaks on aga väikeste majade või suvilate projekteerimine välisest arhitektuurist kuni sisseehitatud mööbli detailideni. EDINA DUFALA-PÄRN was born in Hungary and educated as an interior designer in Budapest and Helsinki (MA in 1997). She is a partner at the design company Iseasi specialising in furniture and interior design. She has worked at EKA since 2000 instructing interior architects, architects, designers and textile designers. Since 2014 she has been an associate professor at the Department of Interior Architecture. Her works have been awarded the Estonian Association of Designers Award (chair LibLik, 1998), the Estonian design award Bruno and the Union of Estonian Architects award Väike (rubber benches in front of TTÜ), her coat rack Lodelei is included in the collection of the German design boutique Moormann. Her interior solutions may be seen in the offices of Varul, 4Energia and commercial premises And. She prefers, however, to design small houses or cottages from the exterior look to the tiniest detail of the custom-made furniture.

KUU arhitektid: Koit Ojaliiv, Joel Kopli, Juhan Rohtla KUU arhitektid on kolmeliikmeline Eesti loovtiim (Joel Kopli, Koit Ojaliiv ja Juhan Rohtla), kelle viimaste aastate edu arhitektuurivõistlustel on tõstnud nad jätkuva tähelepanu alla ka kohalikul arhitektuurimaastikul. www.kuu.ee KUU is an Estonian creative team around a core of three architects: Joel Kopli, Koit Ojaliiv and Juhan Rohtla. With successful showings at many architecture competitions in recent years, KUU has been receiving increasing attention also on the Estonian architecture landscape. www.kuu.ee

Arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond ASUKOHT JA KONTAKT Pikk 20, Tallinn 10133 arhitektuur@artun.ee +372 642 0070

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ning ühtlasi olulisim tehiskeskkonda loovate distsipliinide – arhitektuuri, sisearhitektuuri, maastikuarhitektuuri ja linnaplaneerimise – kompetentsikeskus. Teaduskonna moodustavad kolm osakonda: arhitektuuri ja linnaplaneerimise, sisearhitektuuri ning urbanistika osakond. Teaduskonna eesmärk on anda laiahaardelist arhitektuuriõpet selle sõna parimas tähenduses, pöörates võrdselt tähelepanu nii sisearhitektuurile, hoonetele ja nendevahelisele ruumile kui ka laiemale keskkonnale, kuhu need asetuvad. Arhitektuur ja sisearhitektuur on lähedased valdkonnad olulise ühisosa ja kattuvustega õppetöös. Arhitektuuritudengid võivad lisaerialana õppida maastikuarhitektuuri. Uurimistööl põhineval rahvusvahelisel ingliskeelsel urbanistika õppekaval keskendutakse kaasaegsete linnade funktsioneerimisele nende kasutajate, otsustajate ja planeerijate perspektiivist.

Department of Architecture and Urban Design LOCATION AND CONTACT 20 Pikk Street, Tallinn 10133 arhitektuur@artun.ee +372 642 0070

ISBN 978-9949-467-69-3 (trükis) ISBN 978-9949-467-70-9 (pdf) ISSN 2461-2359

The Faculty of Architecture of the Estonian Academy of Arts is the focal point of Estonian architecture education and the centre of competence in the creative disciplines related to built environments, including architecture, interior architecture, landscape architecture, urban planning and design. The faculty consists of three departments: the Department of Architecture and Urban Planning, the Department of Interior Architecture and the Department of Urban Studies. The ambition of the faculty is to provide a very broad field of architecture education in the best sense of the word by paying equal attention to the design of interiors, buildings, the spaces between them and the larger environments of their location. Architecture and interior architecture are closely related, with significant overlapping and joint projects within the curriculum. Students of architecture may study Landscape Architecture as a minor speciality. Urban Studies is an international English-language Master’s curriculum inviting research concerned with the functioning of modern cities from the perspective of their users, decisionmakers and planners. Toimetaja: Ulla Alla // Kujundus: Arhitekt Must OÜ // Keeletoimetaja: Kerli Linnat // Tõlge: Tudengid ja Kerli Linnat // © Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond // Raamatu väljaandmist toetas: Eesti Kultuurkapital - Tallinn 2015 Editor: Ulla Alla // Layout: Arhitekt Must OÜ // Proofreader: Kerli Linnat // Translation: Students and Kerli Linnat // © Department of Architecture and Urban Design of the Estonian Academy of Arts // The publication was supported by the Estonian Cultural Endowment - Tallinn 2015

EESTI KUNSTIAKADEEMIA ESTONIAN ACADEMY OF ARTS ARHITEKTUURI JA LINNAPLANEERIMISE OSAKOND DEPARTMENT OF ARCHITECTURE AND URBAN DESIGN