Profi Eesti

EESTI

TESTID . SÕIDUPROOVID . KOGEMUSED

www.profieesti.ee

Sügis 2014

Nr.1

Tehnika ja lisaseadmed

PÕLLUMAJANDUSTEHNIKA AJAKIRI Hind 4.50€

PROFI EESTI Nr. 1 2014

Uus ja kasutatud tehnika . Haakeseadmed . Autod

Kogemus:

Kestvustest:

Osaühing Estonia edulugu: ainult vigadest õpitakse! lk 76

John Deere lk 16 6210R

Autod: Toyota ja Volkswageni pikapid

profi Eesti talus:

VW Amarok Canyon ja Toyota Hilux Invincible

Ingli talu Purtses Ida-Virumaal

lk 92

lk 86

Sisukord

Tehnikapark

Traktori test

lk

26

Valtra N163 Direct on oma 117 kW/159 hj nimi- ja koguni 126 kW/171 hj tippvõimsusega on ta turu võimsaim neljasilindriline! Proovisime, kuidas sujub töötamine astmevaba Direct-käigukastiga varustatud Valtra N 163-ga.

lk

OÜ Estonia on üks väheseid, kohalike juhitud põllumajandusettevõtteid. Türi vallas ollakse suuruselt teine maksumaksja. profi Eesti uuris, millistest alustest lähtub ettevõtte oma tehnikapargi koostamisel?

Eesti talu

Esmamuljed

76

lk

86

Traktor Zetor Major 80 Uus Zetor Major ammutab oma jõu neljasilindrilisest turbodiislist. Uurisime välja, mida on sel kompaktsel traktoril meile pakkuda.

Auhinnatud Ingli talu Ida-Virumaal

34

Traktor Case IH Magnum 370 CVX

42

Veerand sajandi eest nimetas profi Magnum 7120 tema selgelt tuntavate käiguvahetuste pärast “hüplevaks hiiglaseks”. Uus astmevaba ülekandega Magnum CVX laseb selle teema unustada.

Aasta Talu konkursil innovatsioonipreemia pälvinud Ingli talu peremehed jagavad oma kogemusi tehnika valdkonnas. Mida tasub tehnika soetamisel silmas pidada?

Praktiline test

lk

56

Deutz-Fahr Agrotron 6. seeria traktor

40

profi 10/2014

Lisaks sellele, et Deutz-Fahri uus “kuues” seeria näeb hea välja, on tal lisaks heitgaasinormi III B täita aitavale SCRkatalüsaatorile teisigi uuendusi pakkuda.

4

Teleskooplaadur Manitou MLT 840 MLT 840 juures pakub Manitou lisaks uuele kujundusele ka mitmeid tehnilisi maiuspalasid. Milliseid täpselt?

www.profieesti.ee

6

6

Proovisõit

lk

92

a ?

6

0

Juhtkiri............................................. ................. 7

profi Euroopa Kuidas me testime?. ...................... ................. 8

Uudised Uudiseid Eestist ja mujalt............ .............. 10

Kestvustest John Deere 6210R. ....................... .............. 16

Volkswagen Amarok ja Toyota Hilux pikapide võrdlus Kas 42 aastat vanusevahet kallutab kaalukausi

noorema ja kaasaegsema VW Amaroki poole, või saab määravaks Toyota Hiluxi elukogemus ning vastupidavuse etaloni kuvand? Mõõtu võtavad mõlema auto tippmudelid.

Kasutatud tehnika

lk

45

Traktori test Valtra N163 Direct........................ .............. 26

Esmatutvus Zetor Major 80............................... .............. 34 Väderstad Carrier Crosscutter. .. .............. 60 Pöttinger Aerosem 3002 ADD. . ............... 62 Amazone ZA-TS 4200 Profis Hydro....... 66

Proovisõit Massey Ferguson 5613. .............. .............. 38 Deutz-Fahr Agrotron 6. seeria. . ............... 40

l

mia

profi Eesti

Case IH Magnum 370 CVX.......... .............. 42

Traktori Fendt 900 Vario kasutatud isendeid ei

Praktiline test

leia Eesti traktoritulult just ülemäära palju, mistõttu võtame kokku Suurbritannia põllumeeste kogemused.

Võrdlustest

Överum VariFlex EX 51080H.. ................. 52 lk

70

Manitou MLT 840. ....................................... 56

Võrdlustest Aktiivvedrustusega tööpõllul. .... .............. 70

Kasutatud tehnika Traktori Fendt 900 Vario.......................... 45

Autod Volkswagen Amarok ja Toyota Hilux.. .... 92

Claas, John Deere, Massey Ferguson ja Valtra

Tehnikapark

võrdlustestis soovisime teada, kuidas õigustavad reaalsetes töötingimustes nende (pool-)aktiivsed vedrustussüsteemid. Esitame võrdluse tulemused.

OÜ Estonia kogemused. . ............................ 76

profi talus Ingli talu Ida-Virumaal. . .............................. 86 profi 10/2014

5

www.profieesti.ee

juhtkiri TESTID . SÕI DUP ROO

Uus ja kasuta

. Haakeseadm

VID . KOG EMU

ed . Autod

SED

EESTI

Sügis 2014

PROFI EESTI Nr. 1 2014

tud tehnika

www.profieesti.e

Nr.1

DUSTEHNIKA

Hind 4.50€

PÕLLUMA JAN

e

Tehnika ja lisaseadmed

AJAKIRI

Osaühing Es toni edulugu: ai a vigadest õp nult itakse!

Kogemus:

Kestvustest:

Autod: Toyota ja Volk swa

Hea lugeja

H

oiad käes esimest eestikeelset ajakirja, mis on täies mahus keskendunud põllumajandustehnika tutvustamisele. Avanumber jääb tänavu küll ainsaks, kuid juba alates tulevast aastast hakkab profi jõudma oma lugejateni neli korda aastas. Ajakirja põhilise osa moodustavad mitmete traktorite ja muu põllumajandustehnika testid ja sõiduproovid, kuid loomulikult ei unusta me teieni toomast ka kasulikke näpunäiteid meie endi seast. Seda nii erinevate kogemuste, kui valdkondade asjatundjate nõuannete näol. profi on Euroopa suurim põllumajandustehnika ajakiri, mis tänavu tähistab juba oma veerandsajandat juubelit. Miks just profi? Sel lihtsal põhjusel, et Eesti tingimustes ei oleks ka parima tahtmise korral võimalik korraldada samal tasemel teste ja mõõtmisi, nagu seda suudab Saksamaal tegutsev, enam kui 600 töötajaga kirjastus Landwirtschaftsverlag Münster (loe pikemalt lk 8-9).

Loomulikult anname kogu profi Eesti toimetuse poolt endast parima, et kogu meie ajakirjas avaldatud materjal oleks

Eesti numbrid:

378 uut T1 ja T5 kategoo-

ria traktorit on müüdud 2014. aasta 9 kuuga

85 uut kombaini on

John Deere 6210R lk 16

lk 76

geni pikapid

VW Amarok Canyon ja Toyota Hilux Invincible

vastavuses olukorraga, mis valitseb Eesti tehnikamaastikul.

See ei ole kahtlemata lihtne ülesanne, kuid me usume, et saame sellega hakkama. Sest juba 10 aastat oleme sama meeskonnaga vahendanud eestlastele erinevaid teste ja uudiseid autode maailmast. Algul Auto Bild Eesti, hiljem What Car? Eesti kaudu.

Samuti ootame tagasisidet ja ettepanekuid ka kõikidelt meie lugejatelt, et üheskoos ajakirja sisu planeerides saaks see tulevikus veelgi sisukam ja huvitavam.

Lisaks kutsume üles võtma toimetusega ühendust inimestel, kes tunnevad end traktorite ja kombainide maailmas koduselt ning kes tunnevad samal ajal ka soovi panna end proovile ajakirjanikuna. profi Eesti toimetus ootab oma meeskonda asjatundlikke kaasuautoreid.

Aeg, kus me täna elame, ei ole lihtne ühelegi põllumehele. Vene turu embargo, kokkuostuhindade järsk langus jms, paneb kõiki mõtlema selle üle, kuidas minna edasi? Kuidas saada hakkama? See on ka põhjuseks, miks oleme oma ajakirjas võtnud erilise tähelepanu alla ka erinevad

lk 92

profi Eesti talus

:

Ingli talu Purt Ida-Virumaa ses l

lk 86

Seda koodi nutitelefoniga skanneerides pääsed otse profi Eesti kodulehele.

finantseerimist puudutavad teemad ning turuanalüüsid. Loodetavasti annavad needki häid mõtteid, kuidas suuremate tagasilöökideta rasked ajad üle elada.

Ja veel, kui see ajakiri jõudis Sinu postkasti ilma, et oleksid selleks midagi teinud, ei tasu muretseda: enam kui 3000 Eesti suuremat põllumajandustootjat saavadki profi täiesti tasuta. Olgu see meiepooleks komplimendiks teile, seni-tehtud tubli töö eest! Ning see ei kehti ainult avanumbri kohta. Nii jääbki!

Loodame siiralt, et saame olla teile kasulikud.

Teie profi Eesti toimetus

Eesti avanumbri tiraaž:

80000

Pane end proovile traktoriajakirjanikuna!

PÕLLUMAJANDUSTEHNIKA AJAKIRI

Kui tunned end traktorite, kombainide ja muu põllumajandustehnika maailmas ja roolis koduselt, Sul on olemas vastava kategooria juhiload ning lisaks kõigele suudad oma teadmisi ka kirjalikul moel väljandada, ära kõhkle andma endast märku meiliaadressil

müüdud 2014. aasta 9 kuuga

2 miljardit eurot läheb järg-

neva kuue aasta jooksul Eesti maaelu ja põllumajanduse arendamiseks profi 10/2014

info@profieesti.ee märgusõnaga Kaasautor Kes teab, ehk oled just Sina see, kellest saab Eesti esimene professionaalne traktoriajakirjanik, kes käib uusi traktorimudeleid testimas üle kogu maailma!

7

www.profieesti.ee

Mis on profi

Traktorite ja põllutöömasinate testid

Laboris ja põllul Igas numbris avaldab profi traktorite ja teiste masinate katsetuste tulemusi, mis on saadud koostöös testikeskuste, uurimisinstituutide ja põllumajandusettevõtetega.

Siin, DLG testikeskuse stendil mõõdetakse traktori kütusekulu ning jõuvõtuvõllilt saadavat võimsust.

T

raktorite ja muu põllumajandustehnika testid koosnevad mitmest osast. Traktoreid katsetatakse kõigepealt laboritingimustes Saksa Põllumajandusseltsi DLG (Deutsche Landwirtschafts-Gesellschaft) testikeskuses Groß-Umstadtis, millele järgneb mitmenädalane praktiline töö põllumajandusettevõtetes, mis annab masinast mitmekülgsema ülevaate kui profi 10/2014

pelgalt mõõtmistulemuste põhjal võimalik oleks.

Ka teisi põllutöömasinaid katsetatakse reaalsetes oludes, kuid loomulikult tehakse vastavalt masina liigile ka laboratoorseid mõõtmisi. Nii näiteks mõõdetakse külvikute töö täpsust Bonni ülikooli põllumajandusinstituudi vastavatel stendidel. Väetiselaoturite omadusi suudab aga hästi määrata Taani Põllumajan-

8

dusinstituudi uurimiskeskus Forskningscenter Bygholm.

Masinate omavahelisi võrdlusi viiakse läbi seal, kus profi iganes selleks sobivad tingimused leiab — see tähendab enamasti suuri põllumassiive.

Kuid profi ei piirdu üksnes “rasketehnika” testimisega, vaid katsetab ka lisaseadmeid. Näiteks on elektroonika­­­ rubriigis praegu tähtsaks teemaks autowww.profieesti.ee

Profi lühitutvustus

Powermix-kütusekulu saadakse seitsme erineva mõõtmise aritmeetilise keskmisena.

Võrdluskatseid tehakse suurtel põldudel, et masinad saaksid töötada võrdsetes tingimustes.

Ajakirja profi annab välja Euroopa üks juhtivaid põllumajandusmeedia kirjastusi Landwirtschaftsverlag Münster, mille peakorter asub Saksamaal Münsteris.

Kirjastuses töötab üle 600 inimese Saksamaal ja teistes riikides.

Landwirtschaftsverlag Münsteri ajalugu algas 1946. aastal, kui hakati välja andma ajalehte Landwirtschaftliches Wochenblatt.

1972. aastal ilmus ajakirja top agrar esimene number.

1989. aastast ilmub põllumajandustehnika ajakiri profi, 1996. aastast ka inglise keeles.

2002. aastast tegutseb Euroopa suurim kasutatud põllumajandusja ehitusmasinate müügiportaal Traktorpool (www.traktorpool.de).

Kokku annab kirjastus välja üle 20 spetsialiseeritud ajakirja, näiteks hobusekasvatajatele, jahimeestele, aednikele ja teiste maaeluga seotud elukutsete või hobide tarvis.

Isegi lihtsateks välimõõtmisteks on tarvis suurt tähelepanu, täpseid riistu ja kvalifitseeritud spetsialiste.

Ajakirja profi toimetus Münster Landwirtschaftsverlag-kirjastuses.

maatsed roolimissüsteemid ja paralleelsõiduabid. Samuti muutub iga päevaga olulisemaks kõigi masinate ISOBUS-ühilduvus, sellekohaseid teste on profi juba teinud ning teeb tulevikuski. Esialgsed tulemused, muide, on head — kõik katsetatu töötas! Jätkuvalt on luubi all ka mitmesugune navigatsiooni- ja kaardistus-tark- ja riistvara.

Viimasel ajal ei ole profi testiprogramm

tiivse hinnangu saamiseks paratamatu.

Olgu siin meenutatud, et Eestis sääraseid teste korraldada ei ole kellelegi jõukohane ning seepärast tugineme Saksamaa andmebaasile. Küll on meie võimuses teha proovisõite ja jagada esmamuljeid. Peale selle ootame teilt, lugejad, et jagaksite meiega oma kogemusi, avaldaksite arvamust ja diskuteeriksite põllumajandustehnika üle.

profi 10/2014

enam üksnes põlluharimisele orienteeritud, ka piimatootjate, seakasvatajate ja teiste tehnika peab saama objektiivse hinnangu — ning siingi ei pane profi hindeid silma järgi, vaid kasutab spetsialiseeritud laborite abi.

Testide sõltumatuse huvides ei tehta neid kunagi tootjafirmade laborites. Sõltumatute uurimisasutuste kasutamine on küll keerukam ja kallim, kuid objek-

9

www.profieesti.ee

Uudised

Jatiina alustas uue peamaja ehitust.

Oilseeds gruppi kuuluv Jatiina OÜ, kes on Amazone, Krone ja Deutz-Fahr ainuesindaja Eestis, allkirjastas ehitustööde lepingu uue peamaja ehitamiseks Tartumaale, Tõrvandisse. Hoone valmimistähtaeg on juuni 2015.

Investeeringu kogumaksumuseks hinnatakse pea 2 miljonit eurot, ehitajaks on Paide MEK AS. Uus peamaja kerkib aadressil Kauba tee 10, Tõrvandi, Ülenurme vald, Tartumaa. Ehitustööd algasid 18. septembril ning ehitise eeldatav valmimisaeg on tuleva aasta juunis.

Hoonesse on planeeritud müügisaal (238 m²) koos kontoripindadega kolmandal korrusel (u 245 m²), tehnika remondisaal (u 482 m²) ning laopinnad (u 381 m²). Hoone juurde on planeeritud teid ja platse 2400 m² ulatuses, millele rajatakse ka autoparkla 20-le autole.

Jatiina OÜ tegevdirektor Imre Vilt nentis, et uue müügikeskuse ehitamine parandab eelkõige kliendile teenuse kvaliteeti ning kättesaadavust. “Uue hoone olulisimaks uuenduseks on müügisaal, kus saab esmakordselt Eestis siseruumides põllumajandustehnikaga tutvuda. Kindlasti tähendab laienemine pikas perspektiivis ka uute töökohtade tekkimist.”

Lisaks põllumajandustehnika esindamisele Eestis pakub ettevõte ka masinate hooldust, remonti ja varuosi.

MAN tõi turule „traktorveoki“ Agrotruck MAN esitles tänavu Eestis oma veokit Agrotruck, mis oma kandevõime ja sõidukiiruse poolest on justkui raskeveok, kuid läbivusvõimelt pigem ratastraktor.

Ehitusveoki TGS põhjal ehitatud MAN Agrotruck on mõeldud tööks seal, kus kõigi vedavate rataste ning tavarehvidega veok kipub jänni jääma – pehmel põllul, porises karjääris, põhjatul metsateel. Läbivusvõimelt raske ratastraktori vääriline veok suudab samas maanteel sõita veoautoliku kiirusega, mistõttu kõlbab Agrotrucki kasutada ka nii pikal veomarsruudil, mis traktori puhul oleks aja ja ressursi raiskamine.

Pehmes liivas sõidab Agrotruck kõigutamatu rahuga isegi siis, kui sisse on lülitatud vaid nelikvedu, vajamata abi aeglustilt ja diferentsiaalilukkudelt. Ükski ratas ei löö järsul tõusul tühja, kui enne mäe ründamist lülitada 12-käiguline robotkast käsivaliku­ režiimi ja valida ise sobiv käik. Siis ei hakka robot pöörete kerkides kriitilisel hetkel käiku kõrgema vastu vahetama.

Agrotruck talub hästi ka üpris ehmatavat külgkallet, kuid väga teravatipulisest künkast üle ronides riivavad suhteliselt madalal asuv jaotuskast ja kütusepaak maapinda. Paagil on sestap terasest põhjakaitse. MAN Agrotrucke valmistatakse ainult tellimisel.

Tegijal juhtub Saada meile foto tegijatel juhtunud apsudest. Parima foto avaldame ja maksame sulle

50 eurot puhtalt kätte!

Näiteid Saksa ajakirjas avaldatud fotodest:

profi 10/2014

10

www.profieesti.ee

Rehvirõhu regulaator parandab läbivust ja säästab rehve Fendt 800 ja 900 S4 traktoritele on nüüdsest saadaval rehvirõhu regulaator, mis võimaldab elektrooniliselt muuta rehvide rõhku ka sõitmise ajal. Rõhku muudetakse sissepaigaldatud pöörlevseadme abil, mis on valmistatud traktori kogu kasutusajaks. Õhuvõtt toimub traktori kompressori ja klappide kaudu.

Kümne minuti jooksul saab rehvide rõhku suurendada 1 baari võrra, rõhu vähendamine sama palju kestab ainult kaks minutit.

Rehvirõhu reguleerimine on integreeritud juhtimisterminaali Varioterminal. Nii on traktori rehvides juba maanteel sõidu alustades kõrgem ja põllul töid tehes madalam rõhk. Täna rõhu reguleerimisele on võimalik saavutada kuni 15% parem läbivus põllul ja kuni 10% säästlikum kütusekulu, samuti väheneb rehvide kulumine.

Samuti on Varioterminal 7``-le võimalik kõlvikute harimiseks integreerida VarioGuide Light paralleelsõidusüsteem, täpsusklassiga +/- 20 cm. Seadet saab paigaldada Fendti 500. kuni 700. seeria traktoritele.

New Holland ja John Deere ostetuimad traktorid traktorite müük (T1 ja T5) markide lõikes 9 kuud

Reverseeritav reservaator-õhuvoolu suuna elektrooniline muutmine Fendti 800. ja 900 S4-seeria traktoritel Jahutusintensiivsust muudetakse ventilaatori labade pööramisega. Õhuvoolu suunda muudetakse ventilaatori

labade asendi muutmisega.

Vajaduspõhine jahutamine tänu ventilaatori

elektroonilisele juhtimisele ja labade asendi pidevale muutumisele.

Ventilaatori jäik käiguosa, puudub libisemine.

Juhtimissüsteem on integreeritud Varioterminalile.

New Holland John Deere Valtra Fendt Tym Case Ih Massey Ferguson Zetor Claas Foton Mtz Deutz-Fahr Landini Dong Feng Ls Mtron Ltd Mccormick Chery Kokku

93 67 54 28 23 22 21 16 14 11 8 8 4 4 3 1 1 378

kombainide müük markide lõikes 2014 9 kuud Claas New Holland John Deere Case Ih Sampo Fendt Krone Laverda Rsm Kokku

34 28 13 4 2 1 1 1 1 85

Uudised

Künnimeistrivõistluste silmapaistvaim osaleja – Branson K78 Vahetult enne mihklipäeva kogunesid Olustverre põllumajandussektoriga seotud spetsialistid ja ettevõtjad, et ammutada ideid, jagada kogemusi ning võtta üksteiselt mõõtu. Tavapäraselt selgitati sel üritusel välja ka Eesti parimad kündjad. Pingeliste võistluskündide taustal toimunud põllumajandustehnika näitusel oli kõikidel huvilistel võimalik valida oma lemmik, mille seast köitis tänavu kõige enam tähelepanu traktor Branson K 78.

Kompaktse Branson K 78 sisse on paigutatud rohkem

kui kuus tosinat hobust, ning mille kohta Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli õpilased ütlesid pärast töödemonstratsiooni

kõhklematult: „Ületas kõik ootused!“ Ka paljud suurtootjad tunnistasid, et selline traktor sobib ühtaegu hästi nii hoonete vahel manööverdamiseks, kui ka erinevateks põllu- ja metsatöödeks.

Branson K 78 oli Olustvere künnimeistrivõistlustel üks enimnõutud masinaid ning kindlasti leidub neid, kes tahaks tema omadusi veel proovile panna. Bransoni traktorid on täies mudelivalikus olemas Peetri Talutehnika keskuses Tartu lähistel Maaritsas.

Samuti esindab Peetri Talutehnika paljude muude kaubamärkide seas ka tuntud Tšehhi traktoritootjat Zetor (vt ka lk 36).

Valmimas on põllutöömasinate hinnakataloog mõistlik. Ebakõlade korral saab sisestaja ETKI-lt tagasiside koos kommentaaridega.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põllutöömasinate ja -seadmete soetamisel on tulemas oluline muudatus: teatud investeeringute puhul ei küsi PRIA edaspidi taotluste juurde kolme hinnapakkumust, vaid mobiilsete masinate ja seadmete toetuste piirmäärasid näitab hinnakataloog. See andmebaas on praegu loomisel ning sellele saavad kaasa aidata nii masinate müüjad kui ka ostjad.

PRIA uues iseteeninduskeskkonnas http://www.pria.ee/et/ePRIA on alates 1. oktoobrist avatud hinnakataloogi andmete sisestamise ja vaatamise teenus. Et hinnakataloogist tulevikus midagi vaadata oleks, tuleb sinna esmalt masinate ja seadmete andmed sisestada.

Eeldatavalt sisestavad enamuse andmeid toodete müüjad, kel on huvi teha oma kaup kättesaadavaks PRIA toetusi kasutavatele potentsiaalsetele ostjatele. Samamoodi saavad tulevased ostjad ise sisestada nende masinate andmeid, mille vastu huvi tunnevad.

Andmete sisestamiseks tuleb end süsteemis ID-kaardiga autentida. Masinateseadmete kohta on sisestuskeskkonnas olemas etteantud grupid ja alamgrupid, mille hulgast tuleb leida sobiv ning täita vajalikud väljad. Lisaks saab sisestaja lisada vabas vormis infot või faile.

profi 10/2014

Eesmärk on luua andmebaas toodetest, mille ostmist saab rahastada PRIA abil.

Hinnakataloog hakkab näitama toodete abikõlbliku maksumuse piirmäärasid.

Piirmäär pole sama, mis müügihind – ost-müük toimub ikka vastavalt turuhindadele –, vaid näitab maksimaalset määra, mille ulatuses PRIA saab selle toote soetamiseks toetuse määrata.

Pärast salvestamist ei saa sisestatud andmed veel kataloogis avalikuks, vaid suunatakse valideerimisele Eesti Taimekasvatuse Instituuti (ETKI), kes annab hinnangu, kas maksumus on

12

Kuue kuu möödumisel kirje valideerimisest on võimalik andmeid hinna kohta muuta.

Kui kahe aasta jooksul keegi kirjet ei uuenda, muutub see kataloogis mitteaktiivseks.

Valideerimise käigus saab iga masina või seadme kirje hinnakataloogis unikaalse koodi. Toetuse taotlejale on see kõige olulisem: just see kood tuleb tal kirjutada taotlusse.

Esimeseks toetusmeetmeks, kus taotlejatel hinnakataloogi kasutada tuleb, saab „Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks“. Taotluste vastuvõtt on planeeritud uue aasta algusse. 10 päeva enne taotlusvooru algust läheb aga hinnakataloog „lukku“ kuni taotluste vastuvõtu lõpuni.

See tagab, et kõik andmed oleksid taotlusvooru alguseks valideeritud.

Täiendav info: Valideerimise küsimused: Taavi Võsa, ETKI taavi.vosa@etki.ee; 53 306 570) Kataloogi rakendamine: Tarmo Soo, PRIA tarmo.soo@pria.ee ja 7371 211.

www.profieesti.ee

Swedbankilt sissemakse 0% ja lepingutasu 0€

Kuumakse alates

329€ + 20% km

Traktor Branson K78  soodushind 23 000 eurot + 20% km  korraline hooldus tasuta

 Masinate kogus on piiratud ning pakkumine kehtib seni, kuni masinaid jätkub.  Masina saadavuse korral kehtib pakkumine kuni 30.03.2015 juhul, kui liisinguleping sõlmitakse 2014. aasta jooksul.

Koostöös: Uuri täpsemalt kohe!

Peep Orlovski tel. 553 4033 Indrek Tätte tel. 5648 9424 Urmas Pungar tel. 526 6103

Maskin Grupp OÜ Maaritsa 63417, Põlvamaa info@talutehnika.ee www.talutehnika.ee

Swedbanki liisingupakkumine kehtib juriidilistele isikutele ja FIE-dele. Liisingu saamine oleneb ettevõtte maksevõimest ja krediidiajaloost. Teenuse pakkujaks on Swedbank Liising AS. Tutvuge teenuse tingimustega www.swedbank.ee/taisteenusliising, vajadusel konsulteerige pangatöötajaga.

Innovatsioon

easyFlow võimaldab valada vedelikke ühest anumast teise nii, et ei pea muretsema võimalike pritsmete ning täpse vajaliku koguse pärast.

easyFlow: uudne, ohutu ja mugav suletud täitesüsteem Septembris toimus Saksamaal Monheimis iga-aastane Bayer CropScience’i pressikonverents, kus tutvustati ettevõtte plaane ning tooteid. Teiste seas esitleti innovaatilist, ohutut ja suletud täitesüsteemi easyFlow.

P

õllumajandus nõuab täpsust ja üheks näiteks on täpne kogus taimekaitsevahendit. Uus süsteem easyFlow aitab just selles valdkonnas, olles samas kasutaja ja keskkonna suhtes ohutu ning saastevaba.

Mis on easyFlow ja kuidas see toimib? easyFlow on saastumist vältiv ja isepuhastuv süsteem, mis on mõeldud täpsete taimekaitsevahendite koguste valamiseks avatud või suletud kanistrist. Süsteemi saab kohandada kõikidele paakidele ja see on kindlalt suletud, et vältida tahtmatut avamist või lahtiühendumist täiteprotsessi ajal.Seega hoiab see suletud süsteem ära soovimatud pritsmed või möödavalamised, luues turvalise ja kindla ühenduse kanistri ja paagi vahel.

Samuti ei saa pritsmed enam kasutajaga kokku puutuda.

Süsteem koosneb kahest otsakust, millest üks paigaldatakse paagile ja teine suletud kanistrile. Kanistrilt eemaldatakse kork, kuid kaitsekile jääb eemaldamata. Seejärel keeratakse otsak profi 10/2014

kanistri külge ja ühendatakse pritsi paagi külge paigaldatud otsakuga ja süsteem suletakse. Kanistri otsaku sees on väike pöörlev ketas, mis läbistab osaliselt kaitsekile kahe otsaku vahel olevat hooba keerates, jättes kile kanistri külge ning eemaldades võimaluse, et see võiks hiljem tuulega lendu minna. Ühtlasi või-

easyFlow eelised IL ihtne kasutada.

IA jasääst, kuna ei ole vaja enam eraldi puhastada.

IÜ hilduvus kõikide paakidega.

IV astumeetmed soovimatu avamise või täitmisprotsessi käigus lahtiühendumise vastu.

IL ukustussüsteem selgeks rakenduste eristamiseks.

IO htralt võimalusi täitmiskiiruse ja -koguse valimiseks.

IK okkupuutepindade puhastus pärast kanistri täielikku või osalist tühjendamist.

14

maldab hoova reguleerimine valida sobiva tühjendamise kiiruse ning koguse.

Kui kanistri sisu on tühjendatud, ühendatakse otsakutega voolik, mis puhastab kanistri sisu, kaitsekile ning otsakute vahele jääva osa puhta veega. Seega ei ole kanistrit vaja eraldi pesta. Kui kogu kanistri sisu ei ole vaja paaki valada, suletakse süsteem hoovaga ja otsakutevaheline osa puhastatakse puhta veega. Ettevõtte jaoks on lihtne ja tõhus puhastusviis väga oluline, ühtlasi aitab see aega säästa.

Peale selle märgitakse, et varem polnud võimalik kokkupuutepindu kanistri osalisel tühjendamisel puhastada.

Eesmärk on toote ohutus Süsteem easyFlow valmis Bayer CropScience’i ja väikeettevõtte agrotop GmbH koostöös. Põhjus on lihtne. „Meie eesmärk on rohkemat, kui uute taimekaitsevahendite arendamine,” ütles Joerg Oeser, kes on vastutav Bayer CropScience’i peamiste herbitsiitide eest. „Kasutaja ohutus ja taimekaitsevahendi kokkusobivus keskkonnaga on alati olnud Bayer CropScience’i üks olulisemaid prioriteete,” lisas Joerg Oeser. „Just seetõttu otsime alatasa uusi viise, www.profieesti.ee

et lihtsustada kasutajatele meie toodete käsitlemist. Ja süsteem easyFlow on selle üheks näiteks,” ütles rakendustehnoloogia juht Reinhard Friessleben. Näiteks ei pea enam vaeva nägema, et kuidas kanistri kile avada ja kuhu see panna. „Innovaatilised tehnilised lahendused, nagu easyFlow, on suureks sammuks kasutusriskide vähendamiseks.

Oleme kindlad, et Euroopa talupidajad ja muu maailm võtavad süsteemi omaks, kuna seda saab kasutada kõikidel vedelatel toodetel,” lisas Oeser.

Auhinnatud lahendus Tootearenduse potentsiaali on märganud ka Saksa Põllumajandusühendus (DLG), andes süsteemile möödunud aastal toimunud messil Agritechnica hõbemedali.

See auhind äratas ohtralt tähelepanu. „Messi ajal viitasid peamised pritsiseadmete tootjad, kuidas saaks süsteemi nende toodetega integreerida,” ütles Oeser. Osad tootjad on juba lahenduse rakendanud.

Paraku ei ole süsteem easyFlow Eestis

Bayeri laboris välja töötatud EasyFlow on Saksa põllumehed juba heaks kiitnud.

veel saadaval, kuna puudub veel edasimüüja. Mujal Euroopas on süsteem müügil selle aasta keskpaigast ja tulevikus peaks seda olema võimalik omandada üle maailma. Ettevõtte sõnul jääb hinnaklass alla 200 euro komplekti kohta.

Põlluharimise tulevikudialoogid Nagu varem mainitud, siis peale toodete esitleti ka ettevõtte plaane ja üheks neist oli põlluharimise tulevikudialoogid. Eduka põllumajandusinnovatsiooni eelduseks on suurem läbipaistvus selles, millist kasu toovad uued lahendused ühiskonnale. Seega plaanib Bayer CropScience tõhustada avalikku arutelu põl-

lumajandusteaduse ja -innovatsiooni vajaduse ja kasu kohta. „Tänapäeva jätkusuutlik põllumajandus annab teatud toiduga kindlustatuse ja toiduohutuse, mida ei ole kunagi enne nähtud. Paljud inimesed peavad külluslikku toitu enesestmõistetavaks,” ütles Bayer CropScience‘i tegevjuht Liam Condon. „Kuid see süsteem on habras, see vajab pidevaid uuendusi ja ühiskonna tuge, et tagada piisav toit kogu maailmale.”

Seetõttu soovib ettevõte tugevdada ja laiendada dialoogi avalikkusega moodsa põllumajanduse ning selle võimaluste ja proovikivide teemadel. Üheks näiteks on uus võrguplatvorm Farming’s Future Dialogues (Põlluharimise tulevikudialoogid, FarmingsFutureDialogues.com), mis toimib põllumajandusteemade arutamise foorumina. Oma uue mudeliga Bayer Forward Farming (Bayeri tuleviku põlluharimine) pakub ettevõte ka võimalust heita põhjalik pilk parimatele jätkusuutlikele põllumajanduslahendustele.

Tekst Kristjan Kutser Fotod Bayer

Kestvustest

John Deere 6210R

Pole AdBlued, pole probleemi?

AdBlue-lisandi ümber löödud turunduslahing oli äge ja meeldejääv. Möödunud aja jooksul on võitlejad küll rahunenud, kuid profi pika testi lõpetas nüüd esimene ilma AdBlue abita heitgaasinormi IIIB (Tier 4) täitev traktor — John Deere 6210R. Allpool võtame kokku rohkem kui 2600 töötundi raskes alltöövõtja argipäevas.

J

ohn Deere üritas loosungiga “Ainult diislikütus” 2011. aastal traktorit 6R esitledes end konkurentide seast esile tõsta. Kuid tähtsam kui AdBlue-st loobumine oli paljude kasutajate jaoks see, et uus traktor oli eelkäijast tublisti edasi arendatud.

Sest tööst puudus ei tule, ka “meie” 210R pidi oma 154 kW/210 hj nimi- ja isegi 183 kW/249 hj tippvõimsuse kohe mängu panema.

Bergmanni 39-kuupmeetrine haagis, Briri 18,5-m3 paak koos Kuhni kuuerealise Striger-kultivaatoriga või viiesahaline ader — 6210R jaoks jätkus alati tööd.

Ning kütusekulu — 16 kuni 20 l/h läga laotamisel, 23 kuni 27 l/h haagise vedamisel

profi 10/2014

ja umbes 30 l/h kündmisel — jäi ikka “rohelisse” alasse, eriti arvestades, et AdBlue tankimise vajadust polnud ja kütusepaak oli 455 liitriga piisavalt suur.

Niisiis AdBlue. Seda kasutava SCR-katalüsaatori asemel on John Deere-i mootorikatte all kübemefilter. See puhastab end üsna reeglipäraselt, umbes iga 25 töötunni järel. Ja kuigi juhtseadme CommandCenter menüüdes on automaat­­pu­ hastuse väljalülitamise võimalus ette nähtud, soovitame seda mitte kasutada.

Sest kui seejärel puhastamise käsitsikäivitus unustada, saab filter ükskord täis, ja see tähendab, et traktor peab umbes tunni paigal seisma, kusjuures mootoril tuleb sel ajal lasta töötada 1200 p/min.

16

Traktorist sai puhastusoperatsioonist (lisaks näidule monitoril) teada kabiini tungiva undava müra kaudu. Seda põhjustanud väljalasketorustiku tegi John Deere aga õige pea ümber.

Väljalaskesüsteem aga põhjustas veel kaks sissekannet remondipäevikusse. Umbes 800 töötunni järel rebenes üks kinnituspolt ning tuli paigaldada uus väljalaskekollektor. Ning 1300 töötunni järel vahetati tootjapoolse parendusena väljalasketoru. Mõlemad tööd teostati lepingulise töökoja poolt tasuta.

2 633 0

Kestvustest

Kestvustest

Kui pikad porilauad ei meeldi, jääte ka laiendustest ilma. 2,05 m kõrgused 710mm rattad on napilt kaetud.

Kasutusalad John Deere 6210R Lägavedu 18,5 m3 pump-paakhaagis Briri PTTW 18500 koos 15-m voolikjaoturiga või 6-realise ribakultivaatoriga Kuhn Striger Rohesööda koristus 39 m3 lõikurhaagis Bergmann Shuttle 780 S Pinnase töötlemine 5-sahaline täispöördader Lemken Juwel 8

Remondipäevik John Deere 6210R 0 4 8 2 . 0 töötundi Installeeritud tarkvara järelpaigaldatud külgstabilisaatorite jaoks.

0 5 2 8 . 0 töötundi Ebapüsiv Loadsensing-Signal, LS-klapis vahetatud tihendus- ja tugirõngas; esiklaasi tihendatud silikooniga.

0 8 0 9 . 0 töötundi Väljalaskekollektori polt murdunud, paigaldatud uus kollektor.

Jõuülekandel ei ole vaja pikalt peatuda.

Astmeteta “AutoPowr” on imelihtne käsitseda ning töötas kogu testiaja ilma ühegi rikketa. Muidugi ei saa me jätta siinkohal kordamata tempomaadi vajadust. Ja jõuvõtuvõlli tellimisel peab traktori ostja tegema ebameeldiva valiku: kolm neljast pöörlemiskiirusest, kas 540/540E/1000 p/min või 540E/1000/ 1000E p/min. Kuid see on ka kõik. Ülejäänu: sõitke ja nautige.

Traktori võimalike rehvide valik on lai, 6R alla saab monteerida kuni 2,05 m kõrgused rattad. Nii näiteks annavad üsna imposantse väljanägemise esirehvid mõõduga 600/70 R 28 ja tagarehvid 710/70 R 42. Koos suurte rehvidega võib tellida ka pikemad laienditega porilauad, kuid üldiselt saavad ka standardporilauad oma tööga hakkama, kui traktori kogulaius jääb teeliikluses lubatud 2,55 m sisse.

Rippsüsteemi ja hüdraulika tööst nii kergelt üle libiseda kahjuks ei õnnestu.

Tõsi, mis seadistamist ja funktsionaalsust puudutas, ei tekitanud peaaegu mingit kriitikat. Ning tänu tarnijale oli traktori taga lisaks vaba tagasivoolu liitmikele saadaval ka neli elektroonilist hüdroväljavõtet. Kuid viimaste juhtimine tõrksalt liikuvate lülitite abil on ebameeldiv, samuti nagu teadasaamine, et hüdraulikasätteid ei saa põlluotsa automaatika sätetega koos salvestada.

Praktilise töö tegemisel aga häiris veel enamgi kõikuv LoadSensing (LS)-signaal.

Rahu tõi sellele alles tihendus- ja tugirõnga vahetamine LS-klapis. Ammugi ei saa mainimata jätta eesmise rippsüsteemi lekkivaid töösilindreid. Nende parandamiseks tihendikomplekti ette nähtud ei olnud, mistõttu silindrid vahetati tervikuna.

Õlimõõtevardani jõudmiseks tuleb mootorikate üles tõsta ...

... mis polekski nii hull, kui suur “kapott” oleks pisut stabiilsem ja mitte nii kehv sulgeda.

1 1 9 8 . 0 töötundi Eesmine rippsüsteem vajub alla: töösilindrid vahetatud; paigaldatud uus tagaklaas, sest vana küljest tuli gaasvedru lahti; paigaldatud uus esiklaas ja muudetud väljalasketorustik, tugevdatud tööriistakasti kinnitust.

1 3 0 2 . 0 töötundi Vahetatud katkine summuti.

1 3 7 3 . 0 töötundi Parempoolse tahavaatepeegli elektriline seadistus rikkis: vahetatud.

profi 10/2014

AdBlue-lisandit kasutava selektiivkatalüsaatori SCR asemel panustab John Deere kübemefiltrile, mille regenereerimine toimub automaatselt. Probleeme tekitasid aga summuti ja väljalaskekollektor.

18

Testimasina omanik sai vanast tööriistade panipaikade puuduse probleemist jagu, asendades “teise külje” trepiastmed säärase kapiga.

www.profieesti.ee

Luba endale luksust istuda uue 6R rooli!

Uutel 6R seeria traktoritel: 50 km/h unikaalne topeltsiduriga DirectDrive või AutoPowr astmevaba käigukast 255 hj nimivõimsus koos IPM mootorijuhtimisega 10-tolline puutetundlik Command Center ekraan Täppisviljeluspakett: AutoTrac automaatroolimise valmidus ITEC põlluotsa automaatika ITEC PRO automaatsete põlluotsa pööramiste valmidus JD Link telemeetriasüsteemi valmidus Vastupidav täisraam 6,8-liitrine PowerTech PSS diiselmootor Tagarattad 650/85 R38, esirattad 600/70 R28 TLS vedrustusega esisild Aktiivne kabiinivedrustus Automaatne kliimaseade Hüdrosüsteemi tootlikkus 155 l/min Kuni 6 elektrohüdraulilist väljavõtet taga Kolmekiiruseline jõuvõtuvõll 1000/1000E/540 p/min Hüdrauliline pick-up haakekonks Hüdraulilised ja pneumaatilised haagisepidurid LED töötuled jpm.

Pildid on illustreeriva tähendusega.

Küsi lisa piirkonna müügimehelt või vaata veebist:

www.stokkeragri.ee

Kestvustest

John Deere-i originaalraadio ei töötanud eriti hästi ning vahetati välja. Raadiojaamale kohta ei ole, kuid (lisavarstusse kuuluv) katuseluuk väärib kiitust.

Hoolduskulud John Deere 6210R Mootor Õli ja filtrite vahetus iga 500 h järel (23,5 l)

230 €

Jõuülekanne ja hüdraulika Õli ja filtrite vahetus iga 750/1500 h järel (71 l)

837 €

Hoolduskulud töötunni kohta

1,10 €/h* * käibemaksuga, tööjõukuludeta

Tähtsamad andmed John Deere 6210R Mootor

Nimivõimsus 154 kW/210 hj 97/68 EC järgi, tippvõimsus 183 kW/249 hj @ 1900 p/min (Boost-funktsiooniga), mudel Power Tech PVX, 6 silindrit, töömaht 6,8 l, labade muudetava geomeetriaga turbolaadur, heitgaaside väline jahutusega retsirkulatsioon, oksüdatsioonikatalüsaator ja kübemefilter (heitgaasinorm IIIB/Tier 4 i ilma AdBlue-lisandita), kütusepaak 455 l.

Jõuülekanne

Astmeteta „AutoPowr“-käigukast, tippkiirus 50 km/h, jõuvõtuvõll 540/540E/1000 või 540/1000/1000E. Rippsüsteem ja hüdraulika

Aksiaalkolbpump 155 l/min, 7 hüdroväljavõtet (4 taga, 3 ees) aja ja hulga reguleerimisega, tagumise rippsüsteemi tõstejõud 9370 daN, eesmise rippsüsteemi tõstejõud 4000 daN. Veermik

Tagasild jäik, esivedrustus „TLS“, Goodyeari rehvid tagasillal mõõduga 710/70 R 42, esisillal 600/70 R 28, lubatud suurim kogumass 13 tonni.

profi 10/2014

Töö käigus järelpaigaldati (tõesti väga soovitatavad) hüdraulilised külgstabilisaatorid. Enne kui neid CommandCenteri kaudu juhtima sai hakata, tuli siiski tarkvara uuendada.

6R kabiin on suur ja mugav. Ja kuigi koostekvaliteet üldiselt on kõrge, osutus esiklaas ebatihedaks. Silikoon ei aidanud, lekke peatas alles 1200 töötunni järel paigaldatud uus tihend.

Tagaklaas tuli samuti vahetada, sest gaasvedru liimitud hoidik tuli selle küljest lahti. Ja kui tööriistakasti kinnitust tugevdati, lõppes ka kolin kabiinis.

Suured uksed sulguvad hästi, kui neid haarata tagumisest käepidemest. Kuid kaassõitjal on peaaegu võimatu ust korralikult sulgeda. “Meie” 6R suunatulede mehaaniline tagasti tuli maha monteerida. See reageeris liiga tundlikult, kuid samas polnud rooliratta teatud asendites suunatulesid üldse võimalik sisse lülitada. Pealegi on olemas ajast ja suunast sõltuv elektrooniline tagastus, mis nõuab ainult suunatulekangi hetkelist puudutamist. Kuid selle funktsiooni olemasolu peab traktorijuht kõigepealt teadma...

Palju kiitust pälvisid valgustussüsteemi lülitusvõimalused. Mitmesuguste töö- ja sõidutulede ning lähi- ja kaugtule seadeid saab programmeerida ja kaks konfiguratsiooni ka salvestada. Täiuslikuks muudab kogu asja juhtprogramm, milles muuhulgas saab traktori teised seaded koodi abil lukustada.

Kui seadetest juttu, märkigem, et CommandCenter koos (lisavarustusse kuu-

20

luva) puutetundliku ekraaniga ja kiirvalikuklahvidega õigustas end igapäevatöös täielikult. Pisike kuvar aga oli takistuseks juba AutoTrac-roolisüsteemi kasutamisel, ISOBUS-agregaatide häälestamisest rääkimata. Siinkohal soovitame kindlasti muretseda suure kuvari “Greenstar 2630”.

Lõpuks olgu öeldud paar sõna hoolduse kohta (vt. ka hoolduskulude tabelit).

Kuigi mootoriõli tuleb vahetada vaid iga 500 töötunni, käigukasti ja hüdrosüsteemi õli aga isegi iga 1500 töötunni järel, lähevad õlid ja filtrid (tööd arvestamata) töötunni kohta ühe euro ringis maksma.

Suure mootorikatte kasutamine on ebamugav. Selle avamine on raske, ja väiksemakasvulistel on ka korraliku sulgemisega tükk tegu. Lisagem, et mootoriõli taset saab kontrollida ainult avatud mootorikattega, ja saamegi igahommikuse jõutreeningu. Võib-olla kasuliku, kuid igatahes mitte meeldiva. Veel peaks John Deere parandama akupatarei katet. See ei kaitse esirataste alt lendava pori eest piisavalt.

Kokkuvõtteks: astmevaba jõuülekandega John Deere 6210R ei vaja küll AdBLue-lisandit, kuid ei suutnud 2600 kestvustestitundi siiski probleemideta läbida. Samas peab ütlema, et põllule traktor meid ei jätnud ning kõik parandustööd tegi lepingupartneri töökoda kiiresti ja (seni) tasuta.

Niisiis on uustulnuka kohta häid sõnu öelda palju rohkem kui halbu. Suured rattad, mugav kabiin, lihtne käsitsemine — 6210R on end igati õigustanud. www.profieesti.ee

Põllumajandus muutub täppisteaduseks Tänapäevane põllumajandusettevõtlus on keerukas ja täppisteaduslik, selle põhirõhk asub ökonoomial, keskkonnahoiul ning jätkusuutlikkusel. Põllumajandustehnika uued lahendused on nende aspektidega tihedalt seotud.

SEB hinnangul on Eesti põllumajanduses investeeritud materiaalsesse põhivarasse viimasel ajal päris palju: 2012. aastal ca 215 miljonit ja 2013. aastal ca 237 miljonit eurot. „Põllumajandustehnikaga tegelejana jälgime huviga turul toimuvat ja oleme sunnitud kõige uuega kaasas käima,” ütleb New Hollandi, Horschi ja Ag Leaderi kaubamärgiga tooteid importiva Tatoli insener Jaanus Kilgi. Ta lisab, et täpsus tähendab alati kokkuhoidu ja tihti ka keskkonnahoidu. Külvamisel peab hoolikalt liikudes ja ülekatteid vältides olema ühtlasi väga täpne ka seemne mulda asetamisel. Jaanus Kilgi selgitab, kuidas ribaharimisel (strip-till) harivad seemendid maapinda ja moodustavad seemnesängi ainult külvirea kohalt, seemne idanemiseks vajalik väetis pannakse täpselt seemne alla ja kohale. „Tendents on seemnele kasvuruumi jätmine. Nii, nagu see on senini toimunud näiteks maisiga, hakatakse ka muid teravilju külvama mitte normi järgi puistates, vaid terahaaval. Kasvuruumi suhtes eriti tundliku nisu puhul väheneb nii vajalik seemnekogus oluliselt ja samal ajal vabastatakse taim kasvustressist,” räägib Kilgi.

Iga väetisepiisk on arvel Sel aastal kehtima hakkava maaelu arengukava (MAK) järgi muutub põllumajandus järjest uuenduslikumaks ja teadusepõhisemaks.

Oluline ja pidevalt arenev valdkond on pritsimine, kus eesmärk on kasutada iga piiska optimaalselt: kemikaalid on kallid ja, pritsides just nii vähe kui võimalik, saab vältida ka keskkonna saastamist. Taimekasvatuses levib mulla ja vilja seireandmete kasutamine, näiteks Ag Leaderi OptRx-i toitumustaseme andur annab pildi vilja olukorrast põllul ja võimaldab väetada täpselt nii, nagu taim hetkel vajab. Peale väetise efektiivse kasutamise valmib tänu sellele ühtlasem vili ja kaob ülemäärasest väetisest põhjustatud põhjavee saastamise risk.

Arengu võti on kaugandmevahetus „Kuna teadusepõhine ja täpne põllumajandus kasutab palju andmeid, areneb aktiivselt ka kaugandmevahetus. Seadmed annavad pideva ülevaate masina tööst ja asukohast, lubavad tegeleda kaugdiagnostikaga ning vahetada andmeid, hankides infot põllul tehtud tööde mahu kohta, saates kontorist masinasse töökäske ja väetamiskaarte jpm,” jutustab Kilgi. Maailmas otsitakse lahendusi, et mitut masinat saaks juhtida üks inimene või et põllutöömasinad liiguksid üldse ilma juhita.

Põllumajandusettevõtte investeeringu ajakohasus Praegu on keeruline hinnata, kas põllumajandusettevõte peaks suuremate investeeringutega ootama või püüdma need siiski kohe ära teha.

Tulevikus kasvav otsetoetuste mõju toetab pigem teesi paranevast tulevikuväljavaatest ja soovitust oodata suuremate investeeringutega.

Samas, nagu igas muus majandusharus, kehtib põllumajanduse puhul üldine põhimõte, et kui on olemas hea ja läbimõeldud projekt, siis on kõige odavam investeerida just n-ö halbadel aegadel. Makropoliitiliselt on praegu ikka veel keeruline aeg mistõttu on üldine kapitali hind madal. Praegune laenude intressitase on üsna madal ja mitmesugused ettevõtted on nõus suurprojektide puhul igati koostööd tegema. See asjaolu toetab hea projekti puhul pigem elluviimise mõtet.

Lugege innustavaid lugusid SEB Foorumist seb.ee/foorum.

Enne lepingu sõlmimist tutvuge tingimustega www.seb.ee ja vajadusel küsige lisainfot pangakontorist.

SEB Pank tegutseb kindlustuse vahendajana ja on kantud Finantsinspektsiooni kindlustusagentide nimekirja, mille leiate aadressilt www.fi.ee. Kindlustust pakub RSA Kindlustus, mis on Codan Forsikring A/S-i Eesti filiaal.

Finantseerimine

Maksad arvete eest siis, kui põrsad on kasvanud suureks SEB panga pakutav finantsteenus nimega faktooring aitab näiteks ühel nende kliendil finantseerida põrsaste kasvatamist.

F

aktooring on lihtne pangandusteenus – üks ostab, teine müüb.

Müügiarve vastu annab pank kohe laenu ehk raha. Ja arvete lõpliku tasumise võtab pank pikaks tähtajaks enese õlule. „Faktooringu kõige suurem eelis on väga pikk maksetähtaeg, nii saab talunik kasvatada põrsad tapakaalu ja tasuda esialgse arve põrsaste ostmiseks faktooringu abil alles pärast raha laekumist tootjalt, kes juba suured sead lihaloomaks ostab,” selgitas SEB panga faktooringu juht Sven Randoja just põllumeestele mõeldud käibevahendite nappuse leevendamise teenust.

Faktooring võimaldab osta valmis suurem kogus silorullikilet, kuid maksta hiljem.

Pikem maksetähtaeg aitab investeerida Ühel teisel juhul finantseeris SEB pank üksusejuhi sõnul koostöös paari piimatööstustega suuremamahuliselt talunike piima müüki tööstustele, mis soovisid pikemat maksetähtaega kui turul keskmiselt.

Faktooringu teine eelis tõesti pika maksetähtaja kõrval on Randoja sõnul ka see, et faktooringu saamiseks ei ole vaja pangale lisatagatisi seada. Nii saab tagatised jätta näiteks laenu võtmiseks suurema ja modernsema lauda ehitamisel.

Peamiselt kasutatakse Randoja sõnul faktooringut põllumajanduses just sisendite nagu näiteks väetised, heinaseemned, silorullikiled jm müügi finantseerimiseks. Tavaliselt ostavad põllumehed neid kaupu hilistalvel või kevade hakul ja maksetähtajaks on siis järgmise aasta detsember, mil laekub enamikele põllumeestele PRIA toetus. Seega võib faktooringu puhul maksetähtaeg olla kuni 1 aasta.

Randoja selgitas, et põllumajandussekprofi 10/2014

toris on nende panga kliendiks nii suuremad sisendite müüjad, vahendajad ja viljakokkuostjad kui ka nende kliendid, kelleks ongi peamiselt talunikud. Seni on nad kogenud ligi 200 põllumehe ettevõtlustegevust. „Kui meie suuri vahendusfirmasid põllumajandussektoris faktooringuga ei aitaks, siis oleks nende maksetähtajad põllumeestele sellised tavapärased kaks nädalat,” märkis Randoja.

Kinnisvara ei pea tagatiseks panema Esimene küsimus, mis põllumehel tekib seda artiklit lugedes, on kindlasti, et mis see maksab. „Faktooringu teenus on võrreldav arvelduslaenuga, aga nagu mai-

22

nitud, ei ole vaja faktooringu saamiseks kinnisvaralist tagatist leida. Siin on nö tagatiseks müügiarved. Faktooringu puhul määratava intressi suurus sõltub kliendi taustast, aga reeglina on selleks 3- või 6-kuu euribor pluss marginaal 2% piires, sellele lisandub veel käsitlustasu, mis määratakse käibe järgi, aga üldiselt jääb ta vahemikku 0,1-0,3 protsent käibelt,” rääkis Randoja.

Panga jaoks on faktooringu puhul kõige suuramaks riskiks pettused. Selles vallas on esile joonistunud pigem väiksem ettevõte, mis tegeleb vahendusäris. Neid fiktiivseid arveid on ette tulnud nii hulgimüüjate, tootjate kui ka eksportivate ettevõtete seas. „Aga meie meeskond on kogenud ja kahtlasi tehinguid suudame juba eos vältida,” tõdes Randoja. „Ja põllumajandussektoris pole meie väikesel faktooringu meeskonnal veel ühtegi pettuse kogemust olnud. Kui põllumees juba lepingule allkirja annab, on ta selle põhjalikult läbi mõelnud - ta on väga korralik tagasimaksja – talud on ikkagi pika traditsiooniga pereettevõtmised ja neid ei panda homme kinni. Põllumees on klient, kelle nimel tasub vaeva näha,” kommenteerib Randoja. www.profieesti.ee

Kommentaar: Silopallikile saad kätte veebruaris, aga tasud selle eest jõuludeks

Eesti Euroopa esikolmikus SEB faktooringtegevuse turuosa on Eesti turul üks suuremaid, 35 protsendi kandis.

Faktooringut kasutavaid kliente kokku on sellel pangal umbes 200, portfelli maht on 100 mln eurot ja käive kuni 800 mln eurot. „Jagame pidevalt Swedbankiga selles osas esimest-teist kohta,” tõdes Randoja.

Konkreetselt põllumajanduse osas on SEB portfelli maht 15-20 mln eurot. SEB faktooringu portfellis on ettevõtjaid põllumajandussektoris 15-20 protsendi ringis.

Suurema osa portfellist moodustavad ettevõtteid, mis tegutsevad hulgikaubanduse, tööstuse ja ekspordi vallas.

Eestis on faktooring üldiselt kasutatavuselt kogu Euroopas esirinnas. Mõõdetakse terve Eesti faktooringu käivet suhtena SKPsse. Näiteks aastatel 20002008 oli Eesti selle näitaja poolest Euroopas esikolmikus. Neil aastatel oli see suhe 14%.

Täna on Eesti turu faktooringu käive suhtena SKPsse 10%. Oleme jätkuvalt Euroopas üle keskmise. Ja oluliselt ees Lätist ja Leedust.

Tekst Annika Matson Fotod profi, Alve

profi 10/2014

1992. aastal asutatud Alve OÜ müüb silopallikilet, heinapallinööri, väetisi, heinaseemet, söödaaluseid jm talupidamisega seotud tarvikuid põllumeestele ja ühistutele. Ettevõtte omanik Kaspar Laanemets rääkis, et kasutab faktooringut juba viimased kuus aastat. „See teenus on parim põllumeestele pika maksetähtaja andmiseks, meie näiteks alustame oma kauba tarnimisega klientidele juba veebruaris, aga raha selle eest laekub kümne kuu pärast detsembris,” tutvustas ta ja lisas, et kõik toimib. Juht möönis, et neil on piimakarjakasvatusega tegelevaid kliente veidi alla kümne, kes ka faktooringut kasutavad. „Kuna silopallikile kogused on suured, siis arved, mis me nende eest koostame on olenevalt talu suurusest 3000-100 000 eurot. Meie peame tehasele saadud toodete eest raha kohe ära maksma, aga pikka aega meie klientideks olnud talunikele oleme andnud loa maksta meile aasta lõpus, mil neile laekuvad PRIA toetused, seetõttu on faktooring meile kõige lihtsam moodus käiberaha juhtimiseks. Faktooringu arvele saab ka limiidi seada. Põllumees allkirjastab digitaalselt arve ja meie saame pangast raha,” selgitas Laanemets.

Ta tõdes, et põllumajandamise hooajalisuse tõttu on faktooring väga mugav finantseerimisvorm, kuigi ta sobib vaid usaldusväärsetele partneritele. „Kui faktooringu teenust poleks, tuleks meil laenu võtta ja selleks lisatagatisi otsida, näiteks peaksime pantima oma kinnisvara,” rääkis Laanemets.

Küsimusele faktooringu kõige suurema riski ehk pettuste kohta vastas firmajuht, et õnneks ta põllumajandussektoris tegutsedes sellega kokku puutunud ei ole. „Pakume seda tõesti vaid väga usaldusväärsetele ja pikaaegsetele klientidele.”

Usalda, aga kontrolli, kehtib samas Laanemetsa sõnul ka siin – enne lepingu sõlmimist vaadatakse alati kliendi tausta krediidiinfost, arutatakse võimalik risk läbi pangaga ja analüüsitakse internetist saadaolevat infot. „Kui meie poole pöördub klient, kelle ettevõte on asutatud 1 kuu tagasi, siis neile me faktooringut ei võimalda,” märkis ta, kuid lisas, et põllumees on kohusetruu ja arved on seni alati saanud kõik tasutud. „Küll on tulnud ette, et arvete tasumine jääb algsest pikema perioodi peale, aga see on alati toimunud läbirääkimiste tulemusena ja lõpuks on kõik tasutud. Ükski põllumees ei ole mulle võlgu jäänud – isegi mitte eelmise Vene kriisi ajal. Aga näiteks ehitussektori kohta tean omast kogemusest rääkida, et pettureid esineb ja meile on võlgu jäädudki.”

23

www.profieesti.ee

Kindlustus

Üks kivi heedris võib maksma minna 10 000 eurot On kurb tõsiasi, et põllumehed kindlustavad oma põllumajandustehnikat suuresti vaid seepärast, et liisinguleping või pank seda nõuab, aga päriselus juhtub tehnikaga ka põllutööde käigus palju ja see võib rahakotti juba korraliku augu tekitada.

P

õllutöödel kasutatavate traktorite, külvikute, niidukite, hekseldite, atrade, kombainide jm masinatega võib juhtuda päris palju. Isegi kui hoolas põllumees igal aastal kive põllult ära koristab, kergitab maapind ikka ootamatul hetkel mõne uue kivi üles ja õnnetus ongi käes. „Üks sagedasemaid kahjusid meie kogemuse põhjal on traktori esiklaasi lennanud kivi või töö käigus saadud kivi kombaini heedris labade vahel, samuti näiteks niidukite jm järelveetavate seadmete otsasõidud põldudel olevatele esemetele (erinevad raudesemed, kivid jmt) ning sellised kahjud võivad olla päris profi 10/2014

suured – isegi kuni 10 000 eurot või rohkemgi,” räägib RSA Kindlustuse tehniliste riskide riskijuht Priit Levertand.

Ta tõi näite viimasest, pealtnäha täiesti süütust olukorrast, kus järelveetava söödamikseriga sõideti mööda maanteed ning masin kaotas juhitavuse ja lõpetas kraavis. Kahju suuruseks esialgsetel andmetel ligikaudu 50 000 eurot.

Esineb ka tulekahjusid.

Kui suur on siis kindlustamise kulu, selle kohta tõi Levertand näite, et ühele üksikule talunikule on ligi 90 000 eurot maksva traktori aastane koguriski kindlustusmakse umbkaudu 500 eurot, kuumakseks teeb 42 eurot. „Kui aga masi-

24

napark, mida kindlustatakse, on suurem, näiteks mõni suurem põllumajandusettevõte suure masinapargiga, siis võib ka üksiku masina kindlustusmakse minna soodsamaks,” lisab Levertand.

Palju sõltub ka valitud omavastutuse suurusest ning ühe või teise kindlustusvõtja kahjuajaloost. Lisaks mõjutab kindlasti kindlustusmakset ka kindlustatava põllumajandusmasina tüüp, näiteks niidukite kindlustustariifid on oluliselt kallimad kui traktorite omad, tulenevalt nende suurest kahjude arvust ja kahjusummast.

RSA pakutava koguriski kindlustusega on kaetud sündmused, mis on tingitud nö välistest põhjustest nagu näiteks kokkupõrked, tulekahju, vargus, vandalism, võõrkeha (kivi) sattumine masinasse.

Spetsialist märkis ka, et nad soovivad, et põllumehed tooksid ööseks või pikemaks tööseisakuks oma masina koduwww.profieesti.ee

hoovi või kohta, kus oleks tagatud valve olemasolu. „Kui öö tuleb peale ja viljapõllu koristamine jääb pooleli, siis tuleks masin ikka koduhoovi tuua, põllu peale ei ole mõistlik jätta,” täpsustab ta, viidates võimalikele vandalismi- ja vargusejuhtumitele ning lisab, et ka korralises hoolduses tuleb ka põllumajandusmasinatega käia.

Lisaks põllumajanduses kasutatavale tehnikale võiksid põllumajanduses tegutsevad ettevõtjad ka oma muud vara (laudad, küünid, silohoidlad jm hooned) rohkem kindlustada. „Aga põllumees oskab raha lugeda ja liigselt, näiteks masinate kindlustamiseks ta seda eriti välja käia ei taha. Meie kogemus ütleb, et liigagi tihti koos liisinglepingu lõppemisega lõpetatakse ka kindlustusleping. Mina aga soovitan kindlustuslepingut jätkata ja uuendada ka liisinglepingu lõppemisel. Olles ise kindlustuse vallas töötanud ligi 20 aastat, pole mul enda koduse varaga küll midagi juhtunud, aga ma kindlustan seda

Tegijal ikka juhtub. Remontimisel on aga kindlustus suureks abiks.

ikka iga-aastaselt riskide maandamiseks edasi,” räägib Levertand.

Küsimusele, millises vanuses põllumajandustehnikat saab veel kindlustada, vastab riskijuht, et kuni 10aastaste masinatega ei teki probleeme, aga vanemaid kui 10 aastaseid masinaid kindlustatakse oluliselt ettevaatlikumalt, üheks põhjuseks kindlasti nõrk kasutatud

masinate ja nende tagavaraosade järelturg Eestis. Vanem tehnika müüakse pigem ida ja lõuna suunal edasi. „Kui põllumees soovib kindlustada oma üksikut 2002 või 2003. aastal ehitatud masinat, siis me pigem loobume sellest tehingust, aga suure masinapargiga põllumajandusettevõtte puhul vaatame suuremat pilti ning kui nimekirjas ongi mõni vanem, enam kui 10 aastat tagasi ehitatud masin, siis me seda suure tõenäosusega kindlustamata ei jäta,” selgitas Levertand.

RSA-l on palju kliente, kes on tegevad põllumajandussektoris. „Olenevalt kuust on meie portfellis põllumajandustehnika osakaal 35-50%,” märgib Levertand.

RSA Kindlustuse välja makstud hüvitised seoses põllumajandusmasinatega toimunud kahjudega olid 2013. aasta 8 kuu kokkuvõttes üle 100 000 euro, jooksva aasta kaheksa kuu kokkuvõttes on sama näitaja veidi enam kui 60 000 eurot.

Tekst Annika Matson Fotod profi

Traktori test

Valtra N 163 Direct:

170 hobujõudu neljast silindrist Oma 117 kW/159 hj nimi- ja koguni 126 kW/171 hj tippvõimsusega on ta turu võimsaim neljasilindriline!

Proovisime, kuidas sujub töötamine astmevaba Direct-käigukastiga varustatud Valtra N 163-ga.

K

ahekümne aasta eest oli 170-hobujõuline veel ehtne suurtraktor, vähemalt kuuesilindrilise mootoriga ja enam kui seitsmeliitrise töömahuga. Kuid need ajad on läinud. Nii võtab näiteks N 163 täna oma neljasilindrilisest 4,9-liitrisest jõuallikast samuti tõhusad 126 kW/171 hj. Ja võimsuskõver on sealjuures muljetavaldav. Kuid alustagem algusest...

Firma Agco Power (varem Sisu) valmistatud mootor 49AWI-4V kasutab lisaks kütuse ühisanumpritsele ja neljaklapitehnikale ka oksüdatsioonikatalüsaatorit ning AdBlue-lisandiga töötavat SCR-katalüsaatorit. Nii täidab jõuallikas heitgaasinormi IIIB (Tier 4 i).

DLG-testikeskuses lasti mootoril oma võimeid näidata. Nimipööretel mõõdeti jõuvõtuvõllil võimsuseks küll vaid 94,6 kW/129 hj. Kuid võimsusetõstmisfunktsiooniga „Sigma Power“ lubab Valtra tippvõimsust 126 kW/171 hj, ja sellest jõudis DLG keskuses väljundisse vägagi märkimisväärne 116,4 kW/158 hj — suurepärane tulemus.

Sellise võimsusekasvu saavutab Valtra tänu Agco mootori väga heale võimsuskõverale. Pöördemoment on kasvanud 52% (pöörded kahanenud vaid 27%) ning püsiva võimsuse platoo ligi 32%. Neljasilindriliste uueks rekordiks on ka 666 njuutonmeetrini küündiv pöördemoment.

Ega kütusekulu meid vähem huvitanud. See jäi aga keskmiste väärtuste tasemele — 262 g/kWh nimipööretel ja 239 g/kWh jõuvõtuvõllil arendatava tippvõimsuse juures. Diislikütusele lisaks tarbis jõuallikas umbes 15 grammi AdBlue-lisandit kilovatt-tunni profi 10/2014

kohta. Veotestis saime umbes samasugused tulemused: 316 g/kWh nimipööretel ja 273 g/kWh tippvõimsusel on IIIB-heitgaasinormiga traktori jaoks paljuvõitu.

Powermix-meetod andis pisut väiksemad arvud: 294 g/kWh on peaaegu täpselt nii palju kui kõik senitestitud traktorid keskmiselt kulutanud on. Tähelepanuväärne on aga AdBlue väike kulu — vaid 17 g/kWh. See tähendab, et 230-liitrise kütusepaagi jaoks jätkub 27-liitrisest AdBlue paagitäiest igal juhul. Tõsi, raskemate tööde jaoks oleksime meeleldi suuremat kütusepaaki soovinud.

Astmevaba Direct-käigukast on Valtra omalooming, eristamaks endid Agco-kontserni sõsarmarkidest. Jõuülekandel on neli tööpiirkonda (A kuni 8 km/h, B kuni 17 km/h, C kuni 26 km/h ja D kuni 50 km/h), kuid koormuse all neid vahetada ei saa. Samuti ei soovita me kasutada C- ja D-piirkondade vahelise automaatse ümberlülitamise funktsiooni, sest see lülitab selgelt liiga sageli.

Palju kasulikum oleks näidik, mis ütleks juhile, missugune tööpiirkond äsjateostatud tööde ja -kasutatud kiiruse jaoks optimaalne oleks. Üldiselt soovitab Valtra A-piirkonda ainult eriti raskete veotööde jaoks ning B-piirkonda näiteks frontaallaaduriga töötamiseks. C ja D peaksid kõigi ülejäänud tööde jaoks sobima. DLG testikeskus mõõtis suurimad veovõimsused igatahes B-tööpiirkonnas: 79,1 kW nimipööretel ja 95,4 kW tippvõimsusel.

Direct laseb traktorit liigutada ilma

26

www.profieesti.ee

Traktori test

Powermix Valtra N 163 Veotööd:

Kütuse keskmine kulu 294 g/kWh ja 11,26 l/ha Ader 1 Raske (100% koormus) Grubber 2 Keskmine Ader (60% koormus) Kultivaator Kütuse keskmine kulu Jõuvõtuvõlli289 g/kWh und 3,90 l/ha tööd: Ketasäke 3 Raske (100% koormus) Niiduk Ketasäke 4 Keskmine (70% Last) Niiduk Ketasäke 5 Kerge (40% koormus) Niiduk Kütuse keskmine kulu Segatööd: 308 g/kWh ja 4,25 l/ha 6 Sõnnikulaotur 7 Press 8 Transport*

AdBlue 19,4 g/kWh ja 0,56 l/ha

AdBlue 15,6 g/kWh ja 0,16 l/ha

AdBlue 16,3 g/kWh ja 0,18 l/ha

Powermix 294 g/kWh

17,0 g/kWh

Tabeli all vasakul on toodud Powermix-kütusekulu kõigi 7 mõõdetud tööliigi keskmisena.

Jaotistes “Veotööd”, “Jõuvõtuvõllitööd” ja “Segatööd” on punases kirjas toodud mõõdetud kütusekulu nii grammides kilovatt-tunni kohta kui liitrites hektari kohta. AdBlue (mis pole kütus, vaid kulumaterjal) kulu näitab parempoolne veerg. Sealsed ribad on kitsamad rõhutamaks, et AdBlue on diislikütusest odavam. Sinise kirjaga on antud kulu keskväärtused. Kütusekulu diagrammi kollane keskjoon näitab kõigi varem Powermix-meetodil testitud traktorite keskmist kütusekulu. Ribade pikkused näitavad, kui palju katsetatav traktor keskmisest protsentuaalselt paremini (roheline) või halvemini (punane) esines. Praegu on kõigi testitud masinate keskmine Powermix-kulu 295 g/kWh.

*

Mõõtetsüklit „Transport“ praegu ei näidata. Valtra N 163 kütusekulu on veotöödel veidi üle, jõuvõtuvõlli kasutamisel ja segatöödel aga veidi alla keskmise. Kõigi tööliikide Powermixkeskmine on senitestiud traktorite keskmisest 0,4% madalam. AdBlue-lisandit kulus testis keskmiselt 4,4 liitrit 100 liitri diislikütuse kohta.

Valtra N 163 Direct: neli astmevaba käiguvahetusega kiirusevahemikku: 0 kuni 8 km/h, 0 kuni 17 km/h, 0 kuni 26 km/h ja 0 kuni 50 km/h. Ning tänu koormuse all lülitatavale reeversile nii edasi- kui tagasisuunas.

Astmevaba 4 kuni 12 km/h

suurema ettevalmistuseta, kuid astmevaba jõuülekande optimaalseks kasutamiseks tuleb üksjagu õppida.

Liiga palju võimalusi pakub see — ja esitab väikeste ikoonidena käetoes asuval värvimonitoril. Parameetrid küünivad reeversi-ülekande agressiivsusest mootori pöörete tõusu suuruseni hüdrosüsteemi rakendamisel, lisaks saab kolme juhi eelistusi salvestada.

Erinevalt eelmisest mudelist saab nüüd edasi- ja tagasikäigu kiiruste suhet nagu ka mootorpidurduse ulatust konsoolil asuva pöördnupuga seada.

Eelkäija, N142 testi aegadest on paremaks muutunud ka käigukasti juhtimine. Siiski häirisid meid mõned traktori käsitsemist põhjendamatult raskendavad asjaolud. Alustagem armatuurlauas paiknevast analoogspidomeetrist, millel 0 ja 10 km/h vahel üksainuke jaotuskriips. See tähendab, et kuigi näidik on suur, ei anna ta väiksematel kiirustel enamat kui orienteerivat lugemit. Seevastu on ülekannete ulatust ja ülekandearvu hetkväärtust näitav aken monitoris nii väike, et muutub sama mõttetuks kui väikesel ekraanil kuvatav pirakas firmaembleem liigseks. Pigem oleks paljudele juhtidele suureks abiks, kui mootori ja jõuvõtuvõlli pöörete arvu, aga ka tegelikku liikumiskiirust, kuvataks alati ühes ja sama paigas — näiteks armatuurlaual.

Astmevaba nii edasi kui tagasi

Kiirusevahemik

profi 10/2014

Tugeva 4,9-liitrise töömahuga neljasilindrilise võimsuskõver on väga hea, kütusekulu aga keskpäraste hulgast. AdBluelisandit kasutades täidab jõuallikas heitgaasinormi IIIB (Tier 4 i).

28

www.profieesti.ee

Uued masinad, suurepärased pakkumised

-10% oktoobris -6% detsembris

Põllul töötades peab sul olema kindlus, et masin töötab veatult ja töötulemus on ideaalilähedane. Masin, millega töötades kaasnaved sagedased tööseisakud ning mis valmistab ette kehva külvipinna või teostab ebaühtlast külvi, toob endaga kaasa suuri kulutusi. Väderstadi masinad on tuntud oma kõrge kvaliteedi, usaldusväärsuse ning hea töötulemuse poolest.

-4% jaanuaris

* kampaania kestab 01.10.2014-31.01.2015

-8% novembris

Carrier L/XL-le ja Rapid 300/400 C-le

LISASoodUStUS -2% igal kampaaniakuul

Uus!

Carrier L/XL, ketaste läbimõõduga 51 ja 61 cm.

Uus!

Hüdraulilise ajamiga Rapid C/S

Väderstad OÜ, Välja 3, Soinaste, Ülenurme vald, Tartumaa. Tel: +372 5343 2772, +372 5855 7473 Vaata lisaks: www.vaderstad.com

Uus!

Opus - uus võimas kultivaator

Traktori test Umbes 6000 daN tõstejõudu on 170-hobujõulise traktori kohta rahuldav, pealegi on alumistes aistes neli kinnituskohta. Hüdrosüsteem i tootlikkus 163 l/min on väga hea, kuid liitmikke on raske traktori ühelt küljelt ühendada.

Plusspunktid saab traktor seisupiduriga ühildatud reeversi eest. Kuid siis on veel pöörete arvu mälud ja tempomaadid: kuivõrd tempomaadi hoitav kiirus alati sõltub gaasipedaali käigupiirikust (mille hooba kõrvalt käetoe alt näha ei

Veel detaile Siin ei anna me üldist lõpphinnangut, vaid jagame mõnesid praktika käigus saadud positiivseid ja negatiivseid muljeid.

ole), on seda kogemata kergem muuta kui meile meeldiks.

Kiiruse mälu aktiveerimiseks peate vajutama käetoel just õigele nupule paljude sarnaste hulgast. Järgnev pöördumine konsooli poole, et ühele seal paiknevast neljast ühesugusest nupust vajutades pöörete mälu aktiveerida, peaks Valtra juures tulevikus kaduma — ka selleks on nüüd lüliti käetoel.

Ainult kaks jõuvõtuvõlli pöörlemiskiirust (540/1000 või 540E/1000) on tänapäeval selle võimsusklassi traktori jaoks igatahes vähe. Meie testitud eksemplaril lülitab tõstemehhanismiga seotud automaatika jõuvõtuvõlli haake langetamisel välja, kuid tõstmisel uuesti sisse ei lülita. Mis on eriti

Trepp on avar ning raamidega uksed sulguvad eeskujulikult.

meie praktilistest kogemustest Suruõhuliitmik traktori taga Kõik lülitid hästi valgustatud Tasane kabiinipõrand Suur sisepeegel

Positiivne Saadaval mitmes värvitoonis Korralikult sulguv mootorikate Ülevaatlik rippsüsteemi seadistus Väga hästi sulguvad uksed

Tagumise klaasipuhasti mootor asub vaateväljas Pistikupesa kabiini tagaseinal jääb liiga kaugele Automaatsed külgstabilisaatorid ainult lisavarustuses Õlivoolikud varjavad eesmise numbrimärgi

pluss

Hüdraulika kiirühendusi on ühelt küljelt peaaegu võimatu ühendada.

Vedrustatud, pikiõõtshoobadega esisild annab väga hea sõidumugavuse.

pluss Ehk väikesevõitu, kuid igatahes kõik olemas: nupud rippsüsteemi, kahe hüdrojaoturi ja jõuvõtuvõlli juhtimiseks.

pluss Reeversihoob on seotud seisupiduriga ning vähendab ka tühikäigupöördeid — suuurepärane!

profi 10/2014

Negatiivne Diislikütuse ja AdBlue paakide korkide segimineku oht Vähe (suletavaid) panipaiku

miinus

miinus Kaassõitja istme kohuseid täidab lihtne “lauatükk”, mida on pealegi keeruline üles-alla klappida.

30

miinus

Kui ülemine ais on pikem, ulatub see piigina välja.

Ning liiga sees asetsev haagisekinnitus saab manööverdamisel tiislist ruttu jagu.

www.profieesti.ee

www.honda.ee

Honda mootorid − legendaarne töökindlus Honda mootorid kestavad aastakümneid ning on kasutusel rohkem kui 100 miljonis seadmes üle maailma.

Honda saab innustust sinu unistustest.

Traktori test

kolbpumba võimekuseks mõõtis DLG kuni 163 l/min. See on sama eeskujulik kui 47,4 kW hüdraulikavõimsust ning 47 liitrit kasutatavat õli.

Iga traktori põhivarustusse kuuluvad „Power beyond“-liitmikud, neli proportsionaalset jaoturit ja üks fikseeritud vooluga „sees-väljas“ väljavõte.

Peab küll ütlema, et vastakuti paigutatud liitmikke on vaid traktori ühel küljel seistes raske käsitseda.

toes paiknevale sügavusregulaatorile seaderõngast või vähemalt tuntavalt fikseeruvaid asendeid, et rippsüsteemi olekust täpsemat ülevaadet saada.

N 163 eesmine rippsüsteem on stabiilne ning suudab DLG andmetel tõsta korralikud 3017 daN, kusjuures tõstejõud ülevalpool isegi kasvab.

Valtra N 163 kabiin jätab soliidse, kuigi nüüd ehk veidi vanamoelise mulje: kuus piilarit, vähe (suleta-

Armatuurlaual on suured analoognäidikud, väike rooliratas istub eeskujulikult kätte.

Käetoes ja konsoolil asub terve hulk sarnaseid lüliteid ja nuppe, mis kasutamist just lihtsamaks ei tee. Pealegi on mõned sümbolid kuvaril liiga väikesed.

Kabiin ei ole ülesehituslikult enam esimeses nooruses, kuid on väga kvaliteetselt koostatud ja mõnusalt vaikne (73,4 dB(A)).

ebamugav jõuvõtuvõlli turvalüliti erilise ebapraktilisuse tõttu. Õnneks on Valtra praegu toodetavatel traktoritel selle ebakoha likvideerinud.

Hüdrosüsteem väärib N 163 juures ainult kiitust. Lisavarustusse kuuluv 160 l/min nimitootlikkusega aksiaal-

Tagumise rippsüsteemi tõstevõimeks mõõtis DLG 6489 daN. Tõstejõu graafikud on küll üpris lamedad (vt. joonist „Tõstejõud ja jõuvajadus“), kuid neli kinnituskohta alumistes aistes võimaldavad ka raskema haakeseadme sobivalt kinnitada.

Käsitsemise asjus sooviksime käe-

vaid) panipaiku, ebamugav kaassõitja iste ning pisike monitor käetoes. Ning juhist otsite siit sama asjatult kui ISOsiini funktsioonide lüliteid.

Plusspunkte aga saab traktor (ainult tehases paigaldatava) Twin-Trac-tagurpidisõidusüsteemi eest. Pealegi on tänu vedrustatud esisillale sõidumugavus väga hea. Ning tänu 11-tonnisele täismassile jääb 6,7-tonnise tühimassi kõrval veel ruumi 4,3 tonnile kasulikule koormale — eeskujulik! Pöörderingi läbimõõt (12,40 m rehvidel 540/65 R 28, rööbe 1,94 m) on neljasilindrilise traktori kohta aga vaid keskpärane.

Valtra N 163: Tõstejõud ja jõuvajadus Tõstejõud (daN) 10,000 9,000 8,000 7,000 6,000

Kultivaatorikomplekt 3744 kg

5,000 4,000

Ader 1569 kg

3,000 2,000

Pikad tagumised aisad: läbivalt 6489 daN, tõstekõrgus 78,3 cm Lühikesed tagumised aisad: läbivalt 8293 daN, tõstekõrgus 55,9 cm Eesmine rippsüsteem: läbivalt 3017 daN, tõstekõrgus 82,3 cm

1,000 0

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

110

120

Tõstekõrgus (cm)

Valtra N 163: punane kõver näitab mõõdetud tõstejõudu (90% maksimaalsest) kui läbivat tõstejõudu alumiste aiste ühenduspuunktidel. Kollane kõver näitab tõstejõudu lühendatud aistel — 1800 daN rohkem, kuid 20 cm väiksema tõstekõrguse juures. Viimasel juhul ei piira isegi lame tõstejõukõver Valtra võimekust tõstepiirkonna ülemises osas.

profi 10/2014

32

Kokkuvõte: Valtra N 163 on oma 171 hobujõuga võimsaim meie poolt seni testitud neljasilindriline traktor. Testitud eksemplar veenis meid mootori hea võimsuskõveraga, kuid kütusekulu jäi keskmisele tasemele.

Sarnane pilt avanes hüdrosüsteemi juures: võimekusele pole midagi ette heita, kuid käsitsemise ja liitmike asjus annaks veel parandusi ette võtta. Samad sõnad võib öelda ka Direct-jõuülekande käsitsemisest või veidi vananenud kabiinist rääkides.

Neile, kes otsivad soliidset, võimsa hüdraulika, suure kandevõime ja väga heade piduritega (metsa)veotraktorit, on Valtra N 163 juba 84 000 euro eest (frontaallaadurita) saadaval. www.profieesti.ee

Laius I 255 cm Pikkus I 514 cm (e. rippsüsteemiga)

Valtra N163 Direct

Kõrgus I 296 cm

I

Hinnangud I

Tehnilised andmed I

Testikeskuse mõõtmised

Mootor I 120 kW/163 hj @ 2 200 min-1; Boost-režiimis kuni 126 kW/171 hj, 4-silindriline AgcoPower 49 AWI-4V, heitgaasinorm IIIB / Tier 4i oksüdatsiooi- ja SCR-katalüsaatorite ning AdBlue-lisandiga; töömaht 4,9 l; kütusepaak 230 l, AdBlue paak 27 l.

Võimsus jõuvõtuvõllil (tava/Boost-režiimis) I suurim (@ 1800 min-1) 112,6/116,4 kW nimipööretel 94,6/101,2 kW

Jõuülekanne I astmteta 0-50 km/h, nelja kiirusevahemikuga, koormuse all lülitatav reevers, tempomaat.

Kütuse ja AdBlue kulu (tava/Boost) I tippvõimsusel 238+15,6/239+15,4 g/kWh nimipööretel 264+14,7/262+14,8 g/kWh absoluutne (Boost-režiimis) tipp-/nimivõimsusel 33,2/31,7 l/h

Pidurid I hüdraulilise ajamiga mitmekettalised märgpidurid taga, ees nelikveo lülitus, hüdrauliline seisupidur; suruõhukompressor põhivarustuses.

Pöördemoment (tava/Boost) I suurim 640/666 Nm (@ 1600 min-1) pöördemomendi tõus 56/52 % pöörete langus 27 % paigaltvõtumoment 98/93 %

Elektrisüsteem I 12 V, aku 175 Ah, generaator 150 A; starter 3 kW/4 hj.

Käigukast I käikude arv 4 kuni 12 km/h astmevaba

Rippsüsteem I Cat III; rippsüsteemi elektrohüdrauliline reguleerimine, eesmine rippsüsteem ja eesmine jõuvõtuvõll lisavarustuses.

Tagumise süsteemi tõstejõud I (90% maks. õlirõhust) all/keskel/üleval 6624/6489/6504 daN tõsteulatus koormuse all 78,3 cm (23 kuni 101,3 cm)

Hüdraulika I Aksiaalkolbpump 115 l/min, soovi korral 160 l/min, kuni 205 bar. 7 proportsionaal-juhtseadet aja ja hulga tüürimisega; „Power beyond“ põhivarustuses, 47 l õli saadaval.

Jõuvõtuvõll I 540/1000 või 540E/1000, 1 3/8 tolli, 6 või 21 nuuti, elektrohüdrauliliselt lülitatav.

Teljed ja veermik I lamell-diferentsiaalilukuga planetaarsild, nagu esivedugi elektrohüdrauliliselt lülitatav. Testitraktori rehvid 540/65 R 28 ees, 650/65 R 38 taga.

Hooldus I mootoriõli 13 l (vahetada iga 500 h järel); käigukastiõli 60 l (iga 2000 h järel); hüdraulikaõli 65 l (iga 1000 h järel); jahutusvedelikku 22 l.

Hind I varustustasemel “Direct” 50 km/h koos vedrustatud esisilla, kliimaseadme ja suruõhukompressoriga 84 000 €. Eesmine rippsüsteem (2 väljavõttega) 5370 €, eesmine jõuvõtuvõll 2800 €, 160 l/minõlipump 290 €, automaatne kliimaseade 1650 €.

Võimsus ja pöördemoment I Võimsus kW 120 100

Pöördemoment Nm

kW

80

600

60

500

40 20 0

Boost

Nm

400

300 1000 1500 2000 2500 Mootori pöörlemissagedus p/min

Kütusekulu I Absoluutne (l/h) 50 Boost 40 30

Suhteline (g/kWh)

l/h

20

300

10

g/kWh 250

0

1000

200 2000 2500 1500 Mootori pöörlemissagedus p/min

profi 10/2014

Mootor I

võimsuskõver kütusekulu veovõimsus/jõuvõtuvõlli võimsus

4,8 3,9 3,2

Väga hea võimsuskõver, kütusekulu klassi keskmine, AdBlue kulu madal, jõuvõtuvõllija veovõimsused keskmised.

Käigukast I

käikude sobitus/funktsioonid lülitatavus sidur, gaas jõuvõtuvõll

4,2 4,0 4,6 2,6

Astmevaba, kuid nelja käsitsi ümberlülitatava töövahemikuga käigukast; ainult kahe kiirusega jõuvõtuvõll on klassi keskmisest kehvem; mootori ja käigukasti juhttarkvara on paremaks muutunud.

Veermik I

Eesmise süsteemi tõstejõud I (90% maks. õlirõhust) all/keskel/üleval 3017/3989/5387 daN tõsteulatus koormuse all 82,3 cm (13,7 kuni 96,0 cm)

rool nelikvedu ja diferentsiaalilukk käsi- ja jalgpidur esisilla ja kabiini vedrustus mass ja kandevõime

Hüdrosüsteemi võimekus I töörõhk 200 bar suurim tootlikkus 163,0 l/min suurim võimsus 47,4 kW (151,6 l/min, 187 bar)

Hea manööverdamisvõime ja otsese rooliga traktor, väga hea esisilla ja kabiini vedrustus, lisaks väga head pidurid ja kõrge kandevõime.

Veovõimsus I maks. 95,4 kW @ 1800 p/min, 273 g/kWh nimipööretel 79,1 kW, 316 g/kWh

Rippsüsteem/hüdraulika I tõstejõud ja tõsteulatus käsitsemine hüdrosüsteemi võimsus juhtseadmed liitmikud

Müratase I (koormatud mootoriga, juhi kõrvade juures), kabiin suletud/avatud 73,4/81,2 dB(A) Pidurdusvõime I suurim keskmine aeglustus 5,8 m/s2 jõud pedaalil 38,9 daN

/

Kabiin I

Testitraktori massid I esisillal 2900 kg tagasillal 3810 kg tühimass 6710 kg lubatud suurim mass 11 000 kg kandevõime 4290 kg võimsuskaal 57 kg/kW telgede vahe 267 cm rööbe ees/taga 194/192 cm kliirens 36,0 cm

ruumikus ja mugavus nähtavus küte ja tuulutus müratase elektrisüsteem viimistlus hooldus

Kütusekulu tavalistes režiimides (+Boost)

4,3 3,8 4,0 4,0 4,0 4,0 4,5

Juurdepääs, ruum ja nähtavus head, panipaiku ja kaassõitja istet tuleb parandada, koormusega töötava traktori korral müratase 73,4 dB(A) üsna madal.

I

Töörežiim

Võim- p/min g/ sus kWh

jõuvõtuvõll 540

100% 1874 243 33,5

säästu-JVV 540E

100% 1539 233 28,5

jõuvõtuvõll 1000

100% 2000 245 33,3

säästu-JVV 1000E

100%

mootor täispööretel

80%

max 275 26,6

suur võimsus

80%

90% 253 24,4

transporditööd

40%

90% 307 14,8

väike võimsus, ½ pööretest

40%

60% 258 12,5

suur võimsus, ½ pööretest

60%

60% 238 17,2

-

4,4 4,0 5,0 3,8 3,8

Lame tõstejõukõver, kuid väga võimas hüdrosüsteem; hästi tähistatud hüdroväljavõtted, kuid ainult ühelt küljelt raskesti kasutatavad.

Pöördediameeter I esiveota/esiveoga 12,4/12,9 m

33

4,5 4,7 4,5 4,6 4,2

-

l/h

Sobivusprofiil I Lihtsamad nõudmised Keskmised nõudmised Kõrged nõudmised Põllutööd Rohumaatööd Transporditööd Frontaallaaduritööd

-

Hindamissüsteem I väga hea, alla keskmist,

hea,

keskmine, puudulik

Koondhinne ei pruugi võrduda üksikhinnete aritmeetilise keskmisega.

www.profieesti.ee

Proovisõit Zetor Major 80

Lihtne, kuid võimas Uus Zetor Major ammutab oma jõu neljasilindrilisest turbodiislist.

Uurisime välja, mida on sel kompaktsel traktoril meile pakkuda.

M

ajori nimelugu viib meid tagasi aastasse 1960, kui Tšehhimaal Brnos toodeti esimene Zetor Major. Mõni aeg edasi,1992. aastast alates läks tootmisse oluliste täiendustega mudel – see oli võimsam ja pakkus juhile rohkem mugavust, Zetor Majorist sai nelikveoga ja õhukompressoriga traktor. Viis aastat hiljem täiustati seda veelgi, mudelivalikusse lisati viiest mudelist koosnev Super-seeria. Kuigi uus mudel tähendas moodsamat disaini, paremat hüdrosüsteemi ja suuremat tippkiirust, otsustati 2006. aastal mõneks ajaks tootmine peatada.

Nüüd on Major jälle tagasi. Sel korral n-ö hambuni relvastatuna – tal on Zetori uue põlvkonna diiselmootor Z1105. Selle töömaht on 4,2 liitrit ja võimsus nimipööretel 55,6 kW / 76 hj (vastavalt 2000/25/EC). Neljasilindriline, 8-klapiline turbolaadimise ja vahejahutiga mootor vastab saastestandardile Stage III A. Tagatud on pöördemoment 317 Nm (2000/25/EC), momendivaru 35% (ECE R24).

Hõlpsalt üles tõstetav Majori kapott on üheosaline, see võimaldab tõrgeteta ligipääsu mootorile ja teistele hoolduspunktidele. Samuti on väga hea ligipääs ka 120-liitrilisele kütusepaagile, mis paik-

Tähtsaimad andmed Zetor Major 80 Mootor I 59 kW/80 hj (ISO 2000/25), neljasilindriline, mudel Zetor Z1105, töömaht 4,2 l, turbolaadur koos põlemisõhu vahejahutiga, heitgaasinorm IIIA tänu heitgaaside tagasijuhtimisele (EGR), kütusepaak 73 l.

Jõuülekanne I Täielikult sünkroniseeritud reevers 12/12 3-astmelise kordistiga, käsisiduriga jõuvõtuvõll pöörlemiskiirustega 540 ja 1000 p/min.

Rippsüsteem ja hüdraulika I Tõstejõud 2600 daN, mehaaniline ülemiste aiste reguleerimine, hammasrataspump tootlikkusega 50 l/min, kuni 2 kahepoolse töötamisega hüdrosiibrit.

Veermik I Tühimass 3090 kg, suurim lubatud kogumass 4300 kg, telgede vahe 221 cm, rehvd Mitas 11,2 R - 24 ees, 16,9 R - 30 taga.

Hind I

Uus Zetor Major arendab 59 kW/80 hj ning tema baashind algab 21 900 eurost.

Baasvarustuses alates 21 900 eurost (käibemaksuta).

Zetori diiselmootri Z1105 töömaht on 4,2 liitrit ja võimsus nimipööretel 55,6 kW / 76 hj (vastavalt 2000/25/EC).

Neljasilindriline, 8-klapiline turbolaadimise ja vahejahutiga mootor vastab saastestandardile Stage III A.

Kabiin on varustatud kõige hädavajalikuga, vaid jalaruumi võiks rohkem olla.

Põhivarustusesse kuuluvad konditsioneer ja CD-raadio.

neb kabiiniastmete kõrval. Siin võinuks küll tagumine porilaud veidi pikem olla, et ka trepiastmed puhtaks jääksid.

Majori käigukasti on valmistanud Carraro. Tegemist on täielikult sünkroniseeritud reverskäigukastiga, 12 käiku edasi ja 12 käiku tagasi koos kolmeastmelise kordistiga, saavutades maksimaalkiiruse 30 km/h. Põhikäigukang on küll pisut pikk, kuid see-eest kergesti käsitsetav, aga vahetult kõrval paiknev aeglustuskiirendushoob on pigem lühikesevõitu.

See-eest on just õiges kohas rooli alla vasakule paigutatud hoob sünkroniseeritud reversi lülitamiseks.. profi 10/2014

Sünkroniseeritud reeversi lülituskang paikneb rooli all. Rooliratta kaldenurk on reguleeritav.

Juhi paremalt käelt leiate rippsüsteemi mehaanilise reguleerimise, kaks kahepoolse töötamisega hüdrosiib­­rit ja ühe vaba tagasivoolu.

Jõuvõtuvõllil on kaks pöörlemiskiirust — 540/1000 p/min. Võlli lülitamine toimub mehaaniliselt, vastav juhtseadis paikneb istme kõrval vasakul. See tundub igati sobilik, aga kui pöörlemiskiirust on vaja muuta, siis tuleb traktorilt maha ronida ja vastavat hooba liigutada. Turvalisuse tagamiseks on ette nähtud, et mootori käivitamise eel tuleb jõuvõtuvõlli lülitushooba pisut üles tõmmata. Selline väike lisategevus ei pruugi kõigile meeldida, kuid täidab suurepäraselt ohutusnõudeid.

Hüdro- ja rippsüsteem pakuvad minimaalselt vajalikku. Rippsüsteemi ülemisi hoobasid reguleeritakse mehaaniliselt, tõstejõuks annab Zetor 2600 daN. Alumistel hoobadel on aukrastriga külgstabilisaatorid ja CBM kiirliited. Hüdrosüsteemi hammasrataspumba tootlikkuseks teatatakse 50 l/min, soovi korral varustatakse süsteem kuni nelja kahepoolse toimega väljavõttega, mis on täiesti rahuldav.

Põhivarustuse rehvid pärinevad Mitaselt, mõõduga 11,2-24 ees ja 16,9-30 taga. Nelikvedu lülitatakse ist­mest vasakul asuva väikese hoovaga, diferentsiaalilukku aga pedaaliga istme ees paremal.

Zetor teatab Majori tühimassiks 3090 kg ning suurimaks lubatud massiks 4300 kg, millest saame kandevõimeks 1210 kg.

ja CD-raadio olemasolu põhivarustuses.

Suunatulede automaatne lülitus, esimese ja tagumise kojamehe intervallrežiim ning kaassõitja iste kuuluvad lisavarustusse.

Kuue piilariga kabiinis kitsikuse üle kurta ei saa, vaid jalaruumi võiks rohkem olla. Sisenemine-väljumine on aga piisavalt mugav ja nähtavus igale poole hea, isegi klaaskatus on olemas. Sõidumugavuse ja heaolu tagab konditsioneeri

35

Kokkuvõtteks olgu öeldud, et Zetor Major pole muidugi mingi kõrgtehnoloogiaime. Kuid 21 900 euro eest (käibemaksuta) ei saagi 80 hobujõu klassis seda oodata. Igatahes on Majoril tänu suurele mootorile jõudu alati küllaga.

Zetor annab rippsüsteemi tõstejõuks 2,6 tonni ning õlipumba tootlikkuseks 50 l/ min. Jõuvõtuvõlli pöörlemiskiirust lülitatakse ümber traktori ahtris.

www.profieesti.ee

Proovisõit

Forterra HSX täidab heitgaasinormi IIIB Ühes profi varasemas testis esines Zetor Forterra 135 juba uue 16-­­klapilise mootoriga, täites siiski vaid heitgaasinormi IIIA. Nüüd on Tšehhi traktoritootja tippmudel saanud nimeks Forterra HSX 140 ning täidab tänu kübemefiltrile uut

normi IIIB. Pealegi on traktor tublisti värskendust saanud. Tähtsaimaks uuenduseks võib lugeda kiirusega 1000E töötavat jõuvõtuvõlli. Ning nelikveo võll asub nüüd traktori keskel. Masina stabiilsuse paran­da­ miseks suurendati telgede vahet 259

sentimeetrini. Kasutusel on senisest suuremad rehvid — 480/65 R 24 esija 600/65 R 38 tagateljel. Uus ved­rustusega kabiin on varustatud kon­ ditsioneeriga, mugavad juht­sead­med, kõrge seljatoega iste ja regu­leeritav rool suurendavad sõidumugavust.

Uus Forterra HSX on saanud põhjaliku mudelivärskenduse, muuhulgas on esirataste veovõll traktori keskele paigutatud ja telgede vahet 10 cm kasvatatud. Frontaallaadur pärineb Tšehhi firmalt Trac-Lift.

Elektrohüdrauliliselt lülitatav jõuvõtuvõll – mugav ja kasutaja­sõbralik lahendus.

Uus multifunktsionaalne juht­ paneel ja elektrohüdrauliline süstik­reevers tagavad sõidu- ja töömugavuse.

Neljaklapitehnikas 4,2-liitrise nelja­ silindrilise valmistab Zetor ise.

Mootori­katte all tagapool paikneb nüüd kübemefilter, mille abiga traktor täidab heitgaasinormi IIIB (Tier 4 i).

profi 10/2014

36

www.profieesti.ee

Proovisõit

Uus 5613 oma elemendis: nii frontaalllaaduri kui vedukina on neljasilindrilisel masinal mõnedki trumbid varrukas.

Massey Ferguson 5613

Tubli laadija Massey Ferguson esitles möödunud aasta Agritechnica näitusel kolme uut neljasilindrilist mudelit võimsustega 110 kuni 130 hobujõudu, ja profi tegi uustulnukatega ka proovisõidu.

L

oomakasvatajate lemmikuks nimetas profi ühes varasemas testis Massey-Fergusoni mudelit 5440. Lihtne käsitsetavus ning suurepärane sobivus vähenõudlikuks frontaallaaduriga universaaltraktoriks on väikesest Fergusonist teinud paljude talupidajate soosiku.

Tema jälgedes üritavad nüüd käia uued 5600. seeria mudelid. Väliselt erinevad need eelkäijast peamiselt väljalasketoru kuju ning täiendava (sinise) tankimisava luugi poolest. Lisaks kolmesilindriliste mootorite sarjale võimsustega 80 (MF 5608) kuni 100 hobujõudu (MF 5610) on käesoleva aasta jaanuarist saadaval ka neljasilindrilised: Mudel

Nimivõimsus

MF 5611

77 kW/105 hj

MF 5612

84 kW/115 hj

MF 5613

92 kW/125 hj

Uusi traktoreid pakutakse erinevates varustusvariantides nagu ka suuremaid, 660. seeria masinaid. Baasversioon kannab nime Essential, Effect aga saab märksa rohkem lisavarustust.

Nägusa, ettepoole madalduva mootorikatte all töötab nüüd Agco Poweri (varem Perkinsi/Sisu) 4,4-liitrine mootor.

Heitgaaside puhastamiseks on kasutusel nii oksüdatsioonikatalüsaator kui ka

Jõuallika osas on Massey Ferguson Perkinsi toodangu vahetanud kontsernikaaslase AgcoPower mootorite vastu. Üheosalise mootorikatte all töötab 4,4-liitrine neljasilindriline diisel.

SCR-katalüsaator. Seeläbi täidavad traktorid heitgaasinormi IIIB (Tier 4). Puhastusseadmed asuvad ees paremal väljalaskesüsteemi all. Diislikütuse paak mahutab nüüd 185 liitrit ja AdBluelisandi paak 25 liitrit.

Uute mudelite ideaalset sobivust frontaallaaduriga töötamiseks saime kogeda põhupalle virnastades. Tänu längus mootorikattele on tööagregaadi nähtavus väga hea. Ning ülestõstetud kahvlit saab juht läbi suure, täielikult avatava (!) katuseakna hästi jälgida ja järgmise põhupalli täpselt paika seada.

Ideaalseks frontaallaadurimasinaks aga teeb traktori täiesti uus integreeritud käetugi. Sellel asuva juhisega saab laadurit väga täpselt ja tundlikult liigutada.

Kuid see pole veel kõik. Efficient-versioonil asuvad juhthooval ka reeversi, käikude ja siduri juhtnupud. Samaaegselt saab juht reeversit käitada ja käike valida ka harjunud viisil vasaku käega.

Kaks täiendavat sinist nuppu lülitavad laaduri täiendavaid funktsioone.

Nobedaks laadimistööks vajame võimsat hüdrosüsteemi. Põhivarustusse kuuluva hammasrataspumba tootlikkus on 58 l/min, kuid selle asemel saate valida tandempumba (100 l/min) või aksiaalkolbpumba (110 l/min). Viimase juurde kuulub ka koormusandurite süsteem (Load-sensing).

Lisaks (soovi korral elektrilistele) traktori keskosas asuvatele liitmikele fron-

Tähtsaimad andmed Massey Ferguson 5613 Mootor I 92 kW/125 hj (nimivõimsus ISO 14396 järgi), neljasilindriline 4,4-liitrine diiselmootor AgcoPower turbolaaduri ning põlemisõhu vahejahutiga, katalüsaatorid SCR + DOC, heitgaasinorm IIIB, kütusepaak 185 l, AdBlue paak 25 l.

Uue integreeritud käetoega traktorist saab laadimisgeenius, sest frontaallaaduri juhisega saab juhtida ka reeversi ja siduri tööd ning valida käigugruppi.

Baasversioonil Essential toimub frontaallaaduri juhtimine mehaaniliselt, ka käetugi puudub.

Jõuülekanne I 24/24 ülekannet, „Dyna-6“ nelja käigu ja kuue käigugrupiga, koormuse all lülitatav reevers, jõuvõtuvõlli pöörlemiskiirusi põhivarustuses 2 (540/540E), lisavarustusena 3 (540/540E/1000).

Eesmine rippsüsteem on kenasti raamiga integreeritud. Soovi korral pakub MF esisilla hüdraulilist vedrustust, mida Dana silla jaoks modifitseeriti.

taallaaduri jaoks leidub taga veel neli Jõuvõtuvõllil on kaks kiirust — liitmikku, nüüd koos lekkinud õli mahu540/540E, 1000 p/min on saadaval lisatitega. Tagumine rippsüsteem suudab tasu eest. Kiirusi vahetatakse mugavalt tootja andmeil tõsta kuni 5,2 tonni. Ees— elektrohüdrauliliselt — parempoolses mise, väga hästi integreeritud rippsüsB-piilaris asetseva hoovaga. Tippkiiruse teemi tõstejõud on 2,5 tonni. Mõlemaid 40 km/h saavutab traktor pöörete saab ka väljast juhtida. Kuid, et fronvähendatud arvu juures, 50 km/h aga taallaadurit ja eesmist rippsüsteemi jääb uuele 6600. seeriale. juhitakse samade nuppudega, Taas talupidajate lemmikuks saada peab rippsüsteemi käsitseaitab 5600. seeriat kindlasti ka uudis, miseks olema frontaallaadur et tavalise mehaanilise kabiinivedrusmaha monteeritud või vähetuse kõrval saab tellida vedrustatud, malt kraan kinni keeratud, nivooregulaatoriga esisilla. Insenerid lisasid Dana sillale kaks 18-sentimeetmuidu käivitub frontaallaadur... rise käiguga silindrit, mille vedrustus vedrustusJõuülekande osas pakub Maselementidena töötab kaks radiaatorisey-Ferguson kõike, välja ploki ees asuvat surulämmastikuga arvatud astmeteta DynaVT. täidetud ballooni. Vajadusel saab juht Tellida saab tuntud 16/16-käivedrustuse kabiinist välja lülitada. gulise Dyna-4 või 24/24-käigulise Dyna-6.

Lisaks tempomaadi-funktsiooVeel üksikasju: jõuvõtuvõlliautomaatika nile saab neil käigukastidel seada käiguvahetuspunkte sõlühendamine rippsüsteemi tuvalt mootori pöörete tööga kuulub põhivarustusse, Datatronic-4-süsteem ühildub arvust, paigaltvõtuviisist ja ka käiguvahetuste agressiivISO-siiniga, soovi korral tarnib MF “panosusest (sealhulgas reeversil). Valgustite juhtpaneel B-piilaris on võetud Isegi pöörete piirajat saab üle suuermalt, 6600. raamkabiini”, mille paremal seada. Kõiki neid program- seerialt. Laadimisküljel on üks suur pleksiklaameerimistöid tehakse ainult töödeks saab sist aken. B-piilari puudumine tandempumba lihtsa armatuurlauas asuva (liiga nupuvajutusega võimaldavat näiteks niidukeid väikese) näidiku kaudu. paremini jälgida. käivitada. profi 10/2014

39

Tõsteseade ja hüdraulika I Tagumine CAT III rippsüsteem tõstejõu elektronkontrolliga, tõstejõud 5200 daN. Põhivarustuses hammasratasump tootlikkusega 58 l/min, lisavarustusena tandempump (kokku 100 l/min) või aksiaalkolbpump 110 l/min. Kaks kuni neli juhtseadet, neist 2 soovi korral elektroonilised. Eesmine CAT II rippsüsteem tõstejõuga 2500 daN. Teljed, veermik I Rehvid ees 440/65 R 24, taga 540/65 R 34, esisild ja diferentsiaalilukk elektrohüdrauliliselt lülitatavad, telgede vahe 2,55 m, tühimass 4800 kg, lubatud suurim kogumass 8500 kg.

Hind I Baashind käibemaksuta 62 500 €.

Kokkuvõte: Massey-Fergusoni 5600. seeria uued neljasilindrilised peaksid huvitama paljusid talunikke, kellel on vaja teha mitmekesiseid töid. Kuid eriti frontaallaaduriga paistab väike Ferguson positiivselt silma. Uue integreeritud käetoe, Efficient-varustuse ja Dyna6-käigukastiga valmistab ta töötamisel selget rõõmu. Kiireks laadimistööks tuleks tellida 100 l/min andev tandempump. Uus esisillavedrustus tagab korraliku sõidumugavuse. Ka töötab Agco mootor meeldivalt vaikselt. Eeltoodut arvestades ei ole miinused – nagu panipaikade vähesus kabiinis või raskestisulguvad uksed – kuigi olulised. www.profieesti.ee

Proovisõit

Deutz-Fahr Agrotron 6

Kuuspakk Lisaks sellele, et Deutz-Fahri uus kuues seeria näeb hea välja, on tal lisaks heitgaasinormi III B (Tier 4i) täita aitavale SCR-katalüsaatorile teisigi uuendusi pakkuda.

U

ue 7. seeria järel (vt. “7. seeria on tootmises”) on Deutz-Fahr nüüd välja toonud kuuest mudelist koosneva 6. seeria võimsustega ECR 120 järgi 137 kuni 184 hobujõudu (vt. ka tabelit “6. seeria ülevaade”). Esmapilgul torkab uute traktorite juures lisaks tumehallile veljevärvile silma vaid uue kujundusega mootorikate.

Katte alt leiame Deutzi nelja- või kuuesilindrilise TCD-diisli ning uue konstruktsiooniga radiaatoripaki, mida on senisest veel lihtsam üles klappida. Heitgaaside retsirkulatsioonist on loobutud, sest summuti all paiknev SCR-katalüsaator tagab piisava puhtuse. Katalüsaatori tööks vajalik AdBlue-vedelik tuleb traktori paremal küljel asuvast 35-liitrisest paagist, samas paikneva täiteavaga kü-

Uue, kuuest mudelist koosneva kuuenda seeria tunnete kohe ära uue mootorikatte ja tume­hallide velgede järgi. Eelkäijatest on uued traktorid 6 kuni 8 protsenti kallimad.

tusepaak aga mahutab 300 liitrit (kuuesilindrilistel mudelitel, neljasilindrilistel on need arvud vastavalt 28 ja 230 l).

Kabiini “redel” on nii vasakul kui paremal uus, senise kolme asemel nelja astmega. Kabiinis avastate, et käsitsemises rabavaid uudiseid pole. Uued on kaassõitja polsterdatud iste ning viimistlusmaterjalid — mõlemad jätavad varasemast nooblima mulje.

7. seeria on tootmises Deutz-Fahri 7. seeria traktoreid toodetakse juba mõnda aega.

Nende tippkiiruseks on 60 km/h, 12-tollise puutetundliku ekraani kaudu saab muuhulgas juhtida integreeritud rippsüsteemi.

Ainult traktori paremalt küljelt saab täita 35 l mahutavat AdBlue paaki, 300-liitrine kütusepaak on seevastu juurdepääsetav mõlemalt poolt. SCRkatalüsaator asub summuti all.

Kõiki 6. seeria mudeleid saab soovi korral tellida firma ZF astmeteta Eccom-käigukastiga.

Põhivarustusse kuuluva, samuti ZF päritolu käikudega käigukasti korral aga jääb silma uue kujundusega käiguvalits. Selle nuppude taga peitub uus “SenseShift” käiguvahetussüsteem. Vastav tarkvara võimaldab (lisaks varemtuntud “Speedmatching”funktsioonile käiguvahetusel) käiguvahetusi asjakohasemalt läbi viia. Vastavalt koormusele, mootori pöörete arvule ja traktori liikumiskiirusele vahetab süsteem käike tõugeteta, lamellsidureid sealjuures liigselt koormamata.

Sama käib ka reeversi lülitumise kiiruse kohta, mida saab reguleerida vastava lükandregulaatoriga rooliratta all asuvas hoovas — hea mõte. Huviga ootame aga, milliseid vastukajasid põhjustab uus “viltune” käigukangikuliss. Lülitusteed, eriti viiendal käigul, on vastavalt üpris pikad.

Uue kujundusega trepil on senise kolme asemel neli astet. Kabiini paneelid jätavad varasemast kvaliteetsema mulje, ja kaassõitja istegi on polsterdatud.

Uue 7. seeria tarvis kujundati juhtpult-käetugi ning multifunktsionaalne juhis täielikult ümber.

Suur ekraan ei ole kahjuks peegeldusvaba.

Uut porilauda pakutakse erineva suurusega laienditega ning sisseehitatud puldiga rippsüsteemi, hüdraulika ja jõuvõtuvõlli juhtimiseks.

märgitud. Hüdraulika ja rippsüsteem ei ole eelkäijaga võrreldes praktiliselt muutunud. Deutz-Fahr teatab tõstejõuks 9,2 tonni, tavalise 83 l/min andva hammasrataspumba asemel saab tellida aksiaal-

kolbpumba tootlikkusega 120 l/min. Viimane suudab varustada kuni seitset (!) hüdroväljavõtet, millest kõigil saab seada aega ja vooluhulka.

Uus pidurisüsteem (soovi korral piduritega ka esiteljel) lubas Deutz-Fahril 6. seeria lubatud kogumassi eelkäijaga võrreldes terve tonni võrra suurendada. Et traktor ise läks ainult 300 kg raskemaks, tähendab see kandevõime vastavat kasvu.

Uue kangiga topeltH-lülitus paikneb sõidusuuna suhtes viltu. Varasemale funktsioonile “Speedmatching” on lisandunud „SenseShift“, mis aitab käigugruppe võimalikult sujuvalt vahetada. Reeversi toime agressiivsus on seatav rooli all paiknevast hoovast.

Ainult kiitust väärivad tagarataste uued porilauad. Neid on vastavalt kasutatavatele rehvidele saada kahte eri mõõtu laienditega. Rippsüsteemi ja jõuvõtuvõlli juhtpult kuulub porilauale igal juhul, soovi korral ka üks hüdroväljavõte. Nii vasakule kui paremale porilauale, olgu

6. seeria ülevaade Tüüp Eelnev mudel Nimivõimsus (ECE-R120) Tippvõimsus (ECE-R120) 4/Silindreid/töömaht Kütuse-/AdBlue-paak Telgede vahe

6150.4 M 410

6150 M 615

6160.4 M 420

6160 M 625

6180 M 640

6190 M 650

101 kW/137 hj

101 kW/137 hj

115 kW/156 hj

115 kW/156 hj

123 kW/167 hj

135 kW/184 hj

110 kW/149 hj

110 kW/149 hj

122 kW/166 hj

122 kW/166 hj

129 kW/175 hj

142 kW/193 hj

4/4,0 l

6/6,0 l

4/4,0 l

6/6,0 l

6/6,0 l

6/6,0 l

230/28 l

300/35 l

230/28 l

300/35 l

300/35 l

300/35 l

2,42 m

2,65 m

2,42 m

2,65 m

2,77 m

2,77 m

Tühimass

5,5 t

5,74 t

5,67 t

5,87 t

6,36 t

6,6 t

Suurim lubatud mass

9,5 t

9,5 t

10 t

10 t

11 t

12 t

41

Proovisõit Astmeteta käigukastiga Case IH Magnum 370 CVX leidis muuhulgas kasutust talirapsi-kõrrepõllu töötlemisel.

V

eel kümne aasta eest poleks ükski Ameerika farmer kujutlenud, et juhib suurtraktorit, millel pole robotiseeritud Powershift-käigukasti. Viimasel ajal aga on astmeteta jõuülekanne ka PõhjaAmeerikas läbi löönud. Igipõline konkurent John Deere võttis oma 8030. seeria traktoritel astmeteta käigukasti kasutusele juba 2005. aastal. Mistõttu ka Case IH pidi oma suurtraktorite tarvis astmevaba ülekande looma. Kuid kõigest järjekorras...

Heitgaasinormi IIIB täitmise käigus loobus Case IH Cumminsi mootori kasutamisest. Suure, ühest tükist mootorikatte all, töötab kõigil kuuel mudelil (vt. tabelit) nüüd 8,7-liitrise töömahuga kuuesilindriline FPT (Fiat Powertrain Technology), mis tänu SCR-katalüsaatorile saab normiga IIIB hakkama. Proovisõiduks valisime tippmudeli Magnum 370 CVX. Selle nimivõimsus ECE-R 120 järgi on 270 kW/367 hj, mida liikumiskiirusel üle 18 km/h (jõuvõtuvõlli või hüdrosüsteemiga töötamisel üle 0,5 km/h) saab lühiajaliselt kasvatada 308 kilovati e. 419 hobujõuni. Seda boost-võimsust arvestades võtab Case IH Magnum maailma võimsaima standardtraktori tiitli Claasi mudelilt Axion 950.

Selle võimsuse saavutamiseks kasutab vägevaim Magnum koguni muudetava geomeetriaga turbolaadurit, “väiksemad” saavad hakkama tavalisega. Suuremaks on kasvanud ka jahutussüsteem. Seevastu kütusepaak on kaha-

Astmevaba jõuülekandega Case IH Magnum CVX

Hiiglane on rahunenud Veerand sajandi eest nimetas profi Magnum 7120 tema selgelt tuntavate käiguvahetuste pärast “hüplevaks hiiglaseks”. Astmevaba jõuülekandega Magnum CVX laseb selle teema unustada.

Mudelite ülevaade Tüüp

235

2)

260

Magnum CVX 290 315

340

370

Nimivõimsus

173 kW/ 235 hj

189 kW/ 257 hj

209 kW/ 284 hj

229 kW/ 311 hj

250 kW/ 270 kW/ 340 hj 367 hj

Tippvõimsus Boost-režiimis*

201 kW/ 273 hj

219 kW/ 298 hj

241 kW/ 328 hj

263 kW/ 357 hj

286 kW/ 308 kW/ 389 hj 419 hj

Suurim pöördemoment

1157 Nm

1267 Nm

1397 Nm

1531 Nm

1671 Nm 1806 Nm

* üle 18 km/h või jõuvõtuvõlli/hüdrosüsteemi tarbitaval võimsusel üle 25 hj ja kiirusel üle 0,5 km/h.

nenud. Mahutamaks 89-liitrist AdBlue paaki, vähendati kütusepaagi mahtu seniselt 674 liitrilt 635 liitrile “käikudega” traktoritel ja koguni 581 liitrini astmevaba jõuülekande puhul.

Millega jõudsimegi tähtsaima uudise juurde. Uue astmevaba jõuülekande lõi Case IH USA-s ja seal seda ka toodetakse. Suurim Magnum 370 on saadaval ainult selle jõuülekandega, nõr-

gematele saab aga tellida vana tuntud Powershift-käigukasti. Nagu Puma-seeriaski, on uuel jõuülekandel neli automaatselt vahetatavat tööpiirkonda.

Huvitaval kombel ei kasuta Case IH Magnumi juures uut kahe siduri tehnoloogiat, vaid lülitab tööpiirkondi tavaliste lamellsiduritega.

Funktsionaalsuselt on jõuülekanded siiski sarnased. Ka Magnumil on olemas aktiivne paigalseisu kontroll ning või-

Tähtsamad andmed Case IH Magnum 370 CVX Mootor I

Õhupuhasti on traktori paremal küljel kergesti ligipääsetav. Samuti pääsete lihtsalt radiaatoripaketi juurde masina ninas.

Nimivõimsus 270 kW/367 hj, Boosttippvõimsus 308 kW/419 PS, FPT 6-silindriline mootor, töömaht 8,7 l, 4 klappi silindris, heitgaasinorm IIIB (Tier 4i) SCR-katalüsaatoriga, AdBlue paak 89 l, kütusepaak 581 l.

Jõuülekanne I Astmeteta, 4 ülekandevahemikku edasi ja 2 tagasi, mootori ja käigukasti juhtsüsteem APM, 50 km/h @ 1350 p/min, jõuvõtuvõll 540/1000 p/min.

malus kolme kiirustevahemikku salvestada ja seejärel nupuvajutusega valida.

Case IH on Multicontroller-käetoe abil suutnud ühtlustada Maxxumi, Puma ja Quadtraci käsitsemise, nüüd on sarnane multifunktsionaalne käetugi ka Magnumi kabiinis. Muuhulgas saab sealt juhtida (elektrilise seisupiduriga ja haagise pidurite juhtimisega) reeversit — suurepärane!

Uue Magnum CVX tippkiirus on kuni 2,15 m kõrguste rehvidega kuni 50 km/h kõigest 1350 p/min juures, tagurpidisõidu kiirus on piiratud 25 kilomeetriga tunnis. Kokku hoiti jõuvõtuvõlli pöörlemiskiirustes, mida on vaid kaks — 540 ja 1000 p/min. Mootor teeb sel juhul 1800 p/min. Kiirusi ümber lülitada saab aga ainult traktori tagant. Peale selle oleksime soovinud vähemalt ökokiirusi 540E/1000E. Eesmine jõuvõtuvõll suudab üle kanda kuni 230 hj võimsust ning on varustatud suletud, omaette jahutusega hüdrosüsteemiga. Hea on, et eesmine raam jääb alati samaks, kui traktor varustada ka eesmise 5-tonnise rippsüsteemi ja/ või eesmise jõuvõtuvõlliga.

Hüdrosüsteemi tõhusust saab valida, põhivarustusse kuulub aksiaalkolbpump tootlikkusega 166 l/min. Selle saab asendada 221 l/min tootvaga või koguni 282 liitrit minutis andva TwinFlow-pumbaga. Kuni kuus elektrohüdraulilist liitmikku on juhitavad nii aja kui hulga mõttes, igaüks neist suudab anda kuni 140 l/min, mis on kiiduväärt.

Kiitust väärib ka puutetundliku ekraani AFS Pro 700 käsitsetavus ja funktsionaalsus. Nii näiteks käib hüdrosüsteemi väljavõtete aegade ja hulkade seadmine lihtsalt ja intuitiivselt. Pealegi saab 10-tollise (25,4 cm) diagonaaliga ekraani asukohta valida — kas ees käetoe juures või küljel monitori kanduril. profi 10/2014

Rippsüsteem ja hüdraulika I CAT IV, tõstejõud 9141 daN (soovi korral kuni 11 800 daN), Aksiaalkolbpump 166 l/min, soovi korral 221 või 282 l/min, 200 bar; kuni 6 liitmikku aja ja hulga juhtimisega.

Veermik I Eesmine rippsüsteem suuda 5 tonni tõsta. Lisavarustusse kuulub ka eesmine jõuvõtuvõll.

Jäik tagasild, vedrustatud esisild, rehvide suurim mõõt esisillal 750/55 R 30, tagasillal 710/75 R 42 või 900/60 R 42.

Muidugi saab ekraani kaudu kontrollida ja juhtida roolisüsteemi ja ISO-siini seadete tegevust.

Kabiin I

Seda, et “hüplev hiiglane” ajalooks on saanud, rõhutavad ka vedrustuse uuendused. Nii on tahapoole kabiiniraami alla monteeritud kaks 100 mm käiguga vedrupüstikut, mis õhkpadjaga “poolaktiivsele” juhiistmele mugavuse asjus tõsist täiendust toovad. Esisilla vedrustus on samuti nüüdsest uus.

Dana lahenduse asemel kasutab Case IH nüüd oma, pikihoobadega vedrustust, mille kandevõime ütleb 60% suurema olevat. Pealegi on sild nii vedrustamata kui vedrustatud kujul ühesugune, mis lihtsustab tootmist — kuid mitte ainult.

Lühiteavet: Magnum 370 jaoks saab tellida tugevdatud, 127-millimeetriste võllidega tagasilla. Samuti on saadaval integreeritud rattaraskused massiga kuni 1,25 tonni ratta kohta.

Lubatud suurim mass on nüüd 18 tonni (ka 50 km/h juures). Tühimass 12,85 t tähendab, et kandevõimeks jääb 5,15 tonni.

43

Uus nelja piilariga ja hüdropneumaatilise neljapunktivedrustusega „Opti-Ride“ kabiin. Uus „Datatronic CCD“, soovi korral uus laiendatud funktsionaalsusega „GTA“-kuvar.

Hind I Vedrustatud esisilla, kliimaseadme, õhukompressori, Accuguide-valmiduse, AFS700-monitori ja ISO-siini varustusega 176 800 eurot. Eesmine rippsüsteem 3099 €, kabiinivedrustus 1480 €.

Kasutusel on Case IH telemaatikasüsteem AFS Connect, mis võimaldab traktorit kaugemalt seirata.

Audiosüsteeme saab valida kolme hulgast, Bluetooth- ja USB-liidesed on saadaval.

Kokkuvõte: “hüplev hiiglane” on tänu uuele Magnum CVX mudelile lõplikult unustatud. Proovisõit jättis mootori ja jõuülekande juhtseadme tööst väga hea mulje. Traktori käsitsemine pole mingiks probleemiks, kui varem olete kokku puutunud Maxxumi, Puma või Quadtraciga. www.profieesti.ee

U www.peugeot.ee/kaubikud

U

S

BO XE

PROFFIDE VALIK! j j j j

R

O

N

KO

H

AL

!

töökindlus funktsionaalsus ökonoomsus hinnavõit kuni 4595 €

UUS PEUGEOT BOXER

PEUGEOT EXPERT

PEUGEOT PARTNER

PEUGEOT BIPPER

Erihind al. 18 800 € Kuumakse 223 € Kaubaruumi maht 8–17 m3 Kandevõime 955–2000 kg

Erihind al. 15 900 € Kuumakse 189 € Kaubaruumi maht 5–7 m3 Kandevõime 884–1086 kg

Erihind al. 12 200 € Kuumakse 145 € Kaubaruumi maht 3,3–3,7 m3 Kandevõime 477–750 kg

Erihind al. 11 500 € Kuumakse 136 € Kaubaruumi maht 2,5–2,8 m3 Kandevõime 539 kg

Kasutusrendi tüüpi autoliisingu krediidi kulukuse määr on 2,91 % aastas järgmistel näidistingimustel (seisuga 02.08.2014): vara hind on märgitud toote juures , sissemakse alates 10%, jääkväärtus 25 %, aastane intressimäär 2,25 % + 6 kuu Euribor, periood 60 kuud, lepingutasu 199 eurot. Hinnad sisaldavad 20% käibemaksu. Peugeot Liisingu pakkuja on SEB Pank. Enne lepingu sõlmimist tutvu tingimustega ning vajadusel konsulteeri Peugeot’ asjatundjatega. Pakkumine kehtib 31.12.2014.

PEUGEOT TARBESÕIDUKID

Kasutatud tehnika

Traktorid Fendt 900 Vario

Fendti tippmudelid soodsalt? Üheksa aastat tagasi lõi Fendt 936 laineid 60-kilomeetrise tippkiiruse, Deutzi mootori kasutuselevõtu – ja vastava, 150 000 eurot ületava hinnaga. Nüüd uuris profi, mida on see traktor ja teised 900 Vario seeria esindajad väärt kasutatuna.

L

oobume korraks kasutatud tehnika ostusoovituse tavapärasest ülesehitusest ja alustame lõpust.

Kui palju oleksite nõus maksma 900. seeria ühe populaarsema esindaja, kasutatud (kuid margiesinduses hooldatud-korrastatud) Fendt 936 Vario eest?

Suurbritannias algavad hinnad umbes 75 000 eurost, millega saate 2007. aasta traktori, mis on töötanud umbes 7000 tundi. Aasta noorem 5000 töötunniga eksemplar võib maksta pisut alla 100 000 ning 4000 töötunniga 2009. aasta masina eest küsitakse isegi 115 000 €.

Uuemaid traktoreid on raskem leida, kuid kui mõni neist turule tuleb, küsitakse 2010. aasta 3000 töötunniga eksemplari eest umbes 125 000 €, 2000 tundi töötanud 2011. aasta masina eest 140 000 € ning “soodsa” 1000-töötunnise 2012. aasta mudeli eest isegi 150 000 eurot.

Meenutades, et uut traktorit pakutakse Eestis praegu 165 000 euroga, on

kokkuhoid märgatav. Kuid uuemate ja vanemate traktorite vahele jääb oma 75 tuhat eurot.

Enne kui kalkulaatori välja võtate, veel paar üldisemat tähelepanekut. Kui kasutate Fendti soovitatud hooldusprogrammi, peate arvestama umbes 2,5

euroga tunni kohta. Ning mida vanemaks traktor saab, seda mõistlikum on tehasepoolse hooldusega jätkata – nii kaitsete oma investeeringut. Vario traktorite varuosade leidmine ei ole keeruline, kuid kogu tarkvara koos selle uuendustega kontrollib AGCO.

Kasutatud traktor Fendt 936 Vario

Andmed Aasta: 2007 Töötunde: 6850 Seisukord: täielik hooldusajalugu esinduses Kommentaar: Profivarustustase rattaraskuste ja eesmise jõuvõtuvõlliga.

Suuremad (710/75 R42) tagarattad tollal lisavarustuses.

Rehvid 50%. Mootorpidur.

Jõuvõtuvõll 750/1000 p/min.

Hind: 75 000 €*

Kasutatud traktor Andmed

Fendt 933 Vario

Aasta: 2010 Töötunde: 3000 Seisukord: täielik hooldusajalugu esinduses Kommentaar: Power-varustus 50 km/h tippkiiruse ja eesmise rippsüsteemiga. Selle aja 933 jaoks olid rehvid 710/75 R42 põhivarustuses.

Rehvid 75%. Mootorpidur, jõuvõtuvõll 750/1000 p/min.

Hind: 110 000 €* profi 10/2014

45

www.profieesti.ee

Kasutatud tehnika

Fendti 900. seeria kabiin ei ole ajas palju muutunud, kui välja arvata 10-tollise monitori ilmumine, mis kuulub Profi Plusversiooni põhivarustusse. Varemgi korralik, paranes kabiinisisustuse kvaliteet 2009. aastal. Alates 2011. aastast juurutatud tumedamad viimistlusmaterjalid varjavad määrdumist paremini.

Kasutatud traktor Andmed

Fendt 939 Vario

Aasta: 2011 Töötunde: 2250 Seisukord: täielik hooldusajalugu esinduses Kommentaar: Profi Plus-varustus 60 km/h tippkiiruse ja ohtra lisavarustusega. Eesmise rippsüsteemiga. Samasuguse töötundide arvuga 936 võib kuni 6000 € vähem maksta. Mootorpidur, jõuvõtuvõll 750/1000 p/min.

Kuigi lihtsus võib ahvatlev olla, tuleb märkida, et Profi-versioon on laiemalt levinud. Üheks põhjuseks on kindlasti nende traktorite tippkiirus 60 km/h, mille juures mootor teeb 1950 p/min; 50 km/h jaoks on vaja kõigest 1550 p/min.

Alates 2011. aastast toodetud versioon Profi Plus sai Fendti sõidustabilisaatori FCS (Fendt stability Control System).

Hädapidurdusel traktori rattaid blokeerumast hoidva ABS-seadmega ühendatud FCS parandab tublisti traktori käitumist kurvides kiirustel üle 20 km/h.

Power-taseme traktorite tippkiiruseks on 50 km/h ning nendele ei pakutud ka 2011. aastal ilmunud ABS-i. Peale selle on neil ühekontuurilised pidurid ning tagumine kolmepunktiline haakeseade töötab ühe-, mitte kahesuunaliselt. Kõigi versioonide hüdrosüsteemi toidab muutuva mahuga pump, mille tootlikkus on 160 l/min, kuid lisatasu eest sai tellida 216 l/min andva pumba. Profi 2009. aasta testis mõõdeti eesmise tõsteseade tõstejõu maksimumiks 10 280 daN ja

Hind: 150 000 €*

Spetsifikatsioonid Enne spetsifikatsioonidesse süvenemist märkigem, et Fendt 936 Vario oli omal ajal kuuest mudelist koosnenud 900. seeria lipulaevaks – ja ka enimmüüdud mudeliks. Seetõttu on seda järelturul lihtsam leida. Teiste mudelite lühikirjelduse leiate lk 53.

Fendt 900. seeria Tähtsaimad mudelimuutused 2007 I Fendti uus 900. seeria asendab eelmise põvkonna traktorid 916, 920, 924, 926 ja 930.

Uued Deutzi mootorid, uus kabiin ja parendatud Vario-jõuülekanne.

2011 I Uus tippmudel 939. Muudatuste hulgas on suurem Vario Terminal. Mootorid saavad SCRkatalüsaatori. Uus tippversioon Profi Plus saab ABS ja FCS (vt põhitekstist).

profi 10/2014

Fendt lisas 2011. aastal seeriasse uue tippmudeli, 390-hobujõulise 939 Vario.

See traktor tõi kaasa (ka teistele 900. seeria masinatele) mõned uuendused, sealhulgas võeti kasutusele selektiiivkatalüsaator SCR ja AdBlue-tehnoloogia täitmaks saastenõuete taset IIIB. Samaaegselt lisati valikusse varustustase Profi Plus.

Kuid 2007. aastal oli 900. seeria saadaval ainult baasvarustustasemel Power ning rikkalikumal tasemel Profi. Varustuse nimekirju võrreldes näeme, et odavama Power-taseme tellijad ei ole väga paljust ilma jäetud. Eesmine haakeseade kuulus Power-traktoril lisavarustusse ning juhised olid erinevad. Profi juhisel asub ei rohkem ega vähem kui 13 pöidlaga vajutatavat nuppu, mille abil saate juhtida peaaegu kõike – haakeseadet, mootori pöördeid, käigukasti ning tempomaati. Eraldiseisev ristliikumisega juhtkang on määratud hüdraulika juhtimiseks. Power-mudeli juhis on üsna pisike ning sellel paikneb kõigest neli nuppu mootori pöörlemiskiiruse mälu ning tempomaadi funktsioonide tarvis.

46

Kabiini ventilatsiooni ja kütet saab juhtida lihtsa klaviatuuri abil. Kui vähegi võimalik, katsetage nii kabiini soojendust kui jahutust, seades vaheldumisi nii miinimum- kui maksimumtemperatuuri.

Auto-režiimis peab kabiinis püsima soovitud temperatuur.

Mootorikatte tagaosas hingede lähedal asuvat jahutusvedeliku paisupaaki on raske näha. Enne 2009. aastat toodetud traktorite paagid võivad praguneda ja lekkima hakata. Lisaks muutub plast ähmaseks, nii et vedeliku taset pole lihtne kontrollida.

www.profieesti.ee

Fendti 900. seeria esisilla ülevaatamisel tuleb tingimata kontrollida esisilla ülekande õlitaset ning veovõllide ja roolivarraste korrasolekut. Käändtelgede liigendite tihendid (paremal) peavad olema heas korras, kuid on paljude töötundidega isenditel sageli katkised.

Vigased tihendid, nagu pildil, lasevad liigendisse mustust.

tagumisel 4 890 daN – ehk ümmarguselt 10 ja 5 tonni.

Fendt Vario kuvar kuulub kõigi versioonide põhivarustusse, vaid 2011. aastal vahetati senine 6,5-tollise diagonaaliga ekraan välja 7,5-tollise vastu. Profi Plus-versioon sai 10-tollise ekraani ning paralleelsõiduvalmiduse, komplekti kuulub ka tarkvara Vario Doc. Spetsifikatsioonidest tasub veel tähele panna rehvimõõte: enne 2011. aastat toodetud 936 esirehvide mõõduks oli 600/65 R34 ning tagarehvidel 650/85 R38. Alates 2011. aastast kasutati ees rehve 600/70 R34 ja taga 710/ 75 R42, kuid suuremaid rattaid kohtab ka vanematel traktoritel. Uuemad eksemplarid võivad olla varustatud veelgi suuremate ratastega, sest nii 936 kui 939 lisavarustusse kuulusid esirehvid 710/65 R34 ja tagarehvid 900/ 60 R42.

Tähtis on ka traktoriga koos müüdava ballasti hulk, eriti just 900. seerial, kus raskete tööde juures tagaratastele monteeritavaid lisaraskusi sageli kasutatakse. Traktori lubatud suurim mass sõltub pidurisüsteemist ja tippkiirusest, kuid 60 km/h sõitvatel eksemplaridel on see enamasti 15 000 kg ning kahekontuuriliste piduritega ja 50 km/h tippkiirusega traktoritel kuni 18 000 kg.

Ja veel: tehke kindlaks, kas teid huvitava traktori jõuvõtuvõll on 540E/1000 või 1000E/1000 tüüpi, kas tal on eesmine jõuvõtuvõll ja eesmine rippsüsteem.

Enne kui vaatama minna Kui kavatsete osta traktorit mujalt kui Fendti edasimüüjate käest, on masina profi 10/2014

eest kantud hoole heaks indikaatoriks Fendti juures toimunud hoolduse täielik ajalugu. Kuigi üldiselt käibib arvamus, et kõik Fendtisse puutuv on kole kallis, meenutage hoolduse hinda 2,5 €/h ja nõustuge, et sellise võimsuse ja jõudlusega traktori kohta ei olegi seda palju.

Erandeid leidub kõikjal, kuid Fendtiomanikud hoolitsevad üldiselt oma traktorite eest ka väliselt, nii et kasimata eksemplari otsa sattumine on vähetõenäoline. Pidage iseenesestmõistetavaks, et teile näidatakse tipp-topp korras traktorit. Ja siiski tasub veidi eeluuringut toimetada.

Kui ostate traktorit n.-ö. käest kätte, võtke ühendust müüja elukohajärgse edasimüüjaga ja küsige, mida tema masinast teab. Kas tasuks osta katkendliku hooldusajalooga traktorit? Pigem mitte.

Kui ost siiski ahvatlevana näib, on kõige kindlam lasta traktor asjatundjal vastava tasu eest üle vaadata ja hinnang saada.

Välismaalt oksjonilt ostmine? Käituge ettevaatlikult ning piirduge hinnaga, mis on vähemalt 20 000 eurot alla selle, mida oleksite nõus edasimüüjalt ostes maksma.

Mida kontrollida?

Alustage vedrustatud esisillast. Enam kui 6000 tundi töötanud traktoritel hakkavad püsikiirusliigendid kuluma.

Lõtku saab täpselt määrata vaid esirattaid õhku tõstes, nii et tundmatu masina ostmisel tuleb ilmselt veidi tööd teha.

Samuti kuluvad pikapeale mitmesugused sillaliigendid. Nii näiteks riknevad vanematel traktoritel käändtelgede

47

kummitihendid, mis on selge märk remondi vajalikkusest. Roolivarras läheb läbi esisilla peaülekande, millesse tekkiv liigne õli viitab katkisele tihendile. Õnneks on Fendti esindajad kirjeldatud probleemidega hästi tuttavad ning oskavad neid likvideerida. Samas võib karta, et peatselt müüki mineval traktoril jäetakse remont tegemata. Iseenesest midagi ei parane, seetõttu tuleb arvestada, et rohkem kulunud isendite remont läheb päris kalliks. Igaks juhuks võiks teil tagataskus olla seitse-kaheksa tuhat eurot. Esisilla veovõllid maksavad umbes 2500 € tükk, kuid taastatuid saab vähem kui tuhandega.

Järgmiseks avage mootorikate. Rihm­ ajami tühijooksurullik võib töötasapin­ nast hälbida, mis tähendab kiiret kulu­ mist ja rikkeohtu. Remont maksab umbes 800 eurot. Elektriline jahutusventilaator võib streikida, tekitades ülekuumenemisele või ülejahutamisele vastavaid veakoode. Taas tuleb pöörduda esinduse poole.

Turbolaaduri torustik võib praguneda või lahti tulla, mistõttu mootori võimsus langeb. Fendti esindustes on saadaval vastav järelparanduskomplekt, kuid kõigile traktoritele ei pruugi seda paigaldatud olla – kontrollige.

Mootori jahutussüsteemi paisupaak võib praguneda ning lasta jahutusvedelikul välja voolata. Lisaks muutub paagi plast aja jooksul tuhmiks ja vedeliku taset ei ole siis kuigi lihtne kontrollida. Vähemasti hoiatab andur jahutusvedeliku liiga madala taseme eest, samas ei maksa uus paisupaak ega selle paigaldamine mingit varandust. www.profieesti.ee

Kasutatud tehnika

Kabiini torsioonvarbade klambrid võivad vanematel eksemplaridel puruneda. Fendt kõrvaldas probleemi, võttes kasutusele pildil näida­ tud tugevama klambri. Vedrustuse õhkpadjad (paremal) kestavad hästi, kuid neid peab järjekindlalt puhastama vältimaks prahi kogune­ mist, mis võib patju vigastada. Sel juhul tuleb remondiks kabiin maha võtta.

Mõlemad tagumised aisad, täpsemalt nendega seotud tõstesilindrid, peavad olema ühel tasandil. Igasugune töösilind­ ritega seotud viga tuleb kahjude mini­ meerimiseks otsekohe kõrvaldada.

Suured rattad koos rattaraskustega luba­ vad Fendti 900. seerial edukalt toime tul­ la suurt veojõudu nõudvate ülesannetega.

Kontrollige, mis ostetava traktoriga kaasa tuleb — raskused ei ole odavad.

Mõned lühikesed torud kütusepaagi juu­ res võivad puruneda, mis tekitab käivi­ tusprobleeme. Kui traktor hästi ei käi­ vitu, tasub rikkeotsingut just siit alus­ tada. Lõpuks olgu märgitud, et loetletud mured kimbutavad peamiselt aastatel 2007 kuni 2009 toodetud traktoreid.

ühtlaselt, sest mistahes ebaühtlus viitab probleemidele ühe või mõlema töösilin­ driga. Taas soovitame kahtluse korral asjatundjalt nõu küsida. Remondi hind sõltub sellest, mis täpselt katki on, kuid arvestage 1000 või pisut enama euroga.

Ja siingi on probleemsemad aastail 2007-2009 ehitatud traktorid. Ülaltoodu hõlmabki peamisi töid, mida Fendti esindajatel vanemate 900. seeria traktorite müügiks ettevalmistamisel tuleb teha. Pealegi on meeldiv tõdeda, et Fendt täiustas traktoreid tootmise käigus, mistõttu pärast 2009. aastat val­ minud eksemplarid on paremini ehita­ tud.

On see kõik? Mitte päris. Margiesindus saab kontrollida veel mitmeid asju, mil­ lest mõned loetleme järgnevalt. Esiteks peaks kalibreerima jõuülekande tarkvara. See kindlustab, et Vario-käi­ gukasti töötab just nii nagu peab ning selle kõik mootori tööga seotud funk­ tsioonid on samuti korras. Vajalik varustus on ainult Fendti esindajatel.

Sellega seoses olgu kõigepealt märgitud,

Võttes käsile kabiini, paneme kõigepealt tähele, et vedrustussüsteemi hulka kuuluva torsioonvarda esimene kinnituskoht võib läbi kuluda ja hakkab siis häirivalt kolisema. Samuti võib puruneda kabiini tagaosas asuv klam­ ber (mida tootmise käigus küll tugeva­ maks muudeti). Osad pole kallid, kuid nende asendamine nõuab kabiini mahavõtmist.

Vedrustuse õhkpadjad kuluvad kiiresti, kui nende ümber koguneb kõiksugu abrasiivset sodi. Kui teil on probleeme kabiinivedrustusega, küsige asjatund­ likku nõu. Kõik, mis nõuab kabiini tõst­ mist, läheb kalliks.

Traktori tagaosas jälgige, et haake­ seadme mõlemad pooled tõuseksid profi 10/2014

48

et Fendt tegi 2007. aasta lõpus väiksema tarkvarauuenduse, mis tähendab, et algset tarkvara kasutav traktor ei ole tõenäoliselt margiesinduses hoolduses käinud. Hiljem lisandus veel pisemaid tarkvaramuudatusi, kuid esimene on kõige olulisem.

Teiseks meenutame, et Fendti esindajad teevad traktorile koormustesti nii hoolduse eel kui järel. Esimene test kon­ trollib kõiki väljundeid, kuid tagab ka mootori soojenemise töötemperatuurini, et loetud veakoodidel oleks mõtet. Kasu­ taja saab veakoodide loetelu sirvida Vario kuvaril. Loomulikult on siinjuures vaja teada, mida mingi kood tähendab, ning omada teatavat kogemust erista­ maks pidevat probleemi näitavaid vea­ teateid ajutistest. Vaevalt leidub trakto­ rit, mille mälus poleks ühtki veakoodi, kuid Fendt ütleb, et enamuse neist võib rahulikult tähelepanuta jätta.

Veel tähelepanekuid Kui kokku lugeda kõigi 1200-töötunnihoolduse käigus toimetatavate õlivahe­ tuste hinnad, saate summa 700 euro piirkonda. Sellesse kuuluvad muidugi kõigi filtrite hinnad ja töö maksumus.

Seetõttu ei tohiks kedagi üllatada, et mõned 900. seeria omanikud püüavad kulusid kokku hoida, kasutades Fendti poolt heakskiitmata õlisid, või jättes hüdrosüsteemi õli sootuks vahetamata.

Kas see võib probleeme tekitada?

Jällegi – uurige hooldusajalugu. Kui näete mitte-Fendti päritolu õlisid ja filtreid ning või pole hoolduspäevikus üldse kirjas kasutatud õlide marke ja www.profieesti.ee

Laenud ja liisingud põllumeestele SEADMELIISING – maksed lähtuvalt Teie rahavoogudest KEVADKÜLVILAEN – lihtne pikendada Kevadkülvilaenu puhul on pangaga asjaajamine lihtne — piisab ühest e-kirjast, et taotleda laenu tagastustähtaja pikendamist ja viimase laenumakse tasumise ajatamist võrdsetes osades kuni kolmele järgnevale kuule.

• Laenu tagasimaksmise tähtaeg on jooksva aasta detsember +3kuud • Maksepuhkus kuni jooksva aasta detsembrini • Täiendava tagatisena võimalik kasutada MESi (Maaelu Edendamise Sihtasutus) käendus

LAEN TOETUSE VASTU – ilma tagatise seadmise kuludeta Toetuse vastu laenu saamiseks ei ole vaja tagatist. Laenu tagastusallikaks on hektaripõhised põllumajandustoetused. Taotlemise protseduur on lihtne: koos taotlusega tuleb esitada vaid info jooksval aastal taotletavate hektaripõhiste toetuste summa kohta. Tagatisvara puudumine vabastab ka tagatise seadmise, hindamise ja kindlustamise kuludest.

• Laenuperiood kuni 12 kuud • Maksepuhkus kuni 11 kuud • Laenu tagasimakse toimub jooksva aasta põllumajandustoetuste arvelt • Laenu summa 2000 – 10 000 eurot (laenusumma saab olla kuni 75% ettevõttele eraldatud hektaripõhiste põllumajandustoetuste summast, maksimaalselt 10 000 eurot)

LAEN PÕLLUMAA OSTUKS – TASUTA tagatisväärtuse määramine 30aastase maksegraafiku abil peaks tagasimakse suurus olema ligilähedane maa rendimaksetega. Olles ise kasutatava põllumaa omanik, tagate endale tootmiseks vajaliku vahendi ja väldite rendihindade kasvu. Tagatisväärtuse määrab kliendihaldur ja see on lepingu sõlmijale tasuta. Protsess on kiire ja lihtne.

• Finantseerime 70% tagatisväärtusest • Tagatiseks võib seada ostetavat- või juba omandis olevat põllumaad • Maksegraafiku pikkus kuni 30 aastat • Maksepuhkus 11 kuud

Seadmeliising PRIA toetusega: • Omafinantseering 0% • Käibemaksu finantseerimine kogu perioodiks • Kaskokindlustus kogu perioodiks fikseeritud kuumaksega • Igakuine kindlustusmakse liisingu arvel (st saab tasuda ühe maksena) • Tagasimaksed igakuised või sesoonsed, vastavalt ettevõtte tulude laekumistele Seadmeliising PRIA toetuseta: • Ajatatud omafinantseering 3 kuu jooksul (5% + 5% + 5%) • Käibemaksu finantseerimine, üldjuhul kolmeks kuuks • Kaskokindlustus kogu perioodiks fikseeritud kuumaksega • Igakuine kindlustusmakse liisingu arvel (st saab tasuda ühe maksena) • Tagasimaksed igakuised või sesoonsed, vastavalt ettevõtte tulude laekumistele • Kombainide puhul võimalik jätta maksegraafikusse jääkmaksumus

LIKVIIDSUSKAITSE – ainulaadne võimalus ainult põllumajandustehnika liisimisel Lisades liisingulepingule likviidsuskaitse, saate soovi korral oma põhiosa tagasimaksed ajutiselt peatada. Protsess on väga lihtne, likviidsuskaitse lisamisel lepingusse piisab maksegraafiku muutmiseks ainult kirjaliku sooviavalduse saatmisest.

TÄISTEENUSLIISING – kulud kuumakses Täisteenusliising sobib kombaini, traktori või laaduri rentimiseks. Täisteenusliisingut saab kasutada PRIA toetuseta projektide puhul.

Kuumaksesse võib lisada laiema valiku vara kasutamisega seotud teenuseid, nagu kindlustus, vara hooldus või remondifond.

Seadmest loobumine või selle vahetamine uue vastu on tavapärasest lihtsam. Seadet välja ostma ei pea. Selle saab normaalse kulumise korral lähtuvalt kokkulepitud kuupäevast ka liisinguperioodi keskel pangale tagastada.

Ja seda täiesti ilma lisakuludeta!

Vaadake lisa www.swedbank.ee/rasketehnika.

Kui soovite asja arutada või konkreetset finantseerimispakkumist küsida, võtke palun ühendust oma kontaktisikuga Swedbankis või ärikliendi nõustamiskeskusega e-posti aadressil ariklient@swedbank.ee või telefonil 613 2222.

Swedbanki pakkumised kehtivad juriidilistele isikutele ja FIEdele. Laenu ja liisingu saamine oleneb ettevõtte maksevõimest ja krediidiajaloost, mida hindame peale vastava taotluse esitamist. Pangal on õigus kevadkülvilaenu tagastustähtaja pikendamisest keelduda laenulepingus kokkulepitud alustel. Teenuste pakkujaks on Swedbank AS ja Swedbank Liising AS. Tutvuge teenuste tingimustega www.swedbank.ee/business, vajaduse korral konsulteerige pangatöötajaga.

Kasutatud tehnika

FENDTI 900. SEERIA MUDELIVALIK (2007—2009) Mudel 922 924 927 930 933 936

Vario Vario Vario Vario Vario Vario

Nimivõimsus kW/hj

Tippvõimsus kW/hj

140/190 154/210 176/240 199/270 220/300 243/330

162/220 176/240 199/270 220/300 242/330 265/360

FENDTI 900. SEERIA MUDELIVALIK (2011 - ) Mudel 924 927 930 933 936 939

VKõik 900. seeria traktorid kasutasid Deutzi kuuesilindrilist 7143-kuupsentimeetrist heitgaasitagastusega mootorit, kütusepaak mahutas 650 l.

Nimivõimsus kW/hj

Tippvõimsus kW/hj

154/210 176/240 199/270 220/300 243/330 265/360

176/240 199/270 220/300 242/330 265/360 287/390

Vario Vario Vario Vario Vario Vario

Kõik 900. seeria traktorid kasutavad Deutzi kuuesilindrilist 7755-cm3 SCR-katalüsaatoriga mootorit, kütusepaak mahutab 650 l ja AdBlue-paak 60 l.

2011. aastast alates toodetavate SCR-katalüsaatoriga traktorite muudetud summutit on lihtne ära tunda.

Uuemad traktorid võivad olla säästlikumad, kuid ei kannata madalakvaliteedilist AdBlued. Kroomitud “bling-bling”varjed ja mattmust värvkate on popid, kuid ei lisa taasmüügiväärtusele midagi.

hulka, peate ettevaatlikuks muutuma.

Edasimüüjad ütlevad muuhulgas, et mõnedel Fendti poolt tunnustamata hüdraulikafiltritel on ülerõhuklapp valesti reguleeritud. Pikemas ekspluatatsioonis võib selle tulemusena vähe filtreeritud õli pumpa kahjustada. Üksikutel traktoritel on mootoris purunenud väljalaskeklapp. Edasimüüjad kahtlustavad aga, et see on põhjustatud vale mootoriõli kasutamisest, ja vähemalt ühel juhul on see hüpotees ka kinnitust leidnud. Rahuliku une saavutamiseks on soovitatav mootoris kasutada ainult õli Fendt Ultra Grade 10W-40 ning

heakskiidetud tootjate (OEM) filtreid ja tihendeid.

Samuti võib mõnel harval juhul mootoririkkeid põhjustada kütuse kahtlane kvaliteet. Siin on edasimüüjad kogenud, et kodutalu “nafta”paagist tangitavatel traktoritel esineb mootoriprobleeme sagedamini kui neil, mis oma kütuse saavad puhtast, filtreeritud ja värske sisuga tanklast.

Tänapäevane diislikütus võib vett imada, nii et kui te kütuse kvaliteedis väga kindel ei ole, on kütusefiltri vahetamine umbes iga 250 töötunni järel heaks ettevaatusabinõuks.

AdBlue säilivusaeg on lõplik, kuid selle profi 10/2014

Algupärane 6,5-tolline Vario Terminal (vasakul) ning 2011. aastast paigaldatav 7,5-tolline teevad sama tööd. Viimase saab lisatasu eest asendada 10-tollise kuvariga (paremal). Kui te Vario traktorit väga hästi ei tunne, veetke tükk aega nende terminalide seltsis, nad oskavad traktorist õige palju rääkida.

kestus ei ole täpselt määratav. Mõned kasutajad igatahes arvavad, et jahedas (kuid plusskraadidega) ruumis ja päikesevalguse eest varjul säilib see vedelik kuitahes kaua. Üldiselt on Fendti edasimüüjad arvamusel, et SCR-katalüsaator töötab probleemitult, ja kui mõnedel traktoritel on filtrid ummistunud, on põhjuseks olnud mõnede madalahinnaliste (ja -kvaliteediliste) AdBlue-sortide kasutamine.

50

Kokkuvõtteks: kui otsite Fendti 900. seeria kasutatud esindajat, maksate keskmisest samamoodi rohkem kui uus traktor on turu keskmisest kallim. Ärge arvake, et siin odavalt läbi ajada saate.

Ja nagu ikka, teevad sobivama ja parema ostu need, kes kulutavad osa oma väärtuslikust ajast ostueelsele eeltööle. Ärge häbenege küsimusi esitada.

Nõuande otsimine ei ole iialgi halb mõte, kuid selle arvestamine on veel tähtsamgi. www.profieesti.ee

Vanemate 900-traktorite taskukohasusest Pärast 2007. ja eriti pärast 2011. aastat toodetud Fendti 900. seeria traktoritel on veel aega odavneda libisemaks igamehe-kättesaadavuse hinnapiirkonda.

Praktika näitab, et võimsad ja tuntud marki traktorid hoiavad alguses hinda üsna stabiilsena, alles mõne aja pärast hakkab nende hind järsult langema.

Kuid seejärel stabiliseerub hind madalamal tasemel ega lange eriti, kuni traktorist veel töölooma on. Niisiis, millal — kui üldse — jõuavad vanemad 936-traktorid hinnalanguse murdepunktini?

Ligikaudse vastuse saame uurides eelmise põlvkonna 260-hobujõulise Fendt 926 saatust. Varustatud MANi mootoriga ning saanud ohtralt kriitikat Fendti vana ja kitsa kabiini pärast, on need traktorid leidnud kindla ostjaskonna vaesemates maades, nii et näiteks Suurbritannias on juba üsna keeruline korralikku eksemplari leida.

Võiks lausa öelda, et enne 2000. aastat toodetud kandilise ninaga isendid kuuluvad juba kollektsionääride huviorbiiti.

Ning käesoleval sajandil valminud ümaraninaline 926 Vario võib heas korras olles ostjale maskma minna 40-50 tuhat eurot. See pole just odav, kuid need traktorid konkureerivad edukalt käesoleva 800. seeriaga, olgugi neil olemata GPS-juhtimine ja muud peened lisad.

Pealegi on vanemad “üheksasajad” lärmakad.

Täna maksab aastatel 2002-2006 toodetud 900. seeria 40 000 eurot, parimad eksemplarid võivad isegi 50 tuhandeni jõuda. Ja just niikaugele võib teie tänane 936 jõuda oma kümnendaks sünnipäevaks.

Tasub meenutada, et esimesed 900. seeria traktorid juhatasid Vario-käigukasti sisse, mistõttu edasimüüjatel oli igaks juhuks tagavaraks käigukast või

paar. Kuid Vario oli töökindlam kui kardeti, mistõttu varud jäid alles. Nii et nüüd võite osta käigukasti remonti vajava 926 ning vahetada kasti üsna mõistliku hinnaga.

Põhiküsimus on muidugi tootlikkuse ja hinna suhtes. Kui Fendti 900. seeria traktoreid täiel määral ära kasutada, annavad nad väga hea investeeringu-tootlikkuse suhte. Suurbritannia firma G&R Pykett näiteks ütleb, et rendib Fendt 936 terveks sügiseks 23 000 euro eest ning saab tagasi 450-550 tundi töötanud masina. See aga tähendab, et traktor on kultiveerinud ja külvanud umbes 800 hektarit, nii et hektari töötlemine on rentnikule maksnud umbes 28 eurot. Võrrelge nüüd rendikulusid, uue traktori hinnalangust ja edasimüüjalt saadava pruugitud masina hinda. Ja arvutage.

Praktiline test

Överumi ripp-pöördader VariFlex EX 51080H

Väärt Rootsi teras VariFlex EX valmistamisel ei ole Överum — nagu teistegi atrade puhul — kvaliteetset Rootsi terast kokku hoidnud. Vastavalt raske ja väärtuslik on saanud viiesahaline rippader, mida profi katsetas.

R

ootsi atradespetsi Överumi toodangus kannavad nime Vari­Flex kõik künniviilu laiuse hüdraulilise seadmisega täispöörd­ adrad. EX märgib raskeid nelja- kuni kuuesahalisi atrasid. Järgnevas tähistuses 51080H märgib “5” sahkade arvu, “10” sahkade pikivahet (100 cm), “80” raami kõrgust sentimeetrites ning “H”

hüdraulilst kivikaitset. Millega ongi adra põhiparameetrid loetletud.

Testitud adral oli lisaks veel suured maisikõrre sissekündjad, ketasnuga viimase saha juures, laia 340/55-16 rehviga sügavus-transportratas ning tihendusrulli hüdrauliline kinnitusseade. Sellises varustuses kaalus ader

Överumi VariFlex EX on raske ja väga stabiilne ader, millel ka vastav hind.

2730 kilo — see väärtus vihjab kõrgele stabiilsusele, sest enamasti kaaluvad nii palju võrreldava klassi kuuesahalised adrad. Arvestades vajaminevat veojõudu soovitab Överum atra kasutada vähemalt 175-hobujõulise traktoriga. Hädapärast võib hobujõude ka vähem olla, kuid head tulemust siis oodata ei maksa.

Variflex EX kinnitub III kategooria rippsüsteemile. Alumiste hoobadega ühendamiseks on põhivarustuses kiirühendusega kandev tala. Traktoriga sobitamiseks või suurema kliirensi saamiseks saab ühenduskõrgust äärikuplaatide ümberasetamise teel 7 sentimeetri võrra kasvatada. Raskuskeskme parema asetuse huvides on ader traktorile väga lähedale paigutatud nii, et pöördtelje ümber kulgevate hüdrauliliste voolikutega võib probleeme tekkida. Mõlemal küljel paiknevate äärikute ümberasetamisega saab 6 cm lisaruumi tekitada. Ülemiste hoobade kinnitamiseks anna-

Testi tulemused Nii hindas profi Överumi atra VariFlex EX 51080H Tehnika I Ühendamine traktoriga Seisutugi Häälestussüsteem Pöördmehhanism Hüdrauliline kivikaitse Tihendusrulli kinnitus Transport teedel Käsitsemine I Saha laiuse seadmine Künnijoone seadmine Adra kaldenurga seadmine Tugiratta seadmine Künniviilu laiuse seadmine Nurgalõikuri seadmine Töö-/transpordiasendi vahetamine

Töökvaliteet I Künnipilt Vao puhtus Pinnasesse tungimine Taimejääkide sissekündmine Üldist I Hooldus Stabiilsus/konstruktsioon Tõstejõu vajadus Veojõu vajadus Viimistlus/värvkate Kasutus- ja reguleerimisjuhend

Hinnangud: = keskmine; puudulik

profi 10/2014

= väga hea; = hea; = alla keskmise; =

vad 6,5 cm kolm sammuga puuritud ava (ülemine ja alumine piklikud, keskmine fikseeritud) piisavalt ühendusvõimalusi.

Kaugel taga asuva ja seetõttu hästi kurssi hoidva tugiratta tõttu kasutasime piklikke avasid. Kuid hoolimata materjali topeltpaksusest selles piirkonnas võisime kulumisjälgi märgata juba kõigest 100 hektari järel.

Mõnele pisiasjale, nagu adra toele ja ühendatavatele hüdrovoolikutele, võinuks enam tähelepanu pöörata. Tugi paikneb töövalmis adra küljes n.-ö. parkimisasendis. Tööasendisse saab teda seada üksnes täiesti ülestõstetud adra korral ning mingit reguleerimisvõimalust ei ole. Kui atra lahtiühendamiseks alla laskma hakata, puutub tugi esimesena maad ning adra edasisel laskumisel hakkab läbi painduma. (Överumi sõnul on uuematele atradele paigaldatud vastupidavam tugi).

Hüdrosüsteemi voolikud on viidud läbi 180-millimeetrise õõnsa pöördtelje.

Kahjuks liigub voolikute kaitse töötamisel paigast ning voolikud võivad pöördtelje terava serva vastu vigastuda. Värviliste kaablisidemetega markeering oleks rahuldav, kui sisaldaks ka “plussimiinuse” infot. Igatahes ei ole abiinfota võimalik määrata, missugused voolikud missugust funktsiooni täidavad — kaks neist on pöördmehhanismi käitamiseks, kaks künniviilu laiuse seadmiseks ning üks ülekoormuskaitsele ja üks tihendusrulli kinnitusseadme jaoks. Kahju ei teeks ka voolikute hoidik.

Adra seadistamine ei ole keeruline ... kui olete selle ehituse endale selgeks teinud.

Kaldenurka seatakse kahe reguleerimiskruviga, mida saab iga poolpöörde järel lihtsalt fikseerida — see on rahuldav, kuigi reguleerimiskruvid võiksid olla määrdeniplitega varustatud.

Kuid seda, kumb reguleerimiskruvi on künnijoone ja kumb saha esiosa laiuse seadmiseks, pole kirjas ei adral ega kiirjuhendis. Pärast (mitte eriti vaimustavalt koostatud) kasutusjuhendi tudeerimist otsustasime, et künniviilu laiuse muutmise töösilindriga paralleelse reguleerimiskruvi abil tuleb paika panna saha esiosa laius. Teise, sõidusuunaga risti asetatud reguleerimiskruviga seadsime künnijoone.

Nii toimides õnnestus meil ader ikka korralikult välja häälestada. Mis, nagu hiljem selgus, oli suur vedamine. Sest Öve-

53

Kaldenurga seadmisega kahe mittemääritava reguleerimiskruvi abil võib veel rahule jääda.

Ka künnijoone ja saha esiosa laiuse seadmine toimub kahe kruvi abil — kahjuks juhisteta.

Tugiratta juures on kaks kruvi künnisügavuse seadmiseks ning friktsioonpidur adra pööramise puhuks.

Kammitsa abil reguleerimine ei kuulu enam tänapäevaste võtete hulka.

www.profieesti.ee

Praktiline test

Tähtsamad andmed VariFlex EX 51080H Mõõtmed I Pearaam (l x k)

120 x 220 cm

Raami kõrgus

77 cm

Sahkade vahe

100 cm

Künniviilu laius Töölaius

24 - 56 cm 1,20 - 2,80 m

Mass, rehvid I Töömass

2 730 kg

Rehvimõõt

340/55-16

Pööramisajad I ...vähimal töölaiusel

6s

...suurimal töölaiusel

12 s

Teedel liikumiseks oleks ligi 2,8 tonni kaaluv ader parem kombirattale toetada. Keskasendi riiv (vasakul) kiilus alatasa kinni.

Hüdrauliline kivikaitse I Rakendumisjõud @105 bar 880 daN Rakendumisjõud @140 bar

1460 daN

Tõusukõrgus

34 cm

Ühendus traktoriga I Ühenduskategooria Traktori

III 130 - 185 kW

soovitatav võimsus

175 - 250 hj

Hinnad käibemaksuta I ...baasvarustuses

30 062 €

...testivarustuses

36 910 €

rumi sõnul töötavad reguleerimiskruvid just vastupidiselt. Siin tuleb häälestamisjuhiseid kindlasti parandada, ja kiirjuhendis ongi seda juba tehtud. Hea, et kõiki kolme reguleerimisvõtit saab adra küljes hoida. Halvem on, et saha esiosa laiuse reguleerimiskruvi on kättesaadav ainult paremale töötava adra korral. Överumile harjumuspäraselt adra tagumisse otsa kinnitatud tugiratas hoiab Veriflex EX töösügavust väga hästi paigas. Eriti kehtib see lisatasu eest saadava, 340/55-16 mõõdus rehviga varustatud tugi-transportratta kohta, mis jättis eriti stabiilse mulje. Puuduseks on, et takistustel võib see kuni 50 cm kõrvale kalduda.

Künni sügavust saab täpselt reguleerida kummalgi küljel asuva reguleerimiskruvi abil. Kui need on hästi määritud, on ka seadistamine lihtne hoolimata orienteerumist hõlbustava skaala puudumisest.

Vastava häälestuse järel hakkas meile meeldima ka friktsioonpidur, mis laseb profi 10/2014

Pika kõverusega XL-hõlmad tegid head tööd õige mitmesugustes pinnastes.

650-millimeetrine rehv mahub vao kõrvale alati ära.

tugirattal adra pööramise järel sujuvalt uude asendisse liikuda.

Adra märkimisväärse kaalu tõttu tuleks Variflex EX ratast ka transpordil kasutada. Selleks tuleb ader kõigepealt pöörata sellisesse asendisse, et ratas asuks vasakul. Seejärel saab ratta lahti riivistada ning hõlpsasti transpordiasendisse keerata, kus vedrudega pingestatud polt lukustumise eest hoolitseb. Kui seejärel põrklink haakeseadmel transpordiasendisse ümber seada, fikseerub ader pöörde järel automaatselt keskele, ehk transpordiasendisse.

Rohkem vaeva nägime põllule jõudes adra transpordiasendist vabastamisega.

Mõnikord käis see kergelt, sageli oli lukustuspolt aga nii tihedalt kinni, et lasi end alles siis vabastada, kui abiline kabiinis (vahel mitu korda) adra pööramist käivitas. Raske juhus, kui olete üksi, ja mitte just ohutu siis, kui olete kahekesi.

54

Tänavasõidul osutus meile adra pööramisel nii meeldinud pidur pigem kahjulikuks. Kurvides üritas ader senist kurssi jälgida ning järgnes traktorile justkui vastu tahtmist. Juhile jäi vahel mulje, et traktori tagarattad püüavad esirataste asemel adra tugiratta sõidujoont jälgida.

Aitas piduri märgatav lõdvendamine.

Adra katsetamiseks liivastel kuni liivsavipinnastel oli Överum selle varustanud oma XL-sahkadega. Nende vahetatava teraga hõlmad on ligi 1,5 meetri pikkustena Skandinaavia sahkadele iseloomulikud. Künniviilu laiustel 24 kuni 56 cm annavad sahad kõrge töökvaliteedi ja suurepärase künnipildi. Vao puhtus oli samuti eeskujulik ning 650 millimeetri laiusele rehvile piisav. Isegi suured 710-millimeetrised rehvid mahtusid veel ära.

Sahkade künniviilu laiust saab hüdrauliliselt suurtes piirides seada. Meie mõõdetud piirid olid 24 kuni 56 cm, mis vaswww.profieesti.ee

tes õigesti reguleerituna töötasid need hästi. Maisijuurikatega jäid siiski hätta ja ummistusid, nii et nad tuli hoolduse käigus maha võtta.

Künniviilu laiuse reguleerimine (24 kuni 56 cm saha kohta) ning raami pööramine toimub topeltsilindri abil (vasakul). Töölaiuse indikaator (paremal) võiks olla stabiilsem.

Suure rõhuakumulaatoriga (vasakul) hüdrauliline kivikaitse ja sahkade neljapunktikinnitus töötasid probleemivabalt. Kuid liigendite hooldamine on väga töömahukas.

tab töölaiustele 1,20 kuni 2,80 m. Nii künniviilu laiuse seadmiseks kui raami asendi muutmiseks adra pööramisel töötab Variflex EX-il üks ühise kolvivarrega topeltsilinder. Kummalgi küljel püstloodselt paiknevad künniviilu laiuse näidikud ei lähe poriseks — mis on hea. Siiski annaks nende ülevaatlikkust parandada laiema piirkonna, tihedamate jaotiste ning stabiilsema skaala ja osuti kasutuselevõtuga.

rõhuakumulaatori klapp ning vastava hüdrovooliku võib lahti ühendada ja vajadusel mujal kasutada.

Katsetamisel kasutasime mõlemat eks­ treemväärtust — 105 bar keskmiselt pude­da pinnase ning 140 bar raske savika mulla jaoks. Sahad reageerisid võõrkehadele täpselt, püsides kogu ülejäänud aja mullas. Ainult — kui kõrvale põikas viimane sahk, põrkas ketasnoa ülekoormusvedru vastu tugiratta hoidikut, mis ei ole ilus.

Hüdrauliline kivikaitse töötab tootja andmeil 105- kuni 140-baarise rõhuga, millele vastab meie mõõdetud jõud peitli otsal vastavalt 880 ja 1460 daN. Suurim kõrvalepõikeulatus on 34 sentimeetriga igati piisav, ja tänu neljapunktikinnitusele saavad sahad ka külgsuunas liikuda, mis on eriti kiiduväärt. Sobiva töörõhu saamine ei ole aga lihtne, sest suurel rõhuakumulaatoril asuva väikese manomeetri näitu on traktorikabiinist peaaegu võimatu lugeda. Töö ajal suletakse

Katsetatud adra oli Överum varustanud kahe suure maisikõrte sissekündjaga, tüüp EM. Need töötasid hästi igasugustes tingimustes, kündes koristusjäägid puhtalt maasse. Vaid nende seadistamine — kinnitusklambriga — ei olnud just ajakohane, pealegi ai saanud nurka üldse reguleerida. Kuid nüüd kasutab Överum uut hoidikut.

Testiadrale olid paigaldatud ka 50 cm läbimõõduga lainelised, vedrukaitsmega ketasnoad. Normaalsetes töötingimus-

profi 10/2014

55

Paar sõna veel hüdraulilisest tihendusrulli kinnitusseadmest. Mõnedel katsepõldudel töötasime tihendusrulliga 700 ning jäime kinnitusseadme tööga rahule.

Kahe kummipuhvri abil on see vedrustatud mõlemas suunas ja seade tervikuna jätab stabiilse mulje.

Mis veel silma jäi: Pöördemehhanism töötab väga hästi.

Pööramine kestab isegi maksimaalse töölaiuse juures kõigest 12 sekundit.

Sahkade vahe 100 cm ja raami kõrgus 77 cm on piisavad, et isegi maisitüükad ummistusi ei tekitaks.

Raami liigutamiseks pööramisel kasutatakse künniviilu laiuse regulaatorit.

Vasak ja parem pool ei ole vahetatavad. Viimasele sahale on monteeritud kulumisplaat. Neid plaate saab tellida ka teistele sahkadele ning need on omavahel vahetatavad.

Hooldus on suhteliselt töömahukas: iga 8-tunnise vahetuse järel vajab määrimist küll ainult neli määrdeniplit, kuid 20- või 40-tunnise intervalliga määritavaid nipleid on kokku 49. Üsna töömahukas on ka iga 20 tunni järel teostatav ülekoormuskaitse liigendite määrimine.

Variflex EX on üldiselt väga korralikult töödeldud ja kvaliteetselt värvitud.

Hüdrosüsteemi paigutus on — kui õõnsast pöördvõllist läbiviik välja arvata — korralik.

Põhivarustuses maksab VariFlex EX 51080H umbes 30 000 eurot. Testitud eksemplari hind ulatus aga juba 37 000 euroni.

Kokkuvõte: Överumi viiesahaline ripppöördader VariFlex EX 51080H on kahtlemata väga stabiilne, ka kõige raskemate töötingimuste jaoks konstrueeritud ader. Seda näitavad ka tema ligi 2,8-tonnine kaal ning traktori lubatud võimsus kuni 185 kW/250 hj. XL-sahad töötasid nii sügisel kui kevadel väga erinevates pinnastes ühtlaselt hästi, kui suurel töölaiusel ei ületatud 25-sentimeetrist künnisügavust.

Enamik käesolevas testis märgitud ebakohtadest — adratugi, puudulikud juhendid jmt. — on Överum juba likvideerinud. www.profieesti.ee

Praktiline test

Teleskooplaadur Manitou MLT 840 — 137 hj Elite

Puistematerjalide sisseja väljalaadimisega saab Manitou MLT 840 suure­ päraselt hakkama.

E

smakordselt esitles Manitou teleskooplaadurit MLT 840 2011. aasta Agritechnica messil kui uue, värske disaini ning mitmete edasiarendustega põllumajandusliku MLT-seeria esimest esindajat. Peale “võrgutatud” elektroonika on uudisteks: kõvaterasest monoliitraam, moderniseeritud, parema kasutusmugavusega kabiin, John Deere-i elektrooniliselt juhitav mootor võimsusega 86 kW/115 hj või 102 kW/137 hj, mis täidab AdBluelisandit kasutamata heitgaasinormi IIIB, hüdrotrafo, Powershift-käigukasti ja proportsionaalse roomamisfunktsiooniga jõuülekanne, neli mugavalt vahetatavat roolimisrežiimi, ... ja palju muud.

Võimas veojõud

MLT 840 juures pakub Manitou lisaks uuele kujundusele ka mitmeid tehnilisi maiuspalasid. Üks neist on hüdrotrafost ja robotiseeritud Powershift-käigukastist koosnev jõuülekanne, mis sõiduomadustelt sarnaneb hüdrostaatilisele.

Kuni 7,90 meetrini ulatuva tõstekõrguse ja 4-tonnise kandevõimega vahetab MLT 840 välja eelmise mudeli MLT 741 (7 meetrit, 4,1 tonni). Ilmselt järgivad seeria tulevased mudelid sama joont. Manitoule suuremat jäikust ja stabiilsust andva vedruterasest raami kõrval suurendati ka uue teleskoopnoole jäikust ja vastupidavust.

Vägeva, 44 cm laia ja 52 cm kõrge profiili külgseinad on keskelt kummagi otsa poole 5° kaldu.

Kus vähegi võimalik, asendati hüdraulikavoolikud teleskoopnooles terastorudega.

Uues, valatud-sepistatud noolepeas

püüti keevisõmblusi võimalikult vältida.

Läbiv tõstevõime 4300 daN on rahuldav, ületades tehase poolt maksimaalselt lubatud kandevõimet 300 kilogrammiga.

Maksimaalselt suudab laadur tõsta isegi

veidi üle 5700 daN, kuid teleskoopnoole ja tõstesilindri omavahelise paigutuse tõttu esineb see alles 4,9 meetri kõrgusel. Maapinnale lähemal oleks säärasest jõust rohkem kasu.

Samuti ootasime üsna suurt lahtimurdmisjõudu, mis on tähtis pinnase kättesaamisel kõvast kuhjast. Kuid 800 mm kaugusel paletikahvli tagaseinast mõõtsime vaid 4300 daN. See ei klapi Manitou andmetega, kes lubab lahtimurdmisjõuks 5200 daN. Võrdluseks olgu ka öeldud, et neli aastat tagasi katsetatud MLT 735 lahtimurdmisjõuks mõõtsime 5200 daN ja tõstejõuks üle 4600 daN. Tööorganitest on laaduriga kaasas 3-kuupmeetrise mahuga puistainetekopp. Selle 1,25 meetri pikkune põhi jätab puistekõrguseks 6,3 meetrit, kuid

täiskõrgusel ulatus puistekaugus üle 1 meetri.

Kopa kallutusnurgad võiksid suuremad olla. Kergestiliikuvate puistainete jaoks on kogumisnurk 40° maapinnal ja tühjendusnurk 37° maksimaalsel tõstekõrgusel üldiselt piisavad, kuid “raskete”, kleepuvate materjalide jaoks oleksime enamat oodanud.

Testitulemused Niisuguse hinnangu sai Manitou MLT 840 Võimekus I

Manitou on üle vaadanud ja tugevdanud nii laaduri raami kui telskoopnoolt.

Plusspunkte saab uus laadur koormustundliku hüdraulikasüsteemi eest, mida (137-hj versioonil) toidab pump tootlikkusega kuni 180 l/min. Õlirõhk on 290 bar. Need arvud lubavad kiireid töötsükleid, mida praktikas ka kogesime. Nii praktilises töös kui mõõtmistel liigutas MLT 840 end igati nobedalt.

Neljandasse hüdraulikakontuuri ühendatavate hüdrauliliselt käitatavate tööorganite jaoks on meie mõõtmiste järgi saadaval kuni 112 l/min õli 150-baarisel rõhul. Elite-varustustaseme korral (nagu katseeksemplarilgi) saab õlihulka kabiinist reguleerida kummagi suuna jaoks eraldi — suurepärane!

Väga hästi meeldis meile ka koorma paralleelliikumine tõstmisel. Teel maapinnalt tippkõrgusele tõstetakse koppa täiendavalt 7° võrra vältimaks materjali pudenemist üle kopa esiserva. Tõsi, kopa tagaservale võiks Manitou paigaldada kõrgenduse, et kraam sealtkaudu välja ei pääseks. Ka aluste tõstmisega on kõik korras. Tõstetee alumises veerandis kallutatakse kahvlit — just nagu peab — 2° võrra “enda poole”. Teadmine, et tehnikat võib usaldada ega pea kaldenurki pidevalt hüdraulika abil järele reguleerima, valmistab juhile muidugi puhast rõõmu.

Uus ajam kuulub kindlasti MLT 840 tugevate külgede hulka. See algab John Deere-i neljasilindrilisest 4,5-liitrisest diiselmootorist, mis testitud laaduril arendab ISO/TR 14936 järgi 102 kW/137 hj.

Veidi odavamalt saab sama mootori 89 kW/115 hj versiooni.

Põikiasetusega jõuallikas väärib ainult profi 10/2014

/ / /

Tõste-/murdmisjõud Puistekõrgus/-kaugus Kogumis-/tühjendamisnurk Paralleelsus Töökiirused Sõidukiirus Veojõud Kütusekulu

Kabiin I

40° kogumis- ja 37° tühjendusnurk on piisav vaid puistainete laadimisel.

Sisenemine Juhis Instrumendid/lülitid Ventilatsioon/kliima Juhiiste/rooliratas Laius/pearuum Mürasummutus Panipaigad

/ / / /

Nähtavus I /

Tööorganile Üldine

Sõiduajam/rool I Doseeritavus Sõidukäikude lülitus Reeversi lülitus Roolimisviiside valik Roolitavus Piduri-/roomamispedaal Pidurite tõhusus Nüüdsest valatud ja sepistatud — ja Manitou sõnul stabiilsemal — noolepeal istub läbiproovitud seadmevahetusraam.

Tööorgani vahetus I Kinnitusraam Käsitsi lukustamine Õliliitmikud

Viimistlus/kaitseseadmed I Katusevõre Põhjakaitse Kasutusjuhend Üldine viimistlus Hooldus

Neljanda hüdraulikakontuuri liitmikud asuvad kindlalt kinnitatutena teleskoopnoolel, mitte — kahjuks — seadmekanduril.

kiitust, täites heitgaaside retsirkulatsiooni, diiselmootori oksüdatsioonikatalüsaatori DOC ja kübemefiltri (DPF) abil heitgaasinormi III B. Pööretealdis mootor on piisavalt jõuline ka madalatel pööretel ning kulutab tagasihoidlikult kütust.

Kergete kuni keskmise raskusega töödel jäi töötunni kütusekulu 4,5 ja 6,0 liitri vahele.

Mootoriga on ühendatud firma Dana

57

Hindamissüsteem: = väga hea; = hea; = keskmine; = allapoole = puudulik keskmist;

Spicer uus hüdrotrafoga Powershift-käigukast. Manitou poolt nime “M-Shift” kandev kast jäi praktilises töös silma kerge jooksuga, mis muidugi kütusekulule hästi mõjub. Sellel jõuülekandel on tänavasõidu- ja töörežiim, automaatne käiguvahetus, proportsionaalne roomamisfunktsioon, hüdrotrafo lukusti ja suur veojõud. www.profieesti.ee

Praktiline test Tähtsamad andmed Manitou MLT 840 – 137 hj Mootor ja sõiduajam I Mootor John Deere 4045 PWX Mootori võimsus1) 102 kW/137 PS (ISO/TR 14396 @ 2000 min-1) Tippkiirus 40,3 km/h Suurim veojõud2) 9957 daN Kütusekulu 4,5 kuni 6,0 l/h

Tööhüdraulika I Õlipumba tüüp1) muutuva mahuga Suurim tootlikkus1) 180 l/min Õlirõhk 290 bar 4. kontuur 112 l/min (150 bar)

Töökiirused3) I Tõstmine/langetamine 0,75/0,90 m/s Kopa tõstmine/langetamine 41/48 °/s Teleskoopnool välja/sisse 0,39/0,54 m/s

Jõud teleskoopnoolel I Suurim kandevõime1) 4000 kg Kandevõime täispikal noolel1) 1450 kg Läbiv tõstejõud4) 4297 daN …tõstekõrgusel 0,80 m Suurim tõstejõud4) 5709 daN …tõstekõrgusel 4,90 m Lahtimurdmisjõud5) 4248 daN

Teleskoopnoole geomeetria I Suurim tõstekõrgus6) 7,90 m Puistekõrgus/kaugus7) 6,39/1,01 m Surim ulatus maapinnal8) 4,55 m Kaevesügavus9) 0,20 m Kopa tõstmis/langetamisnurk 40/37° Kopa paralleelnihe + 7° Paletikahvli paralleelnihe + 2°

Mõõtmed ja massid I Töömass10) 8270 kg Kaalujaotus ees/taga 38/62 % Pöördediameeter väljast 7,52 m Rehvid 460/70 R 24 Pikkus/laius/kõrgus 5,12/2,40/2,41 m Kliirens 0,41 m Kopp1) 3,0 m3

Kabiin I Laius/kõrgus 0,94/1,44 m Müratase11) 84/92 dB(A) Baashind käibemaksuta ja lisaseadmeteta … „Classic“-varustustase1) 79 730 € … „Elite“ (testitud)1) 84 730 € tootja andmed; betoonil, kopas 4,3 tonni laadungit; @ 1500 p/min tühja 3-m3 kopaga; 4) 60 cm paletikahvli tagaservast eespool; 5) = kallutussilindri jõud kopa serval; 6) seadme pöördepunktis; 7) tõstekõrgus, noole pikkus ja kopa kallutusnurk maksimaalsed; 8) kopa tühjendusnurga 40° juures; 9) horisontaalsel pinnal; 10) tööorganiteta, tangitult ja juhiga; 11) müratase suletud kabiinis juhi kõrva juures töö/transpordirežiimiss 1)

2) 3)

profi 10/2014

John Deere-i 137-hobujõuline mootor näitas testis end parimast küljest. Ta on tänu suurele mootorikattele ja allapoole avatavale klapile ka hästi ligipääsetav.

Tänava- ja töörežiimi vahel saab valida konsooli eesmises paremas nurgas asuva kileklahvi abil. Töörežiimis on saadaval neli edasikäiku ja kiirus on piiratud 25 kilomeetrile tunnis, tänavasõidurežiim aga kasutab kõiki viit käiku ning tippkiiruseks on siis 40 km/h. Tagurpidisõiduks on igal juhul kasutada vaid kolm madalamat käiku.

Kuid kahe režiimi vahel on veel üks tähtis erinevus. Kui piduripedaali vajutamine tänavarežiimis — nagu tavaliselt — käitab ainult sõidupidurit, aktiveerub töörežiimis ehtne, proportsionaalne roomamisfunktsioon. Mida tugevamalt piduripedaali vajutada, seda enam lahutub sõidujõuülekanne mootorist — eeskujulik!

See tähendab, et esmakordselt saab hüdrotrafoga teleskooplaaduril töötamise ajal reguleerida sõidukiirust mootori pööretest sõltumatult. Pöörete arvu saab juht seada tööfunktsioonide vajaduste järgi, liigutades laadurit samas nii kiiresti või aeglaselt kui tarvis. Lisaks töömugavusele mõjub säärane võimalus ka kütusesäästlikult.

Powershift-käigukasti lülitusautomaatika aktiveeritakse pöördlülitiga. Vastavalt liikumiskiirusele ja vajalikule pöördemomendile lülitab juhtelektroonika sisse sobivaima käigu, tehes seda pealegi üsna sujuvalt, peaaegu nagu sõiduauto automaatkäigukast. Ka ei ole käiguvahetusel tunda olulist veojõu kadu. Kõrgeimat käiku saab ka käsitsi valida.

Ja muidugi saab pöördlülitist automaatika

58

ka välja lülitada, mispeale tuleb juhisel paiknevate nuppudega käike üles-alla vahetama hakata. Meie kogemus aga ütles, et käsitsivahetust läheb harva vaja, kui üldse.

Kui laaduri kiirus tõuseb neljanda käiguga sõites üle 23 km/h või viiendaga üle 33 km/h, rakendub hüdrotrafo lukusti “Lockup”. Nüüd juhitakse veojõud ratastele otse, kadudeta hüdrotrafos. See tõstab jõuülekande kasutegurit ning annab pikematel transportsõitudel märgatavat kütuse kokkuhoidu. Pealegi on meeldiv tunnetada laaduri tõhusat kiirendusvõimet ka õige kiirel sõidul.

Praktilises töös olime uue sõiduajami jõust vaimustatud, ja mõõtmistulemused süvendasid positiivset muljet veelgi. Peaaegu 10 200 kg näitas veojõumõõtur, kui Manitou rattad karedal betoonil lõpuks kaapima hakkasid. Sealjuures oli masina kogukaal kopas asuva 4,3-tonnise koorma abil peaaegu 13,4 tonnini tõstetud. Niisiis võime veojõuks lugeda ligi 10 000 daN, mis on senitestitud teleskooplaadurite hulgas kõrgeim.

Ka roolisüsteem ei jätnud midagi soovida.

Rehvidel 460/70 R 24 liikuv laadur jätab väga erksa ja liikuva mulje, mida kinnitab ka kurvivälisel rattal mõõdetud pöörderingi läbimõõt — 7,52 m.

Veel enamgi meeldis nelja roolimisrežiimi vahetamine. Lihtsa nupuvajutusega saab valida esirataste või kõigi rataste pööramise (kus esi- ja tagaratwww.profieesti.ee

„JSM“-juhis istub suurepäraselt kätte ning võimaldab koos istmele kinnitatud käetoega eriti mugavat kasutamist.

Libisemiskindel astmelaud ja lai uks teevad ruumikasse kabiini pääsemise hõlpsaks.

tad pöörduvad vastupidistes suundades), küliskäigu (kus kõik rattad pöörduvad ühesuguse nurga all ja tagarattad seega ei liigu esirataste jälgedes) ning n.-n. Mani-Crab-roolimine, kus mistahes nurga alla pööratud tagarattad fikseeritakse selles asendis ning edaspidi saab pöörata ainult esirattaid. Selline liikumisviis on mugav seina ääres.

Endiselt avaras kabiinis on nüüd veelgi mugavam töötada. Selles on oma osa iseäralikul, kuid vastava harjumisperioodi järel äärmiselt mõnusaks osutuval JSM-juhisel, mis pealegi on nüüd paigutatud mugavale käetoele. Istumismugavus on tänu kahes sihis reguleeritavale roolisambale ja firma Grammer õhkvedrustusega istmele. Elite-varustus sisaldab koguni istmekütet.

Kumer esiklaas ulatub nüüd põikribideta üle juhi pea, vaid ülal piiravad nähtavust (kahjuks klaasi alla paigutatud) kaitsevõre laiad kandurid. Põhivarustusse kuuluvad topeltklaasipuhastid esiklaasil, samuti ka taga-, katuse- ja parempoolse külgakna “kojamehed”. Nende puhastatav pind on suur ja töö tõhus. Nähtavuse asjus tuleb märkida, et paremale piiravad seda massiivne teleskoopnool ja üpris kõrge mootorikate.

Parendusvõimalusi näeme mürataseme ja näidikute osas. Töörežiimis mõõdetud müratase (84 dB(A)) on isegi valjem kui inimkõrvale tundub. Ning see, et tänavaprofi 10/2014 www.profieesti.ee

Ülemised pöördnupd reguleerivad õlihulka, alumine aktiveerib käiguvahetuse.

Lülititega valitakse üks neljast automaatselt lülituvast roolimisskeemist.

sõidurežiimis müramõõtur kuni 92 dB(A) näitas, on suuresti jämedamustrilistest rehvidest tekitatud. Kabiini võiks ikkagi vähem detsibelle jõuda.

Paistab, et kabiinis paremal asuvat näidikukonsooli ei ole konstruktorid lõpuni läbi mõelnud. Tahhomeetri, kütusenäidiku, temperatuuri- ja koormusnäidiku loetavusele pole midagi ette heita. Nende all aga paikneb “elektronmäng”. See numbriline kuvar näitab töötunde, mitmesuguseid kütusekulusid ja teleskoopnoole kallet (mõistlikum oleks tööorgani kalle), kuid võiks loetavuse huvides tükk maad suurem olla. Ja kileklaviatuur on küll kenasti taustvalgustatud ning sümbolitega tähistatud, kuid intuitiivseks käsitsetavuseks peaksid “nupud” siiski olema suuremad ja mitte mitmete funktsioonidega üle koormatud.

59

Mis veel silma hakkas?

Jahutusventilaator töötab temperatuurist sõltuvalt. Samuti saab seda automaatselt või käsitsi reverseerida.

Tööorganeid on lihtne lukustada, soovi korral on saadaval hüdrauliline lukusti.

Sillad, nagu ka käigukast, tarnib Dana Spicer. Meie tundsime puudust esisilla diferentsiaalilukustist ning kergemini juurdepääsetavatest määrdeniplitest.

On olemas kaks seisupidurit. Üks rakendub automaatselt igal peatumisel — suurepärane. Teist käivitatakse tavapärasel viisil istme kõrval asuva hoovaga.

Laaduri parema küljel asuv mootor on — nagu ka neljaksjaotatud jahutusradiaator — hästi ligipääsetav. Mootorikate tõuseb kõrgele, uudisena saab nüüd ka alumist külgkatet allapoole avada.

Sõidu- ja tagurdustuled paiknevad stabiilsetel kanduritel, mida tagaosas saab kokku klappida. Kahe ksenoonlaternaga kabiinikatuse esi- ja kahe tavalise tulega tagaservas oli valgustus peaaegu täiuslik. Puudus vaid lisavarustusena pakutav latern teleskoopnoolel. ‘baasversioonis maksab Manitou MLT 840-137 hj Classic veidi alla 80 000 euro, 115-hobujõulisena 1500 eurot vähem. Testitud MLT 840-137 hj Elite eest küsitakse ligi 85 000 € (kõik hinnad on käibemaksuta).

Elite-varustusse kuulub Bluetooth-liidesega CD-raadio, kliimaseade, õhkvedrustusega köetav juhiiste, liitmike surveta ühendamise süsteem Easy Connect ja nelja hüdraulikafunktsiooni õlihulga regulaatorid, käsigaas, võnkesummuti, automaatne roolimisrežiimide ümberlüliti ja ksenoon-töötuled kabiinikatuse esiserval.

Kokkuvõte: Manitou uus teleskooplaadur MLT 840 jätab oma 137 hobujõu, peaaegu 8-meetrise laadimiskõrguse ja 4-tonnise tõstevõimega praktilises testis hea mulje.

Kuigi mitte ideaalse. Vastuvaidlematult on masina eelisteks jõuline ja säästlik mootor ning hüdrotrafost ja Powershiftkäigukastist koosnev suure veojõuga jõuülekanne, mida saab pea sama täpselt doseerida kui hüdrostaatilist ülekannet.

Raskemateks töödeks võiksid aga tõsteja eriti lahtimurdmisjõud suuremad olla.

Ka kopa kaldenurgad ei sobi kleepuvamate materjalidega hästi kokku. Kokkuvõtlikult on MLT 840 seega pigem võimekas teleskooplaadur puistainete teisaldamiseks kui raskete mullatööde masin.

Kasutamismugavuse täiustamiseks peaks Manitou veel mürasummutust tõhustama ning kileklaviatuuri paigutuse üle vaatama. www.profieesti.ee

Praktiline test

Väderstad Carrier ja Crosscutter

CrossCutteri lõikerulli paigutamine Carrieri kultivaatori ette aitab saagijäänuseid tõhusalt peenestada.

Noad enne kettaid Kõrretüügaste ja saagikoristusjäänuste peenestamiseks mõeldud seadmete turg üha laieneb. Väderstad tahab sellest Crosscutter-lõikuri abiga tükki endalegi lõigata. profi katsetas kultivaatorile Carrier monteeritud seadet tegelikkuses.

V

äderstadi väitel suudab nugadega rull koristusjääke efektiivselt peenestada. Nii konstrueerisidki rootslased kultivaatorile Carrier lõikesüsteemi, mis paigaldatakse teistest tööorganitest ettepoole. Koristusjäägid tükeldatakse kahes suunas, kõigepealt nugade rulli abil sõidusuunaga risti ja siis kultivaatori ketaste abil sõidusuunaga paralleelselt. Siit siis ka uue riista nimi — Cross-Cutter.

Profi katsetas uut seadet talirapsi koristuse järel. Crosscutteri rull on kummipukside kaudu monteeritud abiraamile, mis kinnitatakse Carrieri põhiraami külge. Nii paikneb rull just ketaste ees. See tähendab küll, et ülestõstetud noarulli korral jääb kultivaatori ketastel pinnase sügavamaks töötlemiseks ruumi väheks. Seeriatoodangu noarull kinnitub tõenäoliselt veidi ettepoole.

Meie proovitud Carrier 650 on jaotatud kolmeks sektsiooniks, kogutöölaiusega 6,50 meetrit. Igas sektsioonis töötab kaks 1,02 m laiust Cutterrulli. Sektsioonide vahele jääb seega töötlemata riba, kuid Väderstadi sõnul kompenseerib selle masina optimaalne sobitumine maapinnaga. Rullide töösü-

Nii nägi pinnas pärast töötlemist välja. Tüükajäänused annavad ettekujutuse peenestamisastmest.

gavuse seadmine toimub hüdrauliliselt, sügavust näitab töösilindri juures paremal paiknev hästiloetav skaala. Kõik töösilindrid on omavahel seotud tagamaks õli vaba voolamist, mis omakorda peaks selline ehitus seadme maapinnaga sobitumist veelgi parandama.

Crosscutteri noad on tootja andmetel valmistatud kõrgtugevast terasest, ja nende kuju tagab iseteritumise. Meie katsetatud seadme noad olid töötanud umbes 400 hektari rapsitüügaste peenestamisel mitmesugustes pinnastes.

Liigset kulumist ei esinenud. Rullide välisläbimõõt on 41 cm. Nugade vahekaugus on 21 cm, mis tähendab ka teoreetiliselt

vähimat pikkust, milleni materjal tükeldatakse. Väderstadi sõnul on noad suutelised isegi maisivarsi tükeldama ja seda on praktika ka kinnitanud.

Hoolimata üsna rasketest tingimustest avanes meile rapsipõllu töötlemise järel (kiirusega 14 kuni 16 km/h) üsna rõõmustav pilt. Massiivsed rapsitüükad olid veel üsna rohelised ja vaid õige veidi habrastunud.

Noad ei olnud küll kogu massi peenestanud, kuid suurem osa tüükaid oli lühikeseks lõigatud. Ning ka maast väljalõikamata või tõmbamata varred olid vähemalt vigastatud.

Tootja katsetuste põhjal võib öelda, et Crosscutter saab peaaegu kõigis pinnasetingimustes hakkama. Vaid väga pudedal pinnasel ei piisa pinnase takistusest, et lõige toimuks piisava energiaga. Crosscutteri tähtsaimaks kasutusalaks peaks Väderstadi sõnul olema rapsitüügaste madal töötlemine ja optimaalne peenestamine. Samuti hoiab Crosscutteriga töötlus ära rapsi kasvamist teravilja alla, kui rapsile peaks põllul järgnema teravili.

Peale selle peaks seade end õigustama maisivarte ja -tüügaste töötlemisel.

Kuus nugaderulli segmenti asuvad kultivaatori esimese kettarea ees. Käiguühtluse huvides paiknevad noad vaheliti.

Tähtsamad andmed Väderstad Carrier CrossCutter Segmendi laius 1,02 m Rulli läbimõõt 41 cm Nugade vahekaugus 21 cm Noa kõrgus 10 cm Nugasid rullil 6 Töökiirus 14 kuni 16 km/h Hind käibemaksuta.

9 380 € Andmed kultivaatori Carrier 650 kohta.

Mis veel silma jäi?

Nugade hüdrauliline seadesüsteem muudab rulli töösügavusest sõltuvalt ka nugade kohtumisnurka, Väderstad annab noa töövõimeks 600 kuni 1000 hektarit, noa hind on 66 eurot (käibemaksuta). Soovi korral saab Crosscuteri paigaldada juba olemasolevale Carrier-kultivaatorile, noarullide laagrid on hooldevabad, rattajälgedes olevaid tüükaid töötleb Crosscutter (nagu ka paljud teised aktiivsed või passiivsed tööorganid) ebapiisavalt.

Kokkuvõte: Carrier-kultivaatorile Crosscutter-noarullide lisamine on Väderstadi jaoks uus tee koristusjääkide peenestamisel. Erinevalt paljudest tootjatest, kes sarnaseid süsteeme eraldi agregaatidena pakuvad, kombineerib Väderstad peenestamise pinnasetöötlusega. See hoiab kokku ühe töökäigu ja teisalt võimaldab rahulikult kasutada olemasolevat traktoriparki, sest Crosscutter nõuab ainult üsna vähe veojõudu.

Muidugi ei suru Crosscutteri rull nugadele nii tugevalt kui veega täidetud rull. Samuti ei ole sellel nii suurt lõikejõudu kui aktiivselt käitatavatel seadmetel. Ja siiski üllatas rapsitüügaste peenestamise tulemus meid positiivselt — nii head tööd ei osanud me oodata.

Crosscutteri hind — Carrier 650 jaoks 9380 € — ei ole just madal.

Kuid seadme paindlikkus ja piisavalt lai kasutusala teevad selle just talutavaks.

Professionaalsed lahendused põllumeestele

Proovisõit

Pöttinger Aerosem 3002 ADD

Täppiskülvik Pöttinger Aerosem 3002 ADD Ei, Pöttinger ei ole ratast uuesti leiutanud. Kuid uus 1002. seeria pneumokülvik Aerosem varustatakse kahe uue huvitava lisaseadmega — üksikute seemnete annusti ja “intelligentse” seemnejaotussüsteemiga.

A

erosem-külvikut edasi arendades on Pöttinger oma pneumaatilise rippkülviku kasutusala laiendanud; lisaks tavalistele teravilja- ja rapsi seemnetele saab nüüd ühe seemne täpsusega külvata ka maisi (Pöttingeri sõnul isegi päevalille). See universaallahendus kannab nime PCS (Precision Combi Seeding ), lisaks harilikule tehnoradade lülitu sele (Fahrgassenschaltung ) on saadaval “intelligentne” seemnejaotussüsteem IDS (Intelligent Distribution System), mis katab pea kõik mõeldavad kasutusalad.

Mõlemad süsteemid kuuluvad lisavarustusse — ja kumbki sai Agritechnica näitusel Saksa põllumajandusliidu DLG hõbemedali uudsuse eest. Kuid vaadelgem kõigepealt nende baasiks olevat masinat.

Pöttingeri uus pneumaatiline täppis-ripp­külvik Aerosem 3002 saab hakkama mitte ainult teravilja külvamisega, vaid PCS-süsteemi abil isegi üksikute maisiterade täpse muldapanemisega.

Lähemalt uurisime 3 meetri laiust rippkülvikut Aerosem 3002 ADD, saadaval on ka neljameetrine. “A” märgib rippkülvikut ( Aufbaumaschine), “DD” aga surverullidega juhitavaid topeltketastega seemendeid DualDisc, mis on end praktikas igati õigustanud.

Mudelilt Vitasem A on otse üle võetud külviku otsene ühendus tihendusrulli raamiga. Nii jääb agregaadi kogu kaal rullile ning rootoräke saab näiteks suurtest kividest pinnases ülevalt mööduda.

Põhivarustusse kuuluv seemnepunker mahutab 1250 liitrit ehk umbes 900 kilogrammi teravilja. Juurde saab osta punkri 600 liitrit mahutava laiendi kokku 1850 liitri seemne jaoks. Punkrit katab ruloo, mille käsitsemist oleks automaatse sulgumisega võimalik veel

lihtsustada. Punkri avaus on suur — 2,20 m lai ja 1,22 m sügav.

Doseerimissüsteem on otse üle võetud universaalkülvikult Terrasem. saba rattalt mehaaniliselt käitatava labadega ratta asemel on Aerosem saadaval ka elektrilise dosaatoriga. See võimaldab muutuvat külvitihedust ning on väga mugav väljalülitamisel. Pealegi on elektriline dosaator PCS ja IDS kasutamise eelduseks.

Kuidas küll õnnestub teraviljakülvikuga külvata maisi ühe seemne täpsusega? Väga lihtsalt: punkri all asuvad täiendavad seemneeraldusseadmed, mis on voolikute kaudu ühenduses seemenditega.

Muidugi on selge, et sellest üksi ei piisa.

Kui tellite Aerosem-külviku maisi täppiskülvi võimalusega — s.t. PCS-süs-

Vähesõidetud teedele loodud Uue Volvo XC70 jaoks on kõik teed siledad. See maasturivõimetega universaal sõidab tänu täiustatud neljarattaveole igal teekattel ilmale vaatamata. Aga mäed, küsite? Ärge muretsege, mägipidur rakendab pidurdusjõu vaid nupuvajutusega.

On tõsi, et pole olemas kahte ühesugust teed. Kuid õnneks saab XC70 igal teel suurepäraselt hakkama.

Vaata täpsemalt volvo.infoauto.ee

VOLVO OSTUPREEMIA

6 000 €

Info-Auto www.infoauto.ee

TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0020 infoauto@infoauto.ee TARTU Turu 27 tel. 737 1890 tartu@infoauto.ee PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 parnu@infoauto.ee

Uue Volvo XC70-ga nüüd kaasa 6000-eurone Volvo ostupreemia.

Pildid on illustratiivsed.

Kampaania kehtib kuni 31.12.2014 CO2 heide: 129-248 g/km; Keskmine kütusekulu: 4,9-10,6 l/100 km

Proovisõit

teemiga —, paigutatakse punkri kummalegi kaldus küljele kokkuklapitav vahesein. Viie tiibmutri eemaldamise järel saab vaheseina keskele käänata ja seal uuesti kinnitada. Nii jaguneb punker kolmeks: 200 liitrit nii paremal kui vasakul ja 850 l keskel.

Seemendid asuvad liiga kaugel, et maisiterad vaba langemisega täpselt mulda jõuaksid. Kuid juba olemasolevat puhurit kasutades saab terad kindlalt külvikohale suunata. Ning selleks, et õhuvoolu sisenemise õige hetk tagada, allutatakse üksikud maisiterad juba lindil alarõhule.

Seemnete doseerimise saime ka pildile jäädvustada. Seemnete pika etteandetee tõttu ei maksa muidugi imesid oodata. Kuid siiski olime tulemusest sõna otseses mõttes vaimustatud: maisiterad paiknesid mullas võrdsete vahedega, igaüks kindlalt maasse surutud.

Kahesajaliitriste sektsioonide all asuvadki eraldusseadmed, mida Pöttinger ostab USA firmalt Precision Planting. Maisiterad eraldatakse üksteisest mehaaniliselt ning suunatakse seejärel lindile täpseks väljastamiseks. PõhjaAmeerikas on sellised seadmed laialt kasutusel ning levivad ka Euroopasse, näiteks kasutab neid Horsch oma külvikus Maistro.

Ka topeltkettaga seemendit on maisikülvi nõudmistele vastavalt muudetud. Kõigepealt on külvivao täpseks kujundamiseks ketaste vahele paigutatud jalasseemendid. Teiseks püütakse pneumotorust suure kiirusega väljalendav maisitera viivitamatult püüderulliga kinni ning surutakse mulda — nii nagu toimub ka paljudes teistes täppiskülvikutes.

Maisikülvi järel saab seemendid kiiresti muuta “tavalisteks” teravilja või rapsi külvamiseks määratud topeltketastega seemenditeks.

Selleks tuleb kõigepealt eemaldada kahe poldiga kinnitatud püüderull koos hoidikuga. Seejärel pääseb (pikendatud varrega) võtmega nr. 17 ketaste vahele, et sealt demonteerida jalasseemendi ja pneumotoru. Lihtne!

Standardne punker mahutab 1250 liitrit. PCS-varustuses saab selle klapitavate vaheseintega jagada kolmeks osaks mahtudega 200, 850 ja 200 liitrit.

Seemnete eraldusseadised asuvad punkrist vasakul ja paremal ning haaravad maisiterasid vastavate sõrmedega (keskel). Maisi külviks varustatakse ketasseemendid vaomoodusti ja püüderulliga.

Pöttinger käitab seadmeid hüdrauliliselt, läbi punkri viiva võlli kau­du. Ajami selt, õli kiirust reguleeritakse elektrili­ võetak­se trakto­­ri hüdrosüsteemist.

Lisatasu eest on saadaval ka Loadsensing-süsteem. tud kol­ me meetri laiune Meie proovi­ külvik oli varustatud nelja seadmega, mis annab külviridade vahekauguseks 75 cm, kuid saab tellida ka 8 seadet, sel juhul jääb ridade vahekauguseks 37,5 cm. profi 10/2014

Selle hoovaga jagatakse õhuvoolu maisiterade ja väetis(t)e vahel.

64

Punkri keskosa saab kasutada väetise jaoks, sest doseerimissüsteem on valmistatud korrosioonikindlast Nirostaterasest. Samuti võib seda kasutada teise seemneliigiga töötamiseks.

Sel juhul on aga jaotuspeale vaja paigaldada kaasasolev lisaseade, mis suunab väetise ainult selleks ettenähtud kanalitesse — külviridadesse maisireast paremal ja vasakul. Puhuri tekitatud õhuvoolu jagatakse väetisjaoturi ja maisiterade etteandesüsteemi www.profieesti.ee

vahel lihtsa hoova abil. Väetis — nagu tavalise külvi korral teravili — viiakse mulda ning surutakse õigele sügavusele surverullidega juhitavate ketasseemendite abil. Kui väetis peab paiknema maisiteradest sügavamal, saab surverullid ümber asetada. Kiiremini aga saab sama tulemuse külvi üldist sügavust suurendades ning siis maisikülvi sügavust vähendades.

Elektriline dosaator toob kaasa ISOsiiniga ühilduva elektroonikaosa.

Aerosemi saab siis juhtida ja kontrollida suhteliselt lihtsa “Power Control”juhtpuldi, CCI-monitori või traktoril asuva ISO-siini terminali kaudu. Lisaks harjumuspärastele funktsioonidele nagu külvitiheduse muutmine, puhuri

Jaotuspea paikneb nüüd punkri taga. Reakaupa väetamiseks maisikülvil on ette nähtud vastav lisaseade.

Aerosemi, samuti PCS- ha IDS-süsteemide lihtsaim juhtseade Pöttingeri valikus kannab nime Power Control.

profi 10/2014

ja pöörete reguleerimine, hektariloendur jne. on monitoril saadaval ka täppiskülvi kontrolli ja juhtimise funktsioonid.

Kuid mida teeb IDS? Kõigepealt on Pöttinger ümbritsenud jaotuspea all asuva tõusutoru erilise kattega. Selles kattes viiakse seemned sisselülitatud tehnoraja korral õhuvoolu tagasi.

IDS-süsteemi puhul on kõigile seemnejuhtmetele paigaldatud siini kaudu juhitavad klapid. Seeläbi saab võimalikuks automaatne külvihulga vähendamine tehnoraja läbimise või ühe külvikupoole väljalülitamise korral, kuid mitte ainult. Saab vabalt programmeerida ja lülitada tehnoradade laiusi, rööpmeid, eri- ja topelt-tehnoradasid ning külvikupoolte lülitusi. GPS-liidese olemasolul saab võimalikuks isegi automaatne osalise laiuse või üksikridade lülitamine. Paindlikumalt vist enam ei lähe — selline süsteem peaks end kõige kiiremini ära tasuma üle kogu majandi kasutamisel.

Mis veel silma jäi?

Mugavaks väljalülitamiseks nihutatakse mööda siine doseerimissüsteemi alla kuullaagritega rullidel liikuv vann, millel on ka parkimisasend.

Soovi korral saab tellida segamisvõlli.

Labadega ratast saab tänu uuele vedruga fikseeritud äärikkinnitusele vahetada tööriistu kasutamata.

Topeltketastega seemendil on nüüd uus, vabalt liikuv Hardoxkraabits.

Kõik kolm punkri sektsiooni on varustatud reguleeritavate tühjenemisanduritega.

Nagu mehaanilisel Vitasem ADD-külvikul, toimub ka siin vasak- ja parempoolse külvisügavuse ning seemendisurve reguleerimine vastavate reguleerimiskruvide abil kaasasoleva võtmega. Pöttinger mõtleb aga ka seemendisurve hüdraulilise regulaatori peale.

Punkrist väljaspool asuv jaotuspea on

65

Tähtsamad andmed Pöttinger Aerosem 3002 ADD Töö-/transpordilaius

3,00 m

Teravilja mahutavus

1250 l

Maisi/väetiste mahutavus 850/400 l Vilja-/väetiseseemendid

ADD

topeltketastega ja surverulliga Maisiseemendi

ADD plus

jalasseemendi ja püüderull Seemendite reavahe

24/12,5 cm

Seemendussamm

25 cm

Suurim seemendusjõud

50 kg

Vähim õlitootlikkus

25 l/min

Mass

1 264 kg

Baashind käibemaksuta

20 777 €

PCS*

4 850 €

IDS 24**

2 688 €

* 4 rea jaoks koos väetamisseadmega; ** kõik 24 rida eraldi lülitatavad.

laadimisplatvormilt väga kergesti kättesaadav.

Astmed ja laadimisplatvorm on libisemiskindlad ja tervelt 42 cm laiused.

Abiks on ka käepidemed, soovi korral saab tellida lisaastme.

Kobesti asjus saate valida kaarjate üksikpiidega külvikobesti ja ebaühtlase pikkusega, kõverdatud topeltpiidega Perfekt-kobesti vahel.

Baasvarustuses maksab Aerosem 3002 ADD veidi alla 21 000 euro.

Neljarealine PCS-täppiskülvisüsteem koos väetisekülviseadmega lisab hinnale 4850 eurot. Ning kõigi 24 kanali lülitamise võimalusega IDSjaotuspea maksab ligi 2700 eurot.

Kokkuvõte: kolme meetri laiune Aerosem 3002 on Pöttingeri valikus moodne pneumaatiline rippkülvik, mis võlub mitmete kenade lahendustega.

Kuid nüüd on tootja astunud suure sammu edasi. PCS-varustuse olemasolul saab esmakordselt ühe masinaga külvata maisi tera täpsusega ning samal ajal toimetada külvirea väetamist. Ning IDS peaks kõige enam rõõmustama rendifirmasid, kelle kliendid vajavad kõige erinevamaid tehnoradade skeeme. www.profieesti.ee

Proovisõit

Proovisõidu ajal külvas Amazone ZA-TS 4200 Profis Hydro kiirusel 20 km/h hektarile 130 kg karbamiidi.

Väetiselaotur Amazone ZA-TS 4200 Profis Hydro

Lai ja kiire Firma Amazone ZA-seeria väetiselaoturitest ilmub mudeliga TS seitsmes põlvkond. See tähendab, et TS toetub usaldusväärsetele kogemustele, tuues samas palju uut varustusse.

U

uest TS-mudelist on Amazone tootevalikus praegu kaks varianti — väiksem, 3200 litrit mahutav ning suurem, 4200-liitrine laotur, mida profi ka proovis. Lisaks saate valida mehaanilise ja hüdraulilise jõuülekande vahel. Hüdroülekandega laotur saab liignime “Hydro” ja pakub töölaiuse jagamist kaheksaks segmendiks, mehaanilise ajamiga variant seevastu ainult kaheks — vasakule või paremale.

Vaadelgem kõigepealt ZA-TS tugevaid müügiargumente. Sõltuvalt väetise liigist võib töölaius ulatuda kuni 54 meetrini ning seda töökiirusel kuni 30 km/h, Amazone on ülekattetsoonid vastavalt optimeerinud. Uus laotussüsteem suudab minutis doseerida kuni 650 kg väetist, töötades 200-hertsise sagedusega. Need oma-

dused peaksid võimaldama tootlikkust kuni 50 ha/h ning seda suurima võimaliku laotustäpsusega. Laoturi katsetamiseks ja peenhäälestamiseks kasutas Amazone oma kõrgtehnoloogilist, just laoturite testimiseks ehitatud katsehalli.

Traktorile kinnitub laotur Cat III süsteemi abil, mis pole mingi ime, kui tähele panna, et masina raam suudab kanda 4500-kilogrammist kasulikku koormat. Konstruktsiooni iseärasuste tõttu sai Amazone ZA-TS ja traktori vahele 10 cm rohkem ruumi jätta masina raskuskeset seejuures tahapoole nihutamata. Seetõttu on ka laoturi paigaldamine suhteliselt mugav.

Alumiste aiste ühenduskohtade juures asuvad raputid. Lisaks kasutab laotur kaldumisandurit, mis tootja sõnul

peaks suutma külviku mistahes asendis kaaluseadmete vea kompenseerida. Suure töösageduse — 200 Hz — tõttu ei ole masina kalibreerimine vajalik. Terminalilt tuleb vaid sisestada soovitud külvinorm, süsteem võrdleb automaatselt soovitud normi tegelikuga ning reguleerib väetise hulka elektriliste doseersiibrite abil. Laoturi põhivarustusse kuulub ka kiirusest sõltuv doseeringu reguleerimine ISO-siinilt saadava kiirusesignaali abil. Väetise väljastamise andmed salvestatakse pidevalt ja automaatselt.

Operaator saab vajadusel külvihulka lihtsa klahvivajutusega suurendada või vähendada. Üsna uus on ZA-TS-laoturil ka 700 liitrit mahutav peapunker. See on stantsitud, mis annab tavaliste valmistusmeetodite ees eelise — puuduvad nur-

Mitmesuguste töölaiuste tarvis saab lihtsalt ühendada erinevaid külvilabasid — väga mugav lahendus.

Lühike äärekülvilaba (eespool) ja pikk normaallaba (tagapool) iseloomustavad TS-laotussüsteemi. Labade vahetamist saab toimetada traktorilt.

gad, keevisõmblused jmt. Seega on väetisel vähem võimalust punkrisse pidama jääda ja see liigub kergemini.

Punkri seinad on kaetud nelja värvikihiga.

Peapunkrile kinnitub väike või suur

pealisehitis, mis määrab ka laoturi kogumahu. Punkri ümber asub n.-n.

Safety Set — valgustusseadmed, porikaitsed, turvakaared ja muidugi mõlemast küljest ligipääsu võimaldavad astmelauad-käepidemed.

Järgmine tähtsam uuendus on TS roostevabast terasest valmistatud laotussüsteem. Varasemast tuttav tähekujulise tööorganiga segamissüsteem SBS (Soft Ballistic System) on nüüd saanud nimeks SBS Pro. Uudi-

pereautode ajakiri nüüd müügil!

Mida silmas pidada auto valimisel?

Kuidas valida turvaistet?

Mahukas pereauto 10 000 euroga?

165 pereautoks sobivat mudelit.

Eesti Autoostja usaldusväärseim teejuht

Proovisõit

Vedrustatud, kokkuklapitava seisutoe on Amazone nüüd alaliselt külvikuga ühendanud.

ZA-TS-väetisekülvikud on täiesti ISO-siini-võimelised, tootja pakub kolme erinevat juhtterminali.

ZA-TS-väetisekülviku põhivarustusse kuuluvad valgustid, porikaitsed, hüdrauliline punkriruloo, roostevaba kaitsetoru ning mõlemapoolsed trepid.

700 litrit mahutav peapunker valmistatakse sügavstantsimise teel. See välistab keevisõmblused ja nurgad ning tagab väetise ideaalse allalibisemise.

sena kasutab see nüüd elektriajamit, mis laseb segamisssüsteemi pöördeid sõltumatult reguleerida ning isegi välja lülitada. Vajadusel — klompide või võõrkehade ilmnemisel — lülitub segamissüsteem automaatselt tööle vastupidises suunas.

Samuti on elektriga käitatavad doseerimissiibrid. Vanade pikkuseandurite asemel kasutab Amazone siibrite avatuse määramiseks nüüd nurgaandureid. Esimeste kogemuste järgi töötavad need palju täpsemalt, sest kulunud laagrid ei tekita mõõtmisviga.

Mudelile TS konstrueeriti ka uued laotuskettad. Kokku on kasutusel kolm laba. Sisendlaba töötab kogu aja ning juhib külvatava väetise kas tavalise külvi labale või äärekülvilabale. N.-n.

Auto TS-süsteem võimaldab traktorijuhil kabiinist lahkumata valida normaalse ja äärekülvi vahel. Amazone ütleb ka, et uued kettad laotavad väga täpselt, nii et langeb ära vajadus mehaaniliste piirikute järele.

toimub elektriliselt, ja siingi on oodata käsitsiseatavat varianti. Ketaste pöörlemiskiirus jääb Amazone-tüüpiliselt vahemikku 720 kuni 900 p/min. Erinevalt varasematest mudelitest ei pea väetiseliigi või töölaiuse vahetamisel enam vahetama kettaid, vaid ainult üht kettasegmenti, mis teeb töö märksa mugavamaks. Saadaval on kaks segmenti — TS 2 töölaiustele 24 kuni 36 m ning TS 3 32 kuni 54 meetrile.

Laotur on täies ulatuses ISO-siiniga ühilduv. Tootja poolt pakub Amazone kolme juhtterminali, mis erinevad peamiselt kasutusmugavuse poolest — Amatron 3, CCI 100 ja Amapad. Kuid sõltumata sellest, missugust terminali kasutada, on kõik ZA-TS-laoturid “ GPS Switch ready “, mis tähendab, et koostöös GPS-vastuvõtjaga suudavad nad automaatselt muuta külvi laiust ning ette valmistada pöördeid.

Reguleerimine toimub elektrimootori abil, kuigi tulevikus peaks ilmuma ka odavam käsitsiseatav variant. Ketaste pöörlemiskiirust vähendatakse vastavalt laotusrežiimile. Laoturi kummalgi küljel saab äärekülvilaba käsitsi kolme asendisse seada sobitamaks seda nii hästi kui halvasti lendavate väetiseliikidega. Praktiline kogemus ütleb, et süsteem töötab hästi.

Sisendlaba asendi muutmisega saab mõjutada külvi ulatust ja jaotust. Seegi profi 10/2014

Veel üksikasju: Elektroonikaseadmed on hästi kaitstuna asetatud raamitorust väljatõmmatavale konsoolile.

Hüdrauliliselt käitatav ruloo sulgeb laoturi punkri tihedalt, seda saab ka keskasendis fikseerida vältimaks laadimisel väetise üle punkri esiserva paiskumist.

Väga mugav detail on kokkuklapitav soliidsete plastrullidega seisutugi.

TS-laotussüsteem on saadaval ka järelveetavatel laoturitel ZG-TS 5500 ja 8200.

68

Tähtsamad andmed Amazone ZA-TS 4200 Profis Hydro Töölaius

4 kuni 54 m

Punkri maht Ajam

4200 l

hüdrauliline, min. 70 l/min

Hüdrosüsteem

2 x dw, või 1 x dw ja 1 x LS

Kandevõime Haakesüsteem Raputussüsteem

4500 kg Cat III 2 raputit, 200 Hz

Osalaiusi

8

Töökiirus

kuni 30 km/h

Hind käibemaksuta

25 275 €

Kokkuvõte: Amazone on ripp-väetiselaoturit ZA-TS konstrueerides läbiproovitud komponente edasi arendanud, kuid ka uusi loonud. Tähtsaimateks uuendusteks võib lugeda uusi, integreeritud äärekülvilabadega kettaid ning sügavstantsitud punkrit.

Laotuskettad tagavad suure viskeulatuse ja parema ülekatte.

Valmistamisviisist tulenevalt on punker alumises osas väga sile — nurki, liiteid ega keevisõmblusi ei tasu otsida.

See tagab väetise takistamatu allapoole libisemise ja punkri täieliku tühjenemise. www.profieesti.ee

Traktorite test Claas, John Deere, Massey Ferguson, Valtra

Aktiivvedrustuste võrdlus „Z-Activ“, „HCS+“, „OptiRide plus“ või „AutoComfort“ — mis tähistustesse puutub, on tootjad fantaasia vabalt lendama lasknud. Meie soovisime aga teada, kuidas ülalnimetatud (pool-)aktiivsed vedrustussüsteemid end töös õigustavad.

Esitame võrdluse tulemused.

J

uba viis aastat tagasi viis profi Saksamaal läbi suure vedrustusmugavuse-võrdlustesti. Tollal oli n.-n. aktiivsete vedrustussüsteemide areng küll veel lapsekingades.

Ajad on nüüd muutunud. Claas pakub oma Axion 800-traktorile vedrustust “Z-Activ”, John Deere on 6R jaoks valmis saanud poolaktiivse kabiinivedrustuse “HCS+”, Massey Ferguson pakub “OptiRide Plus”-süsteemi seeriatele 7600 ja 8600 ning Valtra varustab soovi korral kabiinivedrustusega “AutoComfort” oma T-seeria traktoreid.

Kuid mida mõiste “aktiivvedrustus”

Testiosaliste sõidumugavuse määramiseks tehti palju põhjalikke mõõtmissõite ning anti praktilisi hinnanguid.

üldse tähendab? Erinevalt klassikalisest vedrustussüsteemist saab aktiivvedrustuse puhul töötingimustest sõltuvalt vedrude ja/või amortisaatorite töökarakteristikuid pidevalt muuta.

Kuidas see üksikasjades välja näeb, oleme allpool lahti kirjutanud iga traktori kohta eraldi.

Vedrustuste võimekuse võrdlemiseks tegime katsesõite (vt. “Kuidas mõõdeti”). Tulemused on ära toodud graafikutel. Lisaks hindasid igapäevaselt traktoritega tegelevad katsetajad sõidumugavust arvukatel testiringidel, nii

tühja kui koormatud traktoriga sõites.

Praktilise töö hinnangud leiate testi hinnete alt.

Kuid kõigepealt mõõtmistest. Vertikaalvõnkumiste (üles-alla) summutamisvõime näitab, kui hea on esisilla, kabiini ja istme vedrustuste koostöö.

Siin on lihtne märgata, kui tähtsat rolli mängib iste, mis kõigil traktoritel oli üpris sarnase ehitusega (vt. graafikut “Istme vertikaalvõnkumised“). Võnkumiste amplituudi vähendab üksnes iste 15 (Valtral) kuni 30 protsenti (Massey Fergusonil). Kuid sõidumugavuse

asjus on vähemalt sama oluline horisontaalsete võnkumiste vähendamine — nii külg- kui (esmajoones) pikisuunas. Sest võrreldes graafikuid “Kabiini horisontaalvõnkumised” ja “Istme horisontaalvõnkumised” on kerge näha, et iste võib võnkuda kabiinist tugevaminigi. Põhjus on lihtne — istmepadi asub kabiinipõrandast tunduvalt kõrgemal. Eks muutu ka purjelaevas õõtsumine seda vägevamaks, mida kõrgemalle masti otsa ronite.

Kõige vähem “noogutab” Massey Ferguson 7600, järgnevad John Deere 6R ja Claas Axion 850. Valtra saab selles pingereas viimase koha mitmel põhju-

Testitulemuste võrdlus Nii hindab profi sõidumugavust praktikas

Claas Axion 800

John Deere 6R

MF 7600

Valtra Tseeria

Koormata traktor Täis haagisega traktor Haakeseadmega traktor Hinnang:

= väga hea;

/ = hea;

/

= keskmine;

sel. Kõigepealt on ta testitud traktoritest kõige väiksem ja kergem. Teiseks toetus täislaaditud kallurhaagis traktorile 3,8-tonnise jõuga, mis on rohkem kui Valtra Pitonfix-haakeseadmele lubab. Seepärast hakkasid ka vedrusta-

= alla keskmise;

/

= pudulik

tud esisild ja kabiinivedrustus teineteisele vastassuunas “kiikuma”.

Suure huviga ootasime loomulikult, kuidas praktilise töö kogemused mõõtmistulemustega kokku sobivad. Ja ennäe, mõnedest väikestest erinevustest hoo-

Tehniliste andmete võrdlus Tootja, mudel

Claas Axion 850

John Deere 6210R

MF 7620

Valtra T162

Telgede vahe

305 cm

280 cm

305 cm

281 cm

Mass Kaalujaotus ees/taga

9340 kg

8160 kg

8440 kg

7660 kg

Kabiinipõranda/istme kõrgus Esisilla vedrustus

43/57%

39/61%

45/55%

48/52%

154/207 cm

150/204 cm

153/209 cm

137/187 cm

hüdropneumaatiline

hüdropneumaatiline

hüdropneumaatiline

pneumaatiline

Vedrustussilindrite arv

1

2

1

2

Jäikusseadeid

1

3

1

1

Z-Activ spiraalvedrud/ amortisaatorid

HCS+ koonilised laagrid

OptiRide Plus kummipuhver

AutoComfort kummipuhver

2 õhkvedru integr. amortisaatoriga

2 silindrit lämmastikamortisaatoritega

2 silindrit lämmastikamortisaatoritega

2 õhkvedru integr. amortisaatoriga

Kabiini vedrustus ees taga Jäikusseaded Sitztyp Grammer

3

2 / Auto

astmeteta

astmeteta/Auto

MSG95 AL/741

MSG95 AL/741

MSG95 A/731

MSG95 A/731

Traktorite test

limata on katsetajate hinded väga heas korrelatsioonis mõõtmistulemustega.

Praktikutele tundus küll John Deere 6R pisut paremana ja Claas Axion 800 pisut halvemana kui mõõtmiste järgi võinuks otsustada.

Kuid sellelegi leidub seletus. Praktilise töö hinnangusse lisandub täiendavaid parameetreid, näiteks rooli käitumine. Pealegi on John Deere-i esivedrustuse töö hästi märgatav, Claasil ei tundu midagi juhtuvat. Lõpuks ei töötanud Axioni rippsüsteemi võnkesummuti korralikult, ja ripphaakeseadmega sõitmisel on see kergestimärgatav puudujääk.

Kokkuvõte: tänapäevastel esisilla-, kabiini- ja istmevedrustustel õnnestub vertikaalvõnkumised väga mugava tasemeni summutada. Raskem ülesanne on aga horisontaalvõnkumiste likvideerimine, eriti pikisuunas toimuvate.

Neid “noogutavaid” liikumisi ei suuda ka poolaktiivsed vedrustussüsteemid täielikult kõrvaldada, istmed aga võivad neid isegi võimendada. Tootjate ees seisab niisiis järgmine ülesanne – veelgi parandada esisilla, kabiini ja istme vedrustuse ning amortisaatorite koostööd.

Kuidas mõõdeti Test toimus Hollandi ettevõtte Animal Sciences Group (ASG) ning taimede ja keskkonna nõuandeorganisatsiooni PPO maadel Leylstadis.

Praktilised katsetajad tegid sõidumugavuse kindlaks määramiseks pikki tööpäevi, kergem ei olnud ka Huub Oude Vrielinkil firmast Ergolab Research (www.ergolabresearch. eu), kes viis läbi mõõtmised. Iga traktoriga tehti 16 sõitu kerge ja 16 sõitu raske juhiga halval betoonteel.

Kaheksa sõitu tehti täislaaditud Joskin-kallurhaagisega (28 tonni) ning 900-kilose ballastiga traktori ninas, kaheksa sõitu sama, kuid tühja haagisega. Praktilise töö hulka kuulus veel sõit 3,3-tonnise seadmega tagumisel rippsüsteemil ning 1800-kilose ninaballastiga. Kõik traktorid sõitsid ühesugustel tagarehvidel – Trelleborg 650/65 R 42 rõhuga 1,8 bar – ning nendega sobivatel, 1,5-baarise rõhuga esirehvidel.

profi 10/2014

Vertikaalvõnkumised istmel -60 -45 -30 -15 0

Kabiini võnkumiste protsentuaalne vähenemine tänu istmele m/s2

%

1,20

Keskmised vertikaalvõnkumise (üles-alla) istmel

1,00

Istme vertikaalsed (ülesalla) võnkumised on kõigil tootjatel kenasti kontrolli all.

Valged tulbad näitavad võnkumiste piirkonda, punased punktid aga seda, kui hästi iste summutab kabiini võnkumisi.

0,80 0,60 MF 7620

Claas Axion 850

John Deere 6210R

Valtra T162

0,40

Kabiini horisontaalvõnkumiste piirkonnad Võnkumised haagiseta

MF 7620

Keskväärtus Võnkumised täislastis haagisega

John Deere 6210R Claas Axion 850 Valtra T162 0,50

0,75

1,00

1,25

1,50

1,75

2,00

Kiirendus (m/s2)

Istme horisontaalvõnkumiste piirkonnad Võnkumised haagiseta

MF 7620

Keskväärtus Võnkumised täislastis haagisega

John Deere 6210R Claas Axion 850 Valtra T162 0,50

0,75

1,00

1,25

1,50

1,75

2,00

2,25

2,50

Kiirendus (m/s2) Mõlemad graafikud näitavad horisontaalvõnkumisi (ette-taha) nii kabiini põrandal (ülal) kui istmepadjal (all). Traktorid on järjestatud võnkumiste keskväärtuste järgi (punased punktid).

Mida kaugemal mingi traktori roheline ja valge tulp teineteisest asuvad, seda suurem erinevus oli sõidumugavuses tühja traktori ja täislastis haagist vedava traktori vahel. Kahte graafikut võrreldes on kerge näha, et “noogutamisliigutused” kõrgel istmepadjal on ulatuslikumad kui madalamal asuval kabiinipõrandal.

72

www.profieesti.ee

/maale

FB

Ajakirja MAALE!

sügisnum ber NÜÜD M ÜÜGIL! Ja ajakir ja talvenu ba novem mber bri lõpus

müügil ju

• IGOR TARO: Maaelu võlud kaaluvad valud üles

Müügil k õigis Leh epunkti müügiko htades üle Eesti!

• Räämas maamajast sai lihtsate võtete abil hubane kodu • Larp hoiab igavesti noorena • Kuidas võidelda majavammiga ja palju muud huvitavat!

Telli www.aleht.ee või postkontoritest. Aastatellimus vaid 10 eurot!

t!

Traktorite test

Claas Axion 850: Z-Activ Claas on neljapunktivedrustust edasi arendanud ning tagumised amortisaatorid on nüüd aktiivselt reguleeritavad.

Külgvõnkumiste puhul andis vedrustus parima tulemuse, samas õõtsub kabiini põrand vertikaalsihis kõige enam. Viimase liikumise summutab iste aga peaaegu täielikult. Et ka praktilises töös vedrustusmugavuse eest kõrgeimat hinnet saada, peaks vedrustatud esisild veidi pehmemalt, rippsüsteemi võnkesummuti aga efektiivsemalt töötama.

Dana hüdropneumaatilise vedrustusega esisilla käik on ainult 9 cm. Kabiini neljapunktivedrustuse tagumistes punktides töötavad reguleeritavad amortisaatorid.

Kabiin

Iste

V

üles

üles 1,12

0.79

0.95 alla vasakule

1.12

0.74 alla vasakule

1.20

paremale 0.79

0.90

paremale 0.80

0.98

0.79

0.80

tagasi edasi

Õhkvedruga ühildatud amortisaator sisaldab n.-n. magnetoreoloogilst vedelikku, mille viskoossust saab magnetvälja abil sekundi murdosa jooksul muuta.

tagasi

0.96 0.82

1.09

Testis kõigub kabiin külgsuunas kõige vähem, vertikaalis aga kõige rohkem (punased punktid)...

edasi

1.28 1.08

1.60

...kuid iste suudab need liikumised peaaegu ideaalselt summutada.

Amortisaatorite jäikust saab kolmes astmes seada. Teel sõitmiseks sobib jäigem, põllule aga pehmem seadistus.

John Deere 6210R: HCS+ 6R esisilla vedrustuses töötavad lämmastikupadjad, mida saab tellida erinevate rõhkude – seega jäikusega. Hüdropneumaatiline kabiinivedrustus sisaldab sujuvalt reguleeritavat klappi, millega saab ühendada ring- ja kolvikambrid.

Mõõtmistest selgus, et kabiin kannatas kõige rohkem külgkõikumiste all, kuid iste aitas need suures osas neutraliseerida. Nii väikeste vertikaalvõnkumiste kui ka praktilise töö eest saab 6R aga parimad hinded, sest kogu traktori häälestus – kaasa arvatud roolisüsteem – on kooskõlaline ja juhisõbralik.

Esisilla vedrustuses kasutatakse erineva jäikusega lämmastikupatju. Kabiini esiosa toetub koonuslaagritele, tagaosa aga kahele hüdrosilindrile. Nende juures asuvad samuti lämmastikupadjad.

Kabiin

Iste

V

üles

üles 0.95

alla vasakule

0.75

0.95

1.12 0.87

paremale 0.79 tagasi edasi

Kabiinivedrustuse lämmastikupadjad on erinevalt eelpingestatud ning nende jäikust seatakse proportsionaalklapi abil.

0.90

1.09

Kabiin on hädas ainult külgsuunaliste võnkumistega...

profi 10/2014

1,20 0.88

paremale 0.80 tagasi

0.89 0.82

alla vasakule

0.74

edasi

0.98 1.30

1.08

1.60

… mida ka iste ainult osaliselt summutada suudab.

74

CommandCenter-juhtmonitoril saab valida nii esisilla- kui kabiinivedrustuse jäikust.

www.profieesti.ee

MF 7620 Dyna-VT: OptiRide Plus Firma Hydac „OptiRide plus“-kabiinivedrustus kasutab kabiiini tagaosas kaht lämmastik-vedrupatja ja sujuvalt reguleeritavat klappi ning on traktorijuhi poolt astmeteta reguleeritav. Firma Dana vedrustatud esisild on sama, mida kasutab Claas Axion, kuid märgatavalt pehmemaks häälestatud. Seeläbi sai Massey-Ferguson mitmeid väga häid mõõtmistulemusi, ja ka praktilise töö hinded — kui külgvõnkumised istmel ja sõiduomadused täiskoormaga välja arvata — olid head või väga head.

Dana hüdropneumaatilise vedrustusega sild on “ järelveereva” paigutusega. Kabiini esiserv toetub kummipuhvritele, tagaservas tegelevad kaks silindrit nii vedrustamise kui amortiseerimisega.

Kabiin

Kaitsepleki all asuvad hüdraulilise vedrustuse komponendid tellib Massey-Ferguson firmalt Hydac.

Iste

V

üles

üles 1.07

0.95 alla vasakule

edasi

1.12

0.74 alla vasakule

0.90

paremale 0.80

0.81

paremale 0.79 tagasi

0.74

tagasi

0.82 0.82

1.09

Kui vertikaalvõnkumine välja arvata, on tulemused väga head. Ning üles-alla õõtsumise ...

edasi

1.20 0.98 0.98

1.08 1.08

Alumise pöördnupu abil peaks kabiini vedrustust sujuvalt reguleerida saama. Tunda seda küll eriti ei ole.

1.60

… summutab iste väga hästi. Siin on küll probleemiks külgsuunalised võnkumised.

Valtra T162: AutoComfort Õhkvedrustusega esisilda reguleerida ei saa ja ka vedrustuse väljalülitamine käib poltidega fikseerimise abil. Erinevalt mehaanilise kabiinivedrustusega traktorist on sild siiski elektrooniliselt kontrollitav. Kabiinil on samuti õhkvedrustus, kus töötab kaks firma Sachs integreeritud, elektrooniliselt juhitavat CDC-amortisaatorit. Tühja traktori vedrustus töötab meeldivalt, koorma kasvades aga mugavus halveneb. Tõsi, maksimaalne koorem oli raskem kui Valtra poolt ette nähtud.

Esisild on õhkvedrustusega ja mitte-väljalülitatav. Kabiini jaoks kasutatakse samuti õhkvedrustust integreeritud amortisaatoritega.

Kabiin

Iste

üles

üles

V

1.07 0.95 alla vasakule

paremale 0.79 tagasi edasi

Õhkvedrudega on ühitatud amortisaator, mille jäikust saab kabiinist seada.

0.83 1.12 0.90 0.90 1.09

0.82

1.09

Kabiin kannatab testitutest kõige suuremate horisontaalvõngete all, mis...

profi 10/2014

0.74 alla vasakule

1.20 0.95

paremale0.80

0.98

tagasi edasi

1.60 1.08

1.60

… kanduvad istmele üle ja seal isegi veel võimenduvad.

75

Vasaku lülitiga saab valida kabiinivedrustuse töö reguleerimise automaat- ja käsitsirežiimi vahel. Viimasel juhul seatakse parempoolsest nupust jäikust.

www.profieesti.ee

rubriik Eesti suurtootja

Osaühing Estonia edulugu: ainult vigadest õpitakse!

Osaühing Estonia on üks väheseid, kohalike juhitud põllumajandusettevõtteid. Viljakaid maid on 10 000 hektarit, ettevõtte lautades annab piima 2200 EHF tõugu lüpsilehma ja teist sama palju noorkarja. Türi vallas ollakse suuruselt teine maksumaksja.

J

uhatuse esimees Ain Aasa ja juhatuse liige, Andrus Lund, soostusid profile kõnelema, kuidas on firmal õnnestunud ligi veerand sajandi jooksul edukalt ellu jääda ning profi 10/2014

püsida Eesti suurimate põllumajandustootjate esiviisikus.

“Mina olen pärit siitsamast, mõlemad vanemad töötasid Estonias. Kümneaastasest peale käisin kolhoosi põldudel kive

76

korjamas ja kõplamas. 1986 lõpetasin EPA agronoomina ja tulin Estoniasse tööle, kõigepealt põllubrigadiriks. Kui alustasin, töötas Estonias 800 inimest,” teeb Ain Aasa lühikese sissejuhatuse. www.profieesti.ee

Estonia OÜ

Estonia osaühingu juhatuse liige Andrus Lund ja esimees Ain Aasa on mõlemad “epakad”, saanud agronoomihariduse ajal, mil üks riigikord vahetus teisega. Mehed on jätkuvalt võitlusvormis, sest Estonia arendamine ei lõpe kunagi.

Andrus Lund tuli EPAst Estoniasse praktikale ja jäi siia. Estonia nõukogu esimees, Jaanus Marrandi, osaleb igapäevatöös vähem, temast kuuleb rohkem meedia vahendusel. Mees on tuntud profi 10/2014

oma otseütlemise ja sirgjoonelisusega.

“Veerand sajandi jooksul on Estonia tehniline baas palju muutunud. Masinate tootlus on suurenenud, arv vähenenud.

Vanas Estonias, kus oli poole vähem,

77

2500 ha põllumaad vilja all, oli 120 traktoristi, lisaks autojuhid. Nüüd oleme jõudnud 40 meheni ja 5000 hektari viljapõldudeni. Kokku töötab täna kogu kontsernis 156 inimest,” tõdeb Ain Aasa. www.profieesti.ee

Eesti suurtootja

Uue ajastu alusepanija, Estonia esimene, uus “välismaine” traktor Case IH. Töökorras tänagi.

Belarusi ajastu lõpu kuulutaja, traktor Case

andab s-traktor om Sinine Belaru . se tu är vä di peagi raritee

Pane maja ette nõukogude tehnika ja tundubki, et rändad ajas tagasi.

Kui paarikümne aasta eest koosnes Estonia masinapark peamiselt vene kombainidest ja traktoritest, siis täna on alles paarkümmend Belarus traktorit ja needki müüakse järk-järgult maha. Üheksakümnendate eel põldudel mürisenud 25 kombaini töö teevad täna ära viis kaasaegset viljalõikurit, samas on viljapõldude pindala kahekordistunud!

“Eks me ju vaimustusime uue iseseisvusaja alguses lääne masinaist, me ei olnud neid enne näinud ja üldine arvamus oli, et need on vägevad. Mäletamist mööda olid esimesed lääne masinad pruugitud Fordi traktorid. Esialgsed kogemused on siiski suhteliselt nigelad, tuli ette ka ostuga libastumisi. Õppisime oma vigadest ja edaspidi lähtusime masinapargi uuendamisel tegelikest vajadustest ja tootlikkusest. Alguse vaimustus oli muidugi suur ja kogemus puudus, see oli teine tasand,” kõneleb Andrus Lund.

1997.aasta tähistab uue masinaajastu algust Estonias. Siis soetati esimene uus traktor, 250 hobujõuline Case IH 7420 ja sellele järgi ka 8-meetrine, Vaderstadi

profi 10/2014

78

külvik. Punane tööloom on tänaseni rivis, töötunde on aastatega turjale kogunenud 25 000, uus külvik aga tõi kaasa olulise tööviljakuse tõusu. Enne seda olid kasutusel vene külvikud ja 3-meetrised Amazone külvikud, mis küll ise harisid, aga mille tootlus jäi Estonia jaoks väikeseks.

Masinate jõudluse kasv toob paraku kaasa inimtööjõu vajaduse vähenemise. Mis omakorda tähendab, et juht peab langetama raskeid otsuseid ja ulatama osale töömeestest koondamisteate: “Koondamine on raske, eriti väikeses kohas. Enamus minejatest on ju kooli-ja klassivennad,” tõdeb Ain. “See kõlab poliitiliselt ebakorrektselt, aga juhile oleks ju kõige lihtsam, kui kogu töö teeksidki ära ainult masinad.

Masinat saab parandada, inimestega on raskem. Siiski ei saa meie alal inimesteta hakkama, haritud töötajaid on väga vaja.

Oskused, mis tuleb omandada täna traktori- või kombainiroolis, on võrreldes aastatetagusega teistsugused. Arvutit kartev traktorist tööd teha ei saa.” www.profieesti.ee

Satelliidid ja jälgimisseadmed säästavad inimest ja aega.

Noortel epakatel jagus uue aastatuhande eel indu, et võtta ette julge laienemine. 1998.aastal osteti ära Sõrandu Farm OÜ ja paar aastat hiljem Kabala Agro. Sõrandule kuulusid Eesti vanimad põlispõllud, suurim neist 230-hektarine põllulahmakas. Uus ja suurem algus oli raske, ostetud põllumaid tuli hakata turgutama, sest neid oli haritud kehva tehnikaga ja valesti väetatud. See ost tõi kaasa nii masinate kui töötajate koormuse kasvu ja rea rahalisi tagasilööke.

“Elu on sundinud raskeid otsuseid tegema, aga see on terve suur lugu, mida ühe sõnaga ei saa ära rääkida,” kõneleb Ain. “Olime hädas, ei suutnud töödega õigeks ajaks valmis saada. See tähendas, et tööd oli rohkem ja vaja oli efektiivsemaid masinaid. Töötasime lääne masinatega 24/7, nende efektiivsuse tõstmiseks tuli juurde osta rohkelt lisavarustust.”

Aasa ja Lund kinnitavad üksmeelselt, et suure muutuse tõi satelliitide kasutuselevõtt: “Meie mahtude juures on oluline, et masinad töötaksid võimalikult väikese ülekattega. Silma järgi võib ülekatet tulla kuni pool meetrit, satelliidiga aga saab töötada 30 sentimeetri täpsusega! See tähendab, et töö on tootlikum ja säästlikum. Külvik külvab satelliidi signaali järgi, ostame 2 cm täpsusega signaali.

Satelliidiga saab töötada kottpimedas ja öösel, sest külvi äärt ei ole vaja jälgida, enne pidid vahtima markiire. Postid ja suured kivid on ainus, millele ei tohi vastu sõita.”

GPS seadmed võimaldavad planeerida vahetustega tööd ja töötada ka öösel.

Tööpäeva pikkus on Estonias viidud 20 tunnile, eesmärk on seda aega kärpida. Ülekatte täpsus vähendab seemne kadu, satelliidi järgi väetamine ja taimekaitse vähendab kulu ja on keskkonnasäästlikum. Kokkuhoid on märgatav.

Teine oluline tehniline uuendus on jälgimisseade, mille paigaldamisega Estonias tehti 6 aastat tagasi algust. See tõstab tööviljakust, sest võimaldab näha, kus masinad on ja mida parasjagu teevad ning planeerida nende tööd tulusamalt.

Kui keegi algul nuriseski, et jälgimisseade piirab inimõigusi, siis harjuti kiirelt teadmisega, et jälgitakse masinaid, mitte inimesi. profi 10/2014

Kokku töötab täna kogu kontsernis 156 inimest

Haritud ja kohuse­tundlik järelkasv on alati oodatud “Neid masinaid napsivendadele ei anna, peab olema haritud mees. Vähemalt keskharidus võiks olla, masinahuvist, algteadmistest ja arvutioskusest kõnelemata,” tõdeb Ain “Meil on Olustvere kooliga hea side, sealt tuleb meie järelkasv. On tulnud väga häid noori, Kui praktikale võtame, siis juba teame, kes milline on. Peamine, et ei karda pulte ja nuppe, mis tänapäeval põllumasinates on, ülejäänu on õpitav.

Tahtmine peab olema, kohusetunne peab olema, kella peab tundma! Kui öisesse vahetusse tulemata jääd, siis töö seisab.

Mitte ainult sinu vaid mitme inimese ja mitme masina töö. Üks tund tähendab 10 hektari kaotust. See on see, mida me endale kuidagi lubada ei saa.”

Estonia osaühingu peainsener on TPI haridusega, samuti kohalik. Mehaanikuid on 2, rohkem polegi vaja, sest suured hooldused ostetakse sisse. Liising-

79

masinate puhul ostetakse kogu hooldus sisse, garantii lõppedes tehakse väiksemad tööd ise, suuremad võetakse teenusena. Masinad on keerulised, sarnaselt sõiduautodele, otsitakse viga üles arvuti abil ja seda kohapeal teha ei saa.

“Nojah, kui lugeda ajalehti, siis jääb küll mulje, et Kalamajas brokolit näriva ökohipsteri järgmine loogiline samm on “tagasi juurte juurde” ja põldu pidama. No oletame, tuleb; kirjutab projekti, saab toetust; ostab nahkistmetega traktori. Kevadel külvab vilja maha, suvel on kolm kuud Facebookis kõva tegija ja siis sügisel alles saab teada, kas ilma oskusteta põldu harides vili tõusis ka või võib mulda lõigata,” nendib Andrus naerdes. “Kõik tundub nii lihtne seni, kuni saad aru, et teadmisteta ei ole põllul midagi teha. Sa pead olema valdkonna fänn, asjatundja, pidevalt end täiendama ja kõigele lisaks ka hea ärivaistuga. Sest põllumajandusettevõte on samasugune äri nagu iga teine. www.profieesti.ee

Eesti suurtootja

Iseliikuv mürgiprits Tecnoma saab põldudel kõvasti vatti.

New Holland D5 traktori taga on Claasi vaaluti.

Teleskooplaadur Caterpillar puhata ei saa – põhk, sõnnik, vili – kõik tuleb tõsta ja tassida.

Kaubamärgist olulisem on tõhusus ja vastupidavus Estonia osaühing on põllumajandusmasinaid müüvate ettevõtete jaoks teadagi võtmeklient. Sestap ei taha Ain Aasa ega Andrus Lund eraldi esile tõsta ühtegi kaubamärki. Tehnikat soetatakse mitte kaubamärgi- vaid vajaduspõhiselt. Määrab hind, garantiiaeg ja töökindlus. Nii suure ettevõtte puhul tuleb leida lahendus, kus kallist tehnikat on nii vähe kui võimalik, nii palju kui vajalik ja see on kogu aeg kasutuses, et kulud tasa teenida.

Kombaine on 5, 4 New Hollandit, 1 Claas, 200-350 hj traktoreid on 8, kuni 200 hj traktoreid 13.

Külvikuid on 3, väetisekülvikuid 2, randaale 2, silokombaine 2 ja üks iseliikuv, üks järelveetav mürgiprits.

Veoautosid on 5 ja neid on kavas juurde osta, et võtta traktoritelt transpordiprofi 10/2014

koormust vähemaks. Estonia majandi vahemaade juures – 15 km ühest otsast teise ja pikim vahe kahe punkti vahel 40 km – on mõistlik ja säästlikum, eelistada veoautosid traktoritele.

Suurtraktoreid on 2 ja need 450 hobujõulised, keskliigendiga Case IH ja New Holland on majandi masinapargi südameks. Need traktorid ei ole asendatavad – kui on katki, siis on katki. Nende dubleerimiseks ei ole võimekust, sest seisutund on kallis. Sama lugu on kolme niidukiga.

“Kui juhtub, et heinaajal läheb niiduk katki, peab peainsener ka öösel olema valmis välja tulema, sest niidukiga tuleb kohe midagi ette võtta. Oleme välja rehkendanud, et kui teeme silo, siis peab tulema tunnis 10 koormat. Kui niiduk on katki, siis seda ei asenda. Kaotame kva-

80

liteedis ja teeme silo vähem. Ja ei ole vahet, kas katki on silokombain või vaaluti, töö katkeb igal juhul. Siis käib rabelemine, et olukorda päästa,” selgitab Lund.

Väiksemate traktoritega on pisut lihtsam, olemas on teatud kombineerimisvõimalused. Sellegipoolest ei ole ükski neist üle, iga Estonia masinapargis olev masin on oma kohta väärt.

“Tehnoloogilised valikud on keerulised, õige otsuse langetamiseks peab tegema kõvasti kodutööd, et mitte eksida,” sõnab Andrus. “Kogu aeg mõtled, kuidas asju lahendada, et saaks parema tulemuse. Käime ja vaatame ka, kuidas teevad teised, omandame kogemusi, käime messidel. Ka Saksamaal näiteks, kust võtame mõtte ja viime ellu.”

“Ma ei ole analüütik, ei arvuta peensusteni kõike,” lisab Ain. “Pigem tekib selline www.profieesti.ee

200 hobujõuline 6. seeria John Deere traktor veab ja külvab vilja ning väetist.

Fendt 820 traktori taga on Jumbo käru. Käimas on silovedu.

hetk, lähen õhtul koju, tunnen, et viitsin ainult sellega tegeleda, rehkendada. See toimub õhtuvaikuses. Siis tulen, arutan juhatusega läbi. Hea idee tekib äkki.”

“Kui linnamees mõtleb kogu aeg naistest, siis meie masinatest,” viskab Andrus nalja.

Toetustega kaugele ei sõida Estonia valikud on tihti teistele oluliseks müügiargumendiks. Ka nimetab ettevõte, kust Estonia on ostnud, hea meelega seda teistele klientidele. Seetõttu rõhuvad estoonlased vajaduspõhisusele: “Kes oskab hästi kombineerida, võtab masinast maksimumi. Heal aastal unistad, kas osta sinine, punane või roheline või kollane traktor, aga praegu on ellujäämine olulisem,” lisab Andrus, viidates embargole Venemaaga. profi 10/2014

“Me ei ole ammu investeeringutoetusi saanud, ainus on pindalatoetus,” märgib Ain. “Enne oli näha, et nagu toetusvoor lahti läks, tõusid ka masinatel hinnad.

Nüüd on toetuse taotleja hakanud mõtlema, et äkki pole vaja kõige-kõigemat traktorit, ehk jätaks need nahkistmed seekord võtmata ja ostab vajaduspõhiselt. Talunik valib sobiva ja ostab kapitalirendiga välja ja ostetakse mitte kõige kallimaid masinaid. Eks müüjad peavad sellega arvestama.”

Estonias liisitakse masinad ja lepitakse kokku jääkväärtus. Arvestuse aluseks on prognoositav masina töötundide arv.

Näitena: vijalõikuse aega on aastas maksimaalselt kuni 60 päeva. Umbes 500 tundi aastas. Kombaini hind on ligikaudu 300 tuhat eurot. 2500 kombaini töötundi võrdub sõiduauto 300 000 km läbisõi-

81

duga. Heal vilja-aastal võib kokku lepitud töötundidest väheks jääda. Siis tuleb tunde juurde rentida ja see on kallis.

Traktor teeb aastas keskmiselt 2000 töötundi. Enamasti võetakse masin viieks aastaks liisingusse. Kuna töötunni hind on kallis, arvutataksegi välja täpne vajadus ja selle põhjal ka masina jääkväärtus, millest siis sõltuvad kuumaksed ja lisanduvad kulud. Väiksemate traktorite hinnad algavad 100 000 eurost ja küündivad suuremate puhul isegi 300 000-ni. See on mäng kõrgetele panustele.

“Põllumajandus on äri nagu iga teine. Äri on äri, riskid on meie riskid. Me peame suutma neid äririske hinnata. Suurim risk põllumehele on ilm, millest võib tuleneda ka kombaini töötundide valearvestus.

Aga saame igal juhul hakkama, “ on Ain optimistlik. www.profieesti.ee

Eesti suurtootja Traktor Fendt 828 veab taga kaheksahõlmalist atra. Sügiskünni ajal pole aega pikka juttu ajada.

Millest unistab põline põllumees?

“Ei, laieneda me enam ei taha, “ hüüatavad mõlemad mehed nagu ühest suust.

“Eks see ole elukogemus, mis teeb mõtlemisprotsessi järjest aeganõudvamaks enne uute riskide võtmist.”

Estonias majandatakse põhimõttel, et miski ei tohi kaduma minna. Sest mitte miski ei saa sündida mitte millestki. Ja vanad head võtted võivad täna mõjuda tõelise innovatsioonina. Näitena toob Ain külvikorra – vana tava, viieaastaste tsüklitena põllule puhkust anda ja mitte külvata kahel aastal järjest sama kultuuri, on taas levimas.

Lautadest tulev läga ehk vedel sõnnik läheb põllule väetiseks ja biogaasijaama.

See on Neljaenergiaga koos arendatav projekt, jaama võimsus on 1.2 mW, sellega köetakse kohalikku asulat, kooli, viljakuivatit. Jääk, mis jaamast üle jääb, läheb omakorda põllule: “Idee tuli sellest, et olime sõnnikumajandusega hullult hädas. Hoidlaid ei olnud — kuidas seda lägaprobleemi lahendada?

Ehitasime ise jaama, sakslaste tehnoloogial. Saime kampa elektrimehed Neljaenergiast. Tulu veel eriti ei ole, aga loodaks, et lähiaastatel toob jaam ka midagi sisse,” räägib Andrus. profi 10/2014

“Unistustest rääkida, siis need on elulised. Tahaks ökonoomsemalt toota. Tehnikavaldkond areneb meist sõltumatult edasi, tuleb püüda ajaga kaasas käia. Ei oska ju öelda, mis on viie aasta pärast.

Taktikaliselt ka ei ole õige unistusi välja käia, need ei lähe siis täide,” lisab Ain.

Estonias on veerand sajandi jooksul üle elatud mitu kriisi. Praegune embargo on põhjustanud piima-ja teraviljahinna languse. Mis tähendab, et 2015. aasta unistused ja investeeringud on ettenägelikult juba praegu nulli tõmmatud ja ettevõte keskendub püsimajäämisele. Tuleb mõelda, mida teha päevas toodetava poolesaja tonni piimaga ja 12 000 tonni teraviljaga, mida Estonia igal aastal müüb: “Kogemuse pealt võib öelda, et praegu on keerulised ajad. Ei oska ennustada, mis hakkab toimuma. Olen alati öelnud, et elus on hea üle elada pankrot, siis suudad kogemusest ka midagi õppida. Sestap oleme praegu astunud samme, et uut kriisi ennetada. Me isiklikult turge ei otsi, leiame piimatöötlejatega ühiselt lahendusi. Perpektiiv oleks endale väljamüük selgeks teha, omandada oskused ja teravilja ise turustama hakata, ” kõneleb Ain. “See, millest me järgmisel aastal elame, sellega täna tegelemegi. Järgmist aastat tuleb pangaga koos rahastada, et jõuaks oma asjad parlanksis hoida. Töö käib selle nimel, et asjad saaks korda. Ja kui ei, eks siis tuleb minna Kalamajja brokolit närima,” võtab Andrus jutu kokku.

Tekst Ylle Rajasaar, fotod Profi

82

www.profieesti.ee

Majandus

Vene turu sulgumine vähendab 7. augustil kehtestas Venemaa üleöö kaubanduspiirangud import-toidukaupadele, mille rahaline väärtus oli kokku 7,3 miljardit eurot. Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel oli Euroopa Liidu 28 liikmesriigi toidukaupade eksport 2013. aastal kokku 123,3 miljardit eurot. Sellest läks Venemaale 12 miljardi euro väärtuses kaupu, mis moodustab 10% kogu toidukaupade ekspordist.

T

oimunud sündmused mõjutavad Eestis toodetavatest toiduainetest rahaliselt enim just piimatoodete valdkonda.

Vene em­bar­go alla sattus hinnanguliselt aastamahus 130 miljoni euro eest piima ja piimatooteid – eksport otse Venemaale 50 miljonit, eksport Leedu kaudu 50-60 miljonit, Läti kaudu 25 miljonit. Kogu toidu eksport Eestist otse Venemaale oli 2013. aastal 250 miljonit eurot.

Piima hinna langus algas kevadel, põhjuseks ületootmine Enne Venemaa sanktsioonide infot levis arvamus, et kevadel alanud toorpiima hinnalangus on tingitud piima ületootmisest ja Hiina oodatust väiksemast ostumahust. Ka Ukrainas toimuv sõjategevus ning sellega kaasnev ebastabiilsus tegi kauplejaid ettevaatlikuks ja suuri

laovarusid ei soetatud. Sügisel oodati taas hindade kerget tõusu, tasemele 330-340 eurot tonnist. Ootamatu Venemaa embargo tõi kaasa aga suuremahulise ja järsu turu kadumise, tekitades suures koguses ülejääki ning finantsturgudel toorainetega spekuleerijatel kiiret müügisoovi. Tulemuseks oli täiendav toorpiima hinna kiire kukkumine alla omahinna. Selline madal hind võib kesta 3-4 kuud, kuniks turud mängitakse ringi ja Euroopa Liidu sekkumiskokkuostu mehhanism kõrvaldab turult üleliigse toodangu. Tavapäraselt teevad sügiseti suuremaid oste ka Hiina ja Alžeeria.

Pikemas perspektiivis kui 6 kuud ootame hindade taastumist vähemalt 300 eurole tonnist – seda põhjusel, et Venemaa ei suuda vajalikke toiduaineid 40% ulatuses ise toota. Kusagil ei teki lihtsalt juurde nii suurt kogust, millega saaks asendada embargo alla sattunud kauba. Maailm toimib nagu „ühendatud anumad“, kui kuskilt liigub kaubakogus ära, siis tuleb

Maailmas uusi turge otsiva toodangu kogus

Uusi turge otsiv kaubakogus (tuh. tonni)

Uusi turge otsiva kauba osakaal kogu maailma antud kaubagrupi ekspordist (%)

s.h. ELi uusi turge otsiva kauba kogus (tuh. tonni)

s.h. Eesti uusi turge otsiva kauba kogus (tuh. tonni)

Keelatud Eesti toodete ekspordi rahaline väärtus 2013 aastal (mln. eurod)

67

1

65

8,3

14,5

260

10,7

257

8,0

27,2

Või

50

5,8

35

0

0

Veiseliha

62

0,6

33

0

0

Sealiha

463

6,5

370

1,3

3,8

Linnuliha

348

2,9

74

0

0

Kala

454

1,3

111

35,3

15,0

Piim ja koor Juust

Allikas: Eesti Konjunktuuri Instituut

profi 10/2014

84

see asemele sealt, kus kaupa on üle. Hinnad saavad pikemaks perioodiks langeda vaid juhul, kui reaalne tarbimine väheneb.

Teraviljakasvatajate käibed on sarnased eelmise aastaga Põllumajandusministeeriumi info põhjal prognoositakse Eestis tänavuseks teraviljasaagiks rekordilised 1,2 miljonit tonni, mida on 22 protsenti enam kui mullu. Keskmine teraviljasaagikus on tänavu 3,7 tonni hektari kohta, mis on samuti Eesti kõigi aegade parim number.

Prognoosi kohaselt koristati 449 811 tonni otra, 339 805 tonni talinisu, 255 897 tonni suvinisu, 66 997 tonni kaera ning 48 012 tonni rukist. Väga head saagid on ka teistes riikides, mille tõttu kokkuostuhinnad jätkuvalt langevad ja hind on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga keskmiselt 15% madalam. Rekordsaagid koos madalama hinnaga annavad tulemuseks eelmise aastaga sarnase müügikäibe. Kuuldavasti on ka neid teraviljakasvatajaid, kelle saagid olid keskmised, madal hind tähendab neile aga kahjumit. Kokkuvõtvalt võib öelda, et teraviljakasvatajad on piimatootjatega võrreldes paremas seisus, kuid kevadel kulutusi tehes arvestati ju kasvavatevõi vähemalt eelmise aasta müügihindadega.

Sealiha tootjaid ohustab Aafrika seakatk ja turge pingestab Venemaa embargo Seakatku teemasse võiks suhtuda paanikata. Naabrite juures on taud liikunud juba kauem kui aasta ja on selge, et nende territooriumil pole see tähendanud sigade sajaprotsendilist hukkumist.

Eestis kasvatatakse 358 000 siga, farmid asuvad üle Eesti ja tõenäosus, et kõik taudi läbi tootmise lõpetavad, on väike. Kindlasti püsib oht, et osasse Eesti farmidest võib katk ka jõuda ning nendega on siis lugu kehv. Piisava omakapitali puudumisel ei saa välistada ka www.profieesti.ee

põllumeeste tulusid

Kõige enam mõjutas Venemaa embargo meie piimatootjaid. Usutavasti hakkab aga piima kokkuostuhind peatselt taas tõusma.

pankrotte. Taudi korral maksab riik hukatud sead kinni, kuid ei hüvita muid kulusid. See tähendab, et tootmistsükli katkemisega seonduvad kulud ja probleemid peab tootja omal jõul lahendama.

Kindlasti on soovitav maandada riske kariloomi kindlustades. Meile teadaolevalt on ka Eestis üks kindlustusselts, kes on nõus seakatkust tulenevaid riske kindlustama.

Positiivselt poolelt on sealiha hinnad püsinud ja söödahinnad langenud. See lubab efektiivselt majandavates farmides ka kasumit teenida. Venemaa embargo avaldab sealiha turule samuti olulist mõju, kuid hetkel pole see võrreldav piimaturul toimuvaga.

Madalate hindade periood vähendab investeerimisvõimet Nagu näitas 2008. aasta, siis sellised madalad hinnad peatavad esmalt sektoris põhivara investeeringud. Põllumaade hinnaralli ilmselt peatub ja tehnika liisiprofi 10/2014

Piima kokkuostuhind 2004 aasta tasemel Eesti tööstuste poolt kokku ostetava piima hind, aasta keskmised senti/kg 2011

2014 37 jaanjuuli

32

30 2008

25 2004

25 senti

2009

2014 sept 21

Allikas: Statistikaamet, Eesti Piimaliit

Eksporditava piima hind on hetkel 20-22 senti liiter

mine väheneb. Põllumeeste tähelepanu liigub kuludele, napib ka omafinantseeringuks vajalikke vahendeid. Samas avanevad jälle PRIA toetuste meetmed, mis päästab tehnikamüüjaid halvimast.

Teiseks on vaja põllumeestel olemasolevatele krediidilepingutele taotleda mak-

85

sepuhkusi ja leida vajalikud käibekrediidid. Swedbank on oma klientidel soovitanud need teemad läbi rääkida veel enne, kui reaalne likviidsuskriis kätte jõuab. Õnneks erineb olukord 2008. aastast oluliselt, sest parasjagu pole meil finantskriisi ning tekkivate „aukude“ silumiseks saab kasutada nii maksepuhkuseid kui ka võtta pangast lühiajalist laenu. Tähtis on, et põllumees oleks oma rahavajaduse läbi arvutanud ja rahavoogude tabelis läbi mänginud ka plaani B, ehk kuidas tullakse toime siis, kui hinnad jäävad pikemaks perioodiks madalaks.

Toiduainete tarbimine pikas perspektiivis on jätkuvalt suurenemas ja seega hinnad liiguvad tagasi normaalsetele tasemetele. Miks? Sest toiduainete tootmise lõpetamist ei saa ühiskond endale lubada ja tööstused ning kaupmehed vajavad jätkuvalt samades mahtudes toodangut.

Meelis Annus, Swedbanki põllumajandussektori juht

www.profieesti.ee

Eesti talu

Ingli talu Ida-Virumaal: vähem unistamist, rohkem tegutsemist! Üsna Ida-Virumaa lääneserval, mõnisada meetrit Purtse vasall-linnusest, laiuvad Ingli talu maad, laudad ja masinapark.

Tänavustel Eesti Talupäevadel võitis Ingli tootmistalude seas väärika, teise koha.

Eriliselt märgiti ära tootmise innovaatilisus ning traditsioonide hoidmine.

1992.

loodud Ingli talu, mis on oma nime saanud pere noorima tütre järgi, peavad Kunnar ja Reet Kuusmik koos poja Heiki Kuusmikuga. Tehnoloogilist ja keskkonnasäästlikku innovatsiooni leiab Ingli juures pea igal sammul: Euroopa Liidu rahadega valmis 2 aastat tagasi kaasaegne robotlaut, kaasaegne masinapark on profi 10/2014

koostatud, täpselt tootmise vajadusi arvestades ning tootmisprotsess on optimeeritud nii, et mitte üks kõrs ega sõnnikukribal raisku ei läheks.

Profi käis Ingli talu tegemisi lähemalt uudistamas ning tegi pikemalt juttu Kunnar ja Heiki Kuusmikuga. Oktoobri-ilm pakkus päikest ja värve ning lugu ise

86

võiks inspireerida haritud ja ettevõtlike noori oma väiketootmisega alustama.

Olude sunnil iseseisvaks Kunnar Kuusma on pärit Purtsest ning peale armeeteenistust tuli tagasi kodukohta, leidis siit naise ja töökoha. Aaswww.profieesti.ee

Ingli talu peremehed Kunnar ja Heikki Kuusmik ei tee ühtegi otsust ilma põhjalikult läbi kaalumata. Värskeim investeering on uus John Deere`kombain.

Ingli talu

takümneid töötas Kunnar Lüganuse kolhoosis autojuhina, ühistootmise lõpuaastatel oli tema hooleks metsa väljavedu. Koos Kunnari vanematega kasvatasid noored kolhoositöö kõrvalt pulle, et pisutki lisaraha teenida: “Eks see oli üksjagu suur ettevõtmine, suvel olid loomad siinkandis heinamaal, talveks tuli nad veoauto kastis Lüganusele profi 10/2014

lauta transportida,” meenutab Kunnar.

Kui Lüganuse kolhoos 1992. aastal lagunes, oli mõtlemise koht- kuidas edasi?

1975. aastal ostis Kunnari abikaasa Reeda isa Purtsesse väikese Oru talu.

Kui läks erastamiseks, oli võimalus Orule osta juurde 50 hektarit maad, lisaks soetati eraldi veel 50 hektarit omanikuta põllumaad.

87

Alguses tegutseti FIEna, alles 1995. aastal loodi Ingli talu. Esimeseks ettevõtmiseks oli lauda ehitus, kus siis esimesed viis lehma hilisemale tõukarjale aluse panid. Täna kasutab Ingli talu 550 hektarit põllumaad, millest 350 on teravilja, 200 rohumaa all.

Poeg Heiki, kes täna peamiselt teraviljakasvatuse eest vastutab, mäletab, et niiwww.profieesti.ee

Eesti talu

pea, kui lapsed kaela kandma hakkasid, tuli tööle käed külge lüüa: “Austan oma vanemate töökust, üsna loogiline, et läksin põllumajandusülikooli agronoomiks õppima ja tulin siia tagasi, et talus abiks olla ja kunagi üle võtta.”

Robot — seda rutii­ni lehmad armastavad!

Pereettevõte loeb oma alguseks 1992. aastat. 2012. aastal tähistati kahekümnendat tegevusaastat ja seda tähistati suurejooneliselt: valmis robotlaut, talu ajaloo jooksul neljas; seni moodsaim: “Robotlaut on suhteliselt tavaline tänases päevas, siinkandiski on 2 lauta. Eks neid võiks rohkemgi olla, see on nagu öö ja päev, ka loomade jaoks, kas elada lihtsalt laudas või robotlaudas, kus toimib vabapidamine ja lüpsikorrad käivad vastavalt vajadusele, mitte kaks korda päevas nagu vanasti,” selgitab Heiki.

Kunnar lisab muiates: “No niipalju on robotlaudal eeliseid, et kui pea valutab ja kehv on olla, siis ma ei pea siia tulema.

Kui ei ole ühtegi inimest panna, toimetab robot mingi aeg üksinda ära ka. Pidevalt mitte, inimese käsi peab ikka üle käima.

Aga lüpsiga saab masin üksi hakkama.

Maal jääb tööjõudu koguaeg vähemaks, noored ei tule lauda ligigi, siit ei leia kedagi- robotiga majandad end ära.

Tavalise laudaga oleksime ammu uksed kinni pannud, robotiga tuleb pank järgi ja taganeda pole kuskile.”

Heiki selgitab, et robotlaut suurendab väljalüpsi: “Keskmiselt tõstis robot meil lehma kohta toodangut kaks tonni, vana laudaga võrreldes. Torusselüps ja lõas pidamine tekitab lõpuks lehmades ikkagi stressi. Aga robotlaudas saad sa igale lehmale eraldi läheneda, anda jõusööta vastavalt sellele, kuidas lehm piima annab. Robotis võib lehm käia 3-4 korda ööpäevas, juba sealt tuleb lisapiim.

Robot ei eksi lehma tühjakslüpsmisel ja annab kasuliku infot udara tervise kohta.

Kokkuvõttes on see udarale parem ja lehma tervisele tervikuna kasulikum.”

Meie vestluse ajal on kümmekond lehma end roboti juurde järjekorda võtnud ja kannatamatumad püüavad teisi ettepoole trügida. Selgub, et selline pilt on üsna tavapärane: “Kui saame lauda täisvõimsusel tööle, siis on see järjekorraprofi 10/2014

Jõusööt ja teraviljasegu antakse robotlaudas automaatselt loomadele ette.

Lehmad ootavad kannatlikult oma lüpsijärjekorda.

tamine üsna tavapärane nähe. Üldiselt armastavad lehmad rutiini, eks nad tunnevad ise, kui udar pakitama hakkab ja tulevad siis robotisse. Teisalt on see nende jaoks ka hea motivatsioon- tulles robotisse, saab lehm jõusööta, mis on nagu maiustus,” seletab Heiki.

Ingli talu EHF tõukarjas on loomi kokku 190, lüpsilehmi 78 ja toimub pidev juurdekasv noorloomade arvelt. 2013. aastal pärjati Ingli Ida-Viru parima piimakarja omaniku tiitliga, aastane väljalüps on üle 10 000 kilogrammi. Vanas ja uues laudas kokku töötab 3 talitajat. Nende ülesandeks on asemed ja robotid puhastada, poegijad lehmad eraldi hooldada.”

Lüpsiroboti andmed kuvatakse suurele ekraanile, kust neid saab jälgida.

88

Lehmad on robotlaudas vabapidamisel ja tänu sellele ka õnnelikud.

www.profieesti.ee

Traktoritele on pidevalt rakendust nii põllul kui laudas.

Masinapargis möödalaske lubada ei saa Ingli talu masinapark ei ole kuigi suur, selle koostamise eest vastutavad isa ja poeg ühiselt: “Otsus sünnib vastavalt vajadusele ja võimalusele. Oleme mõlemad ise palju masina peal, see tähendab, et kvaliteetne tehnika on tähtis. Oma töörõõm maksab ka midagi- et on uus, hea tehnika ja teed tööd õigel ajal, mitte ei lapi masinat,” sõnab Heiki.

“No ja katki läheb tehnika ikka siis, kui ta tööd teeb,” jätkab Kunnar. “Talvel on kombain terve, suvel kui vaja minna, läheb ta katki. Teatud tehnikaga võib olla suuri tagasilööke, see peab olema ideaalses korras! Tuleb õigel ajal hooldada, sest päeva ei ole kaotada. Reeglina kutsume vastava firma hooldusmeeskonna kohale ja lihtsamaid korralisi hooldusi teeme ise.”

Ingli talu masinapargis on 4 traktorit: 3 Valtrat, 1 Massey Ferguson. Üleliigset võimsust taga aetud ei ole, ka haakeriistad on valitud nii, et sobiksid kõige väiksemale traktorile. Määravaks on ökonoomsus. Traktorid on 1 170 hj, 1 125 hj ja 2 frontaallaaduritega traktorit 105 hj.

“Esimene Valtra traktor sai 2004. aastal ostetud ja sealt edasi oleme margile truuks jäänud. Hädasid ei ole, usaldusväärne pill, vanem traktor on teinud üle 9000 töötunni. 10 aastat on vastu pidanud ja käib teine samapalju veel,” loodab Kunnar.

Tänavu vahetati Ingli talus välja kombain, vana oli piisavalt tööd teinud ja et koristuspindala on kasvanud, ei riskitud lõikust enam vana kombainiga ette

Kuna viljalõikuse ajal on Eestis enamasti kuum suvi, peab kombainil olema kliimaseade. Oluline on kabiini müratase- masina häält peab kuulma, aga mõõdukalt: “Sa pead kuulma, mis ta teeb, kui tuleb võõras hääl, siis leiad vea kõrva järgi üles,” räägib Heiki.

Uus kombain valiti peaasjalikult juhi töömugavust arvestades.

Vanas laudas peab lehmadele heina veel traktoriga ette vedama.

võtta: “ Vana kombaini müüsime maha.

Põllumasinatel on üsna hea järelturg, väiksemad tootjad võtavad hea meelega kasutatud tehnikat,” kirjeldab Heiki.

“Uue kombaini valikul loeb töökoha mugavus. Olen ise kombaini peal, päevad on pikad, mugavuse arvelt pole mõistlik kokku hoida. On päevi, kus lähed kell 12 öösel koju, paned silma kinni ja näed ikka viljalõikust edasi,” selgitab Heiki valikukriteeriume.

Kombain on keeruline mehhanism, seetõttu on oluline, et masinat saaks võimalikult palju kabiinist seadistada, ka sõidu ajal. Iga seismajätt ja kabiinist väljaminek selleks, et midagi sättida, kulutab kulla hinnaga tööaega.

Mitte vähem oluline on vaade masinast: lõikemehhanism peab jääma vaatevälja. Seega on oluline isteasendi kõrgus ja kuju, mis ei tohiks istujat väsitada.

Oluliselt parandavad tööviljakust GPS Autotrack seade, iserooliv süsteem, mis keerab kombaini põllu otsas ringi ja sõidab teise otsa tagasi ja heedri automaatika: “Valisin lõpuks John Deere W540 ühe trumliga kombaini. Võtsin kõigepealt hinnaklassi, siis oma vajadused. Tegin nimekirja erinevatest masinatest, kõrvutasin tabelis peksupindala, mootori võimsust, sõelte ja puistajate pindala, jne. — seal on kümneid asju, mida võrrelda. Lõpuks valisin kuldse kesktee, kuna kombain tuli toetuseta osta. Näitajad sobisid, hind sobis. Ega enne ei tea kui oled tööd teinud ja proovinud. Võtsin viieks aastaks liisingusse. Väiketalul piiranguid kasutuse osas ei ole, me ei kasuta nagunii kogu kombaini võimsust ära.”

Kunnar lisab: “No kõik oleneb ju ilmastkas saad hommikul vara lõikama või ei saa. Kui ilmateade lubab vihma, siis on hullumaja. Siis pead lõikama nii palju kui jaksad. Üldiselt on meie ilmaennustajad tublid, kolm päeva ette suudavad õigesti ennustada.”

Järelveetavad riistad on valmis uue hooaja ja traktori tulekuks.

profi 10/2014

89

www.profieesti.ee

Eesti talu

Tulevik on uudsete ja tõhusate lahenduste päralt Ingli talu teraviljatoodang küündib pooleteise tuhande tonnini aastas, kultuuride planeerimisel lähtutakse põllu iseloomust- on liivast, on savikat mulda, kivikarjääri. Oder, nisu, raps, rüps, rukis, kaer- kõik on Ingli põldudel esindatud, aga vastavalt külvikorrale ja põllu iseloomule.

Innovaatilistest tehnikatest on kasutusele võetud minimeeritud harimise ja künnipõhise harimise kõrval ka otsekülv. Alates 2006. aastast on, külvikorrast lähtuvalt, põldudele, kuhu saab otse külvata, seda ka tehtud. Kombikülvik viib põllukamarasse koos nii väetise kui tera, külvata saab otse koristatud põllule.

Heiki selgitab: “Mina kasutan kombikülvikut, sest nii on üks töö ja kaks asja.

Paned seemne mulda ja paned ka väetise. Muidugi võib väetisekülvikuga väetise ka ette panna, aga mulle sobib kombikülvik paremini. Arvan ka, et väetis on seal kohe korralikult paigutatud, tera ja taimejuurte ligidale, kasvavale taimele kohe kättesaadav.”

“Tahame asju teha optimeeritumalt.

Lägaveoks oleks vaja võimsamat lägapütti ja ette ka võimsamat traktorit. Kiirust, tootlikkust on vaja. Plaanin läga otse rohukamarasse “külvata”, selleks peab olema võimsam traktor,” arvab Heiki.

“Kui augusilo peale minna, kogukärude peale, siis on vaja võimsamaid masinaid.

Ruloon on suhteliselt kallis ja tööjõumahukas; ka tehnikamahukas, aga seda oleks vaja. Plussiks on mugavus ja operatiivsus, millega rulooni toota saab,” ütleb Kunnar

Aja ja ressursi optimeerimisel on lähitulevik GPS seadmed ja rakendused.

Ingli talu taimekaitsepritsil on GPS juba peal, ka väetisekülvikule saab seadme lisada. Teraviljakülviks on vaja peenemaid GPS rakendusi, see on siin talus tulevikuteema.

Heiki lisab: “ GPS seadme ülesanne on taimekaitsepritsil vältida ülekatet- nii taimekaitse kui väetis on kallis ja tegevus keskkonnatundlik. Tuleb sõita õiges järjes, et ei raiskaks ei preparaati ega oma tööaega. GPSiga saab vahendit ühtlaselt laotada.”

Ülikoolita saab hakkama, hariduseta mitte.

“Saab hakkama ka ülikoolita, aga siis tuleb maksta palju kooliraha. See ei ole nii lihtne, isegi agronoomiharidusega teed igal aastal mingi “eksami” läbi- preparaate, väetisi, seemneid tuleb turule pidevalt juurde; pead valima, mis sobib

sinu tehnikale, siia piirkonda. Samas on kõik kallis, pead arvestama, mis on efektiivne. Haridus annab algteadmised, põhja, kust alustada,” ütleb Heiki.

Tööjõupuudus kollitab ka Ingli talu.

Kunnar tõdeb, et veel kümmekond aastat tagasi oli neid, kes lüpsjaks tööle tulid, täna järjest vähem. Inimesed on mugavad, tahaksid saada kaht eesti keskmist palka ja sealjuures võimalikult vähe töötada. Masinist tahaks keerata lihtsalt rooli, hangu ta ei tunnista ja käsi õliseks ei tee- selleks on justkui keegi teine olemas. Mõnele ei sobi intensiivsed ja pikad tööpäevad, tahaks neljast koju pere juurde. Aga silo ja teravilja tootmise puhul on tihti tundide küsimus, kas saad tehtud või võid töö korstnasse kirjutada.

Ingli talus makstakse konkurentsivõimelist palka, aga tihtipeale jääb töölevõtt viinakuradi võimule alla. Nii ongi robotist laudas abi ja pangale garantii, et võlgu ei jääda: “Kas me päris välja sureme, ei tea, aga vananeme ju küll.

Inimesed lähevad maaelust järjest kaugemale, vanasti oli tavaline, et laps oli väikesest saati talutöödes kaelani sees, käed küljes. Suur osa töödest tehti käsitsi, keegi ei sundinud ju seda tegema, aga ikkagi oli inimesi põllumajanduses kümneid kordi rohkem kui nüüd. Ei ole ju füüsiliselt raske ega ole ka erilist sõnniku lõhna uues laudas, aga arvatakse et see on mustem töö ja haiseb ja ei tulda enam, ” mõtiskleb Kunnar.

Uus robotlaut valmis 2012. aastal ja ehitati valmis PRIA rahastu toel.

profi 10/2014

90

www.profieesti.ee

Ingli talu kontor asub uue robotlauda majandusruumes, on väike ja askeetlik. Aga ega rohkemat polegi vaja, sest isa ja poeg on ise enamasti niikuinii terved päevad masinate peal tööl.

Raha tuleb tänapäeval… pangast!

Heiki: “Isa, kust tuleb raha meile?”

Kunnar: “Mina olen Hansapangast saanud, ma ei tea, kust sina saanud oled,” viskab Kunnar nalja.

Heiki: “Üldiselt oleme oma tehnikaparki välja vahetanud PRIA toetustega. Oleme Sapardist 2004. aastast alates ära kasutanud kõik toetused, mida on antud. Ema kirjutab projektid, kasutame ka konsulentide abi. Uus robotlaut näiteks on 45% ulatuses PRIA rahadega ehitatud. Ega see lihtne ei ole, (ema) Reet pani rahavood paika, võtsime pangast laenu, ehitasime ja siis küsisime PRIAlt tagasi.”

Kui toetust ei saa, siis tuleb raha ise teenida ja vajalik tehnika ise osta. Nii väikese tootmise puhul tuleb see alati millegi muu arvelt: “Põllumajandus on nagu lõputu investeering, võid siia laduda kümneid tuhandeid, kogu aeg ehita ja osta- aga on võimalik hakkama saada! profi 10/2014

Kui põhiline tehnikapark on olemas, saad sellega teha 4-5 aastat tööd, ei pea välja vahetama kohe ja pead vastu,” on Kunnar optimistlik.

“Sel aastal laieneda ei saa, Euroopa Liit oma piimakvootidega on risti ees, aga järgmisest aastast võiks olla 100 lehma laudas. Seda olengi tahtnud, et kui saan siia 100 lehma sisse, elan sama hästi kui enne, kui ehitama hakkasin. Pangalaenud mind siis enam murelikuks ei tee.

Praegu ei tahagi toodangut tõsta, umbes 20 tonni iga kuu on juba praegu üle kvoodi. See lõbu tuleb põllumehel endal kinni maksta.”

Heiki lisab, et piima kokkuostuhind on langenud ning toodetele ei ole ka turgu.

Teravilja hind on madal, põllumehel on raske, investeeringuteks praegu ruumi praktiliselt ei jää: “Unistused on juba ju täitunud, 10 aastat tagasi ei osanud me robotlaudast või uuest kombainist unis-

91

tadagi. Lõpetasin kooli 2004, sel ajal oli see unistus, nüüd on see täitunud. Täna on uus kombain talus, uus laut. Kõik on olemas, tuleb pidada vastu maailmamajanduse väntsutustele ja poliitika tõmbetuultele. Ainus, mida osta ei saa, on hea ilm. Seega, peame lootma heale õnnele,” võtab Heiki jutu kokku.

Tekst Ylle Rajasaar Fotod Profi

www.profieesti.ee

Proovisõit

Toyota Hilux Invincible ja VW Amarok Canyon.

Tipud annavad endast parima Kas lihtsuse ja vastupidavuse etaloni Toyota Hiluxi tippversioon Invincible suudab vastu seista 42 aastat nooremale ja trendikamale VW Amarok Canyonile?

E

smapilgul üpris ebavõrdne vastandamine: Toyota Hilux alustas oma elu juba siis, kui äsjalahkunud Jaak Joala laulis veel koos Virmalistega Horoskoobi telesaates, VW profi 10/2014

Amarok aga alles üheksa aastat pärast seda, kui Eesti oli võitnud Eurovisiooni lauluvõistluse. Vanusevahet on neil kahel autol ligi kaks inimpõlve, ehk 42 aastat! Kuid nagu elus ikka, iga elatud

92

aasta on kuldaväärt kogemus ning nõnda polegi imestada, et pikapide seas on just Hilux muutunud üle kogu planeedi omamoodi etaloniks. Töökindluse ja lihtsuse sünonüümiks. www.profieesti.ee

Loomulikult teadis seda ka Volkswagen, kui ta 2010. aastal Amarokiga turule tuli.

Raske oli tal ühe haamrilöögiga purustada Hiluxi töökindluse liidri kuvandit, küll aga lüüa oma grupi trumpässa, profi 10/2014

parima juhitavuse ning sõidumugavusega. Ning loomulikult sooviga olla parem ka igas teises mõttes, sest vastasel juhul poleks ju üldse olnud tal mõtet turule tullagi. Kas VW sai ülesandega

93

hakkama? Kas töökindluse ja lihtsuse etaloniks kujunenud Hilux suudab oma Invincible erimudeliga pakkuda konkurentsi nutiajastul sündinud Amaroki tipp-erimile, Amarok Canyonile? www.profieesti.ee

Proovisõit

Sisemus

Amaroki veokasti põhi on rattakoobaste kohal 122 cm, muidu aga kuni 162 cm lai. Haakekonksu otsa lubab tootja haakida kuni 3200 kg piduritega haagise.

Autodesse sisse istudes on kohe selge, et Volkswagen pole oma klassikaliste trumpidega tõepoolest koonerdanud.

Kõik on käepärane, rool, juhiiste, käigukang, kõik istub nagu äsja õmmeldud rätsepa ülikond. Toyota on oma olemuselt sootuks lihtsakoelisem, kuid vastab omakorda Amarokile uhke puutetundliku ekraaniga, mille kaudu saab juhtida kogu pardal olevat infolustisüsteemi.

Seda saab muuhulgas ühendada ka internetti ning tänu sellele jookseb ekraanil pidevalt värske ilmaennustus!

Amarok aga ei jää võlgu ning pakub oma juhile reguleeritava kõrguse ja meeldiva külgtoega istmeid. Samuti suuremas ulatuses reguleeritavat rooliratast. Ka küljepeeglite vaatenurk on Amarokil laiem ning oht, et mõni auto pimenurka ära kaob või, et tagurdamisel jääb midagi olulist nägemata, on väiksem.

Kahjuks ei paku kumbki auto aga juhiistme seljatoele reguleeritavat nimmetuge, mis seljahädaga sohvrile oleks oluliseks leevenduseks.

Arusaadavalt ei saa kummagi puhul eeldada kabiini pehmet plastikut ja muud taolist, sest ärgem unustagem millest nood välimuselt stiilsed pikapid välja on kasvanud. Kuid mõned plusspunktid lähevad siin siiski Amarokile, sest on ju kvaliteetne siseviimistlus olnud Volkswageni üks kaubamärke läbi aegade. Ka panipaikadega ei saa kumbki uhkeldada, väikest kindalaegast kompenseerib Amarok kahe esiistme vahel ja armatuurlaual olevate panipaikadega.

Tagaistmel on mõlemas autos ruumi piisavalt, ehkki Amarok pakub pisut suuremat pearuumi ning võimalust istuda tagapingil ka viiekesi. Samuti mugavalt käeulatuses olev käepide, mis kehvemal maastikul sõites laseb tagaistujatel end mugavamalt tunda.

Sõit

Hiluxi veokast on veidi kitsam, rattakoobaste kohal 104 cm, mujal 151 cm lai. Piduritega haagise suurimaks lubatud massiks on 2800 kg.

profi 10/2014

94

Seda, et tagumiste lehtvedrudega pikapid on tühja veokastiga sõites jäigad, teab igaüks. Ei ole siingi mingeid erandeid.

Peale selle, et Amarok on jaganud oma vedrustussüswww.profieesti.ee

VW Amaroki juhikohta saab rohkem sättida, kui Hiluxil.

teemi kahte erinevasse kategooriasse: pehmemad vedrud, mis võimaldavad vedada kuni 952 kg kaaluvat koormat ning tugevdatud lehtvedrud kuni 1151 kg raskuse veose vedamiseks. Toyota on selles osas aga konkreetne: vedrustus on loodud selliseks, mis tõepoolest ka kestaks, mistahes koormaga sõites!

Mistõttu Amarok Canyoni puhul, mis oma stiililt ja loomuselt pole mõeldudki telliskivide vedamiseks, on tegemist pehmemate vedrudega. Ja mõistagi ei jää see ka juhil tähele panemata. Lisapunktid tulevad Amarokile veel vaiksema ja samas võimsama diiselmootori ning kaheksa-astmelise automaatkäigukasti eest. Samas, selline käigukast on selles segmendis küll kõva sõna, kuid Toyotal seevastu on pardal „vana kooli“ jaotuskast, ehk aeglusti. Tänu millele võib öelda, et temal on selgelt fikseeritavaid käike kokku lausa kümme!

Juhitavuselt on 42 aastat Hiluxist noorem Amarok muidugi oma klassi liider ning siin ei ole midagi vaielda. Mis aga ei tähenda seda, et Toyotat kehvaks peaks pidama. Pigem on küsimus harjumises ning pärast mõndakümmet kilomeetrit tunned end selle roolis nagu kala vees. Ja meelde tulevad ajad, mil 1990ndate alguses sai 1987. aastast pärit Hiluxiga sõita Tallinna-Tartu maanteel Žigulidest mööda nagu postist. Ja kui vaja, siis käia sutsti Viljandis ning visata kasti 650 kg kaaluv tünn elektrimootorite mähiselakiga. Ja siis koos kogu lastiga taas tuhatnelja Žigulidest mööda Talllinna suunas tagasi. Olid ajad… Ja just sellepärast me Hiluxi armastamegi. Tõelist „vana kooli“ autot, mis ilmselgelt on toonasega võrreldes muutunud veel kordades paremaks.

Küll aga peaks Amaroki turuletulek olema Toyotale ilmselge märk, et loorprofi 10/2014

Toyota vastab konkurendile aga uhke puutetundliku ekraaniga.

beritele ei tohi puhkama jääda. Heaks näiteks on autode jõuallikad. Toyotal on kuuesilindriline 3-liitrine diisel, Volks­ wagenil vaid neljasilindriline ja 2-liitrine.

Võiks ju eeldada, et Hilux on märksa vingem — aga ei. Amaroki topelt-turboga mootoril on hobujõude Hiluxist rohkem 10 hj, pöördemomenti aga tervelt 60 Nm jagu. Ning kütusekulu on autodel üsna võrdne, 8,6 ja 8,4 l/100 km. Mis tõsi küll, kippusid proovisõidul jääma mõlemal juhul üsna 10 liitri lähedusse. Kuid selge on see, et arenguruumi Toyotal on. Kuid teades jaapanlaste kommet testida oma uut tehnikat kordades pikemalt ja põhjalikumalt kui muu maailm, võib eeldada,

et küllap nemadki varsti millegagi vastavad. Ja kui nad ükskord juba millegagi välja tulevad, võivad ostjad sellele ka kindlad olla.

Pöörderaadius on mõlemal nelikveolisel autol identne, mõni sentimeeter alla 13 meetri. Veokast on Amarokil veidi mahukam ning võimaldab vedada Hiluxist 10 cm pikemaid ning 17 cm laiemaid asju.

Kui eeldada, et need peavad mahtuma kasti põhja. Lihtsalt rattakoobaste vaheline osa on Volkswagenil selle võrra laiem. Laadimis-ja veokasti kõrgus on aga enam-vähem võrdsed. Mõlema auto tagaluuki saab ka lukustada, kui palju sellest kasu, on iseküsimus. Veokasti kate tuleb ikkagi soetada lisaraha eest.

80-ndatel populaarne nööridega kinni tõmmatav present on kahjuks tänaseks juba jäädavalt ajalugu.

Maastikusõit

Hiluxi 17-tollised rehvid on pigem maanteele, kui tõsisele maastikule mõeldud.

Tippversioon Canyon on seevastu korralike 17-tolliste maastikurehvidega.

95

Taas jõuame teemani, mis puudutab põlvkondade erinevusi, kuid mis kokkuvõttes ei anna ei ühele ega teisele väga olulist eelist. Toyotal on klassikaline lülitatav nelikvedu koos aeglustiga, mida assisteerib edukalt piiratud libisemisega diferentsiaal. Volkswagenil käib kogu maastikul kulgemine läbi elektroonilise juhtimise, piisab vaid sisse lülitada offroad nupp. See omakorda seadistab nelikveo vastavaks raskete teeoludega, muutes gaasipedaali tundlikkust, veojõu jagunemist ning teisi parameetreid.

Väga tõsist maastikusõidu võrdlust takistasid paraku autode erinevad rehvid, mis sellistes kohtades võivad kujuneda võtmeküsimuseks. Kuid tunnet, et üks või teine ei saa maastikul hakkama, ei tekkinud hetkekski. Ega saanudki tekkida, sest on ju mõlemad selles kontekstis omamoodi tippklassist. www.profieesti.ee

Proovisõit

Kokkuvõtteks Erinevate põlvkondade vaheline konflikt on sama normaalne, kui see, et vanemad inimesed armastavad autos kuulata Rolling Stones`i, noored aga Justin Bieberit. Õigus on neil ju aga mõlemal. Nii on ka Toyota Hiluxi ja VW Amarokiga. Üks on tõeline klassika, teine moodne uustulnuk meie autoturul. Ning kui antud juhul olid rajal mõlema klassi tippversioonid, millest Toyota on u 3500 euro võrra odavam, siis ka odavamate baasversioonide soetamisel jääb kaalukauss selgelt Toyota poolele. Kõige lihtsama topeltkabiiniga Hiluxi saab kätte 24 625 euroga, Amaroki ostmise puhul peab arvestama vähemalt 27 000-eurose väljaminekuga.

Seda, kui palju kumbki kaotab aastate jooksul oma väärtust, on täna veel raske öelda, sest Amarok on selleks veel liialt uus. Küll aga võib kindlalt väita, et lihtsakoeline ja otse välja öelduna „lollikindel“ Hilux leiab omale ostja ka kümne või enamagi aasta pärast. Ja uskuge või mitte, tema eest ollakse valmis ka raha maksma. Ja mitte vähe.

Tekst Tõnu Tramm Fotod profi

profi 10/2014

Tehnilised andmed

Toyota Hilux VW Amarok

Varustustase Mootor

Invincible Canyon D-4D turbodiisel

BiTDi turbodiisel

Silindreid

6 4

Töömaht, l

3 2

Võimsus, hj/rpm

170/3600 180/4000

Pöördemoment, Nm/rpm 360/1400-3400 420/1750 CO2 pääst, g/km

203 224

Aeg 0-100 km/h, s

12 11,3

Tippkiirus, km/h

175 173

Keskmine kütusekulu, l/100 km 8,6 Kütusepaagi maht, l Pikkus, mm

8,4

80 80 5260 5254

Laius, mm

1835 1954

Kõrgus, mm

1860 1834

Telgede vahe, mm

3085 3095

Täismass, kg

2730 3040

Kandevõime, kg Transmissioon Müratase @ 112 km/h Prooviauto hind lisavarustusega Topeltkabiiniga mudeli baashind al

96

750 621-835 5-k automaat

8-k automaat

72,2 dB

72,5 dB

ca 39 000 €

ca 42 500 €

24 625 €

27 090 € www.profieesti.ee

Ristsõna

Sada ristsõna vastus e-postile: info@profieesti.ee, kõikide õigesti vastanute vahel loosime välja alkomeetri Alcoscan 2700 firmalt Rovico! profi 10/2014

97

www.profieesti.ee

Järgmises numbris

Telli Euroopa juhtiv põllumajandustehnika ajakiri!

Tellimusi võtavad vastu kõik Omniva Eesti postkontorid, lähema info leiad www.profieesti.ee ja pood.post.ee

Järgmises profi Eesti ajakirjas: Tehnikauudised ja ekspertide kommentaarid

Erinevate haakeseadmete tutvustused

Uute mudelite tutvustused ja testid

Mida toob kaasa PRIA uus rahastamisperiood

Mis toimub Venemaa traktoritööstuses

jpm

Toimetus PROFI – PÕLLUMAJANDUSTEHNIKA AJAKIRI PROFESSIONAALIDELE PROFI EESTI ajakirja annab välja OÜ Baltic Publishing Group Narva mnt 9j, 10117 Tallinn info@profieesti.ee Peatoimetaja: Tõnu Tramm tonu@profieesti.ee Tegevtoimetaja: Olev Toom olev@profieesti.ee

Reklaam ja tellimine Reklaami- ja turundusjuht: Siim Kala siim@profieesti.ee +372 5690 935 www.profieesti.ee PROFI Tellimusi võtavad vastu kõik Omniva (endine Eesti Post) postkontorid, aastatellimuse hind on 12.90 €.

PROFI INTERNATIONAL THE FARM MACHINERY MAGAZINE Agri Publishing International Ltd An Daragh, Lealands, Hellingly, Hailsham East Sussex, BN27 4DY, United Kingdom marketing@profi.com www.profi.com Peatoimetaja: Manfred Neunaber

Ajakirjas on kasutatud profi, tootjate ja F64 fotosid. Kogu ajakirjas avaldatud materjal on PROFI EESTI omand ja avaldatud PROFI INTERNATIONAL litsentsi alusel. Selle kopeerimine täielikult või osaliselt, samuti tekstide, fotode ja kujutiste kasutamine väljaandja kirjaliku nõusolekuta, on rangelt keelatud. Mistahes antud materjali kasutamise puhul võta ühendust toimetusega: info@profieesti.ee

profi 10/2014

98

www.profieesti.ee

Volvo Estonia OÜ müügi- ja hoolduskeskused asuvad Tallinnas, Tartus ja Pärnus.

UUS TUCANO GPS juhtimine S7 ja S10 terminaali abil on täielikult integreeritud GPS roolisüsteemi UUS hotkey CEBIS nupp võimaldab juhile kiiret ligipääsu lisamenüüdele UUED T4 lõppetapi Mercedes mootorid võimsusega 354 kuni 245 hj parema võimsusgarakteristiku ja väiksema kütusekuluga

UUED detailid kabiiniskülmamooduliga panipaik kaasreisija istme all ja klapitav kaasreisija istme seljatugi UUS puhas õhuvõtt pikendab hooldusintervalle ja säilitab mootori võimsuse väiksema kütusekulu juures UUED valgustuspaketid koos mootoriruumi-, punkri-ja hooldusvalgustusega UUS tsentraalmäärde süsteem võimaldab pidevat määrimist vähendades hooldusaega (lisavarustuses)

UUS elektrooniline punkriluugi avamine ja sulgemine on juhitav kabiinist SUURENENUD väljalaadimise kiirused kuni 105 l/s (570-440) või 90 l/s (430-320) vähenenud aeg punkri tühjendamiseks UUS elektrooniliselt juhitav peksukorv võimaldab täpsemat seadistamist ja kaitset ülekoormuse eest

UUS varieeruva kiirusereguleerimisega rootor (VRS) võimaldab kiiret reguleerimist vastavalt koristustingimustele saavutades kergemini maksimaalse tootlikkuse UUED rootorpõhja sulgurplaadid võimaldavad lihtsalt seadistada separeerimissüsteemi vastavaks koristustingimustele UUS 6`s rootoripõhja separeerimissegment võimaldab suuremat tootlikust rasketes niisketes tingimustes UUS 4WD tagasild võimaldab kuni 30% suuremat veovõimsust rasketes põllutingimustes

Uus Tucano seeria CLAAS`lt Lisainformatsiooni saamiseks pöörduge volitatud Maaletooja poole telefonil +3725065702

Konekesko Eesti AS Põrguvälja tee 3 a, Pildiküla 75308 Rae vald, Harjumaa info@kesko.ee www.konekesko.ee

Ida- ja Lääne-Virumaa Urmas Nigula, tel.+3725218582 urmas.nigula@kesko.ee

Viljandi-, Valga- ja Võrumaa Lembit Roosioja, tel.+3725287081 lembit.roosioja@kesko.ee

Viljandi-, Jõgeva- ja Järvamaa Ülar Nõmmik, tel. +3725090794 ular.nommik@kesko.ee

Pärnu-, Lääne- ja Saaremaa Taavi Rand, tel. +37253358636 taavi.rand@kesko.ee

Hiiu-, Harju- ja Raplamaa Arne Suigusaar, tel.+3725216146 arne.suigusaar@kesko.ee

Tartu- ja Põlvamaa Tormis Talviste, tel. +37253487354 tormis.talviste@kesko.ee