Linnaplaneerimise projekt. Arhitektuurne projekteerimine VII by Eesti Kunstiakadeemia

LINNAPLANEERIMISE PROJEKT URBAN PLANNING PROJECT

ARHITEKTUURNE PROJEKTEERIMINE STUDIO PROJECT IV - 09.2015-12.2015

Arhitektuurne projekteerimine VII Neljas kursus keskendub nö. elamise teemale, mis hõlmab arhitektuurivaldkonnast mahuliselt suurimat osa ning eeldab arusaamist selle ruumilisest kujunemisest, arengu põhjustest ja käesoleva aja võimalustest. Töö tegeleb tulevikku suunatud ideede, ideaalide ning visioonidega. Tervikuna koosneb ülesanne kahest osast – suuremaid süsteeme ja mahte käsitlevast linnaehitusest (sügissemestril) ja nende ideede edasiarendusest elamuteks, korteriteks ja nende lähiümbruseks (kevadsemestril). Selle aasta tööd keskendusid Tallinnas üliõpilaste eneste valitud kohtadele, millel on potentsiaali muutuda millekski enamaks kui praegune kasutus paista laseb. Põhiliselt on tegemist nn. pruunide tsoonidega, endiste tööstusaladega, mille edasiarendus valgub piiridest välja ning hakkab mõjutama ka ümbrust. Elamisprogrammile lisandusid asukohaga sobivad funktsioonid.

Studio Project VII During their fourth year of studies, students focus on the topic of living. It constitutes the most extensive spatial theme in architecture, requiring an understanding of the spatial context, reasons for its development and the current possibilities. The works deal with ideas projected to the future, considering the ideals and visions. The task consists of two parts – urban planning of more extensive systems and volumes (in autumn term) and the further development of the ideas in the form of housing, apartments and surrounding areas (in spring term). This year’s works focused on the places in Tallinn selected by students themselves. These places have the potential of becoming something more than we see today. They are mainly in the so-called brown zones – former industrial areas – with their further development influencing also their surroundings. In addition to the housing, functions suitable for the location were added.

Esikaane töö autorid: Inke-Brett Eek, Kaisa Simon, Mathilde Mann, Susann Muretzani Cover picture authors: Inke-Brett Eek, Kaisa Simon, Mathilde Mann, Susann Muretzani

Tudengid Students

01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21

Ahti Sepsivart Anna Jazõkova Anna Maier (AT) Antti Kainulainen (FIN) Arvi Anderson Gaëtan Favrie (FRA) Inke-Brett Eek Jérômine Ponce (FRA) Julia Felker (GER) Kadri Lind Karmen Kase Kaisa Simon Kirke Päss Kristian Taaksalu Kristo Põlluaas Liina Soosaar Marianna Zvereva Mark Grimitliht Mathilde Mann (FRA) Tarmo Kübard Thorben Gröbel (GER)

Linnaplaneerimise projekt Arhitektuurne projekteerimine VII

Urban Planning Project

Studio Project VII

EESTI KUNSTIAKADEEMIA ESTONIAN ACADEMY OF ARTS ARHITEKTUURI JA LINNAPLANEERIMISE OSAKOND DEPARTMENT OF ARCHITECTURE AND URBAN DESIGN

Arhitektuurne linnaplaneeringu projekt Urban Planning Project Ülesandeks oli kavandada arvestatava suurusega tükk linna, mis ühelt poolt haagib olemasolevate ümbritsevate struktuuridega, teiselt poolt kujutletud tulevikuga. Projekti planeeringuline loomus peab jätma vabaduse võrsuda erinevatel arhitektuursetel nägemustel ning samas määrama piisavalt täpselt uue urbaansuse olulised jooned. Lisaks linnaehituslikule kavandile tehti stuudios erinevaid uurimusliku loomuga harjutusülesandeid. Sel aastal illustreeriti näiteks keskkondliku ängi tekkimise mehhanisme ning õnne valemit. Arhitekti võimalused luua õnnelikumat maailma on sageli piiratud nappide komponentidega, mis ei pruugi sisaldada peamisi elu mõjutavaid jõude. Siiski on seosed elukeskkonna ja rahulolu vahel olemas ja modelleeritavad. Väikeste põhjuslikkuste kaudu võib liikuda suuremate üldistusteni ning neid saab vaadata kui ajas muutuvat kultuurilist lähteülesannet parema maailma poole liikumisel. The task was to design a part of a city of reasonable size, which, on the one hand, would relate to existing structures and, on the other hand, to the imaginary future. The character of the planning project should leave freedom for various architectural visions but at the same time determine quite precisely the main lines of the new urbanity. In addition to the urban planning layout, students also completed various investigative tasks in the studio. For instance, the students illustrated the mechanisms behind environmental despair or anxiety as well as the formula of happiness. The possibilities for architects to create a happier world are often limited to brief components, which may not constitute the main forces influencing our life. Still, the connections between the living environment and wellbeing do exist and can be modelled. Finding small causalities to move towards broader generalization can be seen as a cultural brief changing in time and space in our strive for a better world.

01 02 - 05

Situatsiooniskeem Fotod krundilt

01 02 - 05

Situation scheme Photos from the site

INKE-BRETT EEK / KAISA SIMON /MATHILDE MANN / SUSANN MURTEZANI

Astangu taastusravi linnak Astangu Rehabilitation Campus Projekti eesmärk on pakkuda rohke roheluse ja erinevate elamisvõimalustega taastusravi linnakut. Astangu asub Tallinna piiril: metsa, nõukogudeaegsete paneelmajadega Õismäe ja Harku järve vahel. Krunt katab umbes 1 km² ja on peamiselt orienteeritud erivajadustega inimestele. Inimesed, kes vajavad abi või kelle lähedased vajavad abi, on erineva majandusliku ja sotsiaalse taustaga – mõned soovivad elada eramajas, teised eelistavad väikest korterit ning Astangul on erinevaid elamisvõimalusi nende vajaduste rahuldamiseks. Siin leidub nii suuri eramaju kui erineva suurusega kortermaju terrassidega, madala fikseeritud üüriga sotsiaalelamuid ja ka pisikesi eramaju metsa piiril. The aim of the project is to offer a rehabilitation campus with a lot of greenery and various living possibilities. Astangu situates on the border of Tallinn, between a forest, Soviet panel housing district Õismäe and Lake Harku. The area expands over 1 km² and it is mainly designed for people in need of rehabilitation. As the people who need help or whose relatives need help have different economic and social backgrounds – some want to live in private buildings, others prefer small flats – Astangu offers a variety of options to cater for the given requirements. There are larger private houses, apartment buildings of varying sizes some of which have terraces, social housing units with fixed rent, and small private houses bordering the forest.

03 04 05 06

Olemasoleva situatsiooniskeem Tähtsamad sõiduteed Väiksemad sõiduteed Park

03 04 05 06

Existing situation Primary roads Secondary roads Park

Avalike hoonete hulgas on koolimaja, spordikeskus, kultuurimaja, poed, turuplats, teaduskeskus ja palju võimalusi vabaõhu tegevusteks. Erivajadustega inimestele, kes ei saa tavalises ettevõttes töötada, on spetsiaalsed töökojad, kus nad saavad oma oskusi arendada ja väiketootmist harrastada. Nende toodangut turustatakse ja müüakse lähedalasuvates poodides. Sportimisvõimalusi lisatakse kogu Õismäe elamualale loomaks paremaid rekreatsiooni tingimusi. Hooned on kvartalite moodustamiseks grupeeritud, neil on oma sisehoov, kus asuvad kogukonna aiad. Suur avatud lineaarpark ala keskel ühendab hooneid ja külgneb Harku järveäärega, mis on hetkel alast eraldatud ja ala-kasutatud. Lineaarpark loob loogilise ühenduse linnaku ja ümbritseva looduse vahel. Pargis leidub spordiväljakuid, laste mänguväljakuid, veeala (mida talvisel ajal saab uisuväljakuna kasutada) ja rohkelt rohelust. Autode parkimine asub ala ääres nii, et sõidukid ei saaks parki siseneda. Õismäe kõrval asuvatel hoonetel on maa-alune parkimine. Among many public functions, there is a school, a sports centre, a cultural centre, shops, a marketplace, a research centre and various possibilities for outdoor activity. The disabled people who cannot go to work in a regular company have specially equipped workshops for smallscale manufacturing and developing their skills. Their production is promoted and marketed in the nearby shops. The sports facilities will provide the whole Õismäe housing district with better recreational options. Buildings are grouped to form quarters with the inner courtyards accommodating the community gardens. A large open linear park in the centre of the area connects all the buildings together and adjoins them to the lakeside of Lake Harku, which is currently cut off and underused, to form a logical connection between the campus and the surrounding nature. In the park, there are sports grounds, children’s playgrounds, a water area (which in winter can be used for ice skating) and a lot of green space. Parking for the cars is at the border of the area so that cars cannot enter the park. The houses closer to Õismäe have parking places underground.

02 01 02

Asendiplaan Vaade alale

01 02

Situation plan View to the area

01 02 03

Funktsioonaalne jaotus Hoonete kĂľrgused Numbrid

01 02 03

Functions Heights Numbers

04 04 04

Vaade linnulennult alale Birdview to the area

01 02 03 04

Uus tsoneerimine Sõiduteed Jalakäijate tänavad Mardi street

01 02 03 04

New zoning Car streets Pedestrian streets Mardi street

Uue kontsepti eesmärk on taaselustada turg, pumbata uut verd ala nurkadesse ja äärealadele ning seeläbi ühendada kogu naabruskond. Paneelelamud segregeerivad ala sotsiaalselt, kuna elanike tihedus Keldrimäe alal on suur, kuid samas asuvad kõik teised funktsioonid (vabaaja veetmine, kultuur, haridus) väljaspool elupiirkonda. Meie idee on lisada alale funktsioone nii, et Keldrimäe elanikud saaksid kokku tulla ega peaks selleks kesklinna minema. Uus turg ja kultuurikeskus pakuvad erinevaid tegevusi eri eas ja huvidega gruppidele (kokakool, tantsusaal, galeriid, kontserdisaal jms). Turu peasissepääsud asuvad Tartu maanteel ja Mardi tänaval. Mardi tänava elustamine: uue kontsepti kohaselt saab Mardi tänavast taas elav peatänav. Uute hoonete väikesed äripinnad suunavad turu sissepääsu juurde. The new concept aims to revitalize the market and help it pump new blood to the corners and borderlands of the area, so that the whole neighbourhood would be interlaced. The pre-fabricated panel buildings segregate Keldrimäe socially, since a high density of people live in the district, but all the other functions (leisure, culture, education) are located outside the area. Our idea is to add functions to the area, so that instead of going to the city centre the inhabitants of Keldrimäe would be connected to each other. The new market and the cultural centre will provide activities for various age and interest groups (cooking studios, dance hall, galleries, music hall etc). The main entrances of the market will be on Tartu Road and Mardi Street. Revitalizing Mardi Street: the new concept will revitalize it as the main street again. The new buildings will help to indicate the beginning of the market with smaller commercial spaces.

JÉROMINE PONCE / KADRI LIND / KIRKE PÄSS / KRISTO PÕLLUAAS

Keldrimäe elustamine Revitalizing Keldrimäe Keldrimäe asum asub Tallinna kesklinnas. See on ümbritsetud tugeva ühistranspordisüsteemi ja vabaaja veetmise kohtadega, lisaks on piirkonna käeulatuses haridusasutused ja paljud ärid. Keldrimäe on suur monofunktsionaalne ala mitmete eri tüüpi korruselamutega. Keldrimäe keskel asuv Keskturg annab alale erakordse iseloomu. Hetkel seostatakse seda küll pigem kriminaalsete tegevuste kui värskete puuviljade ja naabriga kohtumise kohana. Jälgides olemasolevat hoonestuse struktuuri Keldrimäel, jääb silma segadus hoonete ja tänavate loogikas. 1970ndatel ehitati Keldrimäe ümber ja hävitati umbes 100 puitelamut, et teha ruumi paneelelamutele Liivalaia, Liivamäe, Keldrimäe ja Lastekodu tänavatel. Restruktureerimine viis ka endise peatänava – Mardi tänava – muutmiseni. The district of Keldrimäe is located in the centre of Tallinn. It is surrounded by dense public transport connections and various facilities for leisure, education and business are also close at hand. Keldrimäe is a large monofunctional area with different types of residential buildings. An exceptional characteristic of the area is provided by the Central Market located in the middle of Keldrimäe. At present, it is associated more with crime than a place for buying fresh fruit or meeting one’s neighbours. Observations of the existing building pattern in Keldrimäe indicate a confusion in the natural logic of the streets and buildings. In 1970s, Keldrimäe was restructured and approximately 100 wooden houses were torn down to make space for the pre-fabricated panel buildings in Liivalaia, Liivamäe, Keldrimäe and Lastekodu Streets. The restructuring also led to overhauling the former main street of the district, Mardi Street.

03 04

Situatsiooniskeem Multifunktsionaalsus ja avalik rohelus

03 04

Situation scheme Multifunctionality and public greenery

01 04 Uued äripinnad korrusmajade esimestel korrustel loovad Juhkentali tänavale frondi. Juhkentali ja Odra tänavate kvartalid järgivad olemasolevate korrusmajade struktuuri. Uus kvartalisüsteem on selgem ja pakub lisaks kohalikele mõeldud poolavalikele hoovidele ka aktiivset avalikku ruumi. Härjapea jõe avamine loob uue rekreatsiooniala. Osa Härjapea jõest tuuakse nähtavale ja muudetakse tiigiks, mida ümbritseb avalik park. Luues uue äriala Liivalaia ja Juhkentali tänavate nurgale, muutub Keldrimäe nö. ärisaareks kõrghoonete keskel ja astub nõnda justkui dialoogi hotell Olümpia ja Maakri tänava kõrghoonetega. Hoonete planeering suunab külastajad peamiste tõmbepunktide – turu, kultuurikeskuse, Mardi tänava, Kalevi staadioni, kiriku ja Härjapea pargi – poole. The new commercial spaces on the ground floor of the buildings will create a proper front for Juhkentali Street. The quarters of Juhkentali and Odra Streets will be designed keeping in mind the existing block structure in Keldrimäe. The new block system is designed to be clearer and offer also active public spaces in addition to the semi-private courtyards for the locals. By opening River Härjapea, a new recreational area is created with a part of Härjapea exposed and turned into a pond that is surrounded by a public park. With a new business area on the corner of Liivalaia and Juhkentali Street, Keldrimäe will be turned into a business island of high-rises thus creating a dialogue between hotel Olümpia and the high-rises of Maakri Street. The design of the buildings offers its visitors directions to the main attractions of the area: the market, culture hub, Mardi Street, Kalevi stadium, the church and Härjapea Park.

02 01 02

Asendiplaan Vaade alale

01 02

Situation plan View to the area

01 02 03 04 05 06 07 08 09

Juhkentali ja Jakobi tänav Tartu maantee elu- ja ärikvartal Mardi tänav Liivalaia ärinurk Vaade alale linnulennult Lõige Jakobi ja Juhkentali tänavalt Lõige Tartu tänavalt Turg ja kultuurikeskus Lõige Liivalaia tänavalt

01 02 03 04 05 06 07 08 09

Juhkentali and Jakobi streets Housing and business on Tartu street Mardi street Liivalaia business corner Birdview to the area Section from Jakobi and Juhkentali street Section from Tartu street Market and cultural hub Section from Liivalaia street

01 02 03 04 05

Situatsiooniskeem Olemasoleva raudtee piirid Kõrghoonete väravad Rongi-, trammi- ja bussipeatused Fookuspunkt - keskus

01 02 03 04 05

Sitation scheme Existing railway borders Highrise gates Train, tram and bus stops Focus area - the center

ARVI ANDERSON / KARMEN KASE / TARMO KÜBARD ANNA MAIER / KRISTIAN TAAKSALU

Silmus - Kitseküla elustamine The Loop - Revitalizing Kitseküla Kitseküla on osa Kesklinna linnaosast ja moodustab kesklinna ja Ülemiste järve vahele jääva ala. Ala suurus on 2.3 km² ja populatsioon alal on umbes 4000. Varasemate aegadel oli see kitsede karjamaa (sellest ka nimi Kitseküla). 1870ndatel ehitati raudtee, mis nüüd piiritleb ala põhja, ida ja lääne küljest. 19.sajandi lõpust alates on ala üha enam industrialiseerunud. 1960ndatel arendati ala pea täielikult välja. Ehitatud keskkond on asendanud endise kitsede karjamaa. Kuna polnud mingit kindlat arendamisplaani, siis puudub alal kindel struktuur.

Kitseküla is a subdistrict of the city centre district in Tallinn situated between the centre and Lake Ülemiste. The size of the area is 2.3 km² and the population about 4000. Earlier, it used to be a goat pasture (hence the name Kitseküla meaning “goat´s village”). In 1870s, the railway was built now forming the north-, east- and westward borders. From the end of the 19th century, the area gradually became increasingly more industrial. In the 1960s, the area was nearly completely developed. The building area has replaced the greenery of the former goat pastures. As there was no coherent development plan, the area lacks structure.

Asendiplaan

Situation plan

02 03 04

Ühistranspordi terminalid Olemasolevate sporditeenustega ühendamine Rohevöönd

02 03 04

Public transport terminals Connecting existing sport facilities Green belt

Kuna kesklinn kasvab, siis on Kitsekülal suur potentsiaal areneda mõnusaks linnaruumiks, kus elada ja töötada. See elavdaks ala ja annaks suuna, mille poole liikuda, et Kitsekülast saaks mugav elamispaik. Selleks tuleb alale rohkem rohelust tagasi tuua, lisades esmalt mööda raudteed kulgeva rohelise rekreatsioonisilmuse. See omakorda laieneks ja mõjutaks ka külgnevaid alasid. Praegu on Kitseküla põhjapoolne osa peamiselt elamuala, kuid seal asub ka Lilleküla staadion. Lõunapoolsest osast võib leida ärihooneid, teenusepakkujaid ja suurte laopindadega tööstust ning kaootilisi tagahoove. Pärnu maanteel asub palju sisustuspoode ning see on ka piirkonna peamine ja selgema infrastruktuurse jaotusega tänav. As the city centre will grow, Kitseküla has a lot of potential to develop into a pleasant urban living and working area. It would revitalize the district and thus become a destination point or even a place to live in. This could be done by bringing the greenery back to the area first by adding the green recreational loop along the railways and through the heart of the district, which would spread around and in future also affect the surrounding areas. Nowadays, the northern part of Kitseküla is mainly a residential area but it also includes Lilleküla Stadium. In the southern part, there are business, service and industrial facilities with large warehouses and chaotic backyards. There are numerous interior design shops along Pärnu Street, thus forming the main street of the area with the clearest infrastructure.

Õhtuvaade

Night view

01 Peamine idee on tuua alale tagasi puuduv struktuur ja jalakäijaskaala ning kasutada piirkonda ühendusena kesklinna ja Ülemiste järve vahel. Struktuuri loomiseks tuleb panna paika mõned maamärgid ja rajada keskus. Kõrghooned on kui linna väravad põhjas ja lõunas. Ala keskel tähistavad kõrghooned keskust, kus saavad kokku uusi ühendusi loovad bussi-, trammi- ja rongipeatused. Ümber keskuse on selge joon ja keskne väljak on peamiselt autovaba. Ühendused peatuste vahel on selged ja lihtsalt leitavad. Et luua ühendus kesklinna ja Ülemiste järve vahel, on vaja tegeleda mööda raudteed kulgeva piirkonnaga. Samas elustab ja ühendab see hetkel kasutuseta ala kogu kvartalit. Uue eluala ja sotsiaalsete avalike teenuste kõrval on roheline kergliiklusele mõeldud silmus, mida saab kasutada sporditee, rekreatsiooniala või seikluspargina. Kitseküla võiks olla piiride ja ühendustega linn linnas, linna väravad ja keskus ning siinne suur valik funktsioone ja tegevusi kutsub inimesi ala avastama. The main idea is to bring the now missing structure and pedestrian scale into this area and use the district as a connection between the city centre and Lake Ülemiste. To achieve structure, it is necessary to set some landmarks and create a centre. High-rise buildings will function as city gates in the north and south. In the middle of the district, high rise buildings will mark the centre. Bus, tram and train stations come together here creating new connections. There is a clear street line around the centre and an open mostly car-free square in between. The buildings play with the volumes towards the square, they jump up and down as well as back and forth. The connection between all the stations is clear and easy to find. To create the connection between the city centre and Lake Ülemiste, we will deal with the area along the railway. It will revitalize this area, which is not really in use right now, and link it with the whole district. In addition to new residential buildings and social and public services, there will be a green slow traffic loop, which can be used as a sport track, recreational area or an adventure park. Kitseküla could be a city within the city with its borders and connections, the city gates, a centre with its wide range of functions and activities attracting people to discover the area.

02 02 02

Vaade alale linnulennult Birdview to the area

01 02 03 04 05

Tööstusalad Mereääre karakterid Linnapark mööda raudteed Maamärk Ideede ühendamine alal

01 02 03 04 05

Industrial area Character of the seaside Urban park along the old railway Landmark Ideas brought together

Endisest raudteest saab tulevikus nimetatud aladele uus ühendav element ja kontsepti süda, kus on ühendatud vabaaja veetmine välialal ja maastikuelementidega kombineeritud töötegevused. Kontsepti peamine element, esinduslik raamatukoguhoone, on maamärk linnasiluetis, samuti ka tühimikutäitja mere, ümberkaudsete piirkondade ja kultuurikilomeetri vahel. Seega hõlmab initsiatiivprojekt mööda vana raudteed jooksva linnapargi loomist elamukvartalite vahele Erika tänava ja endise Volta tehase ala juures ning seeläbi toetada selle ala arendamist. Park pakub ka hetkel puuduvat rekreatsiooniala funktsiooni, spordi- ja vabaajategevusi ning võtab arvesse Volta hoonete muutmist lääneserval. In the future, the old railway line will become the new connecting element of the named areas thus forming the heart of the concept and combining the outdoor leisure and working activities that make use of the landscape elements. The dominant element of the concept, an impressive library building, will function also as a landmark in the city’s skyline as well as a gap closure between the sea, the nearby districts and the cultural kilometre. Therefore, the initiative project includes the creation of an urban park along the old railway between the residential area near Erika Street and the old Volta industrial area to instigate the urban development of the district. The park offers the missing functions for recreation, sports and leisure activities while also considering the transformation of Volta buildings on the Western brink.

GAËTAN FAVRIE / JULIA FELKER / MARIANNA ZVEREVA

Vana raudtee - uus tee Old rail - new way Tallinna mereääre funktsioonid, vormid ja juurdepääsetavus on väga killustatud, ei teki ühtset muljet ega mereääre funktsiooni, seega mitte ka üldist kasutamist inimeste poolt. Piirkond on olnud kasutuses tööstusalana, ülejäänud linnast ära lõigatud, osaliselt hüljatud ja avalikele tegevustele hirmutav. Linna elanikkond ei saa kasutada väärtuslikemat linna eelist. Linnaplaneeringuline ettepanek “Vana raudtee – uus tee” näeb ette laia mereäärse koridori avamist Lääne-Tallinna elanikkonnale ning pakub avalikke, hariduslikke, sotsiaalseid ja tööalaseid võimalusi ning seeläbi uue tasandi linnas elamise ja töötamise osas, mis elavdab ühtlasi ka lähedalasuvaid naabruskondi. Planeeringuala iseloomustab kolmelt küljelt vana tööstus, lähedalasuv Volta tehaseala, 1950ndate elamuala ja endine raudtee, mis neid kaht ala eraldab. Sõjaväesadam eraldab ala merest. Functions, forms and accessibilities of the seashore of Tallinn are so diversified that there is no unifying impression and function of the coastline – and therefore no general use by people either. It is used by industries, cut off from the city, partly abandoned and deterrent to public activities. The population cannot get in touch with the most precious asset the city holds. The urban design ‘Old Rail – New Way’ proposes the opening of a wide passageway for a large proportion of the population in Western Tallinn to the coastline and offers new public, educational, social and work possibilities and thus a new level of urban life and work patterns reviving also the nearby neighbourhoods. The site is bordered with three distinct areas: the old industrial, nearly fallowed area of Volta factory, a residential area from the 1950s and an old railway separating the former two. The military harbour at the seashore cuts the site off the sea.

01 02 03 04 05

Asendiplaan Uus tĂ¤navate ja hoovide struktuur Uue hoonestuse sĂźsteem Uus elamuala struktuur Terrassmajad ja viilkatustega hooned ja nende hoovid

01 02 03 04 05

Situation plan New street ans couryard structure New system of buildings New structure of housing area Terrace houses and piched roof houses and their courtyards

01 02 03 04 05 06

Olemasolev kvartal Lammutatav osa Uued tänavad Esimene etapp: aktiivne tänav Teine etapp: avalikud funktsioonid Park paljudeks tegevusteks

01 02 03 04 05 06

Existing quarter To be demolished Uued tänavad First stage: active street Second stage: public functions Park for diverse activities

05 07

08 07 08

Vaade Volta alale Pargivaade

07 08

View to the Volta area View to the park

01 02 03 04 05 06 01 02 03 04 05 06

Kopli ja kergliiklusteed Ühendused linnaga Funktsionaalne jaotus Kergliiklusteed ja ühistranspordi peatused Esimene etapp Teine etapp

Alale pakub suurt potentsiaali ümbritsev mereäär, olemasolevad pargid, ülikool ja head ühendused linnaga. Seega pole üllatav, et kinnisvaraarendajad on seda märganud ja otsustanud taasluua uute hoonete ja äripindadega Kopli liinid. Alal asuvad hea asukohaga kaunid pargid, kuid need on jäetud selge funktsiooni ja kasutuseta. Eesti Mereakadeemia markeerib Kopli avaliku juurdepääsuala lõppu, aga on üsna eraldunud Kopli üldisest elust. Ülikooli hoonete ümber ei leidu ühiselamuid ega tudengitele tegevusi. Samas on kogu ala väga hästi linnaga ühendatud kahe trammiliini ja mitme bussiliiniga.

Kopli and light traffic roads Connection with the city Functional division Light traffic road and public transport connenctions First phase Second phace

Considerable potential is provided for the surroundings by the seaside, current parks, the university and good city connections. So, it is no wonder that developers have decided to reestablish the district of Kopli Liinid Streets with new houses and businesses. There are beautiful parks which are in a good position but left without clear function or use. The Estonian Maritime Academy marks the end of the publicly accessible part of Kopli but remains somewhat excluded from the general life in Kopli. There are no dormitories and no student life in the surroundings of the school buildings. Then again, the school and the whole district are well connected to the city with two tram lines and multiple buses.

ANNA JAZOKÕVA / ANTTI KAINULAINEN / LIINA SOOSAAR / THORBEN GRÖBEL

Post-Kopli The Post Kopli Projekti eesmärk on Kopli poolsaare järk-järguline arendamine mitmes faasis, et muuta endine tööstusala ja peamiselt halvaks piirkonnaks peetud Kopli taas Tallinna linna elavaks ja kasvavaks osaks, uue hoonestuse, äripindade ja heade mereühendustega kohaks. Tallinna loodeosas poolsaare lõpus asuv Kopli on piiratud suurte tööstusaladega, mis ei luba praegu ligipääsu merele. Alal on korrusmaju, mis paiknevad üksteise suhtes hajali ja millel omavahel on üsna halb või puudub ühendus sootuks. Seda ka kurikuulsate Kopli liinide suhtes, mis on endised tööliste elamud ning hetkel kas hävinenud või tühjad.

The aim of the project is the gradual development of Kopli Peninsula in several stages to transform the mostly industrial area with a relatively negative reputation into a vivid and growing district of the city of Tallinn with new housing, businesses and good connection to the sea. The area of Kopli is located at the end of the peninsula in the northwest of Tallinn with huge blocked industrial areas which do not allow overall access to the seaside. There are mixed sparse housing blocks, with little or no connection to each other and also the infamous Kopli Liinid Streets, a former working-class district which is now ruined and abandoned.

01 02 - 04

Asendiplaan Lõiked

01 02 - 04

Situation plan Sections

04 Projekti esimene ja kõige olulisem samm on leida Kopli keskus ning piirkond seestpoolt ümber struktureerida, rõhutades ja ühendades omavahel olemasolevaid potentsiaale. Uus määratud liikumiste kese ja koht väljakule, kuhu on kokku kogutud mitmed funktsioonid. Ümberkaudse elamuala ettepanek kasutab tsentraalsuse elemendi ideed, kuid võib struktuurilt varieeruda. Viimaks on Post-Kopli üldine idee ju soovituslik. Kolmekümne aasta perspektiiv näeb ette poolsaare iseloomu muutumist: tööstuslikust ja linnast eraldatud alast saab atraktiivne postindustriaalne paik, mida Tallinna inimesed võivad vabalt ja avalikult kasutada. The first and most important step of the proposal is to find a centre for Kopli and restructure the district from the inside by stressing and connecting the existing potentials with each other. A new defined central junction of movements and a place for a square assembling various functions. The proposal for the surrounding housing districts will consider the idea of a centre point but it can vary in structure. All in all, the overall idea of Post-Kopli is more suggestive. In about 30 years the peninsula may be envisioned to change its character: from an industrial area, separated from the city, to an attractive post-industrial public space freely used by the people of Tallinn.

Projekti kĂľik osad

All parts of the project

02 02 02

Vaade trammipeatusest Mereakadeemia suunas View from tramstop towards the Maritime Academy

01 - 02 03 04 05 06 07 08

Uued tüpoloogiad Autoteed Kvartalid Jalakäijate teed Avalik ruum Poolavalik ruum Puud

01 - 02 03 04 05 06 07 08

New typologies Car roads Blocks Pedestrian roads Public space Semi private space Trees

MARK GRIMITLIHT / AHTI SEPSIVART

Volta Volta

01 02 03 04

Viljapuuaed, aiandus ja kalakasvatus Alad loomadele, lastele ja mets Vabaaja tegevused Asendiplaan

01 02 03 04

Orchard, gardening and fish producing Areas for animals, children and forest Leisure activities Sitation plan

05 05 05

Vaade alale linnulennult Birdview to the area

01 - 03

LĂľiked

01 - 03

Sections

03 04 04

Vaade alale View to the area

Juhendajad Supervisors ANDRES ALVER Andres Alver on arhitekt ja arhitektuuribüroo Alver Arhitektid asutaja. Ta omandas arhitektihariduse Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis (ERKI) 1977. aastal, töötas seejärel Kirovi kalurikolhoosi projekteerimisbüroos kuni aastani 1990, mil moodustas koos kolleegidega oma arhitektuuribüroo Alver Trummal Arhitektid, mis tegutses aastani 2006. Sealt alates töötab omanimelises arhitektibüroos. Andres Alver on õpetanud Kunstiakadeemias 1985. aastast, neist viimased kümme aastat professorina. Samuti on ta õpetanud Virginia Polütehnilise Instituudi arhitektuurikolledžis, Umea Ülikooli arhitektuuriosakonnas ja Riias asuva RISEBA eraülikooli arhitektuuriteaduskonnas. Andres Alver is an architect and founder of Alver Architects office. He gained degree in architecture in Estonian SSSR National Institute of Art in 1977. His career began in the architectural office of Kirov Collective Farm where he worked until 1990, followed by the establishment of the architecture company Alver Trummal Arhitektid where he worked until 2006. Thereafter, Alver has led the architecture bureau bearing his own name. He has taught at the Estonian Academy of Arts from 1985, ten past years as a professor. Similarly, he has worked as a visiting professor at the College of Architecture of the Virginia Polytechnic Institute, Umea School of Architecture and the Faculty of Architecture of RISEBA on Riga.

INDREK RÜNKLA Indrek Rünkla on arhitekt, EKA arhitektuuriosakonna õppejõud ja kunstiteaduse osakonna doktorant. Alates Eesti Kunstiakadeemia lõpetamisest aastal 1998 töötab ta arhitektina Alver Arhitektide büroos. Huvist mõtlemise, praktika ja ühiskonna seoste vastu on ta avaldanud artikleid arhitektuuri tegemise ja nägemise kohta. Indrek Rünkla is an architect, lecturer at the Department of Architecture at the Estonian Academy of Arts and doctoral student in the Institute of Art History and Visual Culture. He has worked in Alver Architects since his graduation from the Estonian Academy of Arts in 1998. He has published articles about practising and seeing architecture out of his interest in the relations between thinking, practice and the society.

VELJO KAASIK Arhitekt Veljo Kaasik lõpetas ERKI arhitektuuri eriala 1964. aastal. Ta on töötanud Eesti Maaehitusprojektis ja EKE Projektis 1963-1990 arhitektina ning olnud EKA õppejõud ja ka arhitektuuri- ja linnaehituse osakonna juhataja (1990-2002). Suuremaid maju väljaspool Tallinna on näiteks EKE Projekti maja Pärnus 1968, korterelamu Haapsalus 1982, Lümanda sovhoosi keskushoone 1984, Olustvere Maamajanduskooli ühiselamu (koos Koit Komissaroviga) 2009; olulisimaid planeeringuid muuhulgas Tallinna Rotermanni kvartali tsoneerimine 2001, Vabaduse väljak Tallinnas 2009 (mõlemad koos Alver Trummal Arhitektidega); ning eramuid näiteks Venna Maja Tallinnas 1975, eramu Tartus 1982 ja eramu Viimsis 2005.

03 01 - 03 01 - 03

Pildid stuudiost Photos at studio

Architect Veljo Kaasik graduated from the Estonian SSSR National Institute of Art in 1964. Thereafter he worked as an architect in the Estonian Land Construction Design office and in Estonian Kolkhoz Construction Project office from 1963 to 1990. He has worked as a lecturer and also the head of architecture department of the Estonian Academy of Art (1990 to 2002). Some of his larger buildings outside Tallinn include EKE Project building in Pärnu 1968, apartment building in Haapsalu 1982, Lümandu sovkhoz central building 1984, dormitory for Olustvere Rural Economy School (together with Koit Komissarov) 2009; urban planning projects such as the zoning of Rotermanni quarter in Tallinn 2001, Freedom Square in Tallinn 2009 (both with Alver Trummal Architects); and some private houses: Brothers House in Tallinn 1975, private houses in Tartu 1982 and in Viimsi 2005.

Arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond ASUKOHT JA KONTAKT Pikk tn. 20, Tallinn 10133 arhitektuur@artun.ee +372 6420070

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnas koolitakse tulevasi arhitekte, kes on võimelised praktiseerima kõigis arhitektuuri ja linnaehitusega seotud valdkondades. EKAs saab õppida arhitektuuri ja linnaplaneerimise integreeritud erialal, soovi korral maastikuarhitektuuri spetsialiseerumisega, ning urbanistika magistriõppekaval. Arhitektuuri kõrval on õppekava tähtsaks osaks linnaehituse ja maastikuarhitektuuriga seotud distsipliinid, lisaks omandatakse teadmisi filosoofias, kunstides, inseneri-, sotsiaalning keskkonnateadustes. Õppeprotsess nagu ka õpitavate ainete nimistu on äärmiselt mitmekülgsed ja eeldavad tudengilt kiiret kohanemisvõimet, oskusi nii kitsamaks uurimuseks kui erinevateteadmiste ja oskuste mitmekihiliseks sünteesiks. EKA arhitektuuriosakonnas õppimise põhieelis suurülikoolide ees on väikesed õppegrupid ja individuaalne mentorlus erialaprofessionaalidelt kogu õppeaja vältel. Arhitektuuriteaduskond kannab hoolt, et tudengid väärtustaksid jätkusuutlikku projekteerimis-, planeerimis- ja ehitustegevust, parendades elukeskkonda ning säilitades ja arendades erialast pärandit ja oskusteavet.

Department of Architecture and Urban Design LOCATION AND CONTACT Pikk Street 20, Tallinn 10133 arhitektuur@artun.ee +372 6420070

ISBN 978-9949-594-40-5 (trükis) ISBN 978-9949-594-41-2 (pdf) ISSN 2461-2359

The aim of the Department of Architecture and Urban Design of the Estonian Academy of Arts (EKA) is to prepare future architects for all areas related to architecture and urban construction. The programmes include the combined curriculum of architecture and urban planning with the possible specialisation in landscape architecture and also the MA curriculum in urban planning. In addition to architecture, the curriculum is strongly related to the disciplines of urban design and landscape architecture with extensive knowledge provided in philosophy, arts, engineering, social and environmental studies. Similarly to the list of subjects, also the study process is highly versatile thus requiring adaptive ability and skills to conduct both specific research and more comprehensive synthesis of various skills and knowledge. The main advantage of the Faculty of Architecture of EKA over large universities lies in the small size of study groups and individual supervision by top specialists throughout the study programme. The Faculty of Architecture makes sure that students would appreciate the sustainable design, planning and construction activities to improve the environment and maintain and develop the professional heritage and know-how. TOIMETAJA: Liina Soosaar // Kujunduse Makett: Arhitekt Must OÜ // KEELETOIMETAJA: Kerli Linnat // TÕLGE: Liina Soosaar // © Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuri ja Linnaplaneerimise osakond // Tallinn 2017 EDITOR: Liina Soosaar // Layout: Arhitekt Must OÜ // PROOFREADER: Kerli Linnat // TRANSLATION: Liina Soosaar // ©Estonian Academy of Arts Department of Architecture and Urban Design // Tallinn 2017

EESTI KUNSTIAKADEEMIA ESTONIAN ACADEMY OF ARTS ARHITEKTUURI JA LINNAPLANEERIMISE OSAKOND DEPARTMENT OF ARCHITECTURE AND URBAN DESIGN