Ministeeriumide ühishoone. Arhitektuurne projekteerimine V

MINISTEERIUMIDE ÃœHISHOONE THE JOINT BUILDING OF MINISTRIES

ARHITEKTUURNE PROJEKTEERIMINE STUDIO PROJECT III - 09.2015-12.2015

Arhitektuurne projekteerimine V Aastaraamatu vihikus on esitletud III kursuse sügissemestril tehtud arhitektuurse projekteerimise erialatööd, mille üldteema oli suuremastaabilise ühiskondliku ja avaliku hoone projekt. Ruumiprogrammi kuulusid mitmekülgse kasutusega kaasaegsed bürooruumid umbes 1000 inimesele, rekreatsiooniruumid, kohvik-söögikoht, raamatukogu, äripinnad, parkimine, väljakud, pargialad.

Projekti asukoht on Tallinnas Suur-Ameerika tänava ja Pärnu maantee ristmikul asuv endine Rahandusministeeriumi krunt, kuhu samal ajal toimus arhitektuurikonkurss. Projekti lisaeesmärk oli kutsuda esile ümbritsevat avalikku ruumi väärtustavaid muudatusi. Lisaks neljale ministeeriumile tuli leida toetavaid ruumiprogramme ja ruumilisi lahendusi, mis elavdaksid tänavaruumi ja seoksid suuremahulise hoone kohaliku kontekstiga.

Erinevalt suhteliselt ettemääratud ruumilise lahendusega konkursist jättis õppe- ülesanne üliõpilastele vabad käed ruumiprogrammi krundile paigutamises. Lisaks tuli lahendada Lastestaadion ja võimalik büroohoone esindusväljak. Projekti integreeritud maastikuarhitektuuri osas töötati välja ka väliruumi kontseptsioon, mis arvestaks nii hoone arhitektuuri kui ka ümbritseva linnaruumi ja selle kasutajatega. Samuti tuli käsitleda energiatõhususe teemat, tuleohutusnõudeid, konstruktsioonilahendust ja tehnosüsteeme.

Studio Project V The booklet presents the specialty projects of the subject Architectural Design completed by third year students in their fall term. The general topic was the project of a large-scale public building. The joint building of the ministries included contemporary multifunctional offices for about 1000 people, recreational facilities, a café-restaurant, a library, commercial premises, parking, squares, parks.

The location for the project is the former plot of the Ministry of Finance at the corner of Suur-Ameerika Street and Pärnu Road in Tallinn. At the time of the studio, there was also an architectural competition for the given project. The additional aim was to initiate changes highlighting the surrounding public space in the local context. Besides the facilities of the four ministries, students needed to find supportive spatial programmes and solutions for bringing new life to the street and connecting the large-scale ministerial building with the local context.

Differently from the architectural competition, the students were free to decide on how to position the volume on the plot. Similarly, students needed to provide a solution to the adjacent stadium and possible square. In the landscape architecture section integrated into the project, students developed the concept for the exterior considering both the architecture of the building and the surrounding urban space with its users. The work also needed to include the initial principles for the technical solutions: energy efficiency, fire safety regulations, constructional solutions and utility systems.

Esikaane makett - Helmi Marie Langsepp Foto lk 6 - Tõnu Tunnel Model on the cover by Helmi Marie Langsepp Photo on page 6 by Tõnu Tunnel

Tudengid Students

01

02

03

04

05

06

07

08

09

10

11

12

13

14

01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14

Ulla Katariina Alla Kristel Alliksaar Ivo Heinrich Arro Madli Kaljuste Merilin Kaup Helmi Marie Langsepp Valdis Linde Kaisa Lindström Aliis Mehide Uljana Minakova Mirell Nõmm Paulina Pähn Mihkel Räni Raev Anna Liisa Saavaste

Ministeeriumide ühishoone Arhitektuurne projekteerimine

The Joint Building of Ministries Studio project

EESTI KUNSTIAKADEEMIA ESTONIAN ACADEMY OF ARTS ARHITEKTUURI JA LINNAPLANEERIMISE OSAKOND DEPARTMENT OF ARCHITECTURE AND URBAN DESIGN

Arhitektuurne projekteerimine ja maastikuarhitektuuri projekt Architectural design and landscape architecture project Ministeeriumide ühishoone

Arhitektuurses projekteerimises tegeles kursus suuremahulise (>20 000 m2) ja mitmekesise ruumiprogrammiga hoone arhitektuurse projektiga. Eesmärgiks oli metoodiliselt mitmesuguste väiksemate projektidega seotud ülesannete lahendamise ja spetsiifiliste teemade analüüsiga jõuda järk-järgult tervikliku ja põhjaliku projektlahenduseni.

Projektide aluseks olid reaalselt samale krundile planeeritava ministeeriumide ühishoone hoonestuse arhitektuurikonkursi ruumiprogramm. Tuli võtta seisukoht ja esitada omapoolne nägemus, kuidas oleks võimalik antud kesklinna piirkonda vastavalt kehtivale detailplaneeringule arendada. Projektid püüdsid leida vastuseid, millised on võimalused ja milliseks kujuneb kokkulepitud ruumiprogrammi põhjal uus linnaruum koos oma hoonestusmahtude, tänavafrontide, väljakute, parklate, avatuste ja suletustega.

The Joint Building of Ministries

During the 3rd year studio project, students designed a large-scale public building (>20,000 m2) with a complex room programme. The aim was to reach a comprehensive and detailed final project by progressively solving various smaller assignments and analysing specific topics.

The projects were based on the actual room programme used in the architecture competition announced for the given building in the same plot. Students had to take a stand and present their vision on how to develop the given city centre area with regard to the current detailed plan. The projects attempted to find available options and the potential of the new urban space according to the agreed room programme with the respective volumes, street fronts, squares, parking spaces, open and closed areas.

Millised on ruumilised ja mahulised hoone(te) paiknemisvõimalused antud linnalises kontekstis, millised on ühe või teise variandi eelised ja ka puudused? Kas kõrghoone väljakul või madalam perimetraalne kesklinna kvartal või mõni muu lahendus? Milliseks kujuneb hoonet ümbritseva avaliku linnaruumi kvaliteet oma lokaalsete tänavate, liikluse, parkide ja väljakute ning sportimisaladega?

Kavandatud hoonestuse avamiseks ja ühendamiseks lokaalse kontekstiga otsis projekt mõtteid ja lahendusi lähtuvalt keskkonnast ja programmist. Eesmärk oli lisada ülisuurele ja pisut ühekülgsele bürookompleksile mitmekülgsemat kvaliteeti, kus linnaruum ei piirduks suletud kontoriplokiga, vaid hõlmaks erinevaid funktsioone ja neid omavahel sidudes tekitaks uut, elavat linnaruumi.

Uushoonestusega otsiti vastuseid nii hoone(te) sisestruktuuridele kui ka erinevate funktsioonide suhestumisele ümbritsevate võimalike väljakute ja parkidega. Hoone(te) kavandamisel saigi määravaks hoonestuse ja ümbritseva linnaruumi sümbioos, kus ainus eesmärk ei olnud teha lihtsalt enesekeskset säravat uushoonet, mis kasutaks ümbritseva linnaruumi pakutavat aupaistet, vaid see hoonestust toetav struktuur tuli koos hoonestusega samaaegselt luua.

Sügissemestri esimesel kolmandikul tegeleti lähteülesande (koht, ruumiprogramm, referentsid) analüüsiga, teisel kolmandikul genereeriti planeeringulisi ja arhitektuurseid kontseptuaalseid lahendusi, viimasel kolmandikul koostati arhitektuurne eskiisprojekt. Sügissemestri tulemuseks oli arhitektuurne eskiisprojekt, mille koostamisel pöörati tähelepanu ka tehniliste eriosade põhimõtteliste lahenduste selgitamisele: konstruktsioon, küte-ventilatsioon, vesi-kanalisatsioon, energiatõhusus ja tuleohutus. Eriosade lahendused on arhitektuurse terviku loomulikud komponendid ja ka moodustajad.

Semestri lõpus esitati hindamiseks arhitektuurne eskiisprojekt: situatsiooniskeem, asendiplaan, plaanid, lõiked, vaated, 3D, makett, seletuskiri, diagrammid, skeemid.

What are the possibilities for the location of the building(s) in terms of space and volume in the given urban context with their respective advantages and disadvantages? Should it be a high-rise building on a square or a lower perimetric city centre quarter or something else? What will be the quality of the public urban space around the building with its local streets, traffic, parks, squares and sports areas?

In order to open the planned buildings and connect them with the local context, the project came to look for ideas and solutions on the basis of the environment and the programme. The aim was to add a more versatile quality to the huge and somewhat monotonous office complex so that the urban space would not be restricted to the closed office block but instead would create a new lively urban space by including and mutually connecting various functions.

With the new buildings, students were looking for solutions to the internal structures of the building(s) and also the relations between the various functions and the possible squares and parks in the surrounding area. A key factor in designing the building(s) thus was the symbiosis of the built environment and the surrounding urban space where the only goal is not to construct a mere self-centred shiny highrise basking in the glory of the surroundings, but to create simultaneously the structure supporting the buildings.

In the first part of the fall term, students dealt with the analysis of the assignment (location, room programme, references), then they generated the conceptual solutions related to planning and architectural design and eventually drew up the architectural draft project. In completing the latter, the students were to focus on the explanation of the basic solutions of the technical engineering works: construction, heating, ventilation, water supply and sewerage, energy efficiency and fire safety. The technical solutions form the fundamental components and constituents of any architectural whole.

At the end of the term, the students submitted their preliminary building design for evaluation, including the situation plan, layout plan, sections, views, 3D, model, explanatory report, drawings and diagrams.

8

01 - 06

Projektiala ja ümbrus Fotod: Paulina Pähn

01 - 06

The project area and surroundings Photos: Paulina Pähn

01

02

03

04

05

05

06

06

Lisaks arhitektuursele projektile tuli üliõpilastel maastikuarhitektuuri projekti raames põhjalikult tegeleda ka hooneid ümbritseva väliruumiga. Maastikuarhitektuuri projekt sündis mitmete väikeste ülesannete kaasabil. Esimeseks ülesandeks oli video, mis pidi edasi andma koha olemust ja tudengi isiklikku suhet sellesse. Teistes ülesannetes tegeleti aistitava ruumi analüüsiga – tuvastati kohale omaseid rütme, valgustingimusi, pindu, toone, mustreid, lõhnu, helisid.

Samuti analüüsiti erinevaid väliruumis kasutatavaid materjale ning nende omadusi ja rakendusvõimalusi. Üliõpilased osalesid paralleelselt toimunud mullateaduse ja dendroloogia töötubades, mis andis võimaluse ka maastikuprojektis nendesse teemadesse süveneda. Koos projekteeritud hoonega esitati hindamisele ka ümbritseva linnamaastiku makett, maastiku lahendust kirjeldavad joonised ja visualiseeringud.

In addition to the architectural project, students also needed to deal with the external space surrounding the buildings in the landscape architectural section of the project. This was conducted by means of a number of smaller tasks. The first one was a video conveying the essence of the location and the student’s attitude to it. In other assignments, they analysed the perceivable space – detecting the typical rhythms, lighting conditions, surfaces, tones, patterns, smells, and sounds. Similarly, they analysed various materials used in the external space with the respective qualities and possible functions. Students attended the simultaneous dendrology and soil workshops conducted at the academy to make better use of the topics in their landscape project. Eventually, they submitted the building design together with the urban landscape model for evaluation together with the descriptive drawings and visualisations.

10

01 02 03

Aliis Mehide makett Mirell N천mme makett Paulina P채hni makett

01 02 03

Model by Aliis Mehide Model by Mirell N천mm Model by Paulina P채hn

01

02

03

Ulla Katariina Alla

Läbikäik Passing through Idee

Krunt asetseb Liivalaia ärikvartali ja vabameelse Uue Maailma vahel. Kuigi hetkel piiratud müüri ja reljeefierinevustega, on see oluline liikumissuundade lõikumiskoht südalinna, Uue Maailma, Tuvi pargi ja Tõnismäe vahel. Hoone vorm tuleneb krundi avamistest liikujatele, seetõttu on ka selle jalajälg ülemistest korrustest väiksem, et jätta kergliiklejale rohkem ruumi ning võtta mööduja oma tiiva alla. Hoone esimene korrus on läbiliikujatele avatud, sealsed “tänavad” väldivad sujuvat liikumist takistavaid täis- või teravnurki. Ülemised korrused mahutavad endas ministeeriumiruume.

Idea

The plot is located between the business district in Liivalaia Street and the more open-minded Uue Maailma area. Although at present enclosed with a wall and marked by differences in relief, it is an important intersection of directions between the city centre, Uue Maailma district, Tuvi Park and Tõnismäe area. The form of the building stems from opening the plot to people, therefore also its footprint is smaller than that of upper floors to leave more space for pedestrians and cyclists and take the passers-by under its wing. The ground floor is open for people passing by with its “streets” avoiding right and acute angles that obstruct uninterrupted movement. The upper floors accommodate the ministries.

12

01

Asendiplaan

01

Site plan

01

Kontekst

Hoone läänepoolne osa on vähem formaalne, ümbrusse jäävad kasesalu, võilillemuru ja staadion. Hoonest itta moodustub linnaväljak, mis suhestub kahe tõtt vaatava stalinistliku hoonega väljakust põhjas ja lõunas. Jätkates aga hoone hoogsat lineaarsust, sõidavad tänavalambid stalinistlikule väljakule sirgelt sisse.

Materjalid ja konstruktsioon

Hoone väline ilme moodustub fassaadi jäävatest ristkihtliimpuidust postidest, mis toetavad konsoolset katust. Samasugused postid korduvad ka valgustite näol. Hoone kandva osa moodustavad betoonpostid ning ristkihtliimpuidust plaat.

Context

The western part of the building is less formal with a birch grove, dandelion lawn and stadium nearby. East of the building, there is an urban square relating to the two Stalinist buildings facing one another in the north and south. As an extension of the dynamic linearity of the building, the street lights run straight into the Stalinist square.

Materials and Construction

The exterior of the building is set by the cross laminated timber columns in the façade supporting the cantilevered roof. Similar columns are repeated in the lighting. The load-bearing part of the building is composed of concrete columns and cross laminated timber boards.

01

01 02 03 04 05 06

Esimese korruse plaan Teise korruse plaan Kolmanda korruse plaan Neljanda korruse plaan Viienda korruse plaan Kuuenda korruse plaan

01 02 03 04 05 06

Ground floor plan First floor plan Second floor plan Third floor plan Fourth floor plan Fifth floor plan

02

03

04

05

06 03

14

07 07 07

Vaade hoonele View of the building

01 02 03 04

Sisevaade Skeem. Funktsioonide jaotumine Skeem. Kontorilahenduse põhimõte Lõige 1-1

01 02 03 04

Interior Scheme. Distribution of functions Scheme. Principles of the office solution Section 1-1

01

02

03

04

16

05 06 07 08

Vaade idast Vaade l천unast Vaade l채채nest Vaade p천hjast

05 06 07 08

East elevation South elevation West elevation North elevation

05

06

07

08

IVO HEINRICH ARRO

Kvartal The Block Idee

Hoone maht sündis linnaehituslikust olukorrast – selle välisperimeeter piirab väljaku Pärnu maantee ääres, külgneb kahelt poolt Suur- ja Väike-Ameerika tänavatega ning tagant Virmalise tänava pikendusega Suur-Ameerika tänavani. Hoone kõrgus järgib naaberhoonete kõrguseid. Ministeeriumi sisse tekib sisehoov, mis on tagaküljelt avatud pargi suunas. Hoonesse pääseb nii eesväljakut kui läbi sisehoovi. Maapinna langemine kolmveerandkorruse võrra tekitab hoone tagaküljele läbipääsu hoovi ja fuajeesse, ühtlasi tekivad tagumise külje alumistele korrustele äripinnad kohviku ja spordiklubi tarbeks.

Idea

The volume of the building was conditioned by the urban situation – its outer perimeter is defined by a square in Pärnu Road, it is bordered on two sides by Suur-Ameerika and Väike-Ameerika Roads and from behind by the extension of Virmalise Street to Suur-Ameerika Street. The height of the building considers the neighbouring buildings. There will be a courtyard within the ministry building open to the park at the back. The building may be accessed from both the front square and through the courtyard. The terrain decline by three quarters of a floor creates an access to the courtyard and lobby behind the building and also creates business premises for a café and sports club on the lower floors.

18

01

Asendiplaan

01

Site plan

01

Kontekst

Hoone asukoht jääb mitme olulise liikumistee sõlmpunkti. Suure liikluskoormuse tõttu on mitmed jalakäijaühendused praegu ära lõigatud, eriti Suur-Ameerika tänava ääres. Avar krunt on hetkel tühi, ent piiratud ligipääsuga. Seetõttu on ka projekti üks fookus kergliiklusele paremate ühenduste tagamine.

Materjalid ja konstruktsioon

Kvartali diskreetsel ebaregulaarselt paiknevate avadega välisfassaadil eksponeeritakse betoonpinda, mis on kaetud puidust päikesekaitsega. Hoone avatud programmiga osadel on klaasfassaad. Heleda püstpuitlaudisega hoovifassaadil on avad suuremad ja korrapärasemad.

Hoone konstruktsiooni materjaliks on raudbetoon.

Context

The location of the building is at the intersection of several important routes. Due to heavy traffic, several pedestrian access roads have been cut off, especially in Suur-Ameerika Street. At present, the extensive plot is empty but with limited access. Thus we also came to focus on ensuring better connections for non-motorised road users.

Materials and Construction

A concrete surface with wooden sunscreens is exposed on the discrete façade with irregular openings. The parts of the building following an open programme have a glass façade.

The openings are larger and more regular in the vertical light timber cladding of the courtyard.

The construction is made of reinforced concrete.

01 02

Esimese korruse plaan Teise korruse plaan

01 02

Ground floor plan First floor plan

01

02

20

03 04

Skeem. Ministeeriumide paiknemine Vaade sisehoovile

03 04

Scheme. Location of ministries View of the courtyard

Bürooruumide ülesehitus

Ruum on valdavalt üles ehitatud avatud büroo loogikale. Mahu keskel kulgeb koridor, liftidele ja käidavamatele teedele lähemale on planeeritud suletud kabinetid. Sügavamal büroo keskel on planeering avatum. Hoone nurkadesse jäävad tualetipüstakud ja puhkeruumid. Kitsa ruumi eeliseks on võimalus paigutada võimalikult palju laudu akende alla. Näitel on korrus jagatud kolmeks tsooniks – avatud büroo ametnikele, kes vajavad alalist töökohta (lilla); avatud büroo ametnikele, kes ei vaja alalist töökohta (roosa); privaatsem büroo kõrgematele ametnikele (roheline).

Structure of office spaces

The room is largely based on the open office principles. A corridor is placed in the middle of the volume, while the closed offices are planned closer to lifts and paths in more active use. The planning in the middle of the office is more open. The toilet ducts and rest areas are located in the corners of the building. The advantage of the narrow space is that many desks can be placed near the windows.

In the sample, the floor has been divided into three zones – an open office for officials who need a permanent working space (purple), an open office for officials who do not need a permanent working space (pink), a more private office for top officials (green).

03

01

04

01 02 03 04

Sisevaade Lõige A-A Lõige B-B Lõige C-C

01 02 03 04

Interior Section A-A Section B-B Section C-C

01

02

03

04

22

05 06 07 08

Vaade Pärnu maantee poolt Vaade Suur-Ameerika tänava poolt Vaade Toom-Kuninga tänava poolt Vaade Väike-Ameerika tänava poolt

05 06 07 08

Elevation from Pärnu Road Elevation from Suur-Ameerika Street Elevation from Toom-Kuninga Street Elevation from Väike-Ameerika Street

05

06

07

08

MIHKEL RÄNI RAEV

Ministeeriumide ühishoone The Joint Ministry Building Idee

Ministeeriumide ühishoone krunt on omamoodi piiripunkt kahte erinevat nägu Tallinna vahel. Idast ning põhjast on koht ümbritsetud tihedate liiklusarteritega, lõunast ning läänest aga heitgaaside ja müra kõrval eristuva asumiidülliga. Uus hoone võtab olemasoleva eeskujuks ning tekitab Pärnu maantee äärsesse külge kangemat joont hoidva linnaväljaku, mis peab silmas ka platsi ümber paiknevaid koole. Hoone vastasküljel, suunaga läände paikneb vabama olekuga sportimis- ja vaba aja veetmise võimalustega salu-grüüne, mis püüab pakkuda inimskaalas kvaliteete ja vabadust.

Idea

The plot of the joint ministry building is a kind of a borderline between two different sides of Tallinn. From the east and north, it is surrounded by heavy traffic arteries, from the south and west, however, by an idyllic residential area contrasting to the noise and exhaust fumes.

Following the example set by the present situation, the new building will create a stricter urban square on the side bordering Pärnu Road that also corresponds to the schools around it. On the opposite site, facing west, there is a less formal sports and leisure grove-expanse attempting to provide human-scale qualities and freedom.

24

01

Asendiplaan

01

Site plan

01

Materjalid ja konstruktsioon

Hoone kandvaks materjaliks on raudbetoon. Alates kaheksandast korrusest hoiavad 10 meetri pikkust konsooli üleval terasfermid. Lääneküljes paikneva parkla katus on haljastatud ning kannab 300 mm paksust huumusekihti.

Kaks hoonet teenindavat ventilatsioonikambrit paiknevad vastavalt hoone keldris ning kaheksanda korruse konsoolses osas.

Hoone on kaitstud idast, lõunast ning läänest igale ilmakaarele vastava varjestusviisiga.

Idas ja läänes on kasutatud põhja poole suunatud vertikaalset liigendust, lõunas tiheda sammuga horisontaale.

Materials and Construction

The building is supported by reinforced concrete. From the eighth floor onwards, the ten-metre cantilever is upheld by steel trusses. The roof of the parking area in the west is covered with vegetation with a 300-millimetre layer of humus.

The two vent chambers are respectively located in the basement and on the cantilever on the eighth floor.

The building is sheltered from the east, south and west according to the particular climatic features. In the east and west, we use vertical articulation directed to the north, while in the south, there are densely placed horizontals.

01 02 03 04 05 06 07

Lõige A-A Skeem. Ühtne maht Skeem. Mahud üles Skeem. Tänavafrondi tekitamine Skeem. Nihe kirdenurka Skeem. Liitmine maapinnaga lääneküljel Skeem. Ühendus välisperimeetril

01 02 03 04 05 06

Section A-A Scheme. The uniform volume Scheme. Volumes upwards Scheme. The street front Scheme. A shift to the north-east corner Scheme. Connecting with soil on the west side Scheme. Connection on the outer perimeter

07

01

02

03

04

05

06

07

26

08 09 10 11

Vaade idast Vaade l천unast Vaade l채채nest Vaade p천hjast

08 09 10 11

East elevation South elevation West elevation North elevation

08

09

10

11

01 02 03

Teise korruse plaan Kolmanda korruse plaan Seitsmenda korruse plaan

01 02 03

First floor plan Second floor plan Sixth floor plan

01

02

03

28

04 04 04

Vaade hoonele Väike-Ameerika tänavalt View of the building from Väike-Ameerika Street

Külaliskriitikud Visiting critics JAN KNIPPERS JAN KNIPPERS (1962) on saksa insener, inseneribüroo Knippers Helbig kaasasutaja. Ta õppis tsiviilehitust Berliini Tehnikaülikoolis, kust tal on doktorikraad. Alates 2000. aastast on ta Stuttgarti Ülikooli professor ning tööstus- ja tsiviilehituse instituudi juhataja, kus tegeleb suuresildeliste hoonete ja uuenduslike materjalide uuringutega. Koostöös arvutusliku disaini instituudiga püstitavad nad igal aastal ajutise uurimispaviljoni, mis tegeleb biomorfsete vormide automatiseeritud ehitamisega tööstusrobotite abil. 2001. aastal kaasasutas ta Stuttgartis inseneribüroo Knippers Helbig, mis 2009. aastal laienes New Yorki. Ta on mitmete riiklike ja rahvusvaheliste inseneride ühingute liige.

JAN KNIPPERS (1962) is a German engineer and co-founder of engineering practice Knippers Helbig. He studied civil engineering at the Technical University of Berlin, where he was also awarded his PhD. Since 2000, he has been a professor and director of the Institute of Building Structures and Structural Design at Stuttgart University leading research in long-span structures and novel materials. In collaboration with the Institute of Computational Design, they annually construct a temporary research pavilion to study the automated robotic construction of biomorphic forms. In 2001, he co-founded the engineering company Knippers Helbig in Stuttgart which expanded to New York in 2009. He is also a member of numerous national and international engineering associations.

TOOMAS TAMMIS TOOMAS TAMMIS on arhitekt ja Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna dekaan. Õppinud arhitektuuri Tallinnas EKA-s ja Londonis AA arhitektuurikoolis, on ta arhitektuuribüroode ArhitektuuriAgentuur ja Allianss Arhitektid asutajaliige ja arhitekt. Pikka aega on ta juhatanud EKA-s magistristuudiot ja 1. kursuse arhitektuurigraafikat, osalenud näitustel ja neid korraldanud, pidanud loenguid ja kirjutanud arhitektuuri puudutavatel teemadel ning osalenud praktikapõhise arhitektuuri doktoriõppe käivitamisel EKA-s.

TOOMAS TAMMIS is an architect and the Dean of the Faculty of Architecture at the Estonian Academy of Art. Having studied at EKA and the AA School of Architecture in London, he is one of the founding members of architecture firms ArhitektuuriAgentuur and Allianss Arhitektid. For some time already he has supervised the MA studio and the firstyear architectural graphics courses, organised and participated in exhibitions, given talks and written on architectural and participated in launching the practise-based doctoral studies at EKA.

ANDRES OJARI ANDRES OJARI on arhitekt ja arhitektuuriteaduskonna professor. Ta on lõpetanud EKA ning on olnud siin õppejõud juba pea 20 aastat. Alates 2012. aastast on ta arhitektuuriteaduskonna professor, kureerib magistristuudiote tööd, juhendab koos Markus Kaasikuga stuudiot, mis tegeleb ühiskondliku hoone ja avaliku ruumi mõistega, ning juhendab interdistsiplinaarset töötuba “Hüljatud maastikud”. Ta on üks arhitektuuribüroo 3+1 asutajaid, kellega on edukalt osalenud paljudel arhitektuurivõistlustel. Nende tuntuimad objektid on Eesti Suursaatkond Vilniuses, Pärnu Keskraamatukogu, Baltika kvartali 1. etapp (koos Studio 3-ga) ja Eesti Rahva Muuseumi uue hoone püsiekspositsioon.

ANDRES OJARI is an architect and professor at the Faculty of Architecture. Following his graduation from EAA, he has worked here as a lecturer for almost 20 years. Since 2012, he has worked as a professor curating the Master’s studio work, supervising a studio on public buildings and public spaces in cooperation with Markus Kaasik and also the interdisciplinary workshop “Abandoned Landscapes”. As one of the co-founders of architecture office 3+1, he has successfully participated in numerous architecture competitions. Their best-known works include the Estonian Embassy in Vilnius, central library in Pärnu, the first stage of Baltika Quarter (with Studio 3) and the permanent exposition of the new building of the Estonian National Museum.

01

02

03 01 02 03

Lõpphindamine koos külaliskriitikuga Lõpphindamise ettevalmistus Lõpphindamine koos külaliskriitikuga 2

01 02 03

Final assessment with the visiting critic Preparation for the final assessment Final assessment with the visiting critic 2

Juhendajad Supervisors TARMO TEEDUMÄE TARMO TEEDUMÄE on arhitektuuribüroode Arhitektuuriagentuur ja Allianss Arhitektid partner ja arhitekt. Ta on aastate jooksul juhendanud mitmeid EKA kursuse- ja magistritöösid.

Tegevarhitektina peab ta oma viimaste aastate olulisemateks töödeks Pärnu Mudaravila juurdeehitust (koos Paco Ulmani ja Inga Raukasega), Rakvere Haigla juurdeehitust, Tartusse Ülikooli tn 14 ehitatud hotelli (koostöös Paco Ulmani, Indrek Tiigi ja Tõnis Saviga). Varasema arhitektuuritöö tulemusena on valminud mitmed eramud, rida- ja kortermajad ning veekeskused.

TARMO TEEDUMÄE is an architect and partner of architecture companies Arhitektuuriagentuur and Allianss Architects. Over the years he has supervised several studio projects and MA theses a the Estonian Academy of Arts. His most recent major works include the extension of Hedon Spa in Pärnu (with Paco Ulman and Inga Raukas), the extension of Rakvere Hospital and the hotel project in Ülikooli Street in Tartu (with Paco Ulman, Indrek Tiigi and Tõnis Savi). He sldo has designed numerous private houses, apartment buildings and water parks.

MARGUS MAISTE MARGUS MAISTE on arhitektuuribüroo Proge arhitekt ja osanik. Olulisematest töödest arhitektina võib välja tuua Proge arhitektuuribüroos koos Tarmo Maistega tehtud kortermajad Tallinnas Paldiski mnt/Koidu tn nurgal, Viljandis Tallinna tänaval ja ärihooned Viljandis Leola tänaval, Ranna puiesteel ning Kosel Kodu tänaval. Varasematest töödest kaasautorina Tallinna Inglise Kolledži spordihoone ja Kuldala elamurajooni Rae vallas.

MARGUS MAISTE is an architect and partner of architecture company Proge. His best-known works in cooperation with Tarmo Maiste include the apartment buildings at the corner of Paldiski and Koidu Streets in Tallinn, in Tallinn Street in Viljandi, office buildings in Leola Street and Ranna Avenue in Viljandi and in Koidu Street in Kose. He also is a co-author of the English College Sports Centre in Tallinn and the Kuldala residential area in Rae municipality.

KATRIN KOOV KATRIN KOOV on arhitekt, asutanud ja töötanud arhitektuuribüroos Kavakava, mille kossseisus saanud esikohti arvukatel arhitektuurivõistlustel, viimati pälvis ta ühena autoritest Kultuurkapitali aastapreemia Narva Kolledži arhitektuurse lahenduse eest. Huvist maastikuarhitektuuri vastu on ta nii korraldanud kui osalenud mitmetes maastikuja linnakeskkonna teemalistes töötubades ja projektides. Katrin Koov on EKA arhitektuuriosakonna õppejõud, Eesti Arhitektide Liidu esimees ja Arhitektuurikeskuse huvikooli õpetaja. Alates 2014. aastast on ta Eesti arhitektuuriajakirja MAJA peatoimetaja.

KATRIN KOOV is an architect and one of the founding partners of architecture company Kavakava. She has collected numerous awards at architectural competitions including the Annual Award of the Estonian Cultural Endowment for Narva College building. Owing to her interest in landscape architecture, she has participated in various workshops and projects related to landscape and urban environment. She is a lecturer at the Faculty of Architecture of the Estonian Academy of Arts, a chairman of the Union of Estonian Architects and a teacher at the hobby school of the Estonian Centre of Architecture. Since 2014 , she has also been the chief editor of the architecture journal MAJA.

Arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond ASUKOHT JA KONTAKT Pikk tn. 20, Tallinn 10133 arhitektuur@artun.ee +372 6420070

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnas koolitatakse tulevasi arhitekte, kes on võimelised praktiseerima kõigis arhitektuuri ja linnaehitusega seotud valdkondades. EKAs saab õppida arhitektuuri ja linnaplaneerimise integreeritud erialal ning urbanistika magistriõppekaval. Arhitektuuri kõrval on õppekava tähtsaks osaks linnaehituse ja maastikuarhitektuuriga seotud distsipliinid, lisaks omandatakse teadmisi filosoofias, kunstides, inseneri-, sotsiaal- ning keskkonnateadustes. Õppeprotsess nagu ka õpitavate ainete nimistu on äärmiselt mitmekülgsed ja eeldavad tudengilt kiiret kohanemisvõimet, oskusi nii kitsamaks uurimuseks kui erinevateteadmiste ja oskuste mitmekihiliseks sünteesiks.

EKA arhitektuuriosakonnas õppimise põhieelis suurülikoolide ees on väikesed õppegrupid ja individuaalne mentorlus erialaprofessionaalidelt kogu õppeaja vältel. Arhitektuuriteaduskond kannab hoolt, et tudengid väärtustaksid jätkusuutlikku projekteerimis-, planeerimis- ja ehitustegevust, parendades elukeskkonda ning säilitades ja arendades erialast pärandit ja oskusteavet.

Department of Architecture and Urban Design LOCATION AND CONTACT Pikk Street 20, Tallinn 10133 arhitektuur@artun.ee +372 6420070

ISBN 978-9949-594-20-7 (trükis) ISBN 978-9949-594-21-4 (pdf) ISSN 2461-2359

The aim of the Department of Architecture and Urban Design of the Estonian Academy of Arts (EKA) is to prepare future architects for all areas related to architecture and urban construction. The programmes include the combined curriculum of architecture and urban planning and the MA curriculum in urban planning. In addition to architecture, the curriculum is strongly related to the disciplines of urban design and landscape architecture with extensive knowledge provided in philosophy, arts, engineering, social and environmental studies. Similarly to the list of subjects, also the study process is highly versatile thus requiring adaptive ability and skills to conduct both specific research and more comprehensive synthesis of various skills and knowledge. The main advantage of the Faculty of Architecture of EKA over large universities lies in the small size of study groups and individual supervision by top specialists throughout the study programme. The Faculty of Architecture makes sure that students would appreciate the sustainable design, planning and construction activities to improve the environment and maintain and develop the professional heritage and know-how.

TOIMETAJA: Paulina Pähn // Kujunduse Makett: Arhitekt Must OÜ // KEELETOIMETAJA: Kerli Linnat// TÕLGE: Kerli Linnat// © Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuri ja Linnaplaneerimise osakond // Tallinn 2017 EDITOR: Paulina Pähn // Layout: Arhitekt Must OÜ // PROOFREADER: Kerli Linnat // TRANSLATION: Kerli Linnat // ©Estonian Academy of Arts Department of Architecture and Urban Design // Tallinn 2017

EESTI KUNSTIAKADEEMIA ESTONIAN ACADEMY OF ARTS ARHITEKTUURI JA LINNAPLANEERIMISE OSAKOND DEPARTMENT OF ARCHITECTURE AND URBAN DESIGN