Profi Eesti, kevad 2015 by Baltic Publishing Group

EESTI

TESTID . SÕIDUPROOVID . KOGEMUSED

www.profieesti.ee

Kevad 2015

Nr.3

Tehnika ja lisaseadmed

PÕLLUMAJANDUSTEHNIKA AJAKIRI Hind 4.50€

PROFI EESTI Nr. 3 / KEVAD 2015

Uus ja kasutatud tehnika . Haakeseadmed . Autod

lk 56

Praktiline test

Kuus tippkaarutit lk 44 joonele

Männiku Piim OÜ-s voolab vaid piim, mitte kaader Autod

Kasutatud tehnika

Renault Trafic või Opel Vivaro? Mis vahet neil on?

John Deere‘i T-seeria kombainid

lk 94

lk 68

60 AASTAT 4X4

LEGENDAARSED KÕRVALTOIMED

Uus RAV4 võib põhjustada elukestvat sõltuvust nelikveost. Navi ja nahksisu hinnas*. Toyota Liisingu intress 0,99% + 3 kuu EURIBOR.

Avasta Toyota nelikveo lugu toyota.ee Kombineeritud kütusekulu 4,9-7,3 l / 100 km, kombineeritud CO2 emissioon 127-176 g/km. Näidisarvutus baasmudeli soovituslikust edasimüügihinnast lähtuvalt: Toyota Liisingu aastase kampaaniaintressiga RAV4-le - 0,99% + 3 kuu EURIBOR on 24 640 € maksva sõiduki ﬁnantseerimisel 15% sissemakse, 60-kuulise perioodi, 30% jääkmaksumuse, läbisõiduga 20 000 km/aastas ja 200 € lepingutasuga kliendi võit tavaintressiga võrreldes kogu liisinguperioodilt 608,43 €. Kuumakse on sellisel juhul 236,53 € ja krediidikulukuse määr 1,18% aastas. Krediidi kogusumma on 25479,38 €. Toyota Liisingu tavaintressi – 2,0% + 3 kuu EURIBOR – puhul on samadel tingimustel kuumakse 246,70 € ja krediidikulukuse määr 2,04% aastas. Krediidi kogusumma on 26087,85 €. Kasutusse võetav krediidisumma on nii kampaania- kui tavaintressi korral 20 944 €. Krediidi kogusumma arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat, intressikulu, lepingutasu ning ei ole arvestatud võimalikke sõiduki registreerimiskulusid, riigilõive, hindamisakti tasu ega ﬁnantseerimise eeltingimuseks oleva kasko- ja liikluskindlustuse makse suurust. Pakkumine kehtib ainult Toyota Liisinguga ning kampaania kestab kuni 30.04.2015. Finantsteenuse pakkuja on Nordea Finance Estonia AS. Tutvuge liisingutingimustega toyota.ee ning konsulteerige spetsialistiga. Foto on illustratiivne. *Tasuta navigatsioonisüsteemi pakkumine ei laiene standardvarustustasemele. Ostja saab navigatsioonisüsteemi maksumuse võrra suurema allahindluse.

Juhtkiri

Elu läheb edasi

ui vaadata tänavust uute traktorite müüki Eestis (vt tabel allpool), siis T1 ja T5 kategoorias on neid kolme kuuga müüdud peaaegu kolmandiku võrra vähem, kui mullu samal ajal. Kõik see on arusaadav, sest ajad pole investeerimiseks just kõige soosivamad: madalad kokkuostuhinnad ja PRIA toetuste puudumine tehnikaostule jätavad oma jälje. Kui aga nendesse numbritesse tõsisemalt süveneda, siis näeme, et märtsis müüdi uusi traktoreid meil juba üle kahe korra rohkem, kui jaanuaris ja veebruaris kokku ning võrreldes mulluse märtsiga oli erinevus vaid neli traktorit. See näitab, et elu läheb edasi kõigele vaatamata. Käesolev profi ilmumine on samuti ajastatud Tartus toimuva Maa-

Eesti tiraaž:

80000 messi ajaks, mis on paljude hinnangute kohaselt üks suurimaid läbi aegade. Ja nii, nagu räägivad paljud analüütikud ning ka põllumehed ise, ei pruugi uue tehnika soetamine ka rasketel aegadel olla sugugi vale samm. Isegi, kui uue tehnika liisingumakse on suurem, võib see aidata kokku hoida paljudelt teistelt kuludelt, ehk ettevõtte tegevuskulu kuu jooksul ei pruugigi väga palju tõusta. Siin on, mille üle mõtiskleda ja Maamess on küllap parim koht saada sel-

leks mõtteainest. Suhelda tehnikamüüjatega, liisingu pakkujatega ning hiljem rahulikult mõelda, mis oleks mõistlik, mis mitte. Ka profi toimetus loodab anda sellesse oma panuse, sest erinevad testid, võrdlused ja näpunäited aitavad õigete otsuste tegemisele kindlasti omalt poolt kaasa. Ning ehkki ka värskest koalitsioonileppest on näha, et põllumeestest ei ole Eesti poliitikutel endiselt suurt sooja ega külma, on elu näidanud, et Eesti põllumees oma põlise tarkuse ja visadusega saab hakkama vaatamata kõigele. Ja teeb oluliselt nutikamaid otsuseid, kui mõneski teises valdkonnas tegutsejad. Arukaid otsuseid! Teie profi Eesti toimetus

Eesti arvud:

Saada meile oma foto mõnest tähelepanuväärsest hetkest või sündmusest.

Valtra juhib I veerandis

Uute traktorite müük 2015 ja 2014 3 kuud Mark 2015 2014 Valtra 15 13 New Holland 13 38 Fendt 9 8 Massey Ferguson 8 8 Case IH 7 4 TYM 7 11 John Deere 6 22 Kukje 6 3 Claas 5 5 Foton 3 6 Landini 3 0 Belarus 2 5 Zetor 2 6 Chery 1 0 Deutz-Fahr 1 2 Dong Feng 0 3 LS Mtron Ltd 0 1 Kokku 88 135 Kombainid New Holland Claas Sampo Kokku

4 1 0 5

5 0 1 6

Avaldatud pildi eest maksame sulle 50 eurot puhtalt kätte!

NUMBRI FOTO! Kevadine lumi ja jää on salakavalad! Selle foto saatis meile Taivo Soots ja see on tehtud Soomaa piiril Tipu külas. Mõni aasta tagasi hooldusniite ajal üle vana jõesängi sõites jai Valtral eesmärgist puudu vaid napid sentimeetrid...aga nagu ütles Joosep Toots: “Hea, et niigi läits!”

Allikas: Liiklusregister

profi / kevad 2015

www.profieesti.ee

Sisukord

Hooldus

Töökodade asemel hooldusbussid profi piilus nelja suurema traktorimüüja hooldusbussidesse ning tegi kaasa reisi „objektile“. Mis kirevate kirjadega bussides peitub ja millega täpselt nendega sõitvad inimesed tegelevad?

Tehnikapark

Test

OÜ Männiku Piim OÜ Männiku Piim juht Avo Samarüütel räägib, et kasutusel on neil erinevaid marke masinaid ja katsetatud on pea kõiki, kuid viimasel ajal on nad truuks jäänud peamiselt ühele: sellele, mida nad isekeskis “Džonnideks” kutsuvad.

Massey Ferguson 7615 kolm versiooni

Loomakasvatus

Automaatsed söödajaoturid — meie lautade tulevik Nähes, kuidas loomakasvatuses pidevalt pingutatakse kulude kärpimise, toodangu suurendamise ja efektiivsuse maksimeerimise nimel, selleks üha uusi automatiseerimisvõtteid kasutades, ei maksa imestada, et karja toitmine üha sagedamini usaldatakse keskarvuti juhitud robotitele.

Proovisõit

Massey Ferguson pakub 150-hobujõuliste traktorite klassis kolme käigukasti (Dyna-4, Dyna-6 ja Dyna-VT) ja kolme varustustasemega ammendavat valikut — pealegi saab ostja valida nelja- ja kuuesilindrilise mootori vahel. Proovisime kuuesilindrilise seeria 7600 kolme esindajat.

Valtra T234 Versu Kuus kaarutit suures võrdlustestis

Möödunud aastal avanes profil meeldiv võimalus erandkorras proovida Valtra uue kuuesilindriliste traktorite T-seeria lipulaeva. Vähe sellest, saime ka põhjalikult tutvuda uue masina aastatepikkuse loomislooga — kuid sellest järgmises numbris.

profi / kevad 2015

Kaaruti avaldab koristatud koresööda kvaliteedile kõige suuremat mõju. Kuid lihtsalt tehniliste andmete järgi on raske õiget valida. Seepärast korraldas profi möödunud kevadel kuue kaaruti ulatusliku võrdlustesti. Ilmajumalad suhtusid üritusse soosivalt.

www.profieesti.ee

profi Power

profi Eesti juhtkiri..................................................................... 3

Uudised Tehnikauudised meilt ja mujalt......................... 6

Tehnikapark Kui palju maksab hooldusbussi väljasõit? �� 10 OÜ Männiku Piim investeerib mõistlikult �� 56

Finantseerimine Kuumakse on olulisem kui tehnika hind ��20

Test

Kiirkünni meistrivõistlused!? Internetis levivad videod (vt www.profieesti.ee) mingitest hulludest, kes künnavad, nagu oleks neil kuri kannul. profi uuris asja ja veendus, et tegu ei ole hulludega, vaid lihtsalt elust rõõmu tundvate rootslaste kambaga.

Massey Ferguson 7615 kolm versiooni �� 22 Ajame korraga põllule kuus kaarutit ��44 Kultivaator Väderstad Swift SW 440 �� 76

Kasutatud tehnika

John Deere’i T-seeria kombainid

Rahavoogude juhtimine keerulisel ajal ��36

Esmakordselt 2008. aasta viljakoristushooajaks müügile jõudnud John Deere’i T-seeria kombainid kasutavad nn TTS-süsteemi (Tangential Tine Separation). Mida tähele panna, kui osta sama, kuid pruugitud kombain?

Praktika

Kuidas parandada õhkvedrustusega istet?

Kindlustus Kuidas kaitsta end õnnetuste ees? ��38

Proovisõit Valtra T234 Versu ��40 Järelveetav taimekaitseprits Horsch Leeb 7GS ��60 Teleskooplaadur Merlo Turbo Farmer II ��64 Kompaktrandaal Amazone Certo �� 74

Kasutatud tehnika

Kui õhkvedrustusega iste enam ei tööta, võib viga olla vaid mõnes detailis, kompressori ja õhupadja rikkeid esineb harva. Istmeid tootva firma Grammer eksperdid näitasid profile, kuidas istmele uus hingamine anda.

Autod

Majandus

John Deere-i T-seeria kombainid ��68

Loomakasvatus Trioliet automaatsed söödajaoturid ��82

Tehnika Kuidas töötab traktori ABS? ��86

Praktika Mida teha, kui õhkvedrustusega iste enam ei tööta? Osta uus? Või siiski mitte? �� 88

Profi power

Renault Trafic või Opel Vivaro? Aasta alguses jõudis Eestis müügile populaarse Renault Traficu uus mudelipõlvkond. Analoogne kaubik on saadaval ka Opeli kaubamärgi all. Kuid mis neil vahet on? Tegelikult peaaegu mitte midagi...

Kiirkünni meistrivõistlused!? �� 92

Autod Renault Trafic või Opel Vivaro? �� 94

profi / kevad 2015

www.profieesti.ee

Uudised

Agriland esitleb Maamessil uut roomiktraktorit Challenger MT700E Prantsusmaal Sima 2015 põllumajandustehnikanäitusel klassis XXL aasta masina tiitli pälvinud uue seeria Challenger MT700E roomiktraktor jõuab nüüd ka Eestisse, ametlik esmaesitlus toimub tänavusel Maamessil Agrilandi boksis. Challenger MT700E on traktor, mis projekteeriti lähtuvalt põllupinna säästmisest ja maksimaalsest haakuvusest. Kolmkümmend aastat põlluharimiskogemust on tõstnud Challengeri tänaseks üheks kummiroomikute arendamise liidriks. Tema roomikute haardepind – 3,1 m² – on ratastraktorist enam kui kaks korda suurem, tänu millele väheneb mulla tihenemine tunduvalt. Iowa State University uurimise kohaselt on roomiktraktoritega haritud põldudel saagikus keskmiselt

4,2 % suurem. Eriti tundlikud kultuurid tallamise suhtes on kaer, oder ja õlikultuurid. Ka põllult põllule liikumine ei ole selle masina puhul probleem, seda tänu piisavale transpordikiirusele – 39,6 km/h. Gabariitidesse mahtuvate mõõtmetega ei vaja 400 hj traktor teel liiku-

miseks ei saateautot ega maanteeameti luba. Agrilandi kinnitusel on seitsmesilindriline 9,8-liitrine AGCO Power mootor võimsusnäitajate poolest parim omas klassis. 42-% pöördemomendi kasv tagab piisava tõmbejõu ka rasketes tingimustes ilma käiku

alla vahetamata või tööorganit mullast välja tõstmata. Kahe turboga mootor vastab kõige uuematele keskkonnastandardile Stage IV, mis saavutatakse AdBlue-lisandi (SCR) ja väljalaskegaaside re-tsirkulatsiooniga (cEGR), kuid seda juba ilma tahmaosakeste filtrita (DPF). Nüüdisaegses ergonoomilises kabiinis on olemas kõik, mis võimaldab töötada pikki tööpäevi ilma juhti liigselt koormamata. Lihtsalt seadistatav põlluotsa-automaatika teeb mitmed tööoperatsioonid vaid ühe nupuvajutusega. Parima sõidumugavuse tagavad vedrustusega Mobil-Trac roomikud, aktiivvedrustusega iste kohandub täpselt operaatori järgi ja paralleelsõiduseade Auto-Guide tagab parima efektiivsuse erinevatel põllutöödel.

Esimene Berthoud Raptor 4240 FC Baltimaades

GPS paralleelsõidu seadmete sooduskampaania! Hinnad alates 1750 € + KM Täpsem info kodulehel www.agroproff.ee

Eestisse jõudis uus ja ainulaadne iseliikuv taimekaitseprits Berthoud Raptor 4240 FC, mis on esimese taoline masin Baltikumis. Seadme paak mahutab 4200 liitrit, suurimaks eripäraks on tal aga eesmise asetusega sujuvalt üles ja alla liikuv kabiin. Selles on 180 kraadi pöörav õhkiste, kliimasüsteem ja eeskujulikult toimiv mürasummutus. Masin on varustatud integreeritud juhtarvutiga EC Tronic, millega kaasneb juhtmevaba 15 funktsiooniga juhtpult e-Pilot. Iseliikuvale pritsile on paigaldatud ka firma Müller Elektronik GPS-põhine sektsiooni juhtimise ja paralleelsõidu seade Track Guide III. Jõuallikaks kasutatakse ökonoomset Deutz 217 hj mootorit, mis on ühendatud hüdrostaatilise käiguosaga. Maksimaalne kiirus on 40 km/h ja töökiirus kuni 22 km/h. Masinal on nelikvedu ja sildadel diferentsiaali lukustid, standardvarustuses on esirataste pööramine, 4 ratta pööramine ja nn „krabikäik“. Raptor FC pritsidel kasutatakse kahekojalisi tsentrifugaalpumpasid vooluhulgaga 550 l/min. Berthoud taimekaitse pritside esindaja Eestis on Agroproff OÜ. www.profieesti.ee

Töö kiidab tehnikat! Põllutöödeks sobiva ilma tellimine on keerukas. Oluliselt lihtsam on soetada tehnika, mis tagab töökindluse igal ajal, sõltumata ilmast! Honda pumbad ja generaatorid - legendaarne töökindlus ja usaldusväärsus.

Küsi pakkumist ja tutvu tootekataloogidega www.honda.ee.

Uudised

Latter NT tõi turule uue nisapuhastussüsteemi Loomakasvatusfarmide sisustuse müüja Latter NT OÜ tõi Eesti turule uue nisapuhastussüsteemi Puli-Sistem F60, mis peseb, desinfitseerib ja kuivatab lehma nisad vähem kui 10 sekundiga enne lüpsmist. Ettevõtte teatel aitab see märgatavalt suurendada lüpsiplatsi läbilaskevõimet ning alandada ka jooksvaid kulusid. Uue nisapuhastussüsteemi töö on tõhus mitmes mõttes: esmalt ta peseb, siis masseerib, desinfitseerib ja kuivatab lehma nisad enne lüpsmist. Massaaž stimuleerib udaraid, mis omakorda võimaldab kiiremat ja tootlikumat lüpsi. Teine oluline osa puhastusprotsessis on aga esimeste piimatilkade eemaldamine, mis aitab vähendada bakterite ja somaatiliste rakkude arvu.

F60-süsteem sobib igale lüpsiplatsile, seda on lihtne ja kiire ühendada ning ka lihtne kasutada: see ei vaja nisade puhastamiseks muud kui sooja vett ja keemilist lahust, mis omavahel kindlas vahekorras segatakse. Valminud segu puhastab hoolikalt nii nisa pealispinna, udara ümbruse kui ka nisaotsa ning sfinkteri ning hoiab nisad pehmed ja sitked. Kemikaali müüb sama ettevõte, mis seadmeidki — Latter NT OÜ. Toote kohta saab lähemat teavet: www.latter.ee

Haagiskogurite sooduspakkumine! Strautmann Giga-Vitesse CFS 4001 Maht 72 m³, 45 nuga Jõuvajadus alates 160 hj Soodushind: 72 600 € + KM

Manitou Group avas Riias uue koolitusja tugikeskuse Teleskooplaadurite turuliider Eestis Manitou avas veebruaris Riias uue ja kaasaegse koolitusja tugikeskuse, kus hakatakse välja õpetama Balti- ja Põhjamaade edasimüüjate tehnilist personali, kuid ka kliente. Varem säärane keskus siinkandis puudus ning koolitustele tuli sõita Prantsusmaale. Manitou Group president ja tegevjuht Michel Denis tunnistas avamisel, et Riia valiti uue koolituskeskuse asukohaks peamiselt kahel põhjusel: esiteks on Riia logistilisel sobiv kohaletulekuks Manitou-Nordic riikidest, kuhu kuuluvad Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra, Island ja Taani. Teiseks, puhtpragmaatiliselt, on Balti riikides igati kõrgetasemeline töökultuur ja sobiv kinnisvara hinnatase. Avamisel viibinud tippjuhid, esinduste töötajad ja kliendid

tõdesid, et uus ja logistiliselt heas kohas asuv koolituskeskus aitab edaspidi märksa paremini hoida Manitou tehnilist teenindust tasemel. Manitou Group toodab erinevaid tõstemasinaid ehituse, tööstuse ja põllumajanduse tarbeks. Kui kogu maailmaturu ulatuses on põllumajanduse osakaal umbes 35% tootmismahust, siis Baltimaades on see Manitou-Nordic tegevdirektor Ilmars Nartishi sõnul poole rohkem, ligi 70%. Eestis vahendab Manitou tehnikat Intrac Group koosseisu kuuluv tütarfirma Intrac Eesti, mille juhatuse esimees Tanel Teimann märkis, et viimane aasta oli neile igati edukas. Müüdi 51 masinat ja põllumajanduses enimkasutatava tooteliigi — teleskooplaadurite — osas oli Manitou 42%-ga kindel turuliider.

Manitou Group: ■1 859 – GEHL ■1 880 – Mustang ■1 957 – Manitou ■T äna töös: 160 000 masinat / 120 000 000 töötundi aastas ■T ootevalik: 400 mudelit ■0 6.01.2015 – anti üle 500 000. masin ■R edUCE – tänane „slogan”, mis osundab tehnoloogilisele arengukavale CO emissiooni vähendamiseks heitgaasides 80% võrra. Manitou-Nordic koolituskeskus Riias Baltias Industrials Parks territooriumil: ■ Büroo- ja konverentsiruumid: 200 m2 ■ Masinate näituseruumid: 200 m2 ■ Töökojad: 400 m2 www.profieesti.ee

Piiratud koguses piiramatuid võimalusi! Hind al. 105 000 EUR Küsi pakkumist!

Einar Mikson Deutz-Fahr tootegrupijuht Tartu-, Põlva-, Valga- ja Võrumaa Tel 514 2334 einar@jatiina.ee

Urmo Orav Traktorite müügispetsialist Lääne-Eesti, saared, Pärnu- ja Viljandimaa Tel 58 866 014 urmo@jatiina.ee

Tõnu Veiram Traktorite müügispetsialist Jõgeva-, Järva-, Tartu-, Lääne- ja Ida-Virumaa Tel 53 338 847 tonu@jatiina.ee

www.jatiina.ee Deutz-Fahr traktoritega saad tutvuda Maamessil Oilseeds stendil (VP-35)

Hooldusbussid

Nelja Eesti suurema traktorimüüja hooldusbussid: mida nad endas peidavad ja milliseid töid nendega tegema sõidetakse? profi piilub telgitagustesse.

Endised majanditöökojad on kolinud väikebussidesse Uuemal ajal on kadunud majandite suured töökojad ja masinakeskused. Nende asemel liiguvad meie teedel kirevate logodega kaunistatud ja tähtsaid asju ajavad väikebussid.

Fella niidukid

FELLA-Werke GmbH | www.fella.eu

E IN MAD NY A GERM

änapäeval ostetud põllumajandustehnikat ei saa enam remontida ja hooldada kolhoosiaegses töökojas, sest see kõik eeldab vastavat väljaõpet ja eriseadmeid. Kogu hooldus- ja remonditöö on korraldatud müügiesinduste poolt, kes saadaval vajaduse korral kohale oma hooldusmeeskonna. Milline näeb välja üks tänapäevane hooldusbuss ja millega sellega meeskond täpselt tegeleb? profi käis kaasas nelja 2014. aastal kõige enam traktoreid müünud esinduse hooldussõidul, heitis pilgu hooldusbussidesse ja tutvus meeskondade tööga. Jaanus Kilgi

Miks on kliendile firmahooldus vajalik ja kuidas see toimib?

www.agroproff.ee

FELLA NIIDUKID: PROFESSIONAALSED, VÕIMSAD, SOODSAD Läbi proovitud ja ennast tõestanud moodullatt kasutamiseks kõikides tingimustes Voolojooneline niidu latt niiduse ideaalseks liikumiseks, tulemuseks puhas niidus Puhas lõige tänu niiduketaste suurele ülekattele Soodne tänu hästi kaitstud ketastele ja moodulitele Töökindel disain

rne, kuid kabineti seinad Alo Järve töökoht on familiaa ega. kaetud juhendit

e: „Esmalt on see nõue Tatoli AS hooldusjuht Alo Järv , kuid peamine siiski, garantiitingimustele vastamiseks a säilimise. Hoolduse et see tagab masina tööseisukorr t informatsiooni, mis käigus koguneb palju võrdleva ne-teenuseid meie Onli a. aitab probleeme ennetad kasutajast, kui palju praegu ei kasuta ja palju sõltub vahemiku arvesteid. jälgitakse trak torite hooldus jul töökäsuga ja iga erku pab Tööd registreeritakse ajalugu.” ldus hoo masina kohta on olemas

www.profieesti.ee

Taure AS hooldusjuht Janek Peru: „Kui masina omanikule on oluline selle pikaealisus, siis ei ole talle tarvis selgitad a, miks on oluline kinni pidada tootjatehase poolt kehtestatud plaanilise hooldus e ajakavast. Paraku oleme kohanud ka mitm eid kliente, kes hoolduse maksumuse asem el eelistavad „kokkuhoitud” raha välja käia rem ondi eest. Kõik hooldus- ja remonditööd salv estatakse masina hooldusajaloos, kuid automaatset hoolduse teavitust me ei kasu ta ”

Taimo Jürisoo koos Tartu keskuse hooldusjuhti Meelis Suurmaniga näitab paberivaba tööarvestust.

Kesko Agro AS hooldusjuht Taimo Jürisoo: „Garantiikohustus, kindlustunne kasutamise osas. Esineb keerulisemaid probleeme, mis vajavad erivõtteid ja/või -vahendeid. See sisaldab ka kontrolltegevust eelkõige arvutihoolduse seisukohalt. Tööarvestuses on Konekesko Eesti AS uhkuseks paberivaba asjaajamine. Töökäsud ja raportid esitatakse tahvelarvutite abil momentaalselt. See parandab oluliselt operatiivsust.”

Janek Peru kabinet on lausa „kor d ise”.

Jaanus Metsaots töötab avatud planeeringuga büroos.

Stokker Agri OÜ hooldusjuht Jaanus Metsaots: „Tarkvara, veakoodid, kalibreerimised, jms. Juht ei tegele nendega. Firmahooldus annab garantii nii kasutajale kui ka tehasele. Mehaanik teab ja oskab jälgida probleemseid kohti. Vähestel masinatel kasutatakse ka online-andmevahetust „JD-Link“. See võimaldab jooksvalt jälgida masinate diagnostikakoode ja paremini ette valmistuda väljasõiduks. ”

Hooldusmeeskondade struktuur Tatoli AS

Stokker Agri OÜ

Taure AS

Konekesko Eesti AS

Tartu, Mäo, Pärnu, koostööfirmad Kehtnas ja Viru-Nigulas

Tallinn, Tartu, Paide

Türi, Tartu

Jüri, Mäeküla, Tartu

6 suurt ja 4 väikest, lisaks koostööfirmad

12 suurt ja 2 väikest

16 suurt ja 2 väikest

Keskmine tööraadius, km

<100

mitte üle 100

~100

Keskmiselt hooldatavaid masinaid bussi kohta

60-70

40-50

120-150

~40

Hooldus ja pisiremont ~50%, ülejäänu moodustavad masina müügiga kaasnevad tööd

Hooldus ja remont ~60%, ~40% uute masinate müügiga kaasnevad tööd

Vanematel enamasti täishooldus ja remont, uuematel kõik hooldustööd

50% töödest toimuvad väljas, sellest 40% hooldus, 60% remont.

Tartus ~10, esindustes 2-4

Tallinnas 3, Paides 6, Tartus 4.

Tartus 4, Türil 6.

Igas keskuses 8-10

Esindused Hooldusbusse

Tööde jaotus Traktorikohti töökodades Spetsialiseeritus Töötunni hind, €

Kõik teevad kõiki töid, spetsialiseerumine elektroonika ja diagnostika osas. 39,6

57*

Mehaanikud – hooldusinsenerid diagnostika 39

Töö nädalavahetustel: Tatoli AS, Taure AS: Hooajal on valves nii mehaanik kui ka varuosamüük. Stokker Agri OÜ, Konekesko Eesti AS: Hooajal on väljasõiduvalmiduses nii mehaanik kui ka varuosamüük. Osadel firmadel rakendub töövälisel ajal eritariif või täiendav teenustasu. * Stokker Agro hind erineb, kuna neil puudub eraldi kilomeetritasu, mis teistel on 50-60 senti/km. Samas on Stokker Agrol ainsana väljasõidutasu 62 €.

profi / kevad 2015

www.profieesti.ee

Hooldusbussid

Tatoli AS: Opel Movanoga garantiiremonti tegema AS Tatoli hooldusbussiks on paar aastat vana pika kerega Opel Movano, mille aastane läbisõit jääb 25 000 km ringi. Tatoli bussi tutvustas noorema põlvkonna mehaanik Rein Sarv, kes alles alustas selles ametis. Täpsemalt on ta hooldusi teinud vähem kui aasta. Varasem töökogemus sisaldab aga tervet nelja aastat remondilukksepana. Lisaks omab ta sarnaselt paljudele eakaaaslastele ka masinatöö kogemusi Austraaliast.

Tatoli Movano on sisustatud eritellitud riiulisüsteemiga, palju on ka enda kohandatud konstruktsioone. Lisaks „kohustuslikule” kompressorile on olemas ka generaator ja väiksemaks voolutarbeks 600 W inverter. Õlivahetuse hõlbustamiseks on neli 80 l pneumotankurit ja õli väljaimemispaak. Samuti on bussi peremees kogunud, välja lõiganud või painutanud valiku erinevaid kanistreid, nõusid, lehtreid ning renne õli väljalaskprofi / kevad 2015

miseks ja kogumiseks kõikvõimalikest kohtadest. Enamasti on töövahendid ja karbid-kastid ka sildistatud. Silma paistis üldine heakord, mida kinnitas ka nähtaval kohal asuv suur põrandahari. Hea salongivalgustus ja sisseehitatud suruõhutorustik mitmete väljaviikudega. „Nagu uus”.

Mõnikord vajavad tööd „kolmandat kätt”, kelleks siis tavaliselt on võtta masina omanik.

Kogumisvann tööpiirkonnas.

Rein Sarve seekordseks tööülesandeks oli garantiiremont, ehk sedapuhku näidati profile olemuselt üsna lihtsat tööd. Vahetamist vajas üks andur ja pidurid seadistamist. Muidugi võib garantii alla käia ükskõik milline remont, kus on tuvastatav kas materjali- või koosteviga. Väärarvamus on, et garantii hõlmab kasutajale kõik. Tegelikult kompenseerib valmistajatehas ainult varuosade ja töö maksumuse. Garantii ei hõlma ametlikult ei transporti ega sellega kaasnevaid kulusid. Antud tööde teostamisel küsitavusi ei esinenud. Õlitilkumise vältimiseks pandi masina alla kogumisvann. Töö vormistati töökäsul ja sellele võeti ka kliendi allkiri. www.profieesti.ee

Mida täpsem tegu, seda rohkem tulu

dihaldur Klien

Eraisiku ndus panga te ettevõt ikele sobivad oman teenused a pang

Finants ee uute se rimine ad soetam mete in hoone e, te ehitam ine

Va rak sea ind d lu kin hoo met n d õn lusta et ne va tu stu

ne mi eri ste de ve ba ite In va end ine h va utam ig pa

Nõustamine Eluk ude ettevõtte g o in vo ne t a ö h öan dlust ﬁnantstervise Ra htimi e d t ö ötaja jap us j ju emat a e hindamine, uute t e d k r i a i skid e elug nsio p eg a t v õ u e i m g a n s a e n r l u h a s m t e u tä mine ja pe aand seotu st a kse analüüs a n d ma õimald dele e, pan sionis mine v ienti ust s e ine am e kl ine m e s

Klient

ng ak on tor id

SEB Ette nõu võtte stamin e

t 24

Pa pa rtne kku rite mis ed

Registreerige nõustamisele www.seb.ee/arikliendihaldurid

li he k a v i us st hv õrgu a R v

Toote- tid lis spetsia

Põllumajandusettevõtte terviklik nõustamine

III pensionisamba kindlustustooteid pakub AS SEB Elu- ja Pensionikindlustus. AS SEB Elu- ja Pensionikindlustus ja AS SEB Pank vahendavad AS-i SEB Varahaldus pensionifonde. Enne tööandjapensioni osas otsuse tegemist palume tutvuda kindlustuslepingu tingimustega ja/või fondi osakute avaliku pakkumise prospekti, lihtsustatud prospekti ja muu III samba pensionifondide kohta avaldatud teabega SEB kodulehel www.seb.ee. Enne lepingu sõlmimist tutvuge tingimustega www.seb.ee ja vajadusel küsige lisainfot pangakontorist. Varakindlustust pakub UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaal. SEB Pank tegutseb UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaali kindlustusagendina ja on kantud Finantsinspektsiooni kindlustusagentide nimekirja, mille leiate aadressilt www.fi.ee.

Hooldusbussid

Stokker Agri OÜ: Peugeot Boxeriga vahehooldusesse Stokker Agri OÜ teeb hooldustöid kolm aastat sõitnud Peugeot Boxeriga, aastas läbib seegi buss umbes 25 000 km. Stokker tehnohooldussussi esitlenud hooldusmehaanik Cristo Karisonil täitub selles ametis peatselt neli aastat. Cristo räägib teekonnal innukalt nii talupidamisest, piimakarjast, jahindusest, kui muudest oma hobidest. Stokkeri Boxer erines teistest bussidest selle poolest, et enamus kandekonstruktsioone ja riiuleid, samuti töölaud kruustangidega, olid omavalmistatud. Tagumise osa moodustasid kolm tankuripüstolit voolikutrumlitega. Samas asusid ka kompressor ja generaator. Bussi keskele jäi avar ruum, kuhu olid paigutatud kolm 200-l vaati pneumopumpadega. „Suurte vaatidega õiendamine on mugavam, ei ole iga päev täitmist,” tunnistas Cristo. Bussi esiosa moodustas üsna avar töölaud koos kõike vajalikku sisaldavate kappidega. Selle bussi märgusõnaks sobibki kõige paremini sõna: „Avar!” profi / kevad 2015

Cristo Karisoni ülesandeks oli seekord teostada üks vahehooldus. Masinaid oli sedapuhku koguni kaks: mõlemad pisikesed John Deere Gatorid. „Mis siis, et väikesed masinad, hing on neil ikka sama,“ nendib Cristo ja tunnistab samas, et tegelikult on pigem nii, et mida suurem traktor, seda lihtsam on sarnaseid töid teha.

Väikese masina juures on tihti probleem, et „käsi ei mahu vahele”.

Hoolduskleebiseid paigaldasid ka mõned teised firmad.

Hooldus orienteeritakse kõige väiksema õlivahetusvälba järgi. Tavaliselt on tegemist mootori õlivahetusega, kuid vahehooldus tähendab üldjuhul vähemmahukamate tööde nimekirja, mis hõlmab eelkõige seisukorra kontrolli ja vahel ka täiendavate filtrite (näiteks kütuse- või hüdrofiltrite) vahetamist. Hoolduse alustamisel seekord mingit dokumentatsiooni ei täidetud. Töö tegemine ise käis lihtsalt ja kindlalt. Kui see tehtud, vormistati see ka hooldusraamatus. Järgmise hoolduse meeldetuletuseks kinnitati masinatele margivärvides hoolduskleebised. Töö sai kiire ja korralik! www.profieesti.ee

Volvo Estonia OÜ müügi- ja hoolduskeskused asuvad Tallinnas, Tartus ja Pärnus.

Hooldusbussid

AS Taure: Fiat Ducato ja korrapärane Valtra hooldus Taure AS bussiks on kolmandat aastat käigus olev Fiat Ducato. Selle aastane läbisõit ulatub keskmiselt juba üle 30 000 km. Taure bussi esitlenud hooldusmehaanik Janek Mõim on suurte kogemustega asjatundja, töötanud hooldusmehaanikuna juba seitse aastat. Mees on kursis kõigega, mis puudutab maaelu: traktoristiametist nii endisaegses suurkolhoosis, kui selle järglasest põllumajandusühistus. Teab jahindusest ja kõigest muustki. Antud hooldusbuss on kavandatud spetsiaalselt tehnohooldusteks. Märgusõnadeks on, et lisaks käesolevaks tööülesandeks vajalikule on kaasas ka kõik, mis tarvis vähemalt veel kahe masina hoolduseks. Tagaosa sisaldab eelkõige riiuleid õlinõude ja filtrite ning muude osadega. Töölaud koos tööriistasahtlitega asub eespool. Samas on ka kompressor ja 150 l hüdro-transmissiooniõli pneumotankur. Muude, väiksemates kogustes õlide vahetamiseks, leidusid mõned pneumokanistrid. Töise pilguga vaadates: „Näib usutav”. Seekordseks täishoolduse „ohvriks“ 10 aastat vana Valtra traktor, millel sai täis 15 000 töötundi. Täishooldus profi / kevad 2015

Klappide reguleerimisest keerulisem on neile juurdepääs>

Mugav, kui töökohal on olemas kanal>

tehakse masinal pikema perioodi järel ja see sisaldab praktiliselt kõiki hooldus- ja kontrollitööd. Vahetamisele kuuluvad tihti kõik ekspluatatsioonivedelikud, lisaks määritakse, kontrollitakse ja reguleeritakse. Töö alguse, kulgemise ja lõpu määravad mehaaniku väljakujunenud harjumused. See algab reeglina dokumentatsioonist

(kontroll-lehel), ehk olukorra ja töö alguse fikseerimisest. Kogenud mehaanikuna Janek Mõim kontroll-lehel näpuga järge vedama ei pea ning silma torkas asjatundja väljakujunenud rutiin – asjad jaotati laiali, igale tööle võeti kohe kaasa õiged vahendid. Samuti kõrvaldati koheselt juhuslikud mahatilkumised ja tekkiv praht. Iga tööetapi lõppedes viis Janek Mõim mittevajalikuks muutunud tööriistad oma kohale tagasi. Muljet avaldasid hoolduskomplektid vastavalt markidele ja hooldusliigile, mis sisaldavad kõiki vahetamisele kuuluvad filtreid ja tarvikuid. Üheks aeganõudvamaks tööks oli määrdeniplite vabastamine, millel on kombeks teatava määrimisloogika korral kinni kuivada. Mitu määrdepritsi otsikut hooajal kulub? „Võib arvestada, et kolm-neli,” kostis Janek Mõim vastuseks. Leitud pisivigade ja juhi täiendavate märkustega tegeleti pärast rutiinseid töid. Töö lõpetas töötundide kontroll ja jutuajamine traktoristiga. Töökäsk täideti korrektselt, hooldusajaloo ja soovituste jaoks pandi kirja kõik leitud asjaolud. Täishooldusel ilmneb tihti ka pukside ja liigendite kulumine. Kuna tavaliselt taolisi varuosi kaasa võtta ei teata, antaksegi omanikule asjakohased soovitused. www.profieesti.ee

PROFESSIONAALSED PAARIMEHED Töökas Toyota Proace Peatamatu Toyota Hilux

Toyota PROACE ning Toyota Hilux on iga töömehe unistuste tööriistad – vastupidavad ja võimsad, paindlikud ning säästlikud. Tõsiselt hea hinnaga Hilux - hinnavõit kuni 3900 eurot Proace on puhas töövõit - hinnavõit kuni 5900 eurot

Broneeri proovisõit toyota.ee Kütusekulu 6,4-8,6 l / 100 km, CO2 emissioon 168-227 g/km. Kampaania kestab kuni 30.06.2015 või seni, kuni kampaaniaautod on saadaval. Fotod on illustratiivsed.

Hooldusbussid

Priit Soosaar näitab universaalset testkaablit, millel praktiliselt kõik traktoril kasutatavad pistikutüübid. Uksel paistab kätepesunõu, konditsioneeri testkomplekt ja taamal toiteaparatuuri testvahend.

Konekesko Eesti AS: Volkswagen Transporter ja modifitseerimistöö Konekesko Eesti AS teeb oma hooldussõite kolm aastat vana Volkswagen Transporteriga, aastaseks läbisõiduks kujuneb keskmiselt üle 25 000 km.

hooldusbussist. Teisel riiulil hakkas silma omakombineeritud abivahend pumppihustite lekkevoolutestiks. Bussis näis leiduvat kõike, kuid seesviibimiseks oli see pisut madalavõitu. „Suurtel meestel on millegipärast tihti väikesed bussid,” muigab Soosaar ka ise selle peale.

Konekesko hooldusbussi esitlenud diagnostik-insener Priit Soosaar on suurte kogemustega spetsialist, kes on töötanud ettevõttes juba seitse aastat, sellest viimased neli insenerina. Teel „objektini“ ja tagasi võis temaga vestelda nii autode remondist ja „tuunimisest“, motospordist, kui ka muusikast. Võrreldes teistega on tegemist suhteliselt väikese masinaga. Ehkki õlivahetuseks on olemas mõned ämbrid ja abinõud, pole see töö ega varustus siiski esmased. Bussi sisustus on suunatud eelkõige masinate diagnostikale, elektrija toiteaparatuuri töödele ja elektroonikale. Olemas on konditsioneeride testkomplekt ja väike nõu külmutusainega, loomulikult ka kompressor ja lahtikäiv tööriistakohver. Sisustus on liikunud bussist bussi ja pidi Priit Soosaare sõnul olema pärit juba Kesko Agro esimesest profi / kevad 2015

Ka siin oli vajalik „kolmas käsi”.

Paberivaba allkiri kliendilt.

Priit Soosaare seekordseks tööks oli „modifitseerimine“. Tegelikult puudub konkreetse töö puhul selge piir garantiiremondi ja modifitseerimise vahel. Masinate „lastehaigusi” kõrvaldatakse ju pidevalt. Ka antud juhul oli tehas muutnud esitulekandurite konstruktsiooni ja need kuuluvad logisema hakkamisel tasuta väljavahetamisele. Töö vormistati paberivaba dokumentatsiooni abil, mis tähendab, et online-registreerimised tuleb teha nii saabumisel kui töö lõpetamisel. Selleks on vajalik internetiühendus ja tahvelarvuti. Samasse ilmub vahepeal hooldusjuhi poolt lisatud informatsioon, sealhulgas võivad ilmuda ka uued tööülesanded. Töö lõpetamisel andmeside seanss kordus. Lisaks lõpetamisajale kanti sisse ka lisamärkused. Kliendi allkiri võeti samuti elektrooniliselt. www.profieesti.ee

Mis uhke torm!

Auto

Kas oled juht, kes lähtub roolis emotsioonidest? Või mõtled sõites pigem sellele, kuidas ohutumalt ühest kohast teise jõuda? PZU Kindlustus tõstab fookusesse ennetuse ja tahab olla liikluses õnnetusest alati sammu eespool. Kui oled juht, kes sellest lugu peab, siis tule ja saame tuttavaks!

1526 pzu.ee Tutvu kindlustustingimustega www.pzu.ee ja vajadusel pea nõu telefonil 1526. Kindlustusteenuse pakkuja on PZU Kindlustus.

Ettenägeliku juhi kindlustus

Finantseerimine

Kuumakse on olulisem kui tehnika hind Kui keegi Maamessil mõne vajaliku tehnika ostumõtte pelgalt seetõttu juba eos peast viskab, et hind on liiga kõrge, siis SEB partnersuhete osakonna juhataja Rein Karofeld soovitab põllumeestele hinnanumbrisse siiski mitte liialt kinni jääda. “Võib juhtuda, et oluliselt kallim masin on sedavõrd palju efektiivsem, et kogukulu kuus kasvab vaid pisut või üldsegi mitte,“ lausub Karofeld, kelle sõnul on tehnika hinnast märksa olulisem see, kui palju efektiivsemalt see suudab tööd teha. Enne uue tehnika ostule käegalöömist tasub rahulikult maha istuda ja pisut arvutada: kui palju võtab kütust olemasolev tehnika, kui palju uus? Kui palju töötunde ta aitab kokku hoida? Kui palju võimaldab ta säästa varuosadelt? Kui palju parema töötulemuse ta teeb? Momente, mille üle mõtiskleda on Karofeldi sõnul väga palju ja sageli osutub tehnika enda liisingu kuumakse vaid väikeseks osaks kõikidest muudest antud tööga seotud kuludest. Aus enesele otsa vaatamine hetkel kõige olulisem Et igaüks leiaks endale sobivaima lahenduse, selleks on SEB kliendihaldurid igati valmis omalt poolt erinevate arvutustega aitama ning ootavad kliente oma kontoritesse nõustamisele. Ka Maamessil ollakse koos kindlustuspartner PZU-ga eeskätt just samadel eesmärkidel. Kuid mitte ainult. „Peame põllumehi oma väga headeks partneriteks ja meie soov on anda kõik endast olenev, et praegused keerulisemad ajad võimalikult valutult üle elada,“ lausub Karofeld. Tema sõnul on tänavune kevad ilmselt üks raskemaid viimastel aegadel. Piimaprofi / kevad 2015

ja teravilja ostuhind on madal, alanud on kevadtööd, mis nõuavad raha. See kõik kokku tähendab seda, et iga põllumajandustootja peab olema enda vastu aus ja julgelt vaatama otsa ka kõige mustematele stsenaariumitele. Mis saab siis, kui kokkuostuhinnad peaksid veel langema? Kui suureks võib halvimal juhul muutuda käibevahendite puudujääk? Mille arvelt seda katta? Kust kokku hoida? Kui suur on omaniku võimekus täiendavalt panustada, kas ja millal kaaluda maksepuhkuse taotlemist tehnikale? Selliseid analüüse tasub teha iga kuu, või vähemalt kord kvartalis. Eelmisest majanduskriisist meenutabki Karofeld just seda, et põllumehed on juba oma loomult väga tublid ja kohusetundlikud ning väga vähe oli tegelikult neid, kelle olukord päris keeruliseks muutus või kes olid sunnitud tegevuse lõpetama. Küll aga esines tihti selliseid olukordi, mida oleks saanud õigeaegse reageerimisega oluliselt kiiremini ja valutumalt positiivsesse suunda pöörata. Turg paraku jätkuvalt languses Kui võrrelda traktorite müüki aastatel 2013 ja 2014, siis langes Karofeldi sõnul uute traktorite müük mullu üle 25%. Kombaine müüdi varasematel aastatel u 120-130 tükki aastas, eelmisel aastal vaid 80 ringis. Ning langustrend jätkub paraku ka veel sel aastal. „Tegemist on kahe olulise asja kokkulangemisega. Esiteks muidugi toodangu kokkuostuhinna järsk langus. Teiseks aga ka see, et viimastel aastatel on puudunud PRIA toetus uue tehnika ostule. Nüüd tuli see tagasi ning sügisel

jõuavad tootjateni järjekordse toetusvooru summad. Tehnikat ostetakse aga 2/3 ulatuses aasta esimeses pooles, ehk reaalselt tõusu võib loota alles aastal 2016. See aasta võib tulla veidi erandlik, kus ka aasta teine pool näitab esimesega võrreldavat tulemust,“ võttis Karofeld kokku olukorra meie uue põllumajandustehnika turul. Innovatiivsus võtmesõna Uus ja efektiivne tehnika võib olla üks võtmesõna raskest olukorrast väljatulekust. „Loomulikult ei sunni keegi kedagi tegema midagi sellist, mis hetkeolukorras võib olla liiga riskantne. Kui aga keegi on jõudnud otsuseni, siis meie poolt on valmisolek ostu toetada jätkuvalt olemas ja oleme püüdnud pakkuda nii paindlikke lahendusi kui vähegi võimalik,“ kinnitab Karofeld, kelle sõnul on näiteks kombainide ostmisel levinud selline variant, et igakuiselt makstakse vaid intresse ning põhiosamakse ühekordselt alles aasta lõpuks, kui teravilja müügist saadav raha ja erinevad toetused on üle kantud. Samuti ei ole liisinguga finantseerimisel mingit vahet, kas ostetakse uut või kasutatud tehnikat ning kes on müüja. Loomulikult on kõigile osapooltele mugavam, kui vara ostetakse SEB Liisingu koostööpartneri käest, kuid tehing ei jää ka muudel juhtudel tegemata. Kui Eestist mõnda masinat ei leia, võib selle osta mujalt. Panga jaoks ei ole vahet. „Küll on mõistagi oluline see, et põllumees ise on kindel investeeringu otstarbekuses ning koostöövalmis. Mida meie põllumehed reeglina ka on.“ www.profieesti.ee

UUS

SUBARU OUTBACK TULE

SÕIDU I V O O R P

L E!

SUBARU OUTBACK € alates

29 500

Esitleme uut Subaru Outbacki, pideva nelikveo ja senisest veelgi jõulisema iseloomuga krossoverit, milles rohkelt ruumi ka sinu kõige suurematele seiklustele. Uudisena on Outbacki põhivarustuses maailma parimate hulka kuuluv juhiabi süsteem EyeSight automaatpidurduse, liiklusvooga kohanduva kiirushoidiku ja muude kasulike funktsioonidega. Ehitajate tee 122, Tallinn tel 659 9499 tallinn@autospirit.ee www.autospirit.ee

Kütusekulu 6,1-7,0 l/100 km, CO2 heitmed 159-161 g/km.

3 AASTAT TASUTA HOOLDUST

Traktorite test

Massey Ferguson 7615 kolm versiooni:

Igaühele oma MF

Massey Ferguson pakub 150-hobujõuliste traktorite klassis kolme käigukasti (Dyna-4, Dyna-6 ja Dyna-VT) ja kolme varustustasemega ammendavat valikut – pealegi saab ostja valida nelja- ja kuuesilindrilise mootori vahel. Proovisime kuuesilindrilise seeria 7600 kolme esindajat.

ida pikem menüü, seda raskem valik. Samamoodi läheb elu keeruliseks, kui hakkate uurima MF seeriate 6600 ja 7600 reklaamimaterjale. Seepärast valisime 150-hj nimivõimsusega traktori 7615 ja katsetasime selle kolme versiooni: ■n elja käiguvahemikuga, 40-km/h-tippkiiruse ja lihtsaima varustusega MF 7615 Dyna-4 Essential; ■ kuue käiguvahemikuga, 50-km/h-tippkiiruse ja parema varustusega (sh juhtpaneel-käetugi, elektrooniline profi / kevad 2015

pöörlemissageduse mälu ja 110 l/min tootlikusega koormustundlik hüdrosüsteem) MF 7615 Dyna-6 Efficient; ■ astmevaba käigukastiga, 50 km/h tippkiiruse ja “eksklusiivse” varustusega (millesse kuulusid näiteks poolaktiivne kabiinivedrustus, “Super DeLuxe”-iste, Datatronic-monitor ja automaatne kliimaseade) MF 7615 Dyna-VT Exclusive. Kõik kolm testiosalist pidid alustuseks DLG testikeskuses läbima põhjaliku mõõtmisprogrammi. Ja ennäe, juba jõuvõtuvõlli test tõi esile esimese erine-

vuse. Pole ka ime, sest käikudega traktorid pakuvad lisavõimsuse (Boost) funktsiooni, mis astmevaba kasti korral puudub. Dyna-4 jaoks lubab MF transporditöödel 3 käigust (9,6 km/h) alates 15-hobujõulist võimsuselisa, Dyna-6 aga peaks nii jõuvõtuvõllitöödel kui käigust 2D (ca 7 km/h) alates isegi 25 lisahobujõudu. Tulemuste õigeks hindamiseks tuleb ka teada, et MF lubab oma tutvustusmaterjalides traktori võimsuseks “ainult” 140 hj (103 kW), kuid homologeeringus (loe: traktori registreerimistunnistusel) on kirjas 150 hj/110 kW. Seda esineb harva. www.profieesti.ee

Sama usaldatavalt annab MF ka jõuvõtuvõllilt saadavad maksimaalvõimsused: Dyna-4 jaoks 125 hj/92 kW ning Dyna-6 ja Dyna-VT jaoks 125 hj/100 kW. Kõik testiosalised said lubatuga lahedalt hakkama! Dyna-4 jõuvõtuvõllilt mõõdeti nimipööretel 97,5 kW ja maksimaalselt 100,2 kW 2000 p/min korral. Dyna-6 arendas mootori nimipöörlemissagedusel 99,0 kW ja maksimaalselt (1800 p/min juures) koguni 107,3. Samamoodi esines Dyna-VT –nimipööretel 98,1 ja maksimaalselt 105,6 kW. Võimsusest niisiis puudu ei tule! Kuid täpsustada tuleb boost-funktsiooni küsimus, mille Massey Ferguson testi huvides ka paigalseisus sisselülitatavaks muutis. Et tavavõimsused juba tootja antuid märkimisväärselt ületasid, sai Dyna-4 kolmandast käigust alates lubatud 15 hj asemel juurde ainult 7 hj/5,4 kW. Ning Dyna-6 võimsuselisa moodustas nii 2D-käigust alates kui jõuvõtuvõllitöödel ainult 3,4 hj/2,5 kW, ja seda 25 hobujõu asemel! Selles valguses ei tundugi Dyna-VT lisavõimsusfunktsiooni puudumine esialgu kuigi suure puudujäägina. profi / kevad 2015

Veovõimsuse mõõtmisi uurides arvamus muutub. Mõlema käikudega traktori tulemuse olid üsna võrdsed – 90 kW nimipööretel ja 95 maksimaalselt, astmevaba kastiga traktor aga arendas vastavalt vaid 82,4 ja 85,8 kW. See ei jätnud ka kütusekulu mõjutamata: 305 g/kWh mootori nimipöörlemissagedusel ja 281 g/kWh maksimaalvõimsusel on vastavalt peaaegu 8% ja üle 6% rohkem kui Dyna-6-l. See, et ka Dyna-4 rohkem kütust kulutab, on tõenäoliselt seletatav mootori kõrgemate pööretega maksimaalvõimsusel. Dyna-4 mootori pöörlemissagedus on siis nimelt 2000 p/min Dyna-6 1900 ja Dyna-VT ainult 1800 p/min vastu. Ka jõuvõtuvõllil tehtud mõõtmised klapivad senise pildiga. Nimipööretel oli kõigi traktorite kütusekulu – Dyna-4 261 g/kWh, Dyna-6 259 g/kWh ja Dyna-VT 258 g/kWh – praktiliselt võrdne. Tippvõimsusel aga kulutas Dyna-4 253 g/ kWh, kuid Dyna-6 ja Dyna-VT said hakkama vastavalt 235 ja 234 grammiga kilovatt-tunni kohta. Seda üllatavamateks kujunesid elulähedase Powermix-meetodi järgi tehtud

mõõtmised. Mõlemad “käikudega” traktorid said mitte üksnes ligilähedased (Dyna-4 283 g/kWh, Dyna-6 278 g/kWh), vaid ka head tulemused: esimene on 4 ja teine peaaegu 6% säästlikum meie senikatsetatud traktorite keskmisest. Astmevaba käigukastiga Dyna-VT kütusekulu osutus märksa kõrgemaks: 310 g/ kWh on testitud traktorite keskmisest 5% kõrgem. Üheks põhjuseks on kindlasti jõuülekande väiksem kasutegur veotöödel. Kuid võib-olla rohkemgi mõjub madaldatud pööretel 1000 p/min tegeva “säästu-jõuvõtuvõlli” puudumine. Seetõttu pidi Dyna-VT mootor jõuvõtuvõllitsüklites töötama kõrgemate pööretega, mis muidugi ka kütusekulu kasvatas. Kuid transporditööde kütusekulu mõõtmistulemused (mida näete ainult profi ajakirjas!) muudavad jällegi pilti. Nagu oodata võis, tarbis Dyna-4 “tänu” puuduvatele kiirematele käikudele keskmisest umbes 11% enam kütust. Dyna-6 saavutab aga 40 km/h kõigest 1600 pöördel ning on seetõttu ka üksjagu säästlikum: 619 g/kWh Dyna-4 676 g/ kWh vastu. Seda on ligi 2% kõigi testide keskmisest vähem. www.profieesti.ee

Traktorite test

Kabiinid on suured ja välismüradest hästi isoleeritud (Dyna-4: 72,6 dB(A), Dyna-6: 73,1 dB(A), Dyna-VT: 71,5 dB(A)). Mehaanilise kabiinivedrustuse asemel saab tellida poolaktiivse hüdraulilise.

Reeversikangiga armatuurlaud on kõigil versioonidel üsna sarnane. Nähtavus ettepoole on hea. Menüü kasutamine nõuab harjumist.

Kiirusel 50 km/h (kus Dyna-6 teeb veidi üle 1900 p/min) aga kulub kilovatt-tunni kohta 534 grammi kütust, mida on keskmisest ligi 8% rohkem. Sarnase tulemuse saab astmevaba käigukastiga Dyna-VT: nii kiirusel 40 kui 50 km/h saab mootori pöördeid rohkem või vähem madalal hoida. Kokkuvõttes tähendab see kütusekulu 635 g/kWh kiirusel 40 km/h ja 642 g/kWh kiirusel 50 km/h (vastavalt 4,1% ja 8,4% üle keskmise).

Dyna-4 Essential (ülal vasakul), Dyna-6 Efficient (ülal paremal) ja Dyna-VT Exclusive (vasakul) võrdluses: ilma ja koos juhtpaneel-käetoega — ning täiendava multifunktsionaalse juhtkangiga.

profi / kevad 2015

Nii jõudsimegi käigukastide hindamiseni. Üldiselt meeldis meile töötada kõigi kolmega. Nii Dyna-4 (4 käiku, 4 koormuse all lülitatavat käiguvahemikku) kui Dyna-6 (4 käiku, 6 koormuse all lülitatavat käiguvahemikku) pakuvad mitte ainult mugavat käiguvahetust, vaid ka praktikas sobivaid automaatikafunktsioone. Mis põllutöödesse puutub, on Dyna-6 oma 24/24 käiguga muidugi 16/16-käigulisest Dyna-4-st üle. Kiirustel 4 kuni 12 km/h pakub ta üheksat ülekandearvu Dyna-4 kuue vastu. Künklikul maastikul kündmisel või laialt muutuvates pinnasetingimustes on see kahtlemata Dyna-6 plussiks. Teisalt suudab MF elastne mootor ka vähemate käikudega üsna hästi hakkama saada, nii et mõned katsetajad märkisid harvemat käiguvahetusvajadust plusspunktina Dyna-4 kasutusmugavuse rubriigis. Kõige paremini esineb siin muidugi astmevaba Dyna-VT. Ükskõik, kas teel või põllul, temaga sõidad ikka nagu linnamaasturiga – kui välja arvata ikka saadaolev põllu- ja maantee-käigugruppide valik. Säärase mugavuse “tasuvust” ei saa käigukasti lisamaksumusest küll objektiivselt arvutada, kuid sujuvalt reguleeritav sõidukiirus võib kasulikuks osutuda kas või pressi või veohaagist vedades.

Mis veel silma jäi: ■ “Jänese-kilpkonna”-lülitiga saab Dyna-4 ja Dyna-6 puhul valida kahe paigaltvõtukäigu vahel ning muuta automaatika lülitusvahemikke ja -hetki. Põhjalikuks seadistamiseks aga on hädasti vaja kasutusjuhendit või vastavat väljaõpet. ■ Mõlemal käikudega kastil saab seadistada põlluotsapöörde käiguvahetusrežiimi. ■ Dyna-6 ja Dyna-VT korral saab põlluwww.profieesti.ee

Tähelepanekuid praktilisest tööst Siin ei ole tegu koondhinnanguga, vaid mõnede igapäevatöös täheldatud positiivsete ja negatiivsete üksikasjade loeteluga.

aassõitja iste on polsterBK datud. B Lisavarustusena saadaval nelikveo ja diferentsiaaliluku automaatjuhtimine rooli pöördenurga järgi.

E Halb õhimonitor ei näita EP hüdrosüsteemi seadeid. üdroväljavõtete EH numbri-värvivastavus on tähistatud kleebistega. E Külmik mahutab ainult ühe pudeli, sedagi pikaliasendis. E Mõned märgutuled armatuurlauas on liiga eredad. E Kabiini tuulutusdüüsid asuvad ainult laes.

B Hea

ii diislikütuse kui AdBlue BN paagid on hästi juurdepääsetavad. aagise pöördetelje autoBH maatne lukustamine rõhuanduriga. isavarustuses elektriliselt BL seatavad-köetavad peeglid ja tagaakna klaasipuhasti.

Universaalne: Datatronic on ka ISO-siiniga ühilduv. Siis peab küll kahte monitori kasutama.

Mugav: jõuvõtuvõlli pöörete muutmine toimub uues B-piilaris asuvate lülititega.

Mõnus: mehaanilise kabiinivedrustuse asemele saab tellida poolaktiivse hüdraulilise.

Ebapraktiline: tööriistakasti avamine süütevõtmega. Kuid MF sõnul on see tänaseks muudetud – kiitus!

profi / kevad 2015

Ebapiisav: kliimaseadme ventilaatoril on ainult neli kiirust.

Ebaloogiline: ülemise tõmmitsa hoidik pole kuigi praktiline, alumised aisad saab ettevaatamatult liiga kõrgele klappida.

■S elle, et Dyna-VT mootori iga käivitamise järel nn. käigukangirežiimi lülitub, peaks Massey Ferguson ära muutma. Samuti häirib, et aeglase ja kiire käigugrupi vahel valida saab ainult kiirusel alla 8 km/h.

(540, 540E, 1 000) ning “ökokiirust” 1000E ei pakuta isegi lisatasu eest. Seeeest saab sellel traktoril kiirust 540E kasutada ka tegelikul pöörlemissagedusel 750 p/min. Käikudega traktoritel aga lülitatakse jõuvõtuvõll selles režiimis välja, kui pöörlemissagedus tõuseb üle 600 p/min. See “ülekiiruskaitse” on meie arvates kaunis raskesti mõistetav, nagu ka välise kasutamise kaitsesüsteem. Miks tuleb selleks, et jõuvõtuvõlli kabiinist väljas käsitseda, rakendada seisupidur JA jõuvõtuvõll kabiinist aktiveerida? Meie arvates tõstaks ohutust pigem käivitusnupu viimine porilaua siseküljelt välisküljele. Noh, vähemasti saab lisavarustusena lasta paigaldada dubleeriva lüliti ka paremale porilauale. Nüüdseks on kõigi mudelite põhivarustusse jõudnud uus B-piilar, mida testis nägime mudelil Dyna-4. Jõuvõtuvõlli pöörlemissagedust ei lülitata enam ümber kangi, vaid B-piilaril asuvate nuppude abil – väga hea!

Jõuvõtuvõllidest rääkides tuleb kiitvalt märkida, et mõlema käikudega kasti korral saab selle kõigi nelja pöörlemiskiirusega (540, 540E, 1 000, 1 000E). See on kiiduväärt. Dyna-VT aga varustatakse kolmekiiruselise jõuvõtuvõlliga

Hüdrosüsteemi ja tõstemehhanismi osas esineb mudelite vahel samuti mõningaid erinevusi. Alustagem sellest, et ainult Dyna-VT-l on käigukasti ja hüdrosüsteemi õlid lahus. Vastavalt on erinevad ka süsteemist saadava õli hulgad: Dyna-VT

Kõik kolm testiosalist kasutasid 6,6-liitrise töömahuga AgcoPower-kuuesilindrilist, mis SCR-katalüsaatori abiga täidab heitgaasinormi IIIB.

otsapööret seada ka paremalt hüdraulikahoova juurest. See on kena, kuid kahjuks ei saa juht seda oma suva järgi vaheldumisi kasutada vasakul rooliratta all asuva kangiga. ■ Dyna-4–l mootori pöörete mälu puudub, Dyna-6 ja Dyna-VT puhul aga saab DTM (Dynamic Tractor Management) -lülitite abil kasutada mugavat pööretemälu, kuhu saab salvestada kaks maksimaal-pöörlemissagedust. Ning siingi ei saa hakkama väljaõppe või kasutusjuhendita.

E Sügavusregulaatori tähistus on segane. õlluotsapöörde käivitaEP mine nõuab liiga pikka nupuvajutust. E Poritiibadel ei ole taga kummilappe.

www.profieesti.ee

Traktorite test

annab 50 liitrit, Dyna-4 ja Dyna-6 mõlemad 40 liitrit. Põhivarustuses komplekteeritakse Essential-taseme traktor kuni 58+42 l/min andva topelt-hammasratasõlipumbaga,. Kuid et MF soovitab (kallimatel versioonidel põhivarustusse kuuluvat) 110Massey l/min tootlikkusega aksiaalkolFerguson Dyna-4 Essential

bpumpa (1200 €, kui teisiti ei ole öeldud, on antud Saksamaa käibemaksuta hinnad), oli ka testis osalenud Dyna-4 sellega varustatud. Seetõttu olid ka kõigi traktorite õlitootlikkused ja hüdraulilised võimsused üsna sarnased – vastavalt 105 kuni Massey Fergusson Dyna-6 100 l/min ja 27,7 kuni 31,5 kW. Efficient

SEB Liisingu kuumakse alates 765 € PZU Kindlustuse kuumakse alates 23 €

Dyna-4

SEB Liisingu kuumakse alates 858 € PZU Kindlustuse kuumakse alates 26 €

Dyna-6 Valtra T234 Active

Neli käiku, neli käigugruppi ja koormuse all lülitatav reevers annavad kokku 16/16 ülekandearvu. Tippkiirus SEB Liisingu kuumakse 43 km/h saadakse ainult täisgaasiga sõites. alates

1136 €

Hüdroväljavõtete asjus on versioonidevahelised erinevused suuremad. Baasmudel Essential oli varustatud kolme mehaanilise väljavõttega (ning neljanda saanuks lisavarustusena), mida ka juhitakse mehaaniliselt. Kõik töötas korralikult, vaid ujuvaFergusson oleku ning juhtkangide Massey Dyna-VT Exclusive

SEB Liisingu kuumakse alates 986 € PZU Kindlustuse kuumakse alates 30 €

Dyna-VT

Claas Volto 1100 T

Valtra T234 Versu

Neli käiku ja kuus käigugruppi tekitavad koos koormuse all lülitatava reeversiga 24/24 ülekandearvu ja lubLiisingu kuumakse avad sõita 50SEB km/h vähendatud pööretel. alates

1194 €

PZU Kindlustuse kuumakse alates 34 €

Astmevaba sõit nii edasi kui tagasi, siiski saab käsitsi valida kahe kiirustevahemiku vahel — teele ja põlSEB Liisingu kuumakse lule. 50 km/h saavutatakse juba 1800 pöördel. alates

338 € SV1

PZU Kindlustuse kuumakse alates 36 €

PZU Kindlustuse kuumakse alates 7 € SV2

16/16 ülekandearvu

SV1

24/24 ülekandearvu

SEB Liisingu kuumakse alates 310 € PZU Kindlustuse kuumakse alates 6 €

Astmevabalt edasi ja tagasi

SEB Liisingu kuumakse alates 408 € PZU Kindlustuse kuumakse alates 8 €

SEB Liisingu kuumakse alates 336 € PZU Kindlustuse kuumakse alates 7 €

Krone KWT 11.22/10

Kuhn GF 10802 TG II

Fella TH 11008 Trans

Horsch Leeb 7GS 27-meetrise poomiga -50 -40 -30 -20 -10 0 10 20 30 40 50 Kiirus (km/h)

SEB Liisingu4-12 kuumakse 6 käiku vahemikus km/h

alates 329 € 5.8 PZU Kindlustuse kuumakse 7.1 alates 7 €

-50 -40 -30 -20 -10 0 10 20 30 40 50 Kiirus (km/h)

SEB Liisingu4-12 kuumakse 9 käiku vahemikus km/h 2A

4.7

2B 2C 2D

8.4

9.6

8.5

11.8

8 10 12 Kiirus (km/h)

12.0

Väderstad Swift SW 440

Amazone külvik GreenDrill 3D

3D 4

10.2 3C

Amazone Certos 7001-2TX

10.1

alates 1127 € PZU Kindlustuse kuumakse alates 25 €

5.0

Lely Lotus 1020

SEB Liisingu Astmevabalt 4 - 12 kuumakse km/h

4.2

8.7

alates 1905 € PZU 5.9 Kindlustuse kuumakse 7.1 35 € alates

Merlo Turbo Farmer II TF38.10 CS-120 -50 -40 -30 -20 -10 0 10 20 30 40 50 Kiirus (km/h)

3E 8 10 12 Kiirus (km/h)

Kiirus (km/h) SEB Liisingu kuumakse SEB Liisingu kuumakse SEB Liisingu kuumakse alates 1191 € alates 143 € alates 601 € PZU Kindlustuse kuumakse PZU Kindlustuse kuumakse SEB Liisingu tingimused: kapitalirent, 10% sissemaks, intress 2,2%+3EU (3 kuu EURIBOR 0,018%, 31.03.2015 seisuga), periood 84 kuud, jääk 0, lepingutasu 150.- Kindlustuse kuumakse PZU alates 23 € alates 3 € 12 € aadressil www.seb.ee, alates PZU Kindlustuse tingimused: omavastutus 640€, sisaldab SEB kliendi eeliseid sh klaasikahju hüvitamine ilma omavastutuseta. Enne lepingute sõlmimist tutvuge tingimustega

lisainfot saate ka SEB kontorist. AS SEB Liising tegutseb PZU Kindlustuse vahendajana ja on kantud Finantsinspektsiooni kindlustusagentide nimekirja, mille leiate aadressilt www.fi.ee.

Väderstad vastav rull Rollex 450

asendi fikseeringud võiksid täpsemad olla. Seevastu sai ainult kiidusõnu öelda Dyna-6 ja Dyna-VT hüdroväljavõtete elektrilise juhtimise kohta juhtkangi (649 €) ning kahe sõrmede all paikneva lüliti (1538 €, Exclusivel põhivarustuses) abil. Sealjuures on proportsionaalne juhtimine võimalik isegi siis, kui ajaline juhtimine on aktiveeritud. Tõsi, väljavõtete juhtimist väljastpoolt traktorit saab tellida ainult järelpaigaldusena, kuid juhtimisvõimalus leidub ka väljavõtete plokil. Käikudega traktorite rippsüsteemid olid ühesugused — ega vaimustanud meid eriti. Läbiv tõstejõud 4995 daN jääb astmeteta Dyna-VT-le (5877 daN) tublisti alla – vt ka graafikuid lk. 28. Pealegi on tõstejõud suurim keskmises osas ja mitte üleval, kuhu see tegelikult kuuluma peaks. Dyna-6 jaoks on küll lisavarustusena saadaval võimsam süsteem, mis suudab kergitada tonnijagu rohkem. Päriselt ei pääsenud kriitikast ka rippsüsteemi konstruktsioon. Dyna-4 üle-

Pääs kabiini on hea ja avar, käepideme kinnitus nõrgukesele laternakandurile aga kahtlane. Pikki tööpäevi võimaldavad 300-liitrine kütuse- ja 30-liitrine AdBlue-paak.

mise ühenduslüli pikkuse mehaanilise regulaatori vahele oli lihtne sõrmenahka jätta, teiste testiosaliste hüdrauliline ülemine ühenduslüli aga ähvardas maksimaalselt lühikeseks tõmmatuna transpordiasendis hüdroväljavõtete plokki vigastada. Pealegi ei haakinud Dyna-VT CBM-haagid end alati korralikult lahti, ja (lisavarustusse kuuluvate) külgstabilisaatorite kettide ümbertõstmine porilaudade all on ebamugav. Eesmine rippsüsteem on hästi integreeritud ja tema tõstevõime korralik – üle

2,5 tonni. Traktori ahtris asuvate käituskraanideni ulatub kabiinistki, pealegi on elektriliselt juhitavate väljavõtete korral ette nähtud ka väline juhtimine. Kahju, et rippsüsteem on vaid Cat II, ning et ei ole praktilist ülemise tõmmitsa kinnitust. Samuti ei tohi alumisi tõmmitsaid liiga laiali reguleerida, see ähvardab tõstmisel purustustega. Kõigi testiosaliste kabiinid olid laias laastus sarnased. Juurdepääsu ja ruumikuse asjus oskasime kritiseerida vaid külgmise töötule habrast kandurit. Seda kasutatakse kabiini ronimisel meelsasti käepidemena, kuid ta on liiga õrnalt kinnitatud. Muus osas saab aga juht end kabiinis väga hästi tunda ning kaassõitjagi jaoks on olemas mugav iste, isegi mudelil Dyna-4 Essential, millel puudub juhtpaneel-käetugi ning kliimaseadegi on käsitsireguleeritav. Dyna-6 ja Dyna-VT juhtpaneeli ja täiendava kuvari kasulikkust on raske rahaliselt hinnata, kuid olemas nad on ja elu mugavamaks teevad.

Tehnika 8, 72213 türi MüüK: Toomas Jürgen, 504 8564 MüüK: Janek Rannama, 5302 4858

Tartu mnt 56, ülenurMe MüüK: Andres Kontse, 515 4355 MüüK: Urmas Sarja, 514 3163 MüüK: Tarmo Toover, 5333 5170

www.taure.ee www.valtra.ee

Tule tutvu messipakkumistega!

Traktorite test

Dyna-4 ja Dyna-6 (vasakul) läbiv tõstejõud 4995 daN on märgatavalt väiksem kui Dyna-VT (paremal) 5877 daN. Tõstepiirkonna ülemises osas võib raskete seadmete (näiteks rootoräkke ja külviku kombinatsiooni) puhul jõust puudus tulla.

Tõstejõud ja tõstejõu vajadus

MF 7615 Dyna-4/Dyna-6: Punane kõver näitab tõstejõudu (90% maksimaalväärtusest) läbiva tõstejõuna alumiste aiste ühenduspunktides. Kollane kõver näitab tõstejõudu lühendatud tõmmitsa korral tagumises asendis — ligi 3 000(!) daN rohkem, kuid enam kui 20 cm väiksemal tõstekõrgusel. Lisavarustusena on Dyna-6 jaoks saada jõulisem (+1 t) rippsüsteem.

MF 7615 Dyna-VT: Punane kõver näitab tõstejõudu (90% maksimaalväärtusest) läbiva tõstejõuna alumiste aiste ühenduspunktides. Kollane kõver näitab tõstejõudu lühendatud tõmmitsa korral — umbes 900 daN rohkem ainult 4 cm vähenenud tõstekõrguse juures. Siin jätkub tõstejõudu raske masinakomplekti jaoks ka pika tõmmitsaga.

Tõstejõud (daN)

9,000

8,000

8,000 Rootoräke+külvik 3854 kg

7,000

7,000 6,000

6,000 5,000

5,000

Ader 1607 kg

4,000 3,000

3,000

2,000

1,000

1,000 0

profi / kevad 2015

Ader 1615 kg

100 110 120

Tõstekõrgus (cm)

Eesmine rippsüsteem: läbivalt 2529 daN, tõstekõrgus 65,2 cm Pikk tõmmits: läbivalt 4995 daN, tõstekõrgus 66,0 cm Lühike tõmmits: läbivalt 6714 daN, tõstekõrgus 45,4 cm

DLG abiga teostatud müramõõtmised näitasid üllatuslikult, et Dyna-4 mehaanilise vedrustusega kabiin on Dyna-6 hüdropneumaatiliselt vedrustatud kabiinist isegi veidi vaiksem koht: 72,6 dB(A) 73,1 dB(A) vastu. Astmevaba käigukastiga traktori 71,5 dB(A) on muidugi suurepärane. Kõigi testiosaliste esisillad olid sarnased. Sest nagu aksiaalkolbpumba, peaks Dyna-4 ostul ka vedrustatud esisilla kindlasti tellima, kuigi see läheb tubli 5000 eurot maksma. Tänu kõigi traktorite ühesugustele rehvidele (Trelleborg TM 800, ees 540/65 R 28, taga 650/65 R 38) ja võrdsele rööpmele (ees 1,85 m) pidanuks ka kõik pöördediameetrid võrdsed olema. Tegelikkuses mõõtsime Dyna-4 ja Dyna-6 pöörderingi läbimõõduks 12,50 m,

Rootoräke+külvik 3877 kg

4,000

100 110 120

Tõstekõrgus (cm)

Eesmine rippsüsteem: läbivalt 2529 daN, tõstekõrgus 65,2 cm Pikk tõmmits: läbivalt 5877 daN, tõstekõrgus 65,3 cm Lühike tõmmits: läbivalt 6777 daN, tõstekõrgus 61,0 cm

Dyna-VT sai hakkama peaaegu terve vähemmeetriga (11,60 m). Tõenäoliselt olid rataste väljapööramise piirajad erinevalt reguleeritud. Kindlasti ei olnud erinevusel aga midagi pistmist Massey Fergusoni “SpeedSteer”-süsteemiga, mis sõltuvalt tingimustest muudab rooli ülekandearvu, et juhil näiteks oleks põlluotsapöördel vähem roolipööramist. Erinevad varustuse- ja käigukastiversioonid mõjutasid muidugi traktorite massi. Dyna-4 tõi kaalule 6680kg, Dyna-6 kaalus aga 6920 kg ning DynaVT koguni 7330 kg. Õnneks on viimase täismassiks 11 500 kg, nii et kasulik koorem võib kaaluda kuni 4170 kilo. Dyna-6 lubatud täismass on kiirustel kuni 40 km/h 11 tonni, 50 km/h juures aga ainult 9250 kg, nii et koormale jääb üle napp 2330 kg. Pidurid oleksid igatahes suu-

telise enamakski – kõigi kolme testiosalise aeglustuseks mõõtis DLG 5 m/s² ja rohkemgi. Dyna-4 täismass on hoolimata 40 km/h piirangust samuti 9250 kg. Huvitavad ja olulised erinevused ilmnevad hinnakirjas. Dyna-4 Essential maksab Saksamaal 107 130 € (kõik hinnad on antud käibemaksuta), Dyna-6 Efficient aga juba 123 140 eurot. Sellest jääb rohkemate käikudega käigukasti arvele 5200 €. Ligikaudu 10 000 eurot tuleb välja käia võimsama õlipumba, esisilla- ja kabiinivedrustuse, juhtpaneelkäetoe jms eest. Kui kuue käiguvahemikuga Dyna-6-kasti võrrelda astmevaba Dyna-VT-kastiga, näeme, et viimane maksab 9000 eurot rohkem. Ning Exclusive-varustus (poolaktiivne kabiinivedrustus, Datatronic www.profieesti.ee

jne) läheb veel 8700 eurot maksma. Nii saamegi Dyna-VT Exclusive hinnaks 140 870 €, mida on ligi 34 000 eurot rohkem kui maksab odavaim Dyna-4 Essential. Eesti hinnakiri on tarbijasõbralikum: Dyna-4 Essential maksab 66 000, Dyna-6 Efficient 74 000 ja Dyna-VT Exclusive 85 000 eurot. Lisavarustuse hinnad jätame siin “saksakeelseteks”, neid saate täpsustada MF edasimüüja Konekeskoga suheldes. Kokkuvõtteks: igaühele oma MF. Erinevaid käigukasti- ja varustusvariante kombineerides saab tõesti iga soovija endale “personaalse” Massey Ferguson 7615 tellida. Paljude nii mõõteseadmetes kui praktilises töös veedetud tundide järel leidsime küll mõned peidetud veidrused, kuid ka mitmed kindlad soovitused õige valiku tegemiseks. Kui otsite lihtsat ja soodsat traktorit, kes liiga palju oma tööelust teedel ei veeda, võiksite tellida Dyna-4 Essential-varustusega. Mõistliku lisavarustuse hulka kuuluvad hüdrosüsteemi aksiaalkolb-

Valik jääb teie teha. Kas võtta Dyna-4 või Dyna-6? Või venitab eelarve välja astme vaba Dyna-VT-ni? Raha kõrval on muidugi sama tähtis, mida tulevane traktor tegema hakkab.

pump (2420 €), mehaaniline kabiinivedrustus (1660 €) ning esisillavedrustus (5050 €). Eesmise rippsüsteemiga (4490 €) ning veel mõnede pisiasjadega, nagu lisageneraatoriga varustatud traktori hinnaks kujuneb nii 129 600 eurot. Kui soovite enam universaalsust ja enam mugavust, soovitame Efficient-varustuses mudelit Dyna-6. Lisaks 4490 €

maksvale eesmisele rippsüsteemile ja 50 km/h lubavale kõrgrõhu-pidurisüsteemile (2020 €) võiks tellida ka intelligentse roolisüsteemi SpeedSteer (1585 €) ning ISO-siiniga ühilduva Datatronicsüsteemi (2440 €). Valides hinnakirjast veel üht-teist, nagu DeLuxe-iste, automaatsed külgstabilisaatorid jne, jõuame hinnasildini, millel kirjas 146 770 eurot. Lõpuks on neile, kes suudavad kõiki tehnilisi võimalusi kasutada – ja nende eest ka maksta – sobiv Exclusive-varustus. Ning siis tuleb juba kõne alla ka kiiruse paindlikku seadistamist võimaldav astmevaba Dyna-VT. Lisaks 4490 eurot maksvale eesmisele rippsüsteemile õigustab lisavarustuse nimekirjast end ka GPS-valmidusega Datatronic (3170 €). Mis teeb lõpphinnaks 157 180 eurot. Nagu näeme, oskab Massey Ferguson igale maitsele sobivat menüüd pakkuda. Põhiroa lisanditest jäi meie jaoks vajaka käikudega traktorite tõste- ja kandevõimest ning astmevaba käigukasti korral kättesaamatust 1000E-jõuvõtuvõllist.

Traktorite test

Tehnilised andmed MF 7615 Dyna-4

MF 7615 Dyna-6

MF 7615 Dyna-VT

Mootor: 110 kW/150 hj (ISO 14396 järgi) @2100 p/min; koos võimsuslisaga 121 kW/165 hj, vedelikjahutusega 6-silindriline AgcoPower 66 AWI CR 4 V, heitgaasinorm IIIB (Tier 4 i), DOC- ja SCR-katalüsaator ja AdBlue, Vistronic-ventilaator; töömaht 6,6 l; kütusepaak 305 l, AdBlue paak 30 l

Mootor: 110 kW/150 hj (ISO 14396 järgi) @2100 p/min; koos võimsuslisaga 129 kW/175 hj, vedelikjahutusega 6-silindriline AgcoPower 66 AWI CR 4 V, heitgaasinorm IIIB (Tier 4 i), DOC- ja SCR-katalüsaator ja AdBlue, Vistronic-ventilaator; töömaht 6,6 l; kütusepaak 305 l, AdBlue paak 30 l

Mootor: 110 kW/150 hj (ISO 14396 järgi) @2100 p/min; võimsuslisa puudub, vedelikjahutusega 6-silindriline AgcoPower 66 AWI CR 4 V, heitgaasinorm IIIB (Tier 4 i), DOCja SCR-katalüsaator ja AdBlue, Vistronicventilaator; töömaht 6,6 l; kütusepaak 305 l, AdBlue paak 30 l

Käigukast: 16/16 ülekandearvu, 4 käiku, 4 käiguvahemikku, kõik elektrohüdrauliliselt lülitatavad, automaatikafunktsioonid põllule ja teele, 40 km/h nimipööretel

Käigukast: 24/24 ülekandearvu, 4 käiku, 6 käiguvahemikku, kõik elektrohüdrauliliselt lülitatavad, automaatikaf-nid põllule ja teele, 40 km/h @1600 ja 50 km/h @1880 p/min

Pidurid: märjad ketaspidurid taga kõigi rataste lülitusega; mehaaniline käsipidur; suruõhusüsteem põhivarustuses

Käigukast: astmevaba Dyna-VT kahe käsitsilülitatava sõiduvahemikuga põllu/tee jaoks, koormuse all lülitatav reevers, tempomaadid, 0,02-50 km/h (@1800 p/min) edasi-, kuni 33 km/h tagasikäigul

Elektroonika: 12 V, aku 105 Ah, generaator 175 A põhivarustuses (2 x 120 A testitud traktoril); käiviti 4,2 kW/5,7 hj

Rippsüsteem: Cat. II/III; elektrooniliselt reguleeritav, lisavarustuses külgstabilisaatorid, samuti eesmine rippsüsteem ja jõuvõtuvõll

Hüdrosüsteem: põhivarustuses hammasrataspump 58+42 l/min (testis aksiaalkolbpump 110 l/min), 200 bar, kuni 4 mehaaniliselt juhitavat hüdroväljavõtet; 40 l õli saadaval.

Hüdrosüsteem: põhivarustuses aksiaalkolbpump 110 l/min, 200 bar, kuni 6 hüdroväljavõtet (4 taga, 2 ees, osaliselt ajalise ja hulga reguleerimisega); 40 l õli saadaval

Hüdrosüsteem: põhivarustuses aksiaalkolbpump 110 l/min, 200 bar, kuni 6 hüdroväljavõtet (neist kuni 4 ajalise ja hulga reguleerimisega); 50 l õli saadaval

Jõuvõtuvõll: 540/540E/1000/1000E, 1 3/8 tolli, 6 või 21 nuuti, elektrohüdrauliliselt lülitatav

Jõuvõtuvõll: 540/540E/1000/1000E, 1 3/8 tolli, vahetatava otsikuga, 6 või 21 nuuti, elektrohüdrauliliselt lülitatav

Sillad ja veermik: muudetava laiusega tagasild lamell-diferentsiaalilukuga, lukk ja esivedu elektrohüdrauliliselt lülitatavad; vedrustatud esisild põhivarustuses, rehvid nagu Dyna-4

Hooldus: mootoriõli 18,5 l (vahetus iga 500 h järel); käigukasti-/hüdrosüsteemi õli 56 l (1500 h järel); jahutussüsteem 26 l

Hooldus: mootoriõli 18,5 l (vahetus iga 500 h järel); käigukastiõli 48 l (2000 h), hüdrosüsteemi õli 100 l (1500 h); jahutussüsteem 26 l

Hind: varustustasemel Efficient 123 140 €; 50 km/h 2020 €; roolisüst. Speed-Steer 1585 €, poolaktiivne kabiinivedrustus 820 €, SuperDeLuxe-juhiiste 880 €, Datatronic 2440 € Toodud hinnad on käibemaksuta ja kehtivad Saksamaal. Eesti hinnad võivad neist erineda.

Hind: varustustasemel Exclusive 140 870 €; Datatronic ISO-siini ja GPS-valmidusega 3710 €, juhtkang käetoel 650 €, automaatsed külgstabilisaatorid 560 € Toodud hinnad on käibemaksuta ja kehtivad Saksamaal. Eesti hinnad võivad neist erineda.

Võimsus ja pöördemoment

Sillad ja veermik: äärikutega tagasild lamelldiferentsiaalilukuga, lukk ja esivedu elektrohüdrauliliselt lülitatavad; testitraktori rehvid ees 540/65 R 28, taga 650/65 R 38 Hooldus: mootoriõli 18,5 l (vahetus iga 500 h järel); käigukasti-/hüdrosüsteemi õli 57 l (1500 h järel); jahutussüsteem 26 l Hind: varustustasemel Essential 107 130 €; eesmine rippsüsteem 4490 €, eesmine jõuvõtuvõll 4754 €, esisilla vedrustus 5050 €, aksiaalkolbpump (110 l/min) 2420 €, mehaaniline kabiinivedrustus 1660 € Toodud hinnad on käibemaksuta ja kehtivad Saksamaal. Eesti hinnad võivad neist erineda.

Võimsus ja pöördemoment Võimsus (kW)

120 100 80 60 40 20 0 1000

Pöördemoment (Nm)

lisavõimsusega

Nm 1500

2000

700 600 500 400 2500

Võimsus (kW)

120 100 80 60 40 20 0 1000

Mootori pöörded (p/min)

Kütusekulu Absoluutne (l/h)

30 25 20 15 10 5 0 1000

l/h

g/kWh 2000

300 250 200 2500

Mootori pöörded (p/min)

profi / kevad 2015

Nm 1500

2000

700 600 500 400 2500

Elektroonika: 12 V, aku 105 Ah, generaator 2 x 120 A; käiviti 4,2 kW/5,7 hj

Võimsus (kW)

120 100 80 60 40 20 0 1000

Mootori pöörded (p/min)

Kütusekulu Suhteline (g/kWh)

lisavõimsusega

1500

Pöördemoment (Nm)

lisavõimsusega

Pidurid: märjad ketaspidurid taga kõigi rataste lülitusega; vedrusalvestiga käsipidur; suruõhusüsteem põhivarustuses

Nm 1500

2000

700 600 500 400 2500

Mootori pöörded (p/min)

Kütusekulu Suhteline (g/kWh)

Absoluutne (l/h)

30 25 20 15 10 5 0 1000

Pöördemoment (Nm)

l/h

lisavõimsusega

g/kWh 1500

2000

300 250 200 2500

Mootori pöörded (p/min)

Absoluutne (l/h)

30 25 20 15 10 5 0 1000

Suhteline (g/kWh)

l/h

g/kWh 1500

2000

300 250 200 2500

Mootori pöörded (p/min)

www.profieesti.ee

Massey Ferguson 7615 Dyna-4

MF 7615 Dyna-4 Mõõtmised

Kütusekulu põllutöödel -20% -10% 0 +10% +20% Veotööd:

Diislikütuse keskmine kulu 275 g/kWh ja 10,86 l/ha Ader

g/kWh

AdBlue 19,2 g/kWh ja 0,58 l/ha

1 rasked (100% koormus) Kultivaator

Ader 2 keskmised (60% koormus) Kultivaator Jõuvõtuvõlli- Diislikütuse keskmine kulu 285 g/kWh ja 4,18 l/ha tööd:

AdBlue 20,0 g/kWh ja 0,21 l/ha

3 rasked Randaal (100% koormus) Niiduk

testikeskuses

JVV võimsus (ilma/koos lisavõimsusega) suurim (2000 p/min) 100,2/105,6kW nimipööretel 97,5/99,5kW Diislikütuse-/AdBlue kulu (i,/k, lisavõimsusega) suurimal võimsusel 253/253 + 14,0 g/kWh nimipööretel 261/263 + 14,0 g/kWh absoluutne max/nimip, 32,0/31,2 l/h Pöördemoment (i./koos lisavõimsusega) suurim 570/615 Nm (1000/1300 p/min) pöördemomendi kasv 29/36% pöörete langus 52/38% paigaltvõtumoment 128/134% Käigukast Käike vahemikus 4-12 km/h

Randaal 4 keskmised (70% koormus) Niiduk Randaal 5 kerged (40% koormus) Niiduk Diislikütuse keskmine kulu Segatööd: 291 g/kWh ja 4,24 l/ha

AdBlue 19,9 g/kWh ja 0,22 l/ha

Eesmise rs. tõstejõud (90 % max õlirõhust) all/keskel/ülal 2529/3204/4041 daN tõste koormusega 65,2 cm (26,3–91,5 cm)

19,7 g/kWh

Hüdrauliline võimekus töörõhk 190 bar suurim tootlikkus 104,7 l/min max võimsus 27,7 kW (94,8 l/min, 175,0 bar)

6 Sõnnikulaotur 7 Press

Powermix 283 g/kWh

Tabeli all vasakul on toodud Powermix-kütusekulu kõigi seitsme mõõdetud tööliigi keskmisena. Jaotistes “Veotööd”, “Jõuvõtuvõllitööd” ja “Segatööd” on punases kirjas toodud mõõdetud kütusekulu nii grammides kilovatt-tunni kohta kui liitrites hektari kohta. AdBlue (mis pole kütus, vaid kulumaterjal) kulu näitab parempoolne veerg. Sealsed ribad on kitsamad rõhutamaks, et AdBlue on diislikütusest odavam. Sinise kirjaga on antud kulu keskväärtused. Kütusekulu diagrammi kollane keskjoon näitab kõigi varem Powermix-meetodil testitud traktorite keskmist kütusekulu. Ribade pikkused näitavad, kui palju katsetatav traktor vastavas jaotises keskmisest protsentuaalselt paremini (roheline) või halvemini (punane) esines. Praegu on kõigi testitud masinate keskmine Powermix-kulu 295 g/kWh. MF 7516 Dyna-4 Powermix-kulu on diislikütuse mõttes mitmetel töödel alla keskmise, diislikütuse Powermix-kogukulu on 4% madalam kui senitestitud traktorite keskmine, AdBlue kulu on keskmiselt 4,6 liitrit 100 l diislikütuse kohta.

Kütusekulu transpordil -20% -10% 0 +10% +20% Horisontaalil (40 %) @ 40 km/h

Tagumine rippsüst. (90% max õlirõhust) all/keskel/ülal 4995/5308/5427 daN tõste koormusega 66,0 cm (23,0-89,0 cm)

g/kWh 100

AdBlue kulu

@ 50 km/h @ 60 km/h Tõusul (50 %)

Veovõimsus suurim 94,5 kW @2000 p/min 279 g/kWh nimipööretel 90,4 kW 287 g/kWh Müratase (koormusega, juhi kõrva juures) kabiin suletud/avatud 72,6/79,9 dB(A) Pidurid suurim keskmine aeglustus pedaali survejõud Pöördering esiveota

5,1 m/s2 40,9 daN 12,50 m

Kaalud ja mõõtmed Esisild Tagasild Tühimass Täismass Kandevõime Võimsuskaal Telgede vahe Rööbe ees/taga Kliirens

3050 kg 3630 kg 6680 kg 9250 kg 2570 kg 61 kg/kW 288 cm 187/185 cm 33,0 cm

Suurimal tõusul koormaga Paigalseisul (10 %)

Kütusekulud töörežiimidel

Tühikäigul Transporditööde keskmine kütusekulu @ 40 km/h

676g/kWh

34.0 g/kWh

@ 50 km/h @ 60 km/h DLG viib transporditööde katse läbi kõva kattega teel. Testitav traktor veab (jõuvõlli mõõdetud võimsusega kohandatud) haagist ringmarsruudil. Kõiki mõõtmisi korratakse kolm korda. Lõpptulemus saadakse kaalutud keskmisena, millest mäkketõus annab 50%, horisontaalsel teel sõit 40% ja tühikäigul töötamine 10%. Diagrammi kollane keskjoon näitab kõigi varem transporditöödel katsetatud traktorite keskmist kütusekulu. Ribade pikkused näitavad, kui palju katsetatav traktor vastavas jaotises keskmisest protsentuaalselt paremini (roheline) või halvemini (punane) esines. Praegu on kõigi testitud masinate keskmine kütusekulu 40 km/h juures 608 g/kWh ja 50 km/h juures 588 g/kWh. MF 7615 Dyna-4 kütusekulu ulatus peaaegu kõigil mõõtmistel üle keskmise. Üldine keskmine 40 km/h juures oli 676 g/kWh, mida on keskmisest 11,1 % rohkem.

profi / kevad 2015

Töörežiim

Võim- Pöörded g/ sus kWh l/h

Jõuvõtuvõll 540

100 % 1980 252 25,2

Öko-jõuvõtuvõll 540E

100 % 1533 231 24,5

Jõuvõtuvõll 1000

100 % 2030 255 30,4

Öko-jõuvõtuvõll 1000E

100 % 1572 232 26,0

Mootor piirajas

80 %

max 273 25,4

Suur võimsus

80 %

90 % 257 24,0

Transporditööd

40 %

90 % 319 14,8

Väike võimsus, ½ pöörd.

40 %

60 % 261 12,2

Suur võimsus, ½ pöörded 60 % 60 % 240 16,8

www.profieesti.ee

Traktorite test

Massey Ferguson 7615 Dyna-6

MF 7615 Dyna-6 Mõõtmised

Kütusekulu põllutöödel -20% -10% 0 +10% +20% Veotööd:

Diislikütuse keskmine kulu 271 g/kWh ja 10,39 l/ha Ader

g/kWh

AdBlue 19,0 g/kWh ja 0,55 l/ha

1 rasked (100% koormus) Kultivaator

Ader 2 keskmised (60% koormus) Kultivaator Jõuvõtuvõlli- Diislikütuse keskmine kulu 271 g/kWh ja 3,93 l/ha tööd:

AdBlue 18,8 g/kWh ja 0,20 l/ha

3 rasked Randaal (100% koormus) Niiduk

testikeskuses

JVV võimsus (ilma/koos lisavõimsusega) suurim (1800/1900 p/min) 107,3/109,8 kW nimipööretel 99,0/101,0 kW Diislikütuse-/AdBlue kulu (i,/k, lisavõimsusega) suurimal võimsusel 235+17/240+16 g/kWh nimipööretel 259+14/255+15 g/kWh absoluutne max/nimip, 31,5/30,8 l/h Pöördemoment (i./koos lisavõimsusega) suurim 636/668 Nm (1500/1200 p/min) pöördemomendi kasv 41/45% pöörete langus 29/43% paigaltvõtumoment 136/145% Käigukast Käike vahemikus 4-12 km/h

Randaal 4 keskmised (70% koormus) Niiduk Randaal 5 kerged (40% koormus) Niiduk Diislikütuse keskmine kulu Segatööd: 316 g/kWh ja 4,43 l/ha

Tagumine rippsüst. (90% max õlirõhust) all/keskel/ülal 4995/5308/5427 daN tõste koormusega 66,0cm (23,0-89,0 cm)

AdBlue 18,2 g/kWh ja 0,19 l/ha

6 Sõnnikulaotur 7 Press

Powermix 278 g/kWh

18,8 g/kWh

Tabeli all vasakul on toodud Powermix-kütusekulu kõigi seitsme mõõdetud tööliigi keskmisena. Jaotistes “Veotööd”, “Jõuvõtuvõllitööd” ja “Segatööd” on punases kirjas toodud mõõdetud kütusekulu nii grammides kilovatt-tunni kohta kui liitrites hektari kohta. AdBlue (mis pole kütus, vaid kulumaterjal) kulu näitab parempoolne veerg. Sealsed ribad on kitsamad rõhutamaks, et AdBlue on diislikütusest odavam. Sinise kirjaga on antud kulu keskväärtused. Kütusekulu diagrammi kollane keskjoon näitab kõigi varem Powermix-meetodil testitud traktorite keskmist kütusekulu. Ribade pikkused näitavad, kui palju katsetatav traktor vastavas jaotises keskmisest protsentuaalselt paremini (roheline) või halvemini (punane) esines. Praegu on kõigi testitud masinate keskmine Powermix-kulu 295 g/kWh. MF 7516 Dyna-6 Powermix-kulu on diislikütuse mõttes peaaegu kõigil töödel alla keskmise, diislikütuse Powermix-kogukulu on 5,6% madalam kui senitestitud traktorite keskmine, AdBlue kulu moodustas keskmiselt 5,1 liitrit 100 l diislikütuse kohta.

Eesmise rs. tõstejõud (90% max õlirõhust) all/keskel/ülal 2,529/3,204/4,041 daN tõste koormusega 65,2 cm (26,3-91,5 cm) Hüdrauliline võimekus töörõhk 190 bar suurim tootlikkus 105,8 l/min max võimsus 29,2 kW (99,4 l/min, 176,0 bar) Veovõimsus suurim 96,1 kW @1900 p/min 264 g/kWh nimipööretel 89,4 kW 283 g/kWh Müratase (koormusega, juhi kõrva juures) kabiin suletud/avatud 73,1/78,0 dB(A) Pidurid suurim keskmine aeglustus pedaali survejõud Pöördering esiveota

Kütusekulu transpordil -20% -10% 0 +10% +20%

Horisontaalil (40 %) @ 40 km/h

g/kWh 100

AdBlue kulu

@ 50 km/h @ 60 km/h Tõusul (50 %) Suurimal tõusul koormaga Paigalseisul (10 %)

Kaalud ja mõõtmed Esisild Tagasild Tühimass Täismass Kandevõime Võimsuskaal Telgede vahe Rööbe ees/taga Kliirens

5,0 m/s2 34,0 daN 12,50 m 3025 kg 3895 kg 6920 kg 9250 kg 2330 kg 63 kg/kW 288 cm 187/185 cm 33,0 cm

Tühikäigul

Kütusekulud töörežiimidel

Transporditööde keskmine kütusekulu

Töörežiim

Võim- Pöör- g/ sus ded kWh l/h

@ 40 km/h

619g/kWh

39.0g/kWh

Jõuvõtuvõll 540

100 % 1980 245 31,8

@ 50 km/h

634g/kWh

40.0g/kWh

Öko-jõuvõtuvõll 540E

100 % 1533 222 27,8

Jõuvõtuvõll 1000

100 % 2030 251 31,4

Öko-jõuvõtuvõll 1000E

100 % 1572 223 28,2

Mootor piirajas

80 % max 268 25,9

Suur võimsus

80 % 90 % 249 24,0

Transporditööd

40 % 90 % 301 14,6

@ 60 km/h DLG viib transporditööde katse läbi kõva kattega teel. Testitav traktor veab (jõuvõlli mõõdetud võimsusega kohandatud) haagist ringmarsruudil. Kõiki mõõtmisi korratakse kolm korda. Lõpptulemus saadakse kaalutud keskmisena, millest mäkketõus annab 50%, horisontaalsel teel sõit 40% ja tühikäigul töötamine 10%. Diagrammi kollane keskjoon näitab kõigi varem transporditöödel katsetatud traktorite keskmist kütusekulu. Ribade pikkused näitavad, kui palju katsetatav traktor vastavas jaotises keskmisest protsentuaalselt paremini (roheline) või halvemini (punane) esines. Praegu on kõigi testitud masinate keskmine kütusekulu 40 km/h juures 608 g/kWh ja 50 km/h juures 588 g/kWh. MF 7615 Dyna-6 kütusekulu jäi 40 km/h juures horisontaalsel teel alla keskmise, mäkketõusul ja 50 km/h juures aga ületas keskmist mõnevõrra. Üldine keskmine 40 km/h juures oli 619 g/kWh, mida on keskmisest 1,8 % rohkem. Kiirusel 50 km/h kulus kütust 634 g/kWh ehk 7,8% üle keskmise.

profi / kevad 2015

Väike võimsus, ½ pöörd., 40 % 60 % 251 12,1 Suur võimsus, ½ pöörded 60 % 60 % 234 17,0

www.profieesti.ee

Massey Ferguson 7615 Dyna-VT

MF 7615 Dyna-VT Mõõtmised

Kütusekulu põllutöödel -20% -10% 0 +10% +20% Veotööd:

Diislikütuse keskmine kulu 275 g/kWh ja 10,86 l/ha Ader

g/kWh

AdBlue 20,1 g/kWh ja 0,56 l/ha

1 rasked (100% koormus) Kultivaator

Ader 2 keskmised (60% koormus) Kultivaator Jõuvõtuvõlli- Diislikütuse keskmine kulu 315 g/kWh ja 4,34 l/ha tööd:

AdBlue 18,5 g/kWh ja 0,19 l/ha

3 rasked Randaal (100% koormus) Niiduk

testikeskuses

Võimsus jõuvõtuvõllil suurim (1800 p/min) nimipööretel

105,6 kW 98,1 kW

Diislikütuse-/AdBlue kulu suurimal võimsusel nimipööretel absoluutne max/nimip,

234+15 g/kWh 258+13 g/kWh 29,6/30,2 l/h

Pöördemoment suurim 622 Nm (1500 p/min) pöördemomendi kasv 40% pöörete langus 29% paigaltvõtumoment 137% Käigukast Käike vahemikus 4-12 km/h

Randaal 4 keskmised (70% koormus) Niiduk Randaal 5 kerged (40% koormus) Niiduk Diislikütuse keskmine kulu Segatööd: 330 g/kWh ja 4,38 l/ha

astmevaba

Tagumine rippsüst. (90% max õlirõhust) all/keskel/ülal 5877/6865/7731 daN tõste koormusega 65,3 cm (23,0-88,3 cm)

AdBlue 16,8 g/kWh ja 0,17 l/ha

6 Sõnnikulaotur 7 Press

Powermix 310 g/kWh

18,7 g/kWh

Tabeli all vasakul on toodud Powermix-kütusekulu kõigi seitsme mõõdetud tööliigi keskmisena. Jaotistes “Veotööd”, “Jõuvõtuvõllitööd” ja “Segatööd” on punases kirjas toodud mõõdetud kütusekulu nii grammides kilovatt-tunni kohta kui liitrites hektari kohta. AdBlue (mis pole kütus, vaid kulumaterjal) kulu näitab parempoolne veerg. Sealsed ribad on kitsamad rõhutamaks, et AdBlue on diislikütusest odavam. Sinise kirjaga on antud kulu keskväärtused. Kütusekulu diagrammi kollane keskjoon näitab kõigi varem Powermix-meetodil testitud traktorite keskmist kütusekulu. Ribade pikkused näitavad, kui palju katsetatav traktor vastavas jaotises keskmisest protsentuaalselt paremini (roheline) või halvemini (punane) esines. Praegu on kõigi testitud masinate keskmine Powermix-kulu 295 g/kWh. MF 7516 Dyna-VT Powermix-kulu on diislikütuse mõttes peaaegu kõigil töödel üle keskmise, diislikütuse Powermix-kogukulu on umbes 5% kõrgem kui senitestitud traktorite keskmine, AdBlue kulu moodustas keskmiselt 4,7 liitrit 100 l diislikütuse kohta.

Eesmise rs. tõstejõud (90% max õlirõhust) all/keskel/ülal 2529/3204/4041 daN tõste koormusega 65,2 cm (26,3–91,5 cm) Hüdrauliline võimekus töörõhk 201 bar suurim tootlikkus 109,1 l/min max võimsus 31,5 kW (101 l/min, 187,0 bar) Veovõimsus suurim 85,8 kW @1800 p/min 281 g/kWh nimipööretel 82,4 kW 305 g/kWh Müratase (koormusega, juhi kõrva juures) kabiin suletud/avatud 71,5/80,8 dB(A) Pidurid suurim keskmine aeglustus pedaali survejõud

5,2 m/s2 40,0 daN

Pöördering esiveota

Kütusekulu transpordil -20% -10% 0 +10% +20%

Horisontaalil (40 %) @ 40 km/h

g/kWh 100

AdBlue kulu

@ 50 km/h @ 60 km/h Tõusul (50 %) Suurimal tõusul koormaga

11,60 m

Kaalud ja mõõtmed Esisild Tagasild Tühimass Täismass Kandevõime Võimsuskaal Telgede vahe Rööbe ees/taga Kliirens

3320 kg 4010 kg 7330 kg 11 500 kg 4170 kg 67 kg/kW 288 cm 185/203 cm 39,0 cm

Paigalseisul (10 %) Tühikäigul

Kütusekulud töörežiimidel

Transporditööde keskmine kütusekulu @ 40 km/h

635g/kWh

45.0g/kWh

@ 50 km/h

642g/kWh

45.0g/kWh

@ 60 km/h DLG viib transporditööde katse läbi kõva kattega teel. Testitav traktor veab (jõuvõlli mõõdetud võimsusega kohandatud) haagist ringmarsruudil. Kõiki mõõtmisi korratakse kolm korda. Lõpptulemus saadakse kaalutud keskmisena, millest mäkketõus annab 50%, horisontaalsel teel sõit 40% ja tühikäigul töötamine 10%. Diagrammi kollane keskjoon näitab kõigi varem transporditöödel katsetatud traktorite keskmist kütusekulu. Ribade pikkused näitavad, kui palju katsetatav traktor vastavas jaotises keskmisest protsentuaalselt paremini (roheline) või halvemini (punane) esines. Praegu on kõigi testitud masinate keskmine kütusekulu 40 km/h juures 608 g/kWh ja 50 km/h juures 588 g/kWh. MF 7615 Dyna-VT kütusekulu jäi 40 km/h juures horisontaalsel teel alla keskmise, kiirusel 50 km/h aga ületas keskmist mõnevõrra. Üldine keskmine 40 km/h juures oli 635 g/kWh, mida on keskmisest 4,1 % rohkem. Kiirusel 50 km/h kulus kütust 642 g/kWh ehk 8,4% üle keskmise.

profi / kevad 2015

Töörežiim

Võim- Pöör- g/ sus ded kWh l/h

Jõuvõtuvõll 540

100 % 1932 243 30,4

Öko-jõuvõtuvõll 540E

100 % 1533 224 26,2

Jõuvõtuvõll 1000

100 % 2030 252 30,7

Öko-jõuvõtuvõll 1000E

100 %

Mootor piirajas

80 % max 269 25,1

Suur võimsus

80 % 90 % 251 23,4

Transporditööd

40 % 90 % 313 14,6

Väike võimsus, ½ pöörd.

40 % 60 % 257 12,1

Suur võimsus, ½ pöörded 60 % 60 % 236 16,6

www.profieesti.ee

Traktorite test

Laius: 255 cm; pikkus: 485 cm (eesmise rippsüsteemiga); kõrgus: 297 cm

Testitulemused MF 7615 Dyna-4

MF 7615 Dyna-6

MF 7615 Dyna-VT

Mootor B Võimsuskõver 2,7 Kütusekulu 2,2 Veovõimsus/jõuvõtuvõlli võimsus 1,5/2,2 Hea võimsus ja -kõver, kütusekulu üle keskmise ainult transporditöödel; veovõimsus väga hea

Mootor B Võimsuskõver 2,2 Kütusekulu 2,0 Veovõimsus/jõuvõtuvõlli võimsus 1,5/1,8 Hea kuni väga hea võimsus ja -kõver, kütusekulu ja veovõimsus selles testis proovitud traktoritest parim

Mootor B Võimsuskõver 2,5 Kütusekulu 2,4 Veovõimsus/jõuvõtuvõlli võimsus 2,5/1,8 Hea võimsus ja -kõver, kütusekulu jõuvõtuvõllitöödel hea, veovõimsus ainult keskpärane

Käigukast Z Käikude sobitus/funktsioonid 3,0 Lülitatavus 1,5 Sidur, gaas 3,0 Jõuvõtuvõll 1,5 Ainult 4 käiguvahemikku ja 6 ülekandearvu kiirustel 4 kuni 12 km/h, kuid lülitatavus väga hea, praktilised automaatfunktsioonid, 40 km/h ainult täisgaasiga, aga 4 jõuvõtuvõlli kiirust

Käigukast B Käikude sobitus/funktsioonid 2,0 Lülitatavus 1,5 Sidur, gaas 2,0 Jõuvõtuvõll 1,5 6 käiguvahemikku ning 9 ülekandearvu 4 ja 12 km/h vahel; väga hea automaatika ja ka 50 km/h juures madalad pöörded, 4 jõuvõtuvõlli kiirust

Käigukast BB Käikude sobitus/funktsioonid 1,6 Lülitatavus 2,0 Sidur, gaas 1,5 Jõuvõtuvõll 2,5 Sõidupiirkondade valik käsitsi, mootori ja käigukasti koostöö hea, reeversi lülitus mõlemal küljel, jõuvõtuvõllil ainult kolm pöörlemissagedust

Veermik B /Z Rool 2,0 Nelikvedu ja diferentsiaalilukk 3,0 Käsi- ja jalgpidur 2,0 Esisilla ja kabiini vedrustus 1,7 Mass ja kandevõime 3,2 Väga hea juhitavus, keskpärane pöördering, hea sõidumugavus, korralikud pidurid, tühimass mõistlik, kuid kandevõime alla keskmise

Veermik B /Z Rool 1,8 Nelikvedu ja diferentsiaalilukk 3,0 Käsi- ja jalgpidur 2,0 Esisilla ja kabiini vedrustus 1,5 Mass ja kandevõime 3,5 Väga hea rool, soovi korral koos „SpeedSteer“-funktsiooniga, poolaktiivne kabiinivedrustus mugav, pidurid head, kuid kandevõime selgelt liiga napp

Veermik B Rool 1,4 Nelikvedu ja diferentsiaalilukk 1,5 Käsi- ja jalgpidur 2,0 Esisilla ja kabiini vedrustus 1,5 Mass ja kandevõime 2,2 Väga hea juhitavus pluss „SpeedSteer“, rooli pöördenurga automaatika nelikveo ja diferentsiaaliluku jaoks, hea vedrustus ja pidurid, suur tühimass, kuid ikkagi piisav kandevõime

Rippsüsteem ja hüdraulika Z Tõstejõud ja tõsteulatus 3,0 Käsitsetavus 2,0 Hüdrosüsteemi võimsus 3,0 Hüdroväljavõtted 3,2 Liitmikud 2,5 Tõstevõime ülemises asendis liiga väike, käsitsetavus hea, aksiaalkolbpump ainult lisana, mehaanilised väljavõtted, kuliss võiks parem olla

Rippsüsteem ja hüdraulika Z/B Tõstejõud ja tõsteulatus 3,0 Käsitsetavus 2,0 Hüdrosüsteemi võimsus 3,0 Hüdroväljavõtted 2,0 Liitmikud 2,5 Tõstevõime vajaks parandamist (nagu Dyna4), käsitsetavus hea, hüdraulikavõimsus keskpärane, kuid elektriliste ja mehaaniliste väljavõtete kombinatsioon väga hea

Rippsüsteem ja hüdraulika B Tõstejõud ja tõsteulatus 1,8 Käsitsetavus 2,0 Hüdrosüsteemi võimsus 2,7 Hüdroväljavõtted 1,5 Liitmikud 2,5 Tõstevõime ja käsitsetavus korralikud, hüdrosüsteemi võimsus on hea, ajalise ja hulga juhtimisfunktsiooniga hüdroväljavõtted väga head

Kabiin B Ruumikus ja mugavus 2,0 Nähtavus 1,8 Küte ja tuulutus 3,0 Müratase 1,6 Elektrisüsteem 2,0 Viimistlus 2,0 Hooldus 2,0 Ruum, viimistlus ja mugavus head, müratase koormuse all samuti; kahjuks tuulutusdüüsid ainult pea piirkonnas ja ventilaatoril kõigest 4 kiirust

Kabiin B Ruumikus ja mugavus 1,8 Nähtavus 1,8 Küte ja tuulutus 2,0 Müratase 1,6 Elektrisüsteem 2,0 Viimistlus 2,0 Hooldus 2,0 Käetugi-juhtpult lisab mugavust, automaatne kliimaseade samuti, ka müratasemega koormuse all võib rahule jääda

Kabiin B Ruumikus ja mugavus 1,6 Nähtavus 1,8 Küte ja tuulutus 2,0 Müratase 1,4 Elektrisüsteem 2,0 Viimistlus 2,0 Hooldus 2,0 Multifunktsionaalne juhtkang ja Datatronic annavad parima mugavuse, töötab ka koormuse all väga vaikselt, parandada võiks pisiasju nagu külmik ja eriti tööriistakastid

Sobivusprofiil Lihtsad nõudmised Keskmised nõudmised Kõrged nõudmised Põllutööd Rohumaatööd Transporditööd Frontaallaaduritööd

Hind 96 200 - 101 000 €

BB A

A A A A A A

Madal

Kõrge

Hind

BB A

A A A A A A

Madal

101 000 - 106 000 €

Kõrge A

Hind 119 000 - 125 000 €

A A A A A A A

Madal

Kõrge A

Antud on Saksamaa hinnad käibemaksuta ja baasvarustuse jaoks

Hindamissüsteem: BB väga hea, B hea, Z keskmine, E alla keskmist, EE puudulik Koondhinne ei pruugi võrduda üksikhinnete matemaatilise keskmisega.

profi / kevad 2015

www.profieesti.ee

Paindlikud liisingutingimused masinate ja seadmete soetamiseks Meie liisinguvõimalused on sobilikud nii uute kui kasutatud põllumajandus- ja metsamasinate, kommertssõidukite ning ehitus- ja tootmisseadmete soetamiseks. Oleme paindlikud ja leiame üheskoos parima finantseerimislahenduse just teie ettevõttele. Küsige liisingupakkumist liising@pohjola.ee või helistage lisainfo saamiseks 663 0850. Anname teile asjatundlikku nõu nii finantseerimis- kui kindlustusküsimustes. Pohjola kuulub Soome juhtivasse finantskontserni OP Financial Group ning pakub Eestis äriklientidele mitmekülgseid finantseerimislahendusi aastast 2007.

Käesolev pakkumine on suunatud juriidilistele isikutele ja FIEdele. Palun tutvu finantsteenuse tingimustega www.pohjola.ee ning vajadusel küsi nõu asjatundjalt.

Majandus

Kuidas juhtida põllumajanduses rahavoogusid, kui ajad on keerulised?

õllumajandussektoris on hinnad alati palju kõikunud. Selles valdkonnas tegutsevad ettevõtted peavad sellega arvestama ning leidma mooduseid ka pikema languse puhul vastu pidada. Suureks abiks on siinkohal rahavoogude planeerimine, ehk jälgimine, kust pärinevad ettevõtte sissetulekud ja millele neid kulutatakse. Rahavood jagatakse kolme põhilisse kategooriasse:

AR ahavood äritegevusest (laekumised müügist; püsikulud; muutuvkulud ja toetused) AR ahavood investeerimisest (varade soetamine) AR ahavood finantseerimisest (laenu saamine; laenu põhiosa tagastamine; intresside tasumine)

Rahavood äritegevusest Rahavoogusid planeerides oleks mõistlik läbi mängida kõik võimalikud stsenaariumid ja vaadata, kas ka negatiivsema variandi korral (nagu kulude suurenemine; madal piima-, liha- või teraviljahind) jäävad rahavood positiivseiks või tuleb leida täiendavaid tulusid ja hoida kulusid kokku. Tulude vähenemisel saab rahavoogude prognoosi abil kiirelt välja selgitada kulugrupi, mille vähendamine annab kõige suuremat efekti. Oluline on siinjuures reageerimise kiirus – mida kiiremini kulusid kärpida, seda väiksemaks kujuneb miinus rahavoogudes. Piimahinna langedes alustasid paljud piimatootjad eelmise aasta sügisel kiiret kulude kärpimist: vähendati lisasöötasid või otsiti võimalusi osta sööta odavamalt, müüdi ebavajalikku masinaparki ning liisimise asemel osteti teenus sisse, müüdi kinnistuid. Teravilja hinnariski on aga näiteks võimalik maandada füüsilisel kaubaturul või finantsinstrumentidega (futuuribörsil). Futuurlepingutega kauplemine võimaldab põllumehel juhtida ja maandada hinnalangusest või tõusust tulenevaid riske, fikseerides hinna talle sobival hetkel. Hinnariski maandamisega ei jää põllumajandustootja kogu müüdava/ostetava profi / kevad 2015

saagiga sõltuma ühe kindla perioodi pakutavast kokkuostuhinnast. Rahavood investeerimisest Ideaalis peaksid ettevõtted rohkem investeerima halbadel aegadel, sest hinnad on madalamad. See on aga võimalik ainult siis, kui headel aegadel on kogutud piisavalt puhvrit. Juhul, kui ettevõtte likviidsus on nõrk ja rahavood on negatiivsed, tuleb planeeritavad investeeringud kriitilise pilguga üle vaadata. Kui investeeringud on hädavajalikud (näiteks on lauda katus sisse vajumas) ja efektiivsust suurendavad (tootmise omahind langeb), siis on investeeringud põhjendatud. Kui aga investeering efektiivsust ei suurenda ja sellega kannatab veel oodata, siis peaks negatiivse rahavoo korral selle edasi lükkama. Rahavood finantseerimisest Ettevõtted saavad finantseerimiseks kasutada omanike raha, pankade abi või sõlmida kokkuleppeid oma koostööpartneritega. Keerulistel aegadel tasuks kindlasti ettevõtte omanikelt uurida nende võimalust ja valmidust lisaraha kaasamiseks. Koostööpartneritelt tasuks uurida, kas müügirahade kättesaamist on võimalik kiirendada või oleks võimalik tarvikute ostmisel saada pikemat maksetähtaega. Kindlasti on oluline, kui kalliks sellised lahendused kujunevad. Tarvikutemüüjate aastaintress on enamasti panga omast kallim, kindlasti tasub kevadtööde

finantseerimisel võtta ka pangast kas faktooringu või kevadkülvilaenu pakkumine. Juhul, kui põllumajandusettevõte on võtnud laenu, siis peaks arvestama ka intressiriskiga, mida on võimalik maandada näiteks võttes laenu fikseeritud intressiga. Hetkel on ajalooliselt kõige madalamad tasemed intressi (euribori) fikseerimiseks pikemaks perioodiks. Suure tõenäosusega ei ole 2015. aastal veel olulist hüpet majanduskasvus oodata, kuid sellegipoolest on põhjust uskuda et 5-10 aasta perspektiivis on majanduskasv tänastest intressimääradest kõrgem. Kokkuvõte Arvestades majanduse tsüklilisust ja hindade kõikumist põllumajandussektoris, peaksid ettevõtted hoolega oma rahavooge planeerima. Tulude vähenemisele peaks reageerima kulude vähendamisega ning aegsasti tuleks sõlmida kokkuleppeid kreeditoridega. Kui ettevõte ise pingutab ja lahendusi otsib, siis tulevad ka kreeditorid omaltpoolt vastu. Laenukohustuste korral tasuks kindlasti kaaluda ka intressimäära fikseerimist, sest hetkel on fikseerimise tingimused ajalooliselt kõige soodsamad.

Brit Juus, Swedbanki põllumajandussektori juht

www.profieesti.ee

Esimesed kilomeetrid uuel traktoril läbid Swedbanki kulul! Kasuta Swedbanki liisingut ja saad põllumajandustehnikaga kaasa 200 euro eest kütust Olerexi tanklast.

Pakkumine kestab kuni 30. maini 2015 ning kehtib põllumajandustehnikale, mille liisingusumma ilma käibemaksuta on vähemalt 30 000 eurot.

KEVADKÜLVILAEN – lihtne taotleda ja pikendada Piisab ühest e-kirjast, et taotleda laenu ja vajadusel tagastustähtaja pikendamist. LAEN PÕLLUMAA TAGATISEL Tasuta tagatisväärtuse määramine. Laenu saamise protsess on kiire ja lihtne. SEADMELIISING – maksed lähtuvalt Teie rahavoogudest

TÄISTEENUSLIISING – kulud kuumakses Täisteenusliising sobib PRIA toetuseta projektide puhul kombaini, traktori või laaduri rentimiseks. Kuumaksesse võib lisada vara kasutamisega seotud kulusid. LIKVIIDSUSKAITSE – aitab vajadusel põhiosa tagasimaksed ajutiselt peatada

Pakkumise saamiseks võtke palun ühendust oma kontaktisikuga Swedbankis või ärikliendi nõustamiskeskusega aadressil ariklient@swedbank.ee või telefonil 613 2222. Kampaania reeglid leiate aadressil www.swedbank.ee/traktor. Teenuste pakkujaks on Swedbank AS ja Swedbank Liising AS. Tutvuge teenuste tingimustega www.swedbank.ee/business, vajaduse korral konsulteerige pangatöötajaga.

Kindlustus

Vara- ja vastutuskindlustus – põllumeestele vajalikud kindlustusliigid

õllumajandustehnika kindlustamisele lisaks on PZU Kindlustuse valikus veel mitmeid teisigi kindlustusliike, nagu näiteks ettevõtte varakindlustus ja erinevad vastutuskindlustused, mis Euroopa põllumajandusettevõtetes on sama elementaarsed, kui sõiduki liikluskindlustus. Varakindlustus hõlmab tavapäraseid kaitseid nagu seadmed, hooned ja hoones asuv kaup, lisaks õnnetusi, mis on tekkinud tulekahju, tormi või murdvarguse tagajärjel. Näiteks, kui tegeletakse väetise hoiustamisega ja toimub vargus, siis tegu on kaubaga. Kui kaup on hoiustatud tingimuste kohaselt, siis kindlustus hüvitab tekkinud kahju. Sarnaselt väetisele vaatab kindlustus ka nt viljasaaki, mida küll põldudel kasvufaasis ei ole võimalik kindlustada, aga kui vili on koristatud ja ladustatud hoidlasse või elevaatorisse, on tegu juba kaubaga, mis kuulub kindlustuskaitse alla. Vastutuskindlustus muutub üha elementaarsemaks Lisaks muutub põllumajanduses üha aktuaalsemaks ka vastutuskindlustus. Igapäevases majandustegevuses võivad vastutusriskid olla isegi tõsisemate tagajärgedega kui masina- või varariskid. Tõsisem suuremahuline vastutuse nõue võib tekitada ettevõttele majandusraskusi või viia äärmisel juhul pankrotti. Vastutuskindlustuse vajadust tuleb hinnata läbi konkreetsete riskide, millega põllumajandusettevõte võib silmitsi seista. Näiteks, kui ettevõte omab kinnistut, hooneid või rajatisi, siis vastutab ta nende tõttu tekkinud kahjude eest. Kui väetiselaost või muust hoonest alguse saanud tulekahju läheb üle metsapõlenguks või kui rajatis või selle osa variseb kolmandale isikule või tema autole, siis peavad tekkinud kahju hüvitamiseks ettevõttel olema rahalised vahendid või siis hoone valdaja riski maandav vastutuskindlustus. Veel keerulisem on olukord, kui ettevõte ei ole hoone omanik vaid rendib seda. Siis peab ta korvama veel ka kannatada saanud hoone omanikule tekkinud kahju. profi / kevad 2015

Kui igapäevase tootmistegevuse käigus juhtub õnnetus, millega tekitatakse kahju kolmandale osapoolele, on suureks abiks vastutuskindlustus.

Kõrvuti hoone valdaja vastutusele on ettevõttel tarvis laiemat tegevusvastutuse kaitset. Siia alla kuuluvad näiteks kahjud põllumajandustehnika kasutamisest, kariloomade poolt tekitatud kahjud või muud majandustegevuse käigus ootamatu ja ettenägematu sündmuse tõttu tekkinud kahjud. Unustada ei maksa ka võimalikke keskkonnariske ning nende vastu kindlustamise vajadust. Kuna põllumajandusettevõtted toodavad reeglina erinevaid saadusi nagu piim, liha, teravili jm, siis on lisaks eeltoodud vastutuskindlustusliikidele vajalik tootjavastutuse kaitse. See aitab katta võimalikke kahjusid, mis tulenevad toodetud või müüdud toote puudustest. Näiteks juhul, kui juustutööstusele müüdud piimas leitakse lubamatuid pestitsiide, võib juustutootja nõuda juba toodetud müügikõlbmatu juustupartii eest hüvitist. Samuti võib otse kaubandusvõrku suunatud nõuetele mittevastav toode põhjustada tarbijatel tervisehädasid, mistõttu põllumajandusettevõtet võivad oodata suured kahjunõuded. Unustada ei maksa ka seda, et ettevõte vastutab oma töötajate töökeskkonna ja

-tingimuste eest. Töötajaga juhtunud tööõnnetuse või diagnoositud kutsehaiguse tõttu võib tööandjal tekkida kahju hüvitamise kohustus. Siin oleks ettevõttele abiks omakorda tööandja vastutuskindlustus, mis aitaks nimetatud nõudeid valutumalt maandada. Kõigi eespool toodud vastutuskindlustuse lahendustega käib automaatselt kaasas õigusabi kulude korvamine. Kindlustusandja korvab õigusabikulud, mis on vajalikud alusetute nõuete tõrjumiseks ja kindlustatud ettevõtte õiguste kaitseks kindlustusjuhtumi korral. Euroopas on põllumajandusettevõte vastutuskindlustus muutunud sama elementaarseks nagu auto puhul liikluskindlustus. Ka teadlikumad ning ajaga kaasas käivad Eesti põllumajandusettevõtted on vastutuskindlustuse vajalikust tunnistanud. Samuti on hakanud kaubandusketid nõudma oma tarnijatelt vastutuskindlustust, mis suurendab selle levikut veelgi. Argo Argel, PZU Kindlustuse Vastutuskindlustuse tootejuht

www.profieesti.ee

Pöttingeri rohumaatehnika on ennast õigustanud Eestis juba 14 aastat. Sama suudab ka mullaharimistehnika. Kui ei usu, proovige!

Tuleme vajadusel Sinu põllule ja näitame tõeliselt hea masina omadusi töös! Fendt 936 S4 Profi+ Fendt 828 S4 Profi + Fendt 724 Fendt 516 Profi

Kõikidele Fendt traktoritele liisingu soodusintress 0,99% + E kuni 3 a.

PZU Kindlustuse kuumakse alates 26 €

PZU Kindlustuse kuumakse alates 30 €

Proovisõit Claas Volto 1100 T

Valtra T234 Versu

SEB Liisingu kuumakse alates 1194 € PZU Kindlustuse kuumakse alates 36 €

SEB Liisingu kuumakse alates 338 € PZU Kindlustuse kuumakse alates 7 €

SEB Liisingu kuumakse alates 408 € PZU Kindlustuse kuumakse alates 8 €

SEB Liisingu kuumakse alates 336 € PZU Kindlustuse kuumakse alates 7 €

Krone KWT 11.22/10

Kuhn GF 10802 TG II

Horsch Leeb 7GS 27-meetrise poomiga

Merlo Turbo Farmer II TF38.10 CS-120

SEB Liisingu kuumakse alates 1905 € PZU Kindlustuse kuumakse Valtra T234 Versu: alates 35 €

SEB Liisingu kuumakse alates 1127 € PZU Kindlustuse kuumakse alates 25 €

Uus põlvkond

Möödunud aastal avanes profil erandkorras proovida Valtra uue kuuesilindriliste traktorite T-seeria lipulaeva. Vähe sellest, saime ka põhjalikult tutvuda uue masina SEBaastatepikkuse Liisingu kuumakse loomislooga — kuid sellest järgmises numbris. Amazone külvikvõimalus GreenDrill meeldiv

Väderstad Swift SW 440

SEB Liisingu kuumakse alates 143 € 601 € valida kolme varustustaaltra kuuesilindriliste Ostja saab PZU Kindlustuse kuumakse traktorite alates vahel: kuumakse Kindlustuse alates 3 € T-seeria neljas põlvkond on PZUseme ■A ctive — 30 edasi- ja 30 tagasikäiguga lõpuks kohal. Kuid erinevalt alates 12 €

eelmistest ei ole tegu pelgalt tootevärskendusega, vaid peaaegu kõik on uus. Traktori tulek võttis aega, kuid vähemasti paberil on ta ootamist igatahes väärt.

Kuus mudelit võimsustega 155 kuni 235 hj asendavad senise 130- kuni 215-hobujõulise seeria. Nagu varemgi, kasutab Valtra 6,6- või 7,4-liitrise töömahuga Sisu (AGCO Poweri) mootoreid. Valtra oma astmevaba CVT-käigukast ning Powershift-kastid on saadaval, kuid vana kooli HiTech-käsikäigukasti ei pakuta enne käesoleva aasta novembrit.

Powershift-kast, neli mehaaniliselt juhitavat hüdroväljavõtet; ■ Versu — 30 edasi- ja 30 tagasikäiguga Powershift-kast, kuni 8 elektrooniliselt juhitavat hüdroväljavõtet; ■ Direct — astmevaba CVT, kuni 8 elektrooniliselt juhitavat hüdroväljavõtet.

Kuid kõige põhjalikuma muutuse on läbi teinud kabiin ja traktori üldkujundus. Soome masinaid veerand sajandit ehtinud kandiline, kaugelt äratuntav kabiin on ajalukku jäänud, tehes ruumi millelegi kumeramale ja moodsamale. Tegelikult kuulub T4, kui teda üldplaanis uurida, tänapäeva põllumajandustehnika disaini

tipptoodete hulka. Hoogsad jooned, nelinurksed esilaternad, LED-tagatuled ja ümarad vormid püüavad pilku. Saime uut T234 proovida juba möödunud aasta maikuus Prantsusmaal, kus teda suurima saladuskatte all pildistati ja filmiti novembrisse kavandatud esitluseks. Seetõttu tuleb arvestada, et tegu oli veel prototüübiga, kuid üsna selge ettekujutuse traktorist saime ikkagi. Uuele viie piilariga kabiinile lähenedes tundub see kuidagi tuttavana. Selgelt on tegu Valtra toodanguga, kuid paljugi on siin uut. Kumer raam, veidi mulli meenutavad klaasid, A-piilaritega hästi kokkusobivad summuti ja õhuvõtutoru, laialt avanev uks ning väike tagumine külgaken (vasakul) meenutavad veidi

SEB Liisingu tingimused: kapitalirent, 10% sissemaks, intress 2,2%+3EU (3 kuu EURIBOR 0,018%, 31.03.2015 seisuga), periood 84 kuud, jääk 0, lepingutasu 150.PZU Kindlustuse tingimused: omavastutus 640€, sisaldab SEB kliendi eeliseid sh klaasikahju hüvitamine ilma omavastutuseta. Enne lepingute sõlmimist tutvuge tingimustega aadressil www.seb.ee, lisainfot saate ka SEB kontorist. AS SEB Liising tegutseb PZU Kindlustuse vahendajana ja on kantud Finantsinspektsiooni kindlustusagentide nimekirja, mille leiate aadressilt www.fi.ee.

PZU Kindlustuse kuumakse alates 23 €

Valtra T234 Active

SEB Liisingu kuumakse alates 1136 € PZU Kindlustuse kuumakse alates 34 €

SEB Liisingu kuumakse alates 310 € PZU Kindlustuse kuumakse alates 6 € Fella TH 11008 Trans

Seeria tippmudel, 235-hj T234 on saadaval ainultkuumakse PowershiftSEB Liisingu käigukastiga, kuid 4-meetrise alates Rubin 9 vedamine üsna Lemken savisel maal ei tekitanud mingeid PZU kuumakse jõuvõiKindlustuse haardeprobleeme.

329 €

alates 7 €

Lely Lotus 1020 Amazone Certos 7001-2TX

SEB Liisingu kuumakse alates 1191 € PZU Kindlustuse kuumakse alates 23 €

Väderstad vastav rull Rollex 450

SEB Liisingu kuumakse alates 141 € PZU Kindlustuse kuumakse alates 3 €

profi / kevad 2015

PZU Kindlustuse kuumakse alates 26 €

Valtra T234 Versu seda kabiini, mida Deutz on AgrotroniLiisingu kuumakse deleSEB paigaldanud üheksakümnendate aastate algusest. alates 1194 € Olete aga sisse roninud, muutub maailm PZU Kindlustuse kuumakse ja kõik hakkab palju rohkem Valtrat mee36 €Soome firma kabiinid alatesNagu nutama. üldse, on seegi väga pikk ja istme ümber jätkub ohtralt ruumi. Osaliselt on see tingitud vajadusest ära paigutada firma kaubamärgiks kujunenud TwinTrac-reeversisüsteem, kuid igatahes on tulemuseks üks avaramaid juhikohti turul. Konstruktorid on avarustunnet veelgi SEB Liisingu kuumakse rõhutanud, laiendades kabiini külgsuunas alates 200 mm üle porilaudade. Ning oma408 € korda lisab avarust suur katuseaken, mis PZU Kindlustuse kuumakse laiuses käib peaaegu servast serva ning 8 € palju tahapoole võimalalates ulatub piisavalt damaks jälgida mistahes laadurit mistahes Krone asendis. Soovi korral võite kas või KWT 11.22/10 madalalt lendavaid lennukeid jälgida. Ümberringi on nähtavus samuti tublisti Horsch Leeb 7GS 27-meetrise poomiga paranenud. Parempoolsest uksest loobumine tähendab esimesest tagumise SEBulatuvat Liisingukatkematut kuumakseklaasipinda, piilarini mida varjutab vaid alates 1905 €kabiinis asuv peenike kandur juhtplokkide kinnitamiseks. PZU Kindlustuse kuumakse Esmapilgul tundub, nagu oleks muutusi 35olete € istet võtnud, hakkab alates palju, kuid kui Kabiini aktiiv-õhkvedrustus ning õhkpatjade ja õliamortisaatoritega varustatud esisild Amazone külvik GreenDrill annavad sama mugava sõidu nagu mistahes tavalise vedrustusega SEB Liisingutraktoril. kuumakse

alates 143 € PZU Kindlustuse kuumakse alates 3 € Uue põlvkonna

Valtra T telgede vahe on eelkäija omast 250 mm pikem, kuid lühema esimese ülendi tõttu tundub ta kompaktsemana, ning pöörderaadiuski on 7% väiksem.

PZU Kindlustuse kuumakse alates 30 €

Claas Volto 1100 T

Tähtsamad andmed SEB Liisingu kuumakse € alates 338 Valtra T234 Versu PZU Kindlustuse kuumakse 235 hj Võimsus Võimsus 250 hj € alates 7boost-funktsiooniga Pöördemoment 930Nm @ 1500 p/min Pöördemoment boost-funktsiooniga 1000Nm @ 1500 p/min Mootor 7,4-l (Sisu AGCO Power) 6-sil. turbo, AdBlue ja DOC, hooldusvälp 600 h Jõuülekanne 30F/30R, 5-astmeline powershift 4 käiguvahemikuga SEB Liisingu kuumakse ja 10 roomamiskiirusega Jõuvõtuvõll 3-kiiruseline alates 336 € elektrohüdrauliliselt PZU Kindlustuse kuumakse lülitatav (valikud 540, 540E, 7 € 1000E ja ground speed) alates1000, Hüdrosüsteem 160 l/min (võimalik 115 l/min), 5 elektrooniliselt Kuhn GF hüdroväljavõtet 10802 TG II juhitavat taga, kuni 3 ees (lisavarustus) Merlo Turbo Farmer II TF38.10 CS-120 Haakeseadme tõstevõime 9500 kg taga, 5100 kg ees SEB Liisingu kuumakse Vedrustus Esisild — õhkpadjad alates 1127 € ja amortisaatorid, Kabiin — õhkpadjad ja PZU Kindlustuse kuumakse amortisaatorid alates 25 €(võimalik keerdvedrud) Paagid 380 l diislikütust, 70 l AdBlue-d Telgede vahe 2,99 m Pikkus 5,80 m Pöördering Väderstad Swift SW 440 10,50 m (rehvidega 650/65 R28) Kliirens 593 mm Mass 7300 kg Tootja andmed SEB Liisingu kuumakse Märkus: Testitud tippmudel T234 ei ole saadaval Direct CVT-käigukastiga.

alates 601 € PZU Kindlustuse kuumakse kõik taas normaalseks muutuma. Armaalates 12 €

tuurlaud on paljuski sarnane eelkäija omaga, sisaldades selgeid analoognäidikuid kiiruse, mootori pöörete, kütusetaseme ja mootori temperatuuri tarvis. Ning käetugi-juhtpult, kuigi uue kujunduse saanud, on sarnane eelmistel T-traktoritel kasutatuga. Üks suur erinevus siiski leidub. Valtra on loobunud käepideme alla peidetud nihutatavast kangist, mida Powershift-käigukastiga traktoritel kasutati käsigaasina ning astmavaba CVT-kastiga masinatel peamise gaasihoovana. Selle asemel ulatub nüüd juhtpuldist oranži-hallikirju pöidlana välja lühike juhtkang, mille abil saab juhtida kõiki jõuülekande funktsioone. Kang on monteeritud T-kulissile nagu automaatkäigukastiga sõiduauto käiguvalits. Astmevaba jõuülekandega Directwww.profieesti.ee

Proovisõit

versiooni traktoritel lülitab kangi paremale nihutamine sisse „pedaalirežiimi“, mis tähendab, et nii mootori kui käigukasti tööd juhitakse nüüd gaasipedaaliga. Plussi ja miinusega tähistatud nupud lasevad valida ühe neljast kiirusvahemikust: 0-9 km/h, 0-17 km/h, 0-30 km/h ja 0-53 km/h. Kangi vasakule lükkamine aktiveerib „kangirežiimi“, mille korral traktori juht määrab mootori pöörded käsigaasi hoovaga ning edaspidi juhib edasisõitu juhtkangi abil. Siinkohal saab tempomaadi mälu nuppe kasutada soovitud (edasi-) sõidukiiruse salvestamiseks. Seejärel hoolitseb juhtarvuti kiiruse säilitamise eest, üritades mootori pöördeid võimalikult madalal hoida. Täppishäälestuse jaoks saab kasutada kangist paremal asuvat pöördratast. Kaks parempoolsel konsoolil asuvat pöördnuppu lisavad täiendavaid võimalusi. Ühe abil saab juhtida jõuülekande käitumist – seda vasakule pöörates antakse kõrgem prioriteet mootori pööretele, nii et jõuülekanne üritab hoida seatud pöörlemissagedust, mida on tarvis näiteks jõuvõtuvõllitöödel. Paremale pööramine seab esikohale käigukasti töö, lubades mootori pööretel suurtes piirides muutuda – seda režiimi on mõistlik kasutada transporditöödel. Teise nupuga saab reguleerida edasi- ja tagasisuunas liikumise kiiruste suhet. Mõninga kogemuse omandamisel on sellisest lihtsast juhtseadmest usutavasti väga palju kasu. Powershift-jõuülekandega versioonidel Versu ja Active töötab juhtkang üsna samamoodi kui CVT-kastiga Directil. Vasakpoolses asendis saab kangi edasitagasi liigutamisega käike üles-alla vahetada. Gaasipedaal või -hoob toimivad harilikul viisil, käigukastist sõltumatult. Kangi parempoolne asend aktiveerib käigukasti automaatrežiimi, mille korral käike vahetab juhtseade sõltuvalt gaasipedaali asendist ja mootori koormusest. Kummaski režiimis osutub siduripedaal kaunis ülearuseks, seda tuleb tarvitada ainult traktori käivitamisel. Automaatrežiimis töötavad käigukast ja pidurid traktori aeglustamisel koos kuni peatumiseni – siis lahutub sidur automaatselt. Piduripedaali vabastamine ühendab siduri ja paneb traktori taas liikuma. Realiseeritud on ka nõlvaltstardiabi – funktsioon, mis tõusul paigalt võttes ei profi / kevad 2015

Esisild on küll uuesti konstrueeritud, kuid säilisid õhkpadjad ja amortisaatorid – tõsi, varasemast palju vähem kohmakal kujul.

paigalseis“ on CVT-käigukastide korral üldtuntud, kuid Powershift-kastidel vähe levinud. Mille eest Valtra saab tugeva plusspunkti.

Pääs kabiini on üsna lihtne, ja omaette piilarile kinnitatud ukse sulgemiseks pole vaja lihaseid rebestada. Värsket õhku saab juht nüüd ukse taga asuvast aknast.

Bumerangikujulised LED-tagatuled on uue Valtra üheks pilkupüüdvamaks kujundusdetailiks. Teiseks uuenduseks on LED-töötuled; poritiival asuvad jõuvõtuvõlli, rippsüsteemi ja kahe hüdroväljavõtte juhtseadmed on nüüd grupeeritud kasutajasõbralikul viisil.

lase traktoril tagasi veerema hakata. Selle käivitamiseks peab juht traktorit jalgpiduriga paigal hoides liigutama juhtkangi parkimisasendisse. Liikumahakkamiseks tuleb juhtkang sõiduasendisse viia ja pidurid vabastada. Gaasiandmine viibki traktori liikuma. Selline „aktiivne

Parempoolsel konsoolil asuvad juhtimisseadmed on varasemast loogilisemalt grupeeritud, kuid kannatavad Valtra vana häda – kehvavõitu tähistuse – all. Nagu eelkäijadki, pakub T4 mitmeid kavalaid funktsioone ja võimalusi, kuid kõikide nuppude-kangide otstarvet on raske taibata, ja mõni suurepärane võimalus võibki üldse avastamata jääda. Jõuülekande seisund, põlluotsapöörde juhtimine ja hüdraulikafunktsioonid kuvatakse – ja ka seatakse – Soome firma juhtpaneel-käetoe üpris mitteintuitiivsel ekraanil, millega oleme juba mõnda aega tuttavad. Ausalt öeldes on see pettumus: kui kogu traktor on algusest peale uuesti konstrueeritud, võinuks siingi midagi ette võtta. Koera saba... Traktori tööks parimal viisil ettevalmistamine on õige töömahukas ja keeruline protseduur. Selles osas liiguvad konkurendid kiiresti eest ära, pakkudes suuri värvilisi puutetundlikke ekraane, mille abil keerulist masinat on tublisti hõlpsam häälestada. Valtra ütleb, et midagi on teoksil, kuid see „miski“ ei jõua tootmisse enne kolme-nelja aastat, mis tähendab, et parendusi võime oodata T4 eluea keskel tehtava mudelivärskenduse raames. Meis kerkib küll kahtlus, et T4 on selleks ajaks teistest traktoritest käsitsetavuselt sedavõrd maha jäänud, et tegu saab olema keskeakriisiga. Võib-olla mõjub halvasti tehnoloogialiidri Fendti sõsarmargiks olemine, sest AGCO juhid kipuvad kontsernisisese konkurentsi vältimiseks kõige uuemaid tehnoloogiasaavutusi mitte kuigi ruttu Massey Fergusonile ja Valtrale kätte andma. www.profieesti.ee

Nagu varemgi, kasutavad uued T-seeria traktorid 6,6- ja 7,4-liitrise töömahuga mootoreid, mis kannavad marki AGCO Power ja on varustatud SCR-katalüsaatoritega (ehk tarvitavad AdBlue-lisandit). Kuid uued jõuallikad töötavad puhtamalt, olles võimelised täitma Euroopa heitgaasinormi IV ning USA normi Tier 4 Final, ja seda õige väheste muudatuste sisseviimise järel. Erinevalt paljudest teistest tootjatest on Valtral õnnestunud hoiduda keerulistest ja kallistest muutuva geomeetriaga turbolaaduritest (VGT), heitgaaside retsirkulatsioonisüsteemist (EGR) ning diiselmootori kübemefiltritest (DPF). Nende asemel kasutavad Valtra Suolahti tehasest 224 km kaugusel Nokias asuva Sisu tehase insenerid diiselmootori oksüdatsioonikatalüsaatorit, lisades kulutatavale kütusele 6 kuni 9% AdBlue-lisandit.

Käetugi-juhtpaneel sarnaneb suuresti varasemaga. Suurimaks uuenduseks on oranžihallikirju sõidu-juhtkang, mis asendab eelmiste mudelite allpool asunud liugkangi. Parempoolne konsool on üksjagu korrastamist saanud.

Mida on uut? ■H eitgaasinormid IV/Tier 4 Final on täidetud üksnes oksüdatsioonikatalüsaatori ja AdBlue abil. ■V iie piilariga kabiin. ■U us juhtkang nii Powershift- kui CVT-käigukastidele. ■ K ujundus. ■ Kuus mudelit võimsustega 155 kuni 235 hj asendavad kaheksat võimsustega 130 kuni 215 hj. ■ Kolmekiiruseline elektrohüdraulilise kiirusevalikuga jõuvõtuvõll. ■ Tagumise rippsüsteemi 20% võrra suurenenud tõstevõime. ■E sisilla parendatud vedrustus. ■R ohkem käigukastide ja hüdrosüsteemide valikuid.

Uuel Bosch-Mahle turbolaaduril on nüüd elektrooniliselt juhitav möödavooluklapp, mis peaks mehaanilisest töötama täpsemalt, kiiremini ja paindlikumalt. See tähendab, et turbolaadur reageerib gaasipedaali vajutusele kiiremini, samuti on tublisti kasvanud mootori pöördemoment: võimsaim 7,4-liitrine arendab 1000 Nm 1500 pöördel minutis. Madalatel pööretel saab möödavooluklapi ülelaaderõhu kiireks tõstmiseks sulgeda, avades selle pöörete kasvades. Kütuse sissepritsesüsteem töötab 2000-baarisel rõhul ning Boschi ühisanumal on nüüd elektrooniline ülerõhuklapp, mis tähendab, et saab kasutada nn. lekketa (leakless) pihusteid. Need ei vaja tagasivooluklappe ja -torusid, mis teeb süsteemi mehaaniliselt lihtsamaks ning vähendab liigse kütuse voolu läbi pihusti, võimaldades pihusti kolmeastmelise töötsükli jooksul kütust täpsemalt doseerida. profi / kevad 2015

Katsetamiseks oli 235-hobujõulise T234 Versu järele haagitud 4-meetrine rullrandaal Lemken Rubin 9. Prantsuse savistel muldadel saime ettekujutuse, kui hästi uus mootor ja käigukast töötavad. Töötades 10-12 cm sügavusel üritasime T234 veojõudu igati proovile panna, kuid selgus vaid, et traktor sai randaaliga ülearugi kergelt hakkama, ainsaks probleemiks oli vaid haardevõime libedal savikal mullal. Omapead kõndiva kassina on Valtra ainus traktoriehitaja, kes kasutab esisilla õhkvedrustust, kuid firma näikse selle põhimõtte juurde jäävat. Vanema T-seeria õige vastupidavana tunduv sillatala oli selgelt konstrueeritud metsatööde jaoks, kus Valtra endale ka nime on teinud. Põllumajandustraktori jaoks vajas suur terasekobakas ümbertegemist. Mida ka tehti. Nüüd näeb esisild palju tavapärasem välja, vaid sõidupehmendajatena töötavad hüdrosi-

lindrite ja rõhuakumulaatorite asemel õhkpadjad ja õliga täidetud amortisaatorid. Ühendatuna kabiini (samuti õhkpatjadel) vedrustusega on Valtra vedrustus vähemalt sama mugav kui ükskõik missugune tavapärane. Ning metsatöötehnika geenid annavad veel ühe eelise. Haagisekonksuta on T4 kliirens 600 mm – võite nõudepesumasinast seda vigastamata üle sõita. Kokkuvõte: Valtra on uue T-seeriaga suure sammu edasi astunud. Juba kujundus vihjab, et tegu on varasemast palju moodsama masinaga. Uus kabiin on juhi õnnistus – tohutult ruumi ja üks selle suurusega traktorite paremaid väljavaateid. Astmevaba ja Powershift-kasti jaoks sarnase juhtkangi kasutuselevõtuga muutus uue T juhtimine eelmistest palju intuitiivsemaks. Ainus, ja üsna suur, puudus on tähtis juhtpaneel-käetugi. Ilmselt on konstruktorid kõvasti vaeva näinud, et peaaegu kõiki funktsioone saaks pöördnuppude ja lülitite abil juhtida, kuid hüdrosüsteemi ja põlluotsapöörde seadistamine on ikka keerukas. Muus osas on T4 aga üks paremaid paiku pika tööpäeva veetmiseks. Kabiin on avar ja valgusküllane, mootori ja käigukasti koostöö aga nii hea, et teil tuleks kõvasti vaeva näha viimaks traktorit olukorda, kus jõud või haardevõime probleemiks osutuvad. Täna Eesti hinnakirjas Direct-kastiga mudelit ei ole, kuid T234 Active maksab (käibemaksuta) 98 000 ja T234 Versu 103 000 eurot. www.profieesti.ee

profi suures kaarutite testis segab heina 344 piid.

Kuus kaarutit võrdlustestis – I osa:

Lehepöörajad

ollandi poldritel, Lelystadi läheduses asuva Waiboerhoeve katsemajandi maadel kuivas esimese niidu rohi üheksa tunniga nii, et selle kuivainesisaldus tõusis 16 protsendilt 33-ni, ja seda saagikusel 40 t/ha. Võrdlusesse valisime kaheksa kuni kümne rootoriga kaarutid töölaiusega 10,20 kuni 11,0 m. Peale selle pidid nad profi / kevad 2015

olema oma veermikuga. Võistlusse astusid: ■ Claas Volto 1100 T ■ Fella TH 11008 Trans ■ Krone KWT 11.22/10 ■ Kuhn GF 10802 TG II ■ Lely Lotus 1020 Profi ■ Pöttinger HIT 10.11 T Tootjapoolse toetuse (ehk tuliuued kaarutid) saime Pöttingerilt, Lelylt ja Kuhnilt.

Claasi, Fella ja Krone masinatega varustasid meid heatahtlikud farmerid ja edasimüüjad. Kaarutid erinevad üksteisest juba põhikonstruktsioonilt. Kronel ja Claasil asub transpordiveermik rootorite taga ning tööasendisse seadmisel pööratakse üles rootorite kohale. Fellal, Lelyl ja Pöttingeril asub veermik rootorite ees ning on tööasendis kasutusel kaaruti kõrguse reguleerimiseks. Kuhni transpordirattad www.profieesti.ee

Test

Kuidas mõõdeti? Kaarutite katsetamiseks oli meil kasutada 120 ha heinamaad. Kaarutatud heina põikijaotuse mõõtmiseks jagasime 8 hektari suuruse põllu GPS-tehnika abil kuueks ribaks – igale masinale üks. Case IH andis meie käsutusse kõrgtäpse GPS-süsteemiga traktori Steyr CVT 205, Pöttinger aga kombiniiduki S12. Viimase ühe töökäiguga paigutus 11,20-meetriselt töölaiuselt niidetud rohi kolme vaalu üldlaiusega 9,80 m.

Fella TH 11008 Trans Pöttinger HIT 10.11 T

Claas Volto 1100 T Krone KWT 11.22/10

selt 3 meetrit ning Fella ja Pöttinger alla 3 meetri (viimane 2,84 m). Kuid heinamaale jõudmisest tähtsam on muidugi töö heinamaal. Tööasendisse jõuavad kõige kiiremini Lely (11 s) ja Kuhni (12 s) kaarutid. Kolm korda kauem läheb aega Kronel (34 s) ja Pöttingeril (35 s), sest need on varustatud hüdraulilise süsteemiga, mis tagab ka nõlval ühtlase kaarutamise. Eespool rootoreid paikneva veermiku puuduseks on aeg-ajalt esinev negatiivne koormus traktori haakeseadmel. Lely on oma masina lisaraskuste abil hästi tasakaalustanud, kuid on ka kõige raskem (2395 kg). Krone ja Claas on märksa kergemad, vastavalt 1820 ja 1845 kg. Krone ja Claasi töökõrgus seatakse traktori rippsüsteemiga – kena ja lihtne. Lely, Pöttingeri ja Fella puhul tuleb piide õige rehitsemiskõrguse saavutamiseks pöörata transpordiveermiku reguleerimiskruvi. Pöttingeri lahendus on siinkohal parim: kergesti ligipääsetav ning täpse, laserlõigatud skaalaga varustatud. Ka Kuhni skaala on laseriga lõigatud, kuid kõrgust saab seada tiislile paigaldatud tugirattapaariga. Pikisuunas sobituvad maapinnaga kõige paremini kaarutid, mille veermik asub vahetult rootorite ees. Maapinda jälgivad rattad tagavad, et ka ebatasasel pinnasel kaaruti piid maasse ei lõiku.

Traktor oli paigutatud eesmise niidumasina lõigatud vaalu keskele, nii et ei tallanud ühtki vaalu. Katsesõitude võimalikult täpseks dokumenteerimiseks oli traktor varustatud pöördemomendi mõõturi ja DLG radar-kiirusemõõtjaga. Ühe suunas niidetud vaalud kaarutati kolme kiirusega (5, 8 ja 10 km/h). Tulemus ei osutunud siiski päris üheselt mõistetavaks (vt kommentaari lk. 23).

Lely Lotus 1020 Profi

Kuhn GF 10802 TG II

Sööda saastumise kontrolliks võtsime proove niitmise järel ja vahetult pärast kaarutamist. Peale selle võtsime sööda kuivamisprotsessi jälgimiseks kahetunniste vahedega üle 250 proovi.

paiknevad samuti eespool rootoreid, kuid tõstetakse tööasendisse seadmisel üles.

tega lihtsam manööverdada, sest nad on transpordiasendis lühemad. Parimat kompromissi pakub kaugele taha nihutatud pöördepunktiga Lely, millega on lihtne läbida ka kitsaid sissesõite. Erinevused rikastasid ka transpordilaiust. Claas, Krone ja Lely on transpordiasendis üle 3 meetri laiad, Kuhn täp-

Transpordil käituvad Fella, Lely ja Pöttingeri masinad teistest paremini. Nende sõiduomadused on madala raskuskeskme tõttu alati turvalised. Seevastu on Krone, Claasi ja Kuhni kaaruti-

Kõiki kaaruteid käitatakse 540 p/min tegevalt jõuvõtuvõllilt. Jõud kantakse kardaanvõlliga jaotuskastile (T-kastile), mis selle jagab kaaruti mõlemale tiivale, kus lühikesed võllid käitavad rootoreid. Kuhni, Krone ja Claasi rootorite laagrid töötavad õli või määrdega täidetud korpustes ega nõua seetõttu pidevat määrimist. Kena.

Nii hindas profi kuut kaarutit Claas Volto 1100 T Tööasendisse seadmine

Fella 11008 Krone KWT Trans 11.22/10

Lely Lotus 1020 Profi

Pöttinger HIT 10.11 T

Sõiduomadused transpordil

Töökõrguse seadmine

BB/Z

B/ BB

E/Z

BB/Z

B/BB

BB/BB

Pinnasega sobitumine 1) Vaalupiiramine

Kuhn GF 10 802 TG II

Sõidustabiilsus töö ajal

Põlluotsapöörde-asend

Hindamissüsteem: BB = väga hea; B = hea; Z = keskmine; E = alla keskmise; EE = puudulik; G = pole saadaval 1) risti/piki sõidusuunda

profi / kevad 2015

www.profieesti.ee

Test

Jõu ülekandmiseks rootorite vahel on kasutusel erinevad võtted. Fella ja Lely kasutavad ainult määritavaid ühe- või kahekordseid kardaanliigendeid. Kuhn. Krone ja Claas on otsustanud sõrmühenduste kasuks. Ning Pöttinger kasutab segaskeemi, kus keskmisi rootoreid käitatakse läbi kardaanliigendite ning äärmisi sõrmühenduste kaudu. Sõrmühenduste eeliseks on, et neid saab väga suure nurga alla pöörata. Nii saab rootoreid tihedalt kokku klappida, kusjuures need saavad ikkagi pöörelda. Erinevalt Lelyst pöörab Fella (nagu teisedki tootjad) äärmised rootorid 180° võrra sissepoole. Sõrmühenduste korral pole see probleem. Fella jaotuskastis asuv hüdrauliliselt käitatav sidur kaitseb jõuülekannet vigastustest jõuvõtuvõlli kogemata sisselülitamisel. Töötamise ajal on pöörlemissagedust vaja muuta sõltuvalt haljasmassi tihedusest. Meie lopsaka rohukasvuga katselappidel saime parimad tulemused suhteliselt kõrgete pööretega. Lelyl on aga madalamatel pööretel (ca 420 p/min)

selgelt näha haljasmassi parem jaotumine. Võimalikult intensiivseks kaarutamiseks peaks kõigil masinatel hajutusnurk olema võimalikult järsuks reguleeritud.

Kommentaar:

Põikisuund segamini Viieteistliikmeline profi meeskond, DLG ja tootjate esindajad tegid tublit tööd kõigi mõõtmistulemuste saamiseks. Ometigi tabas meid hindamisele asumisel pettumus, sest just paljuräägitud ja -küsitud põikisuunas jaotuse mõõtmine ei kannatanud mingit kriitikat. Olime küll haljasmassi hulka küllalt sageli mõõtnud, kuid rohu ebaühtlane kasv muutis need tulemused väärtusetuteks. Saime vaid öelda, et haljasmassi ristsuunas jaotumise mõõtmistulemused ei anna alust masinate töökvaliteedi võrdlemiseks.

Ja missugune kuuest kaarutab siis kõige paremini? Sellele küsimusele ei saa kahjuks objektiivselt vastata (vt. „Kuidas mõõdeti“ lk 45). Ka kuivas niidetud rohi kõigi kaarutite töö järel üsna sarnaselt. Fakt on küll, et Fella rootorid on kõige suurema läbimõõduga, kuid ainult 6 piiga. Sama hulga haljasmassi läbitöötamiseks peavad Fella 48 piid iga pöördega liigutama suurema hulga rohtu kui Claasi, Krone, Kuhni või Pöttingeri 60 piid. Pole siis ime, et Fella rootori serva joonkiiruseks mõõtsime üsna kõrge 13,98 m/s. Kas suured või väikesed rootorid? Kõrge saagikuse korral töötavad meie arvates paremini väiksema läbimõõduga rootorid. Pealegi sobituvad need maapinna ebatasasustega paremini.

Märkimisväärsed erinevused on ka vaalupiirajatel, millega olid varustatud kõik masinad peale TH 11008 Transi. Kõige paremini töötas Claasi allalastav piirdekardin, mis õigesti seatuna täieli-

Testiosaliste mõõtmistulemused Claas Volto 1100 T

Fella 11008 Trans

9,91 (10,70) m Aisad, Cat II

8,70 (10,20) m Veoaas

Vajalikud hüdrov-võtted 2 x 1-s; 1 X 2-s

Töölaius 1) (DIN järgi) Ühendus traktoriga Lahti-/kokkuklappimine Transpordifiksaator

Krone Kuhn KWT 11.22/10 GF 10 802 TG II 9,72 m (11) m Aisad, Cat I/II

9,63 (10,80) m Aisad, Cat III

Lely Lotus 1020

Pöttinger HIT 10.11 T

8,75 (10,20) m Aisad, Cat III

9,45 (10,60) m Veoaas 1 x 1-s; 1 x 2-s

1 x 1-s; 1 x 2-s

2 x 2-s

19/29 s

23/28 s

34/37 s

12/15,5 s

11/16,5 s

35/24 s

hüdrauliline

tross/mehaaniline tross/hüdrauliline

Rootorid Rootori läbimõõt Rootorite vahe Rootorite ülekate Rootorite arv/piide arv rootoril Rootori pöörded jvv kiirusel 540 p/min Piiotste kiirus jvv 540 p/min juures Vahemaa kaitsetoruni rootorite suure kalde korral Mõõtmed, massid Mass ... sh traktorile jääv kaal transpordiasendis Transpordimõõtmed (P/L3)/K) Rehvid Rootoritel (keskel/ teistel) Veermik 1) 2)

150 cm

173 cm

147 cm

151 cm

124 cm

108 cm

107 cm

35 cm

49 cm

39 cm

44 cm

29 cm

39 cm

10/6

8/6

10/6

8/7

10/6

166 p/min

154 p/min

144 p/min

146 p/min

180 p/min

13,05 m/s

13,98 m/s

11,88 m/s

11,39 m/s

12,23 m/s

13,57 m/s

49 cm

50 cm

38 cm

44 cm

37 cm

45 cm

1 845 kg

1 900 kg

1 820 kg

2 040 kg

2 395 kg

2 160 kg

800 kg

460 kg

830 kg

590 kg

1 350 kg

660 kg

115/104 cm

160 cm 131/117 cm

144 cm 2)

105 cm

4,22/3,03/3,99 m 5,67/2,93/2,70 m 3,95/3,15/3,69 m 4,40/3,00/3,33 m 5,14/3,07/2,98 m 5,49/2,84/2,70 m

18.5x8.5-8/ 16x6.5-8 260/75-15.3 (Starco)

18.5x8.5-8/ 16x6.5-8 10,0/75-15.3 (BKT)

18.5x8.5-8/ 16x6.5-8 220/45-8 (Trelleborg)

170/60-8

16x6.5-8

15.0/55-17 (BKT)

340/55-16 (Vredestein)

Töölaius piist piini, kui piid asuvad alumises punktis; DIN järgi: äärmiste piide suurim kaugus, kui need asuvad 8 cm maapinnast Vahekaugused on erinevad: väiksem vahe on piirkonnas, kus rootorid „lahku“ pöörlevad; 3) järsu hajutusnurga korral (rootorid maksimaalselt väljas)

profi / kevad 2015

www.profieesti.ee

Kaua me siiski meelt ei heitnud. Lõp pude lõpuks on rohu ebaühtlane kasv reegel, mitte erand. Pealegi näi tavad tulemused – nagu ka rohu kui vamise mõõtmised – et erinevate tootjate kaarutid töötavad üsna üht moodi. Ning eks ole kasuks seegi teadmine, et kõik testitud kaarutid saavad kaarutamisega probleemitult hakkama. Kuid peale selle on masinate vahel veel terve hulk erinevusi, mida te enne ostmist teadma peaksite, ja seepärast jätkame tulevikuski turul pakutavate masinate võrdlemist.

kult vältis rohu paiskumise kaaruti laiu sest väljapoole. (Samasugust pakub ka Fella, kuid testimasinale ei olnud seda tellitud). Kuhn ja Krone nihutavad kogu masinat tugirataste pööramise abil, nii

et väljaviset kummalegi küljele saab juh tida. Pöttinger kasutab ühte kahesuuna list hüdroväljavõtet mõlema äärmise rootori sissepoole nihutamiseks. Kõige ebaefektiivsemat meetodit kasutab Lely, siin tuleb juhil äärmise rootori piid käsitsi ümber seada. See võtab aega ning korralikuks piiramiseks tuleb ikkagi töötada vähendatud kiirusega. Pikematel lõikudel töötasime kiirustel 5 kuni 10 km/h. Paremast küljest näitasid end rootorite ees asuvate ratastega kaa rutid (Fella, Kuhn, Lely, Pöttinger). Selle ehitusviisi pikk tiisel stabiliseerib masinat, laskmata sellel kiikuma või vänderdama hakata – nagu Claasi Volto 1100 T kippus tegema, kui kiirus tõusis üle 8 km/h. Põlluotsapööretel oli kõige kergem manööverdada Krone, Claasi ja Kuhni kaarutitega – siin oli lühikesest konst ruktsioonist kasu. Puuduseks võib lugeda, et tööasendis kaarutil ei saa üht või mõlemat tiiba üles tõsta ega piide nurka muuta, näiteks takistusest möö

dumiseks või nurgas manööverdami seks. Pöttinger on just selleks puhuks konstrueerinud süsteemi Liftmatic Plus, mis tõstab eespoolsed piid üles esimes tena ja langetab viimastena. Nii hoitakse ära nende maasse tungimine. Korralikuks tööks peavad rootorid ka põikisuunas maapinna ebatasasusi jäl gima. Selles suhtes käitus kõige halve mini Krone, millel kaks äärmist rootorit on jäigalt ühendatud. Vahekokkuvõte: Kaarutada oskavad kõik testitud masinad. Rootorite ees asuva veermikuga kaarutid on paremate sõidu omadustega, põlluotsapöördel mugava mad ning jälgivad sõidusuunas maapinda paremini. Erandiks on siin Kuhn, mille veermik küll asub eespool rootoreid, kuid tõstetakse töö ajaks üles. Rootorite taga asuvate ratastega masinad on lühemad ja manööverdamisvõimelisemad. Meie testi teises osas räägime hajutus nurga seadmisest, käsitsetavusest, pii dest ja hindadest.

Valtra T234 Active

Claas Volto 1100 T

Valtra T234 Versu

Test SEB Liisingu kuumakse alates 1136 € PZU Kindlustuse kuumakse 34 €1100 T Claasalates Volto

SEB Liisingu kuumakse alates 1194 € PZU Kindlustuse kuumakse alates 36 €

SEB Liisingu kuumakse Massey338 Ferguson € Dyna-4 Essential alates PZU Kindlustuse kuumakse alates 7 € SEB Liisingu kuumakse alates 765 € PZU Kindlustuse kuumakse Claas Volto 231100 € T alates veermik klapitakse kokku rootorite kohale.

SEB Liisingu kuumakse alates 310 € PZU Kindlustuse kuumakse alates 6 € Fella TH 11008 Trans

Veermik on vedrustatud. Claas on teistest kaarutitest kõrgem.

SEB Liisingu kuumakse € Fellaalates TH 329 11008 Trans PZU Kindlustuse kuumakse alates 7 € Lely Lotus 1020 Amazone Certos 7001-2TX

SEB Liisingu kuumakse alates 1191 € PZU Kindlustuse kuumakse alates 23 € Fella ühendab rootorid kardaanliigenditega. See nõuab täiendavat sidurit.

SEB Liisingu kuumakse alates 408 € PZU Kindlustuse kuumakse alates 8 €

SEB Liisingu kuumakse € T234 Active alates 336Valtra PZU Kindlustuse kuumakse 7 €Liisingu kuumakse alatesSEB

Krone KWT 11.22/10

Kuhn PZU GF 10802 TG II Kindlustuse kuumakse

alates 1136 €

Testis jäi allaklapitava kardinaga vaalupiiTööasendisse seadmiseks saab masina Horsch Leeb 7GS 27-meetrise poomiga mugavalt Merlo Turbo Farmer TF38.10 alates raja heas mõttes silma. — hüdrauliliselt — II lahti lukus-CS-120 Massey Fergusson Dyna-6 Efficient Massey Ferguson Dyna-4 Essential tada.

34 €

SEB Liisingu kuumakse 1905 € kuumakse alates SEB Liisingu PZUalates Kindlustuse 765 €kuumakse 35Kindlustuse € alates PZU kuumakse

SEB Liisingu kuumakse 1127 € kuumakse alatesSEB Liisingu PZU Kindlustuse kuumakse alates 858 € 25Kindlustuse € alatesPZU kuumakse SEB Liisingu kuumakse alates 23 € alates 26 € alates 310 € PZU Kindlustuse kuumakse Väderstad Swift SW 440 Amazone külvik GreenDrill Fella kasutab kõige suuremaid, ainult kuue piiga rootoreid. alates 6 € Valtra T234 Active

SEB Liisingu kuumakse 143 € kuumakse alates SEB Liisingu PZUalates Kindlustuse 1136 kuumakse € 3 € alates PZU Kindlustuse kuumakse Kaks kruviregulaatorit on ketiga ühenalates datud, nii et ühe vändaga saab töökõrguse paika panna.

34 €

Väderstad vastav rull Rollex 450

Fella TH 11008 Trans

SEB Liisingu kuumakse SEB Liisingu kuumakse alates 601 € alates 1194 € PZU Kindlustuse kuumakse PZU Kindlustuse kuumakse Liisingu kuumakse 12lihtsalt € traktori alatesSEB Kaaruti ühendatakse €€ alates veoaasaga. 329 alates36 PZU Kindlustuse kuumakse alates 7 €

Krone KWT 11.22/10

SEB Liisingu kuumakse alates 141 € PZU Kindlustuse kuumakse alates 3 €

Valtra T234 Versu

Lely Lotus 1020

SEB Liisingu kuumakse € ajaks rootorite alates 310 Krone veermik tõstetakse töötamise kohale. Mõlema külje äärmised rootorid on teineteisega PZU Kindlustuse kuumakse jäigalt ühendatud. alates 6 € Fella TH 11008 Trans

Amazone Certos 7001-2TX SEB Liisingu kuumakse alates 408 € SEB Kindlustuse Liisingu kuumakse PZU kuumakse alates81191 € € alates PZU Kindlustuse kuumakse Krone 23 11.22/10 € alatesKWT Horsch Leeb 7GS 27-meetrise poomiga

Rootoritevahelises jõuülekandes kasutatakse kaheksasõrmelist „OctoLink“-ühendust.

profi / kevad 2015

SEB Liisingu kuumakse

Kaitseklapp väldib kaaruti kokkupaneku, kui vaalupiiraja onalates väljas.

329 €

PZU Kindlustuse kuumakse alates 7 €

Lely Lotus 1020

Väderstad vastavkuumakse rull Rollex 450 SEB Liisingu

Kahesuunalise hüdroväljavõtte abil saab kaaruti tema 11-meetrisele alates töölaiusele lahti voltida.

1905 €

PZU kuumakse SEB Kindlustuse Liisingu kuumakse alates 141€ € alates35 www.profieesti.ee

PZU Kindlustuse kuumakse alates 3 €

SEB Liisingu kuumakse alates 1136 € PZU Kindlustuse kuumakse alates 34 € Massey Fergusson Dyna-6 Efficient

Kuhn GFkuumakse 10802 TG II SEB Liisingu alates 858 € PZU Kindlustuse kuumakse SEB Liisingu kuumakse alates 26 €alates 310 €

SEB Liisingu kuumakse alates 1194 € PZU Kindlustuse kuumakse alates 36 €

Massey Fergusson Dyna-VT Exclusive

PZU Kindlustuse kuumakse alates 7 € Valtra T234 Active

SEB Liisingu kuumakse alates 1136 € PZU Kindlustuse kuumakse SEB Liisingu kuumakse alates 336€€ alates 34

SEB Liisingu kuumakse alates 986 € PZU Kindlustuse kuumakse SEB Liisingu kuumakse alates 30 € alates 408 €

Kuhn paigutab veermiku küll rootorite kuumakse ette, kuid tööasendis PZU Kindlustuse kuumakse PZU Kindlustuse tõstetakse see üles ega täida siis mingit funktsiooni. alates 6 € alates 8 €

Valtra T234 Versu Fella TH 11008 Trans

PZU Kindlustuse kuumakse SEB Liisingu kuumakse alates 23 338€€

Claas Volto 1100 T Krone KWT 11.22/10

PZU Kindlustuse kuumakse alates 7 € Kuhn GF 10802 TG II

Horsch Leeb 7GS 27-meetrise poomiga

Merlo Turbo Farmer II TF38.10 CS-120

SEB Liisingu kuumakse SEB Liisingu kuumakse SEB Liisingu kuumakse alates 1194 € alates 338 € alates 310 € SEB Liisingu kuumakse SEB Liisingu kuumakse SEB Liisingu kuumakse PZU Kindlustuse kuumakse PZU Kindlustuse kuumakse Kaarutit saab külgväljaviske PZU Kindlustuse kuumakse Enne väljaklappimist kallutatakse Kopeerrataste paari on lihtne regupiiramiseks 329 € 1905 € 1127 € alates alates alates rootorid taha. Sel ajal mõjub haakeleerida ja need on eeskujulikult hüdrauliliselt vasakule-paremale nihutada. alates 36 € alates 7 € alates 6 € seadmele suur negatiivne kaal. kuumakse märgistatud. Massey Fergusson Dyna-VT Exclusive PZU Kindlustuse PZU Kindlustuse kuumakse PZU Kindlustuse kuumakse 2511008 € Trans alates 7 € alates 35 € alates Fella TH SEB Liisingu kuumakse Lely Lotus 1020 Profi Lely Lotus 1020 alates 986 € PZU Kindlustuse kuumakse Amazone Certos 7001-2TX Amazone külvik GreenDrill SEB Liisingu kuumakse SEB Liisingu kuumakse alates 30 € alates 408 € alates 336 € SEB Liisingu kuumakse SEB Liisingu kuumakse TestisPZU ainsana kasutab Lely 8 rootorit, igal 7 piid. PZU Kindlustuse kuumakse Kindlustuse kuumakse 143 € alates 1191 € alates Omapärane on ka piide konksukuju. alates 8 € alates 7 € PZU Kindlustuse kuumakse PZU Kindlustuse kuumakse Claas Volto 1100 T alates 23 € alates 3 € Krone KWT 11.22/10

SEBLeeb Liisingu kuumakse poomiga Horsch 7GS 27-meetrise

Kuhn GF 10802 TG II

Merlo Turbo Farmer II TF38.10 CS-120

alates 338 € Väderstad vastav rull Rollex 450 PZU Kindlustuse kuumakse Töökõrguse seadmiseks tuleb limboSEB Liisingu kuumakse SEB Liisingu kuumakse Kaaruti on väga manööverdamisvõimeline. tantsu harrastajana külgkaitse alla 7 € alates Vaid kokkuklappimine pugeda — kuid see vastab EL tööohu1127 € peab toimuma alates 1905 € alates tusnõuetele, ütleb SEBLely. Liisingu kuumakse “otseasendis”. PZU Kindlustuse kuumakse PZU Kindlustuse kuumakse alates 141 € alates 35 € alates 25 € PZU Kindlustuse kuumakse Pöttinger Hit 3 €10.11 T alates Amazone GreenDrill SEB Liisingukülvik kuumakse alates 336 € SEBKindlustuse Liisingu kuumakse PZU kuumakse alates7143 € € alates PZU Kindlustuse kuumakse € TG II alates Kuhn GF310802

Merlo Turbo Farmer II TF38.10 CS-120 Pöttingeri vaalupiiraja kasutab kahte kallutatavat rootorit masina paremal küljel..

Väderstad Swift SW 440

SEB Liisingu kuumakse alates 601 € PZU Kindlustuse kuumakse alates 12 € Töökõrguse seadmine on imelihtne — keera vaid vänta. Laserlõigatud nooled ei kao ega kulu.

Väderstad Swift SW 440

SEB Liisingu kuumakse alates 329 € PZU Kindlustuse kuumakse SEB Liisingu kuumakse alates 7 € alates 601 € PZU Kindlustuse kuumakse Lely Lotus 1020 alates 12 € Amazone Certos 7001-2TX

SEB Liisingu kuumakse

Raske kaaruti peab end transpordialates sõidul väga viisakalt ülal.

1191 €

PZU Kindlustuse kuumakse alates 23 € Pöttinger Hit 10.11 T rootorid pöörlevad kõige kiiremini — 540 p/min. Nagu arvata võis, Väderstad vastav rulltöötas Rollex 450 kaaruti Pöttingeri niidukiga koos väga hästi.

SEB Liisingu kuumakse alates 141 € PZU Kindlustuse kuumakse alates 3 € Kokkupanekuks keeratakse rootorid kõigepealt horisontaalseks ja siis tõstetakse üles.

SEB Liisingu kuumakse alates 1127 € PZUtingimused: Kindlustuse kuumakse SEB Liisingu kapitalirent, 10% sissemaks, intress 2,2%+3EU (3 kuu EURIBOR 0,018%, 31.03.2015 seisuga), periood 60 kuud, jääk 0, lepingutasu 150.25 € omavastutus 640€, sisaldab SEB kliendi eeliseid sh klaasikahju hüvitamine ilma omavastutuseta. Enne lepingute sõlmimist tutvuge tingimustega aadressil www.seb.ee, alatestingimused: PZU Kindlustuse lisainfot saate ka SEB kontorist. AS SEB Liising tegutseb PZU Kindlustuse vahendajana ja on kantud Finantsinspektsiooni kindlustusagentide nimekirja, mille leiate aadressilt www.fi.ee.

Test

Kuus kaarutit võrdlustestis – II osa:

Tuletõrjemasinad

Kaarutid on veidi tuletõrjeautode moodi. Niipea kui ilm lubab, peavad nad tööle kihutama, ja võimalikult ruttu. Vaatame, missuguste masinatega kõige kindlamalt heinamaale sõita saab.

öövõime ja -kvaliteet selgeks tehtud, asugem kuue masina käsitsetavuse uurimisele. Traktoriga ühendamiseks on kasutusel kõik variandid. Pöttingeri ja Fella kaarutid ühendatakse veoaasaga. Alumiste aiste külge kinnituvad Claas, Krone ja Lely. Kuhni GF 10 802 TG II aga nõuab

ka ülemise tõmmitsa kasutamist. Miks? Väga lihtne. Et rootorite ees asuva veermikuga masin kokkuklappimisel aistele liigset tõstejõudu ei avaldaks, kantakse see jõud haakekolmnurgaga ühendatud vedrupaki kaudu haakeseadmele. Lahtiklappimisel jääb tõstejõud ikkagi mõjuma.

Krone alumiste aiste tapid on Claasi ja Lely omadega võrreldes kergemini tabatavad. Claasi haakepea pöördub kergesti, nii et haakimisel võib abikätt tarvis minna, Lelyl segavad haakimist splindi hoidepaelad. Pealegi tuleb hiljem kaks tuge üles tõsta – Claasil ja Kronel käivad need vedrudega.

Intensiivne kaarutamine kuivatab heina kiiresti: 10 meetrit töölaiust teeb elu lihtsaks.

profi / kevad 2015

www.profieesti.ee

Õige hajutusnurk on masina korralikuks tööks oluline: kaarutamiseks lame, vaalutamiseks järsk.

Kui veoaasa kõrgus on paika reguleeritud ,ei ole Pöttingeri ja Fella haakimisega probleemi. Konstruktsioonist tingitult on siin kardaanvõlli jõuvõtuvõlliga ühendamine veidi raskem. Pealegi puudus Fellal mõistlik kardaanvõlli hoidik. Et selle kinnitusava oli olemas, jättis vist edasimüüja selle paigaldamata. Claasi ja Krone hoidikud on igati korralikud. Lelyl ja Kuhnil saab kardaanvõlli toetada haakepea kõrval asuvale kaarele. Erinevalt tuletõrjest ei ole kaarutitel voolikuid vaja laiali vedada, vaid ainult ühendada. Lely, Pöttinger ja Kuhn märgistavad õlivoolikuid värviliste termokahanevate rüüšidega. Lelyl tuli üks neist aga töö käigus

lahti. Krone tähistab voolikuid mitmevärviliste klambritega, millele on kantud ka numbrid. Nii on lisaks voolikute õigele kombinatsioonile märgitud ka õli voolusuund – kiiduväärt! Tõsi, me muudaksime heameelega tähistust, sest praegu märgivad numbrid voolikupaari ja värv voolusuunda. Värviliste klambritega on märgistatud ka Claasi ja Fella voolikud. Kaarutamise viisi määrab paljuski hajutusnurk – nurk, mille all rootor rohu tahapoole heidab. Mida lamedam (väiksem) on hajutusnurk, seda väiksema intensiivsusega puistatakse rohtu laiali ja seda enam „pööratakse“ seda. Seetõttu on silomaterjali ettevalmistamisel ja märja rohu korral parem järsem, heina kaarutamisel aga lamedam hajutusnurk. Kõigil kaarutitel saab hajutusnurka seada. Kõige kergemini sai seda teha Kuhnil, kuid ette oli nähtud ainult kaks nurka (16° ja 18°). Samuti kahe väga hästi tähistatud nurga (12° ja 16°) vahel sai rootoreid seada poldi ja splindi abil Claasi Voltol. Aukrastri abil saab Lely hajutusnurka viiel moel valida, kuid kõige lamedama (11°) korral hakkavad

Testitulemused profi hinnang kuue Claas kaaruti käsitsetavu- Volto sele 1100 T Parkimistugi

Kardaanvõlli hoidik Õlivoolikud Hajutusnurga seadm. Hooldus

Fella Krone Kuhn 11008 KWT GF 10 Trans 11.22/10 802 TG II

Lely Lotus 1020

Pöttinger HIT 10.11 T B

Hindamissüsteem: BB = väga hea; B = hea; Z = keskmine; E = alla keskmise; EE = puudulik; G = pole saada

profi / kevad 2015

ratastetagused kaitseplekid rohupeenestajatena töötama. Krone pakub nelja nurka vahemikus 11° kuni 18°, Pöttinger kolme – 13° kuni 19°. Kõige nõrgemini esineb siin Fella. Saadaval on küll kolm nurka vahemikus 12° kuni 18°, kuid nende muutmiseks on vaja tööriistu, mis praktilises elus pisut tüütuks kipub. Hajutusnurga kõrval on väga oluline piide töö. Claasil ja Fellal on piid paaris ühepikkused (vastavalt 30,5 ja 32 cm). Krone, Kuhn j Pöttinger kasutavad umbes 2 cm võrra erineva pikkusega piisid, mis peaksid kaarutatavat heina haarama enam-vähem võrdselt kõrguselt. Lely on testiosaliste hulgas erandiks, kasutades L-kujulist piid, mis on paigutatud n.-ö. järeljooksvalt ega ole ka piihoidikule täisnurga all kinnitatud. Lely soovitab isegi pii seada veidi n.-ö. ettepoole kaldu, mis peaks rohtu paremini üles tõstma. Rohu saastumist mullaga me ei täheldanud, kuid eks olnud töötingimused Hollandi poldril ka väga lihtsad. Pikema, 31,5 cm pikkuse pii 7,5 sentimeeti pikkuse L-kujulise otsa eriline kuju tagab, et eeskätt pikem rohi peaaegu täielikult üles korjatakse. Väiksem pii on 9 cm lühem ning töötab praktiliselt ainult väga suurte rohukoguste korral. Rohu liikumist määrab ka piide seadenurk. Mida lamedam see on, seda tõhusamalt pii rohtu liigutab. Krone KWT piisid saab ekstsentrilise seibi abil seada kolme asendisse. Pöttinger pakub kahte võimalust. Lely kaaruti piisid saab – öiseks kaarutamiseks või külgväljaviske piiramiseks – seada tööriistade abita. Ülejäänud masinatel piide nurka muuta ei saa. Kogu testi jooksul ei läinud meil ühtegi www.profieesti.ee

Test

Kaarutite töölaiusega sobis Pöttingeri niiduk Novacat S12, mida käitas Steyr CVT 205.

piid kaduma – suurepärane tulemus! Et kadunud piid ei satuks rohu sisse ja sealt laaduri rootorisse, kasutavad Claas, Fella, Krone ja Pöttinger (põhivarustuses) mitmesuguseid kaitsevõtteid. Claas Volto ja Krone KWT kasutavad piide lahtikeerdumise vastu plasthülsse. Pöttinger on piihoidikule andnud pii kadumist tõkestava kuju. Fella kindlustab piide säilimise piihoidikule kinnitatud metallkaarega. Kuhn kasutab piide juures väikesi plekke, mis küll ei hoia ära piide kadumist, kuid hoiavad ära rohu kogunemise pii spiraalide sisse ja peale, nii et tüütu puhastustöö kaarutamise järel jääb ära. Ka Pöttingeri ja Claasi rootoritele ei kogune rohutuuste, sest piihoidikud asetsevad „järeljooksvalt“ (Pöttingeril) või lausa puutujasuunaliselt (Claasil). Üllatavalt puhtaks jäävad ka Fella piid, mis on tõenäoliselt seletatav pii kinnitusega mitte hoidiku peal, vaid all. Puhastamist nõuab igatahes Lely, sest L-kujulised piid koguvad meeleldi pikka rohtu. Suure suhkrusisaldusega ja/või noore rohu kaarutamisel võib see koguneda

€) hinnad asuvad lähestikku. Pöttinger küsib oma HIT 10.11 T eest 24 946 eurot, kuid see hind sisaldab ka suuremaid rehve ja väljaviskepiirajat. Kõige sügavamale tuleb rahakotti sukelduda Krone ostul. Ilma lisavarustuseta maksab KWT 11.22/10 tublid 25 705 eurot. Eestiski on Fella odavaim – 19 500 €, järgnevad Pöttinger 19 900, Lely 20 700, Kuhn 21 157 ja Claas 21 250 euroga. Meilgi on kalleim Krone – 25 705 €.

mitte ainult piidele, vaid ka tugirataste telgedele, moodustades sinna ebameeldivad puntrad. Selle vastu pakuvad tootjad kaitse- ja veljeplekke. Naljakal viisil oli Pöttingeril saasta külgetõmbekeskuseks alati vasakpoolse tiiva teine rootor. Kuhn rohtu kuigivõrd ei ladestanud. Ka Lely kaitseplekid töötasid laitmatult. Claas, Krone ja Fella kasutavad veljeplekke, millele samuti koguneb vähe rohtu. Lühidalt räägime ka masinate hooldusest. Õli või määrdega täidetud korpuses töötavad Claasi, Krone ja Kuhni rootorite ajamid. Teisi tuleb korrapäraselt (Fellal iga 40, Pöttingeril 50 ja Lelyl kasutusjuhendi järgi isegi 8 tunni järel) määrida. Ülekoormuse vastu on kõik kaarutid kaitstud. Ajamisse on selleks paigutatud nukk- või põrksidur, kuid meie testi korral ükski neist ei rakendunud.

Kokkuvõte: Olgu kaarutid küll suhteliselt lihtsad masinad, kuid nende käsitsemine on ikkagi üpris erinev. Sellest hoolimata olid kõik meie „tuletõrjujad“ kiiresti tööks valmis. Pealegi on tootjast sõltumata kindel, et tuli saab kustutatud ... see tähendab, hein kaarutatud. Seda oskavad nad kõik. Hajutusnurga reguleerimine käib (konstruktsiooni tõttu) rootorite ees asuva veermikuga masinatel väga mugavalt, sest rootorid on hästi ligipääsetavad. Kuid ka Kuhn vääris kiitust. Rohu tõste toimub erineva pikkusega piidega paremini, hästi töötas ka Lely L-kujuline pii.

Tuletõrje ei tule siiski tasuta. Saksamaal maksab kõige vähem Fella – 23 014 eurot. Väljaviske piiramiseks saab 378 € eest lisada vastava kardina. Claasi (24 070 €), Kuhni (23 787 €) ja Lely (24 070

Mõõtmistulemused Claas Volto 1100 T Piide hoidik

Fella Krone Kuhn 11008 Trans KWT 11.22/10 GF 10 802 TG II

Lely Lotus 1020

Pöttinger HIT 10.11 T

Teraslatt 40 x 12 mm 31,5/22 cm

Teraslatt 40 x 12 mm 32/31 cm

Toru, Ø 38 mm; sein 4 mm 30,5/30,5 cm

Teraslatt 40 x 12 mm 32/32 cm

Toru, Ø 38 mm, sein 4 mm 33/31 cm

Teraslatt 40 x 12 mm 32/30 cm

9,5 mm

9 mm

9,5 mm

6 cm

7 cm

6 cm

7 cm

5,5 cm

7 cm

väljas 5/sees 4

3,5

Hajutusnurk min/max. (seadevõimalusi) Hind Saksamaal (käibemaksuta)

5,4 daN 9,2 daN 14,2 daN 12/16° 2 24 070 €

4 daN 6,4 daN 10 daN 12/17,5° 3 23 014 €

5,4 daN 8,6 daN 12,6 daN 11/18° 4 25 705 €

7,8 daN 11,4 daN 14 daN 16/18° 2 23 787 €

7,4 daN 11,2 daN 18 daN 11/17° 5 24 070 €

4,8 daN 10 daN 15 daN 13/19° 3 24 946 €

Hind Eestis (käibemaksuta)

21 250 €

19 500 €

25 705 €

21 157 €

20 700 €

19 900 €

Pii pikkus (väljas/sees) Pii läbimõõt Spiraali läbimõõt Keerdude arv Vedru jõud nihkel 1)

5 cm 10 cm 15 cm

välimise piiga risti pöörlemissuunas mõjuv jõud

profi / kevad 2015

www.profieesti.ee

Suurekettaline Carrier L/XL Töötleb suuremas koguses põhku, aitab hoida kontrolli all põllu umbrohtumuse ja kiirendab koristusjääkide lagunemist.

● Töölaiused 4,25, 5,25, 6,25 ja 8,25 meetrit, Carrier XL-l ka 9,25 ja 12,25 meetrit. ● 51 ja 61 cm-se läbimõõduga koonilised kettad purustavad suurel hulgal koristusjääke. ● Ketaste serv on kogu ulatuses faasitud, mistõttu kuluvad need ühtlaselt ning hea töötulemus püsib ühtlane kogu ketaste kasutusaja vältel! ● Lai valik tihendusrulle tagab korraliku tihendamise erinevates põllutingimustes ja sellega koos kiire koristusjääkide lagunemise. ● Kiire umbrohuseemnete idanemine annab tulemuseks efektiivsema umbrohutõrje! ● Ketaste töönurk on reguleeritav (MultiSet), töösügavus seadistatav traktori kabiinist, lai valik eesriistu teevad masina aga kohandatavaks erinevatesse tingimustesse.

Võta meiega ühendust, küsi lisainfot ja tule masinaga tutvuma! Väderstad OÜ, Välja 3, Soinaste, Ülenurme vald, Tartumaa. Tel: +372 5343 2772, +372 5855 7473. Vaata lisainfot www.vaderstad.com

Test

Claas Volto 1100 T

Fella TH 11008 Trans

Krone KWT 11.22/10

Mudelivärskendus õnnestus

Lihtne ja viguriteta

Kompaktne ja lihtsasti kasutatav

Uue Volto käsitsetavus ja töö jätsid hea mulje.

Fella masina ehitus on soliidne ja veermik hea. Puudust tundsime hajutusnurga praktilisemast seadevõimalusest.

Krone KWT on üsna kompaktne. Teistega võrreldes saab teda kiiresti töövalmis seada ning käsitsemisel ei teki mingeid küsimusi.

Haakimine õnnestub lihtsalt, toed, vooliku- ja kardaanvõllihoidikud on eeskujulikud.

Hajutusnurka ei ole Fellal kerge reguleerida, sest vaja läheb tööriistu.

Distantsseibe kasutades saab piisid hoidikule kinnitada kolme erineva nurga all. Nii saab kaaruti sobitada kõigi tingimustega, kuigi seadistamine on väga töömahukas.

Õige hajutusnurga leidmine õnnestub tänu selgele tähistusele lihtsalt. Keskmiste rootorite juures tuleb ainult masina alla pugeda.

Piide kadumiskaitse metallkaare näol on töökindel. Fellal on piid ühepikkused.

Hajutusnurka saab poldi ja splindi abil seada neljal viisil.

Kokkuvõte: Claasi Volto 1100 T on igati asjalik kaaruti, mis puudutab rootoreid, piide paigutust ja külgpiirajat. Veermik, eriti selle kalduvus „saba liputada“, tumestab head üldmuljet. Pealegi on masina käitumine transpordil suhteliselt ebakindel, sest ta on konkurentidest kõrgem.

profi / kevad 2015

Kokkuvõte: Fella 11008 Trans on õige lihtne masin, mis paistab silma hea transpordiveermiku ja lihtsa ühendamisega. Kaitsesidur ajamis on hädavajalik, sest kardaanliigenditega ühendatud rootoreid pööratakse transpordiasendisse viimisel kuni 180°. Testiosalistest on Fella odavaim.

Kokkuvõte: KWT 11.22/10 on keskmisest üle traktoriga ühendamise kerguses ning masina mitmesuguste töötingimustega kohandamise võimalustes. Lisaks on rootorite ajam hooldusvaba. Vähem meeldisid meile kaaruti pikad lahti- ja kokkuklappimisajad. Krone hind on testitutest kõrgeim.

www.profieesti.ee

Kuhn GF 10 802 TG II

Lely Lotus 1020 profi

Pöttinger Hit 10.11 T

Soliidne, väikeste rootoritega

Raske, stabiilne, konksudega

Läbimõeldud austerlane

Kuhn võiks veermiku võtta kasu tusele ka kopeerratastena. Pikisuunas maapinna järgimine paraneks ja keskmiste kopeerra taste koormus väheneks.

Lely kaaruti seisab väga stabiil selt. Selleks aga peate kaks poldi ja splindiga kinnitatavat tugijalga alla pöörama.

Pöttingeri Hit on transpordi asendis kompaktne ja kõige madalama raskuskeskmega.

Meile meeldis hajutusnurga lihtne seadmisvõimalus vedruga koor matud poldi abil. Siin on lootust, et keegi töö käigus tõesti nurka reguleerima hakkab.

Kaitsetoru töötab terves pikkuses ka masina tugevdajana -- hea mõte!

Kaaruti ühendatakse veoaasaga. Vooliku- ja kardaanvõllihoidikud on head.

Väike, kuid mõnus detail: pii keer mete kohale paigutatud plekk hoiab ära rohu kogunemise hoidi kule ja keermetele.

L-kujuliste piide puuduseks on see, et nad koguvad endale tublisti rohtu, mida töö lõppedes peab käsitsi eemaldama.

Piihoidikud on paigutatud “ järel jooksvalt”, see vähendab neile rohu kogunemist.

Kokkuvõte: Kuhni GF 10 802 TG II on soliidne kaaruti. Töövalmis saab ta väga kiiresti. Väikesed rootorid jälgivad pinnast täpselt. Ka rohu tõstmine toimub erineva pikkusega piide abil hästi. Keskmisest kehvem on pinnase järgimise võime pikisuunas, puudusena olgu märgitud ka traktori haakeseadmele mõjuv tõstejõud kokku- ja lahtiklappimisel.

profi / kevad 2015

Kokkuvõte: Lotus 1020 on

Kokkuvõte: Pöttingeri HIT

väga stabiilne kaaruti. Masina sõiduomadused nii töö- kui transpordiasendis on eeskujulikud. Väga hea on automaatselt töötav külgkaitse, samuti kõrguse reguleerimine. Miinuspunkte saab Hollandi kaarutaja väljaviske külgpiiramise seade eest. See nõuab piide vaevarikast ümberseadistamist.

10.11 T on läbimõeldult konstrueeritud. Nii automaatselt klapitavate kaitsete kui tõsteautomaatika Liftmatic Plus eest saab kaaruti head hinded. Kaitseplekk või teistsuguse kujuga rattahoidik võiks tõenäoliselt ära hoida rohutuusti moodustumise masina vasaku tiiva teise rootori juures.

www.profieesti.ee

Tehnikapark Fendti roolis on Toomas Pungar (vasakul), mees, kelle kohta Avo Samarüütel (paremal) ütleb, et paremat temast pole olemas. “Kõik oma kallimad masinad usaldan ainult talle.”

Osaühing Männiku Piim: vabapidamisel lehmad, traktorid ja põllumehed

artumaal, Roiul asuva osaühingu Männiku Piim ajalugu algab 1. veebruarist, 1993. aastast. 22 aasta jooksul on kasvatud optimaalse suurusega põllumajandusettevõtteks, mis suudab efektiivselt, suurte laenude ja toetusteta end ära majandada. Piimakari ja teraviljapõllud on aidanud hoida nina vee peal ka rasketel aegadel. Männiku Piima juhataja, 2011. aastal Aasta Põllumeheks valitud Avo Samarüütel tõdeb, et laienemine ei ole tänasel päeval Männiku Piima prioriteet, kõne alla tuleks üksnes suurem kasv. Ettevõtte omanikud on läbi kahe aastakümne püsinud samad, nende jaoks ei ole “nullist peale teisele ringile minek” mõistlik lahendus, selle asemel panustatakse profi / kevad 2015

innovaatilistesse lahendustesse, keskkonnasäästlikku tootmisse ja kvaliteeti.

Voolab ainult piim, mitte kaader Osaühing Männiku Piim on üks kolmest ettevõttest, mis tekkis likvideeritud Kuuste sovhoosi asemele. 146 karilooma, mis majandist võrdselt uutele lüpsifarmidele välja jagati ning 8 traktorit, tuli endal välja osta. Kümnest osanikust, kes teravilja- ja piimakarjakasvatusele aluse panid, on 9 täna jätkuvalt toimekad. Need, kes kunagi noortena Männiku Piima tööle tulid, töötavad siin enamasti tänaseni. “Töötajaid pole meil vaja leida, vaid neid tuleb hoida,” ütleb Avo. “Põhituumikuga

oleme 22 aastat koos töötanud. Enamus neist viieteistkümnest, kes praegu tööl, on meil kogu aeg olemas olnud, üks jõudnud pensionäri staatusessegi jõuda. Meil ongi kahjuks nii, et pole olnud ruumi noortele, oleme vananenud koos ajaga – hektareid ja loomi on tulnud juurde, aga ka masinad on läinud järjest võimsamaks ja töö tootlikumaks, suudame kogu töö ära teha inimeste arvu kasvatamiseta.” Farmis töötab aastaringselt kaheksa inimest, ülejäänud on pigem hooajalised. Enamus töötajaid on kohalikud ning päevatöö kõrvalt talupidajad, selline töökorraldus on pigem mugav. Kolmandat aastat käib Männiku Piimas praktikal maaülikooli magistrand, Tanel Mälton. Kevadest sügiseni töötab ta nendel masinatel, www.profieesti.ee

Eesti holsteini veiste elu on nagu lill Osaühing alustas 146-pealise veisekarjaga ja 450 hektari maaga. 1995. aastal soetati esimene DeLavali piimajahuti ja hiljem ka 2x7 kalasabalüpsiplats. 2007. aastal võeti kasutusele lüpsirobotid. Otsustav suunamuutus, kasvatada edaspidi vaid EHF tõukarja, tehti aastal 2000, põhjuseks Eesti punase tagasihoidlikum piimakus. Mustakirju holstein on parem söödaväärindaja – see tähendab, et sööt, mis lehmast “läbi läheb”, annab tulemuseks rohkem piima.

Männiku Piim

kus on kõige rohkem arvutitega tegu – väetise külvamine ja taimekaitsetööd on tudengi vastutada. Suvel, silotegemise ajal käib Tanel abiks vaalutamisel.“ Ta on tubli noor mees, tahaks loota, et seob end edaspidigi põllumajandustootmisega, aga eks seda näeb,” ütleb Avo. Seda, et Männiku Piimas on töötajad hinnatud, näitab seegi, et lõunatunni pidamine on kõigile kohustuslik. Töötajad lähevad siis enamasti koju, kus – kellel kuidas – kas juba ootab kaetud laud või valmistab igaüks ise endale sooja lõuna. “Oleme võtnud sihi, et vähemalt korra päevas peab inimene sooja toitu sööma, ma isegi käin lõunal kodus,” selgitab Avo. Et Roiul söögikohta ei ole, siis hooajatöödel, mil iga minut on arvel, tellitakse toit kohale naabervallast, Käbitare kohvikust. profi / kevad 2015

Nüüd kõnnib robotlaudas vabalt ringi ja annab aastas keskmiselt 11 480 kg piima 380 Eesti holsteini. Viis VMS robotit lüpsavad lehmi keskmiselt 2,5 korda päevas: “Tänu robotlauda targale väravale saame lehmale ette anda, mitu korda päevas võib ta lüpsile minna. Kui sööma saab loom minna kolme eri teed pidi, siis tulles peab ta alati väravast läbi minema. See identifitseerib lehma numbri, võtab arvutist andmed ning saadab veise vastavalt kas magama või lüpsile. Laktatsiooni I faas on keskmiselt iga 5 tunni tagant, II iga 8 ja III, mil lehm hakkab “kinni jääma”, 12 tunni tagant. Nii ei ole asjatuid lüpse ja robotit ei koormata,” selgitab Avo Ta lisab veel, et tänu tõuaretusele ja kunstseemendamisele ning DeLavali Herd Navigatori elektroonilisele piimalaborile, tänu millele saab täpselt määrata lehmade indlemisaja, on Männiku Piimas väga hea mullikate juurdekasv – neid on ligikaudu sama palju kui lüpsikarja. Laktatsiooni esimeses perioodis on lehmal füsioloogiline vajadus piima väljutada, nii võiks lüpsikordi olla isegi rohkem ning keskmine toodang lehma kohta kümnendiku võrra kõrgem. Soliidses eas udarakandjaid, kes veel lüpsavad, siit kombinaati niisama lihtsalt ei saadeta. Kuna roboteid rohkem koormata ei saa, tuleb naksakamatel piimaandjatel leppida väiksema arvu väljalüpsiga. Loomade heaolule on Männiku Piimas kõvasti panustatud. Silma jäävad sügamisharjad, mis ööpäevaringselt vurisevad ning mille all pidevalt mõni sarvekandja mõnuleb. Noorloomadele on suur jalutuskoppel, laut ise on avar ja valgusküllane, lehmikud nosivad rivis „müslit“

Robotlaudas söövad lehmad siinsamas kasvatatud ja muljutud vilja.

Noorkarja hooldamiseks kulub nädalas vaid 8 töötundi.

või lebavad rahulikult mäletsedes paksul õlekihil. Osa siinsetest mullikatest on peast puha lillad ehk müügiks märgistatud. Üsna tõenäoline, et neid ootab ees pikem reis, sest Männiku Piima tõukari on hinnatud mitmel pool maailmas. Võrreldes ajaga, mil lüps käis kitsas laudas käsitsi kaks korda ööpäevas, on lehma elu robotlaudas nagu lillepidu: söö, millal tahad, mine lüpsile kui vajadust tunned. Ja lõpuks saadavad sind auavalduste saatel pensile… www.profieesti.ee

Tehnikapark

Pütiga sõidab põllule Männiku Piima raudvara Kurmet Rohtla.

Traktoreid kutsutakse Džonnideks ja Jumsideks 22 aastaga on osaühingu 450 hektarist saanud 1300 hektarit põllumaad, millest 300 on rohumaade, 250 rapsi ja 750 teravilja all. Masinate arvu kohta, mis neid maid harivad, ütleb Avo naerdes, et kes seda täpselt teab… “Ülevaatusel käis tänavu 11 masinat, 12 on pidevas kasutuses. Me oleme hästi varustatud ja olukorras, kus masina vahetame välja siis, kui on vaja. Liisingus pole täna ühtegi, pankureid me ei nuuma. Kui on vaja, siis on vaja ja ostame kohe välja.” Kõige uuem liige masinapargis on John Deere 8310 traktor. Avo tõdeb, et aastatega on ta üha enam pööranud “Džonnide usku”, ehkki algas kõik Belarustraktoritest nagu Eesti põllumajandusettevõtetel kombeks. Kaasavaraks saadi Kuuste majandilt 8 traktorit: kolm Belarusi, kaks T150 K-d, üks linttraktor, väiketraktor T25 ja JuMZ-laadur. Ainsana seisab õuel roostekarvaseks pleekinud “Jumsik”, mis pole küll vähemalt aasta otsa tossu välja ajanud, aga kui vaja näiteks kraavi kaevata, siis tõenäoliselt aitab hädast välja. Esimene lääne traktor sõitis Männiku Piima õuele 1999. aastal. New Holland 110-90 toimib veel tänagi lägapumbana, oma algusaegadel kündis ta, neljahõlmaline pöördader taga, aastas 650 ha põllumaad: “Kui vaadata masinaparki tervikuna, siis me oleme teise, osaliselt juba kolmanda ringi peal. Vastavalt vajadusele kohendasime ka masinaparki, näiteks võimsaim, 270-hobujõuline Fendt tuli põhimõtteliselt päevapealt, keset kevadtöid majja, sest New Holland 7000 lagunes ära.” Lisaks Fendtile ja JD8310-le on Männiku Piimal 3 John Deere 6930 traktorit, millega tehakse taimekaitsetööd, väetamised ja vaalutamised. Lägapumpamiseks ja kivikorjamiseks on “väike John” 6620. Lõikuskuul lähevad viljapõllule Claas Lexion ja John Deere 670. Ühele kombainile jagub viljalõikust 250-300 tunni ehk täpselt ühe hooldusvälba jagu. Farmis on veel töös mõni New Holland — mikseri ees DLA 100 ja väiksemad sõnnikut lükkamas: “Nad on 10 ja rohkem aastat vanad, aga igal juhul paremad kui uued Belarusid.” profi / kevad 2015

Avo ja esimene “välismaa traktor” New Holland 110-90.

Viljalõikuseni on veel aega, aga kombainid on ootevalmis. New Holland peab ruumi tegema. John Deere’id tulevad tagant peale.

“Džonni usku” on pööranud kogemus – katsetatud on mitmeid eri marki masinaid, kõige töökindlamateks on osutunud John Deere’id. “Alustasime New Hollandiga, aga nende remontimisega on

Pealtnäha ahvatlev vanaraud kannab sõnumit, et midagi, mis veel natuke töötab, ei tule ära visata.

ikka tegeleda saanud. See tee Tartusse on olnud küll lühike, aga sage — rekord on viis korda edasi-tagasi.” GPS-e on kasutusel senini vaid üks. Põhjus lihtne, seni on ilma hakkama saadud, sest mehed masinatel on suure kogemuse ja täpse silmaga. Muldapanekuga lägavedu ja mööda vaalu silotegemine ei vaja GPS abi, sest inimsilm eksib kõige rohkem poole meetriga, GPS-i lubatud viga aga on 0,2 meetrit ning kui see rahasse ümber arvestada, siis pole mõistlik kallist “kepsu” igale masinale külge riputada: “Poosetamise mõttes seda ei tee ju, kõik maksab.” www.profieesti.ee

Tõstukil töötab kuldsete kätega Kalju Jansen, tänaseks auga pensioni välja teeninud põllumees. Väetamiseks valmistub maaülikooli magistrand Tanel Mälton, kes siin juba kolmandat korda praktikal.

Uus poliitika jätab Eesti põllumehe vabapidamisele Avo räägib, et Männiku Piim ei ole laienemisruumi plaani võtnud, plats on täis. Tänaseks on ehitatud robotlauda laiend, põhuhoidla, noorkarjalaut. Pisilaiendamisest enam ei piisa, mahte tuleks kahekordistada. Tänaseks ollakse pankadega peaaegu nulli saanud, natuke on maksta. Arvestades olukorda, pole uute laenude võtmine mõistlik: “ Võib-olla peaks mõttemalli, et kõik peab hästi suur olema, muutma. Räägime küll, et Eestis on Euroopa laut, aga kui mõelda keskkonna seisukohalt, siis kas see on hea arengusuund? Lähtudes keskkonnakoormusest, arvan ma, et meietaolised, 300-400 lehmaga farmid, on väiksema koormusega – teedele on koormus väiksem, asulate eluväärtus ei kannata. Kas tahame või ei taha, paratamatult mõjutaks suur loomapidamisettevõte elukeskkonda.” Sellest, mida võiks kaasa tuua piima kvootide vabaks andmine Euroopa Lii dus, ei oska Samarüütel suurt midagi arvata. Tõenäoliselt ei juhtu esialgu midagi, piima hind pigem langeb. Euroopa Liidus on kvooti ületanud vaid viis riiki, nende seas esimest korda möödunud aastal ka Eesti. Kuna siinkandis on tehtud viimastel aastatel investeeringuid suurlautadesse, on arvata, et tootmine mõnevõrra suureneb. Samas toodab osa farme piima praegu miinusega: “Piimatootjad ja söödaväärindajad on täna raskes seisus. Täna saame piimakilogrammi eest keskmiselt 24,5 senti — Leedu kokkuostuhind just langes, Tulundusühistu Laeva Piim, mille liige on ka profi / kevad 2015

Männiku Piim OÜ, maksab senini sendi rohkem. Neid ettevõtteid, kes on suutelised 24 sendi omahinnaga tootma, ei ole palju. Meid aitab see, et 40% kogutoodangust moodustavad teravili ja raps, farm on tööjõukulult väike ning karjaga oleme jõudnud korralikule tasemele. 11 480 kg aastas lehma kohta on väga hea tulemus ja kindlasti on Herd Navigatori elektroonilisel piimalaboril selles oma osa,” kõneleb Samarüütel. Avo Samarüütlit paneb nördima Eesti riigi käitumine oma põlluharijatega. Praegu toetab neid üksnes Euroopa Liit: “Mul on häbi meie poliitikute pärast. Käsi pikal ootame, et keegi teine annaks raha, aga ise ei taha sentigi välja käia. Me oleme ainus riik, kus üleminekutoetust ei maksta. Juba eelmisel aastal jäime sellest ilma, enne valimisi lubasid nii Seeder kui Padar, et oodake ära 1. märts ja siis…” Uue valitsuse leppest saab lugeda, et põllumajandusministeerium nimetatakse

ümber maaeluministeeriumiks. Mingeid konkreetseid meetmeid kohalike põllumeeste toetamiseks koalitsioonipaberitest ei leia. Avo ütleb pettununa otsesõnu, et Eesti valitsus on oma põllumehele selja pööranud, ju siis ei ole see 2% valijaskonnast kellelegi tähtis. “Mind häirib ka meie valitsuse haridustase. Kogemust ja teaduskraade kompenseeritakse noorusega. Otsuseid teevad poliitikud, ministreid tõstetakse nagu malenuppe. See tundub siseringi mänguna, aga riik ei ole sõpruskond. Valdkonna kompetents on riigi juhtimisel vajalik. Loosungitest ja kartulikoorte küpsetamisest on tegelik elu väga kaugel.” Ylle Rajasaar

www.profieesti.ee

kse

SEB Liisingu kuumakse alates 1194 € PZU Kindlustuse kuumakse Proovisõit € alates 36

SEB Liisingu kuumakse alates 338 € PZU Kindlustuse kuumakse alates 7 €

Järelveetav taimekaitseprits Horsch Leeb 7GS:

Roostevabal terasel on oma hind SEB Liisingu kuumakse alates 408 € PZU Kindlustuse kuumakse alates 8 €

SEB Liisingu kuumakse alates 336 € PZU Kindlustuse kuumakse alates 7 €

Horsch Leeb on oma järelveetavate taimekaitsepritside GS-seeriat uuendanud, sealjuures võtnud senise GS8000 tehnika kasutusele kahel väiksemal pritsil. 7000-liitrise roostevabast terasest Krone KWT 11.22/10 Kuhn GF 10802Proovisime TG II paagi ja 27-meetrise poomilaiusega mudelit 7GS.

Horsch Leeb 7GS 27-meetrise poomiga

SEB Liisingu kuumakse alates 1905 € PZU Kindlustuse kuumakse alates 35 €

Amazone külvik GreenDrill

SEB Liisingu kuumakse alates 143 € PZU Kindlustuse kuumakse alates 3 €

orsch Leebi järelveetavate taimekaitsepritside tähistus GS on varasemast tuttav 8000-liitrise mahuga mudeli GS8000 ning 6000-liitrise GS6000 järgi. Mõlemad pritsid on müügil 2009. aastast ning erinevad teineteisest peamiselt GS8000 poomi rööpküliktoestuse ning GS6000 redelraami võrra. Uus GS-seeria sarnaneb suuresti senise GS8000-ga ja koosneb kolmest mudelist: 6GS, 7GS ja 8GS nimimahutavusega vastavalt 6000, 7000 ja 8000 liitrit. Poomi toestus on rööpkülikuline, ja mudelid erinevad üksteisest ainult paagi mahu poolest. Proovisõidu tegi profi mudeliga 7GS.

Merlo Turbo Farmer II TF38.10 CS-120

kuumakse HorschSEB LeebLiisingu 7GS avaldas muljet 27-meetrise poomi stabiilse käitumisega. Hüdrovoolikuid on vähe ja needki võimalikult lühikesed. alates 1127 € PZU Kindlustuse kuumakse alates 25 €

Väderstad Swift SW 440

SEB Liisingu kuumakse alates 601 € PZU Kindlustuse kuumakse alates 12 €

Leebi firmamärgiks on kahtlemata roostevabast terasest paak, mille tegelik mahutavus mudelil 7GS on 7400 liitrit. Madalama raskuskeskme huvides ümbritseb see kahetalalist raami nagu sadul. Seetõttu asub 1000 liitrit pritsimisvedelikku raami talade kõrgusel või neist allpool. Loomulikult on siis tarvis kahte väljaviiku, millest pritsitav kraam kahe lühikese vooliku kaudu jõuab kesktorusse ja sealt ees asuvasse sisendfiltrisse. Raamist rääkides olgu veel märgitud, et paak asub üsna kaugel ees ja 7GS koormab traktori haakeseadet kuni 3,4 tonniga. See tähendab, et traktoriga ühendamiseks peab kasutama 80-mm

kuulpead. Tühjalt kaalub 7GS (sõltuvalt varustusest) umbes 5,5 tonni, suurim lubatud mass aga on 14 tonni suurimal veokiirusel 40 km/h. Roostevabast terasest paak on Horsch Leebi andmetel plastpaagist umbes kaheksa korda kallim, kuid selles “profisegmendis” – 27-meetrise poomiga 7GS maksab Saksamaal varustusest sõltuvalt käibemaksu arvestamata 87 kuni 112 tuhat eurot – on see ikkagi selgeks eeliseks. Praktikas on selgunud, et ka 130 000 pritsitud hektari järel pole roostevaba paagi sisepinnale veel mingeid sadestusi tekkinud. Siiski on Baieri firmale selge, et turuosa

SEB Liisingu tingimused: kapitalirent, 10% sissemaks, intress 2,2%+3EU (3 kuu EURIBOR 0,018%, 31.03.2015 seisuga), periood 60 kuud, jääk 0, lepingutasu 150.PZU Kindlustuse tingimused: omavastutus 640€, sisaldab SEB kliendi eeliseid sh klaasikahju hüvitamine ilma omavastutuseta. Enne lepingute sõlmimist tutvuge tingimustega aadressil www.seb.ee, lisainfot saate ka SEB kontorist. AS SEB Liising tegutseb PZU Kindlustuse vahendajana ja on kantud Finantsinspektsiooni kindlustusagentide nimekirja, mille leiate aadressilt www.fi.ee.

Koormustundliku suruõhupiduriga, pneumaatilise vedrustuse ja nivooregulaatoriga sillale saab soovi korral lisada elektrohüdraulilise roolimisseadme.

Tähtsamad andmed Horsch Leeb 7GS Nimi-/tegelik maht 7000/7400 l Poomi laius 21 - 36 m Poomi kõrgus 0,30-2,50 m Puhta vee paak 530 l Pumba tootlikkus 1000 l/min Pikkus/laius/kõrgus 8.37/2.82/3.60m Tühimass/ 5500 kg/ täismass 14 000 kg Rööbe 2,00/2,25 m Rehvid 380 kuni 650, kõige levinum: 520/85 R 46 Kliirens 0,85 m 120 000 € Baashind 1) Tootja andmed.. 1) Hind on antud 27-meetrise poomiga, käibemaksuta.

mõõtmeid ning sedagi, et pole tarvis ülerõhu-kaitseklappi ja lisavoolikuid. Vajaliku rõhu hoiab paigas elektroonika, reguleerides pumba pöörlemiskiirust. Nii tarnib pump igaks pritsimisoperatsiooniks täpselt vajaliku koguse. Pumpa käitab traktori loadsensing-hüdraulika, kuid soovi korral saab pritsile tellida oma hüdrosüsteemi, mille pumpa omakorda veab traktori jõuvõtuvõll.

saab suurendada ainult odavamate pritside müügiletoomisega. Ning need peavad siis küll klaasplastist või mõnest muust kunstmaterjalist paakidega läbi ajama.

Nii hüdrovoolikute arvu kui nende pikkusi on minimeeritud. Pritsimisseadet juhitakse elektriliste kuulkraanidega..

profi / kevad 2015

Teiseks GS-pritside iseärasuseks on tsentrifugaalpumba kasutamine. Horsch Leeb on selle valiku teinud mitte üksnes seda tüüpi pumba hooldusvabadust ja pikaealisust silmas pidades. Oluline on tootlikkus – ja maksimaalselt 1000 l/min andev pump suudab paagi täita seitsme minutiga. Keerulisemate pritsimissegude ettevalmistamisel, kui on karta, et kõiki lisandeid selle ajaga paaki kallata ei jõua, saab pumba jõudlust vähendada. Tsentrifugaalpumba täiendavate eelistena nimetab Horsch Leeb selle väikesi

„Ükski voolik ei ole hea voolik”. Seda põhimõtet on Horsch Leeb järginud ka uue GS-seeria konstrueerimisel, Siin ja seal õnnestus voolikute pikkusi kahandada, et vähendada võimalike hõõrdekohtade tekkimise võimalust. Peaaegu kõik (võimalikult lühikesed) voolikud on koondatud pritsi esiossa, kus asuvad ka pump, filtrid ja elektrilised kuulkraanid. Üks pikk voolik viib taha poomi juurde, ja sellega ongi peaaegu kõik. Pritsi täitmiseks kasutatakse vasakul küljel, praktilise maskide-kinnastekasti all asuvat täiselektrilist juhtpulti. Kasti kohal paikneb paagi vedelikutaset näitav tabloo, mille näitu dubleerib ka ujukiga mõõtur. Kui paak saab täis või jõutakse juhtpuldilt määratud vedelikuhulgani, lõpetab elektroonika automaatselt täitmise. www.profieesti.ee

Proovisõit

Sisestuslehter on samuti valmistatud roostevabast terasest ning hästi ligipääsetav, sest seda saab gaasvedrudel alla kallutada. Tõhusa ringloputussüsteemi, pesupüstoli ja pöörleva kanistripesudüüsiga on siin mugav paaki kallata mitte ainult vedelaid, vaid granuleeritud ja isegi pulbrilisi preparaate. Maht – 60 liitrit – on üldiselt piisav ja jääb vaid 50-kiloste karbamiidikottide jaoks pisut napiks. Pärast paagi täitumist suunatakse lehtrisse automaatselt puhta vee asemel loputusvedelik. Kõik lisatud ained läbivad sõela, nii et tahke sodi paaki ei jõua. Sellega väheneb väljundfiltri puhastamise vajadus. Katsetatud 7GS oli varustatud 27 meetri laiuse seitsmeosalise poomiga. Meile avaldas muljet rahu, millega poom kuni 16-kilomeetrisel tunnikiirusel üle taimede hõljus – tänu lämmastikupatjadega vedrustatud rööpküliktoestuse ja amortisaatori suurepärasele koostööle. Isegi üsna väledatel pööretel ei vaju poom kuigivõrd viltu, sest vastav silinder lukustab selleks ajaks poomi tasakaalustussüsteemi. Kaugele ette nihutatud paak võimaldas poomi paigutada vahetult rataste taha, mis kahandab pikisuunas õõtsumist. Poomi kõrguse seadmiseks oli proovisõidumasinal kasutusel „Distance Control“. Siin on poom kogu töölaiuses jäik, õiget asendit hoitakse elektrooniliselt vastavalt poomi kummaski otsas asuvatelt ultrahelianduritelt saadavale infole. Tasasel maal töötab see hästi, kuid künklikumal maastikul on parem

Poom ripub hüdraulilise vedrustuse ja amortiseeringuga rööpkülikul.

profi / kevad 2015

GS-prits on ISO-siiniga ühilduv, mis tähendab, et teda saab juhtida traktori vastavast terminalist nagu näiteks John Deere-i GreenStar.

“Boom Control”, mis nelja ultrahelianduri abil reguleerib poomi kummagi tiiva kõrgust eraldi. Pritsile lisab mitmekülgsust düüside vahe muutmise võimalus. Horsch Leeb ütleb, et 70 protsendil müüdavatest masinatest on düüsid üksteisest 25 cm kaugusel. Meie proovitud 7GS oli varustatud üksteisest 50 cm kaugusel asuvate kahejoaliste 0,25-mm düüsidega ning 25-sentimeetriste vahedega paiknevate 0,2-mm düüsidega. Düüside pneumaatiline lülitamine annab võimaluse vedelikuhulga, töökiiruse ja taimestiku järgi sobivate düüside valimiseks. Pealegi saab 25-sentimeetrise vahega asuvate düüside korral poomi madalamale lasta, mis vähendab pritse tuuletundlikkust. Mis veel silma jäi: ■ Põhipaagi taga asuv puhtaveepaak mahutab 530 liitrit. ■ Selleks ettenähtud kolb-membraanpump varustab paagisiseseid pesudüüse puhta veega, samal ajal imeb tsentrifugaalpump üha lahjeneva pritselahuse pidevalt ära. Nii väheneb pritseaine kontsentratsioon kiiresti ja paagi puhastusaeg lüheneb. ■ Pritsi esiosas asuvad manomeetrid segamisseadme, väljundfiltri ja paagi sisepuhastuse kontrolliks. ■ Tsentrifugaalpump on varustatud kuivalt töötamist vältiva elektroonilise kaitseseadmega.

■P ritsile pääsemiseks on mugav redel, ka seismisruumi on “seal üleval” piisavalt. ■ Hüdrauliline tugijalg kuulub põhivarustusse. ■ Soovi korral saab tellida poomi äärmisi segmente valgustavad valgusdioodprožektorid. Neid puhastatakse automaatselt igal peakraani avamisel. Saadaval on ka vaatluskaamera. ■ 7GS on ISO-siiniga ühilduv, mis tähen dab, et seda saab kontrollida ja juhtida vastavate terminalide kaudu. Lisavarustusena on saadaval firma Müller Elektronik kaks erinevat ISOsiini terminali. Kokkuvõte: Horsch Leeb on oma järelveetavate taimekaitsepritside seeriat GS küll uuendanud, kuid selle kõige iseloomulikumaks tunnuseks jääb ikka roostevabast terasest paak. Veel tuleb märkida 1000 l/min andvat tsentrifugaalpumpa, minimeeritud pikkusega voolikuid ja poomi rööpküliktoestust. Eks kõigel sellel ole muidugi oma hind: 7000-liitrise paagi ja 27-meetrise poomiga Horsch Leeb 7GS maksab Eestis 120 000 eurot (käibemaksuta). Millega jõudsime tagasi pealkirja juurde: roostevabal terasel on oma hind! Seda suudavad maksta ainult need, kes pritsi võimalusi ka ära kasutada oskavad ja suudavad. www.profieesti.ee

alates 23 €

alates 26 €

alates 30 €

Proovisõit Valtra T234 Active

Valtra T234 Versu

Claas Volto 1100 T

Teleskooplaadur Merlo Turbo Farmer SEB II TF38.10 CS-120: SEB Liisingu kuumakse Liisingu kuumakse alates 1136 € PZU Kindlustuse kuumakse alates 34 €

Päris kaval

SEB Liisingu kuumakse alates 1194 € alates 338 € PZU Kindlustuse kuumakse PZU Kindlustuse kuumakse Kabiinivedrustus, mootori pöörete 36 € alates alates 7 €

automaatjuhtimine, tempomaat, integreeritud kaalumisplokid, rääkimata võimalusest kabiiniuks avatud asendisse fikseerida – kõik need omadused tõstavad uusima Turbo Farmeri teiste teleskooplaadurite hulgast esile. Kuid, nagu profi leidis, pakuvad Merlo uued mudelid veel enamat.

aljud põllutöömasinate uuenduSEB Liisingu kuumakse sed on tingitud järjest karmistu310 € mitte kunagi alates vate ja nähtavasti valmis saavate saastenormide PZU Kindlustuse kuumakse täitmisest. Tootjad muudavad olemasalates 6 € olevat mudelit pisut, lisavad mõned rohkem või vähem kasulikud omadused – põhjendamaks hinnatõusu, mille arvelt Fella TH 11008 Trans saab uue mootori väljatöötamiskulusid katta. Kuid ükskord saabub aeg, kus kõik saastega võitlemiseks määratud vidinad ei mahu enam niigi kitsasse mootoriSEB kuumakse ruumi ära. SiisLiisingu tuleb kogu masina konstruktsioonalates värske pilguga 329 € üle vaadata – just nagu Merlo tegi oma Turbo Farmeri PZU Kindlustuse kuumakse viimaste mudelitega. € oma põlalates Aasta-aastalt on7Merlo lumajandusseeriat laiendanud, kuni selLely Lotus 1020

Amazone Certos 7001-2TX

SEB Liisingu kuumakse alates 1191 € PZU Kindlustuse kuumakse alates 23 €

lesse kuulus kaheksa mudelit, igaüks SEB Liisingu kuumakse oma šassiil. Tootmise ökonoomsusele 408 € seetõttu otsusalates ei see just kasuks tulnud, tati platsPZU puhtaks lüüa. Lõpptulemusena Kindlustuse kuumakse on Merlol pakkuda kolm baasmudelit, alates 8 € mis jagavad ühist modulaarset šassiid. Noole ja lisaraskuste modifikatsioonidega annab saavutada päris suuri eriKrone KWT 11.22/10 nevusi nii tõstekõrguses kui -võimes. Horsch Leeb lihtsustumisele 7GS 27-meetriseaitab poomiga Lisaks tootmise selline lähenemine ka hinnakirjadest paremini aru saada. Kõik kolm mudelit – SEB Liisingu Turbo Farmer II TF38.7,kuumakse TF38.10 ja TF42.7 on saadaval neljas põhiversioonis: kabii1905 € alates nivedrustusega või ilma PZU Kindlustuse kuumakse ning hüdrostaatilise alates 35 € või CVTronic-jõuülekandega.

Amazone külvik GreenDrill

SEB Liisingu kuumakse alates 143 € PZU Kindlustuse kuumakse alates 3 €

Väikseim, 3,8-tonnise tõstejõu ja 7,1-meetSEB Liisingu kuumakse rise noolega TF38.7 kasutab Deutzi € alates 336 122-hobujõulist neljasilindrilist mootorit, mis diisli-oksüdatsioonikatalüsaatori PZU Kindlustuse kuumakseDOC ja heitgaaside retsirkulatsioonisüsteemi alates 7 € EGR abil täidab heitgaasinormi IIIB. Suurem, 4,2-tonnise tõstejõu ja 7,1-meetrise noolegaKuhn TF42.7 saab GFaga 10802 TG156-hobujõulise II kübemefiltriga (DPF) jõuallika. Kolmiku-

Merlo Turbo Farmer II TF38.10 CS-120

SEB Liisingu kuumakse alates 1127 € PZU Kindlustuse kuumakse alates 25 €

Väderstad Swift SW 440

SEB Liisingu kuumakse alates 601 € PZU Kindlustuse kuumakse alates 12 €

Väderstad vastav rull Rollex 450

SEB Liisingu kuumakse alates 141 € PZU Kindlustuse kuumakse alates 3 € Erinevalt kahest 7,1-meetrisest masinast kasutab TF38.10 CS-120 kaheastmelist noolt, millega saavutab 9,6-meetrise tõstekõrguse. Muus osas on kolmik kaunis sarnane.

Lisavõimalused tähendavad täiendavaid nuppe ja reeversilülitusega juhtkangi. Masina tähtsamaid parameetreid näidatakse keskel kuvaril, koormuse infot saab paremalt.

Roolisambal saab reeversit lülitada kahe oranži nupuga. Kasutajad ütlevad, et sellega harjub peagi.

keskmisele, 3,3-tonnise tõstejõu ja 9,6-meetrise noolega mudelile TF38.10 saab tellida ükskõik kumma mootori. Ja ongi peaaegu kõik valikuvõimalused loetletud, mainida tuleks veel vaid põhivarustusse kuuluvat 91 l/min tootlikkusega õlipumpa, mis sobib pigem ehitustöödeks ega saa põllumeeste seas tõenäoliselt kuigi populaarseks. Mootorid paiknevad uues laaduris ikka pikisuunas, kuid kõik muu TF mootorikatte all on muutunud. Jahutusradiaatorite pakk liikus “ninast” horisontaalsesse asendisse, võttes nüüd

külma õhku mootorikatte eest ja väljutades sooja tahapoole. Varem sai Merlo jahutusventilaatorit käitada otse mootorilt, kuid uus paigutus nõudis hüdroajamit, mis paneb ventilaatori tööle ainult siis, kuis seda tõesti vaja. Radiaatorite põhipaketti kuulub ka hüdraulikaõli jahutusradiaator. Kübemefilter ja DOC-katalüsaator asuvad väljaspool mootorikatet, et seal all mitte liigset soojust tekitada, ja on kujundatud summuti osadena. Nagu ülalpool märkisime, paigaldatakse kübemefilter ainult võimsamale mootorile. Merlo andmetel tarbivad uued jõuallikad eelkäijatest 18% vähem kütust.

Tähtsamad andmed Merlo TF38.10 CS-120 Suurim tõstevõime 3,8 t Suurim tõstekõrgus 9,6 m Tõstevõime maks. kõrgusele 1,4 t Tõstekõrgus 3,8 t koormaga 7,1 m Mootor Deutzi 4-sil. 3,6-l turbo EGR/DOC-süsteemiga Võimsus 90 kW/122 hj Pöördemoment 480 Nm Jõuülekanne Merlo 2-käiguline hüdrostaatiline Tippkiirus 40 km/h Sillad Merlo, diferentsiaalidega ees/taga Hüdrosüsteem Load-sensing, muutuva mahuga Rexroth-kolbpump Tootlikkus 122 l/min @ 210 bar Õli hulk 85 l Pidurid kuivad ketaspidurid Standardrehvid 405/70 R24 Kütusepaak 150 l Töövalmis mass 7700 kg Laius 2,25 m 2,53 m Kõrgus 1) 3,98 m Pöördering 2) Hooldusvälp 500 tundi Hind 71 000 € Märkused: 1) kabiinivedrustusega; kahvlita. Tootja andmed

profi / kevad 2015

www.profieesti.ee

Proovisõit

Mootorikatte all on muutusi palju. Senisest tõhusam radiaatoripakett on asetatud horisontaalselt, saab õhu ülevalt ja puhub välja mootorikatte tagaosast.

Deutzi 122-hobujõulise mootori oksüdatsioonikatalüsaator on vormistatud summuti osana. See aitab tuliseid sõlmi mootorikatte alt väljas hoida.

Ümber masina jooksev traditsiooniline terasvöö on modulaarkonstruktsiooni tõttu kadunud: Teisalt on nähtavus tublisti paranenud, nii et takistustele otsasõitmise asemel on teil nüüd võimaluse neid näha ja vältida. LED-kohtvalgustid kuuluvad lisavarustusse.

Jõuülekannet ja hüdropumpa käitatakse nüüd otse mootorilt, mitte abivõlli kaudu. Hüdrosüsteemi ja jõuülekande õlid on ristsaastumise vältimiseks ikka eraldatud. Merlo ütleb, et üha populaarsemaks muutuvad suure tootlikkusega hüdropumbad, kuid see tähendab ka torustiku ja väljavõtete vastavat dimensioneerimist. Huvitaval kombel on Merlo mudelil 42.7 kasutusele võtnud 130 l/min tootva pumba 135-liitrise asemel, kuid õigustab end sellega, et jõudluse kahanemine ei ole märgatav tänu juhtklappide uuele ehitusele ja torustiku optimeerimisele. Väiksemad, 122-hj mudelid saavad 125 l/min andva pumba. Kõige suuremad uuendused ootavad kasutajat aga kabiinis, kus mitmed uudsed nipid annavad uusi võimalusi laaduprofi / kevad 2015

CS mudelinimes tähendab paigaldatud kabiinivedrustust (cabin suspension). See tõstab Merlo kõrgust 60 mm võrra.

riga töötamiseks. Merlo oli juba varemgi uhkustanud kõige laiema kabiiniga, kuid on seda nüüd veelgi avardanud 1010 millimeetrini. Kabiin on varsemast ka pikem. CAN-bus-juhtsiini kasutuselevõtt tähendab kabiinis senisest vähem avasid ja see omakorda madalamat mürataset. Nagu juba öeldud, on töömugavuse suurendamiseks saadaval kabiinivedrustus. Vedrustatud kabiiniga masinad saavad elektrilise juhtkangi, jäigas kabiinis aga on mehaaniline kang vahetult ühendatud põranda all paikneva hüdroväljavõtete plokiga. Elektrilise versiooni eeliseks on vooluhulga jagamise võimalus, nii et korraga saab täita kaht funktsiooni. Teine pluss on see, et mootor töötab tühikäigupööretel – 850 p/min – ja “ärkab”, kui juhtkangi hakatakse kasutama. Sarnaselt

saab automaatrežiimis kasutada hüdrostaatilist jõuülekannet mootori pööretest sõltumata. Tippkiirusel 40 km/h horisontaalsel pinnal sõites teeb mootor 1800 p/min. Niipea kui laadur jõuab tõusule, tõuseb vajaliku võimsuslisa saamiseks ka mootori pöörlemissagedus kuni maksimaalse 2400 pöördeni minutis. Täpseks manööverdamiseks on olemas roomamispedaal. Jõuülekande töörežiimide kohta olgu veel öeldud, et mootori võimsuse kasutamiseks on neid kaks. “Heavy” annab juurdepääsu kogu pööretevahemikule, kuid “Eco” ei lase pööretel tõusta üle 1800 p/min, ja ka jõuülekande tööviis on vähem agressiivne. Laaduri põhivarustusse kuulub ka tempomaat e. kiirushoidik. Keskne armatuurlaud liigub koos roolisambaga, mida saab ainult pikkuses reguleerida. Kuvaril näidatakse masina kõike tähtsamaid andmeid: mootori temperatuuri, liikumiskiirust, läbitud vahemaad jne. Küljel asub noole juhtimise ja kontrolli süsteemi CDC terminal, mis näitab aktiivset koormusgraafikut. Et noolel on sisseehitatud kaalusüsteem, saab juhtarvuti näidata laaduri stabiilsust protsentides, nii et standard EN15000 ei tohiks teid häirida. Uue tööorgani kaalu saab kindlaks teha ning seejärel pidada liigutatud materjali hulga üle arvet 5-protsendilise täpsusega. Merlo toodetud tööorganid tunneb ära vastav andur noolepeas, nii et sel juhul kaalumisele aega raiskama ei pea. Veel olgu märgitud õhukindla kabiini ventilatsioonisüsteem, kus kogu sisenev õhk käib läbi 12-kiiruselise ventilaatori. Kliimaseade kuulub lisavarustusse. Raadio on viidud kabiini lakke, varem asus see ukse kõrval, kus võis märjaks saada, kui ukse ülemine osa oli avatud. Kokkuvõte: Sõnnikuhunnikuga sai uus Merlo edukalt hakkama. Kabiin on valge ja õhuline, nähtavus igale poole väga hea. Võimalus lahtises asendis fikseerida nii ülemist kui alumist uksepoolt on abiks, kui alatihti tuleb näiteks väravate avamiseks väljas käia. Viriseda võiks ehk roolil asuvate reeversinuppude üle, mis pole nii kasutajasõbralikud kui juhtkang. Kasutajad on siiski öelnud, et harjuvad nuppudega kiiresti. Ja rahast ka: mudel Merlo Turbo Farmer II TF38.10 CS-120 maksab Eestis (käibemaksuta) 71 000 eurot. www.profieesti.ee

Sinu ülesanne on meie ülesanne.

TÄIESTI UUS FORD TOURNEO MUDELIVALIK

Paindlikult ruumikas viiele, seitsmele või üheksale Kümneid istmete seadmise ja pagasimahutamise kombinatsioone, muljetavaldav kütuseökonoomsus - täiesti uued Tourneo Courier, Tourneos Connect ja Tourneo Custom on valmis ja ootavad tellimusi. Mis iganes on Su ees seisev ülesanne, meie toimetame reisijad ja kauba õigeks ajaks ja kindlalt kohale. ford.ee

Info-Auto www.infoauto.ee

TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0060 infoauto@infoauto.ee TALLINN Kadaka Kassi 6 tel. 671 0121 kadaka@ford.ee TARTU Turu 27 tel. 737 1890 tartu@infoauto.ee PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 parnu@infoauto.ee

CO2 heide 97–184 g/km. Keskmine kütusekulu 3,7–8 l/100 km facebook.com/infoautoford

Kasutatud tehnika

John Deere-i T-seeria kombainid:

Rohkem trumleid

Esmakordselt 2008. aasta viljakoristushooajaks müügile jõudnud John Deere-i T-seeria kombainid kasutavad nn TTS-süsteemi ( Tangential Tine Separation). Siin töötab peksutrumli taga piidega eraldustrummel, mis suurendab aktiivse eraldustööpinna 2,8 ruutmeetrini viie- ning 3,36 ruutmeetrini kuueklahvilistel kombainidel. Muus osas sarnased samal ajal esitletud W-seeriaga, on T-seeria nüüdseks saanud Deere-i klahvpuisturkombainide seas kõige müüdavamaks. Ning turule on jõudnud arvestatav hulk kasutatud eksemplare.

Kasutatud kombain

John Deere T670 HillMaster 4WD Andmed

John Deere T670 HillMaster 2WD Andmed

Tootmisaasta: 2010. Töötunnid: trummel 850 h, mootor 1100 h. Heeder: 7,6 m 625R. Seisukord: hea. Märkused: HillMaster on üsna laialt levinud. Kõik Suurbritannias müüdud heedrid järgivad maapinda, jäiga heedriga kombain pärineb mujalt. Hind: 168 000 €.

ohn Deere nimetas oma kombainid ümber 2008. aastal, kui uus T-seeria astus firma klahvpuisturkombainide W-seeria kõrvale (viimane oli seni tuntud nime WTS all). T-seeria kombainid on konstrueeritud W-seeriast suurema jõudluse saavutamiseks ning nende aktiivne eralduspindala on selleks suurendatud. Nende jõudlus on lähedane rootorpuisturiga kombainidele, kuid nad käivad kõrrega õrnemalt ümber. Ning müügiarvud kinnitavad konstruktsiooni õnnestumist. Suurbritannias on T-seeria John Deere-i kombainidest kõige suurema läbimüügiga. Kasutatud tehnika ostja vaatekohalt on T-seeria sugulus hästi läbiproovitud WTS- ja sellele järgneva W-seeriaga (praktiliselt ühesugused on veermik, mootorid ja jõuülekanne ning esmane peksusüsteem) muidugi positiivne, sest T-seeria pole W-seeriast kuigi palju keeprofi / kevad 2015

Tootmisaasta: 2011. Töötunnid: trummel 525 h, mootor 700 h. Heeder: 7,6 m Premium Flow. Seisukord: eeskujulik. Märkused: Olge “i”-varustusega ettevaatlik, sest see ei pruugi sisaldada GPS-vastuvõtjat ja monitori. Rehvimõõt on oluline (vt. lk. 45). Hind: 160 000 €.

rulisem. W-kombainidega tuttavad põllumehed tunnevad end ka T-seerial koduselt. Tuleb vaid meeles pidada, et T-seeriat tuleb tema võimete ärakasutamiseks “kõvemini” ekspluateerida. Kui sõita nagu W-seeriaga, pettute tootlikkuses. Kõik kombainid olid saadaval nn “i”modifikatsioonis. See lisas automaatroolimise AutoTrac, vookiiruse automaatjuhtimise HarvestSmart ning andmetalletus- ja kaardistussüsteemi HarvestDoc (vt ka “JD T-seeria kombainide arengulugu” lk. 44). Kombaini ostuhinnale lisas “i”-pakett umbkaudu 20 000 € (kõik hinnad on Suurbritannia päritolu ja teisendatud eurodeks 2015. aasta märtsi lõpu kursiga). Teiseks tähtsaks lisavõimaluseks oli nivooregulaator HillMaster II. See tõhustab tööd kuni 15-% kallakutel ja oli

Suurbritannias õige populaarne. Seevastu “i”-paketti telliti eeskätt suurema jõudlusega mudelitele. Kasutatud kombaini ostul arvestage, et HillMaster kõrgendab hinda umbes 6500 € jagu. Kas “i”-varustust soovida, jäägu teie otsustada. See sõltub teie masinapargist, olemasolevate GreenStar-displeide tüüpidest ning võimalusest neid liigutada traktorite ja kombaini vahel, samuti ka mitmesuguste lisapakettide olemasolust (vt ka “Missugune GreenStar?” lk. 45). Seega ei oska me “i”-paketiga kaasnevat hinnalisa täpselt määrata, kuid kallimaks see kombaini igatahes teeb. Nagu kombainide puhul sageli, on ka siin osutunud suuremad mudelid – viieklahviline T560 ja kuueklahviline T670 – kõige populaarsemateks. Väga paljudele on tellitud ka automaatroolimissüsteem, sealhulgas ka ilma “i”-paketita. Rääkides www.profieesti.ee

tootlikkusest, suudab T560 ühe hooaja jooksul Lõuna-Inglismaa kuivemates paikades koristada 400 hektarit vilja, T670 aga isegi kuni 800 ha. profi 2009. aastal tehtud testis mõõtsime T660i jõudluseks 38 t/h talinisu ning 15 t/h rapsi koristamisel, mis on 350-hobujõulise mootori ja 7,6 meetri laiuse heedriga masina kohta väga korralikud tulemused. Muidugi määravad jõudluse teoreetilise läbilaskevõime kõrval ka mitmed muud tegurid, ja seepärast kalduvad pruugitud masinate ostjad valima suurema tootlikkusega masinat kui uut soetades. Kui soovite kuueklahvilist, pidage meeles, et need on viieklahvilistest laiemad – rehvidel 680/85 R 32 on nende laius trans-

Üldiselt peavad moodsad värvid hästi vastu, kuid heedrilt võib värvikiht siiski lahti kooruda. Mõned kombainid kannatavad selle all, mõned mitte. Rooste levimise vältimiseks tasub üle värvida..

Aganalaoturid on eraldatud põhupeenestitest. Viimased on saadaval pöördnugadega “68” ja “Extra Fine 108” (lisavarustusena). Hambulise servaga noad on pööratavad.

pordiasendis vastavalt 3,50 ja 3,30 m. Sobivate rehvide valikuga õnnestub laiust pisut kahandada (vt. ka “Rehvil ja rehvil on vahe” lk. 71).

Kasutatud kombain

John Deere T560 Level Land Andmed Tootmisaasta: 2009. Töötunnid: trummel 565 h, mootor 750 h. Heeder: 6,0 m 620R. Seisukord: hea. Märkused: Viieklahvilised mudelid on hinnas, kuid võimaluse korral tasub veidi oodata, sest turule jõuab neid üha rohkem. Hind: 120 000 €.

Heedri laius on jõudluse asjus samuti oluline, ja kasutatud kombaini ostes saate muidugi selle, mis seal ees. Kõige levinum heedritüüp on John Deere-i 600R, millele sageli osteti lisaks Zürni laiendus rapsi koristamisel parema jõudluse saamiseks. Üldiselt on märgatav tendents suuremate heedrite ostmise suunas. Mudelil T670 on kõige enamlevinud 7,6 meetri laiune heeder, mis peaks andma optimaalse tootlikkuse.

John Deere-i T- ja W-seeria kombainide peamised erinevused T-seeria kombainid on John Deere-i sõnul tõhusama peksuvõimega ning seetõttu W-seeriast kuni 15% suurema jõudlusega, tagades samas W-kombainidega võrreldava terade ka kõrre kvaliteedi ning kulutades ligikaudu sama palju kütust. Veel rõhutab John Deere, et T-seeria jõudlus ei kahane kuigi palju niisketes tingimustes töötades ega väga rikkaliku kõrre puhul. Milles siis T- ja W-seeria reaalselt erinevad? Olgu öeldud, et suurem osa kombaini põhisõlmedest – kabiin, jõuülekanne, mootor, põhupuisturid, transportöör,

profi / kevad 2015

terapunker jne — on samad. Peksusüsteem on samuti identne, nii T- kui W-seeria kasutab 660-mm läbimõõduga peksutrumlit, mis töötab vahemikus 450 kuni 990 p/min. Sile trummel, mis pöörleb 1,25 korda peksutrumlist kiiremini, aitab materjali transportida tagumisele biiterile. W-mudelitel jõuab vili sealt 11-astmelistele põhupuisturitele. T-seeria kombainidel liigub vili läbi teise peksutsooni, jõudes piidega varustatud trumlile. Piid on monteeritud 45° nurga all ja konstrueeritud mööduvast kõrremassist kätte saama kõik

viljaterad. Samas ei vigasta trummel kõrt märkimisväärselt. Nagu esimene peksutrummel, saab ka piidega trumli pöörlemiskiirust seada 900 pöördelt minutis (tüüpiline väikese teraga viljade korral) 450 pöördeni minutis. Peksuala nõgus pind on viieklahvilistel kombainidel 1,3 m² ja kuueklahvilistel 1,56 m². 400-mm läbimõõduga tagumine biiter toimetab kõrred tahapoole puisturitele läbi teise tagumise biiteri. Puisturid on lühemad kui W-seerial (vastavalt seitsmeastmelised, 3,25 m ja 11-astmelised, 4,60 m).

www.profieesti.ee

Kasutatud tehnika

Viieklahvilised kombainid (vasakul) on kitsama veermikuga, mis aitab muidugi ka transpordilaiust vähendada. Pange tähele ka kitsamat kolme ketiga transportööri kuueklahvilise kombaini neljaketilisega võrreldes (paremal). Ei maksa arvata, nagu oleks kuueklahviline masin alati laiem, sest moodsate flotatsioonrehvide kasutamisega saab ka suuremate kombainide transpordilaiuse kontrolli all hoida. Mõõtke laius igaks juhuks üle — brošüürides võib vigu olla.

Heedri kontrollimisele läinud aeg ei ole kunagi raisatud: pildil näidatud kerge “lainetus” lõiketerade reas tuleks likvideerida, et ajam ülemäärast koormust ei saaks.

Isegi edasimüüja poolt ettevalmistatud kombainil tasub avada kõik katted ja uurida nende taga toimuvat. Räpasena seisma pandud kombainid võivad kannatada nii korrosiooni kui näriliste tegude all. Transportööri ajam on üsna pikk ja peab olema õigesti pingutatud.

Varustustasemed ja tootearendus Algselt pakkus John Deere T-seeriat n.-ö. “standardversioonina” ning “i”-paketiga. Tegelikkuses tellisid paljud ostjad vahepealse varustusega kombaini, millel olid küll GreenStar ja automaatroolimissüsteem AutoTrac, kuid võisid puududa “i” teised koostisosad nagu HarvestSmart ja HarvestDoc. Niisiis tasub ka standardtaseme kombaini põhjalikumalt uurida ja selgitada, missugune lisavarustus sellele omal ajal soetati. Lisaks “ajudele” võivad lisade hulka kuuluda paremad kõrrelõikurid, aganalaoturid, CinemaScope-kaamera ja muidugi mitmesugust tüüpi heedrid. Populaarne nivooregulaator HillMaster hoiab kombaini horisontaalasendis sillaportaalide pööramise abil – see on üsna lihtne ja töökindel süsteem. profi / kevad 2015

Kui 2012. aastal võeti kasutusele uus Premium-kabiin, ilmus A-piilari LCDkuvarile (paremal) ka töös kasutatava võimsuse mõõtur.

Nõudlust nelikveo järele tõstis 2013. aasta märg sügis. T-seeriale saab vedava tagasilla küll tagantjärele paigaldada, kuid tõenäoliselt tuleb odavam leida kombain, millel nelikvedu juba olemas. Enamasti aga piisab esisilla varustamisest sobivate rehvidega. Lisavarustusse kuulunud ProDrive-jõuülekanne sisaldab veojõukontrolliseadet. Roomikud T-seeria tehasevarustusse ei kuulunud. Aastatel 2009, 2012 ja 2014 tegi JD T-seerias muudatusi, mis on eraldi loetletud. Kuivõrd esmaregistreerimise ja mudeliaasta ei pruugi kokku langeda, peate taas üksikasjalikult selgitama, mida ostetaval kombainil pakkuda on.

Mida kontrollida? Tänapäeva kombainid on arenenud sellise tasemeni, et vaid haruharva leidub mõnel mudelil iseloomulikke nõrku kohti. See muidugi ei tähenda, et nad iial rikki ei lähe või mõned osad teistest kiiremini ei kulu, vaid et täpsemat uurimist vajavaid sõlmi on igal masinal vähem. Seda arvesse võttes koostage ülevaatuse plaan ja uurige kombaini põhjalikult kulumise ja rikete asjus. Täpsemalt öeldes, ärge alustage kombainist, nagu oleks loomulik soov, vaid võtke esiteks vaatluse alla heeder. Laialt on levinud firma Schumacher nugade, kiirühenduse ning teo ja nugade lihtsa ajamiga seeria 600R, millel hasplit käitatakse hüdrauliliselt. Peamiselt tuleb kontrollida, kas nugade sõrmed on kulunud või vigastatud, kas mõni sektsioon on puudu ja kas kogu heeder on “sirge”. 660-mm diameetriga www.profieesti.ee

liitmike tihendid on vigastatud või saastunud. Kui ühendus on räpane ja õliga kaetud, pidage nõu JD esindajaga. Mõnel juhul piisab lekete kõrvaldamiseks uutest rõngastihenditest. Terve ühenduse väljavahetamine võib aga maksta ligi poolteist tuhat eurot.

John Deere-i CommandCenter-monitor arenes surunuppudega versioonist värvilist puuteekraani kasutavaks, viimane ilmus 2012. aastal. Menüüdes liikudes saate koguda üksjagu teavet masina töö, töötundide ja hooldusajaloo kohta.

Transportöörist rääkides on mõned kombainid varustatud nn külgkallet järgiva versiooniga (vastandina jäigalt monteeritule), kuid kontroll toimub ühtmoodi. Transportööri kerel ei tohi olla vigastusi ega metalliväsimusest tekkinud mõrasid. Viimased ei ole üldlevinud, kuid võivad esineda kombainidel, millega on halvasti ringi käidud. Märksõnadeks olgu sügavad rööpad, järsud pöörded ja laia heedri tekitatud inerts – ja mõistate, millest probleemid tekivad.

John Deere T-seeria kombainide mudelirida

tigu on soliidselt valmistatud, kuid kontrollige siiski, et keskosa ei oleks kulunud ja et plastpuksid oleksid korras. Viimased on kulumaterjal. Heedrit tagant-ülevalt katvad plekid on laiematel heedritel (622R ja edasi) lisavarustuseks, ja kõrge vilja puhul on neist kasu. Ajam kulub proportsionaalselt koristatud hektaritega. Kontrollige kettide, ketirataste ja rihmade seisukorda. Edasimüüja ettevalmistatud masin peab olema igatpidi korralik. Mustus ja lõtvunud ketid-rihmad vihjavad, et siin tuleb tööd teha. Ajami hoolduse eest olge valmis lauale panema 1000 euro ringis. Kulunud või vigastatud lõiketerade kordategemine ei ole odav, iga meetri kohta arvestage vähemalt 250 €. Uurige ka tagavaranugasid, kui need on kulunud, pole neist varuosadena suurt kasu. Ning arvestage, et heedri peale mõni remontivajav sektsioon ikka leidub. Haspli kontroll ei ole keeruline. Sikutage piisid hoidvaid latte kõvasti (logisemise avastamiseks) ja veenduge, et ükski sektsioon poleks kõver. Piide plastist kandurid on kulumaterjal. Deere-i esindaja oskab teile öelda, kas vahetus on mõistlik tegu, kuid kui peate oma peaga otsustama, oletage halvemat. Kokkuvõttes – peaks piisama, kui panete korraliku, kuid kulunud heedri iga meetri korrastamiseks kõrvale tuhat eurot. Kiirühenduse seisukord on samuti oluline. Õlilekked vihjavad, et lameotstega profi / kevad 2015

TTS-süsteemi Aktiivne Teraklahve eraldusala punker l m2

Võimsus hj

Heedri laius m

T550/T550i

290

5 ,5–6 ,1

8 000

T560/T560i

350

5 ,5–6 ,1

T660/T660i

350

5 ,5–7 ,6

T670/T670i

400

5 ,5–9 ,0

Mudel

viis

2 ,80

10 000

viis

2 ,80

11 000

kuus

3 ,36

11 000

kuus

3 ,36

Rehvil ja rehvil on vahe Leidke John Deere-i läikpaberil kataloogidest kombainide transpordilaiused, ja te näete, et rehvidel 800/70 R 32 liikuva kuueklahvilise kombaini laiuseks on tervelt 3,8 meetrit. Mida te aga ei pruugi kohe märgata, on see, et rehvid 800/65 R 32 annavad sama laiuse, kuid rehvirõhk on neil suurem ja kontaktpind väiksem kui “ujuvamatel” 70-protsendistel rehvidel. Märjal ajal võib see oluline olla.

Veel tasub mõelda sellele, et mõned moodsad 680/85 R 32 rehvid on suutelised tekitama sama või suuremagi kontaktpinna kui harjumuspärane 800/65 R 32. Need andmed on JD brošüürides üldiselt saada ning aitavad teil rehve valida. Rehvivahetus, eriti flotatsioonrehvide vahetus, on küll kallis lõbu, kuid mõnikord tuleb sellel siiski mõelda, kui teie ostukandidaadiks on “õige” kombain “valedel” rehvidel.

Rehvide laiused, kontaktpinnad ja rõhud * John Deere-i viieklahvilised T-seeria kombainid

Rehvimõõt Teljekoormus kg Rehvirõhk bar Kontaktpind cm2 Transpordilaius m

680/85 R32

800/65 R32

800/70 R32

21 420

2,5

3,0

1,5

4375

4248

7516

3,3

3,5

650/75 R32

680/85 R32

800/65 R32

21 420

John Deere-i kuueklahvilised T-seeria kombainid

Rehvimõõt Teljekoormus kg Rehvirõhk bar Kontaktpind cm2 Transpordilaius m

4,0

2,5

3,0

3475

4375

4248

3,5

3,8

*Tootjate andmed on toodud ainult informatsiooniks. Loetletud on 2012. aastal tehases paigaldatud rehvimõõdud. Rehvirõhud, kontaktpinnad ja laiused võivad sõltuda rehvi tootjast ja mudelist. Sama teljekoormus annab võimaluse võrrelda viie- ja kuueklahvilisi kombaine.

www.profieesti.ee

Kasutatud tehnika

Vikati ja transportööri ajam koosneb kettidest ja rihmadest, mis töötavad õige rasketes tingimustes, sestap olge valmis neid vahetama, kui märkate kulumist. Sõlmedele juurdepääs on T-seerial kerge, eriti pärast 2012. aastat toodetud kombainidel.

Vikati taga asuva transportööriga PremiumFlow-heedrid on suhteliselt vähelevinud. Enamasti müüakse T-seeria kombainid läbiproovitud “standardse” heedriga 600R.

Kuigi seda juhtub harva, võivad järsud tugevad koormused panna põhiajami rihma libisema, tekkiv kuumus muudab siis rihmarataste värvi. Sellisel juhul veenduge, et rihm oleks vahetatud.

Transportööri ümbruse uurimisele kulutatud aeg ei ole kunagi raisatud. Otsige sissevõtvalt rullilt kulumisjälgi. Viie- ja kuueklahviliste mudelite rullide ketid ja ribid on erinevad – esimesed töötavad kolme, teised nelja ketiga, viimased on vastupidavamad. Transportööri esiosa saab koristatava materjali kogusega sobitamiseks tõsta ja langetada. Ükskord tõstetud rulli kiputakse üles jätmagi. Lühikõrreliste teraviljade koristamisel aga saavutatakse parem jõudlus langetatud rulliga, samuti sobib see asend heinaseemne koristamiseks.

Peksuala ja põhupuisturid

Veel saab transportööri asendit reguleerida vastavalt heedri asendile kuivemate ja märjemate töötingimuste jaoks. Müügiks korrastamata kombaini korral võib transportööri remondiks kuluda kuni 1300 eurot. profi / kevad 2015

TTS peksusüsteemi tüüpvigu teada ei ole, nii et seda tuleb uurida vigastuste ja kulumise suhtes. Ajam on üsna vastupidav ning seda ei ole T-seeria eluea jooksul ka nimetamisväärselt muudetud. Deere pakkus kaht peksutrumli varianti - “ühekiiruselist” trumlit, mis töötas vahemikus 550 ja 1050 p/min, ning kahekiiruselist, mis lisas aeglasema töökiiruse 350 kuni 650 p/min. Viimane võib kasulikuks osutuda raskemates (märjemates) tingimustes, aga ka näiteks rapsiseemne koristamisel. Kogu TTS-süsteemi põhjalik kontroll on raske, kuid korralik taskulamp ja küllaldane hulk aega on üldiselt piisavad peksutrumli seisukorrast ülevaate saamiseks. Tuleb märkida, et lisatrummel ei tee T-seeria seisundi määramist raskemaks kui W-seerial.

Arengulugu JD T-seeria kombainid 2008: esimene hooaeg, peamisteks mudeliteks viieklahvilised T550 ja T560 ning kuueklahvilised T660 ja T670. Saadaval ‘i’pakett, millega lubatakse tootlikkuse tõusu kuni 23%. Lisavarustuses HillMaster II. 2009: sama mudelivalik, kuid muudetud lisavarustus. i-Series Pro sisaldab vilja voo automaatjuhtimissüsteemi HarvestSmart, automaatroolimist AutoTrac, arvepidamistarkvara HarvestDoc ja uut automaatkäigukasti ProDrive. Versioon i-Series Complete on sama, kuid käsikäigukastiga. Elektrisüsteemi muudatustest olgu märgitud ulatuslikum diagnostikasüsteem ja värvikuvar CommandCenter. 2012: moodsam kujundus. sealhulgas 30% suurem Premiumkabiin. Parem iste ja kallutatav roolisammas. Peamisele juhtkangile ilmub AutoTraci aktiveerimise nupp. Piilaril asuv kuvar näitab ka kasutatud võimsust protsentides. Käetugi-juhtpaneel CommandTouch saab parema kujunduse ja GreenStar III kuvari CommandCenter. Kolmel võimsamal mudelil kuulub põhivarustusse nuppudega juhitav käigukast PBST (Push Button Shift Transmission), ProDrive on lisavarustuses. Uus tehasest paigaldatud flotatsioonrehvide valik. Mõned parandused hoolduse lihtsustamiseks, ning internetipõhise JDLink-telemaatika juurutamine. 2014: T550 kombainid saavad sama deluxe-kabiini nagu W-seerial. Mitmed seni põhivarustusse kuulunud omadused on nüüd saadaval lisatasu eest (langetamaks baashinda). Soovitus ostjatele ühetrumlilise kombaini asemel valida TTS-mudel. Automaatkoristussüsteem ICA (Interactive Combine Adjustment) aitab vähendada kadusid ning tõsta nii terade kui põhu kvaliteeti. Automaatkäigukastile ProDrive lisandub kütust säästev mootori pöörete juhtimise elektronsüsteem Engine Speed Management. Heeder 600X varustatakse kõrguseanduritega maapinna täpseks jälgimiseks.

www.profieesti.ee

Põhupuisturite juures kuluvad kõige kiiremini vändalaagrid, kuid neid on lihtne kontrollida ja vahetada, seega see ei ole problemaatiline piirkonda. Sama käib aganalaoturite ja põhupeenesti kohta. Peamine on siin kindlaks teha, et põhu töötlemise seadmed on need, mida teil vaja läheb. Pallimise jaoks põhku vaalu kogunud kombainil ei pruugi peenestit ollagi. Mõistlik on varustusnimekirja kontrollida enne masinaga tutvuma sõitmist.

Jõuülekanne ja mootor Kordame äsjaöeldut: uurige varustusnimekirja. Sest John Deere varustas T-seeria alguses kolmekäigulise tavalülitusega ning hiljem nuppudest juhitava käigukastiga. Lisavarustusena pakutav “automaatkäigukast” ProDrive ilmus 2009. aastal. Viimasega kaasneb esisilla lukustatav diferentsiaal, seetõttu on see mõistlik valik, kui tuleb rasketes tingimustes töötada. Samuti kuulus lisavarustuse nimekirja nelikvedu, ja selle kohta saab ainult küsida, kas on paigaldatud. Vedava tagasilla saab lasta tagantjärele lisada, kuid see ei ole odav lõbu – arvestage enam kui 15 000-eurose väljaminekuga. Mootori asjus ei ole suurt midagi öelda – saate selle, mille saate. Jõuallika rikked on väga harvad, mootoriruum säilib üldiselt puhtana ja igapäevaseks kontrolliks on juurdepääs hea. Võib tunduda lihtsustamisena, kuid kui mootor näeb korralik välja, siis seda ta suure tõenäosusega ka on. Kokkuvõte: kasutatud kombaini ostmine on keeruline ja õige kulukas tegevus. Tehke endale täpselt selgeks, mida vajate – see hoiab kokku nii aega kui raha. Kas osta masin erakätest või esindajalt? Sama vastuse anname sellel küsimusele taas. Kui te tunnete kombaine hästi ja saate mingi ettekujutuse ostukandidaadi ajaloost, võite eramüüjalt ostes üksjagu raha kokku hoida. Vastasel korral võtke edasimüüja pisut kõrgemat hinda kui soetatud kombaini töökindluse garantiid. Ostmisega tasub alustada varakult, parim aeg on lõikusperioodi lõpp. Sel ajal võita saada ka heita pilgu oma ostukandidaadile, enne kui see käib läbi JD esindaja töökojast. Mõninga vedamise korral saate soovitud ostu teha ka hiljem, kuid siis peate tõenäoliselt varus profi / kevad 2015

Väiksemaid üksikasju, nagu kulunud plastpuksid piidega trumlil. Need on odavad ja kerged vahetada ning peavad pidevalt olema heas korras. Hooletusse jätmine võib piide kinnitusi vigastada, …

… sama tuleb öelda ka klahvide ajami pukside kohta, mis on valmistatud immutatud vahtrapuidust. John Deere ütleb, et pukside konstruktsioon hoiab ära ülejäänud mehhanismi vigastused isegi pukside täieliku läbikulumise korral.

Lamedad kiirliitmikud töötavad hästi, kuid rõngastihendid võivad üles öelda, kui ühenduspindu sodist ei puhastata. Pinna kaitseks on ette nähtud kate, kuid see võib kaduma minna. Ärge jätke lekkeid tähelepanuta, nende kõrvaldamine võib kalliks minna.

Missugune GreenStar? Nagu arvata võitegi, ei piirdu täna liides kombaini ja kombaineri vahel juhtkangi ja lülititega. John Deere-i “kantav” GreenStar-süsteem on T-seerial lisavarustusena saadaval olnud esimesest päevast peale. Kuivõrd GreenStari saab teisaldada kombainilt sobiva varustusega traktorile või taimekaitsepritsile ja vastupidi, jätab suurem jagu kasutajaid kombainiga koos tulnud terminali endale, kui nad just ei ole kasutusele võtnud uuemat versiooni, mispuhul vana terminal jääb üle. Esialgu olid

tusnimekirja asjus mõningat paindlikkust ilmutama. Kui palju maksta? Rusikareegli järgi langeb kombaini väärtus esimese aastaga 25%, teisel ja kolmandal aastal aga 15%. Edasiseks hinnalanguseks võib lugeda 10% aastas. Enne ostu tasub teha

süsteemid GreenStar või GreenStar 2 arvepidamissüsteemi HarvestDoc kasutamiseks varustatud kuvaritega GreenStar 2100 ja 2600, kus näidati saagikuse ja niiskuse andmeid. Et GreenStar on kombainis veidi nagu riik riigis, varuge aega ning tehke täpselt kindlaks, mis ostukandidaadiga kaasa tuleb, ja kas see teie olemasoleva süsteemiga ühildub (pidage silmas ka teiste tootjate süsteeme). Valmistuge kulutama teatud hulka raha, näiteks uue terminali või uue vastuvõtja soetamiseks.

ka mõned arvutused. Sest eks ole alternatiiviks uue kombaini liisimine, ja niimoodi võib kohe väljaostetav nelja-viie-aastane T-seeria minna sama kalliks kui liisitav uhiuus. Mis kinnitab vana tõde – enne tasub mõelda ja alles seejärel tegutseda. www.profieesti.ee

alates 6 €

alates 8 €

Horsch Leeb 7GS 27-meetrise poomiga 7€ alates

Merlo Turbo Farm

Krone KWT 11.22/10 Kuhn GF 10802 TG II SEB Liisingu kuumakse SEB Liisingu kuumakse SEB Liisingu 1127 alates 329 € Horsch Leeb 7GS 27-meetrise poomiga alates 1905 € Merlo Turbo Farmer II TF38.10alates CS-120 PZU Kindlustuse kuumakse PZU Kindlustuse kuumakse PZU Kindlus SEB Liisingu kuumaksealates 7 € SEB Liisingu kuumaksealates 35 € SEB Liisingu kuumaksealates 25 € Fella TH 11008 Trans

Proovisõit

Kompaktrandaal Amazone Certos 7001-2TX:

alates 329 € alates 1905 € alates 1127 € Lely Lotus 1020 PZU Kindlustuse kuumakse PZU Kindlustuse kuumakse PZU Kindlustuse kuumakse alates 7 € alates 35 € alates 25 € Väderstad Amazone Certos 7001-2TX Amazone külvik GreenDrill

Suur ja kompaktne Suured kompaktrandaalid on moes. Muidugi on jaol ka Lely Lotus turule 1020 SEB Amazone, kes toonud atraktiivse mudeli Certos. Liisingu kuumakse

profi katsetas randaali Amazone Certos 7001-2TX maisikõrrepõllul.

SEB Liisingu kuumakse SEB Liisingu alates 1191 € alates 143 € Väderstad Swift SW 440 Amazone Certos 7001-2TX Amazone külvik GreenDrill alates 601 PZU Kindlustuse kuumakse PZU Kindlustuse kuumakse PZU Kindlus SEB Liisingu kuumaksealates 23 € SEB Liisingu kuumaksealates 3 € SEB Liisingu kuumaksealates 12 € alates 1191 € alates 143 € alates 601 € PZU Kindlustuse kuumakse PZU Kindlustuse kuumakse PZU Kindlustuse kuumakse Väderstad vastav rull Rollex 450 3 € alates 23 € alates alates 12 € SEB Liisingu kuumakse

Väderstad vastav rull Rollex 450 alates 141 €

PZU Kindlustuse kuumakse SEB Liisingu kuumaksealates 3 € alates 141 € PZU Kindlustuse kuumakse alates 3 €

Suuremad kettad ripuvad massiivsematel, valatud vannastel. Äärmine ketas klapitakse masina kokkupanekul pärast lukustusest vabastamist automaatselt üles.

mazone käib ajaga kaasas ning pakub saabuvaks hooajaks välja uue „suure“ kompaktrandaali Certos, mida on saada töölaiustega 4, 5, 6 ja 7 meetrit. Need täiendavad olemasolevate randaalide perekonda ülespoole — Amazone paigutab nad ketaste läbimõõtu ja suurimat töösügavust arvestades seeriast Catros+ kõrgemale. Certos kasutab 66 cm läbimõõduga 6 mm paksuseid kettaid. Nende servad on taas sälgulised, mis tagab piisava agressiivsuse. Töösügavusteks teatab Amazone 7 kuni 20 cm — see tähendab, et teatud kompromissivalmiduse olemasolul sobib Certos isegi esialgseks kõrretüügaste langetamiseks. Massiivsed valuterasest kettavannased ütlevad siiski selgelt, et Amazone selles Certose peamist tööülesannet ei näe. Ka ketaste laagrid ning ülekoormus-

kaitse kummipadjad on soliidsete mõõtmetega. See tähendab, et Certos peaks toime tulema adra asendajana ja üldse hästi pinnast sügavamalt töötlema. Kõik kettad asuvad omaette vannastel ja evivad omaette ülekoormuskaitset. Kettaridade vahekaugus on 105 cm, mida on üksjagu rohkem kui „ehtsatel“ kompaktrandaalidel. Reas asuvad kettad 35-sentimeetrise

vaheg a, mis annab lõigete vahemaaks 17,5 cm. Esimese rea kettad on 22° ja teises 17° liikumissuunast kõrvale pööratud, nii peaksid need pinnase hästi läbi liigutama. Ketaste külgkaldeks annab Amazone 5° nii esimeses kui teises reas. Meie proovisõidul ei esinenud ketaste maassetungimisega mingeid probleeme. Ketaste laagrid on määrdega täidetud ja hooldusvabad.

Certose töösügavuse määravad tagumine tööorgan ja külgmised tugirattad. Parasjagu seatud töösügavusest annab teavet masinal asuv skaala. Üles tõstetakse randaal tiislisilindri ja veermiku abil. Tiislisilindri jaoks on ette nähtud lämmastikupadjaga amortisaator, mis hoolitseb masina rahuliku käitumise eest. Põhivarustuses Certos kinnitatakse traktori rippsüsteemi aistele, kuid soovi korral on saadavad ka teised haakevariandid. Tiisel ei ole pikendatav, kuid on küllalt pikk ka topeltrehvidega traktori jaoks. Hästi on Amazonel õnnestunud tööpiirkonna serva töötlemine. Vasakul on selleks mitmesse asendisse seatav servaplekk ja kaks samuti mitmesse positsiooni paigutatavat 51-sentimeetrise läbimõõduga servalõikeketast — kum-

Kopeerimisrattad juhivad masinat ning väldivad üleskerkimist.

datest, ülal kaarekujuliseks painutatud teraslabadest. Ülaosa toimib vedruna ja seega ülekoormuskaitsena. Labade alaossa on kruvitud kulumisplaadid. „Crushboard“-i toimetugevust saab traktorist kabiinist hüdrauliliselt reguleerida. Proovitud masina tagumiseks tööorganiks oli hästi tuntud kiilratastega tihendusrull läbimõõduga 580 mm. Loomulikult saab kasutada kõiki Amazone tihendusrulle, uusimate topelt-U-profiiliga rullini ja 650mm kiilratastega rullini välja

Tähtsamad andmed Amazone Certos 7001-2TX Töölaius 7m Transpordilaius 2,80 m Transpordikõrgus 3,90 m Mass 9,7 t 1,7 t Koormus traktorile Haakeviis aistele, Cat. III kuni IV Hüdroväljavõtteid 3 2-p, 1 1-p Tugirattad 15.0/55-17 Transpordirattad 550/45-22.5 Kettad sakilised, 660 mm Töösügavus 7 kuni 20 cm Kettaridade vahe 105 cm Ketaste töövahe 17,5 cm Töönurk ees/taga 22°/17° Tihendusrull 580 mm kiilratastega Tootja andmed

Certos kinnitub traktori rippsüsteemi aistele, kuid soovi korral on saadaval teisedki kinnitusviisid. Vahekultuuride külvik GreenDrill kuulub lisavarustuse hulka.

maski reas üks. Nende koostöö annab väga puhta lõikeserva. Paremal küljel asub üks (samamoodi teisaldatav) servalõikeketas tagumise kettarea taga. Sellel küljel piisab ühest kettast põhiketaste soodsama asendi tõttu. Ketaste tööpiirkonna ja tagumise tööorgani vahele mahub soovi korral nn „Crushboard“, mille ülesanne on mullakamakaid veelgi peenestada ja tööpinda tasasemaks muuta. See koosneb lameprofi / kevad 2015

Proovisõidu tegi Certos traktori John Deere 8360 R haakes, mille 291 kW/396 hj tulid randaaliga umbes 12-sentimeetrisel töösügavusel kenasti toime. Töökiirust hoidsime vahemikus 12-14 km/h. Varem multšitud maisitüükad eraldusid töö tulemusena hästi mullast ning kogu orgaaniline aine sisestati hästi mulda. Meid võõrustanud farm soovis küll teha veel teist, sügavamat töökäiku ning selle järel nisu külvata.

Veermik on masinaga kokku ehitatud. See tagab hea manööverdamisvõime põlluotsapööretel ja nurkades. Pealegi aitab veermiku kaal kaasa randaali maassetungimisele. Samas teeb selline ehitusviis randaali märgatavalt pikemaks — Amazone annab „kompakt”-randaali pikkuseks 8,14 m. Rattad mõõduga 550/45-22.5 said 9,7 tonni raskuse masinaga suveräänselt hakkama nii teel kui põllul. Põhivarustusse kuulub ka suruõhul töötav pidur.

Kettaridade vahekaugus on 105 cm, mis on rohkem kui klassikalistel kompaktrandaalidel. Servalõikurid töötavad hästi.

Mõned tähelepanekud: ■ Tulevikus paigaldatakse 6 ja 7 m laiustele masinatele põhivarustusena topelt-tugiratas. ■ Lisavarustuse hulka kuuluv vahekultuuri külvik GreenDrill maksab 9000 eurot (kõik hinnad on käibemaksuta). ■ Tüübitähist 7001-2 TX tuleb dešifreerida järgmiselt: 7001 = töölaius 7 m, 2 = kokkuklapitav, T = järelveetav (trailed) ning X = integreeritud veermik. ■ Katsetatud varustuses Certos 7001-2 TX maksab 75 000 eurot.

Kokkuvõte: Certosega tungib Amazone suurte-raskete kompaktrandaalide turule. Kas siin klassikalisest kompaktrandaalist enam juttu saab olla, jäägu asjatundjatele diskuteerida. Masina ehitusviis ja kasutatud sõlmed jätavad igatahes soliidse mulje, ja meie katsesõidul tuli Certos maisitüügastega väga hästi toime. Muidugi peab traktoril võimsust piisama, sest ka suured randaalid nõuavad efektiivseks tööks üksjagu kiirust. Tänavu läheb tootmisse eelseeria töölaiustega 4 kuni 7 meetrit. www.profieesti.ee

ngu kuumakse

94 €

lustuse kuumakse

6€

SEB Liisingu kuumakse alates 338 € Test PZU Kindlustuse kuumakse alates 7 €

Kultivaator Väderstad Swift SW 440 koos rulliga Rollex RX 450:

Nobe rootslane

ngu kuumakse

SEB Liisingu kuumakse 08 € alates 336 € Inglisekeelset sõna swift saab mitut moodi tõlkida: kiire, kärmas, väle, nobe, vilgas, ... lustuse kuumakse PZU Kindlustuse kuumakse Selliseid omadussõnu tahaks kindlasti iga masinaehitaja oma loomingu iseloomustuses € alates 7 €

kuulda. Kuid kas Swift teeb, mida lubab? profi proovis.

T 11.22/10

Kuhn GF 10802 TG II

S 27-meetrise poomiga

ngu kuumakse

05 €

lustuse kuumakse

5€

külvik GreenDrill

ngu kuumakse

3€

lustuse kuumakse

€

Merlo Turbo Farmer II TF38.10 CS-120

SEB Liisingu kuumakse alates 1127 € PZU Kindlustuse kuumakse alates 25 €

Väderstad Swift SW 440

SEB Liisingu kuumakse alates 601 € PZU Kindlustuse kuumakse alates 12 €

äderstad Swift on pisut isemoodi kultivaator. Oma 15kuni 20-sentimeetrise töösügavusega pakub ta konkurentsi nii klassikalistele kultivaatoritele kui ka kompaktrandaalidele. Muutuvatele töötingimustele paindlikku reageerimist võimaldab sisseehitatud pakkerulli puudumine. Küll on masinaga lahutamatult seotud veermik, mis täidab ka sügavusregulaatori ülesannet. Traktoriga saab Swifti ühendada aiste, veoaasa või kuulkinnituse abil. Veoaasa või K80-kuulpea jaoks kuulub hüdrauliliselt tõstetav-langetatav tiisel põhiva-

Väderstad Swift SW 440 on õige kvaliteetset tööd tegev kultivaator, mida saab kasutada paindlikult — pakkerulliga või ilma.

rustusse. Et kultivaator töö ajal horisontaalasendisse jääks, reguleeritakse silindri liikumisulatust 5 millimeetri paksuste plast- ning mitmes paksuses alumiiniumklambritega. Parajasti mittevajalike klambrite jaoks on olemas praktiline hoiupositsioon. Testitud kultivaator kinnitus traktori aistele (Cat III), mispuhul piisab liikumatust tiislist. Ometigi oli hüdrosilinder paigaldatud, kuid Väderstadi sõnul see kultivaatori hinda ei muutnud. Aistega ühen-

kantud värvilised “pluss-miinus”-märgistused, mida korratakse vastavatel silindritel. Väderstad Swift on kolme tala ja kuue piireaga kultivaator. Kuidas nii? Lihtne: igale talale kinnituvad piid nii ette- kui tahapoole suunatuna. Talad on valmistatud 152 mm läbimõõduga torudest ning on keevitatud pikikandurisse laserlõigatud avadesse. Torudesse on samuti laseriga lõigatud Aistele kinnitus lubab väga järske pöördeid, hüdrovoolikute paigutus on hea.

Testitulemused Väderstad Swift SW 440 + Rollex RX 450 Tehnika Haakepea Raami kõrgus Talade vahe Terade valik Tasandusmehhanism Veermik Pakkerull

BB B BB B B B B

Töökvaliteet Kobestussügavus Segamine Tasandamine Tihendamine Peenestamine Veojõuvajadus Kaalu ülekanne traktorile Kultivaatori ummistumine Tihendusrulli ummistumine 1)

B BB B Z B B E BB EE

Käsitsetavus Traktoriga ühendamine Töösügavuse seadmine Tasandusketaste seadmine 2) Järeläkke seadmine Terade vahetus

B BB E Z Z Transpordiasendisse seadm. 3)BB/B Üldine

Vedrupiid kinnituvad ainult kolmele talale kuues reas (ülal). Hanijalgteradest on nüüd 17 cm laiuste kõrval saada ka 24-sentimeetrised.

damise eeliseks on hea manööverdamisvõime — tänu tahapoole viidud pöördeteljele võib traktorit kultivaatori suhtes ligi 90° võrra keerata. Tööks läheb tarvis kahte kahesuunalist hüdroväljavõtet: masina kokku- ja lahtiklappimiseks ning veermiku (sh tiislisilindri) käitamiseks. Pakkerulli lisamisel on selle klappimiseks vaja veel ühte kahesuunalist väljavõtet. Õlivoolikuid, valgusti kaablit ja transpordiasendi vallandamise trossi hoiab kenasti koos reguleeritav riputusaas, mille juures on isegi koht voolikute paigutamiseks. Samuti meeldis meile, et voolikutele on profi / kevad 2015

ruudukujulised avad, kuhu kinnituvad 33*33-millimeetrisest vedruterasest piid. Keerdvedruna kujundatud piid torgatakse lihtsalt läbi toru ja kinnitatakse klambritega. Väderstadi sõnul lihtsustab selline raamikonstruktsioon ja piide kinnitusviis kokkumonteerimist ning — mis veel tähtsam — on tavapärastest ehitusviisidest stabiilsem. Swift SW 440 töötab 23 piiga, mida Väderstad nimetab vibropiideks. Nimelt vibreerivat need töö ajal kuni 100 korda sekundis, mis mulla peenestamisele muidugi kaasa aitab. Lisatasu küsimata võidakse kultivaator ostja soovil varustada kas 5 või 8 cm laiuste teradega. Kui soovitakse mõlemaid, tuleb juurde maksta 340 eurot (kui teisiti pole öeldud, on hinnad käibemaksuta ja Saksamaa kontekstis). Meie kogemuste põhjal võiks 8-sentimeetrine tera olla õnnestunud

Valgustid, hoiatustahvlid 3) B/E Stabiilsus, koostekvaliteet 4) BB/E Värvkate BB Panipaigad B Transpordilaius B Hooldusvajadus Z rasked ja niisked mullad; nüüdseks muudetud; 3) kultivaator/rull; 4) E tasandusketaste monteeringu eest 1)

Hindamissüsteem: BB = väga hea, B = hea;, Z= keskpärane;, E = alla keskmise, EE = puudulik

kompromissiks, kõlvates nii madalamaks kui sügavamaks harimiseks. Kuni 10 sentimeetri sügavuseks kobestamiseks on saadaval 17 cm laiused (390 euro eest) või nüüd isegi 24 cm laiused (450 €) hanijalgterad, mis sobivad 5 cm laiustele juhtplaatidele. Täiendava “MixIn”-juhtplaatide komplekti eest tuleb välja käia 440 € (8 cm) või 340 € (5 cm). Terad ja juhtplaadid kinnituvad üheainsa poldiga, nagu kultivaatoril Cultus. Mitmeosaline konstruktsioon alandab www.profieesti.ee

Test

jooksvaid kulusid, sest terad kuluvad ju kõige kiiremini. Soovi korral saab soetada nime Marathon kandvad eriti kulumiskindlad terad laiusega 5 (1500 €) või 8 cm (2300 €). Swifti raami kõrgus on 72 cm. See, et piivedrude alla kõigest 58 cm ruumi jääb, ei häiri ummistumiskindlust mingil moel — me töötasime kõikmõeldavates tingimustes häireteta. Samuti piisab kahe pii 75-sentimeetrisest vahekaugusest täiesti. Vaid kolmandal (tagumisel) talal asuvad kaks äärmist piid kaunis lähestikku ja sinna võib kehvades tingimustes ehk saagikoristuse jääke koguneda. Pinnase tihendamiseks saab kultivaatoriga ühendada rulli, kui umbes 1000 euro eest on tellitud veoaas. Selles hinnas sisalduvad ka rulli klappimiseks vajalikud hüdraulikavoolikud. Valgustite pistikupesa aga otsisime asjata. Saksamaal paigaldab Väderstad Swiftile seal nõutavad tagalaternad ja signaaltahvlid. Transpordiasendisse kokkuklapitult on

Swift pisut alla 3 meetri lai, ja 8,20 meetri pikkune kultivaator sõidab traktori järel täiesti rahulikult — isegi kui selle järele omakorda on haagitud 5,8 meetri pikkune pakkerull. Saksamaal ei olnud selline koostis küll tänavalegaalne, sest esiteks ei olnud veoaas liiklusameti heakskiitu saanud ja teiseks — nagu öeldud — puudus rulli tagalaternate ühendamise võimalus. Katsetamiseks andis Väderstad meile 2000 kg raskuse rulli Rollex 450, mis pikendatud tiisliga maksab Eestis 8885 eurot. Töölaius — 4,47 m — sobib 4,44 meetri laiuse kultivaatoriga hästi. Transpordiasendisse viimiseks tõstetakse äärmised segmendid hüdrauliliselt keskmise kohale ning “tõugatakse” rull ratastele (firma BKT rehvid mõõduga 10.0/7515.3). Tööasendisse seadmine käib sarnaselt, kuid kõigepealt tuleb transpordiasendi blokeering käsitsi vabastada. Süsteem on sama lihtne kui geniaalne ning Väderstadil juba ammu kasutusel. Ka voolikute panipaik ja tugijalg on igati korralikud.

Väderstad Swift praktikute Peter-Eric Froböse kasutab 5,60 m laiust Swift 2013. aastast peale.. Oma seemnekasvatusettevõttes hindab ta kultivaatori tasast töötulemust, maapinna täpset järgimist, kõrte head jaotumist ja suurepärast segamistööd. Tema jaoks on tähtis, et põllule jäänud seeme kiiresti idaneks. Lisaks hindab Froböse kõrgelt võimalust töötada nii pakkerulliga kui ilma. Tema Crosskill-ketastega Rollex 620 töötab üldiselt probleemivabalt. Vaid savimuldadel või pärast läga laotamist jõuab rull oma võimete piirini ja jääb siis koju. Pakkerullita töötades suudavad Peter-Eric Froböse mõlemad Fendt Vario 718-traktorid madalal kobestussügavusel ja 8-sentimeetriste teradega töötavat kultivaatorit vedada 12 kuni 14 km/h. Tõsi, eelduseks on traktori korralik ballastiga varustamine. Et mõlemat traktorit

Andmed ja hinnad Väderstad Swift SW 440 + Rollex RX 450 Swift SW 440 Haakekategooria III Raami kõrgus

720 mm

Talade vahekaugus

750 mm

Piide arv/vahekaugus

23/193 mm

Töölaius 4.44m Terade laiused

240/80/50 mm

Tasanduskettaid 14 Ketta läbimõõt Mass

500 mm 3,28 t

Transpordilaius

2,99 m

Pikkus

8,20 m

Töösügavuse reguleerimine on mugav ja varustatud väga hästi loetava skaalaga.

Ketaste seadmine toimub nüüd hüdrauliliselt, mitte enam põrkmehhanismi ja kontramutriga.

Kaks kettasektsioonide vahel asuvat reguleervarrast vajavad vaid esialgset seadistamist.

Järeläkke seadistamise kuus vänta käivad õige raskelt.

Rehvimõõt 520/50-17 Määrdenipleid 18 Baashind (käibemaksuta)

37 840 €

Rollex RX 450 Ketaste tüüp Ketta läbimõõt Mass

Cambridge 485 mm 2,0 t

Transpordilaius

2,20 m

Pikkus

5,83 m

Rehvimõõt 10,0/75-15,3 Määrdenipleid 9 Baashind (käibemaksuta)

profi / kevad 2015

8885 €

www.profieesti.ee

hinnangul Peter-Eric Froböse: “Swift 560 sobib minu majapidamisse ideaalselt.”

saaks majapidamises paindlikult kasutada, valmistati tagumisele rippsüsteemile kinnituv eriline lisaraskus, kultivaator aga haagitakse traktori külge kuulpeakinnitusega. Diislikütust kulub Froböse andmetel 6,5 kuni 7,0 l/ha töösügavusel 6 cm ning 8,5 kuni 9,0 l/ha, kui mulda kobestatakse 12 kuni 15 sentimeetri sügavuselt. Veel hindab Peter-Eric Froböse Väderstad Swifti juures üldiselt lihtsat käsitsetavust, head valmistuskvaliteeti ja

korralikku värvkatet. Tiisli juures asuvad juhtmed aga peaksid olema paremini kaetud pealt, mitte niivõrd alt — sinna koguneb praegu igasugu mustust. Peale selle võiks Väderstad Froböse arvates paigaldada kultivaatorile tööriistakasti koos asjakohaste reguleerimisvõtmetega. Rainer Ackermann alustas varakult.. Juba 2009. aastal tellis põllumajandusühistu ärijuht majandile Swift SW 560. Kõrretüügaste töötlemise jätab Ackermann küll randaalile, sest see töötleb pinnast terves ulatuses. Ackermann peab 5,60 m laiust Swifti asendamatuks külvipinna ettevalmistamisel. Selleks kobestavad 8 cm laiused terad mulda 10 cm sügavuselt. Järeltihendamiseks kasutab ettevõte oma võtet, haakides kultivaatori järele vana 6,50 m laiuse Carrier-randaali. Selle kulunud kettad ja neljarealine

Rainer Ackermann: „Kasutame Swifti põllu külviks ettevalmistamisel.“ järeläke tasandavad kobestatud maapinda väga hästi. Ning raske pakkerull tihendab mulla just külvile sobivaks. Ackermann valmistab selle kooslusega ette umbes 1000 ha teravilja- ja rapsipõlde, vedajaks 350-hobujõuline John Deere-i traktor. Kaebusi Ackermannil Swifti asjus ei olegi. Ta hindab sügavuse täpset juhtimist ning kultivaatori töö üldist kvaliteeti. Ning ka majandi põldudel arvukalt leiduvate kividega polevat mingit muret.

Ainus isesõitev söödasättija, mis ei suru sööta kokku.

Butler Gold

Söödasättijate uus põlvkond! Tutvu tootega lähemalt meie uuel koduleheküljel www.latter.ee

alates 23 €

Test

Väderstad vastav rull Rollex 450

SEB Liisingu kuumakse alates 141 € PZU Kindlustuse kuumakse alates 3 €

Fiksaatori vabastamise järel käib teisendus transpordi- ja tööasendi vahel hüdraulika abil imelihtsalt.

Meie töös esinenud üsna raskete muldade puhul ei õigustanud Rollex end täiesti. Selle 48.5-sentimeetrise läbimõõduga Cambridge-kettad kleepusid kiiresti kinni ja kattusid mullaga — ükskõik, kas maapind oli pealt kuivanud või olime läinud põllule vahetult pärast läga laotamist. Seepärast pidime enamasti rulli koju jätma ja tihendamiseta töötama. Tõenäoliselt oleksid alternatiivsed Crosskill-kettad paremini töötanud. Ja kuidas töötab Swift ilma pakkerullita? Järeltihendamiseta tööga võib raskematel muldadel rahule jääda, kui pinnas peab kuivama ja õhku saama. Väga hästi sobib kultivaator ka hilissügisel toimuvaks mulla järgmiseks aastaks ettevalmistamiseks, kui talvekülm võib hõredasse pinnasesse tungida. Pudedal pinnasel saab Swift probleemivabalt hakkama madala ja kesksügava kobestamisega. Tänkjama või kuivema mulla korral aga ei pruugi seemned mullaga piisavalt kontakti saada. Siin ei saa pakkerullita kultiveerimist soovitada. 4,40-meetrise töölaiusega Swifti oli töösügavustel kuni 10 suhteliselt kerge vedada. Meie 180hobujõuline traktor saavutas töökiiruse 12 km/h ja kulutas sealjuures hektarile umbes 6 liitrit diislikütust. Sügavamalt kobestada proovimisel hakkas traktor aga niivõrd kaapima, et me mingeid kindlaid väärtusi mõõta ei saanudki. Parem ei olnud lugu

Rollex on päris hea rull, vaid Cambridge-kettad ei klappinud meie muldadega.

Mis veel silma jäi: ■ Tugijalga polegi Swiftile eriti tarvis. ■H äireteta veeremiseks on kultivaatori rattad varustatud heade porikaabitsatega. ■H ooldus — 18 määrdeniplit kultivaatoril ja üheksa rullil — on mõistliku mahuga.

Kohalt nihkuvad kummipuhvrid olid hästivalmistatud masina ainsaks veaks.

isegi 280-hobujõulise traktoriga, millel lisaks rehvirõhu sobivaks muutsime. Traktorile täiendavat ballasti lisada me ei saanud, ning kultivaatori kaalu traktorile üle kanda Swift samuti ei võimalda. Sest 180 hobujõust 4,4-meetrise kultivaatori ees peaks 15-sentimeetrisel töösügavusel ja kümnekilomeetrisel tunnikiirusel ometi piisama, isegi raskes mullas.

■ Swifti pakutakse viie töölaiusega vahemikus 4,00 kuni 8,70 m. Kultivaatoritele laiusega 5,60 ja 7,20 m pakub Väderstad 2014. aasta keskpaigast alates integreeritud pakkerulli EasyRunner, mis sobib väga hästi kergetele kuni keskmistele muldadele. ■ Põhivarustuses maksab Väderstad Swift SW 440 33 500 eurot, Eestis aga teistsuguse varustusega 37 840 €. Katsetatud eksemplar oli varustatud kolme terakomplektiga ja pakkerulliga Rollex RX 450 ning maksis seega 49 300 €.

ala

Koos rulliga moodustab Swift õige pika rongi. Valgustusseadmeid ei pakuta, transpordilaius jääb 3 meetri piiridesse.

Kokkuvõte: Väderstad Swift SW 440 on väga soliidne kultivaator madalaks kuni kesksügavaks kobestamiseks. Väikesel töö sügavusel on teda kerge vedada ning ta segab pinnast väga intensiivselt. Sügava malt töötamiseks tuleb traktorile piisavalt

raskusi paigutada. Kaalu ülekandmist kulti vaatorilt traktorile praegu ei ole. Kui tasan dusketaste lahtised kummipuhvrid maha arvata, on kultivaator eeskujulikult valmis tatud. Töösügavuse reguleerimine on väga mugav, kuid tasandusketaste seadmine

meile nii väga ei meeldinud. Kuid Väderstad on juba reageerinud ning juurutanud hüd raulilise reguleerimise. Peab ka ütlema, et Rollex ei ole kindlasti halb pakkerull, kuid meie kaunis raskete tingimuste jaoks ei olnud Cambridge-kettad õige valik.

PLaanid osta uut autot? • Rohkem kui 600 uute ja kasutatud autode testi • Uudised • Proovisõidud • Nõuanded • Lugejate hinnangud

Leia sobiv auto siit / whatcar.ee

Eesti autoostja usaldusväärseim teejuht

Loomakasvatus

Lõigatud sööt langeb konveierile, mis toimetab selle roboti segistisse (T40).

Trioliet’ automaatsed söödajaoturid:

Ööpäevaringne toitlustamine Nähes, kuidas loomakasvatuses pidevalt pingutatakse kulude kärpimise, toodangu suurendamise ja efektiivsuse maksimeerimise nimel, selleks üha uusi automatiseerimisvõtteid kasutades, ei maksa imestada, et karja toitmine üha sagedamini usaldatakse keskarvuti juhitud robotitele.

oomakasvatus pole niivõrd töö kui kutsumus — see nõuab nii põhjalikku pühendumist, mida teistes ametites harva tarvis läheb. Ning kui mõnele inimesele tundub igati mõistlik elada oma huvide ja töö seatud rütmi järgi, siis teistele võivad rutiinsed igapäevaülesanded nagu lüps, söötmine ja sõnnikukoristus tunduda ülearu töö- ja ajamahukatena. Viimastel aastatel on automatiseerimine muidugi üksjagu hoogu saanud — töötavad robotlüpsisüsteemid, automaatne lägakoristus, automaatsed allapanusüsteemid, rääkimata kõrgtehnilisest väljalüpsi jälgimise ja söödaratsioonide määramise kompleksist. Kuid nüüd tundub profi / kevad 2015

saabuvat uus automatiseeritud söötmissüsteemide ajastu, mille esindajateks on juba mitmed tuntud tootjad — näiteks DeLaval, Lely, Trioliet, Schuitemaker ja GEA. Kõik nad usuvad, et loomakasvatus võtab söödarobotid peagi sama hästi omaks nagu mõne aja eest lüpsirobotid. Ja uute robotiseeritud söödasüsteemide paigaldamise kasuks tundub olevat mitmeid põhjendusi. Võib-olla isegi kõige nõrgem neist on see, et robotid võimaldavad teil kella vaatamata õues grillipidu pidada või õhtul linna teatrisse sõita ja sinna ööbima jääda. Tõsisem põhjus on aga, et automatiseeritud söötmine mõjub ka karjale hästi. Ja kui tootjad praegu üritavad auto-

maatsöötmise ideed laiemalt levitada, leidub Euroopas farmereid, kes juba kaheksa aastat on firma Trioliet säärast süsteemi kasutanud. Hollandi idaosas Oldenzaalis paiknev Trioliet ongi spetsialiseerunud loomafarmide jaoks söötmissüsteemide valmistamisele. Toodetakse nii veetavaid kui iseliikuvaid söötureid, laadureid ja silojaotureid, kuid ka automaatseid söötmissüsteeme. Firma ulatus on üleilmne — rohkem kui 80% toodangust eksporditakse (enam kui 60 riiki) ning möödunud aastal ületas käive 70 miljonit eurot. Küünikud võivad nüüd märkida, et automaatsöötmissüsteemide üldine www.profieesti.ee

Näide elust Vetker-Grevelman, Lutten, Holland Luttenis asuvasse piimakarjafarmi paigaldati Triomatic T40 2011. aastal. Süsteem hoolitseb 250 lehma eest. Paigaldamise algtõukeks oli uue partnerluse loomine — kaks ettevõtet ühendasid jõud ning paigutasid raha uue, bokside ja 36-kohalise karussell-lüpsiplatsiga lauda rajamisse. Ühisettevõte Vetker-Grevelman, mida juhib Hans Vetker, harib 92 ha maad, millest 18 ha on maisi all (Hollandis on maisi osaks lubatud kuni 20%), ülejäänu on heinamaa. Silo lõigatakse plokkidena ja laaditakse punkritesse, kus see lõikamise järel toimetatakse roboti segamispunkrisse. “Punkreid täidan iga kahe-kolme päeva järel”, räägib Vetker. “See võtab mõne tunni aega, sealjuures hoolitsen alati selle eest, et nädalavahetuseks jääks

kasutuselevõtt kahandab söötmisvagonettide turgu ja firma raiub nii oksa, millel ise istub, kuid need kartused on Trioliet’ automaatsöötmissüsteemi Triomatic müügijuhi Stefan Schulte kinnitusel alusetud. “Me näeme automatiseeritud söötmissüsteemide tohutut potentsiaali, kuid selle hetkeni, mil peaksime hakkama muretsema nende mõju pärast sööturite läbimüügile, on ikka väga pikk tee”, ütleb Schulte. Suurbritannias on automaatsöötmissüsteemide turg pea olematu (nagu meilgi) ja tootjafirmad võitlevad omavahel, kes seal esimesena kanda kinnitab — ja kelle järgi edaspidi hakatakse teisi hindama.

piisav varu”. Juhtseadmesse on programmeeritud kolm ratsiooni — üks on kõrge piimaanniga lehmade jaoks (ca 30 l), teine madalama tootlikkusega loomadele (ca 25 l) ja kolmas ahtrate lehmade grupile. “Praegu on lehmad väljas heinamaal, kuid nad saavad vabalt lauta tagasi tulla, kui neil hakkab liiga palav, liiga külm või tuleb lihtsalt selline tuju”, selgitab Vetker. “Robot teeb päevas kaheksa söötmiskorda, talvel suurendame seda kaheteistkümne korrani”. Enne Triomaticu paigaldamist kasutati 150 lehma söötmiseks segistivagonetti, kahes laudas asunud loomade ühe söötmiskorra peale kulus kolm tundi. “Sööt läks halvaks juba kuue tunni pärast ning tuli sageli kokku korjata ja ära visata”, meenutab Vetker. Pealegi

Robot on kettide abil riputatud juhttala külge. Tala kõrval kulgeval plastribal asuvatelt kontaktsoontelt saab ta elektrienergiat.

kulutasime nädalas umbes 150 liitrit kütust, rääkimata sellest, et vagoneti ette oli pidevalt traktorit tarvis. Kuid kõige tähtsam on see, et automaatsöötmise juurutamise järel on meie karja keskmine aastatoodang kasvanud 8000 liitrilt 9200 liitrini”, räägib Vetker, lisades, et kahe ja poole kasutusaasta jooksul ei ole Triomatic-süsteemil esinenud ühtki tõsist riket, vaid mõned pisemad juhtimissüsteemi probleemid. “Olen täiesti kindel, et automaatsöötmine on piimafarmide tulevik”, ütleb Vetker. “Mida suuremaks lähevad karjad, seda vähem jääb aega nende täisväärtuslikuks söötmiseks. Söötmine ei ole see, et viskad lehmale suure hunniku silo nina ette ja arvad, et ta saab ülejäänuga ise hakkama”.

Sööda jagamine ja barjääri juurde lükkamine toimub üheaegselt. Automaatsöötmine jätab farmerile rohkem aega karja arendamise sisuliste küsimustega tegelemiseks.

Söötmissüsteem Trioliet Triomatic Segisti- ja sööturrobot

Robot on laadimiseks valmis (T40).

profi / kevad 2015

Maht 3,0 m3 Suurim kandevõime 1500 kg Vertikaalkruvisid kaks Söödajaotus vasakule ja paremale Ajam täiselektriline Tarbitav võimsus (segamine, jaotamine ja liikumine) 5 kW Veermik I-talal rippuv Mõõtmed 3,27 m x 1,35 m Töökoridori vähim laius ühepoolsel söötmisel 2,10 m, kahepoolsel söötmisel 2,35 m

www.profieesti.ee

Loomakasvatus

Siloplokk laaditakse punkrisse (T40). Ruumi on seal kuni viie päeva söödale, kuid kasutajad täidavad punkri enamasti iga kahe või kolme päeva tagant.

Süsteemi T40 punkrid. Lõikur toimetab punkrirea kaugemas otsas; liigub järgmise punkri juurde, kui nõutud kogus on lõigatud ja robotisse jõudnud.

Ratsioone ja söötmisaegu saab seada juhtseadmel asuva puutetundliku ekraani kaudu, kuid ka väikese kaasaskantava juhtpuldiga.

Näide elust Anton Wijen, Nederweert, Holland Lõuna-Hollandis Nederweertis töötav Anton Wijen kasutab süsteemi Triomatic T30 oma Montbéliarde tõugu veiste 230-pealise põhi- ja noorkarja söötmiseks. Ei farmer ega tema kari pole arvutiga juhitavates süsteemides võhikud — lehmi lüpsab neli (ja peagi kuus) DeLavali robotlüpsimasinat, mis jagavad söötmisgruppide infot T30 juhtarvutiga. nii et söödaratsioone saab koostada ja muuta niipea kui vajadus tekib. Segistivagonetti kasutava söötmissüsteemi asemele paigaldati T30 2012. aastal. Kuus punkrit, igaüks 18-kuupmeetrise mahuga, laaditakse söödaratsiooni koostisosadega — hekseldatud põhu, rohusilo, maisisilo ja heinaga — ning sööda koostisosad toimetatakse roboti punkrisse konveierite abil. Loomad viibivad aastaringselt laudas ning nende ratsioonid määratakse

profi / kevad 2015

gruppide kaupa — kõrge ja madala piimaanniga lehmadele, ahtratele lehmadele ning põhikarja täiendamiseks määratud mullikatele. Nagu Hans Vetkeri majapidamises, töötab robot ka siin praktiliselt vaheaegadeta, viies loomadele järjest uusi värskeid söödaportsjoneid. Anton Wijen hindab ka söötmisroboti vähest ruumikasutust. Tema farmi söödakoridoris jagab robot sööta nii paremale kui vasakule ning liikumistee laius jääb ikkagi alla 3 meetri. Automaatsöötmissüsteem on jätnud farmerile rohkem aega karja arendusega tegelemiseks, mida on näha kasvanud piimatoodangust. Praegune 8500-liitrine keskmine aastatoodang on Montbéliarde-veiste kohta üpris kõrge. “Mul jääb nüüd aega pöörata tähelepanu väiksematele üksikasjadele — ja selles ongi kogu vahe”, lõpetab Wijen.

Pole vist kedagi, kes oma kaupa farmeritele ei pakuks. “Küsimus on sillapea rajamises”, räägib Schulte. “Kui süsteem on üles seatud piima- või lihakarja teenindamiseks, näevad ka teised farmerid, kuidas see töötab ja mis kasu nad võiksid selles oma majapidamistes saada.” Söötmisautomaatika äris on niisiis praegu põnev aeg, võib ju uus tehnoloogia loomakasvatusse pöörde tuua. Nagu Lely Vector, nõuab ka Trioliet Triomatic nn. köögiala, kus säilitatakse söödakomponente ja muidugi on olemas jaotussüsteem, mis sööda karjani viib .. kuid sellega sarnasused ka piirduvad.

Süsteem T30 toimetab sööda robotisse tavalise ribilise konveieriga. Liikumist tõhustavad kaks rulli.

Trioliet’ valikus on neli mudelit. Lihtsaim, T10, sisaldab söötmisrobotit, mis suudab töödelda, segada ja laiali jagada mitmesugustest ladustamissüsteemidest saadavat sööta. T20 robot saab sööda ühest või mitmest kohtkindlast söödasegistist, mis töötavad fikseeritud ratsiooniga. Usutavasti muutuvad populaarsemateks — vähemalt Suurbritannias — siiski mudelid T30 ja T40. T30 söödaköök koosneb mitmest punkrist, mis täidetakse erinevate söödakomponentidega ja millest robot saab komponente ettenähtud ratsiooni jaoks vajalikul hulgal. Tippmudeli T40 punkrid suudavad vastu võtta ja töödelda nii silopalle kui silomassist lõigatud plokke. Sööta saab punkritesse varuda mitmeks päevaks ja süsteem suudab toime tulla kuni 1000-pealise karjaga. Kõigi süsteemide ühisosaks on niisiis sööda segamis- ja etteanderobot, mis lühidalt öeldes sarnaneb väikese sööturiga, millel kaks elektriliselt käitatavat roostevabast terasest vertikaalset kruvi. Kolmekuupmeetrise mahuga punkri kuju ja kruvide asukoht tagavad, et sööt segatakse hästi läbi mitte ainult vertiwww.profieesti.ee

Automaatsöötmissüsteemide head ja vead BBRatsiooni täpne järgimine BBVõimalus ratsioonide täppis häälestamiseks, ka “kaug juhtimisega” BBSagedased söötmiskorrad väikeste portsjonitega BBKatkematu töö BBVarusid tuleb täiendada 2 või 3 korda nädalas BBKütuse kokkuhoid EEEi pruugi sobida kõigisse hoone tesse EEKöök nõuab eraldi ruumi

kaalsuunas, vaid kaheksakujulise liikumise tõttu kruvide ümber ka horisontaalselt. Sellist süsteemi kasutab Trioliet ka oma suurematel söödavagonettidel. Robot liigub mööda standardset I-tala. Tema vedavad rattad toetuvad tala allservale mõlemal küljel. Vabalt veereva mõõduratta pöörete järgi saab juhtimissüsteem määrata roboti asukoha. Roboti liikumiseks, segistite käivitamiseks, uste tõstmiseks ja langetamiseks ning vasakul ja paremal asuvate söödakonveierite liikumapanemiseks kasutatakse standardset kolmefaasilist elektrivõrku. Robotini jõuab elektrienergia tugitala kõrvale paigutatud plastkanalis asuvate paljaste juhtmete kaudu, millel libisevad roboti kontaktorid. Trioliet nimetab sellise lahenduse eelisteks akude ees laadimisvajaduse puudumist ja suuremat töökindlust külma ilmaga. Robot on üsna manööverdamisvõimeline: tala minimaalne kõverusraadius võib olla 1 meeter. On olemas ka automaatne “pöörangute” süsteem, mille abil robot saab ühelt tugitalalt teisele liikuda ning läbida hooneid või nende osi eelnevalt määratud programmi(de) järgi. Takistustest möödumiseks oskab robot end üles kergitada. Tõstetud asendis saab teda kasutada allapanu laotamiseks avatud pindadele ja — kui vaja peaks olema — erinevate kõrgustega ruumides töötamiseks. Põhiversioonis suudab robot liikuda kallakul kuni 2% (1:50), kuid täiendava veomehhanismi lisamisega on ületatavad ka kuni 14-% kalded (1:7). Kindlasti suurendab huvi roboti vastu teadmine, et sellel on ühepoolse söötprofi / kevad 2015

mise korral tööks vaja ainult 2,10 meetri laiust koridori, kahepoolse söötmise puhul aga piisab 2,35 meetrist. Need mõõdud on tublisti väiksemad sööturite ja traktorite puhul vajaminevatest. Lõpuks olgu märgitud, et allalastud asendis saab robot vastava “sahaga” suruda sööda vastu barjääri — nii vasakul kui paremal. Köök võib asuda mistahes kohas, kus robotil on sellele mugav juurdepääs. Eriti suurtes lautades võib üht kööki kasutada ka kaks robotit, kummalgi oma söötmispiirkond. T30 köök säilitab pudedat sööta — hekseldatud põhku, silomassist eraldatud materjali, heina jne. — punkrites laiusega 3,00, kõrgusega 3,45 ja pikkusega 6,25 m, mis annab iga punkri mahuks 18 kuupmeetrit. Kui söötmine käib plaanipäraselt, on punkreid tarvis täita kord päevas või ülepäeviti. Sööda kogumiseks peatub punkri all ning käivitab punkri kett-ribikonveieri, mis toimetab sööda roboti punkrini. Robotisse ehitatud kaal teavitab juhtsüsteemi, kui vajalik kogus sööta on laaditud, mispeale konveier seiskub ja robot liigub järgmise punkri juurde. Täpset mõõtmist vajavate mineraalainete, kontsentraatide jms. laadimiseks kasutatakse vastavatest mahutitest tulevaid torujuhtmeid. Süsteemis T40 on kasutusel teistsugused punkrid, mis on varustatud lõikeseadmega. Nendesse punkritesse saab laadida terve silopalli või -ploki. Kuue meetri pikkuse põhjaga punkrisse mahub 6,5 tonni silo, lisaks saab soovi korral punkrit pikendada 8,7 meetrini, mis annab mahuks 10,5 t silo (18,5 t maisisilo). Sõltuvalt karja suurusest jätkub sellest kogusest kolmeks kuni viieks päevaks. Laadimiseks liigub lõikur palli/ploki otsa juurde ning lõikab topeltnoa abil 50 kuni 350 mm pikkused, 25-mm sammuga seatavad “viilud”. Seejärel nihutab punkri konveier materjali edasi, valmistudes järgmiseks lõikeks. Lõigatud materjal kukub punkrite ees kulgevale lintkonveierile, mis transpordib selle roboti punkrisse, kus kogu sisestatud sööt segatakse kahe kruvi abil. Kui üht tüüpi sööta on laaditud piisavalt, liigub lõikur järgmist sööta sisaldava punkri juurde ja operatsioon kordub, kuni kõik koostisosad on robotisse laaditud. Kõigi Trioliet’ süsteemide ajuks on juhtplokk, milles saab programmeerida eri-

Triomatic-süsteem lepib õige kitsa liikumisruumiga, nii et lauta mahub rohkem veiseid...

Pilk roboti kõhtu: kaks elektriga käitatavat vertikaalset kruvi segavad sööda põhjalikult segamini.

nevate veisegruppide jaoks erinevaid ratsioone, näiteks eraldi kõrge ja madala piimaanniga ning ahtrate lehmade tarvis. Robotit saab ka programmeerida erinevatele gruppidele erineva hulga sööda jagamiseks ning 12 või enamaks söötmiskorraks päevas, taas gruppide kaupa. Robot töötab järelevalvet vajamata ööpäevaringselt. Söötmiste vaheaegadel võib ta end lõbustada söödajääkide vastu barjääri lükkamisega. Võib-olla on Triomatic (aga ka teised sarnased süsteemid) tavalisest söötmiskorrast parem just selle poolest, et võimaldab väga sagedast söötmist väga väikeste söödahulkadega. Selle asemel, et lehmale barjääri ette kallata kogu päevane söödakogus — mis kaotab kiiresti nii isuäratavuse kui toiteväärtuse — saab loom pidevalt väikestes kogustes värskelt segatud sööta, mida sööb meelsamini ja omastab paremini. “Muuhulgas hoiab meie süsteem lehma magude pH pidevalt piirkonnas 6-7, mitte ei kõiguta seda ühest äärmusest teise nagu kord või kaks päevas söötmine”, ütleb Schulte ning lisab, et traktorite ja sööturitega tegelemine toob peaaegu alati kaasa sööda segunemise poriga. www.profieesti.ee

Tehnika

ABS Tehnikarubriigis selgitame vahel, kuidas põllumajandustehnika töötab — kas terve masin või mõni oluline sõlm.

olmetäheline lühend ABS on nii sõiduautodel kui tarbesõidukitel ammugi iseenesestmõistetav, kuid traktoritel kohtab seda veel erandina. Mismoodi ABS traktoritel töötab, seletame CNH-grupi (Case-New Holland) süsteemi näitel. CNH blokeerumisvastase süsteemi kontseptsioon pärineb veoautoehitusest. Traktorite jaoks tuli süsteemi siiski nii mõneski punktis kohandada — kas või erinevate rehvisuuruste tõttu. Nii ei ole CNH süsteemis tegemist “puhtalt” hüdrauliliste piduritega, vaid hüdro- ja pneumosüsteemide kombinatsiooniga. Veidi täpsemalt öeldes tähendab see, et piduripedaalilt juhitakse hüdraulilisi pidureid pneumaatika kaudu. Meeldiv kõrvalefekt: et piduripedaal ei ole pidurite hüdrosüsteemiga mehaaniliselt ühendatud, jääb ära sõiduautodelt tuttav pedaali võbisemine ABS rakendumisel. Et äkkpidurduseks piisavat võimsust

Kuidas töötab ...

...ABS traktoritel? Fendti ja JCB kõrval pakub CNH-grupp oma traktoritele Case IH Puma, New Holland T7 ja Steyr CVT pidurite blokeerumisvastast süsteemi (ABS). Peale selle, et süsteem traktorit pidurdamise ajalgi valitud kursil aitab hoida, peaks see ka võimaldama järsku, kuid pinnast säästvat ümberpööramist. tagada, on traktori standardne õhukompressor ABS-versiooni korral vedelikjahutusega. Lisaks kasutatakse pneumosüsteemis suuremat reservuaari ning lisatakse õhufilter ja -kuivati. Konsoolil asuva lülitiga saab ABS soovi korral välja lülitada. Sellest võib abi olla näiteks lumisel teel sõites, kus blokeerunud ratas tekitab enda ette lumevalli, mis pidurdamist tõhustab. ABS laseks rattal pidevalt veereda ning valli ei tekiks. Kui traktor sõidab 30 km/h või kiiremini, on süsteem siiski alati aktiivne, teisalt ei lülitu see kunagi tööle kiirustel alla 5 km/h. Transporditöödel võib ABS-iga traktor probleemivabalt vedada tavalise pidurisüsteemiga haagiseid, kuid loomulikult on süsteemiga ühilduvad kõik järelveetavad masinad, millel samuti ABS-pidurid kasutusel.

Pneumosüsteemi juhitakse piduripedaaliga mehaaniliselt ühendatud pidurikraani abil. Selle kraani kaudu juhitakse suruõhk pneumo-hüdromuunduritesse, mis käitavad hüdraulilist pidurisüsteemi. Muundureid on kokku kolm. Mõlemad tagasilla jaoks ettenähtud asuvad kütusepaaki kujundatud “lohus”, mistõttu paagi mahutavus on umbes 30 l kahanenud. Esisilla muundur paikneb eespool kütusepaaki. Iga ratta pöörlemist tuleb eraldi jälgida, sestap on iga ratta juurde paigaldatud vastav andur. Andurite signaalid kogutakse ja töödeldakse elektroonilises juhtplokis. See EBM (Electronic Brake Management = pidurite elektrooniline juhtimine) nime kandev plokk suudab rataste pöörlemiskiiruste erinevustele reageerida ja vastavalt pidurdusjõudu muuta mõne millisekundiga.

Kõige enam tõstab ABS just transporditööde ohutust.

profi / kevad 2015

www.profieesti.ee

Kompressor on vedelikjahutusega, suruõhupaagid tavalisest suuremad.

Puutetundliku ekraani kaudu saab ABS tegutsemist häälestada.

Iga ratta pöörlemist valvab omaette pöörlemiskiiruse andur.

Kompressori toodetud suruõhk läbib õhufiltri ja -kuivati ning kogutakse kahte reservuaari.

PIDURDUSPUNKT

Kuid ABS eelised ei piirdu ainult teedel sõitmisega. Selle kasutuselevõtmine annab ka ühe-ratta-pidurdamisele uue sisu. CNH puhul tuleb vahet teha ABS-i nn. baasversiooni ja täiendatud ABS-i vahel. Baasversioonis töötab ikka “vana hea” üherattapidur. Ainsa erinevusena olgu märgitud, et kiirustel üle 12 km/h lukustatakse piduripedaalid omavahel elektrooniliselt, nii et ka ainult ühe pedaali vajutamine pidurdab kõiki nelja ratast. Täiendatud blokeerumisvastase süsteem aga toob kaasa üherattapidurite uue põlvkonna. New Hollandil on selle süsteemi nimeks SuperSteer ning see peab võimaldama kuni 50% väiksemaid pöörderaadiusi maapinda oluliselt kahjustamata. Pööramisel eristatakse rooliratta- ja piduripedaalirežiimi. “Roolirežiimis” hakatakse rooli teatud pöördenurgast alates kurvisiseseid rattaid automaatselt pidurdama, mis hõlbustab traktori “kurvi keeramist” ja kahandab seega pöörderaadiust. “Pedaalirežiimis” aga pidurdatakse — nagu ABS-ita töötavas pidurisüsteemiski — vajutatud pedaali poolse külje rattaid. ABS juhtplokk hoolitseb nüüd selle eest, et ükski ratas ei seiskuks. profi / kevad 2015

NEW HOLLAND T7 ABSiga

TRAKTOR ILMA ABSita

Puutetundliku ekraani kaudu saab juht mõlema režiimi jaoks määrata ABS sekkumise ulatuse (kümneastmelisel skaalal). Powershift-käigukastide jaoks annab täiendatud ABS teedel sõitmiseks täiendava mugavusvõimaluse. New Holland on andnud sellele nimeks HillHolder. See alamsüsteem hoolitseb selle eest, et kuitahes raskelt koormatud traktor tõusul paigalt võttes välja ei sureks ega tagurpidi veerema hakkaks. Juht saab kogu tähelepanu pühendada liiklusele — pidurid hoiavad traktorit paigal kuni veojõu tekkimiseni. Astmevabade CVT-käigukastide juurde seda võimalust ei pakuta, sest neil on “roomamisfunktsioon” juba ehituslikult olemas.

ABS avardab teie tegutsemisvõimalusi. Rattad ei blokeeru isegi hädapidurdusel, nii et traktor kuulab alati rooli, võimaldades takistusest mööduda. Blokeerunud rattad traktorit ei pööra.

ABS baasversioon koos üherattapidurite ning nende elektroonilise blokeerimisega maksab New Hollandil umbes 4670 eurot (hinnad on toodud käibemaksuta). Tulevikus peaks süsteemiga koos saama isegi müravabad süsinikkiud-pidurikettad. Täiendatud versioon SuperSteer rooliratta- ja piduripedaalirežiimide ning nõlvaltstardiabiga HillHolder maksab veel 2186 eurot rohkem Kokkuvõte: teeliikluses hoolitseb ABS selle eest, et pidurdamisel ei tekiks külgjõude ja et traktor oleks ka pidurdamise ajal juhitav. Põldudel aga lubab täiendatud süsteem rakendada suuri traktoreid ka kitsastes manööverdamistingimustes pinnast oluliselt kahjustamata. www.profieesti.ee

Mainekate tootjate juhiistmed kujutavad täna endast kõrgtehnoloogilisi seadeldisi — vastava hinnaga. Seetõttu tasub remont end peaaegu alati ära.

Õhkvedrustusega istmete parandamine:

Kui toss on väljas… Kui õhkvedrustusega iste enam ei tööta, võib viga olla vaid mõnes detailis, kompressori ja õhupadja rikkeid esineb harva. Istmeid tootva firma Grammer eksperdid näitasid profile, kuidas istmele uus hingamine anda.

eda, et õhku läheb hingamiseks tarvis, teab igaüks. Kuid et õhku läheb vaja ka istumiseks? Sellele kõigest kolme aastakümne eest veel eriti ei mõeldud. Jutt käib muidugi õhkvedrustusega juhiistmetest, millega tänapäeval võib uhkeldada peaaegu iga traktor, liikurniiduk, laadur või kombain. Selliste istmete peamiseks eeliseks on äärmine istumismugavus, mida puhtmehaanilise vedrustusega saavutada ei õnnestu. Kuid nagu kõrgtehnoloogiliste toodetega sageli kipub olema, teeb pisimgi viga süsteemis nad tarvitamiskõlbmatuks. Vanaprofi / kevad 2015

moodne mehaaniline iste töötab edasi, kuigi ehk veidi kehvemini. Põllumajandusmasinad varustatakse õige sageli firma Grammer õhkvedrustatud istmetega. Tavapäraste terasest valmistatud vedrustuselementide kõrval hoolitsevad juhi mugava äraolemise eest siin eeskätt väike kompressor ja sellega ühendatud kummist õhupadi. Need peaksid kõik masinalt tulevad tõuked summutama, nii et juht saaks pingevabalt istuda ega kannataks vibratsioonist tulenevate tervisehädade käes. Üsna

loomulik on arvata, et istmevedrustuse paljud liikuvad osad pikapeale ka kuluvad. Sageli arvatakse õhkvedrustuse rivist väljalangemises süüdi olevat kompressor või õhupadi. Kuid tegu on põhjaliku (mis sest, et levinud) eksiarvamusega. Paljude Grammeri klienditeenindajate kogemuste põhjal esineb just neid vigu äärmiselt harva. Kuidas aga viga õigesti otsida, missugused sõlmed võivad vigased olla ja kuidas istet lahti võtta ja pärast taas kokku saada, räägime järgnevatel lehekülgedel. www.profieesti.ee

Praktika Kuskohast iste loksub? Juhiiste tohib liikuda ainult nii, nagu juht seda soovib ja seadistanud on. Kõik muud vabadusastmed viitavad valele reguleeringule või koguni kulumisele. Logiseva koha avastamiseks asuge istme ette (ükskõik, kas iste on traktorist välja võetud või veel mitte), haarake mõlema käega istmepadjast ja üritage istet kõigis suundades liigutada. Õige varsti avastate soovimatu lõtku asukoha ja võite selle likvideerimisele asuda. Väike soovitus: traktorist väljavõetud istme saate tõenäoliselt kõige lihtsamini töölaua külge kinnitada pitskruvidega.

Istmes ei tohi olla ühtki soovimatut lõtku. Kui on, on miski lahti tulnud või kulunud.

Ka puhastamiseks on mõistlik polster ajutiselt maha kruvida.

Kummilõõtsa vabastamine Istme all paiknevad vedrustuse osad on ümbritsetud kummist lõõtsaga. See kaitseb juhti vigastuste ja vedrustust võõrkehade eest. Remondi ajaks tuleb lõõts üldiselt eemaldada, et vedrustusele üldse ligi pääseda. Oskamatusest võidakse lõõtsa vigastada ja sellega istmele ehk esimene pöördumatu kahju tekitada. Selle vältimiseks tuleb kõik lõõtsa hoidvad plasttüüblid leida ja välja tõmmata. Selleks tööks sobivad teravaotsalised näpitstangid, kuid kui kavatsete istmeid edaspidigi lahti võtta, võite endale plekist ka vastava kahvlikujulise eritööriista meisterdada. Vt. fotot.

Haarake tangidega riivist ja pöörake seda umbes 90 kraadi, ...

Plasttüüblite demonteerimiseks kõlbavad teravaotsalised näpitstangid. Kuid veel paremini sujub töö (omavalmistatud) eritööriistaga.

Istmepadja eemaldamine

Istmepadja saab ülatavalt kiiresti eemaldada. Sama kehtib ka seljatoe polstri kohta.

profi / kevad 2015

Istme all asuvatele vedrustuse detailidele ligipääsemiseks tuleb istmepadi maha võtta. Istmepadja alumisel küljel näete igas nurgas väikest kruvi. Keerake need lahti ja saategi istmepadja maha tõsta. Võib-olla avastate nüüd kunagi uut istet katnud kile koledad jäänused (vaata pilte paremal veerus). Sageli jäetakse kaitsekile istmele põhjendamatult kauaks peale ja rebitakse siis millalgi toorelt maha, nii et kile servad aastateks istme alla rippuma jäävad. See ei pea aga nii olema, ütlevad Grammeri inimesed. “Ka kõige laisem inimene suudaks neli istmepatja hoidvat kruvi lahti keerata, et kaitsekile saaks viisakalt maha võtta”: Pealegi ei soovita eksperdid kilet ülearu kaua istmel hoida. Sellega loodetakse polstrit kaitsta, kuid tegelikult olevat kilest vähe kasu. Juht higistab kiletatud istmel, kuid polstri eluiga sellest ei pikene. Istmepadja eemaldamise järel tuleb tangidega avada riiv (seda pöörates). Alles siis saate plekist katte ära võtta ja pääsete seljatoele viiva kaabli pistikühenduse juurde.

.... seejärel saate vedrustuse mehaanikat katva pleki maha võtta.

Nüüd saate lahti võtta ka seljatoe juurde viiva kaabli pistikühenduse.

www.profieesti.ee

Praktika

Õhupadi Vigasest kompressorist veel ebatõenäolisem on katkine õhupadi. Need kummist survemahutid on erakordselt vastupidavad ega hakka peaaegu iialgi lekkima. Üsna koomilisel viisil on mõni õhupadi siiski katki läinud — pärast seda, kui traktori tuuleklaas purunes. Karastatud klaasi terad sattusid siis kuidagi istme alla ja närisid pikapeale õhupadja seina läbi. Õhukadu ja sisisevad hääled pärinevad palju tõenäolisemalt lekkivatest plastvoolikutest ja eriti nende ühendustest. Need on kõik varuosadena saadaval ega ole kuigi kallid.

Käärmehhanismi fikseerimine

Õhulekked aetakse sageli vigase õhupadja süüks. Kontrollimisel ei ole see peaaegu kunagi kinnitust leidnud.

Kiiksuv vedrustus Ebameeldivate kiiksuvate helide tekitajaks on sageli vedrustusmehhanismi esiosas asuv horisontaalvedrustus. Selle kättesaamiseks tuleb kõigepealt eemaldada valgest plastist otsatükid. Need on kinnitatud tõmbeneetidega — puurige viimased välja.

Tähelepanu, vigastuste oht! Istme vedrustuse lahtivõtmisel või kokkupanekul ei tohi vedrustuse käärmehhanismil lasta end ootamatult kokku klappida. Vahelejäävad sõrmed saavad väga tõsiselt viga. Enne töö alustamist peaksite mehhanismi fikseerima, paigutades siinile sobiva pikkusega puuklotsi. Et end päris turvaliselt tunda, võite klotsi veel kaablisidemega kinnitada, siis ei pääse see ootamatult liikuma.

Kui metallist võlli ja plastpuksi vaheline lõtk veel liiga suur ei ole, võib vaikuse majja tuua kogu laagripiirkonna korralik määrimine. Kui plast on siiski liiga kulunud, tuleb kogu sõlm välja vahetada. Otsatükid võivad alles jääda, need tuleb pärast kokkupanekut uuesti neetida. Ootamatult kokkukäiv käärmehhanism on mõnele mehele sõrmegi maksnud. Niisiis takistage ebasoovitavat liikumist klotsi abil.

Trossi reguleerimine Alumiiniumist tõmbeneete on suhteliselt lihtne välja puurida, ...

Valge plastdetail koos tõmbevedruga on kinnitatud kiige horisontaalsele alumisele võllile.

... kokkupaneku lõppedes võib vanad otsatükid uuesti paika neetida.

Kui hoideklamber veel väga kulunud ei ole, võib abi olla värskest määrdest.

Istmest vasakul asuvast istmekõrguse seadmise kangist viib tross seljatoe all asuva juhtseadmeni. Trossi pin- Kahe lehtvõtmega gus tuleb regulee- käib trossi tööpikkuse reguleerimine õige rida selliseks, et lihtsalt. trossi liigutatav hoob jääks enam-vähem ühte tasapinda juhtseadme ülemise servaga. Muidu ei saa istet lõpuni üles tõsta.

Miks kompressor enam ei tööta? Iste ei pumpa end enam üles — mis on lihtsam kui oletada, et kompressor on töölepingu üles öelnud. Kuid — nagu juba varem öeldud — teavad Grammeri tehnikud, et seda juhtub haruharva. Enamasti ei jõua elektrivool mingil põhjusel kompressorini. Seega kontrollige kõigepealt, kas vastav kaitse on terve. Siis jälgige kaabeldust ja otsige katkestuskohta. Ühendage lahti istme kaablit traktori juhtmestikuga ühendav pistik ja kontrollige voltmeetriga, kas seal (muidugi traktori pool) on toitepinge olemas. Kui seal on kõik korras, võib profi / kevad 2015

Elektrivooluta ei toimu midagi. Auto- või traktoriaku aitab istme elektrilist korrasolekut kontrollida.

istme juurde kuuluv kaabel olla vigastatud. Mõnel juhul saab katkist juhet paigata, kuid igal juhul aitab kogu istmekaa-

belduse väljavahetamine. Vastav varuosa on saadaval. Kuid ometigi ei ole välistatud, et kompressor tõesti rikki on läinud. Mõnikord on see end “surnuks töötanud”, sest unustati välja lülitada. Kauase töötamise järel kuumeneb kompressor üle ja rikneb. Sel juhul aga peaks messingkerel olema näha spetsiifilised kuumaga tekkivad värvimuutused. Juhtmestikku ja kompressorit saate kontrollida ka traktorist eemaldatud istmel, toite peate sel juhul võtma lähedaletõstetud akult. www.profieesti.ee

Rullide kontroll

Uus istmepolster ei ole luksuskaup

Sõltuvalt istme tüübist ja vanusest on kasutatud plastrullid rull-laagritega või ilma.

Täna on saadaval ainult kollased isemäärivast plastist rullid.

Külglõtku kõrvaldamiseks tuleb rullidesse panna õhukesi distantsseibe.

Kollaseid rulle tohib määrida ainult “pea pealt”.

Käärmehhanismi diagonaalvarraste alumistes otstes asuvad väikestele terastappidele paigutatud rullid. Need rullid liiguvad vedrustuse töötades mööda horisontaalseid U-ristlõikega siine, istme iga ülesalla õõtsumisega veidi edasi-tagasi. Mida ebatasasem maapind, seda rohkem iste liigub. Ning rullid koos käärmehhanismiga. Mis liigub, see aga teatavasti kulub. Sõltuvalt istme vanusest võite leida kolme liiki rulle: terasest, valgest plastist või kollasest plastist. Terasrulle ja valgeid plastrulle tuleb korralikult määrida — kuid ainult seestpoolt, mitte väliselt veerepinnalt! Uuemad kollased rullid sisaldavad teflonmääret, mis aeglaselt

vabaneb ja nii rulli määrimise eest hoolitseb. Tavalise määrde lisamine võib seda protsessi häirida. Niisiis — ei mingit määret kollastele rullidele! Muide, varuosadena pakutakse praegu ainult kollaseid rulle, mis on saadaval igas mõõdus ja sobivad mistahes vanuses istmetele.

Sageli vahetatakse istmepolster välja alles siis, kui vanast enam peaaegu midagi järel ei ole. Kuid polstri kulumist ei näita üksnes augud polstris või rebenenud katteriie. Riide all asuva vahtplastpadi vananeb ja kulub, selle struktuur muutub. Sellega koos halveneb märkamatult, kuid pidevalt ka istumismugavus. Tehke lihtne katse: pange kõrvuti uus ja vana istmepadi ning torgake mõlemat sõrmega. Tunnete selget vahet, mida silmaga ometi (veel) näha ei ole. Määrdunud polstrid kruvige eespoolkirjeldatud viisil istmelt maha ja puhastage neid sooja veega, millele lisage veidi pesuainet või nõudepesuvahendit. Ärge isegi mõelge survepesuri kasutamisele!

Sõrmetest: vanasse istmepolstrisse tungib sõrm palju sügavamale.

Istme külglõtk võib samuti olla kulunud rullidest tingitud. Selle lõtku saate kõrvaldada sobivate seibide paigutamisega rullidesse. Siis ei saa rullid tappide otsa enam nii sügavalt istuda, paiknevad seega laiemalt ja toetuvad kindlamini siini seina vastu. Ka distantsseibe saab varuosadena tellida.

Et peatugi liikuvaks jääks, võib tugivarrastele pihustada silikoonmääret.

Kui amortisaatori kinnitusaasad on suureks kulunud, aitab vaid väljavahetamine.

Uue amortisaatori paigaldamisel jälgige, et see jääks õigesse asendisse.

Amortisaatorite kontroll Nii vertikaal- kui horisontaalsuunalisi tõukeid summutavad peamiselt amortisaatorid. Ning siingi kehtib tuntud kõnekäänd liikumisest ja kulumisest. Kindlasti kontrollige amortisaatorite kinnitusaasasid, milles ei tohi tuntavat lõtku olla. Väljavõetud amortisaatorit proovige käte vahel kokku suruda. Korras amortisaator peab avaldama märgatavat takistust. Amortisaatori paigaldamisel jälgige, et see saaks õigesti kohale. Kiri “Top” peab ka tegelikult jääma ülespoole. profi / kevad 2015

www.profieesti.ee

Kiirkünnivõistlused POWER

Video

Selle koodi abil pääsed nutitelefoniga vaatama kiirkünni võistluse videot.

Speedploughing (kiirkünd)

Või kasuta lühilinki http://tinyurl.com/ovp4p72

Peatuda ei tohi

Internetis levivad videolõigud (vt ülalolev link) mingitest hulludest, kes künnavad, nagu oleks neil kuri kannul. profi uuris asja ja veendus, et tegu ei ole hulludega, vaid elust rõõmu tundvate rootslaste kambaga.

Klubi „Hallands Traktorpullingklubb“ liikmed Ola Holmgren (vasakul) ja Magnus Emilsson rõõmustamas 2013. aasta kiirkünnivõistluste osavõtjate rekordarvu üle.

“Poisid, kas te tõesti tahate seda teha? Noh, hea küll, laske käia”. See Mellby farmeri Sten Stefanssoni 1980. aastal mokaotsast poetatud nõusolek käivitas kokkuvõttes maailma ühe hullumeelseima põllumajandusliku võistluse: kiirkünni (speedploughing). “Algaastatel oli meie võistlus veel tavaline künnivõistlus, nagu neid igal pool korraldatakse”, meenutab Reinhard Stefansson, üks korraldajatest. Iga aasta oktoobri viimasel laupäeval kogunesid Hallandi maakonna (enamasti noored) talupidajad, kaasas traktorid ja adrad. Näha sai kõike — kolmesahalisest aiamaatööriistast kaheksasahalise ripp-pöördadrani.

Ader õige pisut maast välja, välkkiire pööre ja vastassuunas tagasi — siin võidavad oskajad väärtuslikke sekundeid. Ford TW 25 roolis on Peter Klinker.

Algul oli vähemalt huvitav vaadata, missuguste traktorite ja atradega kolleegid kohale tulid. Sest olgem ausad, künnivõistlus ei ole publiku jaoks teab mis adrenaliiniallikas. Seetõttu oli 1990. aastaks osalejate arv algselt kolmekümnelt poole peale kahanenud, pealtvaatajaid aga andis põllult juba taga otsida. Seevastu oli peotelk õhtul pilgeni täis. Selprofi / kevad 2015

Korralik sügiskünd näeb veidi teistmoodi välja. Kiirkünnil aga on kvaliteet allutatud kvantiteedile. Magnus Emilssoni (Ford 7710) jälitab Peter Klinker (Ford 7700).

lisel peoõhtul 1990. aastal sündiski plaan võistlusreegleid pisut muuta ja nii üritust huvitavamaks teha. Täpsemalt — uut liiki võistlus luua. Tähtis ei olnud enam ilus künd, vaid kiire künd. Ning speedploughing oligi sündinud. Siiski korraldati Mellbys paralleelselt ka “harilikke” künnivõistlusi. Juba peoõhtul pani Reinhard Stefansson koos sõpradega paberile uue võistluse reeglid. Igale võistlejale eraldatakse

5000-ruutmeetrine ristkülikukujuline maalapp. Kõik lapid asuvad horisontaalsel pinnal ning on ühesuguse pikkuse ja laiusega. Künni vähim sügavus määratakse sõltuvalt mulla koostisest ja seisukorrast, madalamalt künda ei tohi. Harjutuslapil saavad võistlejad oma atru rahulikult häälestada. Võistlusele lubatakse ainult neljasahalisi rippatru. Töölaius kuidagi reglementeeritud ei ole, kuid künd peab jääma mõiswww.profieesti.ee

tuse piires korralik. Traktoritele ei keh testata mingeid piiranguid. Kuid et võitja ei saaks tugineda ainult hobujõududele, vaid peaks ka oma aju kasutama, tuleb künd lõpetada samas põlluääres, kust alustati. Üle küntud osa sõitmine toob kaasa diskvalifitseerimise. Võidab see, kes — loomulikult kõiki reegleid täites — oma lapi kõige kiiremini üles künnab.

Kas see on aus mäng? Niclas Nilssoni Fendt 724 (240 hj) jõudis finišisse ainult minuti kiiremini kui Jens Wobbe Volvo BM 810 (1978. aasta, 133 hj).

Esmakordselt läks võistlus käima 1991. aasta oktoobris. Stardipauk paiskas trak torid põllule. Algul oli kõik lihtne — ader maasse ja gaas põhja. Kuid juba esimesel pöördel hakkas selguma, kes oskab kiir kündi ja kes mitte. Sest peatumine või koguni tagurdamine on sekundite ja ruut

meetrite eest võideldes tappev. Niisiis tuleb rooli ja pidurite abil kohapeal ringi pöörata — ja taas sirgel gaas põhja! Maa ilma esimene kiirkündja sai oma pool hek tarit mustaks 14 minuti ja 25 sekundiga. Viimasel kulus üle viie minuti rohkem. Kündjatele tegi võistlus igatahes hullu pööra lusti. Ja pealtvaatajatele samuti. Jutud hakkasid liikuma, ja juba teisel võistlusel 1992. aastal tuli starti kümme võistlejat. Järgmistel aastatel tõusis osa lejate arv kolmekümneni. See oli korral dajatele ka ülempiiriks. Eks lähe igale profi / kevad 2015

Esimese pöörde järel ei leidnud Petter Gunnarsson (Ford TW 20) kiirustades päris õiget suunda. Pööret tulnuks veidi rahulikumalt võtta.

osavõtjale lisaks poolehektarisele lapile tarvis 20 meetrit põlluäärt ümberpöö ramiseks ja 5 meetrit naaberlapini.

sahalise adra jaoks igatahes uhke tule mus. Ning ei maksa arvata, et see on ainult võimsuse abil saavutatud. Täpselt peavad paigas olema esimese saha töö laius ja veopunkt. Samuti tuleb hüdrau lika tundlikkust reguleerida, et ader kii rustel üle 20 km/h traktori järel loper dama või hüplema ei hakkaks. Et tänapäeval paljud traktorid juba tehaseseades üle 200 hj arendavad, ei mängi mootori forsseerimine kiirkünni juures enam nii tähtsat osa kui 20 aasta eest. Palju tähtsam on põlluotsapöörde optimeerimine. Kiirkünnivõistluste kõige napim ressurss on maa, ja seepärast korraldatakse alati ainult üks sõit, mis pealegi kestab vaid paarkümmend minutit. Et pealtvaatajatele rohkem elamusi pakkuda, asutasid künd jad Mellbys 2002. aastal traktorite kiiren dusvõistluste (tractor pulling) klubi „Hal lands Traktorpullingklubb“ (htpk.se) ja ehi tasid traktorite kiirendusvõistluste raja. Nüüd toimuvadki kiirkünd ja “jõutõmba mine” koos ühel oktoobrilõpupäeval.

Nagu korralikul spordialal ikka, pani auahnus osavõtjad tegutsema. Trakto rite summutitest tõusvad paksud suit supilved räägivad vägevatest võimsu selisadest — tipptegijad saavutavad isegi 35 km/h. Mellby rekordina on kirjas 5000 ruutmeetri üleskündmine 8 minuti ja 20 sekundiga. See tähendab tootlik kust 3,6 hektarit tunnis, mis on nelja

On üsna kindel, et tänu internetis levivatele videotele saavad Mellby kiired poisid tuntuks terves maailmas. Võist lus peab lõbu pakkuma, kuid ka profes sionaalsed oskused ei ole kõrvale jäetud. Siiski on veel kindlam, et kutset ülemaa ilmse künniliidu WPO (World Ploughing Association) ridadesse tuleb rootsi kiir kündjatel veel kaua oodata.

www.profieesti.ee

Autod

Juhikoht on ergonoomiline ja mugav, ohtralt leidub erinevaid panipaiku.

Manööverdamisel on abiks kõrvalistuja päikesesirmis asuv suur peegel.

profi tegi Eesti talvistes oludes lähemat tutvust vaid Renault Traficuga...

Trafic või Vivaro? Vahet pole!

Aasta alguses jõudis Eestis müügile populaarse Renault Traficu uus mudelipõlvkond, mis on lisaks saadaval ka Opeli kaubamärgi all. Kuid mis neil vahet on? Peale logo sisuliselt mitte midagi!

enault Trafic on kahtlemata üks popimaid keskmise suurusega kaubikuid Eestis ja loomulikult mitte ainult meil: teda on alates 1980-ndast aastast müüdud maailmas rohkem kui 1,6 miljonit. Selle aasta jaanuaris jõudis Eestis müügile tema uus, kolmas põlvkond, millel lisaks sise- ja väliskujundusele muutunud ka mootorivalik ja varustus. Vaid pisut hiljem jõudis müügile ka tema sõsar Opel Vivaro. Teadupoolest on seni toodetud sama autot ka Nissani märgiga, kuid kas ja millal tuleb meil müügile kolmanda põlvkonna Primastar, pole hetkel veel teada. Hetkel veel saab osta Nissani logoga teise põlvkonna kaubikut. profi käis sõitmas Renault Traficuga, sest nagu öeldud, peale logo pole autodel märgatavat vahet. Mobiilne kontor autosse Uue Traficu/Vivaro salongi kujundamisel on pandud rõhku mobiilse kontori võimalikkusele, sest enamik selle autoga profi / kevad 2015

sõitjatest peaaegu elavadki autos. Kaubikust leiab kohti, kuhu paigutada nii telefon, tahvel- kui ka sülearvuti. Kokku on uue Traficu/Vivaro salongis 14 panipaika kogumahuga 90 liitrit. Armatuurlaud on varasemast sõiduautolik ja lisavarustusena saab tellida isegi puutetundliku ekraaniga infolustisüsteemi koos navigatsiooniseadme ja tagurduskaameraga. Suurima üllatusena proovisõidul oli aga kõrvalistuja päiksesirmi tagapoolel olev hiiglaslik peegel, või õigemini hästi peegeldav plaat ja seda mitte selleks, et “hääletaja” saaks endal paremini huuli mukkida, vaid selleks, et katta auto tahavaatepeeglist välja jäävaid pimedaid nurki. Ja sellest on manööverdamisel tõepoolest palju kasu. Teadupoolest pole kaubikul kabiinis klassikalist tahavaatepeeglit, mistõttu on kõikvõimalikud muud lisavõimalused manööverdamisel auto ümbrust jälgida vägagi abiks. Ka istmete konstruktsiooni on muudetud ning mugava isteasendi leidmisega

ei tohiks olla kellelgi probleemi. Kaubaruumi silmapaistvaim uuendus on läbilaadimisvõimalus kaubaruumi vaheseina alaosas, mis võimaldab esiistmete alust ruumi ära kasutades vedada olenevalt kaubiku pikkusest kuni 3,75 m (L1) või 4,15 m (L2) pikkuseid esemeid. Mootorivalikuid on neli ja keskmiselt on kütusekulu sajale kilomeetrile võrreldes eelmise mudeliga suudetud vähendada ühe liitri võrra. Valikus on 1,6 liitrised 90 hj ja 115 hj turbodiiselmootorid ning 120 hj ja 140 hj kahe turboga versioonid. Kõik võimsamad mootorid on varustatud Start-Stop süsteemiga. 120 hj mootor lubab oma klassi madalaimat kütusekulu – keskmiselt 5,9 l/100 km kaubikutel ja 5,7 l/100 km istmetega variandil. Kõik mootorid on loodud vastama Euro 6b heitgaasinormidele. Saadaval ka mahtuniversaal Nii Opel Vivaro kui Renault Traficu kaubiku baasversiooni hinnad algavad Eestis 20 990 eurost. Baasvarustusest leiab www.profieesti.ee

Kel soovi, saab soetada ka akende ja tagaistmetega mahtuniversaali...

...millest leiab kolm istmerida ja kohti kuni 9-le inimesele.

...kuna Opel Vivaro erinenuks temast vaid värvi, iluvõre ja esipampri poolest.

Strateegilised mõõtmed (3-istmeliste kaubikute kaks kereversiooni)

4999

Pikkus, mm

5399

5,2

6,6

Kasulik pikkus, mõõdetuna ukseavast vaheseinani, mm

2537

2937

Kasulik pikkus, mõõdetuna ukseavast kuni kokkuklapitava istme servani, mm

2950

3350

Kasulik üldpikkus mõõdetuna ukseavast kuni kõrvalistuja jalaruumi õõnsuseni, mm

3750

4150

2537 2250

2937 2650

Kaubaruumi maht, m3

Kasulik pikkus kõrgusel 400 mm põrandast, mm Kasulik pikkus kõrgusel 1 m põrandast, mm

pisike erinevus: kui Renault reklaamib alghinnaks 23 890, siis Opelil on see 24 071 eurot, ehk vaheks sümboolsed 181 eurot. Siingi on kaks erinevat pikkust, ehk valida saab, kas 9-istmelisel reisibussil on tagumise kaubaruumi pikkuseks 736 või 1136 mm. Loomulikult on olemas ka vahepealsed kuuekohalised variandid, kus lisaks esimesele istmereale on veel kolm reisijaistet, mille taha jääb omakorda kuni 2050 mm pikkune kaubaruum.

Kattuvad mõõtmed

1662 1268 1387

Maksimaalne kaubaruumi laius, mm Rattakoopa vaheline laius kaubaruumis, mm Kasulik kõrgus, mm Külgmised liuguksed

907 1030 1284

Külgmise lukse ava laius kõrgusel 600 mm põrandast, mm Külgmise liugukse ava laius kõrgusel 100 mm põrandast, mm Külgmiste liuguste ava kõrgus, mm Tagauksed

1391 1320

Tagaukse ava laius kõrgusel 70 mm põrandast, mm Tagaukse ava kõrgus, mm Allikas: Renault/Opel

ABS-pidurid koos elektroonilise pidurdusjõu jaotussüsteemiga EBV, elektroonilise stabiilsuskontrolli ESP, veojõukontrolli, nõlvaltstardiabi, elektriliselt reguleeritavad esiaknad, soojendusega küljepeeglid jms. Renault’l on teinegi varustusversioon, kuhu on lisandunud kliimaseade, tempomaat, tagumised parkimisandurid, USB, Bluetooth jne. Selline variant maksab profi / kevad 2015

vähemalt 21 990 eurot. Lisavarustuse loetelust leiab aga veel nii mõndagi põnevat ning Opel ongi läinud seda teed, et igaüks saaks komplekteerida just täpselt sellise auto, nagu just soovib. Teisisõnu, on baasmudel ja pikk lisavarustuse loetelu. Samuti on mõlema kaubamärgi all saadaval ka akende ja tagaistmetega mahtuniversaal. Siin on baashinnal juba ime-

Kokkuvõtteks Kas osta Renault või Opel, on igaühe sisetunde küsimus. Kellel meeldib rohkem romb, kellele välgunoolega läbitud rõngas. Hinnakiri on sisuliselt sama, autod ise samuti identsed. Küll aga on üks asi, mille üle enne ostma asumist tasub mõtiskleda. Kodulähedane teenindus ehk ka, kuigi pisikese Eesti kontekstis pole see sellise sõiduki jaoks ilmselt enam määrava tähtsusega. Küll aga garantiitingimused, ehk kui palju keegi plaanib aastaseks läbisõiduks? Kui läbisõit on väga suur, ehk üle 60 000 km aastas, tasub pigem mõelda Renault’le, sest tema pakub kaheaastast garantiid ilma läbisõidupiiranguta. Kui aga sõitmist poole vähem, tasub juba kiigata pigem Opelit, kes lubab 4 aasta pikkust garantiid, kuid seda 120 000 km läbisõidupiiranguga. Valik on teie! Tõnu Tramm

www.profieesti.ee

Moodsa põllutehnikaga parandate efektiivsust Teraviljakombain New Holland TC5070 Soodushind 130 000 € Tavahind 146 000 €

Külvik Väderstad Rapid 400 C Soodushind 58 700 € Tavahind 61 800 € Liisingu kuumakse 933 € PZU kindlustuse aastamakse 230 € www.vaderstad.com

Liisingu kuumakse 1509 € PZU kindlustuse aastamakse 607 € www.tatoli.ee

Traktor New Holland T7.260 PowerCommand 4WD Soodushind 86 000 € Tavahind 94 200 €

Haagiskogur Bergmann Shuttle 900K Soodushind 87 000 € Tavahind 99 000 €

Liisingu kuumakse 998 € PZU kindlustuse aastamakse 381 € www.tatoli.ee

Liisingu kuumakse 1383 € PZU kindlustuse aastamakse 329 € www.agritech.ee

Teleskooplaadur Manitou MLT 741-120 LSU PS Premium Soodushind 72 990 € Tavahind 77 000 €

Teravilja ümberlaadimise haagis Bergmann GTW 330 Soodushind 69 000 € Tavahind 79 000 €

Liisingu kuumakse 847 € PZU kindlustuse aastamakse 326 € www.intrac.ee

Liisingu kuumakse 1097 € PZU kindlustuse aastamakse 267 € www.agritech.ee

Traktor Claas Arion 650 Soodushind 93 000 € Tavahind 107 700 €

Taimekaitseprits Hardi Navigator 4000 Soodushind 49 500 € Tavahind 57 000 €

Liisingu kuumakse 1080 € PZU kindlustuse aastamakse 412 € www.konekesko.ee

Liisingu kuumakse 787 € PZU kindlustuse aastamakse 197 € www.konekesko.ee

Traktor McCormick X7.450 Power Shuttle Soodushind 73 000 € Tavahind 75 000 €

Põimkülvik Pöttinger Terrasem C6 Soodushind 74 900 € Tavahind 79 000 €

Liisingu kuumakse 848 € PZU kindlustuse aastamakse 311 € www.atammel.ee

Liisingu kuumakse 1190 € PZU kindlustuse aastamakse 289 € www.agriland.ee

Traktor Fendt 936 Soodushind 165 000 €

Taimekaitseprits Amazone UX4200 Special Juubelihind 49 499 €

Tavahind 185 000 €

Liisingu kuumakse 1915 € PZU kindlustuse aastamakse 741,68 € www.agriland.ee

Liisingu kuumakse 787 € PZU kindlustuse aastamakse 197 € www.jatiina.ee

Teleskooplaadur Deutz-Fahr Agrovector 37.7 Soodushind 65 000 €

Teraviljakülvik Kverneland U-Drill 6000 Soodushind 69 700 € Tavahind 74 900 € Liisingu kuumakse 1108 € PZU kindlustuse aastamakse 269 € www.dotnuvosprojektai.ee

Liisingu kuumakse 755 € PZU kindlustuse aastamakse 278 € www.jatiina.ee

Deutz-Fahri 6. seeria traktorid Hind alates 65 000 € Liisingu kuumakse 755 € PZU kindlustuse aastamakse 278 € www.jatiina.ee

Tutvuge põllutehnika pakkumistega www.seb.ee/ pollutehnika

Pakkumine kehtib kuni 30.06.2015. Hinnad on ilma käibemaksuta. Tutvuge teenuse tingimustega www.seb.ee ja vajadusel konsulteerige pangatöötajaga. Varakindlustust pakub UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaal. SEB Pank AS tegutseb UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaali kindlustusagendina ja on kantud Finantsinspektsiooni kindlustusagentide nimekirja, mille leiate aadressilt www.fi.ee.

Ristsõna

Saada ristsõna vastus e-postile: info@profieesti.ee, kõikide õigesti vastanute vahel loosime välja alkomeetri Alcoscan Secret firmalt Rovico. profi / kevad 2015

Eelmise ristsõna auhinna, John Deere`i mütsi ja termose, võitis fortuuna tahtel Marko Toomel. Palju õnne!

www.profieesti.ee

Tellimine

Telli Euroopa juhtiv põllumajandustehnika ajakiri! Tellimusi võtavad vastu kõik Omniva Eesti postkontorid, lähema info leiad www.profieesti.ee ja pood.post.ee Tellimise info ja küsimused: Siim Kala 5690 9356 info@profieesti.ee

Toimetus PROFI – PÕLLUMAJANDUSTEHNIKA AJAKIRI PROFESSIONAALIDELE PROFI EESTI ajakirja annab välja OÜ Baltic Publishing Group Narva mnt 9j, 10117 Tallinn info@profieesti.ee Peatoimetaja: Tõnu Tramm tonu@profieesti.ee Tegevtoimetaja: Olev Toom olev@profieesti.ee

Reklaam ja tellimine Reklaami- ja turundusjuht: Siim Kala siim@profieesti.ee +372 5690 9356 www.profieesti.ee PROFI Tellimusi võtavad vastu kõik Omniva (endine Eesti Post) postkontorid, aastatellimuse hind on 12.90 €.

PROFI INTERNATIONAL THE FARM MACHINERY MAGAZINE Agri Publishing International Ltd An Daragh, Lealands, Hellingly, Hailsham East Sussex, BN27 4DY, United Kingdom marketing@profi.com www.profi.com Peatoimetaja: Manfred Neunaber

Ajakirjas on kasutatud profi ja tootjate fotosid. Kogu ajakirjas avaldatud materjal on PROFI EESTI omand ja avaldatud PROFI INTERNATIONAL litsentsi alusel. Selle kopeerimine täielikult või osaliselt, samuti tekstide, fotode ja kujutiste kasutamine väljaandja kirjaliku nõusolekuta, on rangelt keelatud. Mistahes antud materjali kasutamise soovi puhul võta ühendust toimetusega: info@profieesti.ee

profi / kevad 2015

www.profieesti.ee

www.peugeot.ee

PROFFIDE VALIK! j töökindlus j funktsionaalsus j ökonoomsus j hinnavõit kuni 4 600 €

BOXER

EXPERT

PARTNER

BIPPER

Erihind al. 18 900 € Erihind al. 15 900 € Erihind al. 12 500 € Kuumakse 220 € Kuumakse 185 € Kuumakse 147 €

Erihind al. 11 100 € Kuumakse 129 €

• Kaubaruumi maht 8–17 m3

• Kaubaruumi maht 5–7 m3

• Kaubaruumi maht 3,3–3,7 m3

• Kaubaruumi maht 2,5–2,8 m3

• Kandevõime 955–2000 kg

• Kandevõime 884–1086 kg

• Kandevõime 477–750 kg

• Kandevõime 539 kg

• Keskmine kütusekulu al. 6,0 l/100 km

• Keskmine kütusekulu al. 6,6 l/100 km

• Keskmine kütusekulu al. 4,6 l/100 km

• Keskmine kütusekulu al. 4,5 l/100 km

Uue Peugeot Partner soetamiseks kasutusrendi tüüpi autoliisinguga on juriidilise isiku liisingu kuumakse 146,73 € järgmistel näidistingimustel (seisuga 06.03.2015): vara hind 12 500 € käibemaksuga, sissemakse 1 200 €, jääkväärtus 25%, aastane intressimäär 1,99% + 3 kuu EURIBOR (06.03.2015 oli 3 kuu EURIBOR’i määr 0,036%), periood 60 kuud, lepingutasu 199 €. Pakkumine kehtib kuni 30.06.2015. Tegemist on finantsteenusega, SEB ja KW Bruuni koostöös pakutava Peugeot‘ liisingu puhul rahastab sõidukite ostu SEB Liising. Tutvu tingimustega aadressil www.peugeot. ee/liising, lisakonsultatsiooni saad lähimast Peugeot‘ esindusest.

PEUGEOT TARBESÕIDUKID