Profi Eesti sügis 2015 by Baltic Publishing Group

METSA-ERI:

EESTI www.profieesti.ee

sügis 2015

Nr.5

Tehnika ja lisaseadmed

PÕLLUMAJANDUSTEHNIKA AJAKIRI

Hind 4.50€

PROFI EESTI Nr. 5 / SÜGIS 2015

Üle ilma tuntud metsatehnika Eestist. Vints aitab metsatöödel jõudu kokku hoida

lk 79

FARMA METSAVEOHAAGISED:

Pikk test

otsast lõpuni Eesti toode!

Fendt 724 Vario: milline on 4400 tundi töötanud masina tervis? lk 36

Reportaaž

Praktiline test

Belarus naaseb Eestisse?

Universaalkülvik Amazone Cirrus 3003 Compact

lk 18

lk 66

60 AASTAT 4X4

Legendaarne Land Cruiser tutvustamist ei vaja. Ikooni staatuses maastur võib uhkustada uue diiselmootoriga ning sõiduelamust aitavad veelgi võimendada spetsiaalsed tehnoloogiapaketid.

• Toyota Touch 2 & Go Plus • JBLi esmaklassiline helisüsteem (17 kõlarit) • Multi-Terraini monitor (360-kraadine kaamera vaateväli)

TE HNOLOO G IA

PAKETI ERIHIND

• Kaamera ekraani dünaamilised juhised • Pimealamonitor (BSM) • Tagant ristsuunas läheneva sõiduki hoiatus (RCTA)

590€

/ tavahind 3750 €

Lisaks tehnoloogiapaketis sisalduvale: • Kokkupõrke-eelne ohutussüsteem (PCS)

TE HNOLOO G IA P LU S S

• Kohanduv kiirushoidik (ACC)

PAKETI ERIHIND

990€

Kombineeritud kütusekulu 7,4–10,6 l / 100 km, kombineeritud CO2 emissioon 194–248 g/km. Pakkumine kehtib kuni 31.10.2015 või seni, kuni kampaaniaautod on saadaval. Foto on illustratiivne.

/ tavahind 6020 €

TOYOTA . E E

Juhtkiri

Mets ja maa, ei saa me teineteiseta...

igi poolt Eestimaa pindalast katab mets. Seega ütleb lihtne loogika, et kes omab piisavalt maad põlluharimiseks, sel on ka vähemalt mingigi jupike metsa. Kui linnavurle tahab osta endale maakodu, on müüjale ikka esimene küsimus: “Aga kas sel maatükil metsa ka on?” Sest mets on ikka ja alati olnud teatav turvalisuse garantii. Kui raha täiesti otsas ja tuba külm, siis oma metsast ahjusooja ikka koju toob. Kui metsa juba enam, saab sealt materjali puukuuri või uue laudise tarvis, või koguni lisaraha palgimüügist. Ja see ei ole reeglina mitte väikene summa.

Eesti tiraaž:

80000 Just mets ongi tihtilugu see, mis aitab maainimesel ots-otsaga toime tulla. Sest mida teha, kui piimaliitri hind langeb allapoole omahinda või kui vihm kogu viljasaagi maatasa teeb? Mets ikka päästab. Saab arved makstud, leiva lauale, võib julgelt pangahärrale silma vaadata ja uuele põllutöö hooajale rahuliku südamega vastu minna. Eriti päevakohane

on see kõik tänases keerulises olukorras. Sestap tõi ka profi oma tänasesse numbrisse sisse pisut enam metsateemat kui tavaliselt. Saame teada, et siin samas, meie endi silme all, ehitatakse üle maailma tuntud metsaveohaagiseid ning anname näpunäiteid puude langetamisel. Kogenumad teavad seda kõike ilmselt niigi, kuid kindlasti on palju ka neid, kes leiavad siit ühte-teist kõrva taha panemiseks. Erinumbreid kavatseb profi välja anda edaspidigi. See number on selle aasta viimane. Kohtume taas uuel, 2016. aastal! Ja nagu ikka, igal aastaajal. Teie profi Eesti toimetus

Eesti arvud:

New Holland juhib traktorimüüki endiselt Uute traktorite müük Eestis 2015 9 kuud New Holland 52 Valtra 41 John Deere 33 TYM 30 Kukje 24 Fendt 20 Claas 19 Massey Ferguson 17 Case IH 14 Zetor 11 Foton 10 Deutz-Fahr 6 MTZ 5 Chery 5 Dong Feng 4 Landini 4 Merlo 2 LS Mtron LTD 1 Kokku 298

Saada meile oma foto mõnest tähelepanuväärsest hetkest või sündmusest.

NUMBRI FOTO!

Avaldatud pildi eest maksame sulle 50 eurot puhtalt kätte! Meie mõistes on inimeste veoks kohandatud mahtuniversaal teadagi milline. Kui euronõuded aga veel ei kehti, on kõik palju lihtsam. Annely Einmanni saadetud foto on tehtud Gruusias, Kahhethi veinipiirkonnas, kus transpordivahendiks piisab traktorist: hommikul ja õhtul täidab ta töölistebussi rolli, päeval veab istandusest viinamarju veinitehasesse.

Allikas: Liiklusregister

profi / sügis 2015

www.profieesti.ee

Sisukord

Esmaesitlus

Augusti lõpupoolel toimus Saksamaal Magdeburgis Case IH ja Väderstadi ühisüritus 200% RED, ehk kahe tehnikatootja ühine Agritechnica-eelne tooteesitlus. Vahetult enne kahe “punase” esitlust Magdeburgis kutsus traktoriajakirjanikud Prahasse kokku ka Kverneland.

Reportaaž

Pikk test

Belarus otsib uusi turge Ajal, kui enamik endise nõukogudemaa grandioossetest masinaehitajatest on kas sootuks hääbunud või jäänud loksuma 1980ndate aastate konnatiiki, areneb Minski traktoritehas jõudsalt, otsides pingsalt väljundit Euroopasse.

Proovisõit

Vene rootor kipub Läände Kombain Rostselmaš Torum 760 sisemuses ei pöörle üksnes rootor, vaid vastassuunaliselt ka peksukorv rootori ümber. Mida Vene ettevõtte Rostselmaš insenerid sellega saavutada tahtsid ja kas tulemus Lääne standarditele vastab?

Fendt 724 Vario Fendti hinnakiri on ikka üpris valus vaadata olnud, kuid paljud selle margi pooldajad ütlevad, et kõrge jääkväärtuse tõttu ei olegi Fendti pidamine mistahes teise kvaliteetmargi traktorist kulukam. Kuid et pruugituna head hinda hoida, peab Fendt hästi tööd tegema, ja — mis pole vähem tähtis — hästi vastu pidama. Uurime, missugune 4400 tundi töötanud mudeli 724 tervis on.

Proovisõit

Test

John Deere 7290R: Eelkäija 7280R varustati ainult astmevaba AutoPowr-jõuülekandega, kuid uue John Deere 7290R (nimivõimsusega ECE-R 24 järgi 205 kW / 278 hj) ostjad saavad soovi korral tellida üsna värskelt konstrueeritud käikudega kasti e23. “Tagasivahetuse” põhjustest räägime testiloos.

profi / sügis 2015

Kanada hiiglane Ratastraktor Versatile 460 jõudis Euroopasse veidi varem, kuid käesoleva aasta algupoolel sai profi proovida ka roomikutega Versatile DeltaTrack 500DT.

www.profieesti.ee

METSA-ERI

Vints aitab metsatöödel jõudu kokku hoida ning ka raielanki säästa. Missugused on õiged töövõtted?

profi Eesti Juhtkiri ....................................................................3

Uudised Tehnikauudiseid meilt ja mujalt ...................... 6

Esmaesitlus Väderstadi uued külvikud ja SeedEye süsteem ......................................... 10 Väderstadi uus traktoriseeria Case Optum CVX............................................... 13 Kverneland hakkas ise liikuma .................... 15

Reportaaž Minski traktoritehas Belarus ........................ 14 intervjuu Belarusi tehase juhiga ................. 22

Test Test

New Holland T6.160 AC

John Deere 7290R........................................... 26 Fendt 724 Vario ................................................ 36

Proovisõit

CNH tõi astmevaba jõuülekandega traktori avalikkuse ette esmakordselt 2013. aastal, nüüd sai profi proovida mudelit T6.160 AutoCommand. Resümee: sisu on väga hea, kuid mõnest pisiasjast tunneme puudust.

Versatile DeltaTrack 500DT .......................... 44 New Holland Roll Belt 180 A Active Sweep ........................................ 48 Claas Cargos 8400 ........................................... 50 Kombain Rostselmaš Torum 760 ................ 54

Majandus

Hobi

Kombainide võidusõit profi uuris, millal see tekkis, kuidas siis sõideti ja missuguste reeglite järgi praegu trügitakse.

Kuidas kriisiolukorras toime tulla? ............. 58

Praktiline test Kompaktrandaal Agrisem Discomulch Gold S-Porte ............. 62 Universaalkülvik Amazone Cirrus 3003 Compact .................. 66

Traktori test New Holland T6.160 AC ................................. 72

Metsa-eri FARMA tehas Sauel .......................................... 79 Metsauudised ..................................................... 84

Auto

Praktilised nõuanded vintsi kasutamiseks ......................................... 85

Tehnika Kuidas töötab diiselmootori kübemefilter .............................. 90

Hobi Kombainide võidusõit ..................................... 92

Mitsubishi L200 pikap kuulub mõnes mõttes suurte maasturite alajaotusse, kuid päriselus leiab ta ikkagi tarbesõidukite realt. profi / sügis 2015

Auto Mitsubishi L200 ................................................ 94 www.profieesti.ee

Uudised

Fendt toob turule maailma võimsama tavatraktori Fendt esitleb Hannoveris oma uut ja võimast Fendt 1000 Vario traktorit. Selle loomisel seati eesmärgiks töötada välja standardtraktor, mille sarnaste võimsusnäitajatega pole keegi teine maailmas välja tulnud. Fendt 1000 Variot veab kuni 500 hobujõuline mootor, mille pöördemoment on 2400 Nm ja see on saadaval juba 1100 pöörde juures minutis. Fendt 1000 Vario on esimene traktor

Fella niidukid

E IN MAD NY A GERM

Eeltellimis Novembris kampaania 7% FELLA-Werke GmbH | www.fella.eu

www.agroproff.ee

FELLA NIIDUKID: PROFESSIONAALSED, VÕIMSAD, SOODSAD Läbi proovitud ja ennast tõestanud moodullatt kasutamiseks kõikides tingimustes Voolojooneline niidu latt niiduse ideaalseks liikumiseks, tulemuseks puhas niidus Puhas lõige tänu niiduketaste suurele ülekattele Soodne tänu hästi kaitstud ketastele ja moodulitele Töökindel disain

maailmas, millel on „Fendt ProDrive“ disainitud madalad mootoripöörded ja „Fendt VarioDrive“ sõidutehnoloogia. Uus Fendt 1000 Variol on saadaval neli mudelit (1038 Vario, 1042 Vario, 1046 Vario, 1050 Vario), mille hobujõud on alates 380-st kuni 500-ni (vastavalt normile ECE R24). Traktor on universaalne igas töös, näiteks transpordil (60 km/h) või rasketel jõuvõtuvõllitöödel nagu freesimine, purustamine jne. Tühimass on traktoril kõigest 14 tonni, mis muudab masina surve maapinnale väikseks. See on eriti oluline põllutöödel. Fendt 1000 Vario töötati välja raskemateks töödeks, mida tänaseni tegid liigend- ja roomiktraktorid. Suurehobujõuline traktor on varustatud kompaktse MAN kuuesilindrilise VTG turbolaadurmootoriga, mille maht on 12,4 liitrit. VTG turbolaadur tagab madalal kiirusel dünaamilise jõudluse ja kõrge pöördemomendi. Peamine töövahemik on 1150-1550 pööret minutis ninga ka kiiremal sõidul on mootori pöörded madalad: maksimaalsel liikumiskiirusel 60 km/h teeb jõuallikas vaid 1450 pööret minutis, 50 km/h 1200 pööret ning kiirusel 40 km/h vaid 950 pööret minutis. See kõik tagab ka madala kütusekulu. VarioDrive - edasiarendus Vario astmevabast käigukastist Hästi tuntud Vario astmevaba ülekanne on edasi viidud VarioDrive jõuülekandeni, mis mõjub vahetult mõlemale sillale. VarioDrive töötab järgides põhimõtet jagada hüdrostaatilist-mehaanilist energiat. Tal on hüdropump ja kaks sõltumatut hüdromootorit, mis varustavad esi- ja tagasilda erinevatel pöördemomentidel. Esimest ja tagumist telge käitatakse sõltumatult, mis avab täiesti uued võimalused: optimeeritud haakumine, täielikult automatiseeritud nelikvedu, optimeeritud manööverdus jne. Esi- ja tagasillal on erinev veomootor, mis tagab pöördel esimesele sillale suurema kiiruse. Tänu sellele on ka pöörderaadius põllul 10 % väiksem. VarioDrive minimeerib lisaks ka esimeste rehvide kulumist sõites teel. Fendt 1000 jaoks on välja arendatud ka täiesti uus jahutussüsteem. Uue jahutussüsteemi loomise tingis mootori madalad pöörded ja väga kompaktne disain. Uus hüdrauliliselt käitav ventilaator asub traktori soojusvaheti ees, mis tagab suurema külmaõhu koguse.

www.profieesti.ee

Porsche disaineri kujustatud uus hekseldi John Deere`lt Agritechnica näitusel esitleb John Deere oma uut 8000 liikurhekseldi seeriat, koodnimega X8. Selle arendamise juures on palju võetud kuulda klentide kogemusi ja ettepanekuid, masinale on välimuse andnud aga kunagi Porschesid disaininud Matthias Schönherr. X8 rohukanal on võrreldes eelkäija 7000 seeriaga paljuski muutunud. Kui eelkäija söötevaltse käitati sisuliselt transmissiooni abil, siis uue X8 söötevaltsid on saanud endale hüdraulilise ajami ning nende vaheline ava on laienenud. Samuti on mõõte juurde saanud JD tuntud peenestustrummel. Kasvanud on diameeter ja laius. Nugade kinnitused on endiselt samad, kuid terad on 30% suurema kulumispinnaga. Peenestustrumli teradele saab ligi kordades lihtsamalt, kui seda võimaldas 7000 seeria. Ka maisimuljurit on hõlpsam tööasendisse seada. Selle täielikuks masinast eemaldamiseks on hekseldi varustatud elektrilise telfriga, mille abil saab muljuri masina kõrvale tõsta. Mootori asetus on jäänud samaks, kuna selliselt töötab mootori jahutamine kõige efektiivsemalt. Lisaks kübemefiltrile on lisandunud ka AdBlue, mis tähendab veelgi väiksemat kütusekulu. Samas jääb AdBlue kulu tehase andmetel 3% kanti. Uue masina läbilaskevõime hobujõu kohta on 6% suurem kui 7000 seerial. Ohtralt lisavarustust Erinevalt eelkäijast on valikusse lisandunud õhukompressor, tehase poolt paigaldatud konservandi doseerimis-süsteem, mis võimaldab lisada söödale nii bioloogilist, kui ka keemilist konservanti. Samas on võimalik süsteem panna neid omavahel ka segama. Endiselt on valikus ka JD Harvest Lab, mis võimaldab mõõta kuivaine sisaldust, seeditavate, seedimatute kiudainete sisaldust ja proteiine. Vastavalt kuivaine sisaldusele muudab masin ise ka heksli pikkust. Mugavuse poolelt on endiselt varustuses John Deere AutoTrac, mis võimaldab sõita ka nii maisirea vahet tunnetades, kui ka GPS signaali põhjal. Uuendusena on John Deere`i lisavarustusse tulnud „Active Fill Control“ mis suudab treileri profi / sügis 2015

täita automaatselt vastavalt erinevatele strateegiatele, kas keskelt alustades, tagant ette või vastupidi. Mainimata ei saa jätta masina disaini, millele on pööratud erakordselt suurt tähelepanu. Kujustamiseks palkas John Deere mehe, kes disainib muuhulgas ka

Porsche sportautosid: Matthias Schönherri. Ta on andnud hekseldile välimuse, mis on konkurentidega võrreldes täiesti uus. Kasutusele on võetud John Deere „Harvester Cab“, mis on vanast 30% suurem ja parema nähtavusega. X8-le on võimalik panna alla 42-tollised esirattad, mis vähendavad pinnasurvet. Kuigi masin tundub välimuselt suurem, on ta eelkäijast tegelikult ca 1000 kg kergem. Ka heedri külge ühendamine on tehtud lihtsaks: Kallaku tõstmine ja langetamine on võimalik ka masina kõrval seistes. Hüdraulikavoolikud ja elektrijuhtmed ühendused saab hekseldi ja heedri vahel ühendatud ühe liigutusega. Valikvarustusena on saadaval ka automaatne heedri ühendamine. www.profieesti.ee

Uudised

Uus Soome kivikoristaja ELHO Scorpio 550 SCORPIO 550 kivikoristaja loomisel on kõrvale jäetud traditsioonilised rihm- ja kettülekanded ning valitud hüdrauliline jõuülekanne. Koguri tõstepiigid ja vaaluri piid on valmistatud kõrgtugevast Hardox terasest. Korjatavad kivid jäävad suurusvahemikku 2,5-40 cm. Punkri mahuks on 2 m3, tühjendamiskõrguseks 2,7 meetrit. Punkri sõela latid on vahetatavad. Töösügavuse seadmine toimub kabiinist ja on kaheastmeline. Sügavuse hoidmine toimub automaatselt ja süsteem jälgib aktiivselt maapinna ebatasasusi. Traktori võimsusvajaduseks minimaalselt 100 hobujõudu, vajalik hüdroõli voolukogus 85 l/min.

Uue Case IH traktori esmaesitlus Novembris Hannoveris toimuval Agritechnica messil esitleb Case IH oma tuliuut traktorite seeriat Optum CVX. Uut traktorit iseloomustab pilkupüüdev disain, väga hea manööverdusvõime, suurepärane massi ja võimsuse suhe, efektiivsus, universaalsus ning tõhusus. Seerias on kaks mudelit nimivõimsustega 270 hj ja 300 hj. Masinatel on 6,7-liitrised FPT mootorid, mida on uue seeria jaoks oluliselt täiustatud. Mootorite hooldusvälp on 600 töötundi nagu teistelgi Case IH traktoritel. Hüdrosüsteemi toidab pump tootlikkusega 165 või 220 liitrit minutis. Tagumise rippsüsteemi tõstevõime on kuni 11 058 kg ning esimesel 5821 kg. Küttepaagi maht on uuel seerial koguni 630 liitrit ning AdBlue paak 96 liitrit. Traktori tühimass umbes 11 tonni ning lubatud täismass 16 tonni.

Strautmann söödamikserite sooduspakkumine! kampaania hinnad mudelitele kuni 30,5 m³ Lisavarustuses vahetatavate kuluosadega teod. Täpsem info kodulehel www.agroproff.ee

Kindlasti väärib tähelepanu uus pilkupüüdev disain ning mugav ja vaikne kabiin. Standardvarustuses on kabiinivedrustus, tagumine 4-kiiruseline käitusvõll, LED-tulede pakett, ISOBUS II jpm. Lisana võimalik tellida ka ISOBUS III, mis võimaldab haakeseadmel traktorit juhtida. Esimesel käitusvõllil on kiirused 1000 ja 1000ECO. AFS 700 monitori abil on võimalik jälgida rehvide rõhku nii traktoril kui haakeseadmel (kuni 16 rehvi). Uue traktori seeriatootmine algab Case IH Austria tehases juba novembris. Case IH traktorite ametlik esindaja Eestis on AS Dotnuvos Projektai (www.dotnuvosprojektai.ee). www.profieesti.ee

Caruelle Stilla 460 on “2015. aasta prits” Kevadel Pariisis toimunud põllumajandustehnika näitusel SIMA 2015 valis Euroopa ajakirjanike žürii Caruelle Stilla 2015. aasta parimaks pritsiks, eeskätt tänu selle täis-360º-lahendusele. Stilla (mis, muide, on ladina keeles “piisk”) raam on konstrueeritud kõrge manööverdusvõime saamiseks, samas tagab see parima stabiilsuse nii töö- kui transpordiasendis tänu nelja amortisaatoriga

varustatud sillale. Kõrgest kliirensist hoolimata asub masina raskuskese madalal. Raam on valmistatud 8-millimeetrisest kõrgtugevast terasest, mis annab stabiilsuse, kuid ei kasvata pritsi kogumassi liigselt -- nii väheneb surve pinnasele. Stilla saab komplekteerida alumiiniumist või terasest poomidega laiustes 18 kuni 44 meetrit, lisavarustusena on saadaval poomi kõrguse ja kaldenurga automaat-

regulaator Top.oSpray. Tavaliselt varustatud kahe ultraheli-kõrgusanduriga, võidakse see kartuli, suhkrupeedi jt. kultuuride tarvis komplekteerida nelja anduriga. Stilla on ühilduv ISO-siiniga ja seda juhitakse Caruelle’i oma ISO-siini kontrolleri is.oSpray või ka mistahes teise kontrolleri kaudu. Uus puutetundlik monitor aut.oSelec laseb pritsi kergesti ja igakülgselt seadistada.

Uued traktorid Valtra T213Versu laost!

Hind

90+km 000 Tehnika 8, 72213 TÜRI MÜÜK: Toomas Jürgen, 504 8564 MÜÜK: Janek Rannama, 5302 4858

Tartu mnt 56, ÜLENURME MÜÜK: Andres Kontse, 515 4355 MÜÜK: Urmas Sarja, 514 3163 MÜÜK: Tarmo Toover, 5333 5170

www.taure.ee www.valtra.ee

• Võimsus 215 – 225 hj • Kiirus kuni 50 km/h • Esisilla õhkvedrustus • Kabiinivedrustus • Eesmine rippeade • Rehvid 650/65R38 + 540/65R28 • Paralleeljuhtimisseadme valmidus • Õhk ja õlipidurisüsteemid haagise jaoks • Raskus 1100 kg • Raskused tagaratastel 4 x 80 kg

Esmaesitlus

200% punane, ehk Väderstadi j Augusti lõpupoolel toimus Saksamaal Magdeburgis Case IH ja Väderstadi ühisüritus 200% RED ehk kahe tehnikatootja ühine Agritechnica-eelne tooteesitlus. Mõlemal tootjal oli varuks nii mõnigi suur uudis, lisaks lubati esmaesitlusi novembris algaval Agritechnica näitusel. Väderstadi suuremad uudised olid uued külvikud ja SeedEye süsteem ning Case IH esitles esmakordselt oma Optum-seeria traktoreid.

Spiriti seemnekast jääb silma.

Henrik Klammer, Praha henrik@profieesti.ee

easte t t e i d a t s r e d Vä Väiksem Spirit väiketootjatele Spirit R seeria külvikute puhul on tegemist täiesti uue väljanägemise ja seni Väderstadile mitteomaste tehnoloogiliste lahendustega külvikuga. Esimene, mis jääb Spirit R seeria külviku puhul silma, on seemnekast, mis erineb klassikalisest Väderstadi metallist ja kandilisest seemne-

profi / sügis 2015

kastist. Uuel külvikul on seemnekast valmistatud plastist ja seda põhjusega. Nimelt tagab plastist seemnekast külviku pikaealisuse, väheneb roostetamise võimalus ja lõpuks on plastist seemnekast ka kergem ja lihtsasti puhastatav. Kasti mahutavus on 2800 liitrit ning see asetseb raamil, mille ehitus on samuti täiesti uudne. Külvik on ehitatud kompaktseks, aga samas ka lihtsasti hooldatavaks. Ventilaator on integreeritud paagi külge ja viidud tavapärasest asetusest kõrge-

male vältimaks tolmu ja mulla sattumist selle sisse. Spirit R seeria külvikud on saadaval ainult monoküvikuna ja kahes laiuses: Spirit R 300S, mille töölaius on 3 meetrit ja Spirit R 400S, mille töölaius on 4 meetrit. Ka reavahede puhul on valikuvariandid, külvik on saadaval kas 12,5 cm või 16,7 cm reavahega. Seemendid, pakkerirattad ja eelharimisorganid pärinevad suurematelt Spirit seeria külvikutelt ja tutvustamist ei vaja. Spirit R seeriaga koos tuli välja ka uus elektriline väljakülviseade Fenix III, mis on disainitud väiksemate külvikute jaoks ja on võimeline külvama vahemikus 1 kg kuni 500 kg hektrarile ja kuni 15 km/h. Spirit R seeria külvikule on võimalik paigaldada ka SeedEye andureid ja Väderstad E-Control juhtimissüsteemi. Külviku tootmist alustatakse 2016. aasta sügisel. www.profieesti.ee

i ja Case IH ühine etteaste

Uuenenud Rapid A 400-800S ja väiksemad Opused Esmapilgul paistab, et uus Rapid A 400800S seeria külvik on oma eelkäijaga täiesti identne. Lähemalt uurides selgub aga, et muudatusi on toimunud nii välimiselt kui ka sisemiselt. Ventilaator on paigutatud kõrgemale ja integreeritud seemnekasti eesossa. Külvikastile ligipääsu on lihtsustatud võrreldes vana külvikuga. Üks põhilisi uuendusi on V30 hooldevabad laagrid, mis Väderstadi sõnul vähendavad oluliselt masina hooldevajadust. Ka külviku kokkuklappimine on lihtsustatud, seda läbi hüdrauliliste tiivalukkude. Ka Rapid A 400-800S valikvarustuses on saadaval SeedEye andurid. Uus Rapid A 400-800S seeria külvikud lähevad tootmisesse 2016. aasta sügisel. „Aasta masin 2015“ auhinnaga pärjatud tüükultivaator Opus, mis varem oli saaprofi / sügis 2015

daval 6 ja 7 m laiustena, on nüüd saadaval ka 4 ja 5 meetristena. Opus 400 ja 500 on ehitatud samadele tugevatele ja lihtsasti manööverdatavatele raamidele nagu suuremad Opused. Uued Opused lähevad tootmisesse 2015. aasta sügisel.

www.profieesti.ee

Esmaesitlus

Uus täppiskülvik Tempo V

tteaste e i d a t s r e d ä V

Varasemalt täitis Väderstadi rippes täppiskülvikute klassi mudel Tempo T, mis oli saadaval kas jäiga raamiga või võimalusega tuua transpordiks äärmised seemendid keskosale lähemale. Nüüd pakub Väderstad sinna klassi täiesti uut külvikut Tempo V. “V” tähistab külviku puhul viisi, kuidas see klapitakse transpordiasendisse -- Tempo V külvik tõstab külviku tiivad üles, püstiasendisse, mis tagab, et masin mahuks 3 m transpordilaiuse sisse. Tempo V puhul on võimalik liigutada kõiki seemendeid raamil ja vajadusel on võimalik ka neid lisada ja eemaldada. See tähendab, et ühe külvikuga on võimalik külvata maisi 750 mm reavahega ja rapsi või suhkrupeeti 450 mm reavahega. See saavutatakse kas seemendisektsioonide lisamise või eemaldamisega külvikult. See operatsioon on tehtud väga lihtsaks ning kogu protsess on võimalik läbi viia umbes tunni ajaga. Tempo V on saaaval ka kombiversioonina ja see on lahendatud läbi süsteemi, kus traktori esirippsüsteemi külge paigaldatakse väetisekast. Viimane on toodetud Saksamaa firma Reichert poolt ja külvik kasutab Väderstadi tuntud tehnoloogiat. Ka seemendite juures on teh-

sasti seemendikopsikut tühjendada. See on eriti kasulik lahendus, kui vahetatakse sorte.

tud muudatusi võrreldes teiste Tempo seeria külvikutega. Uus seemnelugeja on tehtud alumiiniumist ja selle põhja on paigaldatud avatav luuk, kust saab hõlp-

Ka väetiseseemendi on uus. See on tehtud kitsamaks ning tänu millele on võimalik seda kasutada ka kitsamate reavahedega nagu 450 mm. Ka sügavuse muutmine on tehtud lihtsamaks ja seemendi maksimaalne surve on kuni 150 kg. Nii uus seemnelugeja kui ka väetiseseemendi on saadaval kõikidel Tempo külvikutel 2016. aasta hooajast.

Väderstadi SeedEye muudab külvamise lihtsamaks Väderstad tutvustas Magdeburgis esmakordselt oma uut külvikutel kasutatavat tehnoloogiat SeedEye. Tegemist on süsteemiga, mis läbi seemnete loendamise muudab külvitöö oluliselt lihtsamaks. Tehnoloogia põhikomponentideks on SeedEye andurid, mis asuvad igas külviku seemnevoolikus ja loendavad seal liikuvaid seemneid. Anduri tööpõhimõte on lihtne: anduri sees on kiired, iga seeme mis läbib kiirt, lõikab kiire kaheks ning selle läbi toimub süsteemis pingelangus. Iga registreeritud pingelangus registreeritakse loendatud seemnetena. Süsteemi juhtimine saab alguse Väderstad E-Control terminalist, kus iPadis olevasse Väderstadi äppi sisetatakse seemnete arv ruutmeetri kohta, mida soovitakse külvata. Kül-

profi / sügis 2015

viku kalibreerimiseks on võimalik sisestada ka 1000 tera mass ja vajadusel külvisenorm hektari kohta. E-control terminal saadab seejärel signaali ja andmed külviku E-Services vastuvõtjasse, mis on omakorda ühendatud külviku liikumiskiirust mõõtva radari, Fenix väljakülviseadme (mis muudab vajadusel seemnete väljaandmise kogust) ja SeedEye anduritega, mis loendavad seemneid. Selline süsteemide omavaheline infovahetus võimaldab külvikul täpselt teada, kui suures koguses seemneid külvatakse ühele ruutmeetrile ja vajadusel on võimalik seda kabiinist ühe nupuvajutusega muuta. Varasem keerukam külvisenormi pai-

kapanemine külvikul pole SeedEye süsteemi puhul vajalik. Lisaks (kuna SeedEye andurid on paigaldatud kõigile seemnevoolikutele eraldi) on võimalik iPadi rakendusega tuvastada ka võimalikke ummistusi. SeedEye süsteem revolutsioneerib külvitööd ja leevendab masina operaatori pinget, sest süsteem kuvab reaalajas külviku tööprotsesse. SeedEye on saadaval alates 2016. aasta sügisest ja seda Spirit R 300-400S, Rapid A 400-800S ja Rapid A 600-800C külvikutel. Süsteemi on võimalik järelpaigaldada ka olemasolevatele külvikutele. Süsteemiga saab lähemalt tutvuda novembris Agritechnica näitusel Hannoveris.

www.profieesti.ee

Uus traktoriseeria Case Optum CVX

ase IH traktoritest mudelid Puma ja Magnum ei vaja Eesti põllumeestele tutvustamist. Tegemist on masinatega, mis on aastaid tootmises ja on ka üle maailma küllaltki levinud traktorimudelid. Küll aga on juba mõnda aega oodatud Case IH traktoriseeriat, mis täidaks lünga nende kahe mudeliseeria vahel. Nüüd on see olemas ja tema nimeks on Case Optum CVX. Optum on loodud Magnumi ja Puma omaduste kombineerimisel ühtseks tervikuks ja erinevalt Magnumist valmib Optum Austrias St. Valentini traktoritehases. Ning nagu võib ka masina nimest välja lugeda, on Optumi puhul loodud optimaalne multitalent. Optumi loomisel pidas Case silmas, et sellise jõuklassi masina puhul soovib klient seda kasutada väga erinevatel töödel. Optum on suurepärane masin transpordiks, mullatöödeks, niitmiseks ja ka frontaallaaduriga töötamiseks. Ehk kõike seda, mida 200-300 hj masinast oodatakse. profi / sügis 2015

Esimene asi, mis jääb Optum CVX seeria puhul silma, on tema täiesti uus disain. Siin võib leida elemente nii Magnumist, Pumast kui ka täiesti uudseid detaile, mis on omased just uuele Optumile.

aste CASE IH ette

Masinal on paljude sõiduautode tulesid meenutavad LED-päevasõidutuled, mis on väga hästi disaini sulandatud. Kapoti disain annab Optumile vägagi futuristliku ilme.

Masina südameks on 6,7-liitrine mootor, mille tootjaks on FPT. Mootorid täidavad saastenorme astmel Tier 4 ja selleks on kasutatud ainult Hi-eSCR heitgaaside järeltöötlust AdBluega ja mootor kasutab ainult ühte muutuvgeomeetriaga

turbolaadurit. Case IH sõnul omab Optum oma klassi kõige pikemat hooldusintervali ja suudab teha pikki tööpäevi vajaduseta kütust juurde tankida. Optumi kütusepaagi mahutavus on lausa 630 liitrit ja AdBlue paagil 96 l. www.profieesti.ee

Esmaesitlus

Esialgu kaks versiooni Mudeliseeria koosneb esialgu kahest versioonist, Optum 270 CVX, mis arendab 270 hobujõudu ja 300-hj Optum 300 CVX. Mõlemad on saadaval ainult astmevaba CVX-käigukastiga. Traktorite puhul paistab silma, et nende ballastimise võimalused on päris suured. Seda tänu sellele, et mootori karteriosa on ehitatud n-ö masina selgroo sisse. Optumi maksimaalne kaal on 16 tonni, ehk talle on võimalik paigaldada kuni 5 tonni lisaballasti. Ka rippsüsteemide tõstevõimed on muljetavaldavad: nimelt suudab esirippsüsteem tõsta 5,8 tonni ja tagarippsüsteem lausa 11 tonni. Standardvarustuses on Optumil 165 l/min tootlikusega hüdropump ja valikvarustuses on saadaval ka 220 l/min pump, mis peaks täitma ka suuremate hüdrauliliste haakeriistade õlivajadused. Hüdrosektsioonide maksimaalne arv taga on 5. Suureks plussiks on ka valikute rohkus jõuvõtuvõlli kiirustes. Nimelt on valikvarustuses saadaval kahekiiruseline esijõuvõtuvõll, kiirustega 1000 ja 1000 ECO, mille saab ringi lülitada vaid nupu-

Ka kõik traktori 360 kraadi töötuled on võimalik tellida LED-idena.

vajutusega. Tagumine jõuvõtuvõll pakub nelja kiirust: 540, 540 ECO, 1000 ja 1000 ECO. Optum CVX seeria üks huvitav lahendus on ka uus mootoripidur. Nimelt kasutatakse siin lisa pidurdusjõu saamiseks esmakordselt ka mootori ventilaatorit. Ventilaatori labad pööratakse maksimaalse nurga alla, tänu millele kasvab mootori pidurdusvõime kuni 40%. Mootoripiduri aktiveerimiseks on kabiinis eraldi piduripedaal. Süsteemi tee peal

testides sai selgeks, et selle pidurdusjõud ei jää väga palju alla masina enda piduritele, ehk selle kallal on üsna tublisti vaeva nähtud. Case IH on Optum CVX seeriaga loonud täiesti uue masina, mida oodati juba pikka aega. Juba üsna pea on ta saadaval ka Eestis ning tootja sõnul on Optum seeriasse juba lähitulevikus oodata ka väiksemaid mudeleid . Henrik Klammer, Magdeburg henrik@profieesti.ee

500/680

ATV hind

koos kampaania lisavarustusega

7715 €

sisaldab käibemaksu

Kuumakse alates 150 € Hinnavõit 1700 €

Esmaesitlus

Üks suurimaid uudiseid Kvernelandi tootesitlusel oli esimene „mootori ja ratastega“ masin Kvernelandi ajaloos, Kverneland iXdrive iseliikuv taimekaitseprits.

Kverneland hakkas ise liikuma Vahetult enne kahe “punase” esitlust Magdeburgis kutsus traktoriajakirjanikud Prahasse kokku ka Kverneland. Pressikonverentsil rõhutati, et sel aastal pole Kvernelandi uudistoodete rõhk mitte ainult suuremal tehnikal, vaid tõsist tootearendust on tehtud ka väiksematele põllumeesHenrik Klammer, Praha tele orienteeritud haakeriistade osas.

Iseliikuv taimekaitseprits iXdrive Kverneland iXdrive on ehitatud Kvernelandi ja Itaalia tootja Mazzotti koostöös. Mazzotti on tootnud juba aastaid iseliikuvaid taimekaitsepritse Itaalias, millel on Kverneland Rau poomid, pumbad ja muu pritsitarvilik. 2015. aasta Agritechnical esitleb Kverneland nüüd juba oma enda Iseliikuvat pritsi, mille pritsiosa pärineb suurelt osalt järelveetavalt pritsilt iXtrac ja alusvanker tootjalt Mazzotti. Kverneland iXdrive südameks on 240 hobujõudu arendav Perkinsi mootor Caterpillarilt, mis asetseb kabiini ja lahusepaagi vahel. Masinal on iseliikuvatele pritsidele omane hüdrostaatiline käiprofi / sügis 2015

henrik@profieesti.ee

guosa ja hüdrauliline vedu ratastel. Võimalik on muuta ka rööbet, kuid kliirens on fikseeritud. Seega tuleb juba ostmisel otsustada, milline kolmest kliirensi valikust on antud ettevõtmisesse kõige sobivam. Ka paake on valikus kaks, üks 4000 ja teine 5000 liitrit. Paagid on valmistatud klaasplastist ja on sobitatud ideaalselt masina disainiga kokku sobima.

Poomide valik on rikkalik. Valikus on kas alumiiniumpoom laiustes 24 kuni 30 m või teraspoom laiustes 27 kuni 30 m. Valikvarustuses on saadaval ka automaatne kõrgusekontroll ja kuni 15 GPSiga automaatselt juhitavat sektsiooni. Kabiin on toodetud Claasi poolt ja on väga ruumikas ning suure klaasipinnaga, mis tagab hea nähtavuse nii ette, kui külgedele. Juhtimine toimub Tellus ISObus puldiga. Pritsiga koos esitleti ka uut häälkäskluse võimalust Tellus terminaliga. Nimelt saab juht oma nutitelefoni kasutades juhtida masina funktsioone distantsilt ja ilma nuppe vajutamata häälkäskluse teel. See on eriti käepärane lahendus kui kontrollitakse pritsi pihustite korrasolekut poomi juures, häälkäsklusega saab lülitada pihustid sisse ja välja ilma vajaduseta siseneda selleks kabiini. Kverneland iXdrive saab näha Agritechnical Kvernelandi stendis ja masin on peatselt tellimusteks saadaval.

www.profieesti.ee

Esmaesitlus

Uuendused mullaharimises ja

Vicon FastBale nonstop-presskiletaja. FastBale puhul on tegemist presskiletajaga, mis ei pea rulli väljutamiseks ja kiletamisprotsessi alustamiseks peatuma. Tänu sellele suureneb rullpressi jõudlus klassikaliste pressidega võrreldes oluliselt. Nonstop-pressitehnoloogia pole iseenesest midagi uut. Juba möödunud Agritechnica näitusel nägi ilmavalgust esimene nonstop-presskiletaja Krone Ultima, kuid FastBale on tollest tehniliselt oluliselt lihtsam. Kvernelandi rullpressi tehnoloogia erineb oluliselt tema konkurentide süsteemidest. Nimelt kasutatakse FastBale rullpressis eelkambrit, mis sarnaneb klassikalise valtsidega pressikambriga, millele järgneb põhikamber. Eelkambrisse kogutakse pressitav mass 2/3 ulatuses kogu rulli minevast massist ja eelkambri ehitus tagab ka rullile tugeva südamiku. Pärast seda, kui 2/3 rulli on eelkambris moodustunud, väljutatakse rull põhikambrisse, kus toimub tema täielik valmimine. Sellest hetkest, kui rull väljutatakse põhikambrisse, suunatakse sinna ka kogutav mass. Kui rull on valmis, toimub samas põhikambris ka sidumine, mille ajal ei pea press aga peatuma, kuna mass kogutakse samal ajal taas jällegi eelkambrisse. Ja nii kordub kogu protsess pidevalt uuesti.

profi / sügis 2015

Ka kiletamine ja rulli asetamine maapinnale toimub peatumata. Demopõllul toimis kogu protsess igatahes suurepäraselt. Kiletaja saab liigutada ka ülemisse asendisse, mille puhul väljutatakse rull otse põllule ning kiletamist ei toimu. See on eriti käepärane lahendus just põhu pressimisel, mille puhul soovivad tootjad suurema jõudluse saavutamiseks kasutada suurpakipresse. Nende kontseptsioon lubab töötada peatumatult ja päevane tööjõudlus on oluliselt suurem. Seega pakub FastBale ka head alternatiivi kantpakipressidele. FastBale on ehitatud väga kompaktse lahendusega, kogu masina hooldepunktid on lihtsasti ligipääsetavad ja igapäevane hooldetöö on tehtud väga lihtsaks. Masina juhtimine käib läbi juhtmonitori Isomatch Tellus ning kogu pressitöö toimub automaatselt. Seega, individuaalsete toimingute, nagu näiteks rulli väljutamiseks või kiletamise alustamiseks ei ole vaja masinale eraldi käsklust anda. FastBale on ehitatud küll pigem sobitumaks Euroopa teenusetegijate masinaparki, kuid ka põllumajandusettevõtetesse, kus tehakse suuremas koguses silorulle. FastBale turuletuleku aeg pole veel teada, kuid eeldatavasti on ta saadaval 2017. aastal.

Kverneland iplough ader Kverneland tutvustas mõned aastad tagasi oma intelligentset atra, mis on ISObus valmidusega. Tootearendusega on jõutud nüüd adrani, mis kannab nime Kverneland iplough. Iplough puhul on tegemist ISObus-iga juhitava adraga, mis teeb kündmise eriti lihtsaks, kui traktoril kasutatakse ka GPS-automaatroolimist. Adra töölaiuse muutmine, ümberpööramine ja muud tavapärased funktsioonid toimuvad läbi Tellus-terminali ja neid on võimalik ka automatiseerida. Peale selle esitleti ka rippes pöördatradel uut lahendust, nimelt keskmine kanderatas asendati roomikuga. Roomik kaotas varasema probleemi, kus ei olnud adra ehituse tõttu võimalik suure läbimõõduga ratast kasutada, sest see ei oleks lihtsalt raami alla ära mahtunud. Roomik on mõõtmetelt kompaktne, kuid omab suuremat kandepinda kui ratas.

www.profieesti.ee

es ja külvitehnikas Tüükultivaator Turbo on tagasi Tuntud Kvernelandi tüükultivaator Turbo on tagasi tootevalikus. Seekord on Turbo saadaval järelveetava versioonina ja töölaiustes 6,5 ja 8 m. Turbo on loodud töötamaks sügavustes 3 cm kuni 15 cm. Varasemast versioonist on muudetud ka raamialust kliirensit, mis on nüüd 70 cm. See segab paremini mulda ja väldib ka masina ummistumist. Piid on Turbol klassikalised vedrupiid, mis on paigutatud raamile 510 mm ja 900 mm vahedega. Valikus on mitmeid tasandusrulle ja võimalik on Turbot tellida ka üldse ilma tasandusrullita. Kverneland Turbo on saadaval järgmiseks hooajaks. Ka Turbo jaoks töötatakse välja Knock-On kuluosad, mis on saadaval lähiaastatel.

U-Drill kombiversioon Üks suuremaid uudiseid külvitehnika osas oli Kverneland U-Drill kombiversiooni turuletulek. Kverneland U-Drill on muutunud Eesti põllumeeste seas üsna populaarseks ning kombiversiooni saabumist oodati pikisilmi ka meil. Nüüd on see olemas ning Kvernelandi sõnul on see saadaval juba järgmiseks hooajaks. Kogu U-Drill kontseptsioon ja külvik ise on praktiliselt sama, nagu U-Drill monokülviku puhul, kuid lisatud on väetiseseemendid ja seemnekasti vahesein väetise jaoks. Külvitehnoloogias oli ka teisi uuendusi, mida võib peatselt Hannoveri messil näha.

Kverneland künnab, kultiveerib, külvab ja kogub.

profi / sügis 2015

www.profieesti.ee

Reportaaž

MTZ-i tootevalikus on ka kummiroomikud saanud traktor. Põhurulli vedav Belarus Valgevenes Starõtsa Agro põllul.

Säärast, kolmerattalist Belarusi toodetakse Usbekimaa puuvillapõldude tarbeks.

Belarus 350 hj, astumaks vääriliselt New Hollandi ja John Deere´i kõrvale.

MTZ trügib maailma mõjukate Ajal, kui enamik endise nõukogudemaa grandioossetest masinaehitajatest on kas sootuks hääbunud või jäänud loksuma 1980-ndate aastate konnatiiki, areneb Minski traktoritehas jõudsalt, otsides pingsalt väljundit Euroopasse.

uleval aastal oma asutamise 70. aastapäeva tähistav Minski Traktoritehas (MTZ) panustab viimase kümnendi jooksul jõuliselt Euroopa tingimustele ja nõuetele vastavate traktorite väljatöötamisele ning tootmisele. Muidugi valmivad Minskis edasi ka juba klassikaks saanud MTZ80 ja MTZ-82 ning nende baasil tehtud lugematud modifikatsioonid, kuid mida aeg edasi, seda kopsakamaks muutub ka

Venemaa tellis Minski traktoritehaselt 35 000 MTZ 82 traktorit. Raha leiti aga vaid 11 000 väljaostmiseks. Ülejäänud on nüüd kohalikele ostjatele põllupealses vabamüügis ja kui palju neid veel täpselt seal järel on, ei oska keegi öelda.

profi / sügis 2015

läänemaailma turu jaoks mõeldud toodete portfell. Tänaseks küll juba üle aasta aktsiaseltsi vormi reorganiseeritud Minski Traktoritehase enamusosaluse pakk on jätkuvalt Valgevene riigi käes ja kuigi ettevõtte Euroopa-suuna müügidirektor Aleksandr Kazakevitš kinnitab, et tehase ukse taga on pidavalt järjekord hiinlastest ja lõunakorealastest moodustunud ülesostjatest, ei kavatse riik oma osalust valge-

venelaste rahvuslikuks uhkuseks kujunenud MTZ-is loovutada.

Belarus järjest võimsam Põllumehele on esmatähtis, et tehnika kestaks ja kannataks kasutamist kõige erinevamates tingimustes. Just see on ka Belarusi konstruktorite tootearenduse prioriteet. Uute tehniliste lahen-

www.profieesti.ee

Justkui sissekäik laste mängumaale. Tegelikult pääs maailma ühe suurema traktoritehase südamesse.

MTZ-i montaažiliin võimaldab iga viie minuti järel ühe traktori tehaseväravast välja saata. Sellises tempos tootmine siiski ei käi, sest valminud toodangule on tarvis ka turg leida.

Naiselik hool ja täpsus on tehnokontrolli käigus asendamatu.

e traktoritootjate sekka duste katsetamiseks ja testimiseks on MTZ-il Minski külje all terve kompleks, mis juba ise annab keskmise tehase mõõdu välja. Ja kui ehk mugavusvarustuses jääb Belarus praegu veel Lääne analoogsetele traktoritele alla, siis tehnika vastupidavuse ja samas tehnoloogilise lihtsuse poolest on Minski tehasest väljuvate masinate näol tegemist maailmataset vääriva „tugeva rauaga”. Eks Minski traktoriehitajate toodangu põhiturg ole veel ka tänapäeval sellistes riikides nagu Venemaa, Kasahstan, KeskAasia endised liiduvabariigid, Mongoolia. Ent mõnevõrra üllatuslikult ka näiteks Pakistan, kuhu alles hiljaaegu suundus

profi / sügis 2015

9000 isendist koosnev partii. Valgevenes endas muidugi on Belarusid eriti au sees, räägitakse, et 90 % sealmail kasutuses olevatest traktoritest kannavad Minski tehase kaubamärki. Aga üha enam müüakse Belaruse ka Euroopa Liidu riikidesse. Viimastel aastatel, täpsemalt kuuel viimasel aastal, on Minski traktoritehases pööratud eriti suurt tähelepanu üle keskmise võimsate Belaruside väljatöötamisele. Kõige uuem ja moodsam mudel kannab margitähist Belarus 3522.5. Traktoril on automaatne käiguvahetus, eesmine ja tagumine hüdrauliline tõstemehhanism, ka jõuvõtuvõll on nii ees kui

taga. Ad Blue lisamine tagab rangete keskkonnanõuete täitmise tahmaosakeste emissiooni osas, hüdrosüsteem on juhitav elektrooniliselt jne. Belarus 3522 näeb ka oma disaini poolest üsna läänelik välja. Meenutades, kuidas aastakümneid on Minskis vorbitud identseid MTZ-82 traktoreid, siis selle isendi puhul on liialdamata tegemist Minski traktoriehitajate tõsise tootearendusega.

Soodne hind meelitab Kõige suurem võimsa Belarusi kasuks rääkiv argument on kahtlemata hind. Traktori hinnaks lubati tehases keskelt-

www.profieesti.ee

Reportaaž

Tõsine tööloom3522.5 jaksab sikutada vähemalt 12-sahalist atra, Ad Blue lisamisega jääb ka tossupilv tulemata.

läbi 120 000 eurot. Kui nii, siis on see vähemalt kaks korda Lääne analoogidest odavam. Kusjuures kõikvõimalikud infotehnoloogilised vidinad, täppisviljelusseadmed ja automaatroolimine lubatakse samuti ostja soovide kohaselt peale panna. Traktori saab tehasest kätte kahe kuu jooksul pärast tellimuse esitamist. Kui lisavarustust soovitakse aga palju ja keerulist, võib sellega küll mõnevõra kauem aega kuluda, sest see töö tehakse juba kliendi juures kohapeal. Ja eks see muudab ka Belarusi n-ö salongihinnast mõnevõrra kallimaks. Aga igatahes kinnitasid tehase traktorikonstruktorid, et mitte miski pole tänapäeval võimatu.

Hiigelrahastus toetab pürgimusi Läänemaailma müüdavate traktorite arendamiseks, nende osakaalu suurendamiseks kogu tooteportfellis investeeris Minski tehas riigi toel üle kümne miljoni euro, soetas 64 ajakohast CNC-tööpinki ja sisustas nõnda ka mõne Euroopa Liidus asuva metallitööstusettevõtte kohta eeskujuliku tootmisüksuse – metallitöötsehhi nr. 5 – kus alates 2012. aastast valmivad profi / sügis 2015

Belarus 3522.5 Tootja: Minski Traktoritehas, Valgevene Mootor: 6-silindriline turbodiisel, TCD 7,8L6, Tier III B Maksimaalne võimsus: 355 hj (261 kW) Nominaalpöörded: 2200 p/min Maksimaalne pöördemoment: 1449 Nm Arvestuslik kütusekulu: 240 g/kWh kohta +/- 5 g Jõuülekanne: hüdromehaaniline, 36 käiku edasi, 24 tagasi Käigukast: mehaaniline, hüdromehaanilise siduriga, astmeline käiguvahetus Tagumise hüdrosüsteemi tõstejõud vähemalt 10 000 kg Hüdropumba jõudlus vähemalt 160 l/min Pidurid: märg-ketaspidurid, pneumaatilised, pidurjuhtimise võimalus Lubatud täismass: 14 000 kg Kütusepaagi maht: 650 l Minimaalne kiirus (edasi/tagasi); 0,34/0,43 km/h, maksimaalne 40/20,8 km/h Standardvarustuses kliimaseade, eesmine lisaraskus, eesmine jõuvõtuvõll Lisavarustus: topeltrattad, kuni 1350 kg lisaraskust ette, muu n-ö mugavusvarustus Hind: orienteeruvalt 120 000 eurot Kodulehekülg: www.belarus-tractor.com Allikas: Minsk Tractor Works

peaasjalikult Belaruside jõuülekannete võllid, hammasrattad jt detailid. Tehas toodab nii käigukastid, reduktorid kui muud traktorite transsmissiooniosad ise. Ja kuigi kõige võimsam Belaruside pere liige 3522.5 kasutab Deutz-Fahr mootorit, on

väiksematel siiski kasutusel ka oma ettevõttes valminud jõuallikad. Ja tegelikult käib töö ka suurematele traktoritele sobiliku omatoodanguna valmiva jõuallika väljatöötamise nimel. Prototüüp on valmis, ent see vajab veel lihvimist ja täiustamist. www.profieesti.ee

Minski Traktoritehas

Minski Traktoritehase läinud aastal ametisse asunud peadirektor Fjodor Dometenko näeb ettevõtte läänesuunalise tootearenduse ühe olulise kasvulavana just Balti riike. Sestap käidi ka tehase kõrgetasemelise delegatsiooniga suvel Eestis maad uurimas ja kontakte loomas, sellele vastasid eestlased hiljem omapoolse vastukülaskäiguga Valgevenesse. Ühena käis Minski traktoritehast kaemas esindaja OÜ-st Estonia. Viimase nõukogu liige Jaanus Marrandi ütleb, et firma põldudel töötab mitmeid 300 ja enama hobujõu võimsusklassi traktoreid ja vajadus nende järele on olemas ka tulevikus. Siiani kasutuses olevad traktorid on aga hinnalt kallid Lääne traktorid, mille puhul igale tööühikule lisandub kallis masinatöö tunnihind, mis loomulikult kajastub ka toodangu omahinnas. Sestap on agrofirma jaoks oluline võit, kui tehnikakulu võimalikult odavaks õnnestub saada. „Seepärast meil tekkiski mõte, et võiksime tutvuda uute suurte Belarus traktoritega. Nende hinnatase on ju esialgse jutu järgi 60–70 % näiteks Fendti hinnast,”

Asutatud 1946 Jossif Stalini korr aldusel. Aastal 1953 tuli tehase konveie rilt esimene trak tor sarjast MTZ, mis kandis margitähist 2. 1966 – Minski Trak toritehast auta sustati Lenini ordeniga. 1973 – pandi kokku esimene katseeksemplar trak torist MTZ-80, kultusmasin, mida toodatakse täni ni. 1976 – seoses tehase 30. aast apäevaga pälvis asutus V. I. Len ini nime. 1984 – tehases valmis Belarus järjekorranumbriga 2 miljonit. 1997 – algas Minski trak torite laialdasem müük üle maailma, näiteks jõudsid esimesed MTZ-id Mauretaaniasse, Jordaaniasse, Jeemenisse. 2000 – tehas pälvis Suurbritann ia Silsoe instituudi sertifikaadi, samuti ISO-9001 sertifikaadi, mis lubavad Belaruse müüa ka euroliidu riikidesse. 2009 – Belarus 3023, esimene , mis varuystatud elek tromeha anilise jõuülekandega, võitis põllumajandusmessi l Agritechnika 2009 hõbemedali . 2014 – seni ainult riigi omandu ses olnud tehas reorganiseeriti ja sellest sai OOO (avatud aktsiaselts). Loodi MTZ -Holding, kuhu kuulub lisaks teha sele endale veel kümmekond ettevõtet. Enamus aktsiate omanik on jätkuvalt riik. Allikas: Minsk Tractor Work s

räägib Marrandi. „Muidugi on tegemist ka tagasihoidlikuma masinaga, aga ma pole kindel, et see hinnavahe kajastuks tehtava töö kvaliteedis. Nägime neid Valgevene kolhoosis töötamas ja vähemalt jutu järgi pidavat hästi töötama.”

Minski Traktoritehase haldusfirmas MTZ Holding töötab ühtekokku 33 000 inimest, neist 25 000 on otseselt ametis traktoriehitusega. Ain Alvela, Maalehe ajakirjanik

Intervjuu Reportaaž

Fjodor Domotenko määrati president Lukašenka määrusega MTZ peadirektori ametisse alles eelmisel aastal, kuid selle lühikese ajaga on mees jõudnud ära teha juba nii mõndagi.

Belarus otsib Baltimaades taas oma kohta Tänavu suvel külastas Eestit MTZ tehase vastne peadirektor Fjodor Domotenko, kelle sõnul otsivad nad aktiivselt võimalusi end siinsel turul taaskehtestada. Ainsa Eesti väljaandena tegi profi peadirektoriga enne tagasilendu eksklusiivintervjuu. Milline on Teie Eesti visiidi peamine eesmärk? Me ei tulnud Baltikumi, sealjuures Eestisse, lihtsalt traktoreid müüma. Meie eesmärgiks on hakata taas siinses regioonis pakkuma komplekset teenust, alates müügist ja garantiiaegsest hooldusest, kuni hilisema hoolduse ja varosade tarneteni välja. Peamine on aga mõistagi koostöö tugevdamine seniste esindustega. Teeme suuri jõupingutusi, et taastada enda positsioon Baltikumis ning tõestada, et Belarus-traktor ei ole Euroopas kaugeltki minevik Kuuldavasti rajas MTZ Baltikumi ka oma koostetehase? Jah, et olla lähemal Baltikumile ja Pooprofi / sügis 2015

lale, ehitasime Vilniuse lähedale tehase, kus hakatakse tootma 1000 masinat aastas. Praegu käivad veel montaažitööd, kuid lähitulevikus peaks seal käivituma kaks liini, kust hakkab tulema nii traktoreid kui ka teede-ehitusmasinaid. Üks liin juba töötab ja esimene partii traktoreid on ka teele läinud. Loomulikult on kogu Leedu tehasest tulev toodang vastavuses kõikide Euroopa Liidu nõudmistega ja tänu sellele oleme valmis eksportima mistahes Euroopa Liidu liikmesriiki. Lisaks avasime Leedus oma juriidilise üksuse, mis hakkab meid esindama Baltikumis ja Poolas. Hetkel peamegi läbirääkimisi riikidega, et saada ülevaade, mis mahus ühel või teisel turul meie too-

dangut vajatakse ja mida täpsemalt. Tahame suurendada valmisolekut toota just sellist tehnikat, mida siinsel turul kõige enam vajatakse. Lisaks toetame siinset ettevõtlust ka muul moel. Näiteks ostame Leedu tehase traktorite transpordil vajaminevad kinnitusrihmad Eestist. Lätist ostame hüdrosilindrid ja näidukutepaneelid ja ka Leedu ettevõtjatega on mitmeid koostöökohti. Mainisite Poolat, see turg on kindlasti teile veelgi atraktiivsem? Jah, muidugi peame siinse komplekteerimistehase tööd planeerides silmas ka Poolat, mis on meie jaoks väga suur ja potentsiaalne turg. Otsime erinevaid võmalusi, et taastada turuosa, mis meil www.profieesti.ee

seal kunagi oli. Ka seal oleme oma esinduse sisse seadnud ning läbi Poola liigume juba edasi Itaalia turule. Milliseid traktoreid täpsemalt uus tehas valmistab? Peamiseks teemaks uues tehases on sisenemine võimsamate, 400-hj traktorite kategooriasse. 450-hj mudel on meil on juba välja töötatud ning hetkel tegeleme 500-hj mudeli kallal. Tegemist on säästlike ühisanumpritsega mootorite ning elektrooniliselt juhitavate jõuülekannetega masinatega. Samuti oleme katsetanud traktoreid, mis töötavad maagaasi ehk metaaniga. Tõsi, need lähevad peamiselt Venemaale, kus meil on ühisprojekt Gazpromiga. profi / sügis 2015

Saan aru, et edaspidi hakkavad meie turule jõudvad MTZ traktorid tulema Leedust? Mitte ainult. Meil on kokku kümmekond koostetehast ja igal neist on oma kindel tootmismaht ja mudelid, mida seal kokku pannakse. Ehk kõik sõltub, mida täpselt ostja soovib. Teil oli kohtumine ka põllumajandusministeeriumis? Jah, peamiseks teemaks oli sellel kohtumisel saada toetust meie laienemisplaanidele ning võimalus saada ostutoetust laiemale mudelivalikule. See on võimalik vaid nendele mudelitele, mis on kantud PRIA hinnakataloogi. Hetkel on seal 9 meie mudelit.

Milliste traktorite vastu meil kõige enam huvi tuntakse? Kohtudes siinsete suurtootjatega panin tähele, et palju kasutatakse võimsaid Fendti, Claas IH ja teisi traktoreid, mis on meie analoogidest kaks korda kallimad, kuid kvaliteedi poolest ei erine nad millegipoolest. Kasutame samuti Deutzi mootoreid, kuid näiteks Minski traktoritehase enda 300-hj mootorit hinnatakse isegi kõrgemalt, kuna tal on rohkem pöördemomenti ja tõusudel liigub ta kergemini kui Deutz-Fahri sama võimas mootor. Võimsamad, 350- ja 400-hj traktorid on aga juba kõik varustatud Deutz-Fahri ja teiste Lääne mootoritega. Kuid siin tuleb arvestada üht tõsiasja: Euroopa Liidust mootorite tarnimine www.profieesti.ee

Intervjuu

teeb ka traktori omahinna kallimaks. Üks Deutz-Fahri mootor maksab sama palju, kui kümme meie enda toodetud MTZ 82 mootorit. Ja arvestades raskeid aega põllumajanduses, on ostja jaoks esmatähtis ikkagi hind, lihtsus ja vastupidavus. Mida kallim on tehnika, seda kõrgem on ka toodangu omahind. Kunagi müüdi siia väga palju meie traktoreid ja rääkides nüüd siinsete tootjatega, ütlevad nad, et enamus neist töötab tänaseni, ehkki möödas on juba üle 20 aasta. Ja lisaks ütlevad nad, et need traktorid on väga ökonoomsed vaatamata oma vanusele. Milline on MTZ turundusstrateegia, ehk kui palju on võimalik panna peale lisavarustust? On olemas nö baasmudelid, kuid edasine sõltub juba kõik ostja soovides. Millist hüdraulikat tahetakse, millist lisavarustust - konditsioneer jms - kõike on võimalik lisada. Kõik süsteemid vastavad Euroopa standarditele, ehk kasutada saab mistahes tootja haakeseadmeid jms. Võime panna sisse mistahes tootja istme või mille iganes muu, kuid veelkord, oluline on hinna ja kvaliteedi suhe. See kõik tõstab traktori hinda. Kas MTZ toodab ka ise agregaate? Toodame ise peamiselt kommunaalmajanduses kasutatavaid haakeseadmeid, kuid põllumajandustehnikaga on reeglina nii, et edasimüüja ise otsib oma partneritelt vajaliku seadme ja paigaldab need meie toodetud traktorile. Olete kaks päeva mööda Eestit ringi käinud, kuidas teile tundub meie põllumajandus tervikuna? Ütleme nii, et kogemused on kahetised: sõites ringi ühes piirkonnas, näed, et põllumajandusliku tootmise maht on katastroofiliselt vähenenud, kuid jõudes teise piirkonda, on näha suuri haritud põlde, uhket tehnikat ja inimesi, kes on oma riigi patrioodid ning motiveeritud põllumajandusega tegelema. Ehk kokkuvõttes on Eesti põllumees suuteline oma riiki ära toitma, siin on väga hea saagikus ja väga hästi osatakse majandada. Edasine sõltub juba poliitikast ja turuolukorrast. Meil on teineteiselt nii mõndagi õppida ja pealegi oleme me naabrid, kui Baltikumi piirkonda silmas pidada. Väga sümpaatne oli ka tõdeda, et Eesti põllumees on heasüdamlik ning külalislahke, meid võeti igal pool väga sõbralikult vastu. profi / sügis 2015

Fjodor Domotenkol on selja taga kohtumine kõigi kolme Balti riigi põllumeestega, hetke pärast taas lennukile ja tagasi Minskisse. Eks tulevik näitab, kas ja kuidas see visiit meie traktoriturgu mõjutab.

Valgevene asub Venemaa ja Euroopa Liidu vahel, kes on teineteisele erinevaid piiranguid seadnud, kas see teid ka kuidagi mõjutab? Ma usun, et traktotritehase tööd ei mõjuta see küll mitte kuidagi, ega hakka kunagi ka mõjutama. Vähemalt ei ole me seda mitte kuidagi tunnetanud ei ühelt ega teiselt poolt. Pealekauba on meil

väga hea koostöö Ukrainaga. Isegi praeguses kriisiolukorras ostsid nad meilt mullu üle 2500 traktori, tänavune plaan on aga juba 3000-3200 traktorit ja pole olnud mitte vähimaidki tõrkeid tarnete eest tasumisel. Ja nagu te teate, mängib Minsk olulist rolli, et lahendada probleeme Ukrainas. Tõnu Tramm, tonu@rofieesti.ee www.profieesti.ee

Belarus on endiselt populaarne Mullu Eestis registrisse kantud ligi poolest tuhandest uuest traktorist oli vaid 9 Belarusi, tänavu üheksa kuuga aga vaid 5. Tundub, et Belarusi ajastu on lõplikult möödas. Belarusi uue esindaja AS A.Tammel üks omanikest, Arvi Tammel, tunnistab et tegelik olukord ei ole sugugi nii trööstitu. “Esiteks käib jutt uute traktorite registreerimisest, mitte müügist. Enamik viimastel aastatel müüdud Belaruse lähevad otse farmi, turbarappa, metsa või mujale, kus ta avalikule teele ei satu kunagi. Seega, ei ole vajadust teda ka registris arvele võtta. Belarus traktorite tegelik müük on kõikunud viimastel aastatel 60-120 vahel, olles tegelikult pidevalt traktorimüügi edetabelite esiviisikus. Näiteks tänavu esimesel poolaastal müüdi 35 Belarusi, olles sellega New Hollandi järel teisel kohal. Kuid tõsi ta on, et võrreldes varasemate aegadega on tema müük tublisti langenud, eriti pärast 2008. aastat, mil Euroopa Liit kehtestas karmimad saastenormid,” räägib Arvi Tammel,

Minski Traktoritehas

Tegelikult ostetakse Eestis Belarus traktoreid endiselt. Kuna nad aga teedel ei sõida, siis ei jõua nad ka registrisse.

kelle ettevõte müüs Belarus traktoreid ka aastatel 1995-2005. “Mina olen kindlalt veendunud, et sellel margil on meie turul oma koht. Küsimus on vaid selles, kui kiiresti jõuab tehas oma tootearenguga sinnamaale, et need masinad oleksid pidevalt registrikõlbulikud vaatamata Euroopa Liidu galopee-

Kokku toodetud 3,76 miljonit traktorit. Töötajaid kokku 33 000, tehases 25 000 (võrdluseks – Eestis töötab põllumajandussektoris kokku umbes 20 000 inimest). Peadirektor alates 12.08.2014 Fjodor Dometenko. 2012. aastal valmis uus jõuülekande komponentide tootmise tsehh, kuhu korraga soetati 64 moodsat CNC-metallitööpinki, investeeringu suuruseks kujunes tosin miljonit eurot. Allikas: Minsk Tractor Works

rivatele saastenormidele. Uue peadirektori entusiasm ja pealehakkamine annab igatahes lootust, et juba lähiajal on Belarus meil taas “tegija”.

Traktori test

John Deere 7290R:

Tagasi käiguvahetuste juurde?! Eelkäija 7280R varustati ainult astmevaba AutoPowr-jõuülekandega, kuid uue John Deere 7290R (nimivõimsusega ECE-R 24 järgi 205 kW / 278 hj) ostjad saavad soovi korral tellida üsna värskelt konstrueeritud käikudega kasti e23. “Tagasivahetuse” põhjustest lugege järgnevatel lehekülgedel.

ohn Deere annab uue 7R-traktori korral väga lihtsa ja selge soovituse jõuülekande valikuks: kõiki töid tegevale “universaaltraktorile” võtke astmevaba AutoPowr, põllutöömasinale aga koormuse all lülitatav e23, mis annab parema veovõime ning on vastupidavam. Kahte jõuülekannet vahetult võrrelda profil küll ei õnnestunud, kuid esimesed OECD poolt Nebraskas läbi viidud testid viitavad tõesti e23-kasti abil mõnedes kiirusvahemikes saavutatud märgatavale veovõime tõusule.

profi / sügis 2015

Kuid uurigem lähemalt DLG testikeskuses meie testiosalisel mõõdetud tulemusi. Kuigi John Deere eelkäijaga võrreldes jahutussüsteemi põhjalikult ümber tegi (jahutusventilaator asub nüüd jälle radiaatori taga!), täidab mootor endistviisi vaid heitgaasinormi IIIB (Tier 4i) nõudeid. Siin tehakse muudatu-

sed 2015. aasta jooksul. Ja nii nagu eelkäijalgi on PVX-mootori töömaht 9 liitrit ning lisavõimsusfunktsioon (boost), mida saab kasutada transporditöödel kiirusel üle 23 km/h ning jõuvõtuvõllitöödel kiirusel üle 0,5 km/h. Nimipööretel lisandub John Deere’i sõnul võimsust 17 kW / 22 hj, maksimaalvõimsuse juu-

www.profieesti.ee

res aga jääb sellest järele vaid 3 kW ehk 4 hj (238 kW / 323 hj). Kuid kui palju sellest jõuab ratastele või jõuvõtuvõllile? Nimipöörete juures mõõtis DLG jõuvõtuvõllil saadavaks võimsuseks 188,4 kW ja koos võimsuslisaga 199,3 kW, mis on korralik tulemus. Maksimaalseks võimsuseks mõõdeti 1800 p/min juures vastavalt 214,4 kW ja 216,1 kW — suurepärane! See tähendab, et ligi 26 kW “täiendavat” võimsust on kasutatav mitte ainult jõuvõtuvõllitöödel, vaid ka kündmisel, ja boost 7290R puhul mingit rolli ei mängi. Samuti meeldis meile, et John Deere suutis jõuvõtuvõllitöid teha madala kütusekuluga — 247 (lisavõimsusega 249) g/kWh nimipööretel ja 238 g/kWh tippvõimsusel. Ja pidage meeles, et AdBlued tankida ei ole tarvis. Seda, et uus 7R tervikuna on veel enam ökonoomsusele häälestatud, näeb ka praktilisele elule paremini vastavatest Powermix-mõõtmistest. Traktori keskmine kütuse erikulu 265 g/kWh on 12 g/kWh väiksem kui eelkäijal — ja koguni 10% madalam kui senitestitud traktorite keskmine. (Meenutame veel korra, et AdBlued ei kasutata). Eelkäija katsetamisel kahjuks veel trans-

profi / sügis 2015

porditööde kütusekulu ei määratud. Kuid uus 7290R käitus ka teedel väärikalt. Kuivõrd uus e23-käigukast annab kiiruse 40 km/h juba 1520 p/min juures ning 50 km/h jaoks vajatakse kõigest 1900 p/min, jäi kütusekulu — vastavalt 527 ja 537 g/kWh — peaaegu 9% senikatsetatud traktorite keskmisest madalamaks. Väga hea tulemus! Suurima veovõime mõõtmisel ei olnud ei mõõdetud võimsus 189,1 kW ega kütusekulu 265 g/kWh paremad kui astmevaba AutoPowr-jõuülekandega eelkäijal. Kuid Nebraskas toimunud mõõtmistes täheldati just kiirusvahemikus 7 kuni 10 km/h kuni 15-hobujõulisi veovõime erinevusi... Jõudsimegi uue e23-käigukastini. Laialt tuntud 16/5-käigukasti järglasena pakub uus täielikult koormuse all lülitatav kast 23 edasi- ja 11 tagasikäiku, mille ülekandearvud on väga ühtlaselt jaotatud. Sealhulgas on olulises kiirusvahemikus 4 kuni 12 km/h saadaval 8 käiku. Käiguvahetus toimub kas roolist vasakul asuva valitsa-reeversihoova abil, millega on ühendatud ka parkimislukk, või paremal käetoel paikneva väikese juhtkangiga, millesse (nagu AutoPowr-ülekande korralgi) on integreeritud väike pöördratas. Lisaks pakutakse nn Auto-

Clutch-funktsiooni (ehk sidurdamist piduripedaali abil). Uus monitor CommandCenter 4600 võimaldab pealegi valida käigukasti kolme töörežiimi vahel: Auto, Custom ja Manual. Automaatrežiim “Auto” tähendab, et juht määrab pöördratta abil traktori maksimaalkiiruse ning selle piires reguleerib sõidukiirust gaasipedaaliga. Mootori pöörded ja kasutatava käigu valib traktor automaatselt. Käik vahetatakse alla siis, kui mootori pöörded on koormuse all langenud 10 protsenti. Kasutaja määratud režiimis Custom aga saab lülituspunkti muuta 14% ja 26% vahel (6% ja 26% vahel jõuvõtuvõllitöödel). Lisaks saab juht määrata, missuguses pööretevahemikus peab mootor töötama osalisel koormusel. Kolmas sõidurežiim on “manuaalne”. Siin saab tuntud viisil (koormuse all) käike vahetada ning kasutada on nii käsigaasihoob kui gaasipedaal. Eriliseks lisandiks on siin nn Efficiency Manager. Kahes automaatrežiimis töötab see pidevalt, Manual-režiimis aga saab kahe nupu abil ette anda kiiruse, misjärel jõuülekanne ise hoiab mootori pöördeid ja valitud käiku optimaalses piirkonnas. Harjumatu on, et selleks tuleb käsigaasi hoob lõpuni ette lükata.

www.profieesti.ee

Traktori test

John Deere 7290R Kütusekulu põllutöödel -20% -10% 0 +10% +20%

Veotööd:

Diislikütuse keskmine kulu 272 g/kWh ja 10,33 l/ha 1 rasked Ader (100% koormus) Kultivaator Ader 2 keskmised (60% koormus) Kultivaator Jõuvõtuvõlli- Diislikütuse keskmine kulu 257 g/kWh ja 3,69 l/ha tööd:

g/kWh

AdBlue

3 rasked Randaal (100% koormus) Niiduk Randaal 4 keskmised (70% koormus) Niiduk Randaal 5 kerged (40% koormus) AdBlue-Mittelwert Niiduk 22,5 g/kWh und 0,64 l/ha Diislikütuse keskmine kulu Segatööd: 277 g/kWh ja 3,95 l/ha

AdBlue

6 Sõnnikulaotur 7 Press

0 g/kWh

Powermix 265 g/kWh

Tabeli all vasakul on toodud Powermix-kütusekulu kõigi seitsme mõõdetud tööliigi keskmisena. Jaotistes “Veotööd”, “Jõuvõtuvõllitööd” ja “Segatööd” on punases kirjas toodud mõõdetud kütusekulu nii grammides kilovatt-tunni kohta kui liitrites hektari kohta. AdBlue (tegelikult käitlusmaterjali, mitte kütuse) kulu on näidatud parempoolses tulbas. Kütusekulu diagrammi kollane keskjoon näitab kõigi varem Powermix-meetodil testitud traktorite keskmist kütusekulu. Ribade pikkused näitavad, kui palju katsetatav traktor vastavas jaotises keskmisest protsentuaalselt paremini (roheline) või halvemini (punane) esines. Praegu on kõigi testitud masinate keskmine Powermix-kulu 294 g/kWh. John Deere 7290R kütusekulu jääb kõigil töödel keskmisest madalamaks.. Powermix-mõõtetsükli keskmine diislikütuse kulu oli senitestitud traktorite keskmisest 9,7% madalam. AdBlued traktor ei kasuta.

Kütusekulu transpordil -20% -10% 0 +10% +20%

Horisontaalil (40 %) @ 40 km/h

g/kWh 100 AdBlue kulu

@ 50 km/h @ 60 km/h Tõusul (50 %) Suurimal tõusul koormaga Paigalseisul (10 %) Tühikäigul Transporditööde keskmine kütusekulu @ 40 km/h

527 g/kWh

ilma AdBlueta

@ 50 km/h

537 g/kWh

ilma AdBlueta

@ 60 km/h

–

DLG viib veotööde katse läbi kõva kattega teel. Testitav traktor veab (jõuvõlli mõõdetud võimsusega kohandatud) haagist ringmarsruudil. Kõiki mõõtmisi korratakse kolm korda. Lõpptulemus saadakse kaalutud keskmisena, millest sõit mägistel teedel annab 50%, sõit horisontaalsel teel 40% ja tühikäigul töötamine 10%. Diagrammi kollane keskjoon näitab kõigi varem veotöödel katsetatud traktorite keskmist kütusekulu. Ribade pikkused näitavad, kui palju katsetatav traktor vastavas jaotises keskmisest protsentuaalselt paremini (roheline) või halvemini (punane) esines. Praegu on kõigi testitud masinate keskmine kütusekulu maksimaalkiiruse 40 km/h juures 605 g/kWh ja 50 km/h juures 589 g/kWh. John Deere 7290R kütusekulu oli tasasel maal 40 km/h sõites ja mäkketõusul tublisti alla keskmise, 50 km/h juures aga veidi keskmisest kõrgem. Tühikäigul kulutas traktor keskmisest oluliselt rohkem kütust. Keskmine Powermix-kulu 40 km/h juures oli 12,9 % ning 50 km/h juures 8,8% madalam senitestitud traktorite keskmisest.

profi / sügis 2015

Katsetajaid rõõmustavad kõrge võimsus ja madal kütusekulu. Mootor ei nõua AdBlue-lisandit, kuid ei täida ka veel heitgaasinormi IV nõudeid. Jahutusventilaator kolis taas radiaatoripaki taha.

Kiirushoidiku kasutamisel tuleb soovitud kiirus määrata käiguvalitsal paikneva pöördratta abil, kiiremini ja aeglasemalt liikuda saab käiguvalitsat kasutades. Kahjuks ei suutnud mootori ja käigukasti juhtelektroonika oma koostöös vähemalt katsetatud traktoril alati täpselt etteantud kiirust saavutada. Siin võiks John Deere midagi ette võtta. Pidevalt suurtes piirides muutuva koormusega töötamisel (näiteks täis ja tühi lägatsistern vmt.) oleks kena, kui saaksime salvestada kaks paigaltvõtukäiku ja neid vajaduse järgi kiiresti vahetada. Jõuvõtuvõlli pöörlemissagedusi on e23-ülekande puhul kolm: kas 540E/1000/1000E või 540/540E/1000. Nende valik toimub mugavalt terminalil. Siin saab koguni jõuvõtuvõlli soovitud kiiruse ette valida, ja gaasihoovaga “täisgaasi” andmisel valib juhtelektroonika ise mootori sobivad pöörded. (Samuti tuleb toimida ka tavalist pöörete arvu mälu kasutades). Peamiselt USA ohutuskaalutlustest lähtuvalt tuleb jõuvõtuvõlli väline juhtimine eelnevalt kabiinist aktiveerida. Testitraktoril rakendus jõuvõtuvõll üsna rohmakalt, kuid John Deere’i sõnul saab sujuvust teatud alammenüüst seada. Hüdrosüsteemis saate valida kahe aksiaalkolbpumba vahel — põhivarustusse kuuluva tootlikkus on 163 l/min, 860 € eest saab 223 l/min tootva www.profieesti.ee

Mida täpsem tegu, seda rohkem tulu

dihaldur Klien

Eraisiku ndus panga te ettevõt ikele sobivad oman teenused a pang

Finants ee uute se rimine ad soetam mete in hoone e, te ehitam ine

Va rak sea ind d lu kin hoo met n d õn lusta et ne va tu stu

ne mi eri ste de ve ba ite In va end ine h va utam ig pa

Nõustamine Eluk ude ettevõtte g o in vo ne t a ö h öan dlust ﬁnantstervise Ra htimi e d t ö ötaja jap us j ju emat a e hindamine, uute t e d k r i a i skid e elug nsio p eg a t v õ u e i m g a n s a e n r l u h a s m t e u tä mine ja pe aand seotu st a kse analüüs a n d ma õimald dele e, pan sionis mine v ienti ust s e ine am e kl ine m e s

Klient

ng ak on tor id

SEB Ette nõu võtte stamin e

t 24

Pa pa rtne kku rite mis ed

Registreerige nõustamisele www.seb.ee/arikliendihaldurid

li he k a v i us st hv õrgu a R v

Toote- tid lis spetsia

Põllumajandusettevõtte terviklik nõustamine

III pensionisamba kindlustustooteid pakub AS SEB Elu- ja Pensionikindlustus. AS SEB Elu- ja Pensionikindlustus ja AS SEB Pank vahendavad AS-i SEB Varahaldus pensionifonde. Enne tööandjapensioni osas otsuse tegemist palume tutvuda kindlustuslepingu tingimustega ja/või fondi osakute avaliku pakkumise prospekti, lihtsustatud prospekti ja muu III samba pensionifondide kohta avaldatud teabega SEB kodulehel www.seb.ee. Enne lepingu sõlmimist tutvuge tingimustega www.seb.ee ja vajadusel küsige lisainfot pangakontorist. Varakindlustust pakub UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaal. SEB Pank tegutseb UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaali kindlustusagendina ja on kantud Finantsinspektsiooni kindlustusagentide nimekirja, mille leiate aadressilt www.fi.ee.

Traktori test

Müratase 69,9 dB(A) kuulub maailmaklassi nagu ka päratus kabiinis kasutatud materjalid ja viimistlus. Istet saab suures ulatuses pöörata.

Integreeritud parkimislukuga reeversihooba saab tellida ka roolist paremale. Terminal 2630 on vajalik iTec Pro-automaatika jaoks, kuid asub kaunis kehvas kohas.

Kiirused käikudel „e23“ 23 edasi- ja 11 tagasikäiguga, koormuse all lülitatav reevers, parkimislukk, palju automaatikafunktsioone, 50 km/h @ 1900 p/ min.

23 edasi- ja 11 tagasikäiku

-60 -50 -40 -30 -20 -10

10 20 30 40 50 60

kiirus (km/h)

8 käiku vahemikus 4-12 km/h 5 4.3 5.0 6 5.7 7 6.6 8 7.5 9 8.7 10 10.0 11 11.5 12 13.3 13 14 15 0

kiirus (km/h)

profi / sügis 2015

CommandCenter 4600 menüüde ülesehitus on väga hea. Põlluotsapöörete seadistamise ning kliimaseadme juhtimise nupud keset käetuge on aga üksteisega liiga sarnased.

pumba, mis oli ka testitraktorile paigaldatud. Sellega mõõtis DLG suurimaks vooluhulgaks ligi 225 l/min ning kasutatavaks hüdrauliliseks võimsuseks märkimisväärse 62 kW — väga hea! Sama kiitvaid sõnu saab öelda süsteemist tarbitava õlihulga — 85 l — ning hüdroväljavõtete arvu kohta. Viimaseid saab olla üheksa, neist 6 taga ja 3 ees. Hüdroväljavõtteid saab terminalil väga mugavalt seada nii hulga kui aja järgi, kuid ehk veel tähtsamgi on, et neidsamu seadistusi võimaldavad üksjagu mugavamalt teha käetoel asuvad lülitid. Käetoele saab tellida uue väikese juhtkangi (1000 €), millega saate juhtida nii (vabalt valitavate) hüdroväljavõtete tööd kui ka käike vahetada. Kahjuks ei toeta käetugi ISO-siini funktsioone ega saa sealt reeversit lülitada. Nagu hüdraulilisest võimsusest, nii ka tõstevõimest uuel 7R-il puudust pole. Tehase pakutav eesmine rippsüsteem (5650 €) suudab DLG andmeil tõsta 3,4 tonni ning pakub asendi kontrolli funkt-

siooni ja traktorivälist juhtimist. Soovi korral — mullatööde jaoks — saab süsteemile lisada tugevdustala (push bar). Tagumine rippsüsteem suudab tõsta 7,6 tonni, mida on üksjagu rohkem kui eelkäija, ja enam kui piisavalt 5-tonnise haakeseadme tarvis. Meile meeldis sügavuse seadmise juhtratas, mis täiendab kiirseadmise proportsionaalhoova funktsioone. Millega jõudsimegi 7R kabiinini. On üsna kindel, et see on siiani traktorite maailmas teistele eeskujuks, ja jutt ei ole siin ainult suurusest või eeskujulikust mürasummutusest (müratase vaid 69,9 dB(A)). Sama kõrgest klassist on kasutatud materjalid ja nende töötlus, ning kõige tähtsamana ergonoomika. Siinkohal tahame esile tõsta uut 10-tollise ekraaniga terminali CommandCenter 4600. Selle menüüde ülesehitus on väga hea ning kiirvalikunupud lihtsustavad kasutamist veelgi. Väikeseks puuduseks võib lugeda, et viimased asuvad ekraani alaääres ning neid tabada ei ole väga www.profieesti.ee

Tuhanded tihumeetrid! Kaitsekindaid polegi?

Mõned tegevusalad lihtsalt on suurema ootamatuse riskiga. Kord veab alt tehnika, siis jälle lohakas töötaja. Ebameeldivate üllatuste poolt põhjustatud kahju aitab vältida PZU Kindlustus.

Kindlustus ettenägelikule ettevõtjale

• tehnika ja seadmete kindlustus • vastutuskindlustus • veosekindlustus • garantiikindlustus • varakindlustus Võta ühendust, meilt leiad oma ettevõttele sobiva!

1526 pzu.ee Tutvu kindlustustingimustega www.pzu.ee ja vajaduse korral pea nõu telefonil 1526. Kindlustusteenuse pakkuja on PZU Kindlustus.

Traktori test

Tõstejõud ja tõstejõu vajadus John Deere 7290R: punane kõver näitab läbivat tõstejõudu (90% maksimaalsest) alumiste aiste ühenduspunktides. Kollane kõver näitab tõstejõudu lühendatud tõmmitsatega — tervelt 1200 daN rohkem vaid 4 cm võrra lühema tõstepiirkonna juures. Enam kui 7,5-tonnine läbiv tõstejõud tähendab, et 7R saab ka raskeimate rippagregaatidega hakkama. Tõstejõud (daN)

11 000 10 000 9000 8000 7000 6000 5000 4000 3000 2000 1000

Kultivaator-külvik 5000 kg

Ader 2000 kg

100 110 120 Tõstekõrgus (cm)

Eesmine rippsüsteem: läbivalt 3402 daN, tõstekõrgus 71,7 cm Pikk tõmmits: läbivalt 7587 daN, tõstekõrgus 82,8 cm Lühike tõmmits: läbivalt 8750 daN, tõstekõrgus 79,1 cm

lihtne, kui traktor on ka juhtkangiga varustatud. Pigem oleks võinud käetoel ruumi teha kliimaseadme ja raadio juhtimisseadmete arvel, mille kiire kättesaadavus ei ole nii tähtis. Märgime ka, et iTec Pro-mooduli jaoks on täiendavalt tarvis tellida ka eraldiseisev monitor 2360, millest küsitakse 5000 eurot. Kui iTec-automaatikast rääkida, siis võiks soovida, et John Deere teeks neli põlluotsapöörete, nelikveo ja diferentsiaalilukustuse juhtimiseks määratud nuppu üksteisest rohkem erinevaks, kas või värvilt. See-eest aitab tööd mugavamaks teha Layout Manager, mille abil kasutaja saab koostada endale sobivaima ekraani ülesehituse. Peale selle aitavad juhti veel Access Manager ja Service Adviser Remote, kuid nende kirjeldamine nõuaks omaette artiklit. Tagarattaid võib 7290R-le paigaldada kuni 2,15 meetri kõrguseid — väga hea. Testitud masina tagarehvid olid küll “kõigest” 2,05 m kõrgused mõõduga 710/70 R 42. Traktori tühimass on 11,1 tonni, millega ta torkab teiste hulgas silma — selles klassis on tubli kaks tonni kergemaid. Pidurite katsetamisel mõõtis DLG suurimaks aeglustuseks 4,4 m/s². Maksimaalne lubatud mass 16 tonni jätab kandevõimeks täiesti korraliku 4,9 t. Ka 12,20-meetrise läbimõõduga pöördering (rehvid 600/70 R 30, rööbe 2,09 m) on klassi keskmisest parem. Kuid veel profi / sügis 2015

Tõstevõimet ja hüdraulikavõimsust pakub 7R ohtralt. Poritiivad meenutavad milleski vana Lanz Bulldogit.

rohkem tõuseb 7290R võistlejate hulgast esile sõidumugavuse asjus. Vedrustatud esisilla (koos piduritega) saab 900 euro eest. See töötab suurepäraselt ja koos ActiveSeat-istmega ei jäta midagi soovida. Siiski soovitab John Deere palju transporditöid tegevale traktorile 3570 eurot maksva aktiivistme asemel tellida 4360 € eest kabiinivedrustuse, mis tegevat elu veel mugavamaks. Proovida meil seda kahjuks ei õnnestunud. Kui teil tuleb sageli pimedas tööd teha, soovitame soetada 2280 eurot maksva 22 valgusdioodprožektorist koosneva valgustuspaketi, mis annab uskumatult head valgust. Hooldusest kuigi pikalt rääkima ei pea. Väga pikkadeks tööpäevadeks ei pruugi 544-liitrisest diislikütuse paagist piisata, kuid vähemasti ei pea te AdBlue pärast muretsema. Mõistlikud on nii 27 liitri mootoriõli kui 160 liitri jõuülekande- ja hüdrosüsteemiõli vahetusvälbad (vastavalt 500 ja 1500 töötundi). Määrimispunktid on senisest paremini ligipääsetavad. Hindadega nii libedalt ei lähe. Põhivarustuses maksab 7290R 175 360 eurot, katsetatud traktori hinnale lisasid esisillavedrustus ja suuremad rattad aga üle 25 000 €. Ja nimekiri läheb edasi: eesmine rippsüsteem koos juhtimisega maksab 6650 €, ActiveSeat 3570 €, õhkpidurid (mida ikka käitab väike kompressor) 3550 € ning CommandCen-

ter koos 2630-ekraaniga üle 5000 €. Lisagem veel StarFire-navigatsioonisüsteemi vastuvõtja ja AutoTrac-roolimissüsteemi aktiveering umbes 9000 euro eest, samuti mitmeid pisiasju nagu valgus- ja raadiopakett (3250 €), võimsam õlipump, lisa-hüdroväljavõtted ja Power beyond-liitmikud (4000 €), rääkimata nahkistmetest, köetavatest peeglitest ja külmutuskapist (kokku 2000 €). Sel viisil jätkates jõuate kiiresti 300 000 euro piirini (olgu-olgu, koos käibemaksuga). Kokkuvõtteks leiame: uus 7290R on võimas, säästlik — ja eelkõige vaikne! Pealegi jätab tema uus koormuse all lülitatav e23-käigukast 16 edasi- ja 5 tagasikäiguga eelkäija igas mõttes varju. Peale ülekandearvude väga hea jaotuse on uustulnukal nii palju funktsioone ja seadistusvõimalusi, et võib lausa hakata mõtlema lihtsustamistele. Ning küsimusele “kas tagasi käiguvahetuste juurde?” võime julgelt vastata: “Jah, tagasi käiguvahetuste juurde!” Ühele poolt näitavad ameeriklaste katsetused, et uus käigukast annab madalamatel kiirustel parema veovõimsuse kui astmevaba AutoPowr, teisalt aga kinnitavad DLG transporditööde mõõtmised, et e23 töötab ka teedel hästi. Ning et käikudega kasti töökindlamaks peetakse, pole eriti imestada, et e23 maksab John Deere’i hinnakirjas kõigest 4500 eurot vähem kui AutoPowr. www.profieesti.ee

Traktori test

Veel tähelepanekuid praktilisest elust Siin pole tegu testihinnete kokkuvõtte ega lõpphinnanguga, toome ära vaid mõned praktikas ilmnenud positiivsed ja negatiivsed detailid.

Positiivne Soovi korral koodiga süütevõti Bluetooth-vabakäesüsteem ja laadimispistikuga telefonipesa Mugav kaassõitja iste turvavöö ja lauaga Suletud panipaigad Kolm päikesevarju ja klaasipuhasti harja Suur sisepeegel Lukustatav, ketiga kinnitatud kütusepaagi kork Astmed ja käepide ka paremal küljel Elektriliselt teleskoopvardal nihutatav ja seatav peegel

Negatiivne Reeversihoob konsoolil tundub kipakas Suunatulede lüliti on väike ja roolist liiga kaugel; tagastumisfunktsioon tahab harjumist Tagaaken avaneb ainult pisut, paremal pool pole sulgemiseks käepidet Nii taga- kui (eriti) esiakna puhastatav osa on liiga väike Esirataste poritiivad võbisevad

Väga valge: 22 LED-töötuld annavad vaimustavat valgust erinevalt tänavasõiduks ette nähtud laternatest.

Väga värske: aktiivjahutusega panipaik hoiab teie suupisted ja joogid külmad.

Väga paindlik: Layout Manager aitab igal juhil oma menüüsid koostada ja salvestada.

Liiga väike: nupud on pisikesed ega ole väljavõtete jaoks vabalt programmeeritavad; jõuvõtuvõll tuleb kõigepealt aktiveerida.

Liiga keeruline: ülemise tõmmitsa hoidik võib küll olla insenerikunsti saavutus, kuid pole eriti praktiline.

Liiga kõrge: ukselink on juba 2,05-meetriste rehvide korral vaevu kättesaadav.

Praktilised kogemused Mida omanikud ütlevad John Deere 7R ja e23-kasti kohta Võimas ja mugav Philippe Lavandier Unseburgi firmast hoolitseb suure hulga põldude eest, kus kasvatatakse muuhulgas peeti, kartulit ja sibulat. “Saime oma 7270R alles mõne nädala eest vana 7930 asemele ning oleme temaga umbes 300 tundi töötanud. Kõigepealt teraviljakoristusel, siis 6-meetrise Köckerling Vario kultivaatoriga ning lõpuks Tebbe sõnnikulaoturiga. Kui-

võrd juba varem olime oma 6R-traktorite juures märganud, et DirectDrive-käigukast võimaldab suuremat võimsust kui astmevaba AutoPowr, siis soovisime ka 7R saada uue e23-kastiga. Ning otsustasime õigesti — traktoristid on vaimustuses nii võimsusest kui sõidumugavusest. Pealegi eeldame, et käikudega jõuülekanne on vähemalt sama töökindel kui varasemast tuttavad 7000. ja 8000. seeria traktorite käigukastid.”

Suur mootor, suured rehvid

Philippe Lavandier: „Uus 7R on küll säästlik, kuid kütusepaak on ikkagi liiga väike!“

profi / sügis 2015

Heinbockelis tegutsev alltöövõtja Michael Behrens tellis 7290R vanema Fendt 926 asemele, peamiseks ülesandeks töö Krone niidukikombinatsiooniga. “Üheksaliitrise töömahuga mootor ja suured rattad panid meid 800. seeria Fendti asemel John Deere’i traktorit eelistama. Pealegi on kabiinis nii viimistlus kui mugavus tublisti kõrgemal tasemel.”

Michael Behrens: „Et otsustasime John Deere’i kasuks, saame hakkama ilma AdBlueta.“ Samal ajal soetas Behrens ka ühe 7250R vana 7810 asemele, mis töötab koos Krone laadurhaagisega ZX 400. “Kabiinivedrustus tagab hea sõidumugavuse, kuid pikad poritiivad pärsivad manööverdamisvõimet. Ka reevers võiks kiiremini töötada.” Behrensi traktoritele on küll paigaldatud astmevaba AutoPowr-jõuülekanne, kuivõrd ostu ajal polnud e23 lihtsalt veel saadaval. Igal juhul tahab ettevõtja ka selle käigukasti ära proovida.

www.profieesti.ee

Laius: 274 cm; pikkus: 603 cm (eesmise rippsüsteemiga); kõrgus: 331 cm (kabiin)

John Deere 7290R Tehnilised andmed

Testikeskuse mõõtmised

Hinnangud

Mootor: 205 kW/278 hj (ECE-R 24 järgi) @ 2100 p/min; max. võimsuslisaga 238 kW/323 hj, vedelikjahutusega 6-silindriline DPS PVX, heitgaasinorm IIIB (Tier 4 i) kübemefiltri ja EGR-ga, ei kasuta AdBlued; töömaht 9,0 l; kütusepaak 544 l

JVV võimsus (ilma/koos võimsuslisaga) maksimaalne (@1800 p/min) 214,4/216,1 kW nimipööretel 188,4/199,3 kW

Mootor BB Võimsuskõver 1,4 Kütusekulu 1,2 Veovõimsus/jõuvõtuvõlli võimsus 1,5 Võimsus ja võimsuskõver ning kütusekulu head, AdBlued ei ole vaja; veo- ja JVV-võimsused väga head.

Käigukast: 23/11 käiguga, koormuse all lülitatav ja reverseeritav kast „e23“ parkimispiduri, tempomaatide ja automaatikafunktsioonidega, 50 km/h @1900 p/min), tagurpidi kuni 30 km/h Pidurid: märjad ketaspidurid taga ja ees, nelikveolülitus; eraldi käsipidur; soovi korral pneumosüsteem Elektrisüsteem: 12 V, 2 akut külmkäivitusvooluga á 925 A, generaator 200 A, soovi korral 240 A; starter 4,5 kW/6,0 hj

Diislikütuse kulu (ilma/koos võimsuslisaga) suurimal võimsusel 238/238 g/kWh nimipööretel 247/249 g/kWh absoluutne maks. ilma/koos võimsuslisaga 61,3/59,2 l/h Pöördemoment (ilma/koos võimsuslisaga) maksimaalne 1200/1197 Nm (@1600 p/min) pöördemomendi kasv 40/32 % pöörete langus 24/24 % paigaltvõtumoment 112/106 % Käigukast Käike kiirusvahemikus 4 kuni 12 km/h 8

Rippsüsteem: Kat. III; Elektrooniliselt reguleeritav, lisavarustuses eesmine rippsüsteem ja eesmine jõuvõtuvõll

Tagumise süsteemi tõstejõud (90 % maksimaalsest õlirõhust) all/keskel/üleval 7587/8973/10 089 daN tõste koormusega 82,8 cm (23 kuni 105,8 cm)

Hüdrosüsteem: Aksiaalkolbpump tootlikkusega 223 l/min (põhiv. 162 l/min), 200 bar, kuni 9 hüdroväljavõtet (6 taga, 3 ees) aja/ hulga reguleerimisega; 85 l õli saadaval

Eesmise süsteemi tõstejõud (90 % maksimaalsest õlirõhust) all/keskel/üleval 3402/4185/5355 daN tõste koormusega 71,7 cm (19,7 kuni 91,4 cm)

Jõuvõtuvõll: 540E/1000/1000E või 540/540E/1000, vahetatav otsik: 1 3/8 või 1 3/4 tolli, 6, 20 või 21 nuuti, elektrohüdrauliliselt lülitatav

Hüdrosüsteemi võimekus töörõhk 198 bar suurim tootlikkus 224,8 l/min suurim võimsus 61,9 kW (216 l/min, 172 bar)

Sillad ja veermik: äärikutega tagasild lamelldiferentsiaalilukuga (elektrohüdrauliliselt lülitatav nagu ka esivedu); testitraktori rehvid 600/70 R 30 ees, 710/70 R 42 taga

Veovõimsus suurim 189,1 kW @1800 p/min nimipööretel 165,2 kW

Hooldus: mootoriõli 27 l (vahetusvälp 500 h); käigukasti-/hüdrosüsteemi õli 160 l (1500 h); jahutussüsteem 27 l Hind: põhivarustuses 175 360 € (hinnad Saksamaal, käibemaksuta); vedrustatud esisild 25 330 €; eesmine rippsüsteem al. 6650 €, eesmine JVV 3770 €; AutoTrac-roolimine SF3000 koos SF1: 5770 €

Võimsus ja pöördemoment Võimsus (kW) Pöördemoment (Nm) Kiirendus

210 175 140 105 70 35 0 1000

Nm 1500

2000

1100 1000 900 800 2500

Mootori pöörded (p/min)

Kütusekulu Absoluutne (l/h)

60 50 40 30 20 10 0 1000

Suhteline (g/kWh)

l/hr

1500

300 g/kWh 250 200 2000 2500

Mootori pöörded (p/min)

profi / sügis 2015

Müratase (koormatud mootoriga, juhi kõrvade juures) kabiin suletud/avatud 69,9/85,8 dB(A) Pidurdusvõime suurim keskmine aeglustus survejõud pedaalile

4,4 m/s2 39,8 daN

Pöördediameeter esiveota

12,20 m

Testitraktori kaalud ja mõõtmed esisilla koormus 4530 kg tagasilla koormus 6570 kg tühimass 11 100 kg täismass 16 000 kg kandevõime 4900 kg võimsuskaal 52 kg/kW telgede vahe 293 cm rööbe ees/taga 209/203 cm kliirens (kuul-haakepeaga) 46,0 cm

jõuvõtuvõll 540

Võim- p/min g/ sus kWh 100% -

säästu-JVV 540E

100% 1750 237 60,4

jõuvõtuvõll 1000

100% 1950 243 61,4

säästu-JVV 1000E

100% 1750 237 60,4

l/h -

mootor täispööretel

80%

max 259 49,3

suur võimsus

80%

90% 245 46,7

transporditööd

40%

90% 280 26,7

väike võimsus, ½ pööretest 40%

60% 240 22,9

suur võimsus, ½ pööretest

60% 237 33,9

60%

Veermik BB Rool 1,6 Nelikvedu ja diferentsiaalilukk 1,3 Käsi- ja jalgpidur 2,0 Esisilla/kabiini vedrustus 1,0/Mass ja kandevõime 2,3 Väga hea roolitavus ja väike pöördediameeter, esisilla vedrustuse ja ActiveSeati koostöös kõrge sõidumugavus, suur tühimass, kuid ikkagi piisav kandevõime. Rippsüsteem/hüdraulika BB Tõstejõud ja tõsteulatus 1,0 Käsitsetavus 1,2 Hüdrosüsteemi võimsus 1,0 Hüdroväljavõtted 1,3 Liitmikud 1,0 Tõstejõud väga hea nagu ka käsitsetavus; suurema pumba tootlikkus väga kõrge, väga head hüdroväljavõtted ja liitmikud ahtris. Kabiin BB Ruumikus ja mugavus 1,1 Nähtavus 1,3 Küte ja tuulutus 1,5 Müratase 1,1 Elektrisüsteem 2,0 Viimistlus 1,5 Hooldus 1,5 Avarus, mugavus ja nähtavus suurepärased, nagu ka müratase; parandada saab detaile nagu klaasipuhastid või tagaakna avanemisnurk.. Sobivusprofiil Lihtsad nõudmised

EE E

B BB

Keskmised nõudmised

Kütusekulu tavalistes režiimides Töörežiim

Kiirendus

265 g/kWh 277 g/kWh

Käigukast B Käikude sobitus/funktsioonid 1,5 Lülitatavus 1,5 Sidur, gaas 1,5 Jõuvõtuvõll 1,5 Koormuse all lülitatav kast käikude väga hea sobitusega ning automaatikafunktsioonidega, kuid vähem mugav kui astmevaba, reevers ainult kas paremal või vasakul, jõuvõtuvõllil kolm pöörlemissagedust.

Kõrged nõudmised Põllutööd Rohumaatööd Transporditööd Frontaallaaduritööd Hind Saksamaal

Madal

Kõrge

186 500 kuni 194 500 €

põhivarustuses käibemaksuta; andmed pärinevad profi traktorikataloogist. Hindamissüsteem: BB väga hea, B hea, Z keskmine, E alla keskmist, EE puudulik . Koondhinne ei pruugi võrduda üksikhinnete aritmeetilise keskmisega.

www.profieesti.ee

Pikk test

Fendt 724 Vario:

Meister iga töö peale Fendti hinnakiri on ikka üpris valus vaadata olnud, kuid paljud selle margi pooldajad ütlevad, et kõrge jääkväärtuse tõttu ei olegi Fendti pidamine mistahes teise kvaliteetmargi traktorist kulukam. Kuid et pruugituna head hinda hoida, peab Fendt hästi tööd tegema, ja — mis pole vähem tähtis — hästi vastu pidama. Uurime, missugune 4400 tundi töötanud mudeli 724 tervis on.

valikkuse ette jõudnud 2011. aasta suvel, tähistas Fendti 700. seeria kolmas põlvkond Baieri traktoriehitaja jaoks suurt sammu edasi. Esialgne Vario-seeria oli tootmisse jõudnud juba 1998. aastal, ja kogu selle aja olid “keskkaallased” olnud firma parimaks müügiartikliks. Nii alltöövõtjad kui talunikud leidsid, et algsed “seitsmesajad” ja “kaheksasajad” tabasid kõige täpsemini kompromissi massi, võimsuse ja tehnoloogilise keerukuse vahel. Algul jäid 700. seeria võimsused 120 ja 180 hobujõu vahele ning kõik traktorid olid varustatud astmevaba Vario-jõuülekandega, mis tollal kuulus tippklassi. Kuid hoolimata hämmastavast müügiedust oli 90. aastate lõpus tunda, et “seitsmesajad” hakkavad vanaks jääma. Nende pontsakas putukasilmaline nina ei sobinud enam Fendti hiljuti värskendatud 800. ja 900. seeria traktoritega, ning — mis veel kehvem — kitsas kabiin sai üha enam kriitikat juhtidelt, kes nägid, kui mõnusalt tunnevad end kolleegid teiste värvikombinatsioonidega masinates. Nii oligi 2011. aastaks 700. seeria juba ammu värskendust vajanud, ning nii edasimüüjad kui traktoristid hingasid kergendatult, kui uuelt masinalt katted eemaldati. Algul kuulus valikusse kolm mudelit: 720, 722 ja tippmudel 724, võimsustega vastavalt 200, 220 ja 240 hobujõudu. Need masinad olid mõeldud asendama väiksemaid 800. seeria traktoreid. Peagi jõudsid tootmisse ka väiksemad, 145-, 165- ja 180-hobujõulised traktorid, mis olid ette nähtud asuma vana 700. seeria masinate asemele. Kõige suuremaks väliseks uuenduseks võib lugeda uut viie piilariga kabiini Visio Plus, mille silmatorkav kumer tuuleklaas pöördub katusesse andmaks katkestamatu

vaate taeva poole. Uued 7- ja 10-tolliste ekraanidega Varioterminal-monitorid võeti üle suurematelt traktoritelt, nendega koos jõudis “seitsmesajani” ka automaatroolimissüsteem Vario-Guide. Peale LED-valgustite ja kroomitud dekoori said traktorid ka uue kujunduse, mis sarnaneb firma teiste seeriate omaga. Kuid kõige tähtsamad muutused leidsid aset mootorikatte all. Nagu varemgi, töötab seal Deutzi 6,06-liitrine kuuesilindriline, kuid heitgaasinormi IIIA (Tier 4) täitmiseks võeti kasutusele selektiivkatalüsaator SCR — ja seega AdBlue-lisand. Olles üks esimesi SCR-katalüsaatoriga traktoreid turul, ehmatas see oma kahe paagikorgiga traktoriste, kes seni olid harjunud, et traktorisse tuleb töötamiseks üksnes kütust lisada. Nüüd on AdBlue juba üsna tavaline, kuid tollal ei tahetud uut tehnoloogiat kiiresti omaks võtta. Ei jõuülekande ega ülesehituse poolest ei sarnanaud uued “seitsmesajad” vanade 800. seeria traktoritega, mille asemele nad asusid. Raam, tagasild, esisild ning astmevaba jõuülekanne Vario CVT tehti tugevamaks, et need peaksid vastu 240 hobujõuni kasvanud võimsusele. Tagumise rippsüsteemi tõstevõime kasvas 500 kg võrra. Hüdroväljavõtteid sai tellida kuni 7 vana 820 viie asemel.

Testimasin Pole ime, et 700. seeria võimsaim mudel on ka populaarseim, seetõttu püüdsime leida oma kaunis lühikese elu jooksul võimalikult palju töötanud 724. Endise renditraktorina poolteise aasta eest uude koju jõudnud masinal oli siis turjal 900 töötundi. Sestpeale on neile lisandunud 3500, ja seda kõige mitmekesisematel töödel.

Pikk test

4 4 5 3.0h

profi / sügis 2015

www.profieesti.ee

Testi-724 tööpõld on lai — haagiste vedamisest külvamiseni ja frontaallaaduri käitamiseni.

profi / sügis 2015

www.profieesti.ee

Pikk test

tiselaoturi ja silohaagise korral kulus võimsus sageli ära, eriti künklikul maastikul, kus testitav masin suurema osa ajast liigub. Kuid tõeliselt pani mootori võimed proovile 9-meetrine niidukikombinatsioon, eriti veidi hilinenud esimesel niitel karmi rohtu lõigates. Ning rasketel savimuldadel võis traktor Väderstadi kultivaatoriga hätta jääda, kui selle töösügavuseks oli seatud 200-225 mm. Tõsi, mulahari-

korda aga paikneb täpselt vasakpoolse esiratta taga ning täitub töö käigus poriga, tehes filtri iga 500 töötunni järel nõutud vahetamise ebameeldivaks, pealegi võib pori AdBlue-ringlusse sattuda. Filtri võiks ümbritseda suletud kattega. Kuid ega õhufiltriga parem lugu pole: kui traktorile on laadur paigaldatud, on filtrit raske kätte saada ning paratamatult puutub see kokku määrdega laaduri peatelje niplitest. Multifunktsionaalne juhtkang ja värviline puuteekraan valmistasid katsetajatele kõige rohkem rõõmu. “Arvutikasutamine” on piisavalt lihtne, et traktori kõiki kavalaid omadusi viitsitaks igapäevaelus ka tegelikult kasutada.

Kabiin on varasemate Fendtidega võrreldes tohutu samm edasi. Viis piilarit ja katusesse ulatuv tuuleklaas annavad takistusteta väljavaate.

Suure osa tööajast veedab Fendt teedel, vedades kas 16-tonnist silohaagist või väetiselaoturit. Viimasega koos kasutatakse ka laadurit Fendt 5X90. Veovõimet on aidanud testida veel Väderstadi 3-meetrine kultivaator ning 4-meetrine külvik Rapid. Mullaharimisriistade parki täiendab Kvernelandi viiesahaline ader, suvel aga on tõsises kasutuses Lely kolme niiduki 9-meetrise töölaiusega kombinatsioon. Selliseid universaaltraktoreid soetataksegi sageli pruugituna, lastes hinnalanguse esimese, kõige valusama osa kanda kellelgi teisel. Masinad teevad tõsist tööd, kogudes aastas vähemalt 2000 töötundi ning jõudes 6000-8000 töötunnini, kui neid hakatakse välja vahetama. Astmevaba jõuülekanne on ülalkirjeldatud töödel üldiselt eelistatud, kuigi praegu on — sõltumata margist — mõningat ebakindlust selle tüübi vastupidavuse ja ökonoomsuse asjus

Mootor Kuuesilindrilise 6,06-liitrise Deutzi mootori nimivõimsus on 220 hj, mis on enamiku ülesannete jaoks piisav. Väeprofi / sügis 2015

Parema külje trepiastmete all asuv riistakast mahutab vaid tagavarajõuvõtuvõlli ja mõned rippsüsteemi varuliigendid, ...

…niisiis on tööriistade jaoks ette nähtud märksa suurem plastkast, kuid vargakindel see ei ole.

misel pole piiravaks mitte mootori võimsus. Fendt 724 nõrgimaks kohaks on siin hoopis haardevõime. Ta on võimas, kuid kerge ning nõuab seepärast suurt hulka ballasti. Tõsisema mullaharimise jaoks riputatakse ta ninale 1500-kilogrammine ning kummalegi tagarattale 600-kilone raskus. Ninaballasti on tarvis ka Amazone 3600-liitrise väetiselaoturiga töötamisel, sest paar tagaossa paigutatud 600-kilost väetisekotti teevad traktori esirattad ohtlikult kergeks. Hoolduse lihtsus on asi, millest 724 puhul on raske rääkida. AdBlue filter asub kütusepaagi õõnsuses. See oma-

Lampide vahetamine on ebamugav — raami eemaldamiseks tuleb lahti keerata kolm (roostes peadega) kruvi ning seejärel veel kaks lambipesade juurde pääsemiseks.

Remondipäevik Fendt 724 Vario 1 2 0 0.0

tundi

Vasakpoolne uks katki (G)

2 8 0 0.0

tundi

Lõhkenud toru väljalaskekollektori ja turbolaaduri vahel (korduv viga) (G)

4 3 3 3.0

tundi

Vahelduva loomuga elektrihäire kütuse sissepritsesüsteemis (G) = garantii korras

www.profieesti.ee

Tuhatnelja kõigil neljal.

TÄIESTI UUS FORD S-MAX

Intelligentne nelikvedu

S-MAX’i intelligentne AWD-nelikveo tehnoloogia reageerib muutuvale teekattele, millele vastavalt jaotab veojõu eesmise ja tagumise telje vahel.See on üks nutikas kutsikas. Uuri lisa ford.ee

Info-Auto www.infoauto.ee

TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0060 infoauto@infoauto.ee TALLINN Kadaka Kassi 6 tel. 671 0121 kadaka@ford.ee TARTU Turu 27 tel. 737 1890 tartu@infoauto.ee PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 parnu@infoauto.ee

CO2 heide 129–174 g/km. Keskmine kütusekulu 5,4–7,8 l/100 km facebook.com/infoautoford

Pikk test

Kütusekulu sõltub tugevasti tehtava töö iseloomust. Heki lõikamisel, kui jõuvõtuvõll töötab kiirusega 540E, teeb mootor umbes 1500 p/min ja kütust kulub pisut üle 7 liitri tunnis. Sellele lisandub veidi alla 0,5 liitri AdBlued. Väetise laotamisel kasvab kütusekulu 17 kuni 23 liitrini tunnis, sellega proportsionaalselt tõuseb ka AdBlue kulu. Rasked mullatööd on hoopis iseasi, töötingimustest sõltuvalt võib Deutzi mootor tunnis kuni 45 liitrit kütust põletada. Ja sel alal näitab Vario-jõuülekanne end kõige nõrgemast küljest. Kui kultivaator jõuab kleepuva savimullani, läheb traktoril raskeks, ning Vario kompenseerib jõu puudujääki pöörete tõstmisega. See aga tähendab suuremaid kadusid jõuülekandes ning tõstab kütusekulu.

Jõuülekanne ja hüdrosüsteem Fendt Vario on olnud kasutusel hulga aastaid ja mingeid üllatusi sellest oodata ei ole. Tõsi, uus TMS (Tractor Management

Tehnilised andmed Fendt 724 Vario SCR Mootor Vedelikjahutusega kuuesilindriline Deutz TCD 6.1, töömaht 6056 cm³ , turbolaadur koos põlemisõhu vahejahutiga: võimsus ECE R24 järgi 162 kW / 220 hj, heitgaasinorm Stage IIIB (Tier 4i) selektiivkatalüsaatori abil; kütusepaak 400 l, AdBlue paak 38 l.

Jõuülekanne Astmevaba Vario ML180HD kahe käsitsi valitava kiirusvahemikuga tee või põllu jaoks, koormuse all lülitatav reevers, tempomaat, edasiliikumiskiirused 0,02-50 km/h (@ 1800 p/min).

Pidurid

Painutatud-keevitatud teraspleki leht kaitseb mootorikatet, kui traktorile on paigaldatud hekilõikur. See kinnitub laaduri klambritesse.

Õlivannis töötavad ketaspidurid tagaratastel, nelikveo lülitus alates 20 km/h, rõhuakumulaatoriga seisupidur, õhkpidurid põhivarustuses.

Elektrisüsteem 12V, aku 180 Ah, vahelduvvoolugeneraator 200 A, käiviti 4 kW / 5 hj.

Rippsüsteem Kat. II/III, kahepoolse toimega Boschi elektroonilise juhtimisega. Eesmine rippsüsteem rõhutasandiga, soovi korral eesmine jõuvõtuvõll.

Hüdrosüsteem

Tihe astmestik teeb sisenemiseväljumise kergeks — mida oskate hinnata siis, kui päeva jooksul tuleb kolm-nelikümmend korda seda teed käia.

Raami kõrval kütusepaagi “põues” asuv AdBlue-filter pole pori ja prügi eest kuidagi kaitstud.

System) on mootori ja jõuülekande koostöö optimeerimisel suureks abiks. Varioterminal võimaldab salvestada TMS seadistused erinevate tööde jaoks, mis peaks aitama palju aega kokku hoida. Jõuvõtuvõlli, rippsüsteemi, hüdroväljavõtete ja reeversi seadistamise võimalused tähendavad, et te peaksite saama oma traktori häälestada mistahes töö jaoks. Liikumiskiiruse astmevaba muutmise võimalus tähendab, et näiteks väetiselaoturi tööd saab täpsemalt korraldada. Ning teadmine, et TMS üritab iga koormuse ja kiiruse kombinatsiooni jaoks leida sobivaima ülekande, on paljudes profi / sügis 2015

Rippsüsteemi saab veel paari tolli jagu tõsta, et vabalt jõuvõtuvõlli juurde pääseda. Väike asi, aga kui tähtis...

kasutajates tekitanud kindlustunde, et traktor liigselt kütust ei raiska. Teedel sõitmisel aeglustatakse traktorit tavaliselt ülekandearvu muutmise ja mootorpiduri rakendamisega, kasutades pidureid lõplikuks peatamiseks — või hädaolukorras. Mis ei tähenda, et piduritel midagi viga oleks, need peatavad masina kindlalt ka kiiruselt 50 km/h. Kuid allamäge sõites pidurdamine ei toimu optimaalselt. Piduripedaali vajutamine või mootorpidurduse aktiveerimine toob endaga kaasa mootori pöörete — ja seega ka jõuvõtuvõlli pöörete — hetkelise languse. Ja näiteks väetiselaoturiga töötades tähendab see ebaühtlast katmist.

Aksiaalkolbpump tootlikkusega 109 l/ min, soovi korral 152 l/min, töörõhk 200 bar, põhivarustuses 3 hüdroväljavõtet, maksimaalselt 7 aja ja hulga järgi juhitavat; hüdrosüsteemi õli jõuülekandest eraldi; süsteemist võetav õlikogus 65 l..

Jõuvõtuvõll Pöörlemissagedused 540/540E/1000; läbimõõt 1⅜ või 1¾ tolli, 6, 20 või 21 nuuti, elektrohüdrauliliselt käitatav.

Sillad ja rehvid Äärik-tagasild mitmekettalise diferentsiaalilukuga, lukk ja esivedu elektrohüdrauliliselt lülitatav, esisilla vedrustus põhivarustuses; testitraktori rehvid 540/65 R30 ees, 650/65 R42 taga.

Hooldus Mootoriõli 16 l (vahetusvälp 500 töötundi), jõuülekande õli 47 l (2000 h), hüdrosüsteemi õli 79 l (1000 h), jahutussüsteem 9,2 l.

Hind Baasmudel 724 alates 215 005 eurost (Saksamaal, koos käibemaksuga).

e www.profieesti.ee

UUS AUTOMAATKASTIGA

FORESTER

TASUSpTAA keTT

JA KUHJAGA TASUTA VARUSTUST

U vArUST SeS väärTU

2600 €

Et tõeliselt nautida sõitu oma uue Subaruga, tule Autospiritisse! Just nüüd on õige aeg uue Foresteri ostuks, sest meilt saad selle premium-klassi mugavus- ja turvavarustuses ning supersoodsa erihinnaga! Kiirusta, sest pakkumine kehtib vaid piiratud koguses eripartiile!

2600 eurone FORESTER XS varustuspakett sisaldab: • Ksenoonesituled • Elektriliselt kokkuklapitavad küljepeeglid • 8 suunas elektriliselt reguleeritav juhiiste • Ühe liigutusega kokkuklapitavad tagaistmed • Kahetsooniline automaatne kliimaseade • Vihmaandur

SUBARU FORESTER 2,0 CVT XS

erihind

• CD FM/MV DAB stereo audiosüsteem, 7” puutetundlik infoekraan, 6 kõlarit • Tagumine parkimiskaamera • Tippklassi multifunktsionaalne kuvar • X-Mode koos mägipiduriga • Mäest laskumise abisüsteem • Esilaternate automaatlülitus • Metallikvärv

Ehitajate tee 122, Tallinn tel 659 9499, tallinn@autospirit.ee www.autospirit.ee

Kütusekulu 6,5 l/100 km, CO2 heitmed150 g/km. 3 aastat tasuta hooldust, läbisõidul 15 000, 30 000 ja 45 000 km.

25 500€ 3 AASTAT TASUTA HOOLDUST

Pikk test

Fendti oma laaduril on nii plusse kui miinuseid. Nähtavus on hea, nii tööorganite haakimisel maapinnal kui ka laaduri ülemises asendis, tänu katusesse ulatuvale tuuleklaasile. Tõste- ja lahtimurdmisjõud on samuti nii suured, nagu need traktorile monteeritud laaduril üldse saaksid olla. Kuid ehk just seetõttu (sest suurte tõstesilindrite õliga täitmine võtab aega) töötab Fendti laadur aeglasemalt kui näiteks Quicke oma. Siiski ei ole töökiirus häirivalt madal. Hoopis kurvem on, et laadur ei ole ajaproovile väga hästi vastu pidanud. Raami keevituskohtadesse hakkavad tekkima mõrad, töö edukaks jätkamiseks tuleks mõned ühendusplaadid välja lõigata ja tugevamatega asendada. Kui laadurit ei kasutata, võetakse see traktorilt üldiselt maha. See käib tänu

Kui traktorile on frontaallaadur paigaldatud, on õhufiltrit väga raske kätte saada. Paratamatult saab see määrdega kokku.

Niiduk — 9-m Lely kolmikniiduk Mullafrees — Kverneland 4-m F20 Kultivaator — 3-m Väderstad Top-Down Külvik — 4-m Väderstad Rapid Ader — 5-sahaline Kverneland Hekihooldus — Shelbourne Reynolds HD770T Haagised — 14 ja 16 tonni Teisaldamine — laadur Fendt 5X90 Väetiselaotur — 3600-l Amazone ZA-M

Laaduri hüdraulika kiirliitmike plokk kipub õli lekitama. See on kole ja tuleks ära parandada.

rõhutasandile lihtsalt, kuid hüdrosüsteemi liitmikud kipuvad aja jooksul lekkima hakkama. Ka Fendti laaduri poomi vedrustust ei saa pidada nii võimekaks kui teistel laaduritel .. ainult ühe rõhuakumulaatori kasutamisega ei tööta see kunagi päris korralikult olgu koormaga või ilma.

Kabiin ja juhtimisseadmed Varem mudelitega 818 ja 716 kokku puutunud traktoristid leiavad, et 724 kabiin on eelkäijast määratult parem igas asjas. See on avaram, mugavam, sisaldab rohkem panipaiku ning juhtimisseadmete kasutamine on tublisti lihtsamaks läinud. Multifunktsionaalne juhtkang laseb juhtida meeldivalt paljusid funktsioone, profi / sügis 2015

Fendt 724 Vario agregaadid

Fendti laaduri raami ühenduskohad on 4400 töötunni järel hakanud mõranema.

ning Varioterminali kaudu saab mitmetele nuppudele määrata erinevaid funktsioone, nii et kasutaja saab endale sobiva keskkonna luua. Vastavas rippmenüüs saab traktori erinevaid konfiguratsioone salvestada, nii et mingi agregaadiga tööleasumisel tuleb see vaid külge haakida ning menüüst vastav salvestatud seadistus välja otsida. Nupud saavad siis kõige sobivamad tähendused, vastavalt vajadusele võidakse sisse lülitata automaatroolimine ning seada hüdroväljavõtete tööd. Sama lugu on põlluotsapööretega. Et tegevuste järjestuse programmeerimine, salvestamine ja redigeerimine käib nii lihtsalt, kasutatakse seda tõesti praktiliselt iga ülesande jaoks. Ning isegi arvestades, et Varioterminal peab kuvama ka GPS-põhise roolimisega seotut ning kõiki traktorisse puutuvaid and-

meid on see ikkagi enam kui adekvaatne. Multifunktsionaalset juhtkangi kasutatakse pidevalt ning 4000 töötunni järel on see pisut liiga lobedalt liikuma hakanud. Sellest pole üldiselt midagi, ... kuni rattad põrkavad vastu mingit kühmu ja juhtkang paiskub ettepoole, andes traktorile veel kiirust juurde. Peamise juhtkangi lähedal asub lühike ristkulissiga kang, millele meie testitraktoril olid peamiselt omistatud laaduri juhtimise funktsioonid. Selle töö on meeldivalt proportsionaalne, kuid uued kasutajad on algul hädas tundlikkusega — kang nõuab üpris õrna puudutust ja võib hoolimatul käsitsemisel mõnikord kinnigi jääda. Traktori stabiilsus ja juhitavus teedel on tippklassist. Samas peab märkima, et kabiini kolmepunktilise õhkvedrustuse tellimata jätmine oli viga. Põhivarustusse kuuluv kahe õhupadjaga süsteem ei tööta halvasti, kuid kallim on märgatavalt parem. Kokkuvõte: kui Fendt 2011. aastal uuendatud 700. seeria turule tõi, seadis ta lati sellega kõrgele. Kabiin ja juhtimisseadmed olid eelkäijast oluliselt paremad, kuid traktor andis ka tublisti võimsust, ning seda õige kompaktses pakendis. See on üldiselt kasulik, kuid tähendab ka, et tegu ei ole raskeveotraktoriga, nii et katsetajate ühise arvamuse kohaselt ei ole 724 künnitraktoriks päris õige valik. See-eest sobib kompaktne masin raskeid koormaid vedama teedele. Lõplikku otsust ei teinud me kütusekulu asjus — see, kes kütusearveid tasub, leiab, et mõne ülesande juures võiks Fendt säästlikum olla. Mootoriprobleeme meil ei esinenud, kuigi mõned kasutajad on sel teemal sõna võtnud. Ja üldiselt meeldib kõigile Vario-jõuülekande universaalsus. Üldist heakskiitu leiavad ka juhtimisseadmed — multifunktsionaalne juhtkang ja suur värviline puuteekraan lasevad traktori kõik trikid kergesti üles leida ja — mis tähtsamgi — meelde jätta, nii et igapäevaelus kasutatakse masina võimalusi üsna täielikult. Lisage siia veel suur, mugav ja õhuline kabiin ning te ei imesta, et traktoristid veedavad 724 roolis heal meelel üle 2000 tunni aasta 8760-st.

www.profieesti.ee

Renault soovitab

Proovisõit

Versatile DeltaTrack 500DT:

Kanada hiiglane Ratastraktor Versatile 460 jõudis Euroopasse veidi varem, kuid käesoleva aasta algupoolel sai profi proovida ka roomikutega versiooni.

ew Hollandi kontsernist lahkulöömise järel oli Versatile Euroopas vaid väheste mudelitega esindatud. Suured punased keskliigendiga traktorid levisid peamiselt Suurbritannias, kuid ei olnud sealgi suurtraktorite soetajate esimene valik. See võib tulevikus aga muutuda. Keskliigendiga suure roomiktraktori ostjal oli viimase ajani õige lihtne valida —

peale Case IH Quatdraci muud võtta polnudki. Versatile märkas seda ning alustas juba mõne aasta eest koostöös (samuti Kanada päritolu) roomikutootjaga Camoplast keskliigendiga roomiktraktori väljatöötamist. Tulemus kannab nime „DeltaTrack“ ja teda näidati esmakordselt Põhja-Ameerika edasimüüjatele 2014. aasta juunis,

aasta lõpuks jõudsid esimesed traktorid aga ka Suurbritanniasse. Valikus on kolm mudelit — 450DT, 500DT ja 550DT, kusjuures arv mudelinimes märgib nimivõimsust hobujõududes. Nii oligi profi proovitud 27 tonni raskuse Delta Track 500 nimivõimsuseks 500 ja tippvõimsuseks 550 hobujõudu. Diislikütuse paagid on sadulakujuliselt paigutatud mitte keskliigendi taha, vaid

Versatile’i DeltaTrackseeria koosneb kolmest mudelist võimsustega 450 kuni 550 hj ning on Inglismaal müügis.

profi / sügis 2015

www.profieesti.ee

Jõuvõtuvõllita ja rippsüsteemita tundub 500DT ahter üsna lage. Põhivarustusse kuulub neli hüdroväljavõtet ning õlipump tootlikkusega 208 l/min. Maksimaalselt on saada kuus väljavõtet ja 428 l/min andev pump.

Roomikumehhanismid valmisid koostöös firmaga Camoplast, neil on kaks pendelraamiga jooksurulli. Niisugune skeem peaks tõukeid paremini summutama.

ette, mis jätab mulje, nagu oleks masina esiosa veidi üle koormatud. Kuid tootja sõnul mõjub sel juhul kütusehulga muutumine sildadevahelisele kaalujaotusele väiksemat mõju. Lisaks on haakeseade paremini nähtav ning agregaatide haakimine hõlpsam. Kabiini jõudmiseks tuleb jagu saada kuuest trepiastmest. Versatile ütleb, et ühelgi teisel traktoril pole nii suurt kabiini. Ja tõesti, 5000-liitrine maht meenutab juba väiksemat tsisterni. Kuid ettevaatust: olles üles jõudnud, võite ettepoole avaneva uksega pihta saada. Kabiini interjöör on tagasihoidlik ja ülevaatlik, suur osa juhtimisseadmeid on koondatud laiale käetoele. Lisaks käiguvalitsale, hüdroväljavõtete juhtimise labadele ja käsigaasihoovale asub seal kolm hästi märgistatud kilenuppude välja. Ning polsterdatud, ülestõstetava käetoe all leiate veel nuppe, mille abil saab valida sobiliku kuni kaheksast salprofi / sügis 2015

Lahtiklapitavate külgedega hiiglasliku mootorikatte all töötab Cummins QSX15, mis heitgaaside retsirkulatsiooni ja kübemefiltri abil täidab heitgaasinormi IIIB (Tier 4 i).

vestatavast põlluotsapöördeprogrammist. Kahjuks ei olnud see funktsioon proovitud traktoril (veel) aktiveeritud ega saa me seetõttu selle headusest midagi rääkida. Kuid ilma jõuvõtuvõlli ja tagumise rippsüsteemita traktoril peaks iga juht paari vajamineva hüdroväljavõtte käsitsijuhtimisega hakkama saama. Käetoe esiosale kinnitatud 7-tollise diagonaaliga monitori ümbritsevad vasakul ja paremal juhtklahvid. Esmapilgul näis meile, et siin asubki kogu traktori juhtimiskeskus. Kaugel sellest: selgus, et see terminal on määratud üksnes hüdroväljavõtete juhtimiseks. Vooluhulka sai seada nullist 250 liitrini minutis, kuid erinevalt tootja andmetest ei saanud me ajalist juhtimist programmeerida. Loodetavasti on seeriamudelid pisut intuitiivsemalt käsitsetavad. Kõiksugu vajalikku teavet traktori kohta saate armatuurlaua keskel asuvalt väikeselt, kuid kõrge lahutusvõimega ekraanilt. Sellest vasakul ja paremal paiknevad analoognäidikud — tahhomeeter, temperatuurinäidik, kütusenäidik ja spidomeeter. Ekraani juhitakse nelja nupuga: menüü, OK ning üles-alla nooled. Põhimenüüs näidatakse mootori pöörlemissagedust ja traktori kiirust, teistes aga kütusekulu, veadiagnostikat, töödeldud maa-ala suurust ning roomikute läbilibisemist.

www.profieesti.ee

Proovisõit

Kabiin on suur ja mugav — hoolimata sellest, et ei veermiku- ega kabiinivedrustust ei pakuta.

km/h saavutamisel jäi elu kabiinis õige rahulikuks. Arvestades DeltaTrackil igasuguse vedrustuse puudumist, on tulemus imekspandav. Rullid töötavad paarikaupa ja vahetamiseks saab neid poolitada, nii et kogu roomikumehhanismi lahti võtma ei pea. Ning igapäevase hoolduse lihtsustamiseks kavatseb Suurbritannia maaletooja JPM kõigi rullide-rataste rummukatted läbipaistvatega asendada. Siis piisab 32 rummu õlitaseme kontrolliks vaid pilguheidust neile.

Kogu juhtimine toimub käetoelt, terminalis aga näidatakse-seatakse ainult hüdroväljavõtete funktsioone

Kokkuvõte: Kui keerukas veermik välja arvata, panustab Versatile lihtsale tehnikale. Kabiin on üsna asjalik, kuid mõned vead vajavad veel kõrvaldamist, enne kui kõiki funktsioone täiel määral kasutada saab. “Ameerikaraua” austajatele meeldib kindlasti Cumminsi mootor, eriti nüüd, mil Case IH on läinud üle FPT jõuallikate kasutamisele. Ja need, kes Caterpillar Challengeriga tuttavad, saavad ka käigukastiga ruttu “sina” peale.

Kopsaka käiguvalitsa külgedel asuvad käigu üles- ja allavahetamise nupud. Üks esiserval paiknev nupp juhib käigukasti lülitusautomaatikat, teisega muudetakse sõidusuunda. Kui seda nuppu all hoida ja käiguvalitsat ettepoole kallutada, paneb Caterpillarilt pärinev jõuseade punase hiiglase liikuma. (Ja Challengeri roomiktraktoriga varem sõitnutele tulevad koormuse all lülitatava 16-edasi- ja 4 tagurpidikäiguga kasti mõnedel vahetustel ilmnevad tõuked tuttavad ette). Uus on siduripedaal, mis Versatile’i sõnul küll eeskätt manööverdamiseks on mõeldud ning alles õlide soojenedes sujuvalt tööle hakkab. Ülesvahetamine võib natuke aega võtta, seepärast saab juht ühe kilelülitiga valida, kas korraga vahetatakse üks, kaks või kolm käiku. Tegelikult lülitatakse need kõik läbi, kuid juht peab ülesvahetamise nuppu ainult korra vajutama. Transporditöödel, teedel sõites, oli käiguvahetusautomaatika igati abiks, põllul aga õnnestus ebatasasustest, erineva mullatihedusega lappidest ning pööretest käsitsirežiimis paremini võitu saada. Ka 6 meetri laiune kultivaatorikomplekt Simba SLD ei avaldanud kõigi oma käppade, ketaste ja rullidega 500DT-le mingit muljet: traktor vedas seda häirimatult kiirusega 11 kuni13 km/h, mootor tegi profi / sügis 2015

Tehnilised andmed Versatile DeltaTrack 500DT Mootor kuuesilindriline Cummins QSX15, töö maht 15 l, nimivõimsus 500 hj, tipp võimsus 550 hj, suurim pöörde moment 2508 Nm, heitgaaside retsir kulatsioon (EGR) ja kübemefilter (DPF) heitgaasinormi IIIB (Tier 4 i)täitmiseks, diislikütuse paak 1800 l. seejuures 1700 kuni 1900 p/min. Sama kõigutamatu on haardevõime. Põhivarustusse kuuluvate 30 tolli (762 mm) laiuste roomikute puutepind on kokku 5,6 m², nii et kaapimist ei tulnud kordagi ette. Quadtraciga võrreldes torkab silma kanderullide erinev arv juhtrataste vahel. Nimelt on Case IH traktoril neid kolm, Kanada masinal aga ainult kaks. Versatile ütleb, et kaks pendelraamiga ühendatud rulli “neelavad” paremini mullakamakaid ja lohke, andes rahulikuma juhitavuse. Seda tahtsime muidugi kontrollida ning põrutasime täisgaasiga üle küntud põllu, ülestõstetud Simba-kombinatsioon sabas. Selgus, et isegi tippkiiruse 36,5

Jõuülekanne 16 edasi ja 4 tagasikäiguga koormuse all lülitatav käigukast Caterpillar TA22 koos lülitusautomaatikaga, tippkiirus 36,5 km/h; sildade planetaarüle kanded, juhtrataste ja kahe kanderul liga roomikumehhanismid, laius 762 või 914 mm. Hüdrosüsteem Õlipumba tootlikkus 208 l/min, töö rõhk 197 bar, neli hulga ja aja juhtimi sega hüdroväljavõtet, lisavarustusena õlipump 428 l/min ja kuus hüdro väljavõtet. Mõõdud ja massid Telgede vahe 3,90 m, mass 27,8 t koos ballastiga. Tootja andmed

www.profieesti.ee

www.agriland.ee

Varajase tellija soodustus rohumaatehnikale

-7% Pöttingeri rohumaa- ja mullaharimistehnika on parim valik! Varajase tellija soodustus mullaharimistehnikale

-5%

Telli masin sügisel ja Pöttingeri tehas garanteerib parima hinna Tartus:

Mihkel Timmermann Tel. 5528 670 mihkel@agriland.ee

Tõnis Suits Tel. 5802 7240 tonis@agriland.ee

Märjamaal

Alo Vahtmäe Tel. 5886 6677 alo@agriland.ee

Timo Pärn Tel. 55661985 timo@agriland.ee

Proovisõit

Roll Belt 180 A Active Sweep kasutab erilist etteandesüsteemi, mis peaks tema läbilaskevõimet tublisti tõstma.

New Holland Roll Belt 180 A Active Sweep:

Suurem tootlikkus aktiivse etteandega Möödunud suvel esitles New Holland kõrgema tootlikkusega ja uue etteandesüsteemiga varieeritavat ruloonpressi. Roll Belt-pressid kannavad lisatähist “Active Sweep” ning on saadaval palli läbimõõtudele 150 või 180 cm.

ew Hollandi uute Roll Belt Active Sweep-presside tähtsaimaks uuenduseks on eriline etteandesüsteem, mis pressitava materjali otse heedri järel üles korjab ja pressikambrisse viib. Etteandetee on lühike ja suunamuutusteta — see lubab head läbilaskevõimet. Viimastel aastatel on New Holland ruloonpresside valdkonnas palju uut välja toonud. Viimase uudisena ilmusidki niitmisseadmeta pressid Active Sweep, mis on orienteeritud tootlikkusele. Saadaval on kaks mudelit, kuni 1,50- ja kuni 1,80-meetrise läbimõõduga pallide jaoks. Proovisõidu tegi profi profi / sügis 2015

1,80-meetrisega, mis oli haagitud T6.160 (tippvõimsusega 120 kW / 163 hj) järele. Traktor sobis pressiga väga hästi. Töötasime keskmise põhuhulgaga põllul, millele oli vaalud jätnud 6-meetrise heedriga klahvkombain. Ühe palli valmistamiseks vajalik täistsükkel — pressimine, sidumine ja väljutamine — võttis umbes 50 sekundit, mis on hea tulemus. RB 180 heeder on 2 meetrit lai. Kõrgust määravate rataste mõõt on 160/65-6, need ei ole juhitavad ning on reguleeritavad ulatusliku aukrastri abil. Transpordiks ei ole vaja neid ära võtta ega kokku klappida. Kaks spiraalvedru vähendavad survet ratastele.

Kui etteandes ummistus peaks tekkima, saab operaator parempoolselt küljelt mehhanismi reverseerida. Heedri kohal on materjali kokkusuruv rull, millele järgnevad suunavad piid. Edasi paikneb kummalgi küljel tigu, mis pressitava materjali keskele kokku viib ning pressi kõige põnevamasse sõlme — Active Sweep-rootorile — suunab. Sellel rootoril on spiraalse paigutusega piid, mis haaravad materjali ja viivad kiirelt pressikambrisse. Suurima tasakaalu stabiilsuse saavutamiseks on rootori laager paigutatud keskele ja kandvale võllile keevitatud piid on terasest laseriga lõigatud.

www.profieesti.ee

Pressikamber koosneb neljast 273 mm laiusest rihmast ja viiest ringiaetavast pressrullist. Üks neist täidab starterrulli ülesannet. Rihmad ega pressrullid pole mingiks uudiseks, neid on New Holland teistes pressides juba edukalt kasutanud. Rihmade pingutamine toimub hüdrauliliselt, samuti töötab ka patenteeritud tiheduseregulaator. Viimases hoolitseb eelsurve eest paremal küljel asuv hüdrosilinder, lisavarustusena on saadaval ka mõlemapoolselt töötav regulaator. Igatahes saab palli tihedust reguleerida ainult pressilt, mitte traktorikabiinist. Kaugjuhtimisega saab aktiveerida ainult “pehme südamiku” (soft core) funktsiooni.

Tehnilised andmed New Holland Roll Belt 180 A Active Sweep

Masina ehitus on lihtne. Rullid ja rihmad saavad liikumapaneva jõu vasakult küljelt, ...

Masinat käitatakse traktori jõuvõtuvõllilt Bondioli & Pavesi suure nurga all töötada suutva kardaanvõlli abil. Jõuvõtuvõlli pöörlemissagedus peab olema 540 p/min. Ülekoormuse eest kaitseb läbili-

Tootja andmed

...paremal asuvad heedri ja Active Sweep-rootori ajamid.

Heedri taga haarab etteanderootor pallitava materjali ning toimetab pressikambrisse. Plastist vahetükke on lihtne vahetada.

Tänu kuni 1,30 m laiuse võrgu kasutamisele ja heale sisseviimismehhanismile paigutub võrk kenasti üle palliservade.

Pressikamber koosneb viiest rullist ja neljast pressrihmast. Kambri laius on 1,20 m.

profi / sügis 2015

Pikkus/laius 4,48/2,85 m Mass 3190 kg Palli mõõdud 1,20 x 0,90 kuni 1,80 m Heeder 2 m, 4 juhitavat piide rida Active Sweep-etteanne 1800 mm laiusega Jõuvõtuvõlli pöörlemissagedus 540 p/min Pressrulle/rihmasid 5/4 Sidumisvõrgu laius kuni 1,30 m Rehvid 500/55-20 Transpordikiirus 40 km/h Võimsustarve 60 kW / 80 hj Baashind (käibemaksuta) 34 500 €

bisev sidur. Edasi kannab jaotuskast jõu laiali. Vasakult küljelt käitatakse pressrulle ja rihmasid. Üks rull viib jõu masina paremal küljele, kust oma jõu saavad rootor ja etteandesüsteem. Ülekande kette õlitatakse kesksest, piisava õlitagavaraga anumast. Veel on pressi käitamiseks vaja üht kahepoolse ja üht ühepoolse toimega hüdroväljavõtet. Hoolduseks ja remondiks on kogu masin ülevaatlik ja hästi ligipääsetav. Kettidel on fikseeritud pingutid, võllide ja rihmarataste laagrid on kergelt juurdepääsetavad.

Ülevaatlik on ka masina eesosas paiknev võrgusidumismehhanism. Vastavasse pessa mahuvad kuni 1,30 m laiused ja 3800 m pikkused võrgurullid. Rulli paigutamist seletab hästi vastav kleebis masinal. Väike kraabits aitab juhil võrgu otsa kambrisse suunata, muul ajal asub see selleks ettenähtud kohas. Lisaks paigaldatud võrgurullile saab masina tagaosas suletavas võrgukastis tagavararulli kaasa võtta. RB 180 A juhtimine käib lihtsa „BaleCommand-Plus“-terminali kaudu, mida me peame igati piisavaks. Siin saab eelvalida kõiki tähtsamaid parameetreid, nagu palli läbimõõtu ja võrgu kihtide arvu. Jälgida saab palli valmimist ning süsteem hoiatab juhti, kui masina üks serv teisest rohkem täituma hakkab. Hoiatamiseks kasutatud helisignaale muuta-seada ei saa. Vastavalt juhi soovile võib valida automaatse või käsitsijuhtimisega sõidurežiimi. Kokkuvõte: New Holland RB 180 A Active Sweep on atraktiivne ja mõistliku hinnaga tootlikkusele orienteeritud ruloonipress. Puudub nii elektrooniline lisavarustus kui niitmissüsteem. See kahandab muidugi hinda, kuid kitsendab ka tegevusvälja — masinat saab praktiliselt kasutada vaid heina- või põhupressina. Kuid sellelgi alal jätkub talle tegevust küllalt.

www.profieesti.ee

Proovisõit

Claas Cargos 8000 on loodud suurema Cargos 9000 baasil, kuid sisaldab mitmeid tehnilisi täiustusi.

Claas Cargos 8400:

Kvanthüpe!? Üle 16-tonniste kogurhaagiste segmendis pole erilisi uudiseid olnud pärast seda, kui Claas Quantumi turule tõi. Uus Cargos 8000 teeb ootamisele lõpu — kas on tegu kvanthüppega?

us Claas Cargos 8000 peab täitma piraka lünga suure Cargos 9000 ning vananenud Quantumi vahel. Uue masina loomisel võtsid Bad Saulgaus asuva ettevõtte insenerid mõõtu suurelt Cargoselt. Valikus on kolm mudelit: 8300 (maht DIN järgi 30 m³), 8400 (35,5 m³ DIN) ja Cargos 8500 (41 m³ DIN). profi proovitud versioonis veeretas “väike” Cargos 8400 kaalule 10,5 tonni. Seepärast — ja ka parema haardevõime saamiseks — pakutakse väikest Cargost ainult kinnitusega traktori aistele, kus kenasti kompaktsele, vedrustatud tiislile võib valikuliselt toetuda kas 3 või 4 tonni haagise kaalust. Kui kasutada Cargost ainult transpordiks, saab laadimisagregaadi ja doseerimisrullid maha võtta ning kandevõimet ligi 3 tonni võrra suurendada. Claasi sõnul saavad oskajad mehed sellega hakkama vähem kui tunni jooksul. Laadimisagregaadi juures on Claas uuele Cargosele lisanud paar uuendust. Ehituselt on heeder sarnane suuremas mudelireas kasutatuga. Viis rida hüdrauliliselt juhitavat piisid, igas 29 piid, annavad töölaiuseks 1,72 m (piist piini). Uus on hüdrauliline ajam. See käivitub pehmelt ning sisaldab ülekoormuskaitset ülerõhu-kaitseklapi näol. Piide kiirust ei saa kahjuks veel sobitada liikumiskiirusega. Kuid põlluotsapöördel lülitub heeder automaatselt välja. Ka rootor kopeeriti suuresti suuremalt mudelilt, kuid sai mõningat täiendust. Selle läbimõõt on 86 cm, üheksa spiraalset piirida on rootori trumlile kruvitud. Kui mõni võõrkeha — kivi — masinasse satub, saab purunenud piid välja vahetada. 40 nuga annavad teoreetiliseks lõikepikkuseks 38 mm.

jele pööratavaid noahoidikuid. Sellest hoolimata saab igaüht neljakümnest uue konstruktsiooniga noast kergesti vahetada. Kõigepealt tuleb haagise kummaltki küljelt eemaldada polt, mille järel saab põranda esiosa hüdrauliliselt alla lasta. Nugade juurde pääsemiseks tuleb nüüd noahoidik lahti riivistada ja hüdrauliliselt alla lasta. Noad on ühekaupa kinnitatud, samuti on igal noal individuaalne mehaaniline kaitse. Kui aga peaks tarvis olema lõikesõlmele mugavamalt ligi pääseda, saab selle tervikuna (koos nugadega) alla lasta. Claas ei soovi oma masinatesse automaatset noateritussüsteemi ehitada,

Noad on nüüd kahepoolselt kasutatavad. Nugade kandurit saab alla lasta, haagise põhja esiosa 90 kraadi alla pöörata. Nii saab nugasid mugavalt püsti seistes vahetada.

Tühjendamine käib väga ühtlaselt. LEDvalgustite pakett valgustab haagist kogu ulatuses.

Turul seninähtamatu on nugade vahetamise viis. Cargos ei kasuta ikka veel külprofi / sügis 2015

www.profieesti.ee

Täitmise ajaks lastakse põhja esiosa eest 500 mm allapoole. Lõplikuks tühjendamiseks saab põhja hüdrauliliselt horisontaalasendisse tõsta.

vaid pakub selle asemel märgteritusautomaati „Aqua Non Stop comfort“, millega saab muidugi hoolitseda rohkem kui ühe masina eest. Katsetada saime kogurhaagist, kui vedukiks oli Claas Axion 850 (193 kW / 262 hj). Neljarootorilise vaalutaja tekitatud suured vaalud ei häirinud laadurit vähemalgi määral. Heedri väike mõõt profi / sügis 2015

ning sügavale asetatud rootor tekitavad materjali hea voo — Claas on sellele kombinatsioonile andnud nimeks „efficient feeding system“ (efs). Ummistumisel tekkivate ülekoormuste vastu kaitseb ajamit nukksidur. Ja sel juhul saab juht kabiinist nugasid ja lõikesõlme allapoole lasta. See suurendab läbilaskeava ja kõrvaldab ummistuse. Soovi korral saab “väikesele” Cargosele

tellida liikuva esimese luugiga, rootori pöördemomendist sõltuva täitmisautomaatika. Süsteem töötas meie proovisõidus veatult. Ja olgu lisatud, et ühtlaselt täidetud haagist on lihtne sama ühtlaselt tühjendada. Veermiku valikuvõimalused on avarad. Põhivarustuses kasutatakse paraboolvedrudele monteeritud ADR-sildu. www.profieesti.ee

Proovisõit

Praktilised kogemused Claas Cargos 8400 „Täitmisautomaatika täidab kasti ääreni.“

Püramidaalses kastis lubab Claas ka hakkepuitu vedada.

Nende passiivne roolimine blokeeritakse tühjendamise ajaks. Saab tellida hüdraulilise vedrustuse ning elektrohüdraulilise aktiivroolimise. Kui sellest ei piisa, on suurimale, Cargos 8500-le saadaval Tridem-sillakomplekt.

Gerd Hinrichs on kaua töötanud mitmesuguste kogurhaagistega (Schuitemaker, Strautmann, Claas Cargos 9500) ning saanud põhjalikke kogemusi. Kevadest saadik on ta Cargos 8400-ga vedanud juba üle 540 koorma. Talle meeldivad laadimissead ja pöördemomenditundlik täitmisautomaatika. Haagise sõiduomadused on head. Claas Communicatori kaudu toimuv käsitsemine võiks Hinrichsi meelest intuitiivsem olla. ISOsiini kaudu juhtimine töötab probleemivabalt. Pisikeseks apsuks võib lugeda, et pärast ummistuse kõrvaldamist terminalil ei näidata, kui noad taas tööasendisse on seatud.

Heedrit käitatakse hüdrauliliselt. Kettajamit on siiski vaja, sest hüdromootor ei mahu lihtsalt võllile ära.

Veidi ka käsitsemisest: ka väike Cargos on ISO-siiniga ühilduv. Meie kasutasime terminali Communicator II. Selle kileklahvid ei pruugi olla intuitiivselt üksteisest eristatavad, kuid mitmesugused automaatikafunktsioonid viivad “klahviklõbistamise” miinimumini. Nii sõidab tiisel automaatselt ettemääratud transpordiasendisse ning silotranšees abistab juhti mahalaadimisautomaatika. Peab ütlema, et kolme doseerimisrulliga toimub mahalaadimine väga ühtlaselt. Ning juht näeb kõike ka pimedas hästi, kui haagisele on paigaldatud lisavarustusse kuuluvad 11 valgusdiood-töötuld. Veel tähelepanekuid: Poritiivad on nüüd plastist valmistatud ega ulatu enam külgedelt välja. Doseerimisrullide ajam on turvaliselt peidetud haagise keresse. Heedrile saab tellida hüdraulilise koormuseregulaatori, toetub see keskel asuvale terasrullile. Rootorita kasutamisel aitavad materjali kadu vähendada vastavad (lisavarustuse kuuluvad) kaitseplekid. Kokkuvõte: kvanthüpe on toimunud. Uus „väike“ Cargos 8000 täiendab Claasi tootenimekirja allapoole, asudes vananeva Quantumi asemele. Kogurhaagise omapäraks on võimalus nii ummistuste kõrvaldamiseks kui hooldustöödeks lõikesõlm alla lasta. Uued kaheteralised profi / sügis 2015

Gerd Hinrichs on haagisega vedanud üle 500 koorma, tema hinnang on jätkuvalt positiivne.

Tehnilised andmed Claas Cargos 8400

Haagise juhtimine on Claas Communicator II abil lihtne. ISO-siini-võimeliste traktoritega ühildumine on garanteeritud.

noad annavad hea lõikekvaliteedi piikade päevade jooksul. Nugade vahetamisel saab mugavalt püsti seista. Cargos 8000 hinnad algavad 99 485 eurost.

Lubatud suurim mass 21 t Tühimass 10 500 kg Kandevõime 10 500 kg Maht DIN järgi 35,5 m³ Kõrgus 3,81 m Laius 2,92 m Pikkus 9,73 m Nugade arv 40 Teoreetiline lõikepikkus 38 mm Rootori läbimõõt/laius 86/153 cm Heedri laius (piist piini) 170 cm Rehvid 750/45 R 26,5 Veermik mehaaniline või hüdrauliline Hind käibemaksuta 126 105 €

www.profieesti.ee

Kampaania kestab kuni 31.01.2016

Hinnavõit kuni

4887.tellides Rapid 400C novembris 2015

Varakult läbimõeldud otsused aitavad nii põllumehel kui ka meil hooajaks paremini valmistuda, seetõttu on meie külvikud ja kultivaatorid hooajaeelses sooduskampaanias. Kindlasti leiad meie masinate valikust just Sinu põldudele sobiva lahenduse ja saad endale kvaliteetse põllutöömasina, mis teenib sind hästi pikki aastaid.

-8% novembris -6% detsembris -4% jaanuaris Võta meiega ühendust ja küsi lisainfot!

Kampaanianäide, Rapid 400C Tavahind

61 090.-

Hind novembris

56 203.-

Hind detsembris

57 425.-

Hind jaanuaris 2016

58 646.-

Väderstad OÜ, Välja 3, Soinaste, Ülenurme vald, Tartumaa. Tel: +372 5343 2772, +372 5855 7473. Vaata lisainfot www.vaderstad.com

Proovisõit

Rostselmaš Torum 760

Vene rootor kipub Läände Torum 760 sisemuses ei pöörle üksnes rootor, vaid vastassuunaliselt ka peksukorv rootori ümber. Mida Vene ettevõtte Rostselmaš insenerid sellega saavutada tahtsid ja kas tulemus Lääne standarditele vastab?

Niiske ja rohelise tritikalega nägi Torum 760 tõsist vaeva, kuid hakkama ta sai.

Kombain Rostselmaš Torum 760:

profi / sügis 2015

www.profieesti.ee

ui rääkida võimsast viljakoristustehnikast, siis venelastel on sel kohal ette näidata Torum 760. Juba 2013. aasta Agritechnica näitusel esitletud pikivoolurootoriga kombain on Rostselmaši suurim, pakkudes nimivõimsust 360 kW / 490 hj ning töötades 9 m laiuse heedriga. Heedrid — on saadaval ka 7-meetrine — valmivad nagu kombainidki Doni-äärses Rostovis. Kuid noad, nende ajamid ja kõrretõstukid otsustati tellida usaldusväärselt tootjalt — Schumacherilt. Tulevikus on kavas pakkuda ka 12,5 meetri laiusi heedreid, millel vilja aktiivse transpordi mehhanism. Üheksameetrine heeder töötas meie katsetustel üsna niiske ja rohelise kõrrega tritikalepõllul päris edukalt. Muuhulgas meeldis meile maapinnaga sobitumine. Haspel võiks erksamalt reageerida, ja selle ajam ulatub heedri paremal küljel nii kaugele välja, et võib viga saada. Euroopas varustab maaletooja Egenolf heedri hüdraulika kiirliitmikega. Teraviljaheedrit käitab üks kardaanvõll, maisiheedril on aga ajamid nii vasakul kui paremal. Kaldtransportööris kasutatakse tavalise veoketi asemel nelja pöörlevat trumlit. See tähendab vasakul küljel kolme täiendavat kettajamit. Esimene trummel on vilja heedri teolt kindlaks kättesaamiseks varustatud sõrmedega. Neljas trummel pöörleb suhteliselt kii-

Tehnilised andmed Rostselmaš Torum 760 Töölaius 9,00 m Rootori pikkus 3,20 m Peksu- ja lahutusala 5,4 m² Terapunkri maht 12 000 l Tühjenduskiirus 105 l/s Väljalaadimiskõrgus 5,40 m Mootor Cumminsi 6-silindriline töömahuga 11,9 l, 360 kW / 490 hj Kütusepaak 850 l Esisilla rehvid 680/85 R 32 Tagasilla rehvid 18,4 R 24 Mass heedrita 17 000 kg Transpordilaius 3,49 m 289 000 € Hind käibemaksuta 1) Tootja andmed; 1) koos heedri ja transpordikäruga

resti, selle ülesandeks on vilja “lahtiharutamine” ja rootorile ühtlase etteande kindlustamine. Torumi 3,2 meetri pikkune rootor tõmbab vilja sisse nelja laba abil. Eesmises osas on see varustatud pikkade pikisuunaliste peksulattidega, jääkterade eraldamise piirkonnas aga teoga. Omapärane on peksukorv, mis samuti pöörleb, kuid rootoriga vastupidises suunas. See tähendab küll keerukamat mehaanikat, kuid Rostselmaš ütleb, et niiviisi väheneb ummistuste oht ning paraneb peksmise ja terade eraldamise kvaliteet. EralTorum 760 suurim iseärasus on peksumehhanism, kus peksukorv pöörleb rootorile “vastukarva”.

Rootor teeb 250 kuni 1000 p/min, 5,4-rutmeetrise pindalaga peksukorv aga kuni 8 p/min.

profi / sügis 2015

www.profieesti.ee

Proovisõit

damine toimub siin peksukorvi kogu pinnal, mida öeldakse olevat 5,4 m². Korvi ja rootori pöörlemissageduste suhe on fikseeritud. Rootor teeb 250 kuni 1000 p/min, korv aga maksimaalselt vaid 8 p/min. Kombaini kabiinis saab salvestada ja uuesti välja kutsuda rootori kaht pöörlemiskiirust. Pöörete muutmine toimub Walterscheidi variaatorülekandes. Üheks pöörleva peksukorvi puuduseks on vajadus vahemaa rootori ja korvi vahel käsitsi paika seada, mis toimub kolme kruvi abil. Tõsi, vaateluugid on suured, hästiloetav skaala on seadistamisel abiks, ja lõpuks ütleb Rostselmaš, et seadistamist tuleb õige harva ette. Loodame, et see väide on õige, sest operatsioon tähendab juhi jaoks vaevalist teekonda masina sisemusse ning väga tõenäoliselt ka tolmudušši.

Konsool ja sõidukang on lihtsalt ja ülevaatlikult kasutatavad.

Torum 760 katsetused toimusid tritikalepõllul. Saagikuseks hindasime 7 kuni 10 tonni hektarilt, käsimõõteriistaga saime terade niiskuseks 16 kuni 18 %. Nagu juba ütlesime, tegi poolküpsenud, roheline kõrs töötingimused üpris rasketeks, eriti rootorkombaini jaoks. Nii kuulsimegi töö ajal rootori urinaid vilja sissevõtul ja/või peksmisel Tavapärasemates koristustingimustes peaks peksusüsteem muidugi märksa rahulikumalt töötama. Peksukvaliteet oli korralik, kaod jäid tavapärase 0,5% juurde. Töökiirus ei ületanud 4 km/h, mille juures Cumminsi mootor juba oma võimete piirini jõudis. Meie katsetustes tähendas see teoreetilist tootlikkust umbes 28 t/h.

Kabiin on tagasihoidlik ja lihtne. Tipptehnoloogiat ärge oodake.

Terminal on (veel) ebaülevaatlik, Reichhardti autopiloot aga juba paigaldatud.

Tagasivoolu jaoks on paremale küljele paigutatud järelpeksuseade.

Peale Cumminsi mootori on teisedki sõlmed hoolduseks hästi ligipääsetavad.

gil asuvatest tühjendustoru ja -teo juhtimisseadmetest. Samuti võiks Sauer Danfossi hüdrostaatiline jõuülekannet veidi täpsemalt juhtida saada, ning pikk kolme kiirusvahemiku vahel valimise kang sujuvamalt liikuda.

vaatlikult paigutatud ja tähistatud. Kasuliku detailina olgu mainitud lüliti, mis käivitab terapunkri tagaseinal asuva hüdraulilise raputusplaadi — sellest on märja või porise vilja korral palju kasu. Masina tähtsaimad andmed kuvatakse mustvalgel monitoril. Ülevaatlikkust kahandavad siin väga väikesed sümbolid ning menüüde mõistetamatu ülesehitus, millest isegi kõige tugevamate ITkalduvustega katsetajad ei suutnud jagu

Kabiin jätab lihtsa ja tagasihoidliku, kuid korrastatud mulje. Üpris lihtsate juhtimisseadmetega saate kähku “sina” peale, mis on kasulik sügisesele ajutisele tööjõule mõeldes. Ainult sõidumugavuse, elektrooniliste abiliste ja automaatikafunktsioonide osas ei maksa liiga suuri ootuseid teha. Juhi tööd kergendavad vaid kiirusest sõltuv haspli pöörlemissagedus ning juba mainitud heedri kõrguse regulaator. Parempoolne sõidukangiga konsool ei ole juhiistme suhtes seatav, vaid liikumatult kabiinile kinnitatud. Juhtkang istub siiski hästi kätte ning pakub lõikekõrguse automaatika kaht seadistust, aga ka nelja lülitit lõikeseadme ja haspli juhtimiseks. Puudust tundsime juhtkanprofi / sügis 2015

Sõelade reguleerimine toimub kabiinis asuvalt terminalilt, sellele lisaks aga asuvad lülitid ka sõelakasti juures. Üldiselt on kõik juhtimisseadmed üsna üle-

www.profieesti.ee

saada. Maaletooja Egenolf lubab küll monitori tänapäevase puutetundliku vastu välja vahetada. Niisiis ei jäta kabiin ega juhi töökoht kuigi moodsat muljet, nagu oleme Lääne kombainides harjunud nägema. Kuid veidi väiksematele nõudmistele käivad lihtne kliimaseade, keskpärane mürasummutus ja mehaanilise vedrustusega juhiiste küll, rääkimata kabiini ruumikusest. Väljavaade on hea, muuhulgas tänu suurele terapunkri poole suunatud aknale. Peagi peaksid põhivarustusse jõudma õhkvedrudega iste ja tahavaatekaamera. Mis veel silma jäi? Rootori taga hoolitseb põhu väljutamise eest järelpeksutrummel. Vastavalt rootori pöörlemissuunale on üsna lai põhuvaal — nagu ühe rootoriga kombainidel enamasti — ühest servast märgatavalt kõrgem. Põhupeenesti saab elektriliselt tööasendisse viia ja käivitada. Ka juhtplekid on (kummalgi küljel eraldi) kabiinist seatavad.

Kombaini käivitab Cumminsi kuuesilindriline 11,9-liitrine mootor võimsusega 360 kW / 490 hj. Meie proovitud masin täitis kübemefiltri abil heitgaasinormi IIIA. Peatselt aga varustatakse mootor selektiivkatalüsaatori ja AdBlue-lisandiga täitmaks normi IIIB (Tier 4 i). Heedrita Torum 760 tühimassiks annab tootja 17 tonni. Tehniliste andmete järgi on kombaini transpordilaius esirehvidega 680/85 R 32 ja tagarehvidega 18.4 R 24 3,49 m. Käesoleva aasta jooksul hakatakse pakkuma Zuidbergi toodetud roomikukomplekti. Nelikvedu on juba praegu tellitav. Hooldustöid kergendavad hea ligipääsetavus, veenõu kätepesuks ning põhivarustusse kuuluv õhukompressor. Laagrite määrimiseks on lisavarustusena saadaval automaatne keskmäärimissüsteem. Viimistlus on täiuslikkusest veel kaugel. Nii vajaksid parendamist elektrisüsteemi pistmikud, juhtmete paigutus, keevisõmbluste kvaliteet ja värvkate.

Kokkuvõte: Torum 760 erineb kindlasti massist — ja mitte üksnes oma päritolu poolest. Trumlitega kaldtransportöör ja rootorile vastassuunas pöörlev peksukorv on haruldased lahendused, mis üldiselt lihtsale masinale üksjagu mehaanilist keerukust lisavad. Igatahes ei maksa Torumilt oodata tänapäevast elektrooniliste imeviguritega rikastatud kasutusmugavust. Kuid meie rasketes tingimustes toimunud proovisõidu järgi võib arvata, et kombain teeb, mida lubab, ning selle ost on seega kaalumist väärt. Muuhulgas (ja ehk eeskätt) seepärast, et see maksab koos 9-meetrise heedri ja transpordikäruga 289 000 eurot (käibemaksuta). Tõsi, hinnavõidu suuruse saame täpsemalt määrata alles siis, kui täpsemate mõõtmiste järel teeme kindlaks Torumi tegeliku tootlikkuse. Samuti peab “venelane” praktikas veel oma töökindlust näitama, kuid Saksa maaletooja sõnul on esimesed sammud (loe sajad hektarid) ses suunas juba edukalt seljataga.

müük hooldus varuosad kogemused

Majandus

Ministeerium ja pank panid pead kokku

Kuidas kriisiolukorras toime tulla? SEB pank ja profi kutsusid vahetult enne käesoleva ajakirja trükkiminekut ühise laua taha kokku Maaeluministeeriumi ja panga enda esindajad, et vaadata otsa Eesti põllumajanduse hetkeseisule ning mõelda, kuidas minna edasi.

Maaeluministeerium: oleme valmis toetama tootjate ühistulist piimakombinaati! Euroopa Komisjoni poolt tuleb Eesti põllumeestele erakorralise abina 7,56 miljonit eurot, meie valitsus on otsustanud omalt poolt anda sama suure summa kriisiabi. Viimasest 3 miljonit eurot loodetakse välja maksta juba sel aastal. Kas on juba teada, kuidas see raha jaotub?

lehmad olemas. Need, kes on piimatootmise juba enne seda lõpetanud ja karja likvideerinud, nemad enam toetust ei saa. Et me jõuaks toetused sel aastal välja maksta, siis saabki see olema registri-, mitte taotluspõhine. Ehk tootja ise ei pea selle taotlemiseks midagi tegema.

Illar Lemetti (IL): Konkreetsed tingimused selguvad lähiajal, kuid me pingutame selle nimel, et Euroopast saadud 7,56 miljonit ja riigipoolne 3 miljonit saaks veel selle aasta jooksul välja makstud. Kuidas see 10,56 miljonit täpselt erinevate sektorite vahel jaguneb, seda me veel täpsustame, kuid suheldes tootjatega jäi kõlama ettepanek, et 1/4 läheks seakasvatajatele ja 3/4 piimatootjatele. Seda ettepanekut me kindlasti arvestame ja suure tõenäosusega see nii ka jääb.

Kui vaadata aastasse 2016, siis milline on Maaelu ministeeriumi tulevikuprognoos, eeskätt piimandus- ja seakasvatussektoris? IL: Eks me jälgime kogu aeg Euroopa Komisjoni ja erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide prognoose, mida teevad teised riigid, analüüsime turuolukorda jne. Raske on midagi konkreetset prognoosida. Seda ei suuda ei meie, ega ilmselt ka mitte keegi teine. Kuid käies äsja Leedus ülemaailmsel piimakonverentsil, siis seal oli küll üleval kerge positiivsuse noot. Igas valdkonnas on tõusud ja mõõnad ja kui arvestada, et praegune mõõn on kestnud juba nii pikalt, siis küllap on varsti oodata uut tõusu. Seda öeldi küll pool naljatledes, kuid kindlasti on sel ka oma tõetera sees.

Kellel on üldse lootust seda toetust saada? IL: Nagu öeldud, otsust ennast veel ei ole, saan rääkida sellest, kuidas see võiks olla. Suure tõenäosusega saavad toetust need tootjad, kellel on näiteks 15. septembri seisuga registris piimaprofi / sügis 2015

Väidetavalt on 10 000 lehma Eestis juba likvideeritud, kas see trend jätkub? IL: See number ei ole päris täpne. See oli prognoos, mille me käisime välja

ühel suvisel põllumeeste keskliidu üritusel ja mille meedia innukalt üles noppis. Võtsime tookord aluseks viimase paari kvartali muutused lehmade arvukuses ja eeldasime, et kui sama trend jätkub, siis aasta lõpuks võib aastane langus olla kuni 10 000 lehma. Tegelik olukord täna on aga selline, et kui eelmise aasta kolmandas kvartalis oli meil üle 98 000 lehma, siis täna on neid üle 92 000. Ehk tegelik langus jääb aasta jooksul kusagil 6000 lehma kanti. Aga loomulikult on ka 6000 piimalehma kadumine põhikarjast katastroof. Ühe lahendusena on välja pakutud piimatootjate enda töötleva tööstuse rajamist, et suurendada toorainelt saadavat tulu ja tootmismahtu suurtele turgudele pääsemiseks. Kas ministeerium toetab seda ideed? IL: Jah, ühistulise tootmise toetamine 18 miljoni euroga on meil maaelu arengukavasse sisse kirjutatud, vastav määrus ette valmistatud ning tahame selle meetme avada juba järgmisel aastal. Selles ei ole määratletud millisesse valdkonda täpselt toetus peaks minema ning kindlasti tuleb taotlusi erinevatest sektoritest. Kuid selge on see, et piimandus on Eestile väga oluline ja kui piimatootjad ikka seljad kokku panevad ning oma tööstuse rajavad, oleks see ministeeriumi seisukohast vägagi oodatud samm. www.profieesti.ee

Ühise laua taga võtsid istet Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti (kes kahjuks ei mahtunud konkreetsele pildile), Maaeluministeeriumi maaelu arengu osakonna juhataja Marko Gorban, SEB kommunikatsiooni projektijuht Maarja Gavronski, profi peatoimetaja Tõnu Tramm, SEB partnersuhete osakonna juhataja Rein Karofeld, SEB ärikliendisuhete juht Tanis Kulp, ja SEB analüütik Peeter Maripuu (kes samuti objektiivi vaatevälja ei mahtunud).

SEB: tule ja räägi oma raskustest juba varakult! Milline on SEB panga hinnang, kas piimatootjad on suutnud tekkinud olukorraga kohaneda? Tanis Kulp (TK): Kui vaadata meie n-ö piimatootjate portfelli, siis peame tunnistama, et need sammud, mida meie piimatootjad on teinud kulude kokkuhoiu kaudu toodangu omahinna langetamise suunas, on olnud muljetavaldavad ning isegi ületavad meie ootusi. Samas on muidugi oma osa ka sisendhindade languses, ehk kütuse, loomasööda, väetise jms hinnad on soodsamad kui mõned aastad tagasi. Kuid kõigele vaatamata näeme seda, et kuivõrd tootja ka ei pingutaks, praeguse piima kokkusostuhinnaga kaua vastu ei pea. Kuna praegune madalaseis on kestnud kaks korda kauem kui eelmise kriisi ajal, siis hakkavad tasapisi ka headel aegadel kogutud puhvrid ammenduma. Ehk antud hetkel on igasugune väline abi piimatootjatele äärmiselt hädavajalik. Riiklikest toetustest oli juba juttu, mida saab pank omalt poolt teha? Peeter Maripuu (PM): Pank saab vastu tulla mitmeti, eesprofi / sügis 2015

kätt saame läbi vaadata maksegraafikud, teisalt aidata mõelda, kuidas kulusid säästa jne. Peamine on siiski see, et tootja oleks valmis tulema ja oma olukorrast rääkima. Ainult siis saame me koos midagi ette võtta.

Kui kergelt Eesti põllumees tunnistab üldse seda, et ta on sattunud raskustesse? TK: Oleme näinud erinevaid suhtumisi. On selliseid, kus tootjal on iga kulu- ja tulurida tabelisse kantud, pilt on hetkel igati positiivne, arvel on samuti raha piisavalt, kuid sellele vaatamata nähakse ette, et kui turutrendid jätkuvad, siis mingi aja jooksul võivad tekkida raskused. Seejärel tullakse kohe meie juurde, et seda õigel ajal ennetada. Samas on aga kahjuks ette tulnud ka neid olukordi, kus juba reaalsetesse makseraskustesse jõudnud väidavad, et kõik on korras aga tegelikult ei ole see sugugi päris nii. Ja kui seda lõpuks tunnistatakse, on juba hilja.

Rein Karofeld (RK): Soovitasime juba talvel põllumeestel mängida igaks juhuks läbi kõige mustem stsenaarium ja paljud on seda ka teinud. Kui aga üldiselt võtta,

siis on Eesti põllumees väga kohustundlik, seda me tõdesime juba eelmises kriisiolukorras.

Kas põllumajandustootjatel oleks täna mõtet teha uusi investeeringuid? RK: Kõik sõltub konkreetsest investeeringust. Kui me näeme, et selle abil suudab tootja viia alla toodangu omahinda ja pikemas perspektiivis muudab see tema tegevust kasumlikumaks, siis kindlasti me soovitame seda teha ja toetame seda ka rahaliselt. Sõltumata isegi sellest, milline on tema majanduslik hetkeseis. Kas põllumajandusmaa on täna hea investeering? PM: Maa on alati hea investeering ja see on muutunud aastatega järjest atraktiivsemaks. Kuid antud kontekstis on oluline siiski see, kui palju selle maa omamine toob kaasa reaalselt tulu. Kindlasti me arvestame, mis maaga on konkreetselt tegemist, kuivõrd see suudab anda saaki jne. Siin ei saa lähtuda ainult kinnisvarareeglist, et mida pealinnale lähemal, seda parem investeering.

➪ www.profieesti.ee

Majandus

Eesti piimakarja kohal lasuvad mustad pilved juba terve aasta, kuid nii Maaeluministeerium kui SEB pank on seisukohal, et karja hävitamine oleks kõige viimane samm, mida teha.

Ministeerium ja pank: püüa hoida seda, mis sul juba on! Kas on Maaeluministeeriumil ja pangal anda tootjatele mõni hea soovitus, et kui ikka piimatootmine enam ära ei tasu ja farm tuleb sulgeda, siis millise valdkonnaga tasuks edasi tegelda? Ilar Lemetti: Minu esimene soovitus on see, et teha kõik endast olenev ja enamgi veel, et olemasolevat piimatootmist säilitada. Mina usun küll piimatootmise tulevikku vaatamata sellele, et täna on kokkuostuhinnad nii madalad. Hoopis teine küsimus on, et kui keegi teeb individuaalse otsuse tegelda millegi muuga, tal on selleks huvi ja võimalused, siis loomulikult, see on tema isiklik otsus. Kuid strateegiliselt ma kindlasti ei soovita millelegi muule mõelda. Meil on ikkagi üks Euroopa tippkarjadest ja see on väärtus omaette, mida tuleb hoida iga hinna eest. Teine asi on muidugi see, et arendada võimaluse korral mõnda kõrvalharu, olgu see siis teraviljakasvatus, juustutootmine või mis iganes. Seda näitab praegune kriis ilmekalt, et neil, kes tegelevad segatootmisega, on kergem omadega toime tulla. Tanis Kulp: Olen täiesti sama meelt, et Eesti põllumees kindlasti ei peaks end strateegilises plaanis ümber positsioneerima. Ajalooliselt on siin piima toodetud, lihtsalt praegune kriis tabas kõige valusamini just meid ja teisi naaberriike. Olime ehk liialt palju sõltuvuses Venemaa turust ja kui see nüüd ühel hetkel ära kukkus, saime just meie profi / sügis 2015

kõige enam kahju. Tänavune aasta on küll hea teraviljatootjatele, kuid globaalsemalt vaadates ei ole meil selles valdkonnas suuri eeliseid kasvõi klimaatilistel põhjustel. Küll aga on see olemas piimakarja kasvatuses. Loomulikult tuleb mõelda ka ratsionaalselt ja kui mõni ikka tõesti ei ole väga sügavalt veel end sellesse sektorisse sisse investeerinud ja arvutused näitavad, et mingi väike suunamuutus on antud ajahetkel kasulikum, kui hambad ristis kahjumit edasi toota, siis teatud tüüpi farmides võib see olla õige otsus. Kuna põllumajanduses käivadki reeglina asjad nii, et ühel aastal läheb ühes valdkonnas hästi, järgmisel aastal teises, siis tark põllumees ei panegi kogu panust ainult ühele kaardile. Võimalusi alternatiivideks on mitmeid, olgu see lihaveise või lambakasvatus, õlitaimeda kasvatus vms. Mõistagi toovad need kaasa lisatööd ja -kulu aga kui ikka numbrid hoolega läbi arvutada, võib see kokkuvõttes olla siiski kasulikum kui ainult ühele teemale keskenduda. Samas on tõsi ka seee, et päris kõigega ei jõu keegi tegelda ning keskenduda tuleb eeskätt ikka sellele, mida keegi kõige paremini teha oskab. Mida saaks ministeerium ja pank teha, et taolisi kriise tulevikus ennetada? IL: Ülemaailmseid kriise ei saa meie ennetada, need tulevad kui nad tulevad ja neid vältida pole võimalik. Küll aga saame nendeks ette valmistuda ja üheks võimaluseks on tootjatel kindlasti hea-

del aegadel teatava puhvri tekitamine. Kuid kindlasti on ka maaelu arengukavas mitmeid meetmeid, mida saab kasutada erandjuhtudel, nagu näiteks oli investeeringutoetus seakasvatajatele uute nõuetega vastavusse viimiseks või muusse valdkonda investeerimiseks jne. Samuti on võimalused olemas erinevate riskijuhtimisinstrumentide näol, kuid headel aegadel puudub nende vastu huvi. Need instrumendid tõstetakse ministeeriumi poolt kindlasti uuesti lauale, kuid siin peab kaasnema nii sektori kui riigipoolne valmisolek panustada. Kriisimeetmete arutelu seisab meil lähiajal kindlasti uuesti ees. TK: Kindlasti on erinevad puhvrid kõige olulisemad, kuid üks asi, mida me selle kriisi puhul veel nägime, oli müügi liigne keskendumine ühele suurele turule ja tänu sellele oli ka kokkuostuhinna langus meie jaoks suurem kui mujal Euroopas. Meie pidime leidma üleöö uusi turge, laskma hinnad veelgi allapoole, et sinna pääseda jne. Mulle tundub, et piimandussektoris tervikuna oleks see mõttekoht, kuidas oma turgu rohkem hajutada. Kas see on ühine töötlemine suuremate koguste saavutamiseks ning selle kaudu pääs suurtele turgudele või midagi muud, kuid täna me näeme, et headel aegadel ei teinud me piisavalt. Venemaale müük oli kasulik ja lihtne ning ehkki need riskid olid kogu aeg teada, ei tehtud kuigi palju selleks, et neid maandada. Siit on nii mõndagi tuleviku tarbeks õppida. www.profieesti.ee

Peatamatu

Hilux Invincible on loodud peatamatuks. Ülijäik raam ja tugev vedrustus annavad autole uskumatu jõu, mis veab sind läbi igast olukorrast.

Nahksisu hinnas

60 AASTAT 4X4 Kombineeritud kütusekulu 7,3–8,6 l / 100 km, kombineeritud CO2 emissioon 193–227 g/km. Pakkumine kehtib kuni 31.10.2015 või seni, kuni kampaaniaautod on saadaval. Foto on illustratiivne.

TOYOTA . E E

Praktiline test

Discomulchi töölaius on 4,5 meetrit, temaga saab hakkama juba 120-hobujõuline traktor.

Agrisem Discomulch Gold S-Porte

Üle-põllu-disko

Kompaktrandaali Agrisem Discomulch Gold S-Porte katsetas profi ühe hooaja jooksul. Mida selle aja jooksul hindama õppisime ja mida 4,5-meetrise töölaiusega massiivse masina juures veel paremaks saaks teha?

õigepealt torkab Discomulch Gold S-Porte silma oma massiivse konstruktsiooniga. Materjaliga ei ole Prantsuse mullaharimismasinate tootja konstruktoritel ilmselt kästud koonerdada. Seda on kaalulgi tunda — kompaktrandaali mass on 7750 kg. Mis tähendab, et ka kõvadel muldadel polnud muldatungimisega mingit muret. Discomulchi pakutakse nii rippagregaadina kui järelveetavana, mida profi ka katsetas. Keskelt kokkuklapitavale masinale pakub Agrisem ühendust nii 70-mm kuulpeale kui veolatile. Kuulpea kasuks räägib lõtku puudumine ühenduses, ja

profi / sügis 2015

testitav randaal oli just sellise ühendusega varustatud. Kuid et ühelt poolt jäi ruum hüdrosüsteemi ja õhkpidurite voolikute ning jõuvõtuvõlli vahel väga napiks, ja et teiselt poolt me soovisime künklikul maastikul sageli kõrgust ka rippsüsteemi abil täpsustada, ehitati masin ümber kinnitamiseks veolatile. Agrisemil on selline isegi pakkuda, kuid oma 102 sentimeetriga ei sobi see ei Cat III ega Cat IV külge. Kuulpeaühenduse ruumiprobleemid olid peaasjalikult tingitud veomasinana kasutatud Claas Axion 820 mõõtudest, teiste traktoritega sobib randaal veidi paremini. Igal juhul lubas Agrisem voolikute paigutuse üle vaadata. Lisaks valgustus-

kaablile tuleb ühendada pidurisüsteemi voolikud ning seitse hüdrosüsteemi voolikut (kolm kahepoolse toimega väljavõtet tiisli, kokkuklappimise ja transpordiveermiku jaoks, üks ühepoolne lukustamiseks). Tiisel on meeldivalt pikk, kuid mitte väljatõmmatav. Kurve saab nii järsult võtta, et veolati otsad vastu tiislit puutuvad. Siin võiks Agrisem mingitele põrkeplaatidele mõelda. Tiisli kohal asuva hüdrosilindriga reguleeritakse (kuulpeaühenduse korral) eesmist töösügavust ning horisontaalsust. Kolvi teepikkust saab seada kokkuklapitavate piirajatega. Meile ei meeldinud mõlemal pool haakepead asuvad tugijalad, mille paigaldamiwww.profieesti.ee

seks tuleb ümber masina joosta. Pealegi ei ole neil mingit piirajat, nii et jalg võib pesast välja libiseda. Agrisem ütleb aga, et kaks tugijalga tagavad randaali treileril vedamisel suurema ohutuse. Sakilised õõneskettad on paigutatud kahele talale. Talade vahekaugus on 107 cm, mis jätab ka ketasteridade vahele

Spiraalvedrudega kandurid aitavad ketastel hästi pinnasega sobituda. “Seespoolsed” laagrid meile mingit muret ei valmistanud.

Discomulchi saab traktori külge haakida veolati või kuulpea kaudu. Voolikute paigutust võiks Agrisem veel lihvida. Hüdrosilindriga reguleeritakse töösügavust kuulpeahaake korral.

Töösügavuse seadmiseks on neli augurastrit. Kleeps aitab augurägastikust õige leida.

profi / sügis 2015

piisavalt ruumi. Ja siingi märkame Agrisemi massiivset konstruktsiooni — nelikanttala küljepikkus on 120 mm. Väga hea mulje jätsid ketaste topeltspiraalvedruga kinnitused. Kahekeeruline spiraal laseb kettal kiviga põrkudes kalduda nii üles kui küljele. Positiivse kõrvalefektina töötavad niimoodi kinnitatud kettad ka traktorijälgedes, sest saavad veidi allapoole liikuda — väga hea!

Testitulemused Agrisem Discomulch Gold S-Porte Haakimine, tugijalg Hüdrovoolikud, paigutus Kivikaitse Pakkerull ... - raskel pinnasel - kergel pinnasel Mulda tungimine Peenestamine Tihendamine Töösügavuse ühtlus Kogu töölaiuse töötlemine Ummistumise oht Manööverdusvõime kuulpeaga/veolatiga Töösügavuse seadmine

Z Z BB BB BB BB BB BB B B B

B/BB Z Transpordi- ja tööasendi vahetamine BB Hooldus B Valgustid ja hoiatustahvlid Z Transpordilaius BB Sõiduomadused B Töötlus BB Värvkate BB Kasutusjuhend Z Hinnangud: BB = väga hea; B = hea; Z = keskpärane; E = alla keskmist; EE = puudulik

Esialgu tundus kettalaagrite paigutamine ketaste nõgusale küljele veider. Kuid meie kartus, et laagrid seal kiiresti mustust täis lähevad, ei olnud õigustatud. Ühe rea ketaste vahe on 25,5 cm, mis annab kettajälgede vaheks 12,8 cm. “Sisemine” laager annab kettale kompaktsed mõõtmed, nii et mulla liikumiseks jääb palju ruumi. Põhivarustusse kuuluvate hooldevabade “SR”-laagrite läbimõõt on 80 mm, mis võib tunduda liialdusena, kuid tagab töökindluse. Eriti rasketesse tingimustesse pakutakse isegi 100-mm “SRE”-laagreid. Eesmise rea ketaste läbimõõt on 610 mm, tagareas aga 560 mm. Teoreetiliselt peaks see tähendama, et esimese rea kettad pinnast rohkem peenestavad kui teise rea omad. Viimased aga pöörlevad kiiremini ja segavad mulda seetõttu paremini. Pealegi peaks erinev läbimõõt ketaste kulumiskiirust ühtlustama. Ridade vahekaugust muuta ei saa. Esimese rea kettad on sõidusuuna suhtes pööratud 17° ja tagumised 20°. Lisaks on mõlema rea kettad 9° võrra vertikaalsihist kallutatud. Sellises hääwww.profieesti.ee

Praktiline test

lestuses on kettaid alla tõmbav jõud suhteliselt väike. Kuid meie katsetes piisas randaali omakaalust alati ketaste korralikult mulda surumiseks — kandis iga ketas ju 215 kilo. Ning kaldus kettad segavad mulla hästi läbi juba väikestel kiirustel. Kahe kettarea vahele saab tellida põrkesiini (1990 €, kõik hinnad on antud käibemaksuta), mis suunab mullavoo alla ning peenestab ka selle vastu põrkavad suuremad mullakamakad. Selle kõrguse seadmiseks aga läheb vaja mutrivõtmeid, kenam oleks tööriistavaba lahendus. Meie mulje järgi oli Discomulchi suhteliselt kerge vedada. Nii saime 4,5-meetrise töölaiusega masinat kasutada juba 120-hobujõulise traktori järel, kuid suurem võimsus annab muidugi paremaid tulemusi. Eriti siis, kui pinnast veidi sügavamalt harida tahetakse, traktor olema 150-hobujõuline või võimsamgi. Sõltumata töösügavusest ja -kiirusest libiseb Discomulch üle põllu nagu lauda mööda — taas tuleb mängu tema kaal. Mingit pinnasest väljahüppamist ei

vastava augu leidmine pole lihtne. Seepärast tuleb aukude kõrval olevat juhendavat kleepsu väga väärtuslikuks pidada. Kuivõrd randaal on keskelt kokkuklapitav, on tal kaks “tiiba” ja seega kokku neli augurastrit, millest sisemiste juurde pääsemiseks tuleb üle pakkerulli ronida.

Vedru-pakkerull jättis meile hea mulje, labade kinnituskohti on Agrisem nüüdseks juba tugevdanud.

täheldanud me ka ebatasasel ja kõval mullal. Töösügavust seatakse nelja augurastri abil. Seadistuse samm on piisavalt tihe ning saadaval on nii väga madalad kui ka sügavad tööasendid. Kuid ehk just seetõttu on rastri augud paigutatud “kaootiliselt” ja järgmisele sügavusele

Kõrrepõllul töötasime väikesel sügavusel ja üsna suurel kiirusel — 14 km/h. Ka kuni 12-sentimeetristel töösügavustel tunneb Discomulch end oma elemendis. Hekseldatud põhu ja laotatud lägaga kaetud põllulgi esines ummistusi väga harva. Sügavamalt randaalides võib juhtuda, et mullal ketaste vahel kitsas hakkab. Koristusjääkide muldaviimine ja mulla segamine on kõrgekvaliteediline. Isegi suurtel kiirustel jääb muld masinasse. Selle eest hoolitsevad vasakul küljel kaks väikest äärmist ketast ning väljatõmmatav kaitseplekk. Paremal küljel aga paikneb reguleeritav, suur ja massiivne kaitseplekk. Niisiis jääb Discomulchi “jälg” väga täpne ja puhas, mis väärib eraldi kiitust. Muuhulgas ei jääsentimeetritki mulda töötlemata ka masina kahe poole vahel, täielikult katab

Praktilised kogemused Agrisem Discomulch Gold Henning Koch: „Töö kvaliteet ja masina stabiilsus vaimustavad..“

Ei mingit ummistumist Henning Koch Römstedtist töötleb Agrisem Discomulch Gold S-Portega aastas umbes 500 hektarit. Seda 4,5-meetrise töölaiusega masinat kasutatakse nii kõrrepõllu randaalimiseks kui külvipinna ettevalmistamiseks. Discomulchi veab 150-hobujõuline Deutz-Fahr Agrotron, mille võimsusest jätkub liiv- ja liivsavimuldadel 8 kuni 10 cm töösügavuse korral töökiiruseks 12 km/h ümber. Põllud on üsna kivised ja seetõttu on Koch Agrisemi kivikaitsesüsteemist väga heal arvamisel. Ketastevahelisi ummistumisi ei tule ette ka üsna kleepuval pinnasel. Algul tulid küll mõned

profi / sügis 2015

kettad lahti, sest poltühendused ei pidanud, kuid selle vea on Agrisem kõrvaldanud, võttes kasutusele peenkeerme. Samuti oli probleeme vedru-pakkerulli liiga kitsaste labadega, mis kippusid painduma. Ja ka siin on Agrisem — oma tõekspidamistele truuks jäädes — asendanud labad laiemate ja vastupidavamatega. Veel kardab Koch, et valgustite kinnitus väga kaua ei kesta. Kõige parema kogemuse on ta saanud randaali kuulpeahaakes kasutades, kus talle meeldib lõtkuvaba ühendus.

Ka maisipõllul võimekas Johannes Hertema Wettinist kasutab 5 meetri laiust Discomulch Goldi aastas 250 hektari harimiseks. Varasem pakkerull ummistus majandi savistel muldadel hullusti, vedrurull aga töötab tõrgeteta nii liival kui savil. Randaali veab Fendt — kas 724 või 828 Vario. Muuhulgas kasutab Hertema Discomulchi maisi-kõrrepõllu töötlemisel ja

Johannes Hertema: „Ette on üksjagu traktorit vaja, kuid kvaliteet tasub selle ära..“ on tulemusega väga rahul: “Kõik tüükad on välja kistud või vähemalt põhjalikult purustatud, mis on varreleediku tõrjeks väga oluline”. Üldiselt on Hertema seni masinaga ülimalt rahul, vaid hüdrovoolikute asetus tiisli juures ning laternakandurid olevat “katastroofilised”. Discomulchiga saab ta nüüd ka suurematel sügavustel töötada kui varasema, väiksemate ketastega randaaliga. “Discomulch tungib sügavale ning ka jääb sügavale”.

www.profieesti.ee

Kokkuklapitud Discomulchi laius on alla 3 meetri, transpordikiiruseks lubatakse 25 km/h, laternakandurit on nüüdseks parandatud.

Kompaktrandaal on massiivne ja ülevaatlik.

rendatud 80 millimeetrini. Sellise rulli töödeldud pinnas on ühtlane ja tasane. Tuleb küll märkida, et suuremate kividega kohtumisel murdus testi käigus kaks laba ning mõnede kinnituskohad paindusid kõveraks. Neid vigastusi oli küll lihtne parandada, pealegi ütleb Agrisem, et uued, laiemad labad peaksid probleemi kõrvaldanud olema.

Rehvidel pole viga, kuid ruumi jätkuks ka suurematele.

tööriba ka ketastele järgnev rull. Tagumise kettarea järel ei tule kohe midagi, nii et segatud muld saab pisut rahuneda. Siis järgneb vedru-pakkerull läbimõõduga 600 mm (nüüd 700 mm). Hooldusvabadele laagritele monteeritud rull tegi head tööd iga liiki pinnasel. Ummistumist ei märganud me siingi, kuivõrd vedrusegmentidest koosnevale, pidevalt liikuvate osadega rullile pinnas eriti külge ei hakka. Siiski pakub Agrisem rullile lisavarustusena ka puhastustera. Rulli ühe segmendi moodustavad neli kruvijoont mööda paigutatud teraslaba, mille esialgne laius 50 mm on nüüd suuprofi / sügis 2015

Discomulchi transpordiveermik kasutab rehve 400/55-22.5, mis mõne teise masinaga võrreldes tundub lausa pisikesevõitu. Transpordikiiruseks lubataks 25 km/h ning tänu õhkpiduritele tunneb juht end kindlalt. Transpordiks klapitakse randaali mõlemad pooled keskele kokku ja lukustatakse. Kummalgi tiival on vedruga käitatav mehaaniline riiv vältimaks juhuslikku hüdraulilist lahtilukustamist. Masin püsib ka hoogsal sõidul hästi teel ning on küllalt kitsas ja ülevaatlik. Randaali raamile kinnitatud laternakandurid on ehk ainsad osad, mis Discomulchi massiivsusega ei klapi. Pikad latid võivad ju elegantsed välja näha, kuid ei kesta. Testi käigus tuli neid juba keevitada. Kuid ka selle probleemi peaks Agrisem nüüdseks kõrvaldanud olema.

Mis veel silma jäi: Laternakaablite paigutus vajaks parandamist, see ei sobi üldise kvaliteetse viimistlusega. Voolikute paigutus on hea, kui mitte arvestada traktorile liiga lähedal asuvat eesmist kinnituskohta. Kõigil pöördtelgedel on pöördumist takistavad poldid ja määrdeniplid — väga hea! Kokkuvõte: Tegime põllul “diskot” terve suve. Tulemused jätsid meile väga hea mulje. Masina seadistamine on lihtne ning see teeb igasugusel pinnasel ja igasugustes tingimustes väga kvaliteetset tööd. Eriti tugeva mulje jättis pinnasesse tungimise võime, mille eest hoolitseb muidugi 7,75-tonnine kaal. Et Agrisem eelistab massiivset konstruktsiooni, on märgata Discomulchi peaaegu iga osa juures. Hea kvaliteediga on ka viimistlus ja värvkate. Kõigel sellel on muidugi oma hind — 39 380 eurot, kuid selle eest saate ka soliidse ja kestva masina.

Mõõtmistulemused Agrisem Discomulch Gold S-Porte Pikkus/laius/kõrgus 7,30/<3m/<4 m Veolati pikkus 102 cm Pearaami ristlõige 400 x 300 mm Ketaste tööala laius 4,53 m Kettaid ees/taga 18/18 Ridade vahekaugus 107 cm Kettajälgede vahekaugus 12,8 cm Ketaste läbimõõt ees/taga 61/56 cm Äärmised kettad vasakul ees/taga 51/56 cm Ketta paksus 6 mm 17/20° Lõikenurk ees/taga 1) 9/9° Kaldenurk ees/taga 1) Kivikaitse spiraalvedrud Pakkerull 600-mm-vedru-pakkerull Pakkerulli töölaius 4,63 m Segmentide arv/vahekaugus 26/18 cm Segmendi laius 50 mm Kogumass 7750 kg Kaal ketta kohta 215 kg Rehvid 400/55-22.5 Transpordikiirus 25 km/h Hind käibemaksuta 39 380 € 1)

tootja andmed

www.profieesti.ee

Praktiline test

Universaalkülvik Amazone Cirrus 3003 Compact:

Matrix veereb kergelt Loomulikult pakub uus 03. seeria Cirrus enamat kui uued väikese veeretakistusega Matrix-rehvid. Kuid silma hakkavad kõigepealt just need. Lugege, kuidas rattad ja teised Amazone uudised end profi praktilises testis õigustasid.

gritechnica näitusel 2013. aastal esitletud versioon 03 oli Amazone jaoks märksa enam kui universaalkülviku lihtne edasiarendus. Uudised algasid kahest tööpikkusest: kui laiemad masinad on 8,5 meetrit pikad, piirdub (profi katsetatud) 3 meetri laiuse Cirrus 3003 Compacti pikkus 7,35 meetriga. Haagitakse külvik III kategooria rippsüsprofi / sügis 2015

teemile — kuid valida võib ka II või IV kategooria. Kaheksa hüdraulikavooliku ja kahe pidurivooliku ning juhtimisterminali, valgusdiood-töötulede ja transpordivalgustuse kaablid saab korralikult hoidikutesse paigutada. Hüdroväljavõtete liitmikud on eristatavad värvi ja plussi-miinuse tähistuste järgi, ning Amazone ütleb, et nende vastupidavust tõstetakse õige pea. Ning tiislile paigutatav värvikoode seletav kleebis tuleb nüüd juba külvikuga kaasa.

Et tiisli pöördetelg on taha nihutatud, saab külvikut pööretel traktori suhtes üle 90° pöörata. Tiisel on stabiilne ning viies asendis kuni meetri jagu pikendatav — väga hea. Nii saab valida sobiva pikkuse, kus miski traktori rehvidega kokku põrkama ei hakka. Põhivarustusse kuulub tiislile kinnitatud suur tööriistakast kalibreerimiskomplekti, tagavaraseemendite ja palju muu jaoks. Punkri juurde viivale trepile pääsemiwww.profieesti.ee

Amazone universaalkülvikute praegune mudeliseeria kannab nime Cirrus 03. Praktilises elus jättis Cirrus 3003 Compact meile hea mulje.

seks saab kasti lihtsalt kõrvale pöörata. Ainult ei tohi unustada töötamise ajaks kasti tagasi pöörata ja riivistada. Vastasel korral võib kast “kurjadelt” traktorirehvidelt räsida saada.

tavate, 13 cm laiuste käppadega. Piide töösügavust saab kahepoolse toimega hüdroväljavõtte abil mugavalt seada. Reguleerimisulatuse piiramiseks saab kasutada distantsplaate — väga hea.

Kompaktrandaali ees tegelevad traktori rattajälgedega kaks paari (lisavarustusse kuuluvat) jäljekobestit. Nende 3 cm laiused ja 5 cm jämedused lõiketerad teevad tõhusat tööd. Töösügavust saab seada poltide ümbertõstmisega 16-astmelises augurastris. Pinnase tasandamiseks võib 2000 € eest tellida kobesti (crushboard ). Selle lehtvedrupiid on varustatud kahte asendisse sea-

Külviridade ettevalmistamisega tegeleb 24 sakilist 46 cm läbimõõduga ketast. Ainult eesmine vasak ketas on sile, et see ei loobiks mulda üle külgpleki. Suuremaks tootlikkuseks on igale vannasele kinnitatud kaks ketast, mille agressiivsust ja segamisvõimekust tõsteti kohtumisnurga suurendamisega. Tuntud kummipuhvrid hoolitsevad endistviisi pinnasega kohandumise eest

profi / sügis 2015

ning töötavad kivikaitsena. Ketaste töösügavus määratakse juhtterminalil ning seda reguleerib üks kahepoolse toimega hüdroväljavõte. Ülevaatlik juhendav kleeps asendati nüüd laseriga lõigatud, kauakestva skaalaga — suurepärane. Töökäikude paremaks ühtesulamiseks ning traktori jälgedega sobitamiseks saab kummagi külje kahe välimise kettapaari töösügavust neljas astmes reguleerida — põhivarustuses! Ja eeskujulik tähistus tagab korrektse seadistuse. Ka mõlemad küljeplekid aitavad põllu laudsiledaks muutmisele kaasa. Neid saab nüüd nelja asendisse seada (poltide www.profieesti.ee

Praktiline test

Ühekettalise, neljas asendis seatava sügavuse juhtkettaga seemendil RoTeC pro tugevdas Amazone laagreid ning lisas ka ketast puhastava seemnepesa vormija.

Crushboardi maksimaalne töösügavus määratakse distantsseibidega hüdrosilindril. Külviku horisontaalsust näitab hästi kett (paremal).

Testitulemused Amazone Cirrus 3003 Compact Pinnase ettevalmistus

Õhkpidur peatab täis punkriga kuni 7 tonni kaaluva Cirruse ka teedel täie kindlusega.

Tiisli tahapoole nihutatud pöördetelg võimaldab järske pöördeid, voolikud ja kaablid on korralikult paigutatud.

abil üsna mugavalt) ning need saavad takistuste ületamiseks ka pisut kerkida. Pinnase tihendamiseks kasutab Amazone nüüd nn „Matrix“-rehve. Spetsiaalselt Amazone jaoks valmistatud Alliance-radiaalrehvid mõõduga 400/55 R 17.5 maksavad 1800 eurot rohkem kui AS-rehvid mõõduga 15.0/55-17. Uued rehvid on 88 cm kõrged ja 41 cm laiad, eelkäijatest umbes 10% kõrgemad. See peaks andma väiksema veotakistuse. Matrix-rehvide kolmest mustrirõngast on äärmised 6 ning keskmine 14 cm laiune. Nii tagavad need nii 12,5- kui ka 16-6-sentimeetrise vahe puhul külviridade täpse eeltihendamise. Mustri põiklõhed aitavad külvivakku lisada täiendavat peenmulda. Lõpuks hoolitsevad pinnase hea tasandamise eest rataste vahel töötavad kummist sõrmed. Nagu kõik õhkrehvid, ei tihenda ka 1,6-baarisel rõhul töötavad Matrix-rehvid mulda kogu laiuse ulatuses täiesti ühtlaselt. Pinnasesondiga saab veenduda, et rehvijälje servad ei ole nii tihedad kui keskkoht. Möödunud aastast aga on teada, et taimede tärkamisele see märgatavat mõju ei avaldanud.

Ketaste töösügavust seatakse hüdrauliliselt ja seda näitab hästiloetav skaala. Kummagi külje nelja välimise ketta kõrgus on eraldi reguleeritav (all).

Tasandi Randaal Matrix-rehvid 1) Tasandamine Kobestamine

B BB BB/E BB B

Terapunker ja doseerimine Punker BB Punkri katteruloo B Seemne tagavara BB Kalibreerimise juurdepääs B Kalibreerimisproov B Kalibratsiooni püsivus BB Põiklaotuse ühtlus raps/nisu/hein BB/B/Z Külvinormi seadmine BB Peenseemnele ümberseadmine B Jääkide eemaldamine B Seemne muldaviimine Ühekettaline seemendi Külvisügavuse seadmine Seemendi koormuse seadmine Piidega libisti Rulliklibisti Libisti reguleerimine Muldaviimise kvaliteet

BB Z B BB BB B BB

Elektroonika Juhtterminal Tehnoradade lülitus Punkri täituvuse kontroll

Z B Z

Üldist Ühendamine traktoriga Jäljeindikaator Transpordilaius Trepp, käigurajad Hooldus Viimistlus, värvkate

BB BB BB B B BB

E kergel, kuival pinnasel Hinnang: BB = väga hea; B = hea; Z = keskmine; E = alla keskmist; EE = puudulik.

Tööolukorras toetub Cirrus 3003 kolmele rattapaarile. Keskmine paar asub teistest veidi tagapool, on raamiga jäigalt ühendatud ning tõstetakse transprofi / sügis 2015

Matrix on Amazone nimi pakkeri- ja veermikurehvide klotsikujulise mustri jaoks.

www.profieesti.ee

Amazone Cirrus 3003 Compact külvi põiklaotus

Mõõtmistulemused, hind

Amazone Cirrus 3003 Compact

Suhteline külvihulk 120%

rohi

110%

raps

Seemnepunkri mahutavus (3 m³)

100%

nisu

90%

2320 kg nisu

Täitekõrgus

2,80 m

Punkri ava 80% 1

Põiklaotuse ühtluse asjus saavutas Cirrus väga hea (rapsi korral), hea (nisu) ja rahuldava (heinaseeme) variatsioonikordaja.

seemendi

1,92 x 0,78 m

Põikilaotuse ühtlus rapsil VK = 2,4 % Põikilaotuse ühtlus nisul

VK = 2,1 %

Põikilaotuse ühtlus heinal VK = 3,3 % Töölaius

pordi ja põlluotsapöörde ajaks üles. Keskmistel ja rasketel muldadel veeres ratastega pakker probleemivabalt. Töökiirusel 12 km/h aga kuhjus väga kuiv, kerge muld mõnikord rataste ette. Amazone soovitab sellisel juhul kiiremini või aeglasemalt sõita. Või kergete muldade jaoks üldse soetada telgedevahelise pakkerulli T-Pack U. Cirruse põhivarustusse kuulub väga tõhus õhkpidur — suurepärane. Muuhulgas tähendab see, et ka täislaaditud punkriga masinat võib teedel vedada kii-

3,00 m

rusega kuni 40 km/h. See pole pisiasi, sest täiskoormaga Cirrus kaalub umbes 7 tonni. Et keskmine rattapaar on üles tõstetud, käitub külvik stabiilselt ka kurvilistel teedel.

Seemendeid/reavahe

Tühimass

4680 kg

Seemne muldaviimiseks on Amazone edasi arendanud oma RoTeC pro-d. See 40 cm läbimõõduga ühekettaline seemendi on nüüd saanud tugevama laagri. Sealjuures kasutatakse 26-sentimeetrine nelja asendisse seatav plastketas nüüd ainult külvisügavuse määrami-

Töömass (täis punkriga)

7000 kg

24/12,5 cm

Ketta läbimõõt

40 cm

Seemendi maks. koormus

49 kg

Veermikurehvid

400/55 R 17.5

Kliirens

0,36 m

Pikkus/laius/kõrgus 7,29/3,00/3,16 m 1)

Baashind2) 1)

53 840 €

transpordil; 2) käibemaksuta.

Külvikutele ja randaalidele • Patendeeritud 5 huulega tihend • Eelmääritud e. määrdevaba • Kõrgem koormustaluvus tänu kaherealisele kuullaagrile • Erinev tehniline disain - saadaval nii flantsiga kui ka ilma Võtke meiega ühendust: SKF Estonia OÜ Sära tee 7, Peetri alevik Rae vald 75312 tel: +372 6997 900 Andre Laanemets Müügiinsener Mobile: +372 52 137 97 andre.laanemets@skf.com www.skf.ee

Küsige pakkumist ka meie edasimüüjatelt!

Praktiline test

seks. Seemendusketta puhastamisega tegeleb karastatud otsaga kiil, mis koos seemenduskettaga moodustab külviraja. Meie töötasime 25 mm paksuste ketastega, kuid raskete muldade või suurte külvisügavuste jaoks on olemas ka 10-millimeetrised. Suurel töökiirusel püsis seemendi väga rahulikult mullas, külvisügavus oli meeldivalt ühtlane ja seemendile mõjuv koormus kuni 49 kilogrammiga igati piisav. Testitud külvikul oli 24 seemendit, mis annab külviridade vaheks 12,5 cm, kuid alternatiivina saab Cirruse ka 18 seemendiga ning 16,6-sentimeetrise reavahega (sel juhul maksate umbes 1500 € vähem). Seemendite koormust saab kahepoolse toimega hüdroväljavõtte abil reguleerida kahe etteantud asendi vahel — sealjuures kasutatakse sama väljavõtet, millega randaali töösügavust määratakse. Järellibisti Exact S lõpetab seemne mul-

tavad. Rullide töökõrguse seadmiseks on kaks vänta (taas skaalata). Rulli maksimaalseks koormuseks mõõtsime 28 kg. Väga niiskel pinnasel võib rullid üldse üles tõsta, nii et mullaga katmine jääb üksnes piide ülesandeks. Meie kogemuste järgi sobib rulliklibisti pigem kuivale ja kergele mullale, märjemal ja kleepuvamal mullal töötab paremini Exact S. Kena 3000-liitrine punker mahutas 2320 kg nisuseemet, millest peaks jätkuma lõunaooteni töötamiseks. Laadimiskõrgus on 2,80 m, punkri ava suurus 0,78 x 1,92 m. See sobib nii Big Bagile kui frontaallaadurile. On kena, et katteruloo keskmist tuge saab lihtsalt pöörata. Ning poolautomaatne ruloo ise on lihtsasti käsitsetav ja sulgub tihedalt. Punkris asuv LED-valgusti hõlbustab öist tööd, ja kolmeastmelist treppi mööda on lihtne punkrini tõusta. Kuid punkri välisküljel ümbertõstetava tühjenemisanduri

Praktilised kogemused Universaalkülvik A Väga hea muldaviimine Martin Sonntag Bielefeldist on üle kümne aasta kündmiseta läbi ajanud. 2014. aastal asendas ta senise randaali ja külviku kombinatsiooni Cirrus 3003 Compactiga. Seni on tema Cirrus keskmistel muldadel külvanud 160 ha rapsi, otra, nisu ja vahekultuure. Sonntag kiidab nii masina käsitsemislihtsust kui ka viimistlust ja kvaliteetset tööd. Randaali hüdrauliline reguleerimine võimaldab töötada põllu nurkadeni, mis on väikeste maatükkide korral eriti tähtis. Ning senise rippes töötava kombinatsiooniga võrreldes kahanes Cirrust vedava Fendt 724 Vario kütusekulu hektari kohta 2 kuni 4 liitrit. Külviku “väljahüppamise” seostab Martin

Kolmekuupmeetrine punker on hästi juurdepääsetav ning laaduri või Big Bagiga ka kergesti täidetav.

Libisti töökõrguse jälgimiseks skaalat ei ole. Libisti koormust reguleeritakse hüdrauliliselt.

daviimise. Selle 15 mm jämedustel, nurga alla painutatud ja paarikaupa vedrustatud piidel on tagurduskaitse ning hüdrauliline koormuse reguleerimine. Kena oleks, kui vändast seatavat töösügavust mingi skaala määrata aitaks ning transpordiasendisse seadmiseks vajalik 24-mm mutrivõti külvikuga kaasas käiks. Töötasime ka rulliklibistiga, mida Amazone pakub 2000 € lisaraha maksva alternatiivina. Siin hoolitsevad seemnete mullaga katmise eest 24 kummist surverulli. Eespool 33 cm läbimõõduga ja 7 cm paksuseid rulle töötavad piid, mille kõrgus ja järeljooksu nurk on reguleeriprofi / sügis 2015

asemele oleksime soovinud kahte andurit, millest üks rakenduks varakult ja punkri teine lõplikul tühjenemisel. Elektriline dosaator on samuti uuendatud, olles saanud võimekama mootori ja ruumisäästliku plastist dosaatorikere. Erineva suurusega seemnete jaoks on olemas kolm doseerimistoosi, mida saab vahetada ka täis punkriga. Seemnevoo kalibreerimiseks oli meie testitud külvik varustatud väikese lisaterminaliga Twin Terminal 3.0 (650 €). Põhiterminalil külvihulga etteandmise järel toimuvad kõik järgnevad tegevused Twin Terminalil — doseerimissüsteemi täitmisest kalibreerimiseni ning kalibreerimishulga etteandmiseni. See teeb Twin Terminali väga kasulikuks täienduseks — tegelikult

kõigi Amazone elektrimootoriga külvikute jaoks. Etteantud külvinormi ja tegeliku külvihulga vahe oli meie katsetustes alla 2%, mis on väga hea. Ning see, et ühel külvikorral doseerimine vigurdama hakkas ja külvihulk äkki kolmandikule nõutavast kahanes, kuulub Amazone sõnul tänu uuele juhttarkvarale minevikku. Mingeid probleeme pole külvi põiklaotuse ühtlusega (vt. graafikut “Amazone Cirrus 3003 Compact külvi põiklaotus”. Oli siis tegu nisu, rapsi või heinaseemnega, jäime külvi ühtlusega kolme seemneliigi kokkuvõttes väga rahule. Rapsi külvil mõõtsime variatsioonikordajaks (VK) väga hea 2,4%. Ning nisu VK www.profieesti.ee

k Amazone Cirrus 3003 Compact Tõhusad tulemused

Martin Sonntag: „Cirruse ost oli minu jaoks künnivabale majandamisele üleminekuks kavandatud sammudest viimane.“ Sonntag liiga väikese töökiirusega, alates kiirustest 10 kuni 12 km/h kaduvat probleem. Tehasest liiga sügavale reguleeritud libisti olla iluviga. Soovida oskab Sonntag odavat punkrikaalu ja külvihulga kontrolli võimalust.

Dirk Westrup Bissendorfist on Cirrus 3003 Compactiga seni külvanud 400 hektarit — peamiselt teravilja ja rapsi kergetel kuni rasketel muldadel. Ta on 2014. aastal ostetud masinaga väga rahul ja eriti vaimustatud tootlikkusest. Ka Matrix-rehvide väike veotakistus ja hea tihendusvõime leiavad kiitust. Randaal töötab hästi, tänu väiksematele ja eraldi reguleeritavatele välisketastele on kokkukülv ka kallakutel eeskujulik. Crushboard on eriti kasulik küntud põllul töötades. Algul häiris Dirk Westrupit, et Cirrus ei ole ISO-siiniga ühilduv, kuid nüüd oskab ta hinnata lihtsamat ja töökindlamat Amatron-terminali. Seemnete doseerimine ja muldaviimine käib Westrupi hinnangul eeskujulikult —

2,1% jäi “väga heast” ja heinaseemne VK 3,3% “heast” napilt ilma. Masina juhtimine ja kontroll käib Amatron 3-terminali kaudu. Selle kasutamine on mugav ja loogiline. KA ekraan — 5,7 tolli — on piisavalt suur ning aknad selles loogiliselt koostatud. Kuid ilma ISA-siini funktsioonideta ja monokroomekraaniga ollakse meie arvates ajast pisut maha jäänud. Sellest hoolimata läks töö Cirrusega libedalt. Mõnusa detailina on ripub raami küljes kett. Kui see masina tööasendis just maapinda puudutab, on külvik maapinnaga paralleelne — suurepärane! Peab märkima, et kiirusel 14 km/h püüdis külvik alatasa mullast välja tõusta. Kuid kiiruse vähendamine või suurendamine vaid 1 km/h võrra lõpetas need katsed, ilmselt oli tegu mingi mehaanilise resonantsiga. Külvikut vedas enamasti 240-hobujõuline traktor. Kuid 14 km/h jaoks piisas ka 180 hobujõust, diislikütust kulus 3 kuni 5 l/ha. Tasasel maal peaks isegi 130 hobujõuga hakkama saama. Mis veel silma jäi: Tulevikus saab punkri taga asuvaid (lisavarustusena 400 € maksvaid) LED-valgusteid lülitada terminalilt. Põhivarustusena on ees LED-, taga hõõglampidega laternad. Jagajapea juurde viivad astmelauad on väga hea, kuigi neile võib mulda koguneda. profi / sügis 2015

Vahetult dosaatori kõrvale (ülal) saab paigutada väga kasuliku väikese Twin Terminali (all).

Cirruse juhtimiseks paigaldab Amazone terminali Amatron 3.

Dirk Westrup: „Ka küntud põllul on Matrix-rehvidega Cirrust üsna kerge vedada.“

nii madalal rapsikülvil rulliklibistiga kui ka teravilja suuremal külvisügavusel Exakt-libistiga. Päris rahul ei ole ta aga seemnejääkide eemaldamisega.

Traktori hüdrosüsteemist käitatav väga vaikne puhur nõuab 22 kuni 28 liitrit õli minutis. Alternatiivina saab valida jõuvõtuvõllilt käitatava, omaette hüdrosüsteemiga pumba (1800 €). Iga 50 töötunni järel tuleb määrida 24 määrimispunkti. Jagajapeas saab tööle lülitada ka ainult pool külvikut, ümberseadistamisele kulub umbes 5 minutit ning külvinormi peab terminalis täpsustama. Kuid nüüd on saadaval ka elektrooniline ümberlülitus.. Amazone Cirrus 3003 Compacti 24-realine baasversioon maksab 53 800 eurot. Testitud, Exakt-libistiga külvik maksis 61 900 € (kõik hinnad on antud käibemaksuta). Kokkuvõte: Universaalkülvik Amazone Cirrus 3003 Compact jätab hea mulje. Kompaktset masinat on lihtne käsitseda. Tööd kergendavad meeldivad pisiasjad, nagu suur tööriistakast, jagajapea juurde viivad astmelauad ja randaali töösügavuse indikaator. Kuid kiita võib ka masina töö kvaliteeti, korralikku värvkatet ja kiirusepiirangut 40 km/h. Probleeme oli peamiselt kaks: keskmised rattad, mis kergetel muldadel kippusid mulda enda ees lükkama, ja pinnasest väljahüppamine mõnedel kiirustel. Mis ISO-siini soovi puutub, siis loodame, et Amazone progressi pealetungile kaua vastu ei seisa. www.profieesti.ee

Traktori test

New Holland T6.160 AC:

Sisu väga hea, lihvist jääb vajaka Pikka aega oli käikudega jõuülekanne New Holland T6 (ja kontsernisõsara Case IH Maxxumi) peamiseks kriitikapunktiks. CNH tõi astmevaba traktori avalikkuse ette esmakordselt 2013. aastal, nüüd sai profi proovida mudelit T6.160 AutoCommand. Resümee: sisu on väga hea, kuid mõnest pisiasjast tunneme puudust.

õigepealt tegeleme veidi aega tüübitähise ja värviga. Sest Case IH punane sõsarmudel kannab nime Maxxum 130, kuid täpselt sama võimsa New Hollandi mootorikattel ilutseb tähis „T6.160“. Nimelt näitavad „sinised“ nimivõimsuse asemel meelsamini tippvõimsust (koos boostfunktsiooniga). See võib masinate võrdlemisel mõnikord segadust tekitada. Värv seevastu mitte: „Maseratisinine“ koos hõbedaste velgede ja radiaatorivõrega kannab nime „Blue Power“ ning maksab ligi 3000 eurot. Kuid laiast massist eristumine on sellega garanteeritud... ostuhetkest taasmüügini. Kuid nüüd läheme tõsisemate asjade juurde. Normi ECE-R 120 järgi määratud (jahutusventilaatorita) nimivõimsusele 96 kW / 131 hj saab tootja andmetel lisanduda ligi 20-hobujõuline boost (jõuvõtuvõlli- ja hüdraulikatöödel kiirustel üle 0,5 km/h või alates 2. kiirusvahemikust). Ning tippvõimsuseks antakse 105 kW / 143 hj ilma või juba nimetatud 120 kW / 153 hj koos võimsuslisaga. Meid huvitas muidugi, kui palju sellest DLG katseseadmes tõesti jõuvõtuvõllile jõuab. Meie palvel tootja poolt väljalülitatud võimsuslisaga oli seda nimipööretel 76,1 kW ning maksimaalselt 88 kW / 120 hj 1800 pöördel minutis. Tegelikel jõuvõtuvõllitöödel on muidugi varuks veel võimsuslisa, milleks New Holland ütleb maksimaalvõimsuse juures olevat 20 hj. Kokkuvõttes suutis testitud traktor jõuvõtuvõllile anda 138 hj võimsust. See on igati rahuldav, olgu küll mootorikattele kirjutatud „160“. profi / sügis 2015

Traktori mootori on ehitanud Fiat Powertrain Technologies (FPT). Neljasilindriline neljaklapitehnikas 4,5-liitrine, turbolaaduri ja põlemisõhu vahejahutiga varustatud jõuallikas näitab väga head võimsuskarakteristikut. Pöördemomendi ligi 50-% tõus(pöörete kahanemisel vaid 32%) on sama kõrgest klassist kui 121-protsendiline paigaltvõtumoment. Ka kütusekulu üle ei saa kuidagi nuriseda: 266 (täisvõimsusel 238) g/

kWh on esmaklassiline tulemus, pealegi kulutab T6 üsna vähe AdBlue-lisandit — vaid 15 g/kWh. Veotöödel saadakse sarnased tulemused. Nimipööretel kulutatav 300 g/kWh ja maksimaalvõimsusel tarbitav 276 g/ kWh on küll märksa rohkem kui käikudega jõuülekande korral, ent teiste astmevabade jõuülekannetega ilma mingi piinlikkuseta võrreldavad. Ning positiivsus jätkub ka Powermix-mõõtmistega. www.profieesti.ee

km/h juures 1600 p/min). Peale selle on astmevabal T6-l elektriline seisupidur, mida käitatakse reeversihoovast ning mis omakorda aktiveerib haagise pidurid — väga hea! Kiita võib veel tempomaadi kolme salvestatava kiiruse väga lihtsat seadistamist ning reeversi juhtimist mõlemalt poolt rooli. Kritiseerida võiks tempomaadi seatud kiiruse ja hoitava kiiruse üsna suurt lahknevust (näiteks etteantud 8 km/h korral näitas spidomeeter 6,5 km/h). New Holland ütleb, et etteantav kiirus on „teoreetiline väärtus“, kuid kuvatav kiirus tegelik, mõõdetud radariga ega sõltu seega rataste läbilibisemisest. Veel kaebasid katsetajad liiga tugeva aeglustuse üle — jala gaasipedaalilt võtmise järel võisid ballastita traktori tagarattad isegi blokeeruda. Selle iluvea peaks parandama üks järgmisi tarkvarauuendusi. AutoCommand-ülekande korral on jõuvõtuvõllil kolm pöörlemissagedust: 540, 540E ja kas 1000 või 1000E. See on rahuldav, nagu ka pöörlemissageduse valik konsoolil asuva T-kujulise kangiga.

Tõsi, 287 g/kWh on tubli 3% rohkem kui vana hea 17/16-käigulise käigukastiga, kuid astmevaba T6 on ikkagi 2% säästlikum kui senimõõdetud traktorid keskmiselt. Vaid veovõimsus (aga ka jõuvõtuvõllil arendatav võimsus) võiks olla pisut suurem — nimipööretel 69,7 kW ja maksimaalvõimsusel 76,3 kW. Transporditöödel kütusekulu ei mõõdetud, sest DLG reeglite järgi peab selleks välistemperatuur olema vähemalt 10 ºC. profi / sügis 2015

Niisiis võtame vaatluse alla T6 uue astmevaba käigukasti. Neljasilindriliste mootorite jaoks loodud jõuülekanne sarnaneb ehituselt ja tööpõhimõttelt väiksemate kuuesilindriliste juures kasutatavaga — topeltsidur, kaks kiirusvahemikku edaspidi- ja kaks tagurpidisõiduks. Ja muidugi on saadaval aktiivne paigalseisufunktsioon, ning 50 km/h sõites teeb mootor ainult 1750 pööret, (40

Rõhu ja vooluhulgaga juhitava aksiaalkolbpumba maksimaalseks tootlikkuseks mõõtis DLG 126,7 l/min. See on klassi keskmine tulemus. Märksa vähem olime rahul traktori ahtris asuva (maksimaalselt) nelja hüdroväljavõttega. Esiteks on paremale pööratud liitmikke vasakult peaaegu võimatu ühendada. Nende juhtimiseks määratud „klaveriklahve“ pidi edasimüüja pisut viilima, et need sujuvalt liikuma hakkaksid. Ning „ujuvast“ asendist tõsteasendisse ei saa siirduda ilma hetkeks neutraalasendis peatumata. Sujuv juhtimine saab võimalikuks alles siis, kui peatuse aeg tarkvaraliselt minimaalseks on seatud. Rahule ei jäänud me ka põlluotsapöörde seadistamisega ega juhtimisega. Kõigepealt peab juht käsigaasi seadma vähemalt 1000 pöördele minutis ning sõitma vähemalt 0,5 km/h. Ikka puuduvad sellised funktsioonid nagu mootori pöörete mälu aktiveerimine, üksikute sammude korrigeerimine või uute tegevusjärjestuste lisamine. Ning kui juht näiteks elektriposti juures juhtimise üle võtab, läheb süsteem kohe avariirežiimi — see on ebameeldiv. Tagumistest hüdroväljavõtetest sõltumatult on traktori keskel saadaval kuni kolm elektrooniliselt juhitavat väljavõtet, näiteks frontaallaaduri käitamiseks. www.profieesti.ee

Traktori test

New Holland T6.160 AC Kütusekulu põllutöödel -20% -10% 0 +10% +20% Diislikütuse keskmine kulu 297 g/kWh ja 11,03 l/ha 1 rasked Ader (100% koormus) Kultivaator 2 keskmised Ader (60% koormus) Kultivaator Jõuvõtuvõlli- Diislikütuse keskmine kulu tööd: 280 g/kWh ja 3,81 l/ha

Veotööd:

0 g/kWh 50 AdBlue 17,4 g/kWh ja 0,48 l/ha

AdBlue 15,1 g/kWh ja 0,16 l/ha

Randaal Niiduk 4 keskmised Randaal (70% koormus) Niiduk Randaal 5 kerged Niiduk (40% koormus) 3 rasked

(100% koormus)

Segatööd:

Diislikütuse keskmine kulu 288 g/kWh ja 3,97 l/ha 6 Sõnnikulaotur

AdBlue 16,0 g/kWh ja 0,17 l/ha

7 Press

Powermix 287 g/kWh

16,0 g/kWh

Tabelis all vasakul on toodud Powermix-kütusekulu kõigi seitsme mõõdetud tööliigi keskmisena. Jaotistes “Veotööd”, “Jõuvõtuvõllitööd” ja “Segatööd” on punases kirjas toodud mõõdetud kütusekulu nii grammides kilovatt-tunni kohta kui liitrites hektari kohta. AdBlue (tegelikult käitlusmaterjali, mitte kütuse) kulu on näidatud parempoolses tulbas. Kütusekulu diagrammi kollane keskjoon näitab kõigi varem Powermix-meetodil testitud traktorite keskmist kütusekulu. Ribade pikkused näitavad, kui palju katsetatav traktor vastavas jaotises keskmisest protsentuaalselt paremini (roheline) või halvemini (punane) esines. Praegu on kõigi testitud masinate keskmine Powermix-kulu 293 g/kWh. Powermix-mõõtmistel kulutas New Holland T6.160 AC kütust enamikel töödel alla keskmise, üldine Powermix-keskmine diislikütuse kulu on ligi 2% madalam kui senitestitud traktorite keskmine. AdBlue kulu — 16,0 g/kWh — aga on seni mõõdetutest kõige madalam.

DLG mõõtmiseeskiri nõuab transporditöödel esineva kütusekulu mõõtmiseks välistemperatuuri vähemalt 10° C, seetõttu neid mõõtmisi teha ei saanud.

Kabiin on avar ja üsna vaikne (koormuse all 72,8 dB(A)). Puudust tundsime paarist pisiasjast, näiteks suletavatest panipaikadest.

profi / sügis 2015

FPT-mootor rõõmustab käiguühtluse, võimsuse ja mitte kuigi kõrge kütusekuluga. Ja ikkagi — 275-liitrine kütusepaak osutub liiga väikeseks.

Neid saab mugavasti juhtida konsoolil asuva ristkulissiga juhtkangi abil. Mugavusest rääkides olgu öeldud, et katsetajatele meeldis ka ühe tagumise väljavõtte juhtimisvõimalus traktori mõlemalt poritiivalt. Läbiv tõstejõud — 4900 daN — jääb allapoole keskmist, kuid et tõstejõud kasvab koos tõstekõrgusega, saab siiski kasutada üsna raskeid agregaate (vt. graafikut). Külgstabilisaatorite kettide uued kinnitused on head, kuid puudust tundsime CBM uutest haakeühendustest. Eesmine rippsüsteem suudab DLG andmetel tõsta korralikud 2,8 tonni. Seda võiks küll saada veidi madalamale lasta. Ja välised juhtimisseadmed võiksid ka siis töötada, kui kabiinist on väljavõttele seatud ajaline juhtimine. Kabiinist rääkides tuleb öelda, et müratase seal on ka koormusega töötades meeldivalt madal — 72,8 dB(A). Koos vedrustatud esisillaga hoolitseb mehaaniline kabiinivedrustus ka korraliku sõidumugavuse eest. Ning jälle puudutab kriitika detaile, nagu suletavate panipaikade vähesus või roolist liiga kaugel asuv suunatulelüliti. www.profieesti.ee

Käetugi ja multifunktsionaalne juhtkang on suurepärased, isegi automaatroolimise lülitamiseks on omaette nupp. Menüüde struktuuri ja eeskätt põlluotsapöörde seadistamist tuleks aga veel parandada.

Kiirused käikudel CNH omaloodud kahe siduriga käigukastil on kaks kiirusevahemikku edasja üks tagurpidisõiduks. Kiirusel 50 km/h teeb mootor kõigest 1750 p/min.

Astmevabalt edasja tagurpidi

Armatuurlaud on informatiivne ning parkimispiduriga reeversikang väga hea. Suunatulede lüliti aga asub roolist liiga kaugel.

-50 -40 -30 -20 -10

10 20 30 40 50

kiirus (km/h)

Astmevabalt 4 kuni 12 km/h

kiirus (km/h)

Tõstejõud ja tõstejõu vajadus New Holland T6.160 AC: punane kõver näitab läbivat tõstejõudu (90% maksimaalsest) alumiste aiste ühenduspunktides. Kollane kõver näitab tõstejõudu lühendatud tõmmitsatega — tervelt 2400 daN rohkem, KUID TERVELT 17 cm võrra lühema tõstepiirkonna juures. Ülespoole kasvav tõstejõud tähendab, et T6 suudab tõsta õige rasket kultivaatori-külviku kombinatsiooni.

9000 8000 7000 6000 5000 Kultivaator-külvik 3030 kg 4000 3000

Ader 1324 kg

2000 1000 0

90 100 110 120 Tõstekõrgus (cm)

Eesmine rippsüsteem: läbivalt 2797 daN, tõstekõrgus 71,0 cm Pikk tõmmits: läbivalt 4876 daN, tõstekõrgus 67,2 cm Lühike tõmmits: läbivalt 7177 daN, tõstekõrgus 49,8 cm

profi / sügis 2015

4,9-tonnine tõstevõime on alla keskmist, kuid 3-tonnise kultivaatori-külvikukombinatsiooni jaoks enam kui piisav. Piisav on ka õlipumba tootlikkus — 126 l/min. Hüdrosüsteemi liitmikud asuvad liiga kaugel paremal, CBM püüdurhaagid on ka veel vana tüüpi.

www.profieesti.ee

Traktori test

Põhivarustusse kuuluv puutetundlik monitor IntelliView IV on väga hea, vaid menüüde ülesehitust saaks veel parandada. Ning et seadistamise võimalusi on väga palju, peaks nende kombinatsioone saama kasutajapõhiselt salvestada. Plusspunkte teenis katsetajatelt multifunktsionaalse juhtkangiga käetugi, olgugi et rippsüsteemi kiirjuhtimise ja reeversi kangid võiksid erinevamad välja näha. (Reeversit saab käitada ka roolist vasakul asuva kangiga). GPSpõhise automaatroolimise käivitamiseks on olemas eraldi nupp, mis koos lihtsa menüüdes liikumise ja programmeerimisega teeb juhi elu lihtsaks — väga hea! T6.160 pöörderingi läbimõõduks saime 11,60 m (rehvid 540/65 R 28, rööbe 1,98 m) — suurepärane! Kuid, kuigi rataste ühest äärmisest asendist teise pööramine nõuab rooliratta 4,5 täispööret, ei ole suunakindlus suurem asi. Vredesteini rehvid Traxion+ meile meeldisid. Need hoiavad etteantud laiust — 65 cm — ning on varustatud 5 cm kõrguse mustriga. Siinkohal võiks veljetootjatele soovitada, et nad velje mõlemale küljele ventiiliaugu stantsiksid — tundub, nagu satuks ventiil ratta siseküljele neljal juhul viiest. Pidurdusvõime katsetamisel mõõtis DLG testikeskus suurimaks aeglustuseks 5,0 m/s², Suurim lubatud mass 9,5 tonni ja tühimass 6265 kg annavad kandevõimeks 3,2 tonni, mida pole just palju. Nelikveo ja diferentsiaaliluku lülitamise automaatfunktsioonid töötavad korralikult, kuid käetoel asuvad kilelülitid pole eriti intuitiivsed kasutada, kui juhil kiire on. Ning jõudsime hoolduseni. Üldiselt on mootorikatte avamiseks vaja tööriistu, kui edasimüüja (nagu meie traktoril) muud lahendust ei paku. Kümne liitri mootoriõli vahetusvälp on 600 tundi ning 62 l jõuülekande ja hüdrosüsteemi õli vajab vahetust iga 1200 töötunni järel — väga head näitajad! Kütusepaak on aga liiga väike: 175 liitrist diislikütusest jätkub intensiivse töö korral vaid seitsmeks tunniks. AdBlued kulutab T6 vähe, nii et 37-liitrisest paagist jätkub kahe paagitäie kütuse tarvis. Kokkuvõte: astmevaba AutoCommandjõuülekandega on T6.160 kõige tõsisemast kriitikakohast vabanenud. Šiki välimusega ja erksa mootoriga traktoril on mõnus töötada. Pealegi näitavad mõõtprofi / sügis 2015

Praktilised kogemused New Holland T6 Palju võimsust, vähe valgust Uwe Holzwarth majandab Heidelbergist lõunas Angelbachtalis 180 hektarit põllumaad, millel kasvatab teravilja, maisi ja suhkrupeeti. Astmevaba jõuülekandega New Holland T6.160 AC soetas ta Fendt 309 C asemele, saanud enne häid kogemusi astmevaba Steyr 6230-ga töötades. Praeguseks on T6 töötanud umbes 400 tundi, käitades nii Monosemi 7-realist maisikülvikut (reasamm 62,5 cm) ning Kverneland Accordi kultivaatori-külviku kombinatsiooni. Nendeks töödeks on traktor varustatud ka GPS-automaatroolimissüsteemiga. Veel kuulusid T6 kohustuste hulka frontaallaaduritööd ning 20-tonnise kandejõuga kallurhaagise vedamine. „Kütusekulu — umbes 6,5 l/h — oli igati mõistlik. Vaid mootori ja jõuüle-

Uwe Holzwarth: „Nii mootori ja käigukasti koostööd kui töövalgustust saab New Holland veel parandada!“ kande koostöö võiks veel parem olla“, ütleb Holzwarth, kes kõige rohkem siiski tunneb puudust korralikes töötuledest: „LED-prožektoreid võiks tulevikus ju ka tehasest tellida saada.“

Manööverdamisvõimeline, kuid väikese paagiga! Goch am Niederrheinis tegutsev alltöövõtja Joachim Dormann kasutab astmevaba käigukastiga T6.160-t peamiselt Welgeri pallipressi RP 235 ning järelveetava 8-realise maisikülviku Kverneland Accord käitamiseks. Selleks on traktor peale GPS-automaatroolimise varustatud esiteljel rehvidega 380/80 R 30, tagateljel aga mõõduga 480/80 R 42. Rööbe on 1,60 meetrit. „Niimoodi saame 24 külvireal põlluotsapöörde teha ühe hooga“, kiidab Dormann traktori manööverdusvõimet. Ning ta on rahul ka kütusekuluga: „Maisi külvamisel on 8 l/h super, kuid õhtul kella

mistulemused, et nii võimsuskarakteristika kui kütusekulu osas on masin keskmisest parem — vaid võimsust võinuks testitud traktoril veidi rohkem olla. Parandada lubab New Holland jõuülekande juhttarkvara, seda eriti aeglustuse asjus. Pisiasjades teenivad kriitikat hüdroväljavõtted, sealhulgas nende paigutus traktori tagaosas. Samuti ei ole põlluotsapöörde seadistamine ja juhtimine praegusel kujul kuigi praktiline.

Joachim Dormann: „Me paigaldasime ise valgusdioodlaternad, et ka pimedas mõistlikult töötada saaks!“ kaheksaks on väike paak ikka tühi!“ Dormanni traktor on töötanud 600 tundi täiesti probleemivabalt.

Käikudega jõuülekandega T6.160 maksab 50 km/h-versioonis ja vedrustatud esisillaga 85 000 eurot (kõik hinnad on käibemaksuta). Astmevaba AutoCommand lisab sellele 9500 eurot, kuid siis saate ka juhtimisseadmete käetoe ja suure terminali. Kui lisada eriline värvikombinatsioon, suuremad rehvid, eesmine rippsüsteem ja automaatroolimine, tõuseb hind 135 000 euroni.

www.profieesti.ee

Veel praktilisi tähelepanekuid Siin pole tegu testihinnete kokkuvõtte ega lõpphinnanguga, toome ära vaid mõned praktikas ilmnenud positiivsed ja negatiivsed detailid.

Positiivne Hulgaliselt pistikupesasid Külgstabilisaatorite kettide hea kinnitus Rippsüsteemi seadistamise võimalus käetoelt Akuklemmid hästi ligipääsetavad (näiteks käivitusabiks)

Ventilatsioonisüsteemi juhtimine on lõpuks lakke kolinud, sealt leiab ka paar panipaika (või koha raadiojaama paigutamiseks).

Negatiivne

Rippsüsteemi, hüdraulika ja jõuvõtuvõlli juhtimisseadmed leiab ka parempoolselt poritiivalt.

Kaassõitja istet võiks ideaalseks lugeda, kui turvavöö aeg-ajalt ukse vahele ei jääks.

Ainult neli (katusesse integreeritud) töötuld Lisa-esilaternates pole kaugtuld eesmise rippsüsteemi ülemise tõmmitsa hoidik on liiga keeruline

Tehase pakutav tööriistakast on liiga väike. Ometi oleks siin ruumi märksa suuremale.

Kõik tagumised hüdroväljavõtted „vaatavad“ paremale ning on tähistatud üksnes kleepsudega.

Ajalise juhtimise lõppedes ei liikunud hoovad neutraalasendisse tagasi. Viiliga sai asja parandada.

Traktori test

Laius: 250 cm; Pikkus: 499 cm (eesmise rippsüsteemiga); Kõrgus: 298 cm

Tehnilised andmed, mõõtmistulemused, hinnangud

New Holland T6.160 AC Tehnilised andmed

Testikeskuse

Mootor: 96 kW/131 hj (ECE-R 120 järgi) @2 200 p/min; vedelikjahutusega neljasilindriline N45, tootja Fiat Powertrain Technologies (FPT), heitgaasinorm IIIB (Tier 4 i) SCR-katalüsaatori ja AdBlue-lisandiga; turbolaadur põlemisõhu vahejahutiga; töömaht 4,5 l; kütusepaak 175 l, AdBlue-paak 37 l

JVV võimsus (ilma/koos võimsuslisaga) maksimaalne (@1800 p/min) 88,0/101,3 kW nimipööretel 76,1/87,9 kW

mõõtmised

Kütuse+AdBlue kulu (ilma/koos võimsuslisaga) maks. võimsusel 242+14/238+12 g/kWh nimipööretel 276+15/266+14 g/kWh abs. maks./nimip. (võimsuslisaga)28,8/27,9 l/h

Käigukast: CNH astmevaba kahe siduriga kast kahe automaatselt lülitatava kiirusvahemikuga edasi- ja ühega tagasisuunas, koormuse all lülitatav reevers, tempomaadid, 50 km/h @1750 p/min edasi-, maks. 20 km/h tagasisuunas

Pöördemoment (ilma/koos võimsuslisaga) maksimaalne 515/571 Nm (1400/1500 p/min) pöördemomendi kasv 56/50 % pöörete langus 36/32 % paigaltvõtumoment 134/121 %

Pidurid: Märjad ketaspidurid tagasillal koos nelikveo lülitusega, elektriliselt käitatav seisupidur, pneumosüsteem lisavarustuses

Käigukast käikude arv vahemikus 4 kuni 12 km/h astmevaba

Elektrisüsteem: 12 V, aku 176 Ah, generaator 150 A; starter 4,2 kW/5,7 hj

Tagumise süsteemi tõstejõud (90 % maks. õlirõhust) all/keskel/üleval 4876/5727/6076 daN tõste koormusega 67,2 cm (23 kuni 90,2 cm)

Rippsüsteem: kat. II/III; elektrooniliselt reguleeritav, soovi korral eesmine rippsüsteem ja eesmine jõuvõtuvõll Hüdrosüsteem: aksiaalkolbpump tootlikkusega 125 l/min, 210 bar, kuni 4 (elektriliselt juhitavat) hüdroväljavõtet taga ja kuni kolm keskel, aja ja hulga järgi reguleerimine; 38 l õli saadaval Jõuvõtuvõll: 540/540E/1 000 või 540/1 000/ 1 000E, 1 3/8 tolli, 6 nuuti, elektrohüdrauliline Sillad ja veermik: äärik- või muudetava laiusega tagasild, lamell-diferentsiaalilukk, nagu esivedugi elektrohüdrauliliselt lülitatav; testitraktori rehvid 540/65 R 28 ees ja 650/65 R 38 taga Hooldus: mootoriõli 10 l (vahetusvälp 600 h); käigukasti- ja hüdraulikaõli 62 l (1200 h); jahutussüsteem 25 l Hind: põhivarustuses „AutoCommand“ 85 000 € (Eestis, käibemaksuta).

Võimsus ja pöördemoment Võimsus (kW)

90 75 60 45 30 15 0 1000

Pöördemoment (Nm)

Kiirendus

1500

2000

800 600 400 Nm 200 2500

Mootori pöörded (p/min)

Kütusekulu Absoluutne (l/h)

30 25 20 15 10 5 0 1000

Suhteline (g/kWh)

l/h

1500

2000

300 g/kWh 250 200 2500

Mootori pöörded (p/min)

profi / sügis 2015

Eesmise süsteemi tõstejõud (90 % maks. õlirõhust) all/keskel/üleval 2797/3279/3704 daN tõste koormusega 71,0 cm (23,8 kuni 94,8 cm) Hüdrosüsteemi võimekus töörõhk 200 bar maks. tootlikkus 126,7 l/min maks. võimsus 36,7 kW (121 l/min, 182 bar) Veovõimsus maks. 76,3 kW @1800 p/min nimipööretel 69,7 kW

276 g/kWh 300 g/kWh

Müratase (koormatud mootoriga, juhi kõrvade juures) kabiin suletud/avatud 72,8/81,7 dB(A) Pidurdusvõime maksimaalne keskmine aeglustus survejõud pedaalile

5,0 m/s2 43,7 daN

Pöördediameeter ilma esiveota

11,60 m

Testitraktori kaalud ja mõõtmed esisilla koormus 2 660 kg tagasilla koormus 3 605 kg tühimass 6 265 kg täismass 9 500 kg kandevõime 3 235 kg võimsuskaal 57 kg/kW telgede vahe 245 cm rööbe ees/taga 198/182 cm kliirens 43,0 cm

Kütusekulu tavalistes režiimides Võim- p/min g/ sus kWh

Töörežiim

l/h

jõuvõtuvõll 540

100% 1969 250 25,5

säästu-JVV 540E

100% 1545 234 22,7

jõuvõtuvõll 1000

100% 1893 245 25,7

säästu-JVV 1000E

100%

mootor täispööretel

80 %

max 300 21,8

suur võimsus

80%

90% 272 19,7

transporditööd

40%

90% 363 13,2

väike võimsus, ½ pööretest

40%

60% 282 10,3

suur võimsus, ½ pööretest

60%

60% 248 13,5

Hinnangud Mootor B / BB Võimsuskõver 1,6 Kütusekulu 2,5 Veo-/jõuvõtuvõllivõimsus 2,5 Väga hea võimsuskõver, madal kütusekulu; veo- ja jõuvõtuvõllivõimsused keskmised. Käigukast B / BB Käikude sobitus/funktsioonid 2,0 Lülitatavus 1,2 Sidur, gaas 1,6 Jõuvõtuvõll 2,5 Astmevaba, lihtne käsitseda, reeversi lülitus mõlemal käel; käigukasti aeglustusreaktsiooni tuleks pehmendada; jõuvõtuvõllil 3 pöörlemissagedust. Veermik B Rool 1,6 Nelikvedu ja diferentsiaalilukk 1,2 Käsi- ja jalgpidur 2,0 Esisilla/kabiini vedrustus 2,0 Tühimass ja kandevõime 3,0 Hea manööverdamisvõime, suunakindlus võiks parem olla; sõidumugavus ja pidurid head, tühimass madal, kuid kandevõime samuti. Rippsüsteem/hüdraulika B Tõstejõud ja tõsteulatus 2,5 Käsitsemine 2,5 Hüdrosüsteemi võimsus 2,0 Hüdroväljavõtted 2,5 Liitmikud 2,5 Tõstevõime ja hüdraulikavõimsus keskpärased, hüdroväljavõtted head, liitmikud ahtris paremale suunatud. Kabiin BB Ruumikus ja mugavus 1,8 Nähtavus 1,6 Küte ja tuulutus 2,2 Müratase 1,6 Elektrisüsteem 2,0 Viimistlus 2,0 Hooldus 1,5 Ruumikus ja mugavus head, müratase madal; pea piirkonnas pole tuulutusavasid, panipaiku ja töötulesid vähe. Sobivusprofiil Lihtsad nõudmised

EE E

B BB

Keskmised nõudmised

Kõrged nõudmised Põllutööd Rohumaatööd Transporditööd Frontaallaaduritööd Hind Saksamaal

Madal

Kõrge

99 500 kuni 105 000 €

põhivarustuses, käibemaksuta; andmed profi 2015. aasta traktorikataloogist Hindamissüsteem: BB väga hea, B hea, Z keskmine, E alla keskmist, EE puudulik Koondhinne ei pruugi võrduda üksikhinnete aritmeetilise keskmisega.

www.profieesti.ee

FARMA: üle maailma tuntud Eesti metsaveohaagised!

Eesti ettevõte AS FORS MW toodab Sauel kuni sadat erinevat modifikatsiooni metsahaagiseid, metsamaterjali laasimise ja järkamise protsessoreid, multilifthaagiseid jpm. Neid müüakse üle maailma, Aafrikast Austraaliani. Tegemist on ühe vanima ettevõttega Eestis, kuid laiem üldsus pole temast suurt midagi kuulnud.

namik, kes on sõitnud mööda Tallinna ringteed Sauest mööda, on märganud Kanama viadukti lähedal suuri tootmishalle, millel ilutsevad sildid „“FARMA”, “BIGAB” ja “NIAB” ning ühel hoonel suurelt „FORS MW“. Mida need kaubamärgid aga täpselt tähendavad, teavad enamasti vaid need, kes selle ettevõttega ise mingitpidi seotud. Laiem avalikkus pole temast suurt midagi kuulnud ja mõneti võib seda ka mõista: vaid 1% FORS MW toodangust müüakse Eestis. Lõviosa läheb Skandinaavia riikidesse, Saksamaale ja mujale üle kogu maailma. AS Fors MW

Umbes 10 000 eurot maksev metsaveohaagis FARMA CT 6,3-9 on üks populaarsemaid FORS MW tooteid.

profi / sügis 2015

www.profieesti.ee

Eesti et tevõte

METSA-ERI

Eesti et tevõte

METSA-ERI Rootsi ettevõtja panus Eesti majanduse taaskäivitamisse Kui minna FORS MW ajaloo algusesse, tuleb pöörduda tagasi 1980-ndate lõppu, mil Eestis puhusid juba vabadusetuuled ning raudne eesriie hakkas tasapisi avanema. Vastupandamatu kihk „välismaad“ väisata ei olnud mitte üksnes meil, vaid ka välismaalased ootasid põnevusega võimalust oma silmaga „kommunismitondi“ laastamistööd näha. Nõnda oli see ka rootslase Leif Forsiga (pildil), kes ostis esimesel võimalusel laevapileti ning sõitis Tallinnasse. Reisi ainsaks eesmärgiks puhas uudishimu. Siia jõudes mõistis ta, kui hävitavalt on 50 aastat okupatsiooni Eestile tegelikult mõjunud. Eestlased ise talle väga meeldisid ning tema peas hakkas idanema mõte jäädagi siia ning alustada siin ettevõtlusega. Ta nägi, et me ei vaja siin oma majanduse taaselustamiseks mitte üksnes väliskapitali, vaid ka äritegemise oskusi, ärikultuuri edendamist ja mõistagi uusi töökohti. Mõeldud-tehtud, ning 1992. aastal asutaski ta omanimelise ettevõtte, FORS MW, mille eesmärgiks oli hakata Eestis tootma Farma kaubamärgi all metsaveohaagiseid. Algusaastad olid väga rasked. Sõna otseses mõttes pidi Leif Fors ise osalema tehase ehitustöödel, osalema otsast lõpuni toote valmimise juures, pangandussüsteem oli toona Eestis nagu ta oli, ning kui see 1997. aastal täielikult kokku varises, viis see ka FORS MW pankrotiäärele. Tasapisi tuldi sellest siiski välja ning nii veidralt kui see ka ei kõla, sai oluliseks tegijaks ettevõtte arengus hoopis 2005. aastal Euroopat laastanud orkaan Gudrun. Lihtsalt ükski teine tootja ei suutnud kahe kuuga toota sellises koguses sellises hinnaklassis masinaid, millega maaomanikud Lääne-Euroopas saaksid asuda kiirelt orkaanikahjusid likvideerima. Lisaks FARMA`le omandas Leif Fors ka Rootsi päritolu BIGAB multilift haagiste ning NIAB harvesteride tootmisõiguse ning täna toodetakse tehases juba üle 3000 erineva seadme aastas. Leif Fors soetas endale Pärnumaale talu ning metsamaad, kus kõike tooteid saab reaalses elus ka katsetada. Rootsi tagasi ta enam elama ei läinudki. Tänavu aprillis ettevõtte asutaja aga paraku suri, olles vaid 65 aastane. profi / sügis 2015

Heade keevitajate põuda tunnetab ka FORS MW. Õnneks neid ikka veel leidub.

Kõik alusraamid vermitakse ja toodetakse Sauel kohapeal. Nagu ka kõik muu. Peaaegu.

Peter Kastberg ütleb, et sellepärast nad toodavadki kõik otsast lõpuni ise, et nad armastavad oma tooteid.

Harvesterid peamiselt Skandinaaviasse Kui profi oktoobri keskel Sauele, FORS MW tehast uudistama sõidab, võtab meid vastu laitmatut eesti keelt rääkiv ettevõtte tegevjuht, rootslane Peter

FARMA “married point ”, ehk koht, kus raam ja tõstuk ühtseks pereks saavad.

Kastberg. Mees teeb kiire sissejuhatuse oma ettevõtte toodangusse ning tunnistab, et ehkki nende toodetavad Niab traktori haakeseadmena kasutatavad harvesterid on võrreldes suurte harvesteritega kordades soodsamad, ei ole nende populaarsus Eestis kuigi suur. “Täpsemalt öeldes, pole neid tänavu Eestisse müüdud mitte ühtegi, Skandinaaviasse aga üle kahekümne. Tõtt öelda, ega me ei ole väga ka pingutanud selle nimel, et end siinsel turul tutvustada. Huvi Skandinaavias ja ülejäänud maailmas on meie toodangu vastu piisavalt suur, et tagada tehase töö täis tootmisvõimsusel. Laieneda aga pole enam kusagile,“ nendib Kastberg. Tema jutt kõlab veenvalt, sest kohalesaabunud profi ajakirjanikul ja fotograafil polnud isegi oma autosid kusagile parkida. Ettevõtte esine kitsuke parkla www.profieesti.ee

Et toode näeks kena välja, lihvitakse viimane kui üks konarus.

Metsaveohaagise külgmised toetustorud valmistatakse ülitugevast terasest.

Hiigelsuur kuulprits puhastab detailid roostest.

Pisidetailide keevitus nõuab tõelisi oskustöölisi.

oli töötajate autosid pilgeni täis. Ainsa lahendusena näeb tegevjuht tehase viimist kahte vahetusse, kuid eks seegi nõuab üksjagu korraldamist ja planeerimist. Eeskätt tooraine ja valmistoodangu ladustamist silmas pidades.

Otsast lõpuni kohalik toode Peter Kastbergi sõnul teevad nad oma tooted otsast lõpuni ise: raamid, tõstukid, haaratsid, lõikepead jne, jne.Isegi hüdrovoolikud pressivad nad ise õigesse mõõtu. Allhankeid kasutatakse minimaalselt. Pea ainsad valmisdetailid, mida mujalt sisse ostetakse on teljed, hüdrosilindrid, hüdraulika jagajad, rehvid jms, mis tulevad peamiselt Itaaliast. Muu on aga juba valdavalt vaid toormetall, mida tuuakse suures osas Soomest, kuid ka profi / sügis 2015

Paul Loik (vasakul) on FORS MW raudvara: töötanud tehases üle 20 aasta.

Rootsist, Itaaliast jm. Ettevõttel on oma projekteerimisosakond, mis asub eraldi hoones. „Meil on tööl neli-viis konstruktorit, nemad toimetavad seal omaette ja alles siis, kui nad millegagi valmis on saanud, tulevad nad teiste juurde,“ räägib tegevjuht ja tunnistab, et tööstusspionaaž on tuttav mõiste nendelegi ning

Koht, kus ise valmistatud teljeraamid saavad külge Itaalia piduritrumlid.

paljusid asju ei tohigi teised näha enne, kui see on saanud valmistoodanguks. Kokku töötab tehase tootmispoolel üle 110 inimese, lisaks kontoris paarkümmend. Kui veel lisada Saksamaa, Rootsi, Inglismaa, Poola jt müügiesindused, siis annab ettevõte tööd vähemalt 150-le inimesele. Jalutades mööda tehast, jõuame tööriista-laoni, mille uksel ilutseb silt: „Annad vanad, saad uued!“ „See siin on Pauli kuningriik,“ ütleb Kastberg. Paul, perenimega Loik, on tehase raudvara. Üks staažikamaid töötajad, kes tuli FORS MW-sse tööle juba 20 aastat tagasi. „Täpsemalt, 20 aastat ja viis päeva,“ ütleb samal hetkel oma „kuningriigi“ uksest välja astuv Paul Loik ise ja lisab: „Kui päris aus olla, siis võib sellele veel kaks kuud otsa panna, sest esimesed paar kuud tegin ma siin niisama haltuuwww.profieesti.ee

Eesti et tevõte

Laoseis peab olema valmis tootma mistahes masinat.

Eesti et tevõte

METSA-ERI

FARMA metsaveohaagise detailide viimane lihv enne värvikambrisse minekut.

rat.“ Mehed naeravad, suruvad sõbralikult kätt ning patsutavad teineteisele õlale. Paul on ametlikult küll juba pensionär, kuid talle meeldib tööl edasi käia ja kellel selle vastu ikka saab olla. Igatahes tundub, et õhkkond on siin ettevõttes igati soe ja sõbralik ning nalja siin mõistetakse. Mis polegi nii väheoluline. Iga tööprotsessi juures teeb Peter Kastberg peatuse ning selgitab, mis parajasti teoksil. Kõige enam tunnustab ta mehi, kes puhastavad ja lihvivad detaile enne värvikambrisse minekut. „See on hullult raske ja väsitav töö. Need mehed on tõelised kangelased.“ Suuremad detailid puhastatakse masinas, mis on oma olemuselt nagu liivaprits, kuid liiva asemel kihutavad selles ringi imepisikesed metallkuulikesed. Siin on tegevjuhi sõnul üks raudne rusikareegel: iga detail, mis sellest masinast läbi käib, peab olema hiljemalt 24 tunni pärast värvitud. Vastasel juhul hakkab korrosiooniuss oma elu elama.

Osake Saabi tehasest Sauel Peter Kastberg tunnistab, et ehkki kohalikele inimestele tööd ja leiba pakkuda on neile missioon omaette, tuleb üha enam mõelda siiski robotite kasutamisele. Eeskätt robot-keevitust silmas pidades. Häid keevitajaid ei ole tänapäeval lihtne leida ning roboteid on ka lihtsam erinevateks tööprotsessideks ümber koolitada. Aga päris ilma keevitajateta muidugi ka ei saa. Robot võib ühel hetkel lihtsalt katki minema ja siis töö seisaks. Üheks huvitavama ajalooga seadmeks on 3000 tonnise võimsusega metallipress nimega „Hulk”. „Varem vermis see press vaguneid Stockholmis sõitvatele rongidele. Siis sai see sealt pankrotivarana ära ostetud ja Eestisse toodud. See oli meile tõeline logistiline väljakutse: ainuüksi tema kolb kaalub 30 tonni, press kokku 110 tonni. Tema transpordiks oli vaja kolme veoautot. Aga hakkama saime,“ räägib Kastberg uhkusega. Oma ajalugu on ka masinal, mis valmistab mitmesuguseid pisidetaile. Selgub, et see osteti ära pankrotti läinud Saabi tehasest, kus temaga toodeti käigukasti osi.

Täna värvitakse värvikambris rohelisi FARMA detaile.

profi / sügis 2015

www.profieesti.ee

Eesti et tevõte

FARMA CT 6,3-10 ootab veel vaid uusi rattaid ning siis on ta kliendi juurde saatmiseks valmis.

Tööjõud pole ammu enam Eestis odav Peter Kastberg nendib, et ka mitmed teised Skandinaavia tootjad on kolinud Eestisse ja teistesse Baltimaadesse, kuid põhjus pole enam mitte niivõrd odavamas tööjõus, kuivõrd osavamas. „Paljud arvavad, et oh, mis teil seal Eestis viga, teil on nii odav tööjõud! Ei ole! Sotsiaalja muud maksud on siin juba ammu sama kõrged kui Soomes või Rootsis. Pigem on küsimus selles, et siit me suudame leida spetsialiste, kes suudavad hästi keevitada ja muid taolisi oskustöid teha,“ räägib tegevjuht ja tunnistab samas, et eks siinsel tööjõul ole ka miinuseid. „Inimeste panus töösse kipub jääma vahel liiga staatiliseks. Panna inimesi kaasa mõtlema ning ideesid genereerima võib vahel osutuda parajaks väljakutseks.“ Ringkäigu lõpus jõuame äsja valmis saanud FARMA kraana juurde, mis läheb profi / sügis 2015

Sergei ja Andrei on Peteri sõnul kuldaväärt mehed: nende õlul seisab kogu tehase seadmete töökorras olek.

Aafrikasse, Kongosse. „Me müüme sisuliselt igale poole üle kogu maailma ja meil on meil on üle veerandsaja edasimüüja. Eestis esindab meie tooteid Maskin Grupp, ehk laiemalt tuntud kui Peetri

Talutehnika. Ja teeb seda igati edukalt, eriti mis puudutab FARMA tooteid,“ räägib Kastberg, kelle sõnul on saanud viimasel ajaks valdavaks individuaalsed eritellimused. “Vanasti oli lihtsam: edasimüüja ostis meilt kümme ühesugust toodet, pani need omale lattu seisma ja siis hakkas järjest müüma. Nüüd enam nii ei tehta ning iga toode on omamoodi unikaalne, täpselt selline, millist lõpptarbija soovib. Eks see teeb meie tööd jälle keerulisemaks ning klassikalist konveierliini ei saa meil kunagi olema.” Vaatamata piiripealsele tootmisvõimsusele otsitakse aga endiselt uusi turge ja uusi kliente. Novembri teisel nädalal algab Hannoveris järjekordne Agritechnica näitus. Sealgi on FARMA, BIGAB ja NIAB kohal. Kes sinna satub, astugu julgelt FORS MW stendilt läbi. Ikkagi oma, Eesti ettevõte! Tõnu Tramm, tonu@profieesti.ee www.profieesti.ee

METSA-ERI

Uudised

Nisula tõi turule uuenenenud N5 harvesteri

Kellele kuulub Eesti mets? Telesaade Pealtnägija arvutas välja, kes on Eesti suurimad metsaomanikud. Selgub, et 10 suurema omaniku valduses on üle poole (u 60%) Eesti metsamaast. Kes on need 10 suuremat? 1. Eesti riik - 1,1 miljonit ha 2. OÜ Tornator (Soome Tornator OY) - 52 000 ha 3. Metsamaahalduse ja Põlluvara (Aivar Berzin) - 36 000 ha 4. OÜ Metsagrupp (Urmas Rahnel ja Toomas Aab) - 28 000 ha 5. Roger Puit AS (Margus Meimer, Raul Kirjanen, Anders Anderson 19 000 ha 6. Dasos Capitali Luksemburgi fondid - 18 600 ha 7. Lemeks Grupp (Ants Aidla ja Jüri ning Enn Külvik) - 16 000 ha 8. Rootsi erametsa omanikke ühendav ettevõte Södra - 15 000 ha 9. Mati Polli - 14 000 ha 10. Andras Kaasik, Ilmar Tanisoo 13 700 ha Seega on esikümne käes enam kui 1,3 miljonit hektarit metsa, ehk kõikidele ülejäänud Eesti metsaomanikele kuulub vähem kui 900 000 hetkarit. 2012. aastal oli Eesti metsamaa pindala 2,2 miljonit hektarit ja metsade puidutagavara 468 miljonit tihumeetrit. Levinuimad puistud on männikud (32,9% puistute kogupindalast), kaasikud (31,6%), kuusikud (16,2%) ja hall-lepikud (8,8%). ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni ülemaailmse metsavarude hindamise kohaselt on Eesti oma territooriumi metsasuse (metsamaa osatähtsus maismaas) poolest Euroopas Soome, Rootsi, Sloveenia ja Läti järel viiendal kohal. profi / sügis 2015

Soome metsatehnikatootja Nisula tõi turule harvesteri N5 koos uuenenud 500H harvesteripea ning uue põlvkonna juhtsüsteemiga. Uuenenud Nisula 500H harvesteripea kaalub ilma rotaatorita vaid 640 kg. Haaratsi saab kiiresti puu juurde juhtida ning tänu tõhusatele veomootoritele toimub laasimine tõrgeteta. 500H lõike läbimõõt on 50 cm. Harvesteripead on valmistatud ülitugevast terasest (Hardox 400), keevitamisel kasutatakse ülitugevatele terastele mõeldud keevitamise lisaaineid. Tööseadme silindrid ei liigu pikkussuunas, mis minimeerib voolikute liikumist ja kahjustumisohtu. Saekorpuse kuju lihtsustab langetusfaasis õige lõikekoha leidmist ning vähendab maasse saagimise ohtu. Sae täpselt välja arvestatud asend võimaldab lühema plaadiga saagida tavalisest suurema läbimõõduga puid ning saagimiseks vajalik saeplaadi liikumine on minimaalne. Sellised omadused aitavad kokku hoida keti ja saeplaadiga seotud kulusid. Haaratsit saab tervikuna

määrida ühes asendis (ripats üleval ja haarats kinni). Harvester on varustatud Nisula NCU3 ja NCU3X juhtsüsteemidega. NCU3 menüüde struktuur on muudetud lihtsamaks, et kõik juhile vajalikud seaded oleks lihtsalt leitavad. Hüdraulika juhtimine on viidud uuele tasemele, tänu millele saab seadistused teha kiiresti ja täpselt. NCU3X on varustatud suurema 12,1” puuteekraaniga. X-mudel hõlmab lisavõimalusi väärtuste ja järkamiskohtade määramiseks ning andmeedastusvalmidust. Kaardirakenduste lugemiseks ja andmeedastuseks kasutatav arvuti paikneb eraldi ning see võimaldab kasutada ka keerukamaid metsafirmade programme koos kaartidega. Eestis esindab Nisula metsatehnikat AS Taure.

Mitas toob PneuTraci müügile kahe aasta pärast Eeskätt metsatöödeks sobiliku, tavalise rehvi ja roomiku häid omadusi ühendava PneuTrac-rehviga on Mitasel esimesed praktilised kogemused saadud. Tšehhi põllumajandustehnika uurimisinstituudis võeti “katseloomaks” John Deere 6150R, mille esisillal olid PneuTrac-rehvid mõõduga 480/65 R28 ning tagasillal 600/65 R38. Mõned tulemused: 480/65 R28 ca. 10% rohkem veojõudu kui tavalisel rehvil, ca. 7% rohkem veojõudu kui suurendatud elastsusega nn IF-rehvil. 600/65 R38 ca. 25% rohkem veojõudu kui tavalisel rehvil, ca. 15% rohkem veojõudu kui IF-rehvil.

Kahe aastaga kavatseb Mitas uudse rehvi kõik katsetused läbida ning PneuTraci müügile tuua. Esimesed katsetulemused on paljulubavad.

Tuleval aastal on kavas PneuTrac-rehvide ja kummiroomikute võrdlus, ja Mitas tahab kõik turuletulekuks vajalikud andmed koguda 2017. aasta lõpuks. “Meie eesmärk on PneuTrac turule tuua umbes kahe aasta pärast”, ütles Mitase turundusdirektor Andrew Mabin. www.profieesti.ee

Trossi otsas: praktilised nõuanded vintsi kasutamiseks Vints aitab metsatöödel jõudu kokku hoida ning ka raielanki säästa. Toome mõned sellekohased soovitused.

ui teie metsamajandamine pole spetsiaalsete metsatöömasinate rakendamiseks küllalt suur, võite raiel abi saada kokkuveovintsist. Selle kasutamisel ei ole traktoril langile asja, pinnas ja kasvama jäetavad puud jäävad kahjustamata. Trossi abil saab puid ka soovitud suunas langetada. Kokkuvõttes jäävad teie väärtuslikud tulevikupuud kenasti terveks. Nagu ikka, algab korralik töö korralikust planeerimisest. Sest ka kõige vägevamast vintsist on vähe kasu, kui suvaliselt langetatud tüvedega peate “mikaadot” mängima. Õigeid töövõtteid selgitama palus profi Saksa metsahariduskeskuse spetsialistid. Nende näidisraie toimus küll pöögimetsas, mis Eestis pole just levinud, kuid töövõtted on ju universaalsed.

Seda teed peab see minema … Nagu öeldud, ei ole optimaalne tegevus lihtsalt vintsiga metsa sõita ja raiega ühest servast pihta hakata. Raielank tuleb kõigepealt kasutatavaks muuta. Kokkuveoteede paigutus on praktikas hästi välja kujunenud. Traktorid ja teised masinad tohivad ainult neil teedel liikuda, ülejäänud lank on tabu. Teede vahekaugus sõltub raiemeetodist. Vintsiga töötamisel on optimaalseks osutunud üksteisest umbes 40 m kaugusel asuvad kokkuveoteed. Kaugust võib ka suurendada, kuid sel juhul tuleb ka trossi (käsitsi!) kaugemale vedada, mis ei ole just kerge töö. Kokkuveoteed tuleb kõigepealt maha märkida. Need peavad olema võimalikult sirged ja kulgema läbi langi lühimat teed mööda. teedele jäävate puude lan-

Puud metsast traadi otsas: vintsi õige kasutamisega võib palju rohkem korda saata.

profi / sügis 2015

www.profieesti.ee

Raskuskese

METSA-ERI

Ülevaade 1: langetuskord pikkade tüvede väljavedamisel

Ülevaade 2: järkamise korral alati langetada risti kokkuveoteega

n la

35°

su un

o ve ku

Järgatud tüvede korral täisnurk: nii saab väljaveomasin materjali kergemini kätte.

veotee suhtes puud langetada tuleb. Pikad tüved peaksite langetama 35°kuni 45°-kraadise nurga all kokkuveotee suhtes. Sealjuures peab puu latv jääma kokkuveosuuna vastassuunda. Sel viisil langetatud puud moodustavad kalasabamustri, ei lange üksteisele ja neid on pärast lihtne teele vedada. Kindla pikkusega tükkideks järgatavad puud on kõige parem langetada kokkuveoteega täisnurga all, ladvaga sellest

Kokkusidumine säästab aega: alustage kõige kaugemast puust ja kasvatage koormat tee läbimisel.

profi / sügis 2015

e uv kk ko und su

Järgmisena peate valima langetuskorra. Selleks peate teadma, mida tüvedega peale hakkate: kas soovite need pikkadena metsast välja vedada või enne kindla pikkusega tükkideks lõigata? Sellest sõltub, missuguse nurga all kokku-

n la

Pikkus määrab nurga

k ko

Pikkade tüvede korral kalasaba: nii on tüvesid pärast lihtsam kokkuveoteele vedada.

getamisel tuleb kännud võimalikult madalaks lõigata.

et us

va sa

lang

va sa

k ko

eo uv

k ko

eo uv

n la

45°

Graafikud: Thiemeyer

Raskuskese

METSA-ERI

eemale. Hiljem tuleb need tervetena kokkuveotee äärde vedada ja alles seal järgata, nii et väljaveomasin need hõlpsalt kätte saaks. Täisnurkse langetamise eeliseks on see, et vintsimise teed on lühemad ja te ei pea trossi nii palju välja vedama. Seevastu peab vintsi asukohta sagedamini muutma.

Alati trossi suunas Langil töötate n.-ö. trossijoontel. Juba vintsitrossi väljatõmbamisel peab teil olema selge plaan, mis suunas puu langema peab. Sealjuures tuleb eriti jälgida, et tulevikupuud viga ei saaks. Kõige parem on langetatavad ja tulevikupuud enne raiet selgelt märgistada. Kallakul soovitame kokkuvedu võimalust mööda teha ülesmäge. Esiteks on trossi allamäge kergem vedada. Teiseks ei hakka puud vedamisel kontrollimatult allamäge libisema. Väike nõuanne: kallakul töötades vabastage trossipidurit väga ettevaatlikult. Sest puu võib ikkagi liikuma hakata. Ja kuigi te ise võite ohutus kauguses seista, võib libisemine teisi hädasid kaasa tuua. Libiseva puu järel pöörleb vintsi trummel väga kiiresti, tross võib sassi minna ja viga saada. www.profieesti.ee

kokkuveosuund

langetussuund

langetussälk langetuslõige

väär

Toetuvad puud saab vintsiga lihtsalt alla tõmmata.

Ka vintsi kasutamisel tuleb langetussuund asjatundlikult üle vaadata.

Kõigepealt langetage vintsist kõige kaugemal kasvav puu. Siinjuures saate mitme peenema-kergema tüve kimpusidumise ja koosvedamisega aega kokku hoida. Langetatud ja laasitud tüvi vedage järgmise langetatava puuni. Nüüd saate vintsitrossi kasutada järgmise puu langetamiseks. See laasitud, saate kaks tüve trossi või ketiga kokku

ühendada. Suurusest sõltuvalt saab nii korraga välja vedada õige mitu tüve.

Sobivalt kinnitatud trossi abil saab tüve lihtsalt pöörata.

Pideriba läbisaagimisel jätke pöördetelg lõikamata.

profi / sügis 2015

Langetuslõige tuleb allapoole? Vintsist on raiel rohkemgi kasu kui ainult puude väljavedamiseks. Sellega saab ka teistele toetuvaid puid kergelt ja täpselt langetada. Vintsi kasutamisel suuna-

tross

õige

Langetuslõige peab nüüd asuma langetussälgust madalamal. Tross kinnitada nii madalale kui võimalik.

takse mõned puud segi teadlikult teistele toetuma, et lõplikku langetussuunda täpsemalt tüürida. Kuid toetuvate puudega töötamiseks peate oma raietehnikat veidi muutma. Kõige olulisem on see, et langetuslõige tuleb nüüd teha langetussälgu alumisest lõikest madalamale . Sellega muutub pideriba kõrgus n.-ö. negatiivseks ja tüvi saab kännult kergemini maha libiseda. Peale selle tuleks langetussälgu ava teha võimalikult kõrge, kindlasti üle 45º. Sel juhul jääb sälk kauem avatuks ja pideriba juhib tüve langemist kauem. Selleks, et puud mitte valesse suunda tõmmata, ei tohi vintsitrossi mingil juhul kuigi kõrgele kinnitada. Enne puu mahatõmbamist tuleb läbi saagida pideriba. Seda on parem alustada langetussälgu poolt, ja kõrgest langetussälgust on siingi kasu. Saagimisel seiske alati tüve kõrval (langetussuuna mõttes), mitte kunagi ees ega taga. Saagige pideriba osahaaval ning jälgige pidevalt, mis juhtub. Tüve allatõmbamisel vaadake üles ja hoiduge võimalike langevate okste eest.

www.profieesti.ee

Raskuskese

Ülevaade 3: allatõmbamisel kasutage „negatiivset“ pideriba

METSA-ERI

Raskuskese

Viltuse puu langetamisel kinnitage tross võimalikult kõrgele, see pikendab jõuõlga.

Plokk kinnitage võimalikult madalale ja puud säästvalt. Tulevikupuid ärge kasutage.

Pööramistrikk Kui teisele toetuva puu püstijääva võrast elegantselt välja pöörate, ei saa kasvamajäetud puu enamasti suuri vigastusi. Pööramiseks peate vintsitrossi puutüvele „keeruga“ kinnitama. Selleks, et tüvi kohe kännult maha ei libiseks, jätke pideriba läbisaagimisel üks ots — see, kummale poole kavatsete puud veeretada — saagimata. See moodustab pöördetelje. Tüve jämedusest sõltuvalt võiks saagimata osa jääda 5 kuni 10 sentimeetrit.

Plokki hoidev puu peab kannatama vintsi kahekordset veojõudu.

profi / sügis 2015

Viltused puud vastassuunda Tugevalt viltuste puude langetamine on paras nuhtlus, eriti kui säärane juhtub mõne tulevikupuu poole viltu olema. Siin on vintsist palju abi puule soovitud langemissuuna andmisel. Pidage vaid meeles, et otsetõmbega tohib puud langetada ainult siis, kui vints jääb kännust vähemalt puu kahekordse kõrguse kaugusele. Teine võimalus on kasutada plokki ja tõmmata puud n.-ö. seljatagant. Plokk tuleb kinnitada langetamissuunas sobival kaugusel kasvavale puule, võimalikult madalale (juurtele mõjuva kangi pikkuse vähendamiseks)) ja koort vigastamata.

Pidage meeles, et ploki kasutamine kahekordistab kinnituskohale mõjuvat jõudu. Niisiis, kui teil on 6-tonnise veojõuga vints, peavad plokk ja selle kinnitus taluma 12-tonnist jõudu. (Kinnituskohaks kasutatav puu muidugi ka). Tulevikupuud ei maksa ploki kinnituskohaks valida. Langetuslõike tegemise eel tõmmake tross pingule. Sellest hoolimata jätke saagimisel lõikeava lahti hoidmiseks tugiriba või kasutage kiilu. Esialgu jätke pideriba tavalisest paksem. Tugiriba läbilõikamise järel tõmmake puu vintsiga vertikaalseks ning saagige pideriba tavalise paksuseni (1/10 kuni 1/6 tüve läbimõõdust). Ohutus kauguses

Tänu kõrgemale langetussälgule saab pideriba kergemini läbi lõigata.

Takistuse ees kinnitage tross „keeruga“, pinguletõmbamisel pöörab see tüve.

www.profieesti.ee

Raskuskese Langetatud tüvi lamab tihedalt tulevikupuu vastas: kinnitage tross tüve keskkohale lähemale ning viige üle ploki või ümber sobiva kännu. Tähelepanu: trossi moodustatud nurgas ei tohi seista! Plokile või kännule mõjub kahekordne veojõud.

töötades tõmmake vintsiga puud kuni langemiseni. Langemise ajal jälgige, mis toimub võrades.

Elegantselt ümber takistuste Nagu teame, ei moodusta langetatud puud kahjuks sirgeid ja korrapäraseid ridasid. Peale selle leidub metsas kände ja muid takistusi, millest peate kokkuveol mööda tüürima. Kui känd asub otse tüve ees, lõdvendage vintsitrossi ja paigutage see tüvele veidi „keerdus“. Kui nüüd tross uuesti pingule tõmmata, veereb tüvi trossikeerule

vastupidises suunas. Toetuva puu langetamisel satub see sageli kasvavale puule väga lähedale ja väljavedu võib kasvavat puud vigastada. Sel juhul tasub tüvi veidi eemale tõmmata. Selleks kinnitage tross tüve keskkohale lähemale ja kasutage plokki. Ettevaatust, tüvi võib järku suunda muuta! Ploki aset võib täita näiteks sobivas kohas asuv piisavalt kõrge känd. Mitte mingil juhul ei tohi tõmbamise ajal seista trossi moodustatud nurga sees! Kui plokk puruneb või känd järele annab, niidab tross selle piirkonna puhtaks.

Ülevaade 4: hoidke ohutut vahet!

kaitsevõre katkenud või mahalibisenud trossi, kettide ja haakide vastu

trossi katkemise oht

Vintsiga metsa – kuid ohutult!

katkenud tross, ketid, haagid

Et te ennast või teisi vintsiga töötades ei vigastaks peate kindlasti jälgima mõningaid ohutusreegleid: kasutage ainult kontrollitud trosse ja kette. Nende purunemisjõud peab klappima vintsi veojõuga, võimalusel tuleb vintsi veojõud sobivaks reguleerida; vigastatud trossid ja ketid vahetage kohe välja; ärge jääge seisma punasega märgitud ohtlikku alasse; kinnitage tross tüvele kindlalt, kuid mitte liiga kaugele. Vastasel juhul võib takistuse vastu põrganud tüve tagumine ots kõrvale paiskuda; takistusest möödumisel ärge seiske kunagi trossi moodustatud nurgas; üksinda töötades hoolitsege hädaabikutse võimaluse eest. Kahekesi või mitmekesi töötades leppige omavahelised signaalid täpselt kokku.

takistus

lühikesed ja kerged tüved on pikkadest ja rasketest ohtlikumad; takistusest möödumisel ei tohi seista trossinurga Joonisel näete vintsiga töötamise peamisi sees

trossi katkemise oht kinnitustrossi mahalibisemine tüve ootamatu järelelibisemine takistuse ületamisel veetav tüvi võib kõrvale kalduda

ohuallikaid ning ohutusvahemaid.

profi / sügis 2015

www.profieesti.ee

Tehnika

Kuidas töötab...

Tehnikarubriigis selgitame vahel, kuidas põllumajandustehnika töötab — kas terve masin või mõni oluline sõlm.

Diiselmootori kübemefilter Diiselmootori heitgaase aitab täiendavalt puhastada, sealhulgas eriti ülipeent tahma („kübemeid“) püüda kübemefilter. Uurime, kuidas see on ehitatud ja kuidas töötab. Ja kas filtrikook kõlbab süüa.

Diislikütuse lisamine temperatuuri tõstmiseks

Seinavoolufilter

Ummistunud filter põletatakse kõrgel temperatuuril tahmast puhtaks.

≈ 500 kuni 700 °C

Väljalase

Heitgaasid mootorist

Kõik heitgaasid on täpselt suunatud ning peavad läbima filtri vaheseinu.

eitgaasinormid muutuvad üha karmimateks, ja kahjulike heitmete piirnormid langevad üleminekuga heitgaasinormile Euro IV (Tier 4 final) veel kord drastiliselt. See nõuab uute filtrisüsteemide kasutuselevõtmist. Paljud mootoritootjad paigaldavad uute nõuete täitmiseks mitut heitgaasipuhastussüsteemi kombineeritult. Väiksemates mootorites, või nendes, mis peavad vastama vaid heitgaasinormile profi / sügis 2015

Euro IIIB (Tier 4i), aitab nõutud puhtust saavutada diiselmootori kübemefiltri (DPF = Diesel Particulate Filter) kasutamine koos jahutatud heitgaaside tagasisuunamissüsteemiga (EGR = Exhaust Gas Recirculation), ilma et peaks kasutama selektiivkatalüsaatorit SCR (millest räägime mõnes järgmises numbris) ja AdBlue-lisandit. Heitgaaside silindritesse juhtimisega saab maksimaalset põlemistemperatuuri alandada. Kuivõrd mootoris ühineb lämmastik hapnikuga eeskätt kõrgetel temperatuuridel, siis aitab EGR lämmastikuoksiidide (NOx) teket vähendada. Samas kasvab temperatuuri langedes ülipeene tahma ehk süsinikutolmu („kübemete“) teke. See saadus on kantserogeenne ja seetõttu tuleb igal juhul kinni püüda. Seda ülesannet täidabki DPF. Kübemed kogutakse erilisse filtrisse. Kuidas on kübemefilter ehitatud? Missugustest materjalidest on ta ehitatud, et taluda heitgaasi kõrget temperatuuri? Ning mis juhtub siis, kui kübemeid filtrisse enam ei mahu? Traktoritel ja ehitusmasinatel kasutatakse

peamiselt nn seinavoolufiltreid, kus heitgaas peab tungima läbi arvukate pooride. Filtri seinad on kaetud erilise keraamikaga või ka metallikihiga. Filter töötab põhimõtteliselt nagu tavaline sõel, ainult palju väiksemas mastaabis. Kübemed ei läbi poore, kinnituvad sõela pinnale ning moodustavad aja jooksul nn filtrikoogi. Suurem osa — 90 kuni 99,9 % — alla 20 nm läbimõõduga kübemetest suudab filter kinni pidada. (Meenutame, et nanomeeter on miljondik millimeetrit). Selline filter hoolitseb tükk aega peaaegu ise enda eest. Mootori juhtelektroonika oskab tuvastada, millal filter kübemeid täis on saanud (ehk filtrisse siseneva ja sealt väljuva gaasi rõhud liiga palju erinevad — lihtne, eks?) ning käivitab nn regeneratsiooniprotsessi. Selle käigus juhitakse filtrisse hapnikku, mis ühineb süsinikukübemetega ja väljub süsinikdioksiidina. (See sarnaneb grillsöe põletamisega). Kui filtri temperatuur on liiga madal, näiteks külma mootori korral või kergel töörežiimil, suunatakse filtrisse ka veidi diislikütust — toimub filtri www.profieesti.ee

tõeline puhtakspõletamine. Vajalik temperatuur on 500 kuni 550 °C. Rõhuerinevuse mõõtmise asemel võib regenereerimist muidugi käivitada mootori töötundide kindla arvu järel. See pole nii täpne, kuid ei nõua rõhuandureid ning on seetõttu odavam. Kui heitgaasides poleks teisi tahkeid osakesi peale tahmakübemete, võiks säärast puhtakspõletamist lõputult korrata. Kuid filtrisse jõuavad ka mootori kulumisel tekkinud metalliosakesed ning mootoriõlist tekkinud raskestipõlevad ühendid. Need jäävadki poore ummistuma ning lõpuks lakkab filter töötamast. Tavaliseks elueaks loetakse kakskolm aastat. Muide, kübemefilter töötab ka täiendava helisummutina. Lihtsaima, puhttermilise regenereerimisega DPF edasiarenduseks võib lugeda nn katalüütilist kübemefiltrit (CSF = Catalysed Soot Filter). Sääraseid filtreid kasutab näiteks Fendt oma uutel 800. ja 900. seeria traktoritel. Filtri sisepind on kaetud katalüütilise aine kihiga. See soodustab süsiniku ja hapniku ühi-

Kübemefilter paigutatakse sageli mootorikatte alla, nagu John Deere‘i heitgaasinormi IIIB täitval traktoril 6R.

nemist, nii et regenereerimine saab toimuda juba 280 °C juures. Seega kulutab CSF regenereerimiseks vähem kütust, kuid on tundlikum kütuses leiduva tuha ja väävliühendite hulga suhtes — viimased „surmavad“ katalüsaatori. Aktiivse regeneratsiooniga CSF-filtrid nõuavad vähem kui 1% üldisest kütusekulust. Kokkuvõte: diiselmootori kübemefiltrid takistavad tervisele kahjulike mikroosakeste pääsu atmosfääri. Nende tööpõhi-

mõte sarnaneb tavalise sõela omaga, ainult sõelaaugud on väga väikesed. Töö käigus sadestub filtri pindadele kübemetest koosnev nn filtrikook. Kui tavaline sõel raputatakse puhtaks, siis DPF põletatakse puhtaks. See nõuab heitgaaside kõrget temperatuuri, mida vajadusel tõstetakse diislikütuse täiendava põletamisega. Kübemefiltreid kasutatakse sageli koos nn diisli-oksüdatsioonikatalüsaatoritega, millest räägime mõnes järgmises numbris.

Hobi

Kombainide võiduajamised

Peksavad segast Mis koliseb, müriseb ja teeb vahepeal kõva pauku? Üks võimalus: kombainide võidusõit. profi uuris, millal see tekkis, kuidas siis sõideti ja missuguste reeglite järgi praegu trügitakse. Moodsale ajale kohaselt anname ka paar viidet asjaomastele võrgulehtedele.

M Spetsiaalklassi start St. Isidorushoeves (Hollandis) tänavu mais. Saja meetri pärast on raja laiusest ainult pool järele jäänud...

illal ja kus esimene kombainide võiduajamine aset leidis, on praegu ajaloolaste tuliseks vaidlusobjektiks. Kindlalt on siiski teada, et Prantsusmaa Alsace‘i piirkonna maanoored selle idee 1990. aasta paiku omaks võtsid ja ellu viisid. Imelühikese ajaga sai kombainikross Prantsusmaal trendikaks spordialaks.

Saksamaa esimene kombainivõidusõit toimus Perl-Borgis Saarimaal (eks kõigepealt nakatutakse ikka haiguskoldele kõige lähemal) 1994. aasta septembris. Kui profi sellest 1995. aasta jaanuaris kirjutanud oli, sõitis Hollandist terve asjahuviliste delegatsioon Prantsusmaale teadmisi saama ja end reeglitega kurssi viima. Ja 1995. aasta mais Sankt Isidorushoeve küla kevadpeo käigus kõlaski Hollandi esimese kombaini-

krossi stardipauk. Sama aasta sügisel toimus suur rahvusvaheline võidusõit Luksemburgis, Rambrouchis. Algusaastatel oli lubatud teha kõike, mis kiirust juurde andis ja vastased selja taha jättis. Algusest peale on kohustuslikud olnud vaid turvakaar masina küljes ja kiiver võistleja peas. Kuid ala arenes, ja 1998. aastal kohtusid Belgia, Hollandi, Luksemburgi, Prantsusmaa ja Saksamaa kombainipiloodid, et koos välja töötada ühised võistlusreeglid. Tähtsaimad nendest punktidest kehtivad tänapäevalgi. Standardklassis on kohustuslikud diiselmootor ja rihmajam. Kiiruse tõstmise huvides on lubatud kasutada vabalt valitud rihmasid ja rihmarattaid. Spetsiaalklassis tohib lisaks kasutada võimsamaid mootoreid ja vastupidavamaid sildu. Massi ja kulutuste kahandamise eesmärgil kasutavad paljud võistkonnad siin suure tööma-

www.profieesti.ee

huga (loe: ameerika V8-) ottomootoreid. Vabaklassis tohivad sõidukid olla vedrustatud. Siin on konkurentsivõimelised ainult suured ottomootorid. Sageli on selle klassi sõidukid täiesti originaalse konstruktsiooniga, kuid kasutatakse ka tagurpidi pööratud väikeveokeid, ja ainult suured esi- ja väikesed tagarattad meenutavad veel kombaini. Vabaklassis konstruktiivset kiirusepiirangut ei ole. Heeder ja tühjendustoru peavad masinalt olema eemaldatud. Kõigil võistluskombainidel peavad ees ja taga olema etteantud mõõtudega kaitserauad. Turvakaar ja katus võistleja pea kohal on kohustuslikud. Sõidukid võivad olla varustatud nii jalakui käsigaasiga, kuid käsigaasihoob ei tohi olla fikseeritav. Ottomootoriga masinatel peab olema väljast ligipääsetav avarii-seiskamisnupp. Kõik kunagi kombaini küljes liikunud osad olgu kas maha võetud või liikumatult fikseeritud. Ja loomulikult peavad pidurid korras olema. Võidusõidukombaini ehitamine pole niisiis põhimõtteliselt keeruline. Hoopis tõsisem ülesanne on sellise võistlusraja kavandamine, mis oleks ohutu nii võistlejatele kui pealtvaatajatele. Sellega on kõige professionaalsemalt hakkama saanud Hollandi kombainivõidusõitjad. Viis

sel maal korraldatavat võidusõitu toimuvad eriliselt selleks ehitatud radadel. Mis on ka põhjuseks, miks mõnesid võistlusi seal juba 20 aastat ikka uuesti peetakse. Luksemburgis toimub suur kombainivõidusõit kord kahe aasta jooksul, 2015. aastal oli toimumispaigaks Kuborn. Sealsed noored huvilised on teinud tõhusat tööd. Vaja on leida nii maad kui sponsoreid. Kui palju seal tihedasti asustatud riigis ikka talunikke leidub, kes oma põldudest ühe hektari ülessonkimiseks annaksid... Ja ilma rahata ei liigu miski. Üksnes ekskavaator peab kolm päeva töötama, et umbes kilomeetripikkune 15 kuni 20 meetri laiune rada ette valmistada. See peab ju pealtvaatajate ohutuse huvides olema ümbritsetud kraavi ja mullavalliga, et inimesi ümberminevate kombainide eest kaitsta. Ja ümber nad lähevad, ärge muretsege. See on kindel kui „aamen“ kirikus. Oleks ju igav, kui kõik osalised soliidselt ringi ringi järel keerutaksid? Selleks aastaks on võistlused küll läbi, kuid anname teile mõned aadressid, millelt saate end järgmise aasta plaanidega kurssi viia. Ja võib-olla on teil kuuri all üks vana kombain ja sõbral ka, ja vaba hektari leidmine ei ole meie maal ka veel nii keeruline...

Vabaklassi kombain. Tagasilla konstruktsioon võis küll olla hästi läbi mõeldud, kuid tugevusarvutusega jäädi pisut hätta.

Nelisada hobujõudu panevad maa värisema.

Osav vend: läks küll kurvi liiga kiirelt, kuid suutis end taas ratastele ajada.

Luksemburgis läheb kurvides sageli kitsaks. Mõnikord on siis kraana abi möödapääsmatu.

Kombainikrossiga seotud võrgulehed: mdcross.lu ljzenter.lu gasbij.nl profi / sügis 2015

Auto

Mitsubishi L200: lihtne ja loogiline tarbesõiduk Mõnes mõttes kuulub Mitsubishi L200 pikap suurte maasturite alajaotusse, kuid päriselus leiab sellised autod ikkagi tarbesõidukite realt. Niisama, ilu pärast ja tarbetult pole pikapiga mõtet sõita ei linnas ei maal. “Kastiga maastur” kõnetab rohkem loomakasvatajat, ehitajat, mööblimeistrit või filmitootjat kui tavalist maasturinakkust põdevat linnainimest. Tõsi, ennegi on lihtsalt edevuse pärast “kastikaid” ostetud, Mitsubishi L200 ilmselt sellesse rivisse ei mahu.

Välimus ei oma tähtsust või kui, siis väga natuke Viienda põlvkonna L200 puhul hoiab Mitsubishi jätkuvalt rahakotisõbralikku joont, et anda võimalus neile, kel on vaja lihtsalt töövahendit. Selle sõiduki juurest pole mõtet otsida disaniimet või tingeltangelit. Väliskuju uuendamisel ei ole disainerid seekord eriti vaeva näinud, et tuua L200 lähemale perekonnale, kust ta pärineb. Kui Outlanderi ja PHEVi kujustus kannab selgelt uuenduslikku disainisõnumit, mida tootjale kangesti omistada ju tahaks, siis L200 langeb samasse segaduste liivakasti, kus on ees juba ASX ja

või musta värvi auto. Kuigi, kes seal põllul ikka nii väga värvist hoolib.

Askeetlik kabiin päästab päeva

Tõsine tööloom inimeste ja asjade veoks.

Pajero. Just vihjet viimasele oleks oodanud. Päris omaette ooper L200 siiski ei ole. Raami, 4WD-d, kabiini ning ka välisjoont (“grill” välja arvata) jagab pikap uue Pajero Spordiga, mida Mitsubishi Euroopasse kunagi tooma ei hakkagi. Linnaliikluses tõmbab 5,28-meetrine, ligi 1,8 meetri lai ja 1,75 meetrit kõrge L200 oma tömbi nina ja lahmaka, ülespoole kaarduva taguotsaga tähelepanu sama palju kui uus tramm Moonika. Inetu, aga praktiline. Nii inetu, et on peaaegu ilus. Pisut päästab, kui panna alla 17” valuveljed, laiemad rehvid ja valida eestlaste meelistooni- halli asemel näiteks punast

Uue L200 kabiin on eelmisest suurem ja mugavam ent lihtne. Juhiistmel ei leia kehale tuge ja istmepadja kõrgusest jääb lühemale inimesele väheks, suur mees tunneb end roolis ahistatuna. Taga on tekstiiliga kaetud taburet, mida miskitpidi sättida ei saa. Istumisruumi see-eest on piisavalt. Tagaakna disain on hea, sealt näeb välja ka 120-sentimeetrine mudilane. Panipaiku on kabiinis vähe. Osa kotte tuleb istmevahes ontlikult üksteise otsa laduda. Kui tagaistmel oleks kolm inimest, siis peaksid nad pambud sülle võtma. Aga see on pikap, mitte luksusmaastur — osta kastikate ja pane oma tavaar sinna. L200 võtab peale 1035 kg ja veab kuni 3,1-tonnist haagist. Juhi töökoht on endisest moodsam. Haagise stabiilsuskontroll, mäelt stardi abi, korralik tahavaatekaamera ja sõidurajalt kaldumise assistent on kahtlemata vajalikud vidinad. Multifunktsionaalne rool on iseenesestmõistetav, automaatkastiga versioonis saab valida ka labadega juhtimise. L200 puhul on võimalik valida kolme varustustaseme vahel: Invite, Intense, Instyle. Müüja sõnul eelistavad ettevõtjad madalaimat varustust, põllumehed luksuslikumat. Pole ka ime — kes on harjunud tänapäevase traktoriga vagu ajama, see tekstiilistmele ümber ei istu vaid nõuab nahka ja 7” infolustikeskust.

Anna mulle tööd, peremees! Tühja kastiga L200ga sõit on nagu tühisõit. Vaikimisi tagavedu paneb auto lõbusalt teel loksuma, kiirele nelikveole ümber lülitades langeb kütusekulu ja mööda maanteed läheb sõit nagu siiditeel.

See auto kuulub kruusateedele.

profi / sügis 2015

www.profieesti.ee

sekuluks, sõltuvalt tingimustest hirmsad arvud — 13,7-15,8l/100 km. Neid näeb tõenäoliselt täislastis autoga maastikul roomates. Tavaoludes, kiire nelikveoga asfaldil sõites, oli keskmine kütusekulu 7,5l/100 km, tagaveolisena liitrijagu rohkem ning linnas küündis kütusekulu kohati 9 liitrini 100 km kohta. Hea uudis L200 omanikele on hooldusvälba pikenemine 20 000 kilomeetrini või minimaalselt ühe korrani aastas. Automaatkast on üldse hooldusvaba. Tehasegarantii on 5 aastat või kuni 100 000 km läbisõitu.

Hinnad teevad tuju heaks

L200-ga sõitmine on sama lihtne nagu kartulivõtt kolhoosis.

Proovime ära ka keskdifriga nelikveo ning lukustatud keskdifriga aeglase nelikveo: käime Kassinurme kandis vanadel karjäärinõlvadel L200ga ronimas. Kõik on kena, kuni liiv alt ära vajub ja asfaldirehviga L200 hätta jääb. Sellegipoolest on sooritus muljetavaldav, Mitsubishi nelikvedu on suurepärane! Oma roll soorituses on täiesti uuel jõuallikal, 2,4-liitrisel MIVEC diiselmootoril, mis vastab EURO 5M normidele ja mille CO2-emissioon algab 169 g/km-st. Omas klassis on tegu säästlikema jõuallikaga. Ühisanumpritsega (Di-D), turbolaaduriga, kuni 380 Nm pöördemomendiga diiselmootor ongi ainus, mida L200-le pakutakse. Valida on 113kW ja 133kW vahel ning sõltuvalt varustusest kas koos 6-käigulise manuaali või 5-käiguprofi / sügis 2015

Istuda saab, pakid tuleb sülle võtta.

lise automaatkastiga. Manuaalkasti kiituseks tuleb öelda, et see on kergelt käsitsetav ja toob välja mootori parimad omadused. Mootori kiituseks omakorda tuleb öelda, et selle hääl on täiesti suurepärane, ehkki kabiini seda eriti kuulda ei ole. Tootja annab infolehel keskmiseks kütu-

Madalamas, Invite varustuses L200 hakkab hinda võtma 24 800 eurost alates. Kallim, kogu mõeldava tingeltangeliga varustatud pikap maksab 31 800 eurot. Suurepärase nelikveo, 3-tonnise haagisevõimekuse ning lahmaka kasti eest, mida suudab avada ka esimese klassi laps, on seda hinda üsna mõistlikult. Kellele siis ei meeldiks mõte, omada töökat autot, mis näeb välja nagu uus Tallinna tramm ja sõidab õige rehviga nagu tõeline maastikuhunt? Jahimehed, põllumehed rõõmustage! Hind: 24 800 - 31 800 € Meeldis: mootori dünaamika, nelikvedu, kütusekulu. Ei meeldinud: tramjas väliskuju. Ylle Rajasaar, ylle@whatcar.ee www.profieesti.ee

Roheline liising – kaasaegse ja keskkonnasõbraliku elustiili jaoks • kokkuhoid kütuselt • paremad liisingu- ja kindlustustingimused • keskkonnasõbralikum sõit Tutvuge pakkumistega lähemalt seb.ee/rohelineliising

Uue sõiduauto soetamisel kasutusrendi tüüpi autoliisinguga on liisingu kuumakse 174 € ja krediidi kulukuse määr 1,82% aastas järgmistel näidistingimustel (seisuga 01.07.2015): vara hind 15 000 € käibemaksuga, sissemakse alates 10%, jääkväärtus 25 %, aastane intressimäär 1,75% + 6 kuu EURIBOR (01.07.2015 oli 6 kuu EURIBOR’i määr 0,049%), periood 60 kuud, lepingutasu 75 €. Eeltoodud näidistingimustel on krediidi kogukulu 15,789.36 €. Arvutamisel ei ole arvestatud võimalikke vara registreerimiskulusid, riigilõive, hindamisakti tasu ning liiklus- ja kaskokindlustuse aastamaksete suurust. Pakkumine kehtib kuni 31.12.2016. Tegemist on finantsteenusega, liisingu pakkuja on AS SEB Liising. Tutvu tingimustega www.seb.ee ning vajadusel konsulteeri asjatundjaga. PZU on AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaubamärk Eestis. AB „Lietuvos draudimas“ on Leedu kahjukindlustusselts, mis kuulub rahvusvahelisse PZU kontserni AS SEB Liising tegutseb AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kindlustusagendina ja on kantud Finantsinspektsiooni veebilehel avalikustatud kindlustuvahendajate nimekirja. Nimekirja leiate aadressilt www.fi.ee

Ristsõna KarusLinn nahkne Saksamaal säärik

Infotehno- Austraalia Näitleja Metsatöömetsik loogia ... Uusberg masin koer

Aasta

Püha härg

Noot

Kunstnikesineja

Väävel-

Turbodiisel

Hillitsetus Tonn ...voor (kõigesööja)

Metsatöömasin Lausestik

PõhjaEesti paekallas

VASTUS Soome jooksukuulsus, 9 x OV Koeratõug

2 x täht

Maru Trepi osa

Võrkpallur ... Toobal Laulja Maa kasutamise eest makstav tasu

Metsatööriist Jant Rehielamus paiknev ruum

E naaber

Päriliku info kandja Automark Esialgne visand On account

Sama liiki erineva kuju ja maitsega maiustused ... Õlletehas

... Vatanen

Teisipäev Lämmastik

Metsaisa

Naisenimi Sultani naised Aurivi kahel pool teed ...välk

South-East

EV riigivanem Väävel

Aadlitiitel

Vanemateta laps Kesk-Aasia rahvaste pidustus

Algeline maaharimisviis

Vähk Radoon

Lind Ühtepuhku Kõrgsoo

Euroopa Nõukogu

Järjest. tähed

Pikkusmõõt

Kaugemal, taamal

Auaste

Asula

Etruski peajumal

Pierre ... Coubertin

Juustevõie

Detsiliiter

Lennuki osa

Vähipüügiriist

Tavatu

Olümpiahõbe

Raadius Palk Linn Saksamaal Laeva kinnitusköis

Torgu kuninga kodanikunimi Vana naine Sööma (inglise k.)

Anno 2 x täht

Nišš magamisaseme jaoks Alajaam

Hoopis teine asi

Hiina mahuühik ...-kaart Vesilik Juhiloa kategooria

Tugeva turjaga

Köide

Eelmise ristsõna auhinna, suure vihmavarju firmalt INTRAC, võitis fortuuna tahtel Kristiine Niit. Palju õnne!

Saada ristsõna vastus e-postile: info@profieesti.ee, kõikide õigesti vastanute vahel loosime välja LED-tuledega nokatsi ja töökindad Oilseeds`lt. profi / sügis 2015

Liiter

Vastus: METSAMASINAPARK

www.profieesti.ee

Impressum

Telli Euroopa juhtiv põllumajandustehnika ajakiri profi terveks järgmiseks aastaks vaid

12,90

Tellides on soodsam! euro eest!

Tellimusi võtavad vastu kõik Omniva Eesti postkontorid, lähema info leiad www.profieesti.ee ja pood.post.ee Toimetus

PROFI – PÕLLUMAJANDUSTEHNIKA AJAKIRI PROFESSIONAALIDELE PROFI EESTI ajakirja annab välja OÜ Baltic Publishing Group Narva mnt 9j, 10117 Tallinn info@profieesti.ee Reklaam ja tellimine Reklaami- ja turundusjuht: Siim Kala siim@profieesti.ee +372 5690 9356 www.profieesti.ee

Peatoimetaja: Tõnu Tramm tonu@profieesti.ee Tegevtoimetaja: Olev Toom olev@profieesti.ee Kaasautor/konsultant: Henrik Klammer henrik@profieesti.ee Kaasautor/konsultant: Jaanus Kilgi jaanus@profieesti.ee Kaasautor: Ylle Rajasaar ylle@whatcar.ee

PROFI Tellimusi võtavad vastu kõik Omniva (endine Eesti Post) postkontorid, aastatellimuse hind on 12.90 €. PROFI INTERNATIONAL THE FARM MACHINERY MAGAZINE Agri Publishing International Ltd An Daragh, Lealands, Hellingly, Hailsham East Sussex, BN27 4DY, United Kingdom marketing@profi.com www.profi.com Peatoimetaja: Manfred Neunaber

Ajakirjas on kasutatud profi ja tootjate fotosid. Kogu ajakirjas avaldatud materjal on PROFI EESTI omand ja avaldatud PROFI INTERNATIONAL litsentsi alusel. Selle kopeerimine täielikult või osaliselt, samuti tekstide, fotode ja kujutiste kasutamine väljaandja kirjaliku nõusolekuta, on rangelt keelatud. Mistahes antud materjali kasutamise soovi puhul võta ühendust toimetusega: info@profieesti.ee

profi / sügis 2015

www.profieesti.ee

www.peugeot.ee

PEUGEOT TARBESÕIDUKID

PROFFIDE VALIK! j j j j

töökindlus ökonoomsus funktsionaalsus madalad hoolduskulud

PARTNER

Erihind al. 10 700 € Kuumakse al. 117 €

EXPERT

Erihind al. 15 900 € Kuumakse al. 174 €

BOXER

Erihind al. 18 900 € Kuumakse al. 207 €

Keskmine kütusekulu al:

Kandevõime:

Kaubaruumi maht:

4,5 l/100 km 485 kg 3-3,3 m3

6,7 l/100 km 1080 kg 5-7 m3

6,8 l/100 km 900-2000 kg 8-17 m3

Peugeot Liising kasutusrendi tüüpi autoliisingu järgmistel näidistingimustel: vara hind 11 900 € käibemaksuga , sissemakse 15%, jääkväärtus 25%, aastane intressimäär 1,99% + 6 kuu EURIBOR , periood 60 kuud, lepingutasu 199 €. Arvutamisel ei ole arvestatud võimalikke vara registreerimiskulusid, riigilõive, hindamisakti tasu ning liiklus- ja kaskokindlustuse aastamaksete suurust. Pakkumine kehtib kuni 31.12.2015. Tegemist on ﬁnantsteenusega, Peugeot Liisingu pakkuja on AS SEB Liising. Tutvu tingimustega www.seb.ee ning vajadusel konsulteeri asjatundjaga. Fotod on illustratiivsed.

PEUGEOT TARBESÕIDUKID