Vormitüpoloogia. Meetod, materjal ja struktuur. by Eesti Kunstiakadeemia

MEETOD, MATERJAL JA STRUKTUUR METHOD, MATERIAL AND STRUCTURE

VORMITÃ&#x153;POLOOGIA SPATIAL STUDIES I - 03.2015-04.2015

Õppeülesanne Vormitüpoloogia 6-nädalase kursuse jooksul tekib arusaam ruumilistest kooslustest lähtudes vormi tekkeloogikast. Tudengid peavad keskenduma vormi sisemise loogika ja ülesehituse tundmaõppimisele läbi kolme ülesande: 1. Fraktaalgeomeetriline struktuur ehk kolmemõõtmelise süsteemi ehitamine läbi lihtsa initsiaator–generaator printsiibi, mille eesmärgiks on saavutada korduvatest komponentidest komplekssem ruumiline terviklahendus. 2. Pinna deformatsioon ehk kahemõõtmelise plaatmaterjali deformeerimine, tulemuste analüüsimine ja saadud teadmiste kasutamine vormi loomiseks. 3. Kahe eelneva läbikatsetatud meetodi sünteesimine, et luua uudne ruumiline objekt, mis oleks konstruktiivselt stabiilne.

Assignment During the six-week course Typology of Form, the students will come to understand spatial combinations based on the morhpological premises. The students must focus on the inner logic and structure of form in the course of three tasks: 1. Fractal geometrical structure or the construction of a three-dimensional system based on a simple initiator and generator principle with the aim of reaching a more complex spatial solution by using recurrent components. 2. Deformation of surface or the deformation of a two-dimensional sheet material, the analysis of results and the use of the knowledge in creating a form. 3. The synthesis of the two previously tested methods in order to create a novel spatial object with structural stability.

ISBN 978-9949-467-96-9 (trükis) ISBN 978-9949-467-97-6 (pdf) ISSN 2461-2359 Esikaane töö autor: Kaarel Kuusk Author of the cover page project: Kaarel Kuusk

Tudengid Students Arhitektuuriosakond

01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11

Mihkel Aan Ulla Katariina Alla Ivo Heinrich Arro Uljana Dudina Anne Kaljas Helmi Marie Langsepp Lauri Läänelaid Aliis Mehide Mirell Nõmm Mihkel Räni Raev Anna Liisa Saavaste

Sisearhitektuuriosakond

12 13 14 15 16 17 18 19 20 21

Anna Dmitrijeva Kadri Erdel Alden Jõgisuu Anna Kangur Roosi Keva Kaarel Kuusk Klarika Mäeots Laura Müürsepp Birgit Palk Jekaterina Zakilova

VormitÃ¼poloogia

Meetod, materjal ja struktuur

Spatial studies Method, material and structure

EESTI KUNSTIAKADEEMIA ESTONIAN ACADEMY OF ARTS ARHITEKTUURI JA LINNAPLANEERIMISE OSAKOND DEPARTMENT OF ARCHITECTURE AND URBAN DESIGN

Mis on vormiõpetus? What are spatial studies? Vormitüpoloogia õppeaine on arhitektuuri ja sisearhitektuuri 2. kursuse tudengitele suunatud vormi tekkeloogikat avav seeria, milles tuleb järgida etteantud ülesannete struktuuri. Tudengid läbivad aine individuaalselt ning ühest küljest läbi kindlaksmääratud piiride, mis teisalt annab võimaluse sügavalt isikliku vormikäsitluse tekkeks. Kursuse üldiseks eesmärgiks on omandada teadmised vormi ja tüpoloogia probleemistikust vastavalt morfoloogilistele alustele, mille fookus on seatud vormi sisemise loogika ja ülesehituse tundmaõppimisele. Ehk teisisõnu — on vaja luua ideid, mis käsitlevad vormi tekitamist kui süsteemset tegevust, mida omakorda oleks võimalik kirjeldada ja analüüsida. See jällegi tähendab, et vormi loogika ülesehitamise protsess peab olema jälgitav, sekkutav ja muudetav ning vajadusel optimeeritav ja edasiarendatav. Nii loome eelduse vormi kasutamiseks arhitektuuripraktikas — abstraktne idee realiseerub läbi sobiva materjali valiku ning konstruktiivse ülesehituse loogika pinnaks, detailiks ja sõlmeks. Kursuse juhendajate huvi on julgustada tudengeid minema tundmatutele radadele, mille tulemusena sünnivad ootamatud lahendused ning juba varasemalt tehtust huvitavad edasiarendused. Selle kursuse peamine töövahend on makett. Kuid kuna ka digitaalsete töövahendite kasutamine loomeprotsessis on tänapäeval iseenesest mõistetav, siis nende kahe lähenemise kombineerimisel aitab füüsiline mudel tudengitel paremini mõista arhitektuuris kasutatavaid digitaalseid vormi ehitamise võtteid ning loob ettekujutluse gravitatsioonist, materjali omadustest ning vormi kui konstruktsiooni püsivusest või mittepüsivusest. The course Typology of Form is a series of assignmets for the second-year students of architecture and interior architecture dealing with the creation of form in a structured sequence of prescribed tasks. The students work individually which, on the one hand, sets defined boundaries but, on the other hand, provides them with the means to create a highly personal treatment of form. The purpose of the course is to acquire the knowledge of the problems related to form and typology through the morphological basis, focussing on the inner logic and structure of the form. In other words – it is important to generate ideas dealing with the generation of form as a systematic activity that in turn could be described and analysed. This means that the process of the construction of the logic must be observable, interventional and modifiable and, if necessary, also subjetc to optimisation and further development. Thus we create the premise for the use of form in the practice of architecture – an abstract idea is realised by means of the selection of a suitable material and structural logic into a surface, detail and joint. The aim of the tutors is to encourage the students to take the unfamiliar paths in order to reach both unexpected solutions and interesting further developments of their earlier results. The primary tool of the course is the scale model. However, as current use of digital means in a creative process is self-evident, the combination of the two approaches allows the students to gain a better understanding of the digital techniques used in architecture and also a good perception of gravity, characteristics of materiality and the structural stability or instability of form as a construct.

Vormide loomisel on esimeseks ülesandeks õppida tundma fraktaalgeomeetria alus printsiipe ja nendest lähtuvalt luua loogika, milles lihtne alusstruktuur muudetakse keerukamaks rekursiivselt ehk astmeliselt asendades. Nii lähtekohaks olev initsiaator kui ka struktuuri osiseid asendav generaator võivad selle protsessi tulemusena saavutada täiesti erineva tulemuse võrreldes esialgse eeldusega. Teatud mõttes võib kõnealust protsessi vaadelda kui nn alt-üles vormi genereerimist, millele leidub analooge nii kaasaegses matemaatikas ja füüsikas kui ka osade põlisrahvaste kultuurides. Teine ülesanne erineb esimesest oluliselt — ülevalt-alla tekkeloogika võtab aluseks tasapinnalise plaatmaterjali. Järgmise sammuna tuleb valitud lihtsast kahedimensioonilisest materiaalsusest tekitada kolmemõõtmeline objekt. Sellel deformatsioonile rajatud protsessil saavad olla väga erinevad tulemused — nii mikrotasandilt tulenevad pinnaefektid, mis toovad kaasa suurema vormi arengu kui ka jõulisemad sekkumised, mis loovad mõjusad struktuuri muutused algmaterjali suunamisel. Viimase vormi tekkeloome ülesande sisuks on süntees kahest esimesest meetodist, et nende abil tekitada juba konstruktiivselt stabiilsem kooslus, mis kahe esimese puhul pole otseselt nõutud. Siin on üliõpilastel veidi vabamad käed väljendada läbi oma interpretatsiooni seda, mis neile ruumi ja vormi puhul oluline. Kombinatoorikal, süsteemide ja elementide omavahelisel kombineerimisel on oluline roll ehitiste projekteerimisel. Ülesande kontekstis avaldub siin võimalus arendada süsteemse terviku loomise oskust, ühendades omavahel erinevaid materjale ja konstruktsioonitüüpe ning uurides selle tulemeid erinevates mõõtkavades. The first task in creating forms is to learn the basic principles of fractal geometry to create a logic in which the simple basic structure will be made more complex by recursive replacement. As a result of the process, both the initiator forming the starting point and the generator replacing the structural components may become something completely different from the initial assumptions. In a way, the given process may be viewed as a bottom-up generation of form that has its analogies in contemporary mathematics and physics but also in certain indigenous cultures. The second task varies considerably from the previous one as the top-down generation is based on planar sheet material. The next stage is to turn the simple two-dimensional materiality into a three-dimensional object. The given process based on deformation may yield very different results — surface effects stemming from the micro-level accompanied by more extensive developments of form, but also more comprehensive interventions creating effective structural changes as a result of the manipulation of the original material. The content of the final assignment includes a synthesis of the two earlier methods in order to reach a structurally stable combination that has not been a direct requirement before. Here the students have somewhat more freedom to use their interpretation to express what they consider important in form and space. Combinatorics, the mutual combination of systems and elements, has an important role in designing buildings. In the context of the given task, the students can develop their skills of creating a systematic whole by combining various materials and types of construction as well as studying the respective results on different scales.

Kursuse käigus omandatud meetodite ja nende põhjal tehtud makettide loomise manuaalsele meisterlikkusele lisandub tudengitel oskus kombineerida omavahel intuitiivset analüütiliste ja sünteetiliste meetoditega ning tekib kogemus kasutada ruumi loomise meetoditena väga erinevaid lähenemisviise — lihtsate elementide kordusel ja asendusel põhinevat rekursiooni; olemasoleva tervikobjekti suunatud deformatsiooni ja kahte eelnevat vastandlikku printsiipi ühendavat sünteesi. See muudab hoiakut kogu vormiloomele ning aitab vormide olemuses lisaks lihtsustatud vastandustele nagu tahke keha vs. vabavorm, ümarvorm vs. kandiline jms, leida ka vormi tekkeloogikast tulenevaid süvastruktuure ja nende filosoofilisi ning matemaatilisi seoseid arhitektuurse geomeetriaga. In addition to the methods and the respective manual craftsmanship of constructing models, the students also acquire the skill to combine the intuitive method with the analytical and synthetic means and thus also gain experience in using very different approaches in creating a space — recursion based on the repetition and replacement of simple elements, the deformation of the existing object and the synthesis combining the previous oppositional principles. It will change their whole attitude to the morphology of form and allows them to find in the essence of form not only simplified confrontations such as solid form vs. free form, round form vs. angular form etc. but also deep structures and their philosophical and mathematical relations to architectural geometry.

ALIIS MEHIDE

Vihikusse joonistatud visandid, kaared, ringid, telliskivi muster, jagunemine, kulgemine ja ümber telje pöörlemine — kõik see iseloomustab loodud vorme. Nad on otsingud võõrastel vetel ja maailmas, kus on oluline ainult süsteem ja selle süsteemi areng. All the sketches, arcs, circles, brickwork patterns, division, advancement and rotation around the axis that were drawn in the sketchbook eventually came to characterise the created forms. These are quests in strange lands and waters where only the system and its respective development matter.

01 02 03 04 05 06 07

Fraktaal 1. Tsingitud plekk Fraktaal 2. Papp Fraktaal 3. Papp Fraktaalid 4, 5 ja 6. Papp Tasapind 1. Paber Tasapind 2. Paper Struktuur. Papp

01 02 03 04 05 06 07

Fractal 1. Galvanized iron Fractal 2. Cardboard Fractal 3. Cardboard Fractals 4, 5 and 6. Cardboard Surface 1. Paper Surface 2. Paper Structure. Cardboard

ULLA KATARIINA ALLA

Fraktaali puhul on süsteemis kasutatud nii kasvamise kui ka kahanemise meetodit. Kuubi kolm külge hakkavad kasvama, kuid igal küljel on teatud pikkus, milleni see kasvada saab, enne kui ta jälle kahanema hakkab. Kui nende reeglite järgi süsteemi kasvatada, moodustub ebasümmeetriline sõrestik, mis hakkab ennast aina kordama ja kordama. Tasapinna puhul lõin paberit lõigates vormi, mis on alati koonduv, hõre ja habras, kuid suudab ennast ise toetada; paremini kui paber, mida ei ole noaga töödeldud. Kombineerides fraktaalsüsteemi kasvamis- ja kahanemismeetodi ja tasapindse materjali ruumiliseks tegemise, lõin viimase ülesande juures vormi, mis kompaktsena on tugev, kindla vormiga. Samas saab see venida ja kasvada vastavalt vajadusele, kuid võtab alati tagasi enda algvormi. The fractal uses both the method of growth and diminishment. The three sides of the cube start to grow, however as the maximum length of each side is reached, it starts to diminish again. Expanding the system in such manner an asymmetric framework is created subject to endless self-repetition. I created the surface by cutting paper into a form that is convergent, brittle and delicate but still strong enough to support itself. It does so even better than paper that has not been processed with a knife. By combining the fractal method of growth and diminishment with the method I used to create the surface, I was led to the form of the third task that had a compact and solid form. It can still grow and stretch if necessary, but always recovers to its original form.

01 02 03 04 05 06 07

Fraktaal. StĂźrovaht Fraktaal. StĂźrovaht Tasapind. Paber Tasapind. Paber Struktuur. Kalkapaber Struktuur. Kalkapaber Struktuur. Kalkapaber

01 02 03 04 05 06 07

Fractal. Styrofoam Fractal. Styrofoam Surface. Paper Surface. Paper Structure. Tracing paper Structure. Tracing paper Structure. Tracing paper

Laura Müürsepp

Fraktaalne süsteem on loodud paberist tetraeederi kujuliste elementide kordamisega. Materjali deformatsiooni puhul on kasutatud venivat (õhupall) ja mittevenivat materjali (maalri teip), et saada ruumiline tulemus. Läbi nende kahe meetodi on saavutatud vorm, milles on ühendatud fraktaali tugevad elemendid ja tasapinna elastne matejal. The fractal system is a form created by the repetition of paper tetrahedral elements. For the deformation of material, I used a stretch material (a balloon) and a non-stretch material (masking tape) thus creating a new form. The synthesis of the two previous methods led me to a form that combines strong elements of the fractal with the elastic material of the surface.

01 02 03 04 05 06 07 01 02 03 04 05 06 07

Fraktaal. Paber Tasapind. Õhupall, maalriteip Tasapind. Õhupall, maalriteip Tasapind. Õhupall, maalriteip, paber Struktuur. Õhupall, maalriteip, paber Struktuur. Õhupall, maalriteip, paber, spreivärv Tasapind. Nailon, kuumliim Fractal. Paper Surface. Balloon, masking tape Surface. Balloon, masking tape Surface. Balloon, masking tape, paper Structure. Balloon, masking tape, paper Structure. Balloon, masking tape, paper, spraypaint Surface. Nylon, hot glue

Kaarel Kuusk

Armatuuri jännatis (fraktaal): Kui võtta paberileht ja hakata seda süsteemselt voltima siis võib juhtuda, et tulemuseks on luik või lennuk. Mina võtsin paberilehe asemel tsingitud armatuurlehe. Lähtudes armatuuri iseäralikust ruudustikust, tegin süsteemselt aina pisemaid ja peenemaid lõikeid ja täisnurkseid painutusi, et muuta tasapind võimalikult käharaks. Tinutusmoodustis (struktuur): Meil oli osakonna metallitöökojas vasetatud keevitustraati. Kuna mõte oli näidata tiheduse gradatsiooni, sobis peenike kuid jäik traat suurepäraselt. Vormi ehitasin üles mänglevalt varem loodud rangele tasapinnalisele fraktaalile, mille algühikuks oli täisnurkne V. Realiseerimisprotsess oli põnev: aeg kulus meie osakonna elektroonikanurgakese jootmishaisupilves kiirelt. The fractal fixture: When you take a sheet of paper and start to fold it systematically, you may get either a swan or a paper plane. I decided to take a galvanised sheet instead. Based on the distinctive grid of the sheet, I made ever-increasing cuts and right angle bends in order to make the plane as bushy as possible. Tin formation (structure): there was some copper welding wire in our department’s metal workshop. As the aim was to demonstrate the gradation of density, the thin but rigid wire suited perfectly. The playful construction was based on the previously created strictly planar fractal with the source unit of right-angled V. The realisation process was exciting and time passed quickly in the brazing mist of our department’s electronics corner.

01 02 03 04

Fraktaal. Tsingitud armatuur Fraktaal (detail). Tsingitud armatuur Struktuur. Vasktraat Struktuur. Vasktraat

01 02 03 04

Fractal. Galvanized wire net Fractal (detail). Galvanized wire net Structure. Copper wire Structure. Copper wire

Mihkel Aan

Fraktaal 1 koosneb ruutudest volditud elementidest. Iga elemendi külge on reegli päraselt liidetud kaks väiksemat. Voltimata elemendi ruudu diagonaal on võrdne astme võrra suurema elemendi ruudu küljega. Fraktaal 2 koosneb ristkülikutest volditud elementidest. Ristkülik on volditud keskelt pooleks, tekkinud kaks ruutu on omakorda volditud mööda diagonaali. Iga elemendi külge on reeglipäraselt liidetud kaks väiksemat, järgnevad elemendid on eelmisest poole väiksemad. Tekkinud fraktaali on võimalik tasapinnaliseks kokku voltida. Lehvik (tasapind) on vormitud nii, et volditud asendis on lehviku pealtvaateks romb. Lehviku moodustavate paariskolmnurkade lühimate külgede pikkused kahanevad korrapäraselt paremalt vasakule. Fractal 1 consists of elements of folded squares with two smaller ones systematically attached to each other. The diagonal of an unfolded element equals the side of the square of the next level. Fractal 2 consists of elements of folded rectangles. The rectangle is folded in the middle with the two ensuing squares folded diagonally. Each element is systematically attached to the two smaller ones with new elements half the size of the previous level. The given fractal may be folded into a plane. Viewed from above, the folded fan (plane) forms a rhombus. The lengths of the shorter sides of the double triangles forming the fan decrease regularly from right to left.

01 02 03 04

Fraktaal 1 (1. mudel). Papp Fraktaal 1 (2. mudel). Paber Fraktaal 1 (1. mudel). Papp Fraktaal 2. Papp

01 02 03 04

Fractal 1 (1st version). Cardboard Fractal 1 (2nd version). Paper Fractal 1 (1st version). Cardboard Fractal 2. Cardboard

Fraktaal Fractal

01 02 03

Anna Liisa Saavaste Ivo Heinrich Arro Mirell Nõmm

04 05 06

Birgit Palk Alden Jõgisuu Kersti Tumm

Tasapind Surface

01 02 03

Jekaterina Zakilova Jekaterina Zakilova Alden JĂľgisuu

04 05 06

Anna-Maria Dmitrijeva Anna-Maria Dmitrijeva Kersti Tumm

Tasapind Surface

05 01 02 03

06 Uljana Dudina Lauri Läänelaid Anne Kaljas

04 05 06

Ivo Arro Mihkel Räni Raev Kersti Tumm

Struktuur Structure

01 02 03

Anne Kaljas Kadri Erdel Birgit Palk

04 05 06

Birgit Palk Roosi Keva Mirell NĂľmm

Juhendajad Supervisors MARTIN MELIORANSKI Martin Melioranski on arhitekt, kelle praksis ulatub kõlaritest mööblini ja paviljonide skaalast elamukvartalite, kõrghoonete ning multifunktsionaalsete keskuste projekteerimiseni. Ta on õpetanud arhitektuuri, sisearhitektuuri ja tootedisaini üliõpilasi Eesti Kunstiakadeemias ja USAs Columbia Ülikoolis alates 1999. aastast. Eesti Kunstiakadeemia 3D labori kaasasutaja ja juhataja on ta aastast 2005. Tema arhitektuuri-, linnaehituse- ja tehnoloogiaalaseid artikleid on avaldatud raamatutes, erialaajakirjades ja kultuuriväljaannetes. Martin Melioranski is an architect whose design praxis ranges from loudspeakers to furniture and from housing blocks to high-rises and multifunctional centres. He has taught architecture, interior architecture and industrial design students at Estonian Academy of Arts and Columbia University in the US since 1999. From 2005 he has been the director of 3DL that he cofounded at the Estonian Academy of Arts. His writings on architecture, urbanity and technology have been published in books, magazines and cultural weeklies.

LEMBIT-KAUR STÖÖR Lembit-Kaur Stöör on arhitektuuribüroode ÖÖ-ÖÖ Arhitektid partner ja KOKO Arhitektid arhitekt. 2001. aastal omandas ta EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise erialal magistrikraadi. Alates 2009. a. on Lembit-Kaur juhendanud EKA disainiteaduskonnas arhitektiprojekti ning 2012. a. on ta EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnas juhendanud kursuseprojekte ja vormiõpetust. Igapäevase arhitektitöö tulemusena on valminud erinevaid hooneid eramajadest avalike hooneteni. Viimase aja tähtsamad tööd on suvemaja Laulasmaal (koostöös Ülo-Tarmo Stööriga, Aasta Puitehitis 2013) ning Balti Jaama turu rekonstrueerimine (koostöös Raivo Kotovi, Martin Tago ja Maia Grimitlihtiga). Ta on osalenud paljudel võistlustel nii Eestis kui välismaal. Märkimist väärib esikoht Eesti Vabariigi Riia suursaatkonna uue hoone ideevõistlusel (2007, koos Ülo-Tarmo Stööriga) ja jõudmine finaali Vilniuse Moodsa Kunsti Keskuse rahvusvahelisel arhitektuurivõistlusel (2011, koos Kalle Komissarovi ja Ülo-Tarmo Stööriga). Lembit-Kaur Stöör is a partner at ÖÖ-ÖÖ Arhitektid and an architect at KOKO Arhitektid. He was awarded his Master’s degree in Architecture and Urban Design at the Estonian Academy of Arts in 2001. Since 2009, he has supervised architectural projects at the Faculty of Design and since 2012 term projects and form study at the Department of Architecture and Urban Design. As a result of his daily work as an architect, he has designed various buildings from private houses to large public buildings. His major recent works include, for instance, a summer house in Laulasmaa (in cooperation with Ülo-Tarmo Stöör, Wooden Building of the Year 2013) and the reconstruction of Balti Station Market (in cooperation with Raivo Kotov, Martin Tago and Maria Grimitliht). Similarly, he has participated in numerous architecture competitions in Estonia and abroad with the most noteworthy works including the first prize at the architecture contest for the Estonian Embassy in Riga (2007 in cooperation with Ülo-Tarmo Stöör) and the final round in the international contest of Vilnius Contemporary Art Centre (2011, in cooperation with Kalle Komissarov and Ülo-Tarmo Stöör).

Arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond ASUKOHT JA KONTAKT Pikk tn. 20, Tallinn 10133 arhitektuur@artun.ee +372 6420070

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnas koolitakse tulevasi arhitekte, kes on võimelised praktiseerima kõigis arhitektuuri ja linnaehitusega seotud valdkondades. EKAs saab õppida arhitektuuri ja linnaplaneerimise integreeritud erialal, soovi korral maastikuarhitektuuri spetsialiseerumisega, ning urbanistika magistriõppekaval. Arhitektuuri kõrval on õppekava tähtsaks osaks linnaehituse ja maastikuarhitektuuriga seotud distsipliinid, lisaks omandatakse teadmisi filosoofias, kunstides, inseneri-, sotsiaalning keskkonnateadustes. Õppeprotsess nagu ka õpitavate ainete nimistu on äärmiselt mitmekülgsed ja eeldavad tudengilt kiiret kohanemisvõimet, oskusi nii kitsamaks uurimuseks kui erinevateteadmiste ja oskuste mitmekihiliseks sünteesiks. EKA arhitektuuriosakonnas õppimise põhieelis suurülikoolide ees on väikesed õppegrupid ja individuaalne mentorlus erialaprofessionaalidelt kogu õppeaja vältel. Arhitektuuriteaduskond kannab hoolt, et tudengid väärtustaksid jätkusuutlikku projekteerimis-, planeerimis- ja ehitustegevust, parendades elukeskkonda ning säilitades ja arendades erialast pärandit ja oskusteavet.

Department of Architecture and Urban Design LOCATION AND CONTACT Pikk Street 20, Tallinn 10133 arhitektuur@artun.ee +372 6420070

The aim of the Department of Architecture and Urban Design of the Estonian Academy of Arts (EKA) is to prepare future architects for all areas related to architecture and urban construction. The programmes include the combined curriculum of architecture and urban planning with the possible specialisation in landscape architecture and also the MA curriculum in urban planning. In addition to architecture, the curriculum is strongly related to the disciplines of urban design and landscape architecture with extensive knowledge provided in philosophy, arts, engineering, social and environmental studies. Similarly to the list of subjects, also the study process is highly versatile thus requiring adaptive ability and skills to conduct both specific research and more comprehensive synthesis of various skills and knowledge. The main advantage of the Faculty of Architecture of EKA over large universities lies in the small size of study groups and individual supervision by top specialists throughout the study programme. The Faculty of Architecture makes sure that students would appreciate the sustainable design, planning and construction activities to improve the environment and maintain and develop the professional heritage and know-how. TOIMETAJAD: Lauri Läänelaid // Kujunduse Makett: Arhitekt Must OÜ // KEELETOIMETAJA: Kerli Linnat // TÕLGE: Kerli Linnat // © Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuri ja Linnaplaneerimise osakond // Raamatu väljaandmist on toetanud: Eesti Kultuurkapital - Tallinn 2016 EDITORS: Lauri Läänelaid // Layout: Arhitekt Must OÜ // PROOFREADER: Kerli Linnat // TRANSLATION: Kerli Linnat // ©Estonian Academy of Arts Department of Architecture and Urban Design // The publication was supported by the Estonian Cultural Endowment - Tallinn 2016

EESTI KUNSTIAKADEEMIA ESTONIAN ACADEMY OF ARTS ARHITEKTUURI JA LINNAPLANEERIMISE OSAKOND DEPARTMENT OF ARCHITECTURE AND URBAN DESIGN