Profi Eesti, suvi 2015 by Baltic Publishing Group

EESTI

TESTID . SÕIDUPROOVID . KOGEMUSED

www.profieesti.ee

Suvi 2015

Nr.4

Tehnika ja lisaseadmed

PÕLLUMAJANDUSTEHNIKA AJAKIRI Hind 4.50€

PROFI EESTI Nr. 4 / SUVI 2015

Uus ja kasutatud tehnika . Haakeseadmed . Autod

lk 72

Proovisõit

LENDERMÄE TALU: Pilla-palla maavaldused ja mudatee koduni

New Holland kombainide lipulaev: lk 46 CR10.90

Autod

Kasutatud tehnika

Gazell Next – alla 15 000 euro maksev kergveok

Manitou MLT 735-120 teleskooplaadurid lk 50

lk 94

TOYOTA .EE

IKOON. Legendaarne Land Cruiser tutvustamist ei vaja. Ikooni staatuses maastur tuleb juba septembris uue diiselmootoriga. Sõiduelamust aitab aga veelgi võimendada spetsiaalne tehnoloogiapakett: • Toyota Touch 2 & Go Plus

• Pimeala monitor (BSM)

• JBL Premium helisüsteem 17 kõlariga

• Tagant ristsuunas läheneva sõiduki hoiatus (RTCA)

• Multi-terrain monitor (360º kaamera)

Paketi erihind: 590 €

Kombineeritud kütusekulu 7,4–10,6 l/100 km, kombineeritud CO2 emissioon 194–248 g/km. Pakkumine kehtib kuni 30.09.2015. Foto on illustratiivne.

60 AASTAT 4X4

Juhtkiri

Kui hing ihkab juurte juurde...

uvi on ka põllumeestele väikeseks hingetõmbepausiks enne kibekiireid sügistöid, mistõttu on ka käesolev profi suvenumber veidi mahedam ja meeleolukam kui tavaliselt. Leiab törtsu seltsakonnakroonikat, muhedaid viimase veeru uudiseid ja pikema kirjutise sellest, et elu maal ei ole üksnes raske töö, vaid pigem elustiil, mida inimesed tõeliselt naudivad. Just see viimane peaks panema mõtlema paljusid neid, kes olude sunnil peavad tööl käima (pea)linnas. Olles nädal aega istunud teeremontidest tingitud ummikutes ja kirunud suvesoojaga peast segi pööranud “luksusautode”

Eesti tiraaž:

80000 roolis istuvaid ülbureid, on nädalalõpu maalesõit kui kauaoodatud kevad, mil laudauks avatakse ja “vasikad” taas karjamaale kepsutama lastakse. See vabanemise tunne on piiritu ning peas vasardab vaid üks mõte: kui vaid saaks nii, et ma ei peaks pühapäeva õhtul siia tagasi tulema! Küllap inimesed, kes on sündinud maal, kuid sunnitud töö tõttu elama mõnda aega pea-

Eesti arvud:

New Holland möödus Valtrast Uute traktorite müük 2015 ja 2014 5 kuud Mark 2015 2014 New Holland 31 74 Valtra 27 37 John Deere 23 37 TYM 19 13 Kukje 15 7 Claas 14 10 Fendt 14 25 Massey Ferguson 13 16 Case IH 10 13 Zetor 5 12 Foton 4 9 Landini 4 2 Chery 3 1 Deutz-Fahr 3 4 Belarus 2 5 Dong Feng 1 3 LS Mtron Ltd 0 2 Kokku 188 270

linnas, ilmselt mõistavad millest käib jutt. Öeldakse, et maal elamine on tänapäeval luksus. Jah, paljuski see nii on, sest üle talve elamine on maal kordi keerulisem, kui linnakorteri soojas toas. Ning reeglina just siin tekibki küsimus: kuidas end maal aastaringselt elamiseks ära elatada? Meie tänane kaanelugu on hea näide sellest, et kui ikka väga tahta, saab hakkama küll. Tuleb leida lihtsalt see OMA ja teha seda kire ning naudinguga. Ehk annab see lugu inspiratsiooni ka teistele, kes pole veel seda OMA leidnud, kuid hind ihkab tagasi juurte juurde... Teie profi Eesti toimetus

Saada meile oma foto mõnest tähelepanuväärsest hetkest või sündmusest.

NUMBRI FOTO!

Avaldatud pildi eest maksame sulle 50 eurot puhtalt kätte! Kõrge rohi on salakaval nagu kevadine lumi: iial ei tea, mida üllatavat ta varjata võib. Nõnda juhtus ka mõned aastat tagasi Soomaa kandis, kus heinapõldu niitma hakates leidis T-25 juba esimesel ringil üles rohu sisse peitunud kraaviotsa. Masin kadus istumise alt nagu viuhti. Õnneks jäid nii juht kui traktor terveks. Ikka juhtub! Pildi saatis Raiko Soots Viljandimaalt.

Allikas: Liiklusregister

profi / suvi 2015

www.profieesti.ee

Sisukord

Tehnika

Droon aitab põllumeest Põllu servas seistes on väga raske saada ülevaadet selle tegelikust olukorrast. Siin tuleb appi väikene lennumasin, ehk droon, mida grupp asjahuvilisi hiljuti katsetamas käis.

Proovisõit

Test

652 hobujõudu ja ja 14,5 m³ punkrit

profi saatis New Holland kombainide uue lipulaeva, CR10.90 nisupõllule, et vaadata, kas uus kombain peale mootori võimsuse ja terapunkri mahu veel millegagi silma paistab?

Nii heina kui maisi

Kõigi põllumeeste lemmik?!

John Deere’i uute liikurhekseldite väljatöötamist on profi mõnda aega jälginud, nüüd saame rääkida ka esimese proovisõidu muljetest. Lühidalt: “kaheksatuhandelised” on maiad nii heina kui maisi peale.

Reportaaž

Esialgu “ehtsa Austria tootena” turule jõudnud traktor Steyr Multi tuleb nüüd St. Valentini tehasest ka Case IH Farmall U Pro nime all. Testimasinaks võttis profi kolmest mudelist võimsaima, ECE R 120 järgi 84 kW/114 hj arendava.

Lendermäe talu Harjumaal, Perila külas, Lendermäe talus toimetab juba tosinkond aastat noor pere, kes oma mitmekülgse tegevusega tõestab, et elu linna lähedal maal on võimalik ka igapäevaselt end linnaga sidumata. profi / suvi 2015

Puhas niitmisrõõm! Krone esitles oma uut SmartCut-niidulattidega niidukipõlvkonda 2012. aastal, aasta hiljem aga võttis profi kolm uue seeria esindajat täpsema vaatluse alla.

www.profieesti.ee

Maaharimine

Pirmastu OÜ viljeleb otsekülvi

profi Eesti Juhtkiri ....................................................................3

Uudised Tehnikauudiseid meilt ja mujalt ......................6

Põlva külje all tegutsev Pirmastu OÜ on Eesti otsekülvi pioneere. Isa Toomas Tobreluts koos perega kasvatab 850 hektaril põllukultuure põllu mitteharimise teel.

Tehnika Droon aitab põllumeest ................................. 12 Kuidas disainitakse traktorit? ...................... 62 Weber MT Dynamic silotihendaja............... 70

Kindlustus Kuidas kindlustada tehnikat? ....................... 14

Test Case IH Farmall 115 U Pro ............................ 16 Krone EasyCut Niidukikombinatsioon ...... 26

Majandus Millal tõuseb piima hind? ............................... 32

Kasutatud tehnika

Teleskooplaadur Manitou MLT 735-120

Fendt 1050 Vario ............................................. 38 John Deere’i liikurhekseldid ......................... 42 New Holland CR10.90 ..................................... 46

Kasutatud tehnika Manitou MLT 735-120 .................................... 50

Hobi

Põllumajandussimulaator kütab kirgi

Maaharimine OÜ Pirmastu viljeleb otsekülvi .................... 56

Reportaaž Lendermäe taluemandad ............................... 72

Võib-olla polegi peale Põllumajandussimulaatori teist arvutimängu, mille juures eufooria ja stress nii tihedalt seotud oleksid. Miks see nii on? profi uuris asja põhjalikumalt.

Kus ja kuidas valmib Bednari põllumajandustehnika? ................................... 82

Elektroonika Agri Con-i automaatne mullaproovivõtja ... 84 Neli välitingimustesse sobivat mobiiltelefoni ..................................... 88 lk

Soodne kergveok idanaabri juurest

Hobi Põllumajandussimulaator 2015 kütab kirgi ........................................................... 92

Auto

Lihtsamate tööde tegemiseks ei pea ilmtingimata investeerima hirmkallisse tehnikasse, mõelda tasub ka märksa soodsamatele võimalustele, näiteks vaid 14 500 eurot maksvale uue põlvkonna kergveokile Gazell Nextile. profi / suvi 2015

Claas Atos 350 ................................................... 34 Deutz-Fahr 6. seeria CShift .......................... 36

Kui Manitou 2006. aastal võttis tootmisse 3500-kilogrammise tõstevõimega MLT 735-120, paigutus uus laadur tootevalikus MLT 741120 alla. Kas neid, ja eriti MLT 735120, tasub ka kasutatutena osta?

Auto

Proovisõit

Soodne Gazell Next kergveok ..................... 94

Viimane veerg Huvitavaid fakte kogu maailmast .............. 98

www.profieesti.ee

Uudised

Belarusi müügivõrk laienes, müügile saabusid uued mudelid Türi Bel-Est OÜ kuulub alates aprillikuust aktsiaselts A.Tammel gruppi, tänu millele saab edaspidi osta Belarus traktoreid ka Jõgeval, Viljandis ja Saaremaal, samas saab klient ka tehnilist tuge. Koostöö sai teoks tänu mõlemapoolsele soovile ja vajadusele laiendada oma müügivõrku Eestis. Türi Bel-Est oli seni ainus traktorimüüja, kes ei pakkunud koos traktoriga vajalikke põllutööriistu. Nüüd on võimalik soovitada sobivaid lahendusi ja näidata, et Belarusi traktorid sobivad töötama ka esi-rippsüsteemi ja jõuvõtuvõlli vajavate masinatega, olgu need siis 6-8 (3F+5) sahalised rippadrad või 9-10m töölaiusega niiduagregaadid. Viimase 20 aasta jooksul on Bel-Est müünud Belarus traktoreid Eestis enam kui 4000, olles pikka aega turu liider. See on

ligemale 50% kõigist müüdud traktoritest. Registreeritavate Belarus traktorite arv vähenes seoses EL poolt sagedaste saastenormide karmistamisega traktori mootoritele. Uute Belarus mudelite mootoritel on aga juba „Common Rail“ elekt-

rooniline sissepritse ja SCR ehk AdBlue süsteem, mis tagavad nende mootorite vastavuse EL saastenormidele ja samas muudavad need ökonoomseteks. Töökindlus, kaheaastane garantii, madal kütuse erikulu (220 -230 g/kW·h), väike hoolde- ja varuosade kulu (hooldekulu 0,6-0,7 €/hj), avar, mugava istme ja konditsioneeriga varustatud kabiin, normidele vastav müratase (kuni 82 dB) ning konkurentsitult soodne hind (ca 280 €/hj) on see, mis iseloomustab kõige uuemaid Belarusi mudeleid. Nimetamisväärsed on mitmed lisavõimalused nagu esilaadur, esi-rippsüsteem ja jõuvõtuvõll, topeltrattad, GPS, paralleelsõiduseade jne. Uued, Euroopa normidega vastavusse viidud mudelid on juba saadaval Türil ja Jõgeval.

Fendtilt uus paralleelsõidusüsteem

Multiva kultivaatorid – kiirelt kätte! Kolm erinevat mudelit. Töölaiused 5 - 15 m Täpsem info kodulehel www.agroproff.ee

Fendti varustusse on jõudnud uus paralleelsõidusüsteem VarioGuide (terminal 10,4‘‘) 500 kuni 900 seeria Fendt traktoritele. Süsteem sobib ettevõtetele, kes tegelevad piimakarja kasvatuse, põlluharimise ja loomakasvatuse või köögiviljakasvatusega ja kes soovivad soetada paralleelsõidusüsteemi põldude harimiseks. Mida Varioterminal 10.4-B võimaldab? • Variotronic agegaatide juhtimine (ISOBUS) • VarioGuide (paralleelsõidusüsteem) • SectionControl tööagregaatide osalise töölaiuse lülitusmoodul • Bluetooth liidesega VarioDoc (dokumenteerimissüsteem) • 2 kaamerapilti • Info väljavõtete, VariotronicTI põlluotsa automaatika ja arvestite kohta • Kriimustuskindel, mittepeegelduv ja LED-taustavalgustusega • Fendti enda poolt välja töötatud ja integreeritud lahendus www.profieesti.ee

UUS

SUBARU OUTBACK TULE

SÕIDU I V O O R P

L E!

SUBARU OUTBACK € alates

29 500

Esitleme uut Subaru Outbacki, pideva nelikveo ja senisest veelgi jõulisema iseloomuga krossoverit, milles rohkelt ruumi ka sinu kõige suurematele seiklustele. Uudisena on Outbacki põhivarustuses maailma parimate hulka kuuluv juhiabi süsteem EyeSight automaatpidurduse, liiklusvooga kohanduva kiirushoidiku ja muude kasulike funktsioonidega. Ehitajate tee 122, Tallinn tel 659 9499 tallinn@autospirit.ee www.autospirit.ee

Kütusekulu 6,1-7,0 l/100 km, CO2 heitmed 159-161 g/km.

3 AASTAT TASUTA HOOLDUST

Uudised

Pariisis tutvustati uut Massey Fergusoni Massey Ferguson tutvustas Pariisis igaaastasel põllumajandusmessil SIMA uut MF 7700 seeria traktorit. Uus mudel arendati välja edukalt läbi löönud MF 7600 seeriast, mis võitis mitmeid auhindu erinevatel suurnäitustel nagu näiteks Agritechnica 2011, kus võideti disainiauhind „Golden disain“ ja „Maschine of the year“ preemia. MF 7700 traktori seerias toodetakse kokku üheksat mudelit nimivõimsusega 140-255 hj, millel on omakorda võimalik valida kolme erineva käigukasti ja kolme erineva standardvarustuse vahel. Peamisteks uuendusteks on uuel mudelil keskkonnasõbralikumad TIER 4F 6,6L ja 7,4L mootorid, täiustatud III põlvkonna SCR tehnoloogia, lisavõimsus (25 hj) on nüüd saadaval ka astmevaba ja Dyna-4 käigukastiga traktoritel, uued Supereco käigukastid, millega saavutatakse tippkiirus juba 1400-1500 ja 1800 p/min juures, sõltuvalt millise konkreetse mudeli ja käigukastiga traktoriga on

tegu. Samuti on täiesti uus esisillavedrustuse lahendus, võimsam hüdrosüsteem jpm. Massey Fergusoni uue, MF 7700 seeria, traktorid on disainitud spetsiaalselt professionaalsete põllumeeste vajadustest lähtudes, vaatamata kas on tegemist segatootmise, loomakasvatuse- või teenust pakkuva ettevõttega. Lai võimsusvalik, madalad ülalpidamiskulud, erine-

Strautmann söödamikserid – Lihtsast Lipulaevani! Järelveetavad ja iseliikur mikserid 4 - 31 m3 Täpsem info kodulehel www.agroproff.ee

vad käigukastid, mugavuspaketid, võimas hüdrosüsteem ja suur valik erinevaid jõuvõtuvõlli (JVV) pöördeid teevad MF 7700-st traktori, mis vastab tänapäeval ka kõige nõudlikuma põllumehe vajadustele. Kasutades AgCommand® telemeetria süsteemi, saavad juhid jälgida jooksvalt erinevaid parameetreid ning teha korrektiive veelgi efektiivsema töötulemuse saavutamiseks.

Eestit sõidab MM-le esindama Kert Kaljuste Juba kolmandat korda toimusid INTRAC ja CASE Rodeo areenil Ehitusmasinate Meistrivõistlused kolmel erineval ehitusmasinal. Seekord toimus üritus Riias, kus võistluse käigus selgitati välja Baltikumi parimad operaatorid. 15 Eestit esindanud võistlejat viis kohale INTRAC Eesti. Eestlastest osutus seekordseks võitjaks Kert Kaljuste (pildil), kes sõidab Eestit esindama juba 2015. aasta sügisel Prantsusmaal toimuvatele maailmameistrivõistlustele. Teise koha saavutas Väino Sõber, kolmanda poodiumikoha võttis Tanel Tiits. www.profieesti.ee

Väderstadi kampaania Kõik Väderstadi masinad juulis -8% (v.a. Rollex 620)

Kõik Väderstadi mudelid (v.a. Rollex RX 620) on nüüd saadaval väga hea hinnaga. Kiirel tellimisel masin käes juba sügishooajaks.

Võta meiega ühendust ja küsi lisainfot! * kampaania kestab kuni 31.07.2015

“Loodud kestma” Rune Stark, Väderstadi asutaja, 1962

Väderstad alustas oma tegevust juba 1962. aastal. Tänaseks oleme loonud paljusid patendeeritud lahendusi ja keskendume oma masinate tootmisel eelkõige nende kvaliteedile ning suuremale tootlikkusele. Oleme oma masinate kvaliteedis piisavalt veendunud, et anda neile 2-aastane garantii ja sellega koos kindlustunne ka põllumehele. Iga meie uus mudel on enne turule jõudmist läbinud põhjalikud katsed. Väderstadi masin jõuab teieni otse tootjalt, nii saate olla kindlad, et oleme teie jaoks alati olemas.

Väderstad OÜ, Välja 3, Soinaste, Ülenurme vald, Tartumaa. Tel: +372 5343 2772, +372 5855 7473. Vaata lisainfot www.vaderstad.com

Uudised

Uue esinduse välisvaade.

Soovijad said lasta end jäädvustada kohapealses fotostuudios või teha kunstnik Neeme Lall (mees kollases) juhendamisel ühismaali.

Oilseeds 10-aastane edugu läbi liivakunstniku silmade ja käte.

Lummav trummarbaleriinide show.

Oma õnnesoovid annab üle Tartu maavanem Reno Laidre.

Õnnitleb Saksa tehase Lechler esindaja Winfried Wiegmann.

Linti lõikavad (vasakult) Ülenurme vallavanem Aivar Aleksejev, hoone ehitaja esindaja (Paide MEK tegevdirektor) Janek Lohu, Oilseeds grupi juhatuse liige Veikko Vahar, hoone eelprojekti autor Kristjan Prii ja Oilseeds Jatiina tegevjuht Imre Vilt.

Veikko Vahar tütrega uurimas Deutz-Fahr erimudelit Warrior 7250 TTV (250 hj).

Oilseeds grupp avas juubeliks uue esindushoone 18. juunil tähistati Tartumaal Tõrvandis suurejoonelise peoga Oilseeds Jatiina uue esindushoone valmimist ja põllumajanduskontserni Oilseeds 10. tegutsemisaasta täitumist. Lisaks ettevõtte ligi 50 töötajale viibisid meeleolukal sündmusel ka kohaliku omavalitsuse liikmed, Saksa tehaste Deutz-Fahr, Krone, Hauer ja Lehler esindajad ning enam kui 200 klienti ja koostööpartnerit. „Maja ehitust alustati 2014. aasta sügisel ja investeeringute kogumahuks kujunes kaks miljonit eurot,“ avaldas Oilprofi / suvi 2015

seeds Jatiina tegevjuht Imre Vilt. „Uues kolmekorruselises esindushoones on valgusküllane müügisalong, avarad hooldus- ja remondiruumid, suur varuosade ladu, kaasaegsed töö- ja olmeruumid – ehk siis kõik vajalik ühe müügi- ja teenindusettevõtte edukaks toimimiseks. Usun et tänu mõnusale töökeskkonnale kasvab töötajate rahulolu ja tänu sellele ka meie poolt pakutavate teenuste kvaliteet veelgi,“ sõnas Vilt. Oilseeds grupi asutaja ja juht Veikko Vahar tegi oma tervituskõnes sügava

kummarduse kõigile kohaletulnuile. „Ilma suurepäraste partnerite ja klientideta oleks olnud keeruline jõuda punkti, kus tänasel päeval oleme,“ tõdes Vahar. Oilseeds gruppi kuuluvad 4 täielikult eestimaisel kapitalil põhinevat ettevõtet: teravilja ja rapsi kaubandusega ning põllumajanduslike sisendite müügiga tegelev Oilseeds Trade, Saksa kvaliteettehnika müüja OÜ Jatiina, teravilja ja õlikultuuride kasvatamisega tegelev Oilseeds Agro OÜ ning kuivateid ja elevaatoreid haldav Agraar Invest. www.profieesti.ee

Mida täpsem tegu, seda rohkem tulu

dihaldur Klien

Eraisiku ndus panga te ettevõt ikele sobivad oman teenused a pang

Finants ee uute se rimine ad soetam mete in hoone e, te ehitam ine

Va rak sea ind d lu kin hoo met n d õn lusta et ne va tu stu

ne mi eri ste de ve ba ite In va end ine h va utam ig pa

Nõustamine Eluk ude ettevõtte g o in vo ne t a ö h öan dlust ﬁnantstervise Ra htimi e d t ö ötaja jap us j ju emat a e hindamine, uute t e d k r i a i skid e elug nsio p eg a t v õ u e i m g a n s a e n r l u h a s m t e u tä mine ja pe aand seotu st a kse analüüs a n d ma õimald dele e, pan sionis mine v ienti ust s e ine am e kl ine m e s

Klient

ng ak on tor id

SEB Ette nõu võtte stamin e

t 24

Pa pa rtne kku rite mis ed

Registreerige nõustamisele www.seb.ee/arikliendihaldurid

li he k a v i us st hv õrgu a R v

Toote- tid lis spetsia

Põllumajandusettevõtte terviklik nõustamine

Varakindlustust pakub AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal. PZU on AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaubamärk Eestis. AB „Lietuvos draudimas“ on Leedu kahjukindlustusselts, mis kuulub rahvusvahelisse PZU kontserni. AS SEB Pank tegutseb AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kindlustusagendina ja on kantud Finantsinspektsiooni veebilehel avalikustatud kindlustusvahendajate nimekirja. Nimekirja leiate aadressilt www.fi.ee.

rubriik Tehnika

Droon läks teele.

Droon aitab välja selgitada põllu tegeliku olukorra

õllu servas seistes on väga raske saada ülevaadet selle tegelikust olukorrast: kus on rohkem talvekahjustusi ja umbrohtu, kus on rohkem lamandumist, millisesse piirkonda on tarvis rohkem väetist jne. Siin tuleb appi väikene lennumasin, ehk droon, mida seltskond asjahuvilisi äsja katsetas. Terve taim neelab punast ja peegeldab tagasi infrapunalähedast kiirgust, samas häiritud klorofülliprotsessi korral peegeldatakse tagasi mõlemat. Seda suhet iseloomustab nn. vegetatsiooniindeks, mille määramine on üheks „standardtegevuseks” vilja mittekontaktseirel täppisviljeluse valdkonnas. OÜ J. Viru Markšeideribüroo, kui kaug seire teostaja ja Digipõld OÜ, kui täp pisviljeluse valdkonnaga tegeleja, proo visid Tartumaal Soone Farmi põldudel mehitamata väikelennuvahendi, ehk drooni abil, väetustarbekaardi koosta mist, sedakorda just vegetatsiooniindeksi kaugmääramisega. Lakooniliselt väljendudes sisaldas proovitöö vajalikku lendu drooniga. Kasutusel oli eBee jäigatiivaline minilennuk, mis kandis sobivat spektriosa pildistavat infrapunakaamerat. Lend toimus automaatselt, eelnevalt planeeritud lennujuhtimisprogrammiga ja andmete alusel koostati esmalt aeromosaiikfoto ja selle alusel AgLeader

desilee eieT

enimateävihõp dutireemitpo skesviitkefe sugla enlaaedi skesudnajamullõp

Vasakult: Toomas Tõrra - Eesti Maaülikool, Madis Tamm – Soone Farm, Jürgen Aluoja – OÜ J. Viru Markšeideribüroo, Taavi Tobreluts – Pirmastu OÜ. Fotoaparaati essruser ajhoidis disuluJaanus k batsääs Kilgi – Digipõld OÜ. Kaadris ka uued partnerid: droon ja traktor väetisekülvikuga.

ah/€05 musak meruus

Vasakul infrapuna-ülesvõte, paremal visuaalne aerofoto.

eledudlõp eiet sudnehalkivret

.68profi -48 k mek hor eoL / lsuvi 2015

SMS täppisviljelustarkvara abil töötlemiskaart väetisekülvikule. Tulemust võrreldi AgLeader OptRx toitumustaseme nanduriga ooistpe(mis stnandis ok esarnase simatetulemuse). ävihõP Väetisekülvikuks oli Kverneland EDW.

Tegelikult andis lend rohkem ja esma pilgul isegi olulisemat teavet, kui antud väetustarbekaart. Põhimõtteliselt saab drooni abil kiire ülevaate suurest pinnast erinevate küsimuste korral, nagu näiteks tärkamine, niiskuse olukord, talvekahjustused, umbrohuseire, lamandumine, metsloomakahjud, saagiprognoos ja lihtne visuaalne mulje, mis põllu servalt kätte ei paista. Antud katsel saadigi boonusena äärmiNOC IRGA selt informatiivne visuaalne foto. snegSelle rüJ tieM abil on võimalik moodustada )ajatsuõn etarkvarasulejlivsippät( 1343tihe525 :leT liselt piirkonnad vastavalt taimiku moc.citlatühjad b-nocirgpiirkonnad, a@snegruj.tiem dusele, fikseerida mida saab arvestada pritsimisel ja väewww.profieesti.ee

Droonilennu eelised maapinnal mõõtmisega võrrelde s: alates paarisajast hek tarist suurem tootlikkus; ter vikülevaade, saab näha ka seda, mida ei otsitud. Droonilennu eelised satelliit fotodega võrreldes: kiire reageerimine; kohene kordamisvõim alus huvipakkuva piirkon na korral; isegi ainult pilv rikub satelliidifoto. Droonilennu puuduse d: sõltuvus ilmast, väga tugeva tuule ja vihmaga len du ei toimu graafikafailid on and memahukad ja järeltöötlemine võ tab vähemalt mõne tunni aeg a, vahetult masinat juhtida ei saa .

tamisel ning topeltkülvi alad, kus lamandumisoht suur. Lisaks subjektiivne mulje, mis lubab tulevikus parandada külviku liikumist ja selle häälestust. Madis Tamm, Soone Farm: „Põllu kaugema otsa kohta tegelikult ju ei teadnudki, mis seal toimub. Needsamad topeltkülvi alad võivad vajada töötle-

mist piirkonniti kõrretugevdajaga.” Ka juuresviibinud Eesti Maaülikooli Rõhu Katsejaama juhataja Toomas Tõrra nentis korduva seire olulisust: „Süsteemipärane ülevaade põllul toimuvast aitab tihtipeale mõista, miks just asjad nii kulgevad ja aitab kasvõi hinnata, milliseid täiendavaid uuringuid oleks vaja ja kust.”

Kohal oli ka juba varasemalt droonide kasutamisest huvitunud otsekülvitehnoloogia kasutaja Taavi Tobreluts, Pirmastu OÜ-st: „Droonide kasutusvaldkond peaks olema piisavalt lai, väga oluline on umbrohukollete käsitlemine.” Jaanus Kilgi

Teie eelised

optimeeritud põhiväetamine ideaalne algus efektiivseks põllumajanduseks säästab kulusid ja resursse suurem kasum 50€/ha

AGRI CON Meit Jürgens (täppisviljeluse nõustaja) Tel: 5253431 meit.jurgens@agricon-baltic.com

terviklahendus teie põldudele Põhiväetamise kontseptsioon Loe rohkem lk 84-86.

Kindlustus

Tehnika kindlustamiseks sobib kõige p

õllumajandustootmisega kaasnevaid riske on erinevaid, alates ilmataadi tujudest kuni tõsisemate õnnetusjuhtumiteni välja. Sestap on riskide maandamine erinevate kindlustusliikide kaudu vägagi mõistlik. Millised võimalused on kindlustada aga põllumajandustehnikat? Põllumajandustehnika kindlustamiseks pakub PZU Kindlustus võimaluse ehitusmasinate kindlustuse näol. Vaatamata kindlustusliigi võimalikule segadusseajavale nimele on see just sobilik kõige erinevamate põllumajanduses kasutatavate iseliikuvate, külgeriputatavate või järelveetavate seadmete kindlustamiseks.

Tehnika peab olema hoitud ja hooldatud Enamlevinud masinagruppideks, millele kindlustust võib pakkuda, on teraviljakombainid, hekseldid, ratastraktorid, põllumajanduslikud kärud, tünnid, tsisternid ja haagised, külvikud, söödajaoturid, taimekaitsepritsid, kiletajad, heina- ja silopressid, mobiilsed teraviljakuivatid, kõikvõimalikud ripp-, haakeja järelveetavad seadmed (näiteks adrad, vaalutajad, kaarutid, äkked, kultivaatorid, libistid, kobestid, randaalid jms), erinevad niidukid. Loetelu ei ole kindlasti lõplik ja erinevaid kindlustamiseks kõlbulikke masinaid leidub veelgi. Oluline on, et kindlustamist vajav tehnika vastaks teatud kriteeriumitele. Masinad peavad olema tehniliselt korras ja hooldatud vastavalt tootja ettekirjutustele ja intervallidele. Samuti on kindlustusseltsi vaatevinklist soovitav, et tehnika ei oleks liiga vana ning ka hoiutingimuste osas väljaspool aktiivset tööperioodi on erinevad seltsid teinud mõningasi ettekirjutusi. PZU poolt pakutava ehitusmasinate kindlustuse näol on tegemist koguriskikindlustusega, ehk kõik sündmused, mis pole kindlustustingimustes üles loetletud välistustena, on kindlustusjuhtumiteks. Levinuimad kindlustusjuhtumid on tulekahju, otsasõidud takistustele (näiteks niiduk sõidab vastu kivi), võõrkeha sattumine masinasse (näiteks kivi profi / suvi 2015

satub heedrisse), klaasikahjud, vandalism, vargus, loodusjõudude kahjud. On aset leidnud ka teelt väljasõite, ümberminemisi, puuokste pealekukkumisi jm väga erinevaid juhtumeid. Lisaks on turul ka seltse, kes pakuvad teatud tingimustel kindlustuskaitset sisemistest riketest tingitud kahjude vastu.

Millest sõltub kindlustusmakse suurus? Kindlustusmakse suurus sõltub erinevatest parameetritest. Üheks oluliseks on kindlasti masina tüüp. Näiteks teraviljakombain või niiduk on kõrgema kindlustustariifiga kui traktor, kuna nende puhul on kahju sagedus ja kahjude suurus reeglina oluliselt suuremad kui traktorite puhul. Makse suurust mõjutavad ka kindlustussumma ja valitud omavastutuse suurus – mida kõrgem omavastutuse määr on valitud, seda madalam on makse. Omavastutust on võimalik määrata fikseerituna ühe kindla suurusena, mida kohaldatakse kõikide kindlustusjuhtumite korral (PZU näitel), lisaks on võimalik omavastutus määrata protsendina (tavapäraselt 10% või 20%) igast kahjust või kasutada kombineeritud omavastutust, kus näiteks kahjude korral, mille puhul suure kahju tõenäosus on kõrgem – tulekahju, vargus – kasutatakse protsentuaalset omavastutust ning muude juhtumite korral fikseeritud omavastutust.

Kindlustusmakse suurus võib sõltuda ka tingimustest, kuidas kindlustatud eset töö- ja kasutusvälisel ajal hoiustatakse. PZU on püüdnud läheneda sellele küsimusele mõistlikult ning aktsepteerib hoiutingimustena erinevaid lahendusi – näiteks aktsepteeritakse masina hoiustamist töövälisel ajal ka taluhoovis. Kindlasti pole aga vastuvõetav olukord, kui pimeduse saabudes viljapõllu koristamine pooleli jääb ning tehnika jäetakse ilma järelevalveta põllule. Suure tõenäosusega leiab põllumees hommikul oma masina sellisel juhul rüüstatuna, halvimal juhul varastatuna. Samuti ei saa pidada mõistlikuks olukorda, kui tehnika jäetakse sügisel peale põllutööde lõppu seisma kõrvalisse kohta põlluveerele, eemal taluhoovist ning kevadel selgub, et masinad on rüüstatud või veel hullem, varastatud.

Üle 15-aasta vanust tehnikat naljalt ei kindlustata Oluliseks parameetriks kindlustusmakse arvutamisel on ka masina vanus. Vanemaid masinaid hinnastatakse kõrgemalt kui uuemaid. Tavaliselt loetakse aktsepteeritud vanuseks maksimaalselt 10-15 aastat, sellest vanemaid masinaid kindlustatakse oluliselt ettevaatlikumalt. Kindlustusperiood on tavapäraselt 1 aasta. Otsitakse ka kindlustust lühemaks perioodiks, näiteks vaid ajaks kui põllumajandusmasin on aktiivselt töös, kuid www.profieesti.ee

e paremini ehitusmasinate kindlustus peab silmas pidama, et väljakalkuleeritud kindlustusmakse võtab niigi juba arvesse hooajalisust ehk olukorda, kus kindlustatud ese on töös aastas vaid loetud kuud ning ilma väga veenva põhjenduseta seltsid lühiajalisi kindlustuslepinguid ei vormista. Eesti turul on kahjuks levinud trend, kus põllumajandusega tegelevad väikeettevõtted kindlustavad oma tehnikat vaid selleks, et täita tehnika ostu finantseerija, liisingu või panga nõuet soetatud masin liisinguperioodi vältel kindlustada. Koos liisingulepingu lõppemisega lõpetatakse tihti ka kindlustusleping, isegi siis, kui kindlustusperioodi lõpuni on jäänud näiteks paar nädalat. See on siiski väga lühinägelik käitumine, kuivõrd kahjud toimuvad sõltumata sellest, kas liisinguperiood on veel kehtiv või mitte. Kahjujuhtum olukorras, kus kindlustusleping puudub, võib põllumajandusette-

võtja finantsseisu vägagi oluliselt halvendada. Kulutused kindlustuslepingule on siiski oluliselt väiksemad võrreldes kulutustega oma rahakoti peal masina taastamiseks. PZU Kindlustuse ehitusmasinate kindlustuse portfellist moodustavad põllumajandusmasinate kindlustused poliiside koguarvust ligikaudu 45-50%, seega võib öelda, et on olemas piisav teadmine ja kogemus selles, millele ühel või teisel juhul tähelepanu juhtida ja millised on põhilised põllumajandusettevõtjat ohustavad riskid. Samuti on olemas piisav teadmine ja oskus kindlustusriskide hinnastamiseks ning kogemus kahjude käsitlemiseks, mille puhul tehakse koostööd ka kõikide suuremate põllumajandusmasinate maaletoojatega. Priit Levertand, PZU Kindlustuse tehniliste riskide kindlustuse tootejuht

Külvikutele ja randaalidele • Patendeeritud 5 huulega tihend • Eelmääritud e. määrdevaba • Kõrgem koormustaluvus tänu kaherealisele kuullaagrile • Erinev tehniline disain - saadaval nii flantsiga kui ka ilma Võtke meiega ühendust: SKF Estonia OÜ Sära tee 7, Peetri alevik Rae vald 75312 tel: +372 6997 900 Andre Laanemets Müügiinsener Mobile: +372 52 137 97 andre.laanemets@skf.com www.skf.ee

Küsige pakkumist ka meie edasimüüjatelt!

Traktori test

Case IH Farmall 115 U Pro:

Kõigi põllumeeste lemmik?! Esialgu “ehtsa Austria tootena” turule jõudnud traktor Steyr Multi tuleb nüüd St. Valentini tehasest ka Case IH Farmall U Pro nime all. Testimasinaks võttis profi kolmest mudelist võimsaima, ECE R 120 järgi 84 kW/114 hj arendava.

teyr 9000 MT alias Case IH CS tootmise lõpetamise järel olid St. Valentini (Austria) traktoriehitajad veidi enam kui kahe aasta eest üsna rõõmsad, saades esitleda “Austria geenidega” järglast Steyr Multit. Kuigi traktor ei põhine ühelgi CNH(Case-New Holland)-platvormil, käitab teda FPT (Fiat Powertrain Technologies) ehitatud mootor. Neljasilindrilise jõuallika töömaht on vaid 3,4 liitrit, kasutatakse kütuse ühisanum-sissepritset, heitgaaside vahejahutiga retsirkulatsiooni ning kübemefiltrit. Nii suudab mootor täita rangemat heitgaasinormi IIIB (Tier 4 i) ka SCR-katalüsaatorit ja AdBlue-lisandit kasutamata. Nimipööretel (2200 p/min) mõõdeti DLG testikeskuse stendis tagumisel jõuvõtuvõllil arendatavaks võimsuseks 72,3 kW. Ja kuigi Case IH ametlikult mingit täiendavat võimsust ei luba, saime 1900 pöördel minutis kätte isegi 75,3 kW. See on väga hea! Seevastu häiris meid, et Case IH kasutusjuhendis lubab jõuvõtuvõlli pöörlemissagedustele 540 ja 540E vaid 59 kW/80 hj. Suurim pöördemoment — 425 Nm — saabub 1500 p/min juures, mis tähendab pöördemomendi ligi 36-protsendilist kasvu 32-% pöörete languse juures. Ka siin on kõik korras, nagu ka 121-% suurema paigaltvõtumomendiga ning 25-% püsivõimsusvahemikuga. Ning kütusekulu? Nimipööretel 272 g/ kWh ja tippvõimsusel 248 g/kWh on tublid tulemused. Praktilisele elule lähema Powermix-mõõtmismeetodi järgi profi / suvi 2015

nõudis Farmall 293 g/kWh, mis jääb kõigi katsetatud traktorite pingereas keskkohale — kuid, pange tähele, ilma AdBlued kulutamata! Jõudsime jõuülekandeni. Kahe käigugrupi, nelja käigu ja nelja koormuse all lülitatava astmega käigukast TPT 11 on valminud koostöös käigukastispetsialistiga ZF, vahetab välja senise T 500 ning pakub head käiguvahetusautomaatikat. Käiguvahetusvahemikku saab sealjuures monitori kaudu ette valida, ning käiguvahetuspunkt määratakse kaheosalise käsigaasi parempoolse hoovaga — lihtne! Ning tänu koormuse all lülitatavale reeversile on saadaval 32/32 ülekandearvu. Reeversist rääkides olgu öeldud, et seda saab lülitada paremalt multifunktsionaalsest juhtseadmest või vasakult rooli alt. (Viimasena mainitud hooval on selgelt, ehk isegi liiga selgelt, fikseeritud asendid). Veel märkasime, et tagurpidi liigub traktor kuni 15% kiiremini kui edasisõidul, nii et manööverdamisel võib vaja olla aeglasema käigugrupi valimist. Lubatud tippkiiruse 40 km/h saavutab Farmall juba 1750 pöördel minutis, vedrustatud esisilda ja 50 kilomeetrit tunnis vähemalt esialgu ei pakuta. Tähtsaimas tööpiirkonnas — 4 kuni 12 km/h — on saada 13 ülekandearvu. See on väga hea, isegi kui neid tuleb valida mõlemast grupist. Universaalse traktori imagoga sobib sama hästi ka jõuvõtuvarustus. Nelja kiirusega tagumine jõuvõtuvõll (540 / 540E / 1000 / 1000E) kuulub Farmall U Pro põhivarustusse, lisana on saada sõi-

www.profieesti.ee

Case IH Farmall 115 U Pro - 50 015 liisingu kuumakse 579.36 EUR; kindlustuse kuumakse 17,84 €

Claa liisin EUR 16,1

SEB Liisingu kuumakse alates 580 € PZU Kindlustuse kuumakse alates 18 €

SEB alat PZU alat

DF 6150.4 - 75 000 liisingu k DF 6160.4 - 79 000 liisingu k DF 6150 - 80 000 liisingu ku DF 6160 - 84 000 liisingu ku DF 6180 - 86 000 liisingu ku DF 6190 - 90 000 liisingu ku DF 6210 - 84 000 liisingu ku

SEB Liisingu k 6150.4 6160.4

869 € 916 € 9

PZU Kindlust 27 €

Krone niidukikomplekt F320M + B970 – 38700 liisingu kuumakse 614.07 EUR; kindlustuse kuumakse 30,19 €

29 €

EasyCu kuuma kuuma

Krone niidukikomplekt F 320 M ja B970

Eas

SEB Liisingu kuumakse alates 615 € PZU Kindlustuse kuumakse alates 31 €

SE ala PZ ala

SEB Liisingu tingimused: kapitalirent, 10% sissemaks, intress 2,2%+3EU (3 kuu EURIBOR 0,018%, 31.03.2015 seisuga), periood 84 kuud, jääk 0, lepingutasu 150.PZU Kindlustuse tingimused: omavastutus 640€, sisaldab SEB kliendi eeliseid sh klaasikahju hüvitamine ilma omavastutuseta. Enne lepingute sõlmimist tutvuge tingimustega aadressil www.seb.ee, lisainfot saate ka SEB kontorist. AS SEB Liising tegutseb PZU Kindlustuse vahendajana ja on kantud Finantsinspektsiooni kindlustusagentide nimekirja, mille leiate aadressilt www.fi.ee.

Traktori test

Case IH Farmall 115 U Pro (Stage IIIB) Kütusekulu põllutöödel -20% -10% 0 +10% +20%

Diislikütuse keskmine kulu 299 g/kWh ja 11,22 l/ha 1 rasked Ader (100% koormus) Kultivaator Ader 2 keskmised (60% koormus) Kultivaator Jõuvõtuvõlli- Diislikütuse keskmine kulu tööd: 280 g/kWh ja 3,98 l/ha Veotööd:

3 rasked Randaal (100% koormus) Niiduk Randaal 4 keskmised (70% koormus) Niiduk Randaal 5 kerged (40% koormus) Niiduk Segatööd: Diislikütuse keskmine kulu 314 g/kWh ja 4,24 l/ha

g/kWh

AdBlue

AdBlue Neljasilindriline 3,4-liitrise töömahuga mootor pärineb FPT-lt ja täidab heitgaasinormi IIIB SCR-katalüsaatori abita. Võimsus ja kütusekulu on mõistlikud.

AdBlue

6 Sõnnikulaotur 7 Press

0 g/kWh

Powermix 292 g/kWh

Tabeli all vasakul on toodud Powermix-kütusekulu kõigi seitsme mõõdetud tööliigi keskmisena. Jaotistes “Veotööd”, “Jõuvõtuvõllitööd” ja “Segatööd” on punases kirjas toodud mõõdetud kütusekulu nii grammides kilovatt-tunni kohta kui liitrites hektari kohta. AdBlue-lisandit Farmall 115 U Pro ei kasuta. Kütusekulu diagrammi kollane keskjoon näitab kõigi varem Powermix-meetodil testitud traktorite keskmist kütusekulu. Ribade pikkused näitavad, kui palju katsetatav traktor vastavas jaotises keskmisest protsentuaalselt paremini (roheline) või halvemini (punane) esines. Praegu on kõigi testitud masinate keskmine Powermix-kulu 294 g/kWh. Case IH Farmall 115 U Pro kütusekulu on puht-transporditöödel üle keskmise, teistel töödel aga keskmisest madalam. Powermix-mõõtetsükli keskmine kulu oli kübemefiltri regenereerimist arvestamata 292 g/kWh (ja koos regenereerimisega 293 g/kWh), mis on senitestitud traktorite keskmisest napilt 1% madalam.

Kütusekulu transpordil 1) -20% -10% 0 +10% +20%

Horisontaalil (40 %) @ 40 km/h

g/kWh 100 AdBlue kulu

@ 50 km/h @ 60 km/h Tõusul (50 %) Suurimal tõusul koormaga Paigalseisul (10 %) Tühikäigul Transporditööde keskmine kütusekulu @ 40 km/h

680 g/kWh

@ 50 km/h

—

@ 60 km/h

—

ilma AdBlueta — —

DLG viib veotööde katse läbi kõva kattega teel. Testitav traktor veab (jõuvõlli mõõdetud võimsusega kohandatud) haagist ringmarsruudil. Kõiki mõõtmisi korratakse kolm korda. Lõpptulemus saadakse kaalutud keskmisena, millest sõit mägistel teedel annab 50%, sõit horisontaalsel teel 40% ja tühikäigul töötamine 10%. Diagrammi kollane keskjoon näitab kõigi varem veotöödel katsetatud traktorite keskmist kütusekulu. Ribade pikkused näitavad, kui palju katsetatav traktor vastavas jaotises keskmisest protsentuaalselt paremini (roheline) või halvemini (punane) esines. Praegu on kõigi testitud masinate keskmine kütusekulu maksimaalkiiruse 40 km/h juures 613 g/kWh. Case IH Farmall 115 U Pro kütusekulu oli tasasel maal ja mäkketõusul tublisti üle keskmise, tühikäigul aga tublisti alla keskmist. Keskmine Powermix-kulu 40 km/h juures — 680 g/kWh — oli 10,9 % kõrgem senitestitud traktorite keskmisest. 1) Transporditööde mõõtmistulemused on praegu veidi mõjutatud suurtraktorite keskmisest kõrgemast osalusest (suuremad traktorid on siin tüüpiliselt säästlikumad).

profi / suvi 2015

dukiirusest sõltuv jõuvõtuvõll, mida aga saab kasutada ka paigalseisul, näiteks lägasegisti käitamiseks. Ja pildi muudab täiuslikuks eesmine jõuvõtuvõll, mis saavutav 1000 p/min juba mootori 1900 pöördel minutis. Ülekandearvude hulk, koormuse all lülitatavate astmete sidurid ja jõuvõtuvõllide ajamid nõuavad muidugi mootori võimsusest oma osa ja kahandavad veovõimet. Nimipööretel jõuab ratasteni 60,9 kW ning ühelgi režiimil ei ületa veovõimsus 64,5 kW. Diislikütuse kulu (vastavalt 318 ja 286 g/kWh) jääb keskmisele tasemele. Teedel sõites lõikab Farmall U Pro kasu tippkiirusele vastavatest madalatest mootoripööretest. Mitmesuguste tasasel maal sõitude, mäkketõusude ja tühikäigul töötamise kaalutud keskmiseks kütusekuluks mõõtis DLG testikeskus 40 km/h juures 680 g/kWh. Seda on küll ligi 11% rohkem kui kõigi seni testitud traktorite keskmine, kuid selles võimsusklassis võib tulemusega ikkagi rahule jääda. Võtame vaatluse alla hüdrosüsteemi. Meile meeldis jõuülekandest lahutatud õlimajapidamine, millest saab ammutada 33 liitrit. Põhivarustusse kuuluva, 60 l/ min andva hammasratas-õlipumba asemel saab tellida aksiaalkolbpumba tootlikkusega 100 l/min, nagu oli paigaldatud ka testitud traktorile. Täisgaasi juures mõõtis DLG pumba tootlikkuseks 112,5 l/min ning hüdrauliliseks võimsuseks 30,2 kW. See on igati kiiduväärt, kuivõrd ühe hüdroväljavõtte kaudu võib pumbata kuni 100 l/min. Maksimaalselt saab Farmall U Pro komplekteerida nelja hüdroväljavõttega taga www.profieesti.ee

Pöttingeri rohumaatehnika on ennast õigustanud Eestis juba 14 aastat. Sama suudab ka mullaharimistehnika. Kui ei usu, proovige! www.agriland.ee Kõikidele Fendt traktoritele liisingu soodusintress 0,99% + E kuni 3 a.

Fendt tehasegarantii 700 – 900 seeria traktoritele 5 aastat või 6000 töötundi *mootor, käigukast, 900 seeria esisild.

Tartus:

Mihkel Timmermann Tel. 5528 670 mihkel@agriland.ee

Tõnis Suits Tel. 5802 7240 tonis@agriland.ee

Märjamaal

Alo Vahtmäe Tel. 5886 6677 alo@agriland.ee

Timo Pärn Tel. 55661985 timo@agriland.ee

Traktori test

Kabiin on avar, kuid endistviisi kuue piilariga. Müratasemega — 75,6 dB(A) — võib selles klassis rahule jääda.

Armatuurlaud on lihtne ja informatiivne. Reeversit saab lülitada nii vasakult kui paremalt, multifunktsionaalselt juhtkangilt.

Kiirused käikudel 2 gruppi, 4 käiku ja 4 automaatset koormuse all lülitatavat astet, koormuse all lülitatav reevers. 40 km/h saadakse juba 1750 p/min juures..

Konsool kannab suurt hulka lüliteid, mis pealegi sageli üksteisega äravahetamiseni sarnanevad. Pärast mõningat harjumist on käiguvalitsal asuv multifunktsionaalne juhtkang suurepäraselt kasutatav, nagu ka väike ristkulissiga kang hüdraulika juhtimiseks. Eriti oskavad kasutusmugavust hinnata frontaallaaduri kasutajad.

32/32 ülekandearvu

-50 -40 -30 -20 -10

10 20 30 40 50

kiirus (km/h)

13 käiku vahemikus 4-12 km/h 2H 4.6 2S 5.6 3L 5.4 3M 6.4 3H 7.7 3S 9.2 4L 9.1 4M 10.9 4H 13.0 4S 15.6 1L 5.9 1M 7.1 1H 8.5 1S 10.2 2L 10.6 2M 12.6 2H 15.1 0

3L 12

kiirus (km/h)

profi / suvi 2015

ja kahega keskel. Kuni kaks mehaaniliselt juhitavat väljavõtet on varustatud kabiinist täpselt juhitavate hulgaregulaatoritega, kuid kangidel puudub selgelt tuntav punkt surve- ja ujuva asendi vahel ning fiksaator pikemaajaliseks käitamiseks. Elektriliselt juhitavaid väljavõtteid saab olla kuni neli (kaks taga ja kaks keskel). Need pakuvad nii aja kui hulga järgi juhtimist (mõlemale suunale eraldi), kuid nende seadmine pisikesel kuvaril on veidi keeruline. Väljavõtete käsitsemine — nuppudega multifunktsionaalsel juhtkangil ja väikese rist-juhtkangiga käetoel — on aga mugav. Doseeritavust lubab Case IH vastava tarkvarauuenduse paigaldamise abil peagi parandada. Kuigi rippsüsteemi tõstevõime ülemises asendis kasvab, võib raskemate agregaatide jaoks jõust siiski puudu jääda (vt. graafikut “Tõstevõime ja tõstejõu vajadus”). See-eest on täisintegreeritud

eesmise (soovi korral isegi asendiregulaatori ja rõhutasandiga varustatud) rippsüsteemi tõstejõu kõver väga hea. Nagu kahe hüdroväljavõtte, nii ka rippsüsteemi juhtimine toimub käiguvalitsal asuvalt multifunktsionaalselt juhtkangilt. Lisaks paiknevad seal reeversi, mootori pöörete mälu, siduri ja koormuse all käiguvahetamise automaatika juhtnupud. See tähendab, et terve hulk lähestikku paigutatud nuppe on nende erinevatest kujudest ja värvustest hoolimata õige kergesti segiaetavad. Kuid mida kauem Farmalliga sõita, seda paremini harjute juhtkangi pimesi käsitsema. Jõudsime (endiselt kuue piilariga) kabiini juurde. Sissepääs ja väljavaade on igati korralikud, müratase — 75,6 dB(A) — oli tehase lubatud 72 detsibellist küll märgatavalt kõrgem, kuid vaadeldavas traktoriklassis siiski rahuldav. Nagu multifunktsionaalselt juhtkangilt, leiate www.profieesti.ee

SOMMARFEST Soodsate pakkumiste pidu Info-Autos kestab tänavu terve suve. Rikkalikult varustatud, automaatkäigukasti ja nelikveoga Volvo XC70 Classic ja Classic+ erimudelid. Tasuta varustusega kuni 10 000€ väärtuses: Volvo XC70 Classic D4 181hj 39 900 € Volvo XC70 Classic D5 220hj 42 900 € Volvo XC70 Classic+ D4 181hj 42 900 € Volvo XC70 Classic+ D5 220hj 45 900 € VOLVO.INFOAUTO.EE

Classic varustus: 6-käiguline automaatkäigukast, AWD nelikvedu, automaatselt seadistuvad Bi-Xenon kurvituled, Sensus navigatsioonisüsteem, Sensus Connect High Perfomance audiosüsteem, nahksisu, taimeriga kütusel töötav lisasoojendus, tagumine parkimisradar, vihmasensor, alumiiniumveljed, elektrilised valgustusega kokkuklapitavad küljepeeglid, digitaalne 8” TFT värviline näidikupaneel, Volvo alarm, 3-kodaraga nahkkatte ja dekoorelementidega rool, Stop/Start-süsteem, mägipidur, jm. Classic+ (Classic varustusele lisaks) parkimisradarid ees ja taga, elektriliselt reguleeritav mäludega juhiiste ja kaasreisija iste, elektriliselt avatav/suletav tagaluuk, soojendusega rool, soojendusega esiklaas, soojendusega klaasipesurite düüsid, tagaistmete soojendus, jm. Pildid on illustratiivsed. Kampaania kehtib kuni 31,08,2015. CO2 heide: 153 g/km; Keskmine kütusekulu: 5,8 l/100 km

Info-Auto

TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0020 infoauto@infoauto.ee TARTU Turu 27 tel. 737 1890 tartu@infoauto.ee PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 parnu@infoauto.ee

volvo.infoauto.ee facebook.com/infoautovolvo

Traktori test

Tõstejõud ja tõstejõu vajadus Omaette õlimahuti ja kõrge tootlikkus — kui kesine tõstejõud välja arvata, ei ole Farmall U Pro ahtris millegi üle nuriseda.

Case IH Farmall U 115 Pro: punane kõver näitab läbivat tõstejõudu (90% maksimaalsest) alumiste aiste ühenduspunktides. Kollane kõver näitab tõstejõudu lühendatud tõmmitsatega — ainult 56 daN rohkem 1 cm võrra lühema tõstepiirkonna juures. Hoolimata kergelt kasvavast tõstejõust ei suuda Farmall U väga rasket agregaati päris ülemise asendini tõsta. Tõstejõud (daN)

9000 8000 7000

Haakeseade 2883kg

6000 5000 4000 Ader 1274kg

3000 2000 1000 0

100 110 120 Tõstekõrgus (cm)

Eesmine rippsüsteem: läbivalt 1987 daN, tõstekõrgus 68,3 cm Pikk tõmmits: läbivalt 3928 daN, tõstekõrgus 70,9 cm Lühike tõmmits: läbivalt 3984 daN, tõstekõrgus 69,9 cm

ka parempoolselt konsoolilt (täisvarustuses traktori korral) terve hulga lüliteid. Siin peaks Case IH hoiduma ühesugustest nuppudest (näiteks pöörete arvu mälu, nelikveo, diferentsiaaliluku jne jaoks). Asja ei tee lihtsamaks ka asendija veojõuregulaatorite segadusseajavad tähistused. Rooliratta kõrgust saab (koos armatuurlauaga) reguleerida, samuti meeldisid meile jõuvõtuvõlli pöörlemissageduse ja sõidukiiruse näidikud infotablool. See, et suunatulede kang ise ei tagastu, polnud nii vaimustav. Kabiinis puuduvad suletavad panipaigad ning tuulutusdüüse kohtab ainult armatuurlaua konsoolis. Tubli plussi saab Farmall aga kabiinivedrustuse eest. See muudab sõidu mõnusaks nii teel kui põllul. Veermikust rääkides alustame sellest, et DLG testikeskus mõõtis täisvarustuses traktori massiks 5300 kg (frontaallaaduri konsoolita 4,9 tonni). Lubatud täismass 7,5 tonni tähendab 2,2-tonnist kandevõimet. Piduritega on lugu parem. Lisavarustusse kuulub isegi piduritega esisild (koos nelikveolülitusega). Sellise traktori aeglustuseks mõõtis DLG ligi 4,7 m/s², ning Case IH andmetel on siis lubatud täismass 7,8 tonni. Tubli! profi / suvi 2015

Eesmine rippsüsteem on hästi integreeritud, tahanihutatud haakeaas aga kehvasti kasutatav. Frontaallaaduri tarnib CNH-le Stoll, siin nime LRZ 100 kandev laadur on identne Stolli mudeliga FZ 30.

Pöördediameeter küündis pööravatest porilaudadest hoolimata 11,50 meetrini (rehvidega 480/65 R 24 ja rööpmega 1,73 m), ulatudes sellega üle klassi keskmise. Ei nelikveol ega diferentsiaalilukul pole pöördenurgaautomaatikat. Lisavarustusena pakutavat eraldi lülitatavat esisilla diferentsiaalilukku oskavad hinnata kaevandus- ja ehitustöödega seotud ettevõtted. Hooldusega saame üsna ruttu valmis, olgugi mootorikatte avamiseks tööriistu vaja. Nii jõuülekande kui hüdrosüsteemi õlitasemete kontrollimiseks on olemas vaateklaasid, mõlema õli vahetusvälp on 1200 töötundi. Ka mootoriõli peab vahetama üsna harva — 600 töötunni järel. Kahjuks ei löö nii kaua vastu kõigest 150 l mahutav kütusepaak. Raskemate tööde puhul tuleb “boksipeatus” teha iga kaheksa tunni järel. Ning räägime ka hindadest. Odavaim Farmall 115 U Pro Basis maksab 50 015 eurot (kõik hinnad on antud käibemaksuta). “Komfort”-pakett sisaldab 100 l/ min tootvat õlipumpa, üht elektriliselt juhitavat hüdroväljavõtet, suruõhusüsteemi, aiste automaatset stabilisaatorit ja võimsamat elektrigeneraatorit ning kergitab traktori hinna 53 800 euroni. Versioon Profi on varustatud eesmise

rippsüsteemi ja täiendava elektrilise hüdroväljavõttega ning maksab 58 077 eurot. Lisades kliimaseadme, kabiinivedrustuse ja avatava esiakna (2396 €) ja frontaallaaduri valmiduse, saame testitud traktori komplektsuse ning lõpphinna 60 973 €. Meie järeldused: kas Farmall 115 U Pro tõesti igale põllupidajale sobib, peate ise otsustama. Igal juhul pakub ta korralikku võimsust, sealjuures jääb kütusekulu mõistlikuks — eriti kui arvestada, et hoolimata heitgaasinormi IIIB täitmisest ei nõua traktor piiskagi AdBlued. Nelja koormuse all lülitatava astmega ja neljakiiruselise jõuvõtuvõlliga jõuülekanne on mugavalt kasutatav, kuid veovõimsus võiks olla veidi suurem ja kütusekulu transporttöödel veidi väiksem. Transporditöödele eriti sobivat vedrustatud esisilda ja lubatud maksimaalkiirust 50 km/h (praegu) ei pakuta. Muus osas pole viriseda eriti millegi üle. Omaette õlimahutiga ja aksiaalkolbpumbaga hüdraulikasüsteem on võimas, sobides ideaalselt frontaallaaduriga traktorile, nagu ka elektrilise ajalise ja hulgajuhtimisega hüdroväljavõtted. Siiski võiks just frontaallaaduri kasutamist silmas pidades traktori kandevõime olla suurem ja pöördediameeter väiksem. www.profieesti.ee

Laius: 223 cm; pikkus: 472 cm (eesmise rippsüsteemiga); kõrgus: 270 cm (kabiin)

Case IH Farmall 115 U Pro Tehnilised andmed

Testikeskuse mõõtmised

Mootor: 84 kW/114 hj (ECE-R 120 järgi) @2200 p/min; vedelikjahutusega 4-sil. F5C, tootja Fiat Powertrain Technologies (FPT), töömaht 3,4 l, heitgaasinorm IIIB (Tier 4 i) heitgaaside tagasijuhtimise ja kübemefiltriga, AdBlue-ta; kütusepaak 150 l

Võimsus jõuvõtuvõllil maksimaalne (1900 p/min) nimipööretel

Käigukast: ZF TPT 11 2 käigugruppi, 4 käiku ja 4 koormuse all lülitatavat astet automaatikafunktsiooniga, 40 km/h @1750 p/min-1, koormuse all lülitatav reevers Pidurid: märjad ketaspidurid taga, soovi korral ees, nelikveolülitis, mehaaniline käsipidur, soovi korral suruõhusüsteem Elektrisüsteem: 12 V, aku 132 Ah, generaator 120 A (soovi korral 200 A); starter 4,2 kW/5,7 hj

Kütuse ja AdBlue kulu maks. võimsusel nimipööretel absoluutne maks./nimip. Pöördemoment maksimaalne pöördemomendi kasv pöörete langus paigaltvõtumoment

Hinnangud

75,3 kW 72,3 kW 248 g/kWh 272 g/kWh 22,3/23,4 l/h

425 Nm (1500 p/min) 35,5 % 32,0 % 121 %

Käigukast käike vahemikus 4 kuni 12 km/h

Rippsüsteem: Cat. II; elektrooniliselt reguleeritav, lisavarustuses eesmine rippsüsteem ja eesmine jõuvõtuvõll

Tagumise süsteemi tõstejõud (90% maks. õlirõhust) all/keskel/ülal 3928 / 4567 / 4858 daN tõste koormusega 70,9 cm (20 kuni 90,9 cm)

Hüdrosüsteem: Aksiaalkolbpump 100 l/min (põhivarustuses hammasrataspump 60 l/min), 200 bar, kuni 6 hüdroväljavõtet (4 taga, 2 keskel), osa aja/hulga reguleerimisega; 33 l õli saadaval

Eesmise süsteemi tõstejõud (90% maks. õlirõhust) all/keskel/ülal 1987 / 2751 / 3864 daN tõste koormusega 68,3 cm (21,2 kuni 89,5 cm)

Jõuvõtuvõll: 540/540E/1000/1000E, lisaks soovi korral kiirusest sõltuv jvv, 1 3/8 tolli, 6 või 21 nuuti, elektrohüdrauliliselt lülitatav

Hüdrosüsteemi võimekus töörõhk 197 bar suurim tootlikkus 112,5 l/min suurim võimsus 30,2 kW (98,8 l/min, 183 bar)

Sillad ja veermik: äärikutega tagasild lamelldiferentsiaalilukuga, lukk ja esivedu elektrohüdrauliliselt lülitatav, eraldi lukud esi- ja tagasillal, testitraktori rehvid 480/65 R 24 ees, 540/65 R 38 taga Hooldus: mootoriõli 6,4 l (vahetusvälp 600 h); käigukastiõli 45 l, hüdrosüsteemi õli 44 l, jahutusvedelikku 17 l (kõigi vahetusvälp 1200 h) Hind: põhivarustuses 50 015 € (kõik hinnad on antud käibemaksuta); eesmine rippsüsteem 1946 €, eesmine jõuvõtuvõll 1912 €

Võimsus ja pöördemoment Võimsus (kW)

90 75 60 45 30 15 0 1000

Pöördemoment (Nm)

1500

2000

600 500 400 Nm 300 2500

Mootori pöörded (p/min)

Kütusekulu Absoluutne (l/h)

30 25 20 15 10 5 0 1000

Suhteline (g/kWh)

l/hr

1500

2000

300 g/kWh 250 200 2500

Mootori pöörded (p/min)

profi / suvi 2015

Veovõimsus suurim 64,5 kW @1900 p/min nimipööretel 60,9 kW

286 g/kWh 318 g/kWh

Müratase (koormatud mootoriga, juhi kõrvade juures) kabiin suletud/avatud 75,6/83,0 dB(A) Pidurdusvõime suurim keskmine aeglustus survejõud pedaalile Pöördediameeter esiveota

4,7 m/s2 43,7 daN 11,50 m

Testitraktori kaalud ja mõõtmed esisilla koormus 2380 kg tagasilla koormus 2920 kg tühimass (fr.-laaduri valmidusega) 5300 kg täismass 7500 kg kandevõime 2200 kg võimsuskaal 63 kg/kW telgede vahe 242 cm rööbe ees/taga 173/173 cm kliirens 41 cm

Käigukast B Käikude sobitus/funktsioonid 2,1 Lülitatavus 2,0 Sidur, gaas 2,0 Jõuvõtuvõll 1,2 Ülekandearvude suhted ja automaatikafunktsioonid head, kaks mootoripöörete mälukohta, neli JVV kiirust pluss kiirusest sõltuv JVV — väga head Veermik B/Z Rool 2,5 Nelikvedu ja diferentsiaalilukk 2,3 Käsi- ja jalgpidur 2,3 Esisilla ja kabiini vedrustus ei ole/2,0 Mass ja kandevõime 3,5 Keskpärane pöördediameeter, ei saa esisillavedrustust, pidurid head, nelikveo/ diferentsiaaliluku jaoks puudub pöördenurgaautomaatika. korralik tühimass, väikesevõitu kandevõime Rippsüsteem/hüdraulika BB Tõstejõud ja tõsteulatus 2,5 Käsitsetavus 2,2 Hüdrosüsteemi võimsus 1,3 Hüdroväljavõtted 1,8 Liitmikud 3,0 Keskpärane tõstevõime, käsitsetavus hea, hüdraulikavõimsus lisavarustusse kuuluva pumbaga väga hea, nagu aja/-hulga järgi juhtimine; liitmike tähistus võiks olla parem Kabiin B Ruumikus ja mugavus 2,2 Nähtavus 2,5 Küte ja tuulutus 3,0 Müratase 2,2 Elektrisüsteem 2,0 Viimistlus 2,0 Hooldus 1,5 Ruumikus, mugavus ja nähtavus head, müratase veel vastuvõetav, pea piirkonnas pole tuulutusavasid, hooldus on lihtne

Sobivusprofiil EE E Lihtsad nõudmised

B BB

Keskmised nõudmised

Kütusekulu tavalistes režiimides Töörežiim

Võim- p/min g/ sus kWh

jõuvõtuvõll 540

100% 1805 244 21,9

säästu-JVV 540E

100% 1542 235 19,0

jõuvõtuvõll 1000

100% 1880 247 22,1

säästu-JVV 1000E

100% 1606 236 19,7

mootor täispööretel

80 %

max 281 19,7

suur võimsus

80%

90% 262 18,3

transporditööd

40%

90% 311 10,9

väike võimsus, ½ pööretest

40%

60% 256

suur võimsus, ½ pööretest

60%

60% 238 12,5

Mootor Z Võimsuskõver 3,0 Kütusekulu 2,9 Veovõimsus/jõuvõtuvõlli võimsus 2,5 Võimsuskõver ja kütusekulu head, AdBLue vajadus puudub, võimsused rahuldavad

l/h

9,0

Kõrged nõudmised Põllutööd Rohumaatööd Transporditööd Frontaallaaduritööd Hind Saksamaal

Madal

Kõrge

62 500 kuni 66 700 €

käibemaksuta, andmed pärinevad profi 2014. aasta traktorikataloogist. Hindamissüsteem: BB väga hea, B hea, Z keskmine, E alla keskmist, EE puudulik Koondhinne ei pruugi võrduda üksikhinnete aritmeetilise keskmisega.

www.profieesti.ee

Traktori test Veel tähelepanekuid praktilisest elust Siin pole tegu testihinnete kokkuvõtte ega lõpphinnanguga, toome ära vaid mõned praktikas ilmnenud positiivsed ja negatiivsed detailid.

Negatiivne Ainult neljakiiruseline tuulutusventilaator ja tuulutusdüüsid ainult armatuurlauakonsoolis (Liiga) vähe suletavaid panipaiku Käsipidur on halvasti kättesaadav

Positiivne Hea ülemise tõmmitsa hoidik Veoaasa kaugjuhtimine Tihe päikesekaitseruloo Korralik sisepeegel Töötulede ülevaatlik lülitusskeem Firma Walterscheid liitmikud Kaassõitja automaatturvavööga iste käändub automaatselt kokku Aku massilüliti kuulub põhivarustusse

Mugav: kabiin on saadaval 900 € maksva mehaanilise vedrustusega.

Praktilised kogemused

Kompromiss: eesmine rippsüsteem on hüdrosüsteemi ühendatud traktori taga, lahtiühenduskraanid on raskesti ligipääsetavad.

Täis värk: rippmehhanismi, hüdrosüsteemi ja jõuvõtuvõlli saab juhtida traktori vasakult küljelt.

Läbipaistev: tuuleklaasi saab avada (tähelepanu, frontaallaaduriga töötajad!) ning saadaval on klaaskatus.

Napp: kaablite paigutus ei ole eriti praktiline; paremal puudub hüdroväljavõtte juhtimise võimalus.

Väike: Roolisamba reguleerimise lukustile on raske juurde pääseda, segab ka külgmine paneel.

Traktorid ja tegelikkus

CS on saanud suurepärase järglase! Meie ettevõttes töötab üks Puma CVX 180 ja üks CVX 150. Ning oma CS 95 järglaseks valisime esmajärjekorras just Farmall 105 U Pro. Traktor veab Pöttingeri kaarutit ning Kvernelandi kiletamismasinat. Ning et me teenustööna teeme

palju mullatöid ning teisaldame reoveemuda ja sõnnikut, tellisime võimsama õlipumba ja elektrilise rist-juhtkangi. Mõningase harjumise järel töötab kõik eeskujulikult, vaid vahemaa käetoe ja käiguvalitsa vahel võiks suurem olla. Samuti võiks mootoril kõige madalamatel pööretel olla veidi enam pöördemomenti. Muus osas aga jääme mootori jõudlusega igati rahule.

käetoes asuva elektrilise rist-juhtkangiga. Kahjuks jääb teisel käigul sellest käiguvalitsani liiga vähe ruumi. Kitsas on ka suunatulede kangi ümber (mis meie traktoril asub veel roolist paremal). Muidu oleme aga traktoriga väga rahul, sealhulgas kütusekuluga, mis meie õuetöödel on umbes 5 liitrit tunnis.

Madal frontaal laaduriga traktor

Christian Stefani majapidamises Warburgis on 60 lehma ja 100 hektarit haritavat maad. Lisaks pakub ta teenusena mullatöid ja settemuda transporti.

profi / suvi 2015

Möödunud aasta maikuus saime oma 39 aasta vanuse 16 000 tundi töötanud IHC 744 asemele Farmall 115 U Pro. Farmallil on standardsest võimsam õlipump ja frontaallaadur Stoll FZ 30. Ja et tema kõrgus on 38-tollistest rehvidest hoolimata ainult 2,68 meetrit, mahub ta ka meie lautadesse. Peale selle peab traktor meie majapidamises käitama ka kaarutit ja vaalutit — eeldatavalt kokku umbes 400 tundi aastas. Rasket künnitööd teevad meil CVX 195, IHC 946 ja 1255 XL. Farmalli juures meeldib meile hea nähtavus ja lihtne käsitsetavus. Frontaallaadurit juhime

Christian Bliemel Herrngiersdorfist peab 120-pealist piimakarja ja harib 70 hektarit maad.

www.profieesti.ee

Hooaja terviklahendus põllumeestele KEVADKÜLVILAEN – lihtne taotleda ja pikendada Piisab ühest e-kirjast, et taotleda laenu ja vajadusel tagastustähtaja pikendamist.

LAEN PÕLLUMAA TAGATISEL –

maksegraafik käibevahenditeks 1,5 aastat, põllumaa ostuks 30 aastat Tasuta tagatisväärtuse määramine. Laenu saamise protsess on kiire ja lihtne.

SEADMELIISING – maksed lähtuvalt Teie rahavoogudest PRIA toetusega on omafinantseering 0%, PRIA toetuseta saab omafinantseeringu ajatada 3 kuu peale. Maksegraafik on paindlik.

TÄISTEENUSLIISING – kulud kuumakses Täisteenusliising sobib PRIA toetuseta projektide puhul kombaini, traktori või laaduri rentimiseks. Kuumaksesse võib lisada vara kasutamisega seotud kulusid.

LIKVIIDSUSKAITSE – aitab vajadusel põhiosa tagasimaksed ajutiselt peatada Likviidsuskaitse saab lisada põllumajandustehnika liisingulepingule. Maksegraafiku muutmiseks piisab vaid e-kirjast. Pakkumise saamiseks võtke palun ühendust oma kontaktisikuga Swedbankis või ärikliendi nõustamiskeskusega aadressil ariklient@swedbank.ee või telefonil 613 2222

Teenuste pakkujaks on Swedbank AS ja Swedbank Liising AS. Tutvuge teenuste tingimustega www.swedbank.ee/business, vajaduse korral konsulteerige pangatöötajaga.

kindlustuse kuumakse 30,19 €

.4 - 75 000 liisingu kuumakse 868.79 EUR; kindlustuse kuumakse 26,60 € .4 - 79 000 liisingu kuumakse 915.12 EUR; kindlustuse kuumakse 28,02 € - 80 000 liisingu kuumaksePraktiline 926.71 EUR; kindlustuse test kuumakse 28,38 € - 84 000 liisingu kuumakse 973.04 EUR; kindlustuse kuumakse 29,49 € - 86 000 liisingu kuumakse 996.21 EUR; kindlustuse kuumakse 30,19 € - 90 000 liisingu kuumakse 1,042.54 EUR; kindlustuse kuumakse 31,60 € EasyCut B 970 – 28000 liisingu Krone niidukikomplektKrone F320M +EasyCut B970 Niidukikombinatsioon F 320 M ja B 970: - 84 000 liisingu kuumakse 973.04 EUR; kindlustuse kuumakse 29,49 € kuumakse 444.29 EUR; kindlustuse – 38700 liisingu kuumakse 614.07 EUR; kuumakse 21,97 € kindlustuse kuumakse 30,19 €

970 EUR;

Krone niidukikomplekt F 320 M ja B970

EasyCut B 970

EasyCut F 320 M

alates 22 €

SEB Liisingu kuumakse alates 170 € PZU Kindlustuse kuumakse alates 9 €

6150 esitles 6160 6180oma 6190uut 6210SmartCut-niidulattidega niidukipõlvkonda Krone SEB Liisingu kuumakse 869 € 916 € 927 € 974 € SEB 997 €Liisingu 1043 € kuumakse 974 € 2012. aastal, aasta hiljem aga võttis profi kolm445 uue€seeria alates 615 € alates PZU Kindlustuse kuumakse alates esindajat täpsema vaatluse alla. PZU Kindlustuse kuumakse PZU Kindlustuse kuumakse 27 € 29 € 29 € 30 € 31 € 32 € 30 € 6150.4 6160.4

alates 31 €

EasyCut B 970 – 28000 liisingu kuumakse 444.29 EUR; kindlustuse kuumakse 21,97 €

EasyCut F 320 M – 10700 liisingu kuumakse 169.78 EUR; kindlustuse kuumakse 8,43 €

EasyCut B 970

EasyCut F 320 M

SEB Liisingu kuumakse alates 445 € PZU Kindlustuse kuumakse alates 22 €

SEB Liisingu kuumakse alates 170 € PZU Kindlustuse kuumakse alates 9 €

Niidukitega EasyCut B 970 ja EasyCut F 320 M töötasime kogu hooaja.

erged suure töölaiusega niidukid on moes. Ilma muljuriteta saab kuni 9,70-meetrise niidulaiuse andvat Krone niidukikombinatsiooni EasyCut B 970 (taga) ja EasyCut F 320 M (ees) päris mugavalt 120-hobujõulise traktoriga käitada. Eriti lopsaka rohu esimesel niitmisel küündis töökiirus 10 kilomeetrini tunnis. Teisel niitmisel, kus haljasmassi vähem, saavutas Deutz-Fahr Agrotron 130 kiiruseks isegi 16 km/h. Niidukite keskmises seades mõõtsime niidulaiuseks 9,60 m. See annab teoreetiliseks jõudluseks 15 hektarit tunnis — ning diislikütust kulub sel-

leks 2 ja 3 liitri vahel. Rõõmustav teadmine! Tagumise niiduki saab parkida kokkuklapitult. Hoiuruumi nappuse korral annab see selge plusspunkti. Niiduk seisab väga stabiilselt ja turvaliselt kolmel jalal, samuti on korralikud paigutuskohad ette nähtud kardaanvõllile ning elektri- ja hüdraulikaühendustele. Sama hästi läheb niiduki ühendamine traktoriga. Ühendada tuleb üks kahesuunaline ning üks ühesuunaline ujuva asendiga hüdroväljavõte vastavalt kokkuklappimiseks ja põlluotsapöörde-funktsiooniks. Elektri-

EasyC

SEB Liisingu kuumakse SEB EasyCut 615 F€320 M – 10700 liisingu kuumaksealat alates EUR; kindlustuse kuumakse 8,43 € PZU PZU169.78 Kindlustuse kuumakse alates 31 € alat

Niitmisrõõm

SEB Liisingu kuumakseKrone alates niidukikomplekt F 320 M ja B970

kuumak

ühendusi on kaks: kolme klemmiga pistik magnetklappide jaoks ning valgustite kaabel. Haakepea ümbrus on korrastatud ja ülevaatlik. Alumiste aiste ühenduspunktide (Cat II/III) taga asuvad end hästi õigustanud mehaanilised ülekoormuskaitsed. Tõeliselt hästi meeldisid meile niiduseadmete monteeringud. Kummalgi pool kannab sisemiste plastist liugelaagritega teleskooptoru niiduseadet, mis on torule kinnitatud raskuskeskmes. Kuid eriti vahva on kolme võimaliku niidulaiuse vahel valimine. Selleks tuleb vastav tihvt ümber tõsta (tööriistu selleks

SEB Liisingu tingimused: kapitalirent, 10% sissemaks, intress 2,2%+3EU (3 kuu EURIBOR 0,018%, 31.03.2015 seisuga), periood 60 kuud, jääk 0, lepingutasu 150.PZU Kindlustuse tingimused: omavastutus 640€, sisaldab SEB kliendi eeliseid sh klaasikahju hüvitamine ilma omavastutuseta. Enne lepingute sõlmimist tutvuge tingimustega aadressil www.seb.ee, lisainfot saate ka SEB kontorist. AS SEB Liising tegutseb PZU Kindlustuse vahendajana ja on kantud Finantsinspektsiooni kindlustusagentide nimekirja, mille leiate aadressilt www.fi.ee.

makse 3€

Hinnangud Niidukikombinatsioon Krone EasyCut F 320 M ja B 970 Tehnika Haakepea ees/taga BB Ajam ees/taga BB Kaitsepaneelid B Kokkupõrkekaitse ees/taga Z/ B Maapinna jälgimine ees/taga B/BB Käsitsemine, seadistus ja kasutamine Külge- ja lahtiühendamine Parkimistugi taga Töö-/transpordiasendi vahetus ees/taga Niidukõrguse seadmine Koormuse seadmine Niidukvaliteet Vaalu moodustamine Terade vahetus Puhastamine ees/taga Võimsustarve

Niidukeid käitav jõud suundub traktori jõuvõtuvõllilt läbi firma Walterscheid

Z/BB BB Z BB B B Z/BB BB B B B B B

Niidulaiuse seadmise vedruga varustatud tihvti ümbertõstmise teel on Krone lahendanud geniaalselt. Nelinurkse teleskooptoru sisemine osa libiseb plastplaatidel. EasyCut B 970 haakepea on korrastatud ja ülevaatlik, kõik tähtsamad kohad hästi juurdepääsetavad. Valgustus on hea ja mõlemad mustad teradekastid hästi ära paigutatud.

Hinded: BB = väga hea, B = hea, Z = keskmine, E = alla keskmist, EE = puudulik

vaja ei lähe) ja masina lahtiklappimisel liiguvadki niiduseadmed valitud asendisse. Kõige kitsam asend annab niidulaiuse 9,40 m, mis jätab eesniidukiga 45-sentimeetrise ülekatte. Et laiuse seadmine nii kergelt toimub, võib oodata, et seda igapäevatöös ka kasutatakse. Kriitilise märkusena olgu öeldud, et vahel libiseb teleskooptoru sisemine osa nendel plastist “laagritel” üsna hüplikult. Masinate seadistamine on lihtne. Niiduseadet juhib kaks paari paralleelseid vardaid, millele Krone on andnud nime DuoGrip. Kui need on maaga paralleelselt, on rippsüsteemi alumised aisad õigel kõrgusel. Niidukõrgust saab siis profi / suvi 2015

vabajooksuga kardaanvõlli kaotuskasti. Sealt lähtuvad (taas Walterscheidi) kardaanvõllid viivad jõu mõlemale niiduseadmele. SmarCut-niidulatti käitatakse sisemisest otsast. Latt on kinni keevitatud ja eluaegse määrdega varustatud. Laiade jalaste alumised küljed on meeldivalt siledad. Soovi korral saab tellida ka kõrge profiiliga jalased. Niidukettad on varustatud nugade kiirühendustega, mis testi käigus ka korralikult toimisid. Soovi korral saate siiski tellida poltkinnituse. Masina aht-

BB BB

Üldist Stabiilsus Hooldus Viimistlus Värvkate Kasutusjuhendid

seada ülemise tõmmitsa abil — pole midagi lihtsamat! Niiduseadmed on riputatud keerdvedrudele, mida tuleb käsitsi reguleerida. Reguleerisime need nii, et niiduseadme välisserva veel veidi tõsta sai, Selles asendis mõõtsime 70 kilo kaalu töölaiuse ühe meetri kohta. Palju kergemaks seda ei saa (traktori rippsüsteemilt abi otsimata), sest reguleerimisulatus oli peaaegu lõpuni ära kulutatud.

ris asub kaks asjalikus mõõdus terakasti. Nime SmartCut on niidulatt saanud seetõttu, et Krone on suurendanud lahkupöörlevate terade ülekatet, mis peaks andma häid tulemusi noore või väikese saagikusega kultuuri niitmisel.

Tagumise niidukikomplekti saab ruumi säästmiseks ka kokkuklapitult hoiule panna. See toetub kolmele stabiilsele jalale.

Krone pakub ketaste kahte pöörlemisskeemi: variant A moodustab kaks vaalu, variant B aga ühe laiema vaalu. Meie katsetatud EasyCut B 970 oli ehitatud viimase skeemi järgi. Teoreetiliselt peaks saama ka A-masina B-masinaks ümber ehitada ja vastupidi. Praktikas me seda ei kontrollinud. Niiduketaste kaitseks kasutab Krone tuntud SafeCut-süsteemi. Kui ketas põrwww.profieesti.ee

Praktiline test

SmartCut-niidulatil on põhivarustuses kaks transporditrumlit, soovi korral saab lisada veel kaks. Vastavalt vaalu soovitud laiusele on saadaval kaks pöörlemisskeemi.

EasyCut F 320 M ajam asub vasakul. Kaitsepõllesid saab kergesti ära võtta.

Niiduseade on riputatud raskuskeskmes, latile mõjuva kaalu vähendamine toimub keerdvedrude abil.

kab kivi vastu. lõigatakse kaitsetihvt läbi ja ketas tõuseb üles, ohupiirkonnast välja. Ühe kroonmutri lahtikeeramise (milleks on võti masinaga kaasas) saab uue tihvti paigaldada — töökatkestus ei võta nii kuigi palju aega. Nii esimese kui viimase niitmise tegime EasyCut B 970-ga probleemivabalt. Väga rikkalikus ja osaliselt lamandunud rohus toimunud esimese niitmise tingimused olid äärmuslikud, kuid ikkagi sai niidukikombinatsioon tööga korralikult hakkama. Siin tuli kasuks, et Krone on andnud võimaluse eesmist kaitsepõlle mitmesse kõrgusesse seada. Rasketes oludes võib põlle serva veidi kergitada, et niidetav materjal paremini põlle alla pääseks. Lisaks on sellest kasu masina puhastamisel, juurdepääs muutub märksa lihtsamaks. Põlluotsapöördel võib niiduki mõlemad tiivad korraga üles tõsta. Kuid on olemas ka ühe poole tõstmise võimalus. Selleks tuleb juhtpuldil eelnevalt vastav seadistus teha. Elektrohüdraulilised klapid lülituvad siis nii ümber, et kummagi tiiva jaoks on oma juhtseade. Ühe tiiva ülestõstmine teise tiiva niidukõrgust ei muuda. Niiduseadmed on kokkuvõttes väga ülevaatlikud, lihtsasti profi / suvi 2015

häälestatavad ja töös mugavad. Mugavus kehtib tänu võrdsele kaalujaotusele ka transpordisõidu kohta. Loomulikult tuleb selleks niiduk kõigepealt kompaktsesse “Q-asendisse” kokku klappida. Siin ilmneb Krone inseneride pisike kavalus: katete välisküljed klapivad raskusjõu mõjul end ise kokkulahti, nii et juhil nende paigutamiseks istmelt maha ronida vaja ei ole. Veel paar sõna konstruktsioonist ja katetest. Niiduseadme raam on valmistatud ruudukujulise ristlõikega torust. Katte sõrestik koosneb keevitatud ümartorudest, millele on tõmmatud kaitsepõll. Põlle on põhjalikuks puhastamiseks üsna kerge maha võtta. Ümber niiduseadme asuv toru kaitseb seadet kokkupõrgete eest tarapostide või muu säärasega. Tänu väga lahtisele konstruktsioonile ja eemaldatavatele põlledele on EasyCut B 970 üsna kergesti puhastatav ja ka hooldatav. Kõik määrimispunktid on eeskujulikult ligipääsetavad. Tagumise niidukikomplekti juurde sobib eesmine niiduk EasyCut F 320 M, mis samuti töötab ilma muljurita ning niidab 3,16 m laiuselt. Katte konstruktsioon on samasugune nagu tagumisel niidukil, sõrestikule pingutatud kaitsepõlled on samuti mõne poldi lahtipäästmise järel mahavõetavad, misjärel on muidu raskesti ligipääsetavat niiduseadet kerge puhastada. Niiduk ühendatakse traktori kolmpunkthaakesse. Lahtiühendatud masina kardaanvõlli ja kettide paigutamiseks on vastavad mugavad kohad ette nähtud. Niiduk riputatakse keerdvedrudega varustatud kettide otsa, kaalu reguleeritakse ketilülide ja augurastri abil. Kui

Selle puldiga juhitakse tagumise niiduki kokkuklappimist ning valitakse mõlema või ühe tiiva tõstmise režiim.

traktoril puuduvad kettide kinnituskohad, pakub Krone erilist ülemisse aisa kinnitatavat vahetükki (saadaval ka varuosana). Tulemus ei jää küll ideaalse nurga alla, kuid on ikkagi parem igasugu omaloominguliste lahenduste otsimisest. Testis kasutatud Fendt 712 Vario juures oskasime Krone abinõu kasulikkust kiiresti hindama õppida. Niiduki 700-kilogrammisest kogukaalust jäi meie seades niidulatile mõjuma 240 kg ehk umbes 76 kilogrammi meetrile. Mehaanilise kaalureguleerimise suureks eeliseks on selle viivitamatu reageerimine. Kuivõrd niidukit Easy F 320 M traktori ees lükatakse, soovitab Krone kasutada ülemist teleskooptõmmitsat, mis oli ka katsetatud niidukiga kaasas. Üldiselt õige tasastel katsepõldudel seda väga vaja ei läinud, kuid 345 euro (kõik hinnad on käibemaksuta) eest on tegu kasuliku lisandiga. Tõmmitsast seatakse niidukõrgus. Eesmine niiduk on sarnaselt tagumistega riputatud kandurile raskuskeskmest. Kaks reguleeritavat keerdvedru ja amortisaatorite paar hoiavad niiduseadet horisontaalsena. Kalde ulatus on piisav — 40 cm. Tänu lükatavale ehitusele asub niiduseade traktori esiratastele väga lähedal. Kuigi üldiselt jälgib niiduk maapinda hästi, märkasime eriti lainelisel pinnasel aeg-ajalt ebaoptimaalset sobitumist. Ka EasyCut F 320 M kasutab Walterscheidi kardaanvõlle. Jõuvõtuvõlli 1000 p/min suunduvad nurkülekandesse ja sealt kardaanvõlli kaudu masina www.profieesti.ee

Praktiline test

Niiduki EasyCut F 320 andis Krone meile kasutada pealekauba, et saaksime masinast esimesed muljed.

Tagumise niidukikomplekti EasyCut B 970 ja eesmise niiduki F 320 M kõrval andis Krone meile proovida ka vaalutrumlitega varustatud eesmise niiduki EasyCut F 320. See 980 kg kaaluv niiduk näeb tänu plastkatetele ja vastavale värvilahendusele veidi moodsam välja kui vaalutrumliteta versioon. Niidulatil asuvad samad kettad kui mudelil EasyCut F 320 M. Kuid latti käitatakse siin läbi parempoolse vaalutrumli, kuhu veojõud saabub 1000 p/min tegevalt Vaalutrumlite tekitatud vaalu laiuseks mõõtsime jõuvõtuvõllilt rihm- ja hammasülekande kaudu. 1,20 meetrit. Rohumaa esimesel niitmisel töötas EasyCut F 320 meie katsetes probleemivabalt. Niidulaiuseks mõõtsime 3,14 m. Vaalu laius jäi 1,20 meetri juurde ning on seega ka väiksematele liikurhekselditele igati suupärane. EasyCut F 320 M jättis samades tingimustes 1,45 m laiuse rohujälje. Ka EasyCut F 320 kinnitatakse kolmpunkthaakesse. Hüdraulikaühendusi vaja ei lähe, sest kaaluvähendamine toimub spiraalvedrude abil, tõstmise eest aga hoolitseb traktori eesmine rippsüsteem. Niiduki hinnaks teatab Krone käibemaksuta 11 600 eurot.

Praktilises töös meeldis eesmine niiduk meile sama hästi kui tagumine. Kahjuks ei ole see terade vahetuseks ega puhastamiseks nii hästi juurdepääsetav. Esimesel niitmisel olime hädas külgmiste ummistustega. Selgus, et kaitsepõll oli transporditrumlite taga uuesti kinni kruvitud, mistõttu niidetud rohi jäi põlle ja trumli vahele kinni. Mõne poldi eemaldamine lahendas probleemi, ja hoolimata puuduvast kinnituprofi / suvi 2015

Tagumine komplekt EasyCut B 970 Haakekategooria II/III Hüdroväljavõtteid 1 1-s/1 2-s Töölaius 9,40 kuni 9,70 m Ülekate 30/38/45 cm Transpordikõrgus (30 cm aisad) 4m Transpordilaius 2,97 m Mass 2020 kg Töökoormus 260 kg e. 70 kg/m Niidukettaid kummalgi tiival 8 Võimsustarve alates 120 hj Hind käibemaksuta 28 000 € Esiniiduk EasyCut F 320 M

Eesmine niiduk EasyCut F 320

vasakule küljele, kus asub niidulati ajam. Latt ja kettad on samad mis tagumisel niidukilgi, kuid siin on kasutusel ainult seitse ketast. Nende pöörlemisskeemist pakutakse kahte varianti. Meie töötasime ühevaalulisega ja saime (teisel niitmisel) 1,45 m laiuse vaalu, mis parajasti traktori rataste vahele mahtus.

Mõõtmistulemused Krone niidukikomplekt

sest ei laperdanud põll ega kippunud esirataste alla, nii et kinnitus oli õigupoolest ülearune. Mõned üksikasjad: Viimasel Agritechnica-näitusel esitles Krone nii laiemaid eesmisi niidukeid kui kitsamaid tagumisi niidukikomplekte. Ka eesmise niiduki raamitorus asub soliidne ja tolmukindel kast terade ja tööriistade jaoks. Terade vahetamisel tuleb silmas pidada nende käelisust. Tagumise niiduki tahapoole klapitav tugijalg ulatub üsna kaugele välja ning võib tagurdamisel tabada tara või midagi muud, kui juht valvas ei ole. Kokkuvõte: Krone eesmisest niidukist

Haakekategooria II (kiirühendusega) Töölaius 3,16 m Transpordilaius 2,98 m Mass 700 kg Töökoormus 240 kg e. 76 kg/m Niidukettaid 7 ca 1,45 m Vaalu laius 1) Võimsustarve (ainult ees) alates 65 hj Hind käibemaksuta 10 700 € Mõõtmistulemused mõlemale niidulatile Jõuvõtuvõlli pöörlemissagedus 1000 p/min

Ajami ülekandearv Niiduketaste läbimõõt Terasid kettal Terade ülekate Teoreetiline töökiirus

1:3 40 cm 2 70 mm 25,2 km/h

Heinamaa teise niitmise ja keskmise saagikuse korral

EasyCut F 320 ja tagumisest EasyCut B 970 koosneva niidukikomplektiga töötasime terve hooaja. Niidukid on ehitatud kergelt ja lihtsalt — mõistlikud masinad, millest on kiiresti võimalik aru saada ja sama kiiresti neid häälestada. Samas pakuvad nad piisavat niiduvõimet juba 120-hobujõulisest traktorist käitatuna, jättes kütusekulu seega mõõdukaks — 2 kuni 3 l/ha. Geniaalseks võib nimetada EasyCut B 970 niidulaiuse reguleerimist. Hoolduseks on kõik komponendid hästi kättesaadavad. Tõsiseid vigu me ei leidnud. Masinad sobivad väiksematele teenusepakkujatele, suurematele majanditele või masinaühistutele, kes soovivad ilma muljurita tõhusalt niita, kuid ei soovi niiduki ette 200 hobujõudu rakendada. Siin minnakse rõõmuga niitma! www.profieesti.ee

Tuhanded tihumeetrid! Kaitsekindaid polegi?

Kindlustus ettenägelikule ettevõtjale Ükskõik kui hoolikas sa tööandjana oled – rumal juhus või ettevaatamatu töötaja oskab ikka üllatada. Sest mõned tegevusalad lihtsalt on tavalisest suurema tööõnnetuste riskiga. PZU tööandja vastutuskindlustus korvab firma kulud tööõnnetuse või kutsehaiguse korral ning kui vaja, ka nõude tõrjumiseks vajalikud õiguskaitsekulud. Kui Sinu ettevõte tegutseb põllumajanduses, metsanduses, ehituses või töötlevas tööstuses, siis võta kindlasti ühendust!

1526 pzu.ee Tutvu kindlustustingimustega www.pzu.ee ja vajaduse korral pea nõu telefonil 1526. Kindlustusteenuse pakkuja on PZU Kindlustus.

PZU Kindlustus

Majandus

Millal taastub piima hind?

õrreldes 2014. aasta algusega on Eestis toorpiima hind langenud ca 39% ja Euroopa Komisjoni andmetel oli maikuus piima hind Eestis 24,75 senti. Piima hind Euroopa Liidus on tippajaga võrreldes langenud 23% ja maikuus maksti liitri eest keskmiselt 31,04 senti. Peamised sihtriigid, kuhu piima eksporditakse, on Leedu ja Läti, ning sealsed hinnatasemed olid mai seisuga vastavalt 21,8 senti (-41% tipphinnast) ja 22,59 senti (-36% tipphinnast). Seega saab Eesti tootja hetkel kodumaisel turul kõrgemat hinda, kui eksportides. 2014. aasta alguses oli Läti ja Leedu tootjate kodumaine hind küll madalam, kuid Eesti tootjatele maksti kõrgemat hinda. Seetõttu oli meie eksport Lätti ja eelkõige Leetu oluliselt suurem. 2015. aasta I kvartalis eksporditi statistikaameti andmetel Eestist toorpiima 34 888 tonni, mis on eelmise aasta sama ajaga võrreldes kolmandiku võrra vähem. Põhiliselt on vähenenud Leetu eksportimise osakaal: 2015. aasta I kvartalis 23 779 tonni (aasta varasemaga võrreldes -48%). Eksport Lätti on suurenenud: 2015. aasta I kvartalis 11 109 tonni (aasta varasemaga võrreldes +81%). profi / suvi 2015

Samas on oluliselt kasvanud kontsentreeritud piima eksport Leetu: 2015. aasta I kvartalis 9533 tonni (aasta varem vaid 74 tonni). Kontsentreeritud piima hinnalangus on ligikaudu seitsmekordne.

Mis põhjustas piima hinna languse? Euroopa Liidus kasvasid toodetava toorpiima kogused kiiresti – 2014. aastal toodeti piima 4,5% rohkem kui 2013. aastal. Toodangu kasvu soodustas pikka aega tugevnenud piima hind, mis saavutas tipptaseme — enam kui 40 senti — 2013. aasta lõpus. Lisaks piima hinnale liikus tõusvas joones ka nafta hind. Samas olid teiste toorainete hinnad (suhkur, vask jne) languses. 2014. aasta alguses hakkas aga piima hind Euroopas kergelt langema, kusjuures Eestis kukkus hind veelgi kiiremini. 6. augustil 2014 kuulutas Venemaa välja piima ja piimatoodete ekspordikeelu Euroopa Liidule. Veel augustis oli piima hind Eestis 30 senti, kuid peale Venemaa keeldu langes see septembris 25-le sendile. Venemaa on Hiina järel maailma suuruselt teine piimatoodete importöör. Eesti peamine ekspordipartner toorpiima osas oli Leedu, kelle piimatoodete

eksport Venemaale moodustas 27% kogu piimatoodete ekspordist. Seega oli Venemaa embargo mõju Balti riikidele rängem kui ülejäänud Euroopa Liidu riikidele. Veel üks põhjus, miks piima hind 2014. aasta alguses vaikselt langema hakkas, oli Hiina nõudluse vähenemine. 2012. aastal tootis Hiina 37,4 miljonit tonni piima ja oli sellega maailma suurim piimatootja. 14,3% piimast imporditi. 2013. aastal ostis Hiina sisse 2/3 maailma piimapulbrist, mis kattis 54% Hiina vajadusest. 2014. aasta esimesel poolaastal importis Hiina Uus-Meremaalt 750 000 tonni piimapulbrit, mis oli võrdne kogu 2013. aasta impordiga. Siis aga vähenes Hiina import järsult.

Mida toob tulevik? Piimatootmist reguleerivad kvoodid on tänaseks kadunud. Sellest lähtuvalt on Iirimaa, Holland, Taani ja Saksamaa välja öelnud, et neil on valmidus ja soov tootmisvõimsust suurendada. Iirimaa on lubanud pakkumist 2020. aastaks kasvatada 50%, Saksamaa ja Taani 20%. Samas langetasid kvoodiperioodi lõppemise eel tootmist riigid, kus kvoodiületus ei olnud probleemiks. Näiteks keskendub Prantsusmaa piima väärindawww.profieesti.ee

misele, mitte piimakoguste suurendamisele. Euroopa Komisjon prognoosib esimesel kvoodivabal aastal tootmise tõusu 1%. Hiina uus kahe-lapse-poliitika ja jätkuv linnastumine suurendab endiselt piimatoodete nõudlust maailmas ning sellest tuleb ka Euroopa Liidu lootus, et piima hind võiks uuesti tõusuteele pöörata. Hetkel on Eesti tootjate ebakindlus ja teadmatus suur. Päästerõngaks oleks see, kui meie suurim ekspordiriik Leedu suudaks leida Hiina näol alternatiivi kadunud Venemaa turule. Positiivset mõju avaldaks kindlasti ka Venemaa embargo lõppemine või see, kui Eesti tootjad ja tööstused suudaksid teineteist usaldades suuremas koguses piima väärindada — suuremad kogused annavad suurema läbirääkimisjõu. Eesti piimatootjad on olnud väga tublid kohanejad ja suutnud üle elada päris mitu kriisi. Piima omahind on erinevatel tootjatel üsna erinev. Ka kõige efektiivsematel farmidel jääb hetkel pakutav piima hind alla omahinna ning see ei ole jätkusuutlik.

Efektiivsemad ja kaasaegsemad piimatootjad elavad kindlasti ka selle kriisi üle. Ebaefektiivsemad tootjad võivad piimatootmise kinni panna või keskenduda näiteks taimekasvatussaaduste tootmisele. 2008. aasta septembris oli Euroopa piima hind üle 35 sendi. Hind jõudis põhja 2009. aasta suvel kukkudes Euroopas alla 25 sendi. Eestis langes piima hind sel ajal 19 sendi peale. Hind taastus Euroopa Liidus alles 30 kuu pärast. Tänavu suvel saab Eestis aasta madalate piimahindadega täis ja loodetud kiiret taastumist näha ei ole. Pigem on reaalne oodata, et käesoleva aasta lõpuks on Eesti piima hind teinud 10% tõusu ja jõudnud ligikaudu 27-27,5 sendi tasemele. Enam kui 30-sendist taset võiks uuesti loota järgmise aasta sügisel.

Brit Juus, Swedbanki põllumajandussektori juht

OLEME KOLINUD! OÜ Jatiina uus esindus asub nüüd aadressil Tartumaa, Ülenurme, Tõrvandi, Kauba tee 10

www.jatiina.ee

Jatiina

Proovisõit Välimuselt on uus Atos Claas mis Claas. Mootorikatte all ja kabiinis ei saa ta oma Itaalia (Same Deutz-Fahri) päritolu aga varjata.

Claas Atos 350 - 45 000 liisingu kuumakse 521.27 EUR; kindlustuse kuumakse 16,12 €

Case IH Farmall 115 U Pro - 50 015 liisingu kuumakse 579.36 EUR; kindlustuse kuumakse 17,84 €

Claas Atos 350:

SEB Liisingu kuumakse alates 580 € PZU Kindlustuse kuumakse alates 18 €

Ko liis tus

SEB Liisingu kuumakse alates 522 € PZU Kindlustuse kuumakse alates 17 €

Itaalia Claas

Möödunudaastasel EIMA-messil Bolognas esitles Claas uut traktoriseeriat Atos. Detsembris aga sai profi esimese proovisõiduvõimaluse.

eitgaasinormi IIIA täitvaid Axostraktoreid jätkub vaid seniks, kuni Claasil Perkinsilt muretsetud mootorid otsa saavad. Seejärel hakkab lünka Arion 400 ja Elios-seeria vahel täitma uus mudeliseeria Atos. Sealjuures on huvitav märkida, et Claas ei ole uut Atost ise konstrueerinud, vaid seda tarnib talle Itaaliast Same DeutzFahr (SDF). Atos on geneetiliselt samaväärne Deutz-Fahri mudeliga 5G (Agrofarmi järglasega) ning Same Exploreriga. Atose mudeliseeriasse kuulub kuus traktorit kolme- ja neljasilindriliste mootoritega ning võimsustega 56 kW/76 hj kuni 80 kW/109 hj (vt tabelit “Uued Atose mudelid”). Sealjuures kattuvad Atose alamseeriad 200 ja 300: Atos 200 kasutab kolmesilindrilist 2,9-liitrise töömahuga mootorit ning pakub võimsusi 56 kW/76 hj kuni 71 kW/97 hj. Atos 300 annab nelja silindri 3,8 liitrist 65 kW/88 hj kuni 80 kW/109 hj.

DF 6150.4 - 75 000 liisingu kuumakse 868.79 EUR; kindlustuse kuumak DF 6160.4 - 79 000 liisingu kuumakse 915.12 EUR; kindlustuse kuumak Uued Atose mudelid DF 6150 - 80 000 liisingu kuumakse 926.71 EUR; kindlustuse kuumaks Mudel Atos DF Atos Atos Atos Atos EUR; kindlustuse Atos 6160 - 84 000 liisingu kuumakse 973.04 kuumaks 220 DF 6180 230 - 86 000 240liisingu kuumakse 330 340 EUR; kindlustuse 350 996.21 kuumaks DF 6190 90 000 liisingu kuumakse 1,042.54 EUR; kindlustuse kuuma Mootor 3 silindrit, töömaht 2,9 l 4 silindrit, töömaht 3,8 l DF 6210 84 000 liisingu kuumakse 973.04 EUR; kindlustuse kuumaks Tippvõimsus 56 kW/ 65 kW/ 71 kW/ 65 kW/ 75 kW/ 80 kW/ (ECE-R 120 järgi)

76 hj

88 hj

Ka Farmotion-mootorid valmistab Same Deutz-Fahr Itaalias. Ühisanumpritsega, heitgaaside vahejahutiga retsirkulatsioonisüsteemi (EGR) ja diiselmootori oksüdatsioonikatalüsaatoriga (DOC) varustatud jõuallikad täidavad heitgaasinormi IIIB. Kütusepaak mahutab 152 l. Atose jõuülekanne on saadaval mitmes versioonis. Lihtsaim käsitsilülitatav kahe käigugrupiga käigukast pakub 10/10 ülekandearvu (10 edasi ja 10 tagasi) ning on varustatud mehaanilise reeversiga. Saab tellida ka neli käigugruppi ja seega 20/20 ülekandearvu.

97 hj

88 hj

102 hj

109 hj

Järgmine tase kannab nime Twinshift ning annab koormuse all lülitatava (ja SEB Liisingu kuumakse alates seadistatava!) reeversi, samuti kaks 6150.4 6160.4 6150 6160 6180 6190 6210 all lülitatavat astet ning€seega 869koormuse € 916 € 927 € 974 € 997 € 1043 974 € 20/20 või 40/40 ülekandearvu, kahe PZU Kindlustuse kuumakse alates Atos eriti aeglase grupiga. Tippmudeli 27 €350 29 € on 29 €olemas 30 € koguni 31 € Trishift, 32 € mil30 € jaoks lel kolm koormuse all lülitatavat astet ja seega kuni 60/60 ülekandearvu. Ka jõuvõtuvõlli asjus on Atosel lai valik. Testitud Atos 350 jõuvõtuvõllil oli neli pöörlemissagedust (540/540E ja 1000/1000E). Lisaks saab tellida sõidukiirusest sõltuva jõuvõtuvõlli, mis küll paikneb põhivõllist eraldi, nagu DeutzFahril.

Krone niidukikomplekt F320M + B970 – 38700 liisingu kuumakse 614.07 EUR;

EasyCut B 970 – 28000 liisingu kuumakse 444.29 EUR; kindlustuse kuumakse 21,97 €

EasyC 169.7

Ja ka sõidab Atos üldiselt nagu DeutzFahr. Sidurinupp asub käigukangil, koormuse all lülitatavad ülekanded vahetuvad sujuvalt, kuigi käiguvahetusel puudub “Speed-Matching”-funktsioon. Lisana saadav SmartStop-funktsioon võib eriti kasulik olla pallipressiga või frontaallaaduriga töötades, sest piduripedaalile vajutamine lahutab siis automaatselt siduri — ohutuskaalutlustest lähtudes küll vaid kiirustel kuni 16 km/h. Atos 200 saab kasutada maksimaalselt 34-tolliseid rattaid, meie Atos 350 aga veeres rehvidel mõõduga 420/85 R 38. Nendel sõites saavutas Eco-variant

lubatud tippkiiruse 40 km/h juba mootori 1800 p/min juures, mis on kena. Vedrustatud esisild, kabiinivedrustusest rääkimata, jääb aga Arion 400 osaks.

Tehnilised andmed Claas Atos 350 Mootor

Atosele saab tellida kuni neli hüdroväljavõtet, millest üks on elektrooniliselt juhitav. Eesmine, kuni 1,9 tonni tõsta suutev rippsüsteem kulub lisavarustuse hulka. Tagumine rippsüsteem võib olla kas mehaanilise või elektroonilise juhtimisega. Tootja andmetel suudab Atos 350 tõsta kuni 4,8 tonni — suurepärane! Põhivarustusse kuuluv hammasratasõlipump annab 55 l/min, kuid lisatasu Cuore italiano: SDF ehitatud Farmotionmootorid täidavad tänu heitgaaside tagasijuhtimisele ja diislioksüdatsioonikatalüsaatorile heitgaasinormi IIIB.

Kõik on oma kohal: rippsüsteemi elektrooniline juhtimise ja hüdroväljavõtete juhtimine käib parempoolselt konsoolilt.

80 kW/109 hj (suurim võimsus ECE R 120 järgi); neljasilindriline mootor Farmotion, töömaht 3,8 l, turbolaadur, EGR ja DOC, heitgaasinorm IIIB. Jõuülekanne 60/60 ülekandearvu, nelja käigugrupiga, viie käigu ja kolme koormuse all lülitatava astmega Trishift-käigukast, koormuse all lülitatav reevers, kuni 4 jõuvõtuvõlli pöörlemissagedust (540/540E/1000/1000E). Rippsüsteem ja hüdraulika Elektrooniliselt juhitava isereguleerimisega rippsüsteem Cat II, CBM-kiirühendused, tõstejõud 4800 daN, põhivarustuses hammasrataspump 55 l/min, lisatasu eest tandempump 60 l/min, kuni 4 hüdroväljavõtet, neist 1 elektrooniliselt juhitav; eesmine rippsüsteem Cat II GKN-kiirühendustega, tõstejõud 1900 daN. Sillad ja veermik Rehvid ees 440/65 R 28, taga 540/65 R 38, esivedu ja diferentsiaalilukusti hüdrauliliselt lülitatavad, telgede vahe 2,40 m, tühimass 4500 kg. Hind Täisvarustuses 58 820 € käibemaksuta. Tootja andmed

mist ei valmista. Käiguvalitsa ja väiksema, käigugruppide lülitamiseks mõeldud kangi kõrval asub Atos 350-l isegi mootoripöörete mäluseade. Tagumisele rippsüsteemile on Atosel elektroonilise juhtimise kõrval pakkuda ka jõuvõtuvõlli-automaatika (kahjuks küll lülituspunktide seadmise võimaluseta) eest saab tellida tandempumba, mis oma maksimaalse tootlikkuse — 60 l/min — saavutab juba 1600 p/min juures.

Armatuurlaud on informatiivne; koormuse all lülitatava reeversi hoob asub vasakul rooliratta all, reeversi lülituskiirust saab reguleerida.

profi / suvi 2015

Pääs nelja piilariga kabiini on väga hea. Ning heledatooniline interjöör on saanud Claasi-tüüpilise iluravi, mis ei piirdu sugugi vaid kirjaga “Claas” reguleeritaval roolirattal. Selle klassi traktori kohta on nähtavus igas suunas hea, avada saab nii taga- kui esiakent ja lisaks on olemas katuseluuk. Kliimaseade kuulub küll lisavarustuse hulka. Parempoolsel konsoolil asuvad juhtseadmed mingit peamurd-

Kokkuvõte: Claas Atos on väliselt ehtne Claas. Sellest hoolimata ei tee Claas mingit saladust, et saab selle võimsusklassi traktorid allhankena Deutz-Fahrilt. Seetõttu tunnevad paljud Deutziga harjunud põllumehed end Atoses õige koduselt — nii masina sisemistest väärtustest kui juhtimisseadmetest rääkides. Traktor on müügil paljudes varustusekombinatsioonides ja on seetõttu igati võimeline Axose tubliks järeltulijaks saama. Testis sõidetud tippmudel Atos 350 maksab 58 820 eurot (käibemaksuta). www.profieesti.ee

kse

PZU Kindlustuse kuumakse alates 17 €

PZU Kindlustuse kuumakse alates 231 €

Proovisõit Deutz-Fahr 6. seeria CShift:

Rohkem hobujõude, ja käigukangita

150.4 - 75 000 liisingu kuumakse 868.79 EUR; kindlustuse kuumakse 26,60 € 160.4 - 79 000 liisingu kuumakse 915.12 EUR; kindlustuse kuumakse 28,02 € 150 - 80 000 liisingu kuumakse 926.71 EUR; kindlustuse kuumakse 28,38 € 160 - 84 000 liisingu kuumakse 973.04 EUR; kindlustuse kuumakse 29,49 € 180 - 86 000 liisingu kuumakse 996.21 EUR; kindlustuse kuumakse 30,19 € 190 - 90 000 liisingu kuumakse 1,042.54 EUR; kindlustuse kuumakse 31,60 € 210 - 84 000 liisingu kuumakse 973.04 kindlustuse kuumakse 29,49 KaEUR; Deutz-Fahr on oma 6.€ seeria

+ B970 4.07 EUR;

B970

akse

traktoritel mudelist 6150 alates käigukangist lahti saanud. Selle asemel vahetab juht nüüd käike uue PowerComS-juhtkangiga. Lisaks on müügile jõudnud uus tippmudel, 210-hobujõuline 6210 (154 kW 2000/25/EG järgi).

SEB Liisingu kuumakse alates 6150.4 6160.4

6150

6160

6180

6190

6210

869 € 916 € 927 € 974 € 997 € 1043 € 974 €

PZU Kindlustuse kuumakse alates 27 €

29 €

30 €

31 €

32 €

30 €

Väliselt eristab Deutz-Fahri 6. seeria CShift-versiooni käigukangiga mudelitest ainult kiri mootorikattel.

EasyCut B 970 – 28000 liisingu kuumakse 444.29 EUR; kindlustuse kuumakse 21,97 €

uuenda seeria traktorite välimus on algusest saadik kiitust teeniEasyCut B 970 ja mis palju tähtsam, ka SEBnud, Liisingu kuumakse võimsuse ning kütusekulu asjus alates 445 € sobivad nad igati tänapäeva. Ometigi on PZU Kindlustuse kuumakse Deutz-Fahr nüüd võimsusi veel tõstnud € C-Shift-traktorite (vt kaalates tabelit22 “6. seeria ülevaade”). Nüüdsest on seeria tippmudeliks senise 6190 asemel 6210 — nagu ka mudelinimi vihjab, nimivõimsusega 210 hj/154 kW 2000/25/EG järgi. Tuleb märkida, et nimivõimsus on ka tippvõimsus, sest pöörete tõustes võimsust ei lisandu ja boost-funktsioon puudub. Seeria suurimaks uudiseks on aga CShift-jõuülekanne. Kui varasemates testides käigukangi kritiseeriti, siis nüüd on juba tuttav firma ZF kuue käigu ja nelja koormuse all lülitatava astmega

EasyCut F 320 M – 10700 liisingu kuumakse 169.78 EUR; kindlustuse kuumakse 8,43 €

Uus PowerComSjuhtkang on endisest palju ergonoomilisem ning annab nüüd võimaluse ka käike vahetada. Lisavarustusse kuulub konsoolil paiknev iMonitor.

EasyCut F 320 M

SEB Liisingu kuumakse alates 170 € PZU Kindlustuse kuumakse alates 9 €

käigukast saadaval käigukangita. DeutzFahri ja ZF ühistöös valminud jõuülekandes vahetatakse lisaks astmetele ka käike armatuurlaual asuva elektrilise juhtkangi edasi-tagasiliigutamisega. Siduri lahutamine-ühendamine toimub automaatselt ning käikude lülitushoobasid liigutatakse elektrohüdrauliliselt.

(Tühja) lägatsisterniga tehtud proovisõidul töötas käigukast suurepäraselt ja reipalt. Kuid — nagu sedasorti süsteemidele omane — kaob käiguvahetuse ajaks muidugi veojõud. Soovimatu käiguvahetuse vältimiseks on juhtkangi tagaküljel blokeerimisnupp, millele tuleb käiguvahetusel suruda. See nupp võiks aga pisut

Tehnilised andmed 6. seeria C-Shift-traktorite ülevaade Mudel

6150.4

6160.4

6150

6160

6180

6190

6210

Nimivõimsus (2000/25/EC järgi)

139 hj

153 hj

141 hj

163 hj

174 hj

193 hj

210 hj

Suurim võimsus (ECE-R120 järgi)

153 hj

166 hj

153 hj

166 hj

176 hj

194 hj

210 hj

Mootor

4-silindriline 4,0 l kuuesilindriline 6,1 l

Pöördemoment

605 Nm 672 Nm 605 Nm 672 Nm 740 Nm 820 Nm 890 Nm

ZF käigukast Tühimass

T7224

T7226

T7224

T7226

T7229

T7230

T7232

5500 kg 5670 kg 5740 kg 5870 kg 6360 kg 6660 kg 6660 kg

koormuse all lülitatavaid astmeid. Käikude vahetamisest oleks kõige rohkem kasu transporditööde juures, sest astmeid on endiselt ainult neli. Tõsi, kiiruse 50 km/h saavutab 6. seeria traktor ikkagi vaid 1920 p/min juures.

Uue esikonsooli tunneb ära uue kujundusega tuulutusdüüside järgi, mis nüüd ka tihedalt sulguvad.

Edasiarendatud kabiinile on Deutz-Fahr andnud nimeks S-Class². Parenduste hulka kuulub juhtkangiga käetoe kõrval eeskätt uus esikonsool. Sellele on paigutatud piisavalt stabiilsed (ja tihedalt suletavad!) tuulutusdüüsid. Ning et neist palava ilmaga ka jahedat õhku tuleks, on kliimaseadme tootlikkust tõstetud. Siinloetletud uuendused laienevad muidugi ka väiksematele mudelitele — 6120.4

kuni 6140 — mis CShift-käigukasti ei saa. CShifti kohta olgu veel öeldud, et ka “suuremad” mudelid varustatakse “Basis”-versioonis ikka käigukangiga ning käetoega, millel juhtkangi ei ole. Ligikaudu 8000-eurone hinnavahe (mudeli 6180 juures) ei tule aga ainult käigukastide erinevusest, kallimal versioonil on lisaks mehaaniliste asemel elektriliselt juhitavad hüdroväljavõtted ja APS-käiguvahetusautomaatika. Kokkuvõte: CShift-versioon laseb seeria suurematel käigukangist loobuda, kuut käiku lülitatakse elektrohüdrauliliselt. Proovisõidul töötas käiguvahetus suurepäraselt, kuid — erinevalt nelja koormuse all lülitatavast astmest — toob endaga paratamatult kaasa veojõu katkemise. Sellest hoolimata oleksime eriti transporditööde juures heal meelel näinud, et automaatika ka käiguvahetuse enda kanda oleks võtnud — sest endistviisi on koormuse all lülitatavaid astmeid “ainult” neli. Lisaks parendatud kabiinile ning tõhusamale ja paremate düüsidega kliimaseadmele meeldis meile ka uus juhtkang PowerComS. Ning olgu ka märgitud, et uue tippmudeli 6210 tulekuga on 7. seeriani jääv vahe kahanenud.

Esimesed 9. seeria traktorid töötamas

Kliimaseade on tõhusust juurde saanud, ja juhtnupud on endistest soliidsemad. Kaassõitja istmelt puudub ikka veel inertsrulliga turvavöö, ja turvavöö lukk jääb endistviisi uksele jalgu.

enam silmatorkav, mitte nii peidus olla. Muus osas väärib uus uhket nime PowerComS kandev juhtkang aga vaid kiitust. See on varasemast ergonoomilisemalt kujundatud ning laseb endistviisi juhtida rippsüsteemi, reeversi, kahe hüdroväljavõtte ning põlluotsapöörde tööd. Ning kõigele lisaks saab siit sisse lülitada automaatse käiguvahetuse süsteemi APS. Nagu juba varem tavaks, saab salvestada ja soovi järgi käivitada kahte käiguvahetusprogrammi. Tõsi, automaatika ei vaheta käike, vaid ainult profi / suvi 2015

Uue 9. seeria traktoreid võib juba näha tööd tegemas. Elegantse mootorikatte all asub 7,8-liitrise töömahuga kuuesilindriline TTCD 7.8 L06, mis täidab heitgaasinormi IV (Tier 4 final). Kütusepaagi mahuks annab Deutz-Fahr 600 liitrit, AdBlue-paak mahutab 60 l. Astmevaba käigukasti tarnib ZF, selle mudeliks on Terramatic TMT32. See võimaldab saavutada kiiruse 60 km/h kõigest 1785 p/min juures (kiirusel 40 km/h teeb mootor 1264

pööret minutis). Jõuvõtuvõlli pöörlemissagedusi on kolm. Hüdrosüsteemi aksiaalkolbpumba tootlikkus on 210 l/min, traktor varustatakse kuni 8 hüdroväljavõttega (kuus taga, kaks ees), mis on juhitavad nii ajaliselt kui hulga järgi. Tagumise rippsüsteemi tõstejõuks ütleb Deutz-Fahr 12 tonni, esimesel aga 5 tonni. Üheksanda seeria 11,5-tonnine tühimass toetub kuni 2,15-meetrise läbimõõduga tagaratastele, lubatud suurim mass aga on 18 tonni. Kokku kuulub 9. seeriasse neli mudelit — 274-hobujõulise (202 kW) tippvõimsusega 9270 TTV-st 336-hobujõulise (247 kW) 9340 TTV-ni.

www.profieesti.ee

Esmatutvus

Fendt 1050 Vario:

Üks diiseltäkk ehk 500 hobust Kuigi seeriatootmine algab alles käesoleva aasta lõpus ning profi veel kõiki üksikasju teada ei saanud ega pole meetritki sõitnud, soovime siiski teiega jagada kogu teavet, mida Fendt uue, 500 hobust väärt mudeli 1000 Vario esitlusel meile edastas.

unagi arvati, et klassikalisele traktorile on 300 hobujõudu liiga palju. Siis, et 400. Mistõttu pole ime, et vaevalt et ükski teine projekt oleks traktoriasjatundjate hulgas viimasel ajal nii palju arutlusi tekitanud kui nüüdseks avalikkuse ette toodud Vario 1000. Kui avalikkusse imbusid esimesed üksikasjad nagu 500-hobujõuline mootor või 2,35 meetri kõrgused rattad, kasvas huvi veelgi. Mõlemad teated aga klapivad, ja nüüdseks teame veel palju rohkemat.

Esimene mulje uut Vario 1000 nähes on üllatus — uue kujunduse üle. Kindlasti tekitab uus, LED-päevasõidutuledega radiaatorivõre veel vastakaid arvamusi. Ja kuigi (viieosalise!) mootorikatte alla vaadata veel ei lubatud, võis vasakul küljel läbi tuulutusavade nähe kolme tähte: MAN. Ja tõesti, selles võimsusklassis kasutab Fendt veoautode maailmast tuttavat kuuesilindrilist 12,4-liitrise töömahuga jõuallikat. Seeria Vario 1000 hakkab sisaldama nelja mudelit: Vario 1038 (380 hj), Vario 1042 (420 hj), Vario

MANi 500-hobujõuline mootor, 2,35 m kõrgused tagarattad, tühimass 14 tonni — see ongi uus 1050 Vario. Kabiin on meile tuttav, mootorikate aga sai täiesti uue kuju,

1046 (460 hj) ja tippmudelina Vario 1050 (500 hj, kõik võimsused on määratud ECE-R 24 järgi). Astmevabast Vario-jõuülekandest arendati käigukasti ja peaülekande kombinatsioon (transaxle) TA 400. See töötab, nagu varemgi, jõu jagamisega hüdrostaatilise ja mehaanilise ülekande vahel. Kui palju uus traktor jõuvõtuvõlli pöörlemissagedusi pakub ja kas endiselt on valida kahe käsitsilülitatava ülekandepiirkonna vahel, ei soovinud Fendt meile veel öelda. Vastavad nupud olid käetoel igatahes olemas, nagu ka armatuurlauakonsoolist vasakul paiknev käsipidurihoob. Kindel on see, et uut traktorit hakatakse müüma lubatud tippkiirustega 40, 50 ja 60 km/h ning rikkaliku veermiku- ja ohutuspaketiga. Olgu siin märgitud sõltumatu vedrustusega esisild, suunastabilisaator Fendt Stability Control, aeglustus- ja piduritulede abiseadmed ning aktiivne roolisüsteem Reaction. Et mootori jõud ka kindlalt maapinnale jõuaks, veereb Vario 1000 suurtel ratastel. Esirehvid võivad olla mõõduga kuni 710/60 R 38 ja tagarehvid koguni 900/65 R 46 (mis annab läbimõõduks 2,35!). Pealegi on saadaval rehvirõhu reguleerimise süsteem Vario-Grip. Vähim rööbe on 60 tolli (1,5 m), mis vihjab, et Vario 1000 on valmis tungima ka tuntud row-cropturgudele nagu Põhja-Ameerika ja Austraalia. Samal põhjusel saab tagumise rippsüsteemi soovi korral tellida ameerikalikus varustuses Quick-Hitch-raamiga. Ostja võib uue traktori aga tellida puht-veomasinana ilma tagumise ripp-

profi / suvi 2015

www.profieesti.ee

süsteemita, kõigele lisaks on valikus ka tagurpidisõiduvarustus. Nagu Fendtil üldiselt, on ka uue Vario jõuülekande ja hüdrosüsteemi õlimajandus eraldatud. Uudiseks on aga kahe sõltumatu õlipumba kasutamine, mis võimaldab paindlikult kohanduda käitatavate seadmete erinevate vooluhulga- ja rõhunõudmistega. Rippsüsteemi aisad saab tööriistu kasutamata tõsta ülemisse “parkimisasendisse” avardamaks ruumi veoaasa ümber. Nii tagumise kui eesmise rippsüsteemi tõstevõimed kui õlipumpade tootlikkused jättis Fendt veel enda teada. Mudeliseeriatele 800/900 Vario tuntud kabiin x5 tehti Vario 1000 jaoks veel paremaks. Viimistluspaneelid on pehme, nn soft-touch-pinnaga, esi- ja külgakende alaserva lasti allapoole ning uks tehti 8,5 cm laiemaks. Lisandus ka üks-

Suurushullustus?! Vario 1050 esitluseks valis Fendt õige ajaloolise paiga — Neuschwansteini lossi Baierimaal Hohenschwangaus. Loodame, et uuel traktoril pole midagi pistmist Baieri kuninga Ludwig II suurusehullustusega ega tolle muinasjutukuninga kuulsusega. Igatahes sai Vario 1050 pressipiltidel endale imposantse tausta ja Fendt näitas end taas kord teerajajana. Juba 1990. aastate alguses, kui Marktoberdorfi traktoriehitajad esitlesid 50 km/h sõitvat vedrustatud esisillaga 500. seeriat, pidasid paljud seda mõttetuks liialdamiseks. Kui veidi hiljem järgnes 260 hobujõu ja astmevaba jõuülekandega 926 Vario, oli skeptikute armee veelgi suurem. Kuhu nad nüüd on jäänud? Tolleaegsed uued tehnilised lahendused on täna standardseteks saanud, samuti nagu traktorid on läbi murdnud 400 hobujõu müüri. Miks peaks siis 500 hobujõuga lõpp saabuma? Seni aga võivad ajakirjanikud unistada, et nad järgmise suure Fendti esitlemiseks Džomolungmale kutsutakse — mis siis, et seal on haritavat maad veel vähem kui Hohenschwangaus...

profi / suvi 2015

Mootorikatte all töötab firma MAN 12,4-liitrise töömahuga kuuesilindriline. Heitgaasinormi IV täitmiseks vajalikel puhastusseadmetel on kopsakad mõõtmed.

Juhtseadmetekäetugi on väiksematelt Fendtidelt tuttav. Kas kiirusvahemike valimise lüliteid tegelikult ka vaja hakkab minema, pole veel teada. Uut klaaspinnaga terminali esitleti Agritechnica näitusel.

jagu panipaiku (millest tagumine vasakpoolne on nüüd aktiivjahutusega) ja topsihoidjaid. Alumist astmelauda saab kahte asendisse seada, et rehvimõõdust sõltumata kabiini ikka mugav ronida oleks. Automaatsel kliimaseadmel on kaks ventilaatorit, suuremad õhukanalid ja 16 tuulutusdüüsi. Tripleksklaasiga esiaknale saab tellida kütte, 300-kraadise töö-

Soovi korral saab hüdrosüsteemi tellida kaks aksiaalkolbpumpa, kummagi tootlikkusega 215 l/min. Samas pidavat müügile tulema ka rippsüsteemita versioon.

nurga ja integreeritud pesuriga klaasipuhasti kuulub loomulikult põhivarustusse. Uudisteks on 250° töönurgaga “kojamees” parempoolsel külgaknal ning mootorikattel diiselratsu embleemi peidetud kaamera, millega saab traktori nina ees toimuvast täpse ülevaate. Ülima istumismugavuse eest hoolitseb (lisavarustusse kuuluv) köetav ja ventileeritav nahkpolstriga iste. Uudne kaassõitja iste on muudetav klapplauaks, millel isegi klambrid dokumentide või muu kinnitamiseks, ning juhist paremal asub hulk pistikupesasid ja monitor — Vario Terminal 10.4-B, mida esmakordselt esitleti 2013. aasta Agritechnica näitusel 800. ja 900. seeria traktoritel, kuid mis nüüdseks on jõudnud ka 700. seeriale. Uus on ekraani kinnitus, puutetundlikkus ja LED-taustavalgustus. Kokkuvõte: Vario 1000 avaldab kahtlemata muljet. Fotodelt on tema mõõtmeid raske hoomata, kuid alles siis, kui seisate 1,80 m kõrguste esirataste ja 2,35-meetriste tagarataste vahel, saate uue 500-hobujõulise traktori vägevusest selgelt aru. Et teada saada, mida ta suudab, peame ootama, sest seeriatootmine ei alga enne käesoleva aasta lõppu. www.profieesti.ee

Esmatutvus

Uus Fendt 300 Vario tuleb AgcoPoweri mootoriga Üleminekuga heitgaasinormi IV (Tier 4 final) täitmisele on Deutzi mootorite ajastu mudeliseerias 300 Vario läbi saanud. Hiljuti esitletud uus 300 Vario kasutab firma AgcoPower (varem Sisu) 4,4-liitrist neljasilindrilist jõuallikat, mille tippvõimsus on 110 hj (mudelis 310 Vario) kuni 138 hj (313 Vario). Heitgaaside puhastamisega tegeleb SCR- ja diisli-oksüdatsioonikatalüsaatorite kõrval ka heitgaaside vahejahutiga tagasijuhtimissüsteem. Hõlpsama külmkäivituse huvides kasutatakse termostaatklapiga kütuse-eelfiltrit. Muutmata on jäänud ühe kiirusvahemiku ja 40 km/h tippkiirusega Vario-jõuülekanne, kuid selle juhtimine uuenes. Nii leiate nüüd (seeriast 500 Vario tuttavast) VisioPlus-kabiinist multifunktsionaalse juhtkangi, mida saab kasutada ka rist-juhtkangina. Kiirendamise ja aeglustamise kõrval saate nüüd siit ka reeversit lülitada ja tempomaati aktiveerida.

Põhivarustusse kuuluva 83 l/min andva hammasrataspumba kõrval on nüüd valikus ka koormustundlik aksiaalkolbpump tootlikkusega 110 l/min.

Esisilla vedrustuses kasutatakse manööverdamisvõime parandamiseks pikiõõtshooba, ja ometi kord on taas töösse võetud pöördenurga-andurid!

(Peaaegu) nagu suurtel: kuid juhtpaneel ei asu käetoel, vaid konsoolil, ja terminali ekraan pole puutetundlik.

700. seeria saab neli jõuvõtuvõlli kiirust Nagu seeriates 800 ja 900, kasutab Fendt ka 700 Vario juures heitgaasinormi IV (Tier 4 final) täitmiseks selektiivkatalüsaatori SCR kõrval ka heitgaaside tagasijuhtimist (EGR). Ning kübemefiltrina on Fendti sõnul siingi kasutusel katalüütilise kattega filter (“Coated Soot Filter, CSF), mis on suuteline passiivseks taastumiseks ilma kütuse täiendava pritsimiseta väljalaskesüsteemi. Jõuülekandes on uudiseks nelja töökiirusega jõuvõtuvõll. Nimelt on lisaks pöörlemissagedustele 540, 540E ja 1000 p/min esmakordselt saadaval ka “ökokiirus” 1000E. Samaaegselt saab 700 Vario kahekontuurilise pidurisüsteemi. Seda käitatakse suruõhuga, ja ühe ratta pidureid saab edaspidi ainult erisoovi korras. Varustusest rääkides olgu märgitud, et tasemete Profi ja Profi Plus kõrval hakkab Fendt pakkuma 700 Vario odava-

profi / suvi 2015

Uus Fendt 700 jääb Deutzi mootorit kasutama, kuid täidab heitgaasinormi IV — ja saab neli jõuvõtuvõllikiirust!

mat baasversiooni Power. Teisalt kasvab lisavarustuse nimekiri, kuhu nüüd muuhulgas kuuluvad valgusdiood-esituled lähi- ja kaugtulega ning valgustuskauguse reguleerimise võimalusega. Enam mugavust lubab uue hoidikuga terminal Vario 10.4-B, millel on ka puutetundlik ekraan ning LEDtaustavalgustus. Lisaks on kasvanud Bluetooth-andmeside tegevusraadius. Kõigil 700. seeria traktoritel on nüüd uus firma ZF esisild lubatud teljekoormusega 6 tonni senise 5,5 t asemel. Samuti on alates mudelist 718 lubatud suurim mass nüüd poole tonni võrra suurem — 14 tonni. Eesmise rippsüsteemi saab soovi korral tellida asendiregulaatoriga, ning uut jõuvõtuvõlli lülitatakse märja lamellsiduriga.

www.profieesti.ee

Seeria 300 Vario on saadaval varustustasemetel Power ja Profi. Kõrgem tase Profi lisab juhtkangile kuus täiendavat funktsiooni. Samuti leidub kabiinis seitsmetollise diagonaaliga ekraan, mille lahutusvõime on 800*400 pikslit. Ekraani kasutamine käib pöörd-surunupu kaudu, mingit puutetundlikkust ei esine. Põlluotsapöörde juhtimiseks saab salvestada üksteist funktsiooni viie erineva rakendumispõhjusega. Lisaks on 25 mälukohta eraldatud mitmesuguste haakeriistade eelhäälestuste salvestamiseks. Lisavarustusena pakutakse seadmete juhtimist ISO-siini kaudu. Tänu esmakordselt kasutatavale poolraamile ei ole eesmise rippsüsteemi või frontaallaaduri-konsooli paigaldamiseks enam abiraami tarvis, traktor on seega kompaktsem ja manööverdusvõimelisem. Eesmine 3,1-tonnise tõstejõuga rippsüsteem on uue abiraamiga täielikult integreeritud, nii et frontaallaaduri kasutamiseks ei pea rippsüsteemi aisu enam eemaldama.

Uue 300 Vario jõuallikaks on firma AgcoPower neljasilindriline 4,4-liitrine. Traktor on müügil käesolevast aastast ning võib kanda kuni 1,77-meetrise läbimõõduga tagarattaid.

Põhivarustuses käitab Fendt 300 Vario Power-versiooni hüdraulikat hammasrataspump tootlikkusega 83 l/min, lisavarustuses (ja Profi-versioonil põhivarustuses) on aga 110 l/min andev koormustundlik aksiaalkolbpump. Traktorile saab tellida ka frontaallaaduri Cargo 4X75 Compact, või isegi sissehitatud kaalu, lõppasendite kiirustundliku summutusfunktsiooni ning mälu- ja raputusfunktsioonidega varustatud Cargo Profi.

Uus vedrustatud esisild (Power-tasemel lisa-, Profi-tasemel põhivarustuses) on (lõpuks!) taas varustatud pöördenurga anduriga nelikveo ja diferentsiaaliluku lülitamiseks. Koos 7 cm võrra kasvanud telgede vahega (2,42 m) lubab see kasutada tagasillal rehve kuni mõõduni 600/65 R 38 ja läbimõõduga 1,77 m. Endiseks on aga jäänud suurim lubatud mass — 8,5 tonni.

müük hooldus varuosad

Mootor Heitgaaside järeltöötlus Võimsus Pöördemoment Käigukast Käikude arv Rippsüsteemi tõstevõime Hüdrosüsteemi tootlikkus, maks. rõhk Mass*

Esirippsüsteem/JVV

*Sõltub lisadest

1221.5 1523.5 2022.5 Ühisanum-sissepritsega turbodiisel (Euro 3B) SCR hj 133 153 212 Nm 570 660 923 Meh. sünkroniseeritud Meh. sünkroniseeritud Hüdro-mehaaniline Edasi/Tagasi 16/8 (24/12 ) 16/8 (24/12) 24/12. kg 4300 6500 6500 l/min/bar 51/200 55/200 55/200 kg 6325 6825 7690

kg/p/min

2800/1000

Proovisõit

Esimese niidu rohtu hekseldades näitas 8600i oma võimeid.

John Deere’i liikurhekseldid 8500i ja 8600i:

Nii heina kui maisi John Deere’i uute liikurhekseldite väljatöötamist on profi mõnda aega jälginud, nüüd saame rääkida ka esimese proovisõidu muljetest. Lühidalt: “kaheksatuhandelised” on maiad nii heina kui maisi peale.

htki masinat ei saa lõputult arendada ja katsetada, ükskord saabub tõehetk ikka. Ja konstruktorid peavad oma loomingu välja, karedasse maailma laskma. Nii läks muidugi ka John Deere’i 8000. seeria liikurhekselditega: esimesed lõpliku ja — meie arvates — üpris dünaamilise kujundusega masinad asusid praktilisse tegevusse möödunud aastal, seeriatootmine algas tänavu kevadel. profi sai proovida kahte eelseeria-masinat: 460 kW/625 hj arendavat 850 mm laiuse trumliga mudelit 8600i maikuus heinakoristusel ning kitsama, 680-mm trumliga ning JD võimsuselt teise, 460 kW/585 hj arendava mootoriga mudelit 8500i septembris maisipõllul. Olles jälginud liikurhekseldite konstrueerimist ning saanud teada mõned tehnilised üksikasjad, ootasime proovisõite suure huviga. profi / suvi 2015

Maisipõllul 8500i-ga töötades saime taas hea mulje haljasmassi sujuvast liikumisest optimeeritud hekseldusagregaadis.

Harjumuspäraselt hea käsitsetavus suurepärases keskkonnas — oli meie üksmeelne otsus kabiini kohta. Mitte ainult ruumikuse, isteasendi ja mürataseme asjus ei ole John Deere hekseldijuhtide soove väga tõsiselt võtnud. Ka pakub 2011. aastast kombainidele paigaldatav (kuid juba ka liikurhekseldite nõudmisi arvestades loodud) kabiin esmaklassilist

väljavaadet. Ühtviisi hästi on näha nii heedri ümbrus kui ka väljalaadimistoru juures toimuv. Külgaknad ulatuvad meeldivalt kõrgele. Ka tahapoole on vaateväli piisav, kuigi suurema mootorikatte tõttu mitte päris nii hea kui väiksemal mudelil 7080. Käsitsemise osas on JD jäänud väljakujunenud kontseptsioonile truuks. Täieliku varustusega juhtkang pakub lisaks seniste funktsioonide käivitamisele veel nelja oma soovi järgi programmeeritavat lülitit käepideme taga ja küljel. Kena võimalus — näiteks saate kiiresti tulede või helisignaali abil veokijuhi tähelepanu äratada. Või väljalaadimistoru kõrgust seada. Või telefonikõnet vastu võtta. Soovi korral varustatakse 8000. seeria nüüd kahe puutetundliku terminaliga, mis oma ülevaatlikkuselt, funktsionaalwww.profieesti.ee

suselt ja käsitsetavuselt ei karda võrdlust mistahes selliste seadmetega. Põhivarustusse kuulub pööratav ekraan eesmise konsooli ees. Selle kaudu saab seada, kontrollida ja jälgida masina kõiki parameetreid — heedrist ja lõikepikkuse ajamist kuni sileerimisvahendi dosaatori ja väljalaadimistoruni. Tagurpidikäigu valimisel ilmub ekraanile automaatselt tagumise kaamera poolt nähtav pilt. Suur Greenstar-terminal 2630 kuulub lisavarustusena i-varustuse juurde. Selle uus asukoht — nihutatavana parempoolse küljeakna ees — on mõistlikum kui varasem positsioon kabiini lae all. Siin liiguvad andmed niiskuse ja koostise analüsaatorilt HarvestLab (mis nüüd oskab analüüsida ka rohttaimi) ning automaatroolimissüsteemilt Autotrac. Peale selle kuvatakse siin tootlikkuse andmed ja väljalaadimiskaamera näidatav pilt.

Juhtimisseadmed järgivad seeriast 7080/7050 tuttavat kontseptsiooni. Uus on väike lõikeagregaadimonitor konsooli ees ning neli vabalt programmeeritavat nuppu juhtkangi ees ja küljel. Suur Greenstarmonitor on liigutatav, selle nüüdne asukoht külgakna ees hea. Kemperi uus heeder 639 saab hakkama reguleeritavate sõrmedeta ning on saanud terasest jälgimisrulli. Heedri pöörlemiskiirus on sünkroniseeritud sõidukiirusega, teo pöörlemiskiirus aga söötevaltsidega.

Tehnilised andmed John Deere 8500i/8600i

Rääkides GPSist, toodangust, niiskusesisaldusest ja koostisest, tuleb märkida, et kõiki positsiooni, saagi ja masinaga seotud andmeid saab veebiportaali MyJohnDeere kaudu jälgida igal internetiühendusega seadmel, olgu selleks laua- või sülearvuti, tahvel või mobiil. Andmed kantakse hekseldilt portaali kas käsitsi USB-mälupulga kaudu või automaatselt mobiilivõrgu abil. MyJohnDeere-portaali eelisteks on JD sõnul kiire ligipääs andmetele ja lihtne käsitsetavus. Pealegi on nii masinasse kui agronoomiasse puutuvad andmed kõikjal käepärast. Vajadusel saab majand ühineda oma koostööpartneritega ühisesse võrku, jagades vaid üksteisesse puutuvaid andmeid. Töö Kemperi 3-meetrise heedriga 639 avaldas meile sügavat muljet. See on konstrueeritud just 8000. seeria jaoks arvestusega, et masina tootlikkust ei piiraks mitte haljasmassi läbivool, vaid mootori võimsus, nagu maisi hekseldamisel. Teolt on kadunud liigutatavad sõrmed, selle asemel ulatuvad teo keermed üle sissevõtu keskkoha. Meie proovisõidul — esimesel niitmisel — viis tigu rohumassi väga hästi söötevaltsideni. Pinnase paremaks jälgimiseks paikneb heedri tagaosas täiendav terasest jälgimisratas — suurepärane! Kõrgest klassist on ühelt poolt teo ja söötevaltside pöörlemiskiiruste ning teiselt poolt heedri pöörlemiskiiruse ja profi / suvi 2015

Uus hüdrauliline söötevaltsiajam on kerge ja kompaktne, kuid võimekas.

hekseldi liikumiskiiruse sünkroniseerimine. See tagab meie muljete põhjal kõigis tingimustes ühtlase haljasmassivoo, mis on kõrge tootlikkuse ja ökonoomse kütusekulu eelduseks. Muuhulgas võisime mootori pöörded lasta isegi allapoole 1600 p/min, ilma et haljasmassi liikumises mingeid probleeme oleks tekkinud. Juhi jaoks tähendab see, et ta võib hekseldiga julgemalt võimsuspiiri lähedal töötada.

Mootor DPS-kuuesilindriline, töömaht 13,5 l, tippvõimsus 460 kW/625 hj (8600) või 430 kW/ 585 hj (8500) @ 1800 p/min (ECE R 120 järgi); heitgaasinorm Euro IV, kübemefilter ja SCR-katalüsaator; kütusepaak 1100 l, AdBlue paak 43 l. Sõiduajam Hüdrostaatiline sõiduajam Pro-Drive 2 koormuse all lülitatava kiirusvahemikuga, hädapidurdusfunktsioon, aktiivne paigalseisu reguleerimine, diferentsiaalilukkude juhtimine; nelikvedu eraldi hüdrostaatajamiga; suurimad rehvid: 900/60 R 42 ees, 750/55 R 30 taga. Hekseldusagregaat 4 hüdrauliliselt käitatavat söötevaltsi; trummel 4*14 või 4*16 noaga lõikepikkustele vastavalt 5–19 mm ja 3–15 mm, läbimõõt 670 mm, laius 680 mm (8500) või 850 mm (8600), nimipöörlemissagedus 1200 p/min mootori nimipööretel; väljalaadimistoru pöördenurk 210°. Mõõtmed ja mass Pikkus 6,62 m, laius 3,00 m (8500 rehvidega 710/75 R 42) kuni 3,50 m (8600 rehvidega 900/60 R 42), kõrgus 3,95 m (42-tolliste rehvidega), mudeli 8500 tühimass: 18 700 kg maisivarustuses 10-realise maisiheedriga. Hind1) rohu- ja maisivarustuses 8500i 452 539 € 8600i 476 151 € Tootja andmed proovisõidus kasutatud versioonide kohta; 1) heedrita ja käibemaksuta.

www.profieesti.ee

Proovisõit

Nii rohu kui maisi koristamisel avaldas optimeeritud haljasmassivoo kontseptsioon meile head muljet. Siia kuuluvad muuhulgas: hambuline eesmine alumine söötevalts, neli söötevaltsi umbes 35% võrra suurendatud survega, uute noahoidikutega lõiketrummel — tõhusama transpordi-õhuvooluga ja suurema tootlikkusega, ning vähem käänakuid haljasmassi “pehmemaks” voolamiseks. John Deere ütleb, et uus 8000. seeria peaks mudelitest 7050/7080 olema vähemalt 6% tootlikum (võrreldavate võimsustega mootorite juures). Proovisõidul me seda veel kontrollida ei saanud ning jääme huviga ootama praktilise testi võimalust. Masina subjektiivselt tajutav rahulik töökäik annab optimismiks igatahes alust. Ja selle, et rohu hekseldamisel 1600 p/min juures kerget vibratsiooni tunda oli, kannab John Deere ventilaatori valesti reguleeritud labade arvele. Biogaasi toormaterjali tootmiseks pakub John Deere uut 64 noaga (4*16) trumlit. Nugade täiskomplekti korral toimub 19 200 lõiget minutis, mis võimaldab teoreetiliselt saada lõikepikkusi 3 kuni 15 mm. 56 noaga trumlil lõikesagedusega 15 400 1/min on võimalikud lõikepikkused 5 kuni 19 mm. Omaette tuleb rääkida lõikepikkuse ajamist. Kohmakast võimsuse jagamisega töötavast IVLOC-ajamist uue 8000 juures loobuti. Selle asemel kasutatakse kompaktset hüdroajamit. See annab paremad võimalused heedri pöörlemissageduse sünkroniseerimiseks ning on pealegi vanast tublisti kergem. Tõsi, uue ajami kasutegur on eraldi vaadates madalam. Kuid paindliku juhtimise eelised kaaluvad selle üles, eriti rasketes koristustingimustes. Hea, et sööteagregaati saab endistviisi küljele välja pöörata — heedri eemaldamise järel on tänu kesklukustussüsteemile veel tarvis vaid kaks polti lahti keerata. See säästab näiteks nugade vahetamisel üksjagu aega. Uudisena aga saab sööteagregaati kontrolliks ka V-kujuliselt üles tõsta. Sel juhul jääb heeder paigale, tuleb eemaldada üks polt ja üks tihvt ning seejärel saab kogu söötesüsteemi üles tõsta, mis annab ideaalse võimaluse nugade kiireks justeerimiseks. profi / suvi 2015

Enne teritamisele asumist saate nugade seisundit kontrollida, heites neile pilgu läbi avatud teritusklapi. See käib ruttu ja aitab teritustsüklite arvu õigesti hinnata. Teritatakse nagu ennegi, “vastupidi” pöörleva trumli korral, kuid teritusklappi ja terituskivi ei liigutata enam elektriliselt, vaid hüdrauliliselt. John Deere’i liikurhekselditel on möödas aeg, kui teramuljuri paigaldamine ja äravõtmine oli keeruline ja aeganõudev. Nagu tänapäeval tavaline, on ka 8000. seerial jäetud hekseldi ja mootori vahele jäetud piisavalt hooldusruumi. Piisab kahe poldi lahtikeeramisest ning elektri- ja määrimisühenduse lahtiühendamisest, seejärel saab vända abil teramuljuri välja ning samaaegselt rohukanali sisse pöörata. Neljarajalise soonrihmaga jõuülekanne on siis lahutatud ja John Deere’i sõnul võib teramuljur lühemateks “heinatöödeks” sellesse asendisse jäädagi. Kuid ka

mudeli 7750i praktilises testis olime vaimustatud uue ventilaatori heitevõimsusest, nüüd aga on kogu toru ja selle pööramissüsteem tublisti paremaks muudetud. Pöördenurk ulatub nüüd 210 kraadini. Väljalaadimistoru pole üksnes laiem, vaid ka selle monteeringut on märkimisväärselt tugevdatud, nii et võnkumiste summutamiseks mõeldud lämmastikupatja enam vaja ei lähe. Nii on lõpetatud väljalaadimistoru hüplemine ebatasasel põllul — 8000 juures ei õõtsu enam midagi. Toru pöördemehhanism sarnaneb John Deere’i sõnul ekskavaatori omaga, koosnedes suletud, veelgi tugevdatud jõuülekandest ning kuullaagritel pöörderingist. Jõuülekandesse paigutatud nukksidur töötab kokkupõrkekaitsena. Mõlema DPS (Deere Power System)mootori võimed meeldisid meile. Kuuesilindrilise 13.5-liitrise töömahuga jõual-

Söötekanalit saab nüüd ka üles klappida.

Hooldusruumist on teramuljurit imelihtne paigaldada või eemaldada.

täielik eemaldamine ei ole keeruline. Veel neli polti lahti keerata, ja juba saab agregaadi (põhivarustusse kuuluva) elektrivintsi abil hooldusruumist välja tõsta — suurepärane! Vaid vintsi juhtimine võiks veidi tundlikumalt käia.

lika tippvõimsuseks annab John Deere mudelis 8600 460 kW/625 hj. mudelis 8500 aga 430 kW/585 hj. Minevikku on kadunud aeg, mil ainult diislikütust juurde kallata tuli. Sest täitmaks heitgaasinormi Euro IV (Tier 4 final) kasutatakse nüüd kübemefiltrit ja selektiivkatalüsaatorit SCR. AdBlue kulu on John Deere’i andmetel siiski väga madal — 43-liitrisest paagitäiest peaks jätkuma

Tublit tööd on konstruktorid teinud ka väljalaadimistoru juures, mis avaldab muljet juba oma mõõtmetega. Juba

www.profieesti.ee

Mootorikatte alla näikse ka rohkem hobujõude mahtuvad (vasakul). Paremal: integreeritud sileerimisvahendi-pump.

Transpordiventilaator ning väljalaadimistoru kinnitus ja pöördmehhanism on igasuguse kahtluseta tõhusad.

Suur radiaatoripakk on nüüd mugavalt ligipääsetav.

On mõeldud ka praktilistele detailidele, nagu see väljapööratav tööriistakast.

kahe 1100-liitrise diislikütuse paagitäie jaoks. Edasiarendatud Pro-Drive-sõiduajam pakub endiselt mootori ja jõuülekande juhtprogrammi, mis automaatselt reguleerib mootori pöörded võimalikult madalaks ning sellega säästab kütust. Transpordisõidul piiratakse kiirus automaatselt 40 kilomeetriga tunnis, põllurežiimis saabub lõpp aga 20 km/h juures. Kuigi John Deere ütleb, et on masina massi maisitöötlusversioonis umbes 1 tonni võrra kahandanud, ei ole rehvidega siiski koonerdatud: maksimaalselt mõõduga 900/60 R 42 ees ja 750/55 R 30 taga annavad nad mudeli 8600 laiuseks heedrita 3,50 meetrit. Mudeli 8500 suurimad rehvid saavad ees olla 710/75 R 42 ja taga 540/65 R 30, masina laius heedrita on 3 meetrit. Manööverdamis-

võime meile üldiselt meeldis, kuid see sõltub omajagu tagarataste suurusest.

profi / suvi 2015

Mis veel silma jäi: Liikurhekseldi elektroonikasüsteem tunneb heedri automaatselt ära, seadistamine ja kalibreerimine jäävad seega ära. Heedril asuv andur taastab pärast reverseerimist automaatselt rullide asendi. Lõiketrumlit pidurdatakse hüdrauliliselt. Nugade vastus on nüüd kolmest kohast kinnitatud, selle seadmisele kulub 45 sekundit. 42-tolliste ratastega ulatub kliirens poole meetrini! Väljalaadimistoru kuluvad plekid moodustavad ka väliskontuuri ning on lihtsasti väljastpoolt vahetatavad.

Soovi korral paigaldatakse kahe düüsi ja 300-liitrise veepaagiga sileerimisvahendi doseerimisseade, mis peaks kõigi kasutajate nõudmised rahuldama. Lisada saab nii madalakontsentraadilist lahust veepaagist kui kõrge kontsentratsiooniga vahendit vahetult. Süsteem suudab ka kontsentraati veega segada. Seadmel on isegi olemas automaatne puhastusfunktsioon, mis pumpab sileerimisvahendi paaki tagasi ning loputab veepaagi. Düüsid lisavad sileerimisainet vastavalt haljasmassi läbivooluhulgale. Ning lõpuks hindadest. Kui palju liikurhekseldid Eestis maksma hakkavad, pole veel teada: 8500i maksis Saksamaal maisivarustuses ligi 453 000 €, rohutöötlemiseks seadistatud 8600i koos teramuljuriga aga üle 476 000 € — mõlemad heedrita. Hinnad on kõikjal toodud käibemaksuta.

8500i on esirehvidega 710/75 R 42 ja tagarehvidega 540/65 R 30 ainult 3 meetri laiune.

Kokkuvõte: esimese proovisõidu järel võib kindlalt öelda, et 8000. seeriaga on John Deere teinud ära tubli töö. Vooruste hulka kuuluvad nii optimeeritud haljasmassivoog kui ka kabiin, loogiline ja ülevaatlik käsitsetavus, jõuline mootori ja sõiduajami kombinatsioon, suhteliselt väike mass ning 42-tolliste rehvide kasutamise võimalus. Mõlemad liikurhekseldid — 8600 rohu ja 8500 maisi koristamisel — jätsid meile jõuliste ja võimekate masinate mulje. Konstruktoritel on 8000. seeriaga õnnestunud täita üleilmset nõudmist järjest suurema mootorivõimsuse kasutamise järele, hoides masina massi mõistlikkuse piirides. Eriti tähtsaks muutub see, kui ilmuvad 800 ja enama hobujõuga versioonid. www.profieesti.ee

Proovisõit

Teraviljakombain New Holland CR10.90:

652 hobujõudu ja 14,5 m³ punkrit

as Atos 350 - 45 000 Kombain New Holland CR10.90 - 510 000 ngu kuumakse 521.27 Möödunud aastaliisingu juulis esitles NewEUR; Holland kuumakse 5,907.75 kindlus- oma kombainide uut lipulaeva. R; kindlustuse kuumakse tuse kuumakse 230,99 € 2€ profi sai mudelit CR10.90 nisupõllul proovida. Uurisime, kas uus kombain

peale mootori võimsuse ja terapunkri mahu veel millegagi silma paistab.

Liisingu kuumakse es 522 € U Kindlustuse kuumakse es 17 €

SEB Liisingu kuumakse alates 5908 € PZU Kindlustuse kuumakse alates 231 €

Uue CR10.90-ga tahab New Holland tungida uude võimsusklassi.

uumakse 868.79 EUR; kindlustuse kuumakse 26,60 € uumakse 915.12 EUR; kindlustuse kuumakse 28,02 € umakse 926.71 EUR; kindlustuse kuumakse 28,38 € umakse 973.04 EUR; kindlustuse kuumakse 29,49 € umakse 996.21 EUR; kindlustuse kuumakse 30,19 € umakse 1,042.54 EUR; kindlustuse kuumakse 31,60 € umakse 973.04 EUR; kindlustuse kuumakse 29,49 €

kuumakse alates

150

6160

6180

6190

gritechnica-näitusel 2013. aas6210

27 € 974 € 997 € 1043 € tal 974tõi € New Holland avalikkuse

ette 12,50 m laiuse Varifeedheedri. Ja nüüd on CR10.90 31 € 32 € 30 € näol olemas ka sellega sobiv kombain. Kõigi topeltrootoriga peksusüsteemiga CR-kombainide mudelitähised on muutunud, nüüd on saadaval kuus mudelit — CR7.90 kuni CR 10.90, vt ka tabelit “CRkombainide ülevaade”. Erinevused ei piirdu mootori võimsuse, terapunkri mahu ega ka peksuseadme suurusega. Kaks suuremat mudelit varustatakse nn TwinPitchrootoritega ja etteandetrumliga.

tuse kuumakse alates

29 €

30 €

Täiesti uus mudelis CR10.90 on FPT valmistatud jõuallikas: kuuesilindriline 15,9-liitrise töömahuga Cursor 16 täi-

dab SCR-katalüsaatori ja AdBluelisandi abiga (kuid kübemefiltrita ja heitgaaside retsirkulatsioonita) New Hollandi esimese kombainimootorina heitgaasinormi IV (Tier 4 final). Peamiselt võimsuse ja kompaktsuse tõttu sai Cursor 16 Itaalia ajakirjalt Diesel ka

2014. aasta parima diiselmootori nimetuse. Ja suures osas mootori võimsuse tõttu soovib New Holland CR10.90-ga esmakordselt “kombainiklassi 10” astuda. Meile on see klassiliigitus kaunis tundmatu, olles peamiselt kasutusel USA-s.

CR-kombainide ülevaade CR7.90

Mudel Tippvõimsus

490 hj

Rootorid

490 hj

517 hj

S -standardrootorid

Terapunker

430 mm 9500 l

Sõelte pindala 1)

CR10.90

571 hj

652 hj

430 mm 560 mm 560 mm

560 mm

11 500 l 11 500 l 12 500 l 12 500 l3) 5.4 m2

5.4 m2 ECE R 120 järgi;

CR9.90

TwinPitch-rootor + DFR2)

Rootori läbimõõt

Tootja andmed;

CR8.80 CR8.90 CR9.80

449 hj

6.5 m2

DFR = Dynamic Feed Roll-etteandetrummel;

560 mm 14 500 l 6.5 m2

s.k. 14 500 l.

EasyCut F 320 M – 10700 liisingu kuumakse ut B 970 – 28000 liisingu 169.78 EUR; kindlustuse kuumakse 8,43 € akse 444.29 EUR; kindlustuse akse 21,97SEB € Liisingu tingimused: kapitalirent, 10% sissemaks, intress 2,2%+3EU (3 kuu EURIBOR 0,018%, 31.03.2015 seisuga), periood 84 kuud, jääk 0, lepingutasu 150.-

yCut B 970

PZU Kindlustuse tingimused: omavastutus 640€, sisaldab SEB kliendi eeliseid sh klaasikahju hüvitamine ilma omavastutuseta. Enne lepingute sõlmimist tutvuge tingimustega aadressil www.seb.ee, lisainfot saate ka SEB kontorist. AS SEB Liising tegutseb PZU Kindlustuse vahendajana ja on kantud Finantsinspektsiooni kindlustusagentide nimekirja, mille leiate aadressilt www.fi.ee.

EasyCut F 320 M

Seeriaviisiliselt peksavad uues lipulaevas vilja TwinPitch-rootorid koos etteandetrumliga Dynamic Feed Roll.

Tehnilised andmed New Holland CR10.90 Heeder Töölaius 12,50 m, heedri juhtimissüsteem Autofloat, „Varifeed“-põhi, pikkuses 57,5 cm muudetav, lisana rapsivarustus.

et eeskätt suurendada tootlikkust niiske, rohelise kõrre puhul. Erinevused seisnevad tööorganite kujus ja rootorile paigutuse viisis, samuti etteandetigudes. Standardsed S³-rootorid kasutavad kolme keeret, Twin-Pitch-rootoritel on neid kaks. Samuti kuulub CR10.90 põhivarustusse nn Dynamic Feed Roll (DFR), mis peab tagama vilja ühtlase etteande rootoritele. See hambuliste liistudega varustatud 45-sentimeetrise läbimõõduga trummel on 2014. aastast kõigil CR-kombainidel lisavarustusena saadaval. Trummel pöörleb fikseeritud kiirusega — 1100 p/ min teravilja puhul ja 640 p/min õrnemate kultuuride, nagu maisi või kaunviljade korral. Koos “dünaamilise toitetrumliga” on taas saadaval kivitasku, mida saab mugavalt tühjendada kombaini vasakult küljelt. CR10.90 põhivarustusse kuuluvad — nagu ka mudelil CR9.90 — nii TwinPitchrootorid kui Dynamic Feed Roll. Neljale väiksemale masinale saab neid ainult lisatasu eest ja paketina tellida. Üht-teist on muutunud ka jääkterade eraldamises. Peksukorvile järgnevast kolmest eralduskorvist on esimene varustatud “sõrmedega”. Selle osade lasertöötlus peab tagama parima isepuFPT tarnitav Cursor 16 arendab maksimaalselt 480 kW/652 hj (ECE R 120 järgi) ja täidab heitgaasinormi IV (Tier 4 f).

Peksusüsteem TwinPitch-rootoritega peksusüsteem koos etteandetrumliga Dynamic Feed Roll, 2 rootorit läbimõõduga 60 cm ja pikkusega 2,64 m, tagumine biiter, peksu- ja lahutusala 3,06 m². Puhastamine Opti-Clean-puhastussüsteem automaatse tasakaalustusega nõlvadel, elektriliselt reguleeritavad sõelad, sõelte pindala 6,5 m², 6-osaline turbiinventilaator, 2 järelpeksuseadet tagasivoolu jaoks. Terade kogumine Ülemise tühjendusega terapunker mahuga 14,5 m³, tühjenduskiirus 142 l/s, kokkuklapitav, liigutatava otsikuga tühjendustoru pikkusega 8,30 m (soovi korral 10 m). Põhupeenesti Aktiivse kõrre- ja aganajaotusega peenesti Opti-Spread, soovi korral elektriliselt lülitatav. Mootor FPT Cursor 16, vastab heitgaasinormile IV (Tier 4 f), töömaht 15,9 l, tippvõimsus ECE R 120 järgi 480 kW/652 hj, kütusepaak 1300 l, SCR-katalüsaator, AdBlue paak 160 l. Jõuülekanne ja veermik Elektrohüdraulilise juhtimise ja 4 astmega hüdrostaatiline jõuülekanne, roomikute süsteem SmartTrax koos Terraglide-vedrustusega, roomikute laius 61 cm (transpordilaius 3,49 m), transpordikiirus 30 km/h mootori vähendatud pööretel. Hind (käibemaksuta) 510 000 € koos 12,50 m laiuse Varifeedheedri ja transpordikäruga. Tootja andmed

Peamiselt sõltub klassijaotus mootori võimsusest, kuid päris ühtset reeglistikku kombaini sellesse või teise klassi paigutamisel siiski ei tundu olevat. Mootori võimsusele kohaselt kasutab CR10.90 seeriaviisiliselt TwinPitch-peksusüsteemi. Need rootorid loodi 2012. aastal lisavarustusena mudelile CR9090, profi / suvi 2015

hastusvõime ning täielikult kõrvaldama ummistumise ohu, samas tõstes terade eralduse tõhusust. CR katsetamiseks oli meil kuiva nisu põld saagikusega 7 kuni 10 tonni hektarilt. Täpseid jõudluse mõõtmisi me ei teinud, kuid kohe märkasime peksumasina rahulikku ja sujuvat töötamist.

Samuti ei ole mootoril veojõu ega elastsuse asjus midagi häbeneda. Ka peksumasina raskel koormamisel — kus mootori koormus näidiku järgi ületas 100% — ei kuuldunud rootoritelt mingeid kaebehääli. See tähendab, et vili jõuab rootoritele ühtlaselt, mis ongi suure jõudluse eeltingimuseks. New Hollandi sõnul peaks CR10.90 suuwww.profieesti.ee

Proovisõit

rem tootlikkus olema märkimisväärne. Juba mudelile CR9.90 lubatakse TwinPitch- ja DFR-tehnika kasutuselevõtuga kuni 15-protsendilist jõudluse kasvu. Samas ei nõudvat kasvanud tootlikkus puhastussüsteemi ümberhäälestamist. Sest kuivõrd etteandetrummel juba eraldab osa teradest ning vili läbi peksuagregaadi ühtlasemalt liigub, saab töötada aeglasemalt pöörlevate rootoritega. Seeläbi tekib vähem lühikesi kõrsi, mis omakorda vähendab sõelte koormust. Kes palju peksab, peab ka palju punkrisse panema. Tänu hüdrauliliselt tõstetavatele seintele mahutab CR10.90 terapunker New Hollandi andmetel 14,5 m³. Ning et see ka kiiresti tühjendatud saaks, suurendati kõiki tühjendustigusid umbes 25%. See annab tühjenduskiiruseks 142 l/s, mis tähendab, et täis punker tühjendatakse vähem kui kahe minutiga. Ning tänu efektiivsemale ajamile polevat tühjendamisel tarbitav võimsus suurem kui 12,5-kuupmeetrise punkri korral. Soovikorral võib 8,30 meetri pikkuse tühjendusteo asendada 10 meetri pikkusega (ca 1500 euro eest). See annab veokijuhile suurema vabaduse, kuid

Suure teljekoormuse õrnemaks maapinnale jaotamiseks kuuluvad kombaini põhivarustusse SmartTrax-roomikud koos Terraglide-vedrustusega.

mitte see pole peamine eesmärk. Nimelt on pikem tigu eelduseks controlled-traffic-süsteemi kasutuselevõtuks, kus kindlaksmääratud sõidurajad on üksteisest 12 m kaugusel. Transpordisõitudeks klapitakse tühjendustoru täiendavalt kokku. Kena detail on tühjendustoru liikuv otsik, mis tühjendamise algul pöördub allapoole, tühjendamise lõpus aga taas ülespoole, aidates niimoodi puistekadusid vähendada. Tühjendamise käigus saab juhtkangi abil terade languskohta täpselt suunata. Palju on ära tehtud CR kabiinis, millel — nagu New Hollandi puhul pea kõigel profi / suvi 2015

Veel uudiseid New Hollandilt Lisaks kombainide moderniseeritud CR-mudeliseeriale ja selle lipulaevale CR10.90 tõi New Holland möödunud aastal välja veelgi uusi masinaid, mida lühidalt tutvustame. New Hollandi möödunudaastasel pressikonverentsil oli tähelepanu keskmes kahtlemata uus suur kombain CR10.90. Kuid esitleti ka teisi uusi või täiustatud masinaid: kombainid: CX5000 ja CX6000 Elevation ning TC4.90, ruloonpress: Roll-Belt Active-Sweep traktorid: T4 PowerStar ja T4. Kombainide CX5000 ja CX6000 Elevation uus sõelasüsteem (vastavalt viieja kuueklahviline) kannab nime Triple-Clean. Uudiseks on täiendav ventileeritav aste transpordilaua keskel, mis peaks puhastusvõimet 15% tõstma. Terade sujuvaks punkrisse viimiseks varustatakse CX6090 Elevation topelt-transporditeoga. Uus on ka

Kõik viis T4-seeria traktorit võidakse soovi korral varustada SuperSteeresisillaga.

670 liitrit mahutav kütusepaak ning suuremad terapunkrid — 8300 l viieja 9300 l kuueklahvilisel. Kuni 18-% kallakuga nõlvadel töötamiseks on endiselt saadaval veermiku nivelleerimissüsteem Laterale. Mudeliga TC4.90 täiendab New Hol-

Mõnus pisiasi: igal rattal asuv vaateklaas laseb kiiresti ja lihtsalt õlitaset kontrollida.

12,50-meetrise Varifeed-heedri tigu on keskelt toestatud. Tänu nugade ülekattele ei ole ajameid tarvis sünkroniseerida.

— on imposantne nimi: uus Harvest Suite Ultra Cab pakub harjumuspäraselt palju ruumi ja tänu suurtele klaasipindadele ka head nähtavust. Et heeder täielikult näha oleks, on kabiini põranda esiosa ettepoole kaldu. Juhi parema äraolemise eest hoolitsevad parem mürasummutus ning seeriaviisiliselt paigaldatav ventileeritav juhiiste (nahkpolstri eest peate Saksamaal umbes 1400 eurot juurde maksma). Jahutusega panipaikadest asub üks laes ja teine, väljavõetav, kaassõitja istme all. Teisi panipaiku on küllaga kabiini tagaseinas nii vasakul kui paremal pool suurt terapunkrile suunatud akent. Uuendati ka juhtkangi ning parempool-

sel konsoolil asuvaid juhtimisseadmeid. Kombaini kontuurile paigutatud lülitid annavad oma tähendusest intuitiivse ülevaate. Soovi korral saab ca 2400 euro eest tellida veel teise puutetundliku monitori IntelliView IV. Kuvatavat infot saab individuaalselt koostada ja suvaliselt kombineerida. Mõistlik oleks laes asuvat lisaterminali lisafunktsioonide, nagu toodangu, automaatroolimise, kaamerate jm näitamiseks. Alumine, põhivarustusse kuuluv monitor võiks jääda seadistamise ja kontrolli tarbeks. See on muide paigutatud rullidele ja laseb end terve konsooli ulatuses nihutada — suurepärane!

www.profieesti.ee

land 2013. aastal esitletud TC-kombainiseeriat. Neljaklahvilise TC4.90 peksusüsteemi laius on 1,04 m ja mootori võimsus 129 kW/175 hj. Terapunker mahutab 5000 liitrit. Seega koosneb väikestele kuni keskmistele ettevõtetele mõeldud kombainide seeria nüüd neljast masinast võimsusega kuni 190 kW/258 hj ja terapunkri mahuga kuni 6400 l: TC4.90, TC5.70, TC5.80 ja TC5.90. Uute mudelitähiste esimene number märgib klahvide arvu.

litele Roll-Belt 150 (palli läbimõõt kuni1,50 m) ja Roll-Belt 1850 (palli läbimõõt kuni1,80 m).

Varieeritava mahuga ruloonpressile Roll-Belt on New Holland välja töötanud Active- Sweep-varustuse. Siin töötab uus etteandeagregaat, mille spiraalselt paigutatud piid tõukavad pressitava materjali aktiivselt pressimiskambrisse. Erilised juhtplekid peavad vältima kadusid ja masina ummistumist. Senise süsteemiga võrreldes lubab Active Sweep kuni 20-protsendilist tootlikkuse kasvu. Saadaval on uus süsteem kuni mude-

Traktorite keskklassis tahab New Holland end edasiarendatud mudelitega uuesti kehtestada. Möödunud aasta lõpust alates saavad kõik T4-Powerstar-seeria mudelid 3,4-liitrise mootori võimsusega 42 kW/58 hj kuni 55 kW/75 hj. Diisli-oksüdatsioonikatalüsaatori abiga täidavad nad heitgaasinormi IIIB (Tier 4 i). Samuti 3,4-liitrine mootor käitab viit T4-seeria masinat võimsustega 55 kW/75 hj kuni 84 kW/114 hj (uustul-

Viieklahvilised kombainid CX5000 Elevation ja kuueklahvilised CX6000 Elevation said ettevalmistusalasse täiendava ventileeritava astme.

CR kabiin ja juhtimisseadmed vaadati juhi mugavuse suurendamiseks põhjalikult üle. Monitor IntelliView IV paikneb nüüd rullidel ja on piki konsooli nihutatav.

14,5-kuupmeetrise punkri seinte avamise hüdrosilindrid asuvad punkrist väljaspool.

Mis veel silma jäi: 12,5 meetri laiust Varifeed-HD heedrit saab 57,5 cm võrra pikendada, rapsi koristamiseks tuleb vaid monteerida külgnoad. Koos TwinPitch-peksusüsteemiga töötab suurema tootlikkuse tagamiseks taas avatud trumliga kaldtransportöör. Standardsel S³-peksusüsteemil on kasutusel kinnine trummel. Kivid väljuvad sel juhul kaldtransportööri põhjaklapi kaudu. OptiSpread-põhupeenestit põhupuisturi vastu vahetada ja vastupidi saab soovi korral kabiinist lahkumata (2000 eurot). Heitekauguse ja -suuna määraprofi / suvi 2015

nukaks siin on seeria võimsaim T4.115), kuid on siin varustatud heitgaaside vahejahutiga tagasijuhtimissüsteemiga (EGR). Mootorid öeldakse arendavat püsivat võimsust 1900 ja 2300 p/min vahel, mis on ka tippvõimsuseks. Soovi korral varustatakse T4-traktorid SuperSteer-esisillaga. Keskklassi ülemises osas esindavad New Hollandit endiselt TD5- ja veidi parema varustusega T5-seeria. TD5 koosneb kuuest mudelist võimsustega 48 kW/65 hj kuni 83 kW/113 hj, T5 aga kolmest, võimsustega 73 kW/99 hj kuni 84 kW/114 hj.

miseks ning tuuleoludega sobitamiseks saab salvestada radiaaljaoturi mitmeid seadistusi. Korralikult dimensioneeritud jahutuspakett kasutab radiaatorite ummistumise vastu kaht pöörlevat sõelekraani. CR10.90 on Eestis koos 12,50 m laiuse Varifeed-heedri ja selle transpordikäruga müügil 510 000 euro eest (kõik hinnad on antud käibemaksuta). Tuleb märkida, et sellesse hinda kuulub meil ka kogu ülalmainitud varustus, mille eest Saksamaal lisatasu küsitakse: nahkiste, lisamonitor, pikem tühjendustigu ning vaalutamise-hekseldamise vahel valimine kabiinist. Ka SmartTraxroomikud tulevad kombainiga kaasa.

Kokkuvõte: uue CR10.90 jaoks võttis New Holland kõige paremad komponendid ning andis neile ka kõige vägevamad nimed: uue 652-hobujõulise mootori Cursor 16, stabiilsema tootlikkusega TwinPitch-rootorid, ühtlast viljavoogu tagava Dynamic Feed Rolletteandetrumli, 14,5 m³ mahutava terapunkri tühjenduskiirusega 142 l/s, Smarttrax-roomikusüsteemi Terraglide-vedrustusega ja Harvest Suite Ultra-kabiini. Töös jättis CR10.90 meile üldiselt positiivse mulje. Peksusüsteem töötab väga rahulikult, mootor on võimas ja elastne ning parendatud kabiinile on raske konkurenti leida. www.profieesti.ee

Kasutatud tehnika anitou Kasutatud M Powershift 735-120 LSU Manitou MLT

Teleskooplaadurid Manitou MLT 735-120:

ed Mudeli andm a: st Tootmisaa

Kas läbiproovitud kvaliteet on pruugitud masina garantiiks?

2008 00 Töötunde: 55 ea. H d: or uk is Se u Hooldusajalug . olemas rn, ift. Poomilate Märkused: . 6-k Powersh in bi ka nio . äk 40% Kitsas Evolut hvimustri jä , pidurid. Re haagisekonks ) suta € (käibemak Hind: 37 000

Kui Manitou 2006. aastal võttis tootmisse 3500-kilogrammise tõstevõimega MLT 735-120, paigutus uus laadur tootevalikus MLT 741-120 alla. Võimekam, 4100-kilogrammise tõstevõimega masin on praktiliselt sama, vaid hüdrosüsteemi töösilindrid on suuremad ja lisatud on 500-kilogrammine vastukaal. Kas neid, ja eriti MLT 735-120, tasub ka kasutatutena osta?

õsiasi, et MLT 735-120 kasutab praktiliselt sama veermikku ja teisi sõlmi kui võimekam sugulane MLT 741-120, tundub vihjavat, et lubatud 3500 kilogrammi tõstmisega saab MLT 735 suurema pingutuseta hakkama. Üldiselt käibib nii MLT müüjate kui kasutajate seas arvamus, et tegu on sitkete masinatega. Mõrad raamis? Väändunud poom? Jah, kõik on võimalik, kuid Manitou puhul tuleb niisuguseid asju nii harva ette, et nende pärast ostukavatsusest loobuda ei tasu. Teine üsna tähtis asjaolu on, et Manitou ei ole MLT 735 konstruktsiooniga tootmise algusest saadik suurt midagi ette võtnud. Kui mootor ja kabiin kõrvale jätta, on tänavu soetatav uus masin üsnagi sarnane sellega, mis tehasest väljus 2006. aastal. Seetõttu peaks kasutatud laaduri otsimine

Õhuvõtuava radiaatorivõre kohal tähendas algul, et laadurile on paigaldatud reverseeruv jahutusventilaator Cleanfix. 2007. aastast sai see ventilaator põhivarustuseks. Ja siiski võivad näiteks saepuru laadimisel töötanud masinate radiaatorid olla ummistunud.

profi / suvi 2015

kaunis lihtne olema. Vaadake, missugune pakutavatest ühendab parimal viisil hinna, seisukorra ja töötunnid — ning ongi kõik. Noh, siiski mitte päris... Kuigi uuemad ja vanemad suurt ei erine, on aastate jooksul siiski toimunud mitmeid muutusi, mida peaksite kasutatud laadurit ostes arvestama. Evolution-kabiin. Esitletud 2008. aastal SIMA näitusel ning saadaval 2009. aastast, pakub Evolution juhtimisseadmete uuendatud paigutust. MLT 735 esimeste mudelite kabiin sarnanes eelkäija MLT 634 omale, kuid sinna ilmus firma nüüdseks üldlevinud juhtkang JSM (Shift-andmove joystick) ja näidikute ümber tekkisid kroomrõngad. Jõuülekanne. Powershift-käigukastile

CRC-vedrustuse olemasolu on kerge märgata — seda näitab hüdraulika juhtplokkpoomi aluse juures. Hüdroakumulaator võib kaua töötanud masinal vahetust vajada.

lisati kuues käik ühel ajal Evolutionkabiini kasutuselevõtuga — 2008. aastal. Nelja madalama käigu ülekanded ei muutunud, kuid lisandunud viies käik tippkiirusega 25 km/h vähendas vahet neljanda ja varasema kõrgeima käigu vahel (nende tippkiirused olid vastavalt 20 ja 40 km/h). Pikematel sõitudel on kuuekäiguline kast kindlasti mugavam. Lai kabiin. Üsna tagasihoidliku reklaami saatel viis Manitou 2009. aastal sisse Evolution-kabiini tähtsa uuenduse, suurendades selle laiust märkimisväärse 80 mm võrra. “Kitsa” kabiiniga laadurist “laia” kabiiniga analoogi ümber istudes märkate lisandunud ruumi kohe. Ka väljastpoolt on erinevus silmaga näha. Kitsas kabiin mahub vabalt põhivarustusse kuuluvate rehvide jäetud jälge, laia

Poomi kummitihendid paigaldati 2008. aastani, need töötasid hästi, kuid kulusid kiiresti. Hiljem kasutusele võetud harjad töötavad hästi, kuid kuluvad aeglaselt. Tihendeid saab lihtsasti harjadega asendada.

www.profieesti.ee

Kasuta t u d Ma nitou Manito u MLT 7 35-120 Mu de L SU

li andm Powers ed hift Tootmis aasta: 2013 Töötun de: 116 Seisuko r d: Endine dem o m asin. Mä rk us e d: M e r ce d ese mo otor. Tä vedrus isvarus tusega tus, sh iste. M võrreld CRC ja ärgatav es . p ne um hinnav oHind: 8 õit uue 3 000 € m asinaga (käibem aksuta )

Kasutatud M anitou Manitou MLT 735-120 LSU Powershift Mudeli an

dmed Tootmisaast a: 2011 Töötunde: 15 60 Seisukord: Suurepäran e. Täielik ajalug u. Märkused: Lai kabiin. 6-k Powersh ift, haagisek Rehvimustr onks ja pidu i jääk 70%. rid. Hind: 59 00 0 € (käibem aksuta)

Parlez vous Manitou? kabiini välissein aga on rehvi välisservaga enam-vähem tasa — kitsastes koridorides manööverdamisel tuleb seda arvestada. Jõuallikad. Siin on muutusi rohkem. Kuivõrd laadur on tänapäeva mõistes õige pikalt tootmises olnud, on nii 735-120 kui 741-120 üle elanud kaks saastenormidest tingitud mootorivahetust. Kõige levinum on Perkinsi 4,4-liitrine Vista, mis esialgu mehaanilise kütusepumbaga täitis heitgaasinormi II ning 2008. aasta teisest poolest sai ühisanumpritse ning vastas sestpeale normile IIIA. Seda jõuallikat paigaldati laaduritele 2013. aasta alguseni. Siis, rohkem tingitud tarne- kui saasteprobleemidest, hakkas Manitou kasutama Mercedese mootorit. See arendab samamoodi 120 hj nagu Perkins, kuid tema pöördemomendikõver on teistsugune. Kui soetate endale Mercedese mootoriga pruugitud laaduri, pidage silmas järgmist. Andes mootorile pöördeid nii, nagu olete Perkins Vista puhul harjunud, tundub “mersu” olevat tuim ja janune. Hoiduge

Evolution-kabiin tõi endaga kaasa armatuurlaua põhjaliku ümberkorralduse. Hall plast on vastupidav ja peaks olema hästi puhastatav. Kontrollige töötunnilugejat: LCD-näidik võib üles öelda.

profi / suvi 2015

aga ülespoole 2000 p/min märki minemast, ja Mercedese pöördemoment teeb peaaegu kõik tööd ära, kviteerides teie käitumist vähese lärmi ja madala kütusekuluga. Ning lõpuks olgu öeldud, et Mercedes jõuallikal polnud 735-s pikka iga — Manitou võttis 2014. aastal oma 6. ja 7. MLT-seerias kasutusele Deutzi mootorid.

Varustus

Manitou jõudis Suurbritannias põhivarustuse nimekirja lõplikult paika panna 2008. aastaks. See sisaldas — ja suurema osa kasutatud laadurite puhul võite oodata — kliimaseadet, haagisekonksu ja haagise pidurite liidest. Seadmevahetusraami hüdrauliline lukusti kuulus küll lisavarustusse, kuid edasimüüjad tellisid selle nii sageli, et see muutus praktiliselt standardiks. Manitou poomivedrustus CRC jäi lisavarustuseks (v. a. Elite-varustustasemel), ja peab ütlema, et need, kes vedrustusega masinalt on vedrustusega laadurile ümber istunud, igatsevad seda

EN15000 koormusmonitor peaks laaduri käivitamisel näitama ühtainsat rohelist tuld. Kui tulukesi on rohkem, ei tähenda see tingimata, et midagi katki oleks, vaid pigem vajab süsteem uut kalibreerimist.

Mida te tunnete, kui näete täheühendit MLT 735-120 LSU? Manitou väärib kiitust, sest on mudelinimedest arusaamise teinud lihtsamaks kui mõned teised tootjad. MLT tähendab niipalju kui Manitou Loader Télescopique (ärgem unustagem, et firma juured on Prantsusmaal), arv 735 aga ütleb, et tõstukõrgus on 7 meetrit ja tõstevõime 3500 kg. Sidekriipsule järgnev arv 120 näitab mootori võimsust hobujõududes, LSU aga kirjutatakse lahti kui Load Sensing Ultra, kus Ultra vihjab hüdraulikasüsteemi “ultra”-proportsionaalsele juhtimisele. Lühendit JSM (Joystick Switch and Move) kandev juhtkang on tänaseks Manitou kabiinides laialt levinud. Peamine erinevus JSM ja tavapärasema juhtkangi vahel seisneb selles, et JSM abil saab lülitada reeversit ning valida jõuülekande käike. Ligi kümme aastat tagasi, 2006. aastal tundus selle “ergonoomiline”, arvutihiirt meenutav kujundus õige radikaalsena, kuid nüüd kuulub JSM kõigi Manitou mudelite põhivarustusse. Manitou nimeloojad on aja jooksul kasutanud nii tähistust Powershift kui PS, kusjuures viimane on uuemate, Elite-kabiiniga masinate nimes sageli asendanud lühendit LSU. Enne-Eliteajastul on kasutusel täispikk Powershift, nagu ka Turbo. Viimasest loobuti, kui turbolaaduri kasutamine muutus heitgaasinormide täitmise tõttu kõigil mootoritel iseenesestmõistetavaks. Ja lõpuks on veel kolmetäheline lühend CRC, mis pikemalt kõlab Comfort Ride Control ja ütleb, et laaduril on vedrustatud poom. Nonii, kui teile pakutakse müüa JSM-iga MLT 735-120 LSU PS CRC-d, siis nüüd juba teate, millega tegu.

www.profieesti.ee

Kasutatud tehnika

lisandit taga. Eriti kasulik on CRC põllul söödapallide laadimisel või koorma vedamisel üle ebatasase maa, n-ö. “keskmisel” laadimistööl saab ka ilma hakkama.

Mida kontrollida?

Suurbritannias peavad teleskooplaadurid saama nn LOLER-sertifikaadi, mis tõendab masina ohutust. Eestis sellist nõuet ei ole, mistõttu ostukandidaadi seisukord on siin mõnevõrra ebamäärasem. Masinat oskab põhjalikult kontrollida Manitou esindus. Edasimüüja kontrolliprotseduur kestab umbes kaks tundi ja iga ülevaadatud sõlm saab märkuse “korras”, “mittekorras” või “üle vaadata”. Üldiselt korralikul, kuid palju tunde töötanud laaduril võib olla mõni viga, mida uus omanik ei pruugi pahaks panna või otsustab ise kõrvaldada. Tähtis on, et ostjale täpselt kirjeldataks, mille ta oma raha eest saab. Näiteks võib märkuste lahtris olla kirjas, et rehvid vajavad peatset vahetamist, või et laadur ei tohi avalikel teedel liigelda vigaste valgustite tõttu, jne. Kui ostate laaduri mujalt kui esindusest, peate endale jätma teatud puhversumma, millega ostujärgselt ilmnenud vead saate ära parandada. Kui suur see võiks olla? Vanemapoolsete MLT-de puhul räägime 6-7 tuhandest eurost või enamastki. Ning et raha teie puude otsas ei kasva, peate ostuhinna vastavalt madalaks kauplema. Kui eraviisiliselt müüdav laadur teid tõsiselt huvitab, pöörduge muuhulgas ka Manitou esindaja poole ja uurige, missugune on selle masina hooldusajalugu. Kui see on lünklik või puudub, ei pruugi veel tegu olla halva ostuga, kuid vähemalt olete hoiatatud. Mudelitel 735-120 ja 741-120 ei ole kindlaid tüüpvigade allikaid, enamasti tulevad rikked üldisest kulumisest-väsimisest. Kindlasti tehke proovisõit ja kontrollige, kas käigukast vahetab käike korralikult, kas rooli kõik režiimid töötavad nagu ette nähtud ja kas hüdraulika on korras. Kuulake, ega poom liikumisel ei kääksu ja vaadake, et liigendites poleks lõtke. Isegi lihtsaim kontroll võib mitu tundi võtta.

Täpsem kontroll Sillad ja pidurid Üsna mõistlik on alustada sildade kontrolliga. Kuigi liigendid kestavad üsna hästi — kui neid reeglipäraselt määrida ja mitte katkiste kaitsete läbi pori sisse lasta —, kuluvad esisilla käändteljepoldid ja paralleelvarda liigendid tüüpiliselt esimestena. Lihtsaimaks kontrolliks haakige laadurile kopp ja tõstke selle abil masina esirattad

profi / suvi 2015

Kõige lihtsam on koos Evolution-kabiiniga juurutatud “II põlvkonna” JSM-juhtkangi ära tunda uutmoodi reeversilüliti ja peopesa toe muudetud pinna järgi. Kui lülitid või rullid on rikki läinud, saab neid kaunis kergesti vahetada.

Algupärane JSM-juhtkang töötab ikka nagu peab, kuigi mõnedele ei meeldi reeversilüliti . Kontrollige, et juhtkang töötaks — katkenud juhtmete probleem on üldiselt teada ega ole keeruline kõrvaldada.

õhku. Seejärel on lõtkusid lihtne avastada. Kui lasete remondi teha esinduses, arvestage umbes 200 € paralleelvarda ühe poole ning 350 € ühe käändteljepoldi uuendamiseks. Tagasilda tasub samuti kontrollida, kuid see kulub esisillast palju aeglasemalt. Vajate abilist, kes kabiinis rooli liigutaks, et saaksite lõtkud avastada. Musta stsenaariumi käivitumisel kulub kogu roolimehhanismi väljavahetamiseks (ees ja taga) veidi üle 1500 euro.

misel kardaanvõllil asuvale kettale rakenduval pidurisadulal. Paremal juhul saate probleemist jagu survepesuri ja määrdega, halvemal juhul lähevad tross ja pidurikatted vahetusse. Hirmsat siin midagi ei ole, kuid umbes 150 eurot võite siiagi arvestada. Haagisekonks ja haagise pidurite hüdrauliline liides kuulusid algul lisavarustusse, 2008. aasta jooksul aga siirdusid põhivarustuse nimekirja. Kui teil läheb mõlemat tarvis, otsige nendega varustatud eksemplar. Järelpaigaldus on ebapraktiliselt kallis. Hüdrauliliste pidurite tööd on raske kontrollida, kuid vähemalt veenduge, et liides kusagilt ei leki ega pole vigastatud. Veokonks on lihtne, tehke ainult kindlaks, et see pole vigastatud. Mõned kasutajad on kliirensi suurendamiseks konksu maha võtnud, veenduge, et see saaks korralikult taaspaigaldatud.

TÄHELEPANU: sildadesse tohib valada vaid Manitou märgpidurite jaoks mõeldud õli. Vale õli võib põhjustada rikkeid ning panna pidurid ja piiratud libisemisega diferentsiaali häälitsema. Kõigil MLT mudelitel 735 ja 741 on Dana Spiceri sildades märgpidurid nii ees kui taga. Tegu on põhimõtteliselt kulumaterjaliga, kuid pidurikatete eluiga sõltub tugevasti eelmis(t)e kasutaja(te) sõitmis- ja hoolduskommetest. Peamiselt kergematel paiksetel laadimistöödel kasutatud ning iga 500 töötunni järel sillakohta 7 liitri värske õliga kostitatud masinatel kestavad pidurid praktiliselt kogu laaduri eluea. Teisalt võib rasketes tingimustes, näiteks sagedasel transpordikiirusel haagise vedamisel, või vales õlis töötanud pidurite elu olla lõpu lähedal. Kõik, mida siin teha saate, on pidureid korralikult proovida, tehes järjest mitu äkkpeatust suurelt kiiruselt. Laadur peab peatuma, ilma et pidurid liigset müra teeksid või pedaali liiga tugevalt vajutama peaks. Kui see nii ei ole, pange remondifondi silla kohta tuhatkond eurot. Kaunis tavaline on, et kehvasti hooldatud eksemplaridel jääb seisupidur kinni või ei pidurda küllaldaselt. Tegu on puhtmehaanilise süsteemiga, mille tööd häirib mustus ja/või rooste piduritrossil ja ees-

Poom ja silindrid Korralikult määrituna hakkab poomi pealaager kulumisjälgi näitama alles teispool 6000 töötundi — ja isegi siis ei ole see üldlevinud nähtus. Peamise tõstesilindri alumine laager aga võib kiireminigi kuluda, sest üsna sageli jäetakse selle määrimine hooletusse. Tähtis on kulumisega võitlema hakata enne, kui see on jõudnud (suhteliselt kergesti) vahetavatest puksidest kaugemale. Kui märkate kulumist veermiku pöördeliigendis, nõuab see asjatundlikku abi, kuid pole tingimata veel suur õnnetus. Remondiks võite arvestada 500-600 eurot. Sõrm ja puks maksavad ligikaudu 250 €. Pea-töösilindri tihendid annavad vahetamisvajadusest märku edasi-tagasi liikudes kolvivartele õlikihi jätmisega. Ärge unustage ka kompensatsioonisilindrit kontrollida. Tõstke-langetage poomi mõned korrad ja seejärel kontrollige kolvivarsi. Poomi teleskooposa peab mõlemas suunas liikuma sujuvalt ning ka kontrollmehhanis-

www.profieesti.ee

Fotol olev MLT 629 kabiin võeti peaaegu muutmata kasutusele MLT 735 varasematel eksemplaridel, vaid näidikud ümbritseti kroomrõngastega ning kabiini ilmus JSM-juhtkang. Kuigi varasemad kitsamad kabiinid võivad 2009. aastast paigaldatava “laiaga” võrreldes ahtakesed tunduda, ei ole nendegi ergonoomikale midagi ette heita.

mita eksemplaridel peatuma nii seesmises kui välimises asendis sujuvalt. Kompensatsioonisilindri korrasolekus saab veenduda, kontrollides, kas paralleeltõste töötab õigesti. Poomi lõtku kõrvaldavad kulumisplaadid peavad üldiselt hästi vastu. Pealegi ei ole kulunud plaate kuigi raske vahetada. Veenduge, et lõpuni pikendatud poom poleks väändunud (esineb harva) ning teleskooposa ja põhipoomi vahele prahi sattumist tõkestavad tihendid või harjad oleksid heas korras. Harjad tulid kummitihendite asemele 2008. aastal ning on mingi ümbertegemiseta paigaldatavad ka vanematele laaduritele. Poomi liikuv osa peab olema määritud. Seadmevahetusraam Manitou kasutab oma raami, kuid üsna sageli võib kohata ka teistsuguseid süsteeme. Ning kinnitussüsteemide vahel pendeldamise muresid ja kulusid kiputakse tähelepanuta jätma. Kui teil on eelmisest laadurist järele jäänud mitmeid tööorganeid, on mõistlik otsida sama kinnitussüsteemi kasutav järglane. Esindused saavad raame vahetada, kuid see maksab taas raha. Kinnitussüsteemist sõltumata tuleb sellegi kulumist ja vigastusi uurida. Manitou viis hüdraulilise lukustuse põhivarustusse 2008. aastal, kuid paljudel laaduritel käib lukustamine käsitsi. Kontrollige, milline versioon on ostukandidaadil, sest hüdrauliline lukustus tundub tänapäeval olevat möödapääsmatu lisa. Uuematel laia kabiiniga laaduritel on raam veidi nihkes, kuid õnneks ei tekita see vanematega mingeid ühildumisprobleeme. Mootor Plaanipäraselt hooldatuna ning pidevalt

profi / suvi 2015

(vedelike tasemete jm. asjus) kontrollituna peaks mootor rahulikult kestma 9000 töötundi ja enam. Siiski on mõned piirkonnad, mida tingimata peab kontrollima, ja nende hulka kuulub jahutussüsteem. Ventilaator muudab aeg-ajalt pöörlemissuunda, et kõrvaldada radiaatorist ja selle kaitsevõrelt kõiksugu praht. Teatud tingimustes — näiteks saepuru laadimisel — töötanud masinad võisid ikkagi üle kuumeneda, kui radiaatorivõret käsitsi ei puhastatud. Enamasti on ventilaatori toime siiski piisav. “Reeversiks” ventilaatori pöörlemissuunda ei muudeta, vaid vastav kompressor muudab labade asendit ja muudab sellega õhuvoolu suunda. Elektriliselt käitataval kompressoril on omaette väike õhufilter, mis aegajalt nõuab puhastamist. Ummistunud filter võib kompressorit kahjustada. Kirjeldatud probleem näikse puudutavat eeskätt vanemaid, mehaanilise kõrgsurvepumbaga Vista-mootoreid, kuid ka uuemate puhul ei tee kontroll kurja. Ligipääs kompressorile on hea ja selle vahetamine lihtne, kuid uus kompressor ei ole odav. On juhtunud — kuid harva, et Vista-mootorite ventilaatorilaagrid üles ütlevad. Kui laagrites on lõtk (mida labadest sikutamisega kergesti avastada saab), saab paigaldada 250 eurot maksva asenduskomplekti. Ventilaatori ajamirihm on loomulikult kulumaterjal, kuid selle seisukorda tuleb ikkagi tähele panna. Mercedese mootorite jahutusventilaator on teistsugune, selle reverseerimine toimub hüdrauliliselt. Heitgaasinormi II täitvate Vista-mootorite viimane versioon sai uuendatud radiaatori, mis on vanast suurem ja suuremate vahedega ribide vahel. Väliselt on uus radiaator äratuntav täiendavate õhupilude järgi mootorikattes, lisaks asub kütusejahuti aku juures ja Cleanfix-ventilaatori kompressor uuel kohal. Uus radiaator mahutab vanast vähem jahutusvedelikku, kuid on ikkagi efektiivsem. Tuleb märkida, et kõigi Perkinsi mootorite veepumbad ei salli ülekuumenemist, samuti ei kesta need enam kaua, kui on kas või lühiajaliselt kuivalt töötada lastud. Kui juba mootoriruumis olete, kontrollige generaatorit ja abiseadmete käitamise rihma. See peab olema õigesti pingutatud. Saadaval on umbes 200 € maksev modifitseerimiskomplekt, mis sisaldab täiendavat pingutusrulli ning peaks kõrvaldama rihma enneaegse kulumise probleemi. Rihmad ei ole kallid, kuid nende libisemine võib kaasa tuua häireid näiteks mootori pöörete anduri töös.

Tehnilised andmed Manitou MLT 735 120 LSU (mudeliaastad 2007-2011) Tõstevõime Mootor Mootori tüüp Standardrehvid Mootori võimsus Jõuülekanne

3,500kg Perkins 1104C-44TA 1) 17.5LR24-KM27 90.5 kW/120 hj Power Shuttle 6*3 käiku, Powershift 2 astet 2), nelikvedu Suurim horisontaalne ulatus 3,9 m ...tõstevõime sellel, koorma raskuskeskmest 1150 kg Suurim tõstekõrgus 6,9 m ... tõstevõime sellel, koorma raskuskeskmest 2500 kg Tühimass 6640 kg 1) heitgaasinorm II; 2) Powershift lisavarustuses, kuid telliti sageli. Andmed on orienteerivad; 2012. ja 2013. aasta mudelid on ligikaudu samade andmetega.

Kasutatud laadurite hinnad Tabel on koostatud Suurbritannia Manitou-esindustes müüdavate, korraliku hooldusajaloo ja müügiks täielikult ette valmistatud laadurite hindade põhjal ja annab ostjatele vaid orientiiri isegi Suurbritannias, Eestist rääkimata. Siiski saame selle põhjal teha järeldusi hinnalanguse kohta ... ja vähemasti on hinnalagi paigas. Hinnad on eurodesse arvutatud 2015. aasta juuni lõpu kursi järgi, mil ühe euro eest sai 0,7134 naela. Veel võib märkida, et 741 vmt. spetsifikatsiooniga masina eest küsitakse 5 kuni 10% rohkem. Erakätest ostes, ütleb Suurbritannia profi, on laaduri hind tõenäoliselt umbes 15% madalam. Aasta

Töötunde

Hinnavahemik €

2006

8000

21 000 - 25 000

2007

7000

24 000 - 28 000

2008

6000

29 000 - 34 000

2009

5000

34 000 - 38 000

2010

4000

38 000 - 42 000

2011

3000

49 000 - 56 000

2012

2000

56 000 - 63 000

2013

1000

63 000 - 69 000

www.profieesti.ee

Kasutatud tehnika

Jõuülekanne On väga tähtis, et mootori tühikäik oleks vähemalt 950 p/min. Kuigi seda esineb harva, peamiselt remonditud kütusepumbaga mootoritel, võib tühikäik olla seatud 500 p/min juurde. See võib tekitada mootori väljasuremisi, mis mõjuvad kahjulikult veovõllidele. Muus osas probleeme ei tohiks olla. Mootorist käigukasti viiv nurkülekanne võis olla problemaatiline eelkäijal, mudelil MLT 634, kuid lahendati mõne seibi paigaldamisega, mis hoidsid võlle paigal. Kui midagi siiski lahti on, suudab esindus nurkülekande maha võtta, parandada ja tagasi panna umbes 10 tunniga. Nurkülekande kontrolliks peate masina

Perkinsi mootorite radiaatorid tuleb puhtad hoida. Heitgaasinormi IIIA täitvad ühisanumpritsega Vistamootorid on eelistatud parema jõudluse ja madalama kütusekulu tõttu. Kuid nad ei salli reostunud kütust — kasutage tootja enda kütusefiltreid.

alla ronima ning kangi abil mõõduka jõuga võlle suruma nägemaks võimalikku lõtku. Kui ülekanne on tõsiselt kulunud, peaksite sellest proovisõidul kiiresti aimu saama — jõnksutav käiguvahetus ja “kiiktooliefekt” peatumisel on peamisteks sümptomiteks. Käigukastidel ei esine mingeid vigu peale kulumise. Värske õli ja hea hooldus suudavad nii viie- kui kuuekäigulistel kastidel likvideerida mõnegi käiguvahetuse või reeversilülituse probleemi. Hüdrotrafo on tüüpiliselt väga pikaealine, ja siingi võib õlivahetusest suur abi olla. Lihtne “stall test” tasuks pruugitud laadurit ostes alati läbi teha. Sõitke teise või kolmanda käiguga vastu takistust, andke gaasi ja veenduge, et mootori pöörded tõusevad umbes 1950-ni. Hüdraulika Manitou võttis 2008. aastal MLT 735 juures kasutusele hüdrovoolikute uue paigutuse, et võimaldada painduvatel osadel sirgemalt töötada ja pikendada nende eluiga. Muus osas pole hüdrosüsteem

profi / suvi 2015

EN15000 à la Manitou Vastavalt Euroopa Liidu uusimatele reeglitele täidavad kõik 2010. aasta oktoobrist alates toodetud Manitou laadurid standardi EN15000 nõudeid. Standard on loodud kindlustamaks teleskooplaaduri pikistabiilsuse “vastavust koormusdiagrammile” ehk teisisõnu vähendamaks võimalust, et laaduri tagarattad töö käigus maast lahti tõusevad. Kui otsite kasutatud MLT-d ja teil kas pole aimugi EN15000 sisust või olete varem töötanud 2010. aasta oktoobrist hiljem valmistatud MLT-l, peaksite teadma, kuidas süsteem töötab.

Manitoul on oma kolmerežiimiline stabiilsussüsteem, mis laaduri käivitamisel läheb “põhirežiimi” (standard/handling mode). Juht saab lisaks sellele valida “koparežiimi” (bucket mode) või “rippuva koormuse režiimi” (suspended load mode) vahel. Igaüks neist on ette nähtud erinevate ülesannete jaoks. Koormuse jälgimine toimub poomi nurga anduri ja tagatelje koormuse anduri abil. Mõlema anduri andmeid kombineerides oskab süsteem määrata täpse hetke, mil tagatelje koormuse vähenemine hakkab sta-

Enne EN15000 järgimist kasutatud koormusmonitor teeb sama tööd kui hilisem, kuid ei ole ühendatud süsteemiga, mis välistab ülekoormuse hoiatuste ignoreerimise. Mõned kasutajad leiavad, et see on pigem positiivne omadus.

Istmepadi on kulumaterjal ja seega kergesti uuendatav. Ostmisel vaadake alati igasuguse istmekatte alla, mis võib olla paigaldatud. Vananemist võib küll silmaga näha, kuid muul viisil annab sellest teada alles valutav istmik ... mõne töötunni järel.

Mootorilt kantakse jõud käigukasti nurkülekande kaudu. Kunagi MLT-llaadurite valupunkt, on ülekanne täna probleemivaba. Kaua töötanud masinatel saab lõtkusid kõrvaldada esinduses. Võnkesummuti on paigaldatud Perkinsi ja Mercedese mootorite korral, praegustel Deutzi mootoritel asub summuti mootori hoorattas.

muutunud. Voolikute, silindrite ja tihendite probleemid on peaaegu kõik tavapärased, kulumisest tingitud. Seega kontrollige hüdraulikat nii nagu ikka. Õlipump on koormusest sõltuva tootlikkusega, mis määratakse gaasipedaali asendi ning (generaatorilt loetava) mootori pöörlemissageduse järgi. See aga tähendab, et generaatori libisev rihm vähendab pumba tootlikkust. Pump iseenesest on vastupidav, kuid — jällegi! — laaduri omanik peab olema hoolduskavast hoolega kinni pidanud, sealhulgas ja eriti õigeaegselt vahetanud õli ja filtrit. Manitou esindajad ütlevad, et nii mootoris, käigukastis kui hüdrosüsteemis võib kasutada üldlevinud õlimarke, kuid soovitavad hoiduda mitte-firmafiltrite kasutamisest. Sel teemal on palju arutletud, kuid on kindel, et tootja enda filtrid on ette nähtud just neis masinates parimat tulemust andma. Samas ei taha me öelda, et kõik teist marki filtrid oleks kehva kvaliteediga. Paljud neist võivad oma tööd teha firmafiltritega võrdselt hästi. Uba on selles, et te ei saa teada, missugused.

www.profieesti.ee

biilsust ohustama, ning sellele lähenedes vähendab hüdrosüsteemi töökiirust. See aeglustumine, millest annab märku ka hoiatustuli armatuurlaual, teatab juhile ohutuspiiri lähenemisest. Kui hoiatust ignoreeritakse, blokeerib süsteem kõik edasised liikumised, mis võiksid stabiilsust ohustada. Režiimid töötavad järgmiselt. Põhirežiim. Kui ohutuspiir on saabunud, lubatakse ainult koorma tõstmist ja poomi lühendamist, et laaduri ja koorma ühist raskuskeset laadurile lähemale viia. Teised funktsioonid on blokeeritud.

Koparežiim. Lubab puistematerjali koppa tühjaks laadida ja lisafunktsioone kasutada, kuid ai lase poomi pikendada ega langetada, kui see võiks laaduri tasakaalust välja viia. Kasulik nipp on hoida poomi nii lühikesena kui võimalik — täielikult sissetõmmatud poomi korral käitub MLT, nagu enne EN15000 rakendamist. Rippuva koormuse režiim. Töötab nagu põhirežiim, kuid lisab vabalt rippuva koormuse võimalikku võnkumist arvestades täiendav kümneprotsendilise ohutuspiiri.

Kui käsipidur “ei pea”, on viga tõenäoliselt kardaanvõllil asuvale kettale rakenduva pidurisadula mustumises. Parandamiseks võib piisata puhastamisest, raskematel juhtudel tuleb vahetada piduritross ja pidurikatted.

Suuremat osa Perkinsi Vista-mootoritest jahutatakse õhuvoolu reverseeriva ventilaatoriga. Ventilaatori labasid (ja õhuvoolu suunda) pöörab väikese kompressori toodetud suruõhk. Elektriajamiga kompressori asukoht sõltub paigaldatud mootori tüübist.

MLT 735 varasemad eksemplarid võivad vahel ilma nähtava põhjuseta välja surra. Põhjuseks oli kaitse, mis põles läbi jõuülekande ja hüdraulika koormuste “sobiva” kombinatsiooni korral. Nüüdseks on see tuntud viga, mille parandamiseks tuleb esinduse poole pöörduda, ning alates 2008. aasta keskpaigast toodetud laaduritel seda häda ei esinegi. Kuni 2008. aastani kasutatud JSM-juhtkangidel, mida iseloomustavad punane reeversilüliti ja kunstnahast viimistlus, võib tekkida katkestusi juhtmestikus. Viga on kaunis levinud, kuid esindus teeb asja korda mõistliku hinnaga. Lõpuks kontrollige poomi alt kulgevat toru, sest poomi alla asetatud esemed võivad seda vigastada.

Kõige tähtsam on, et vedrustus oleks heas korras ning istme seadistust saaks sobitada tulevase juhi kaaluga. Istmepadi võib küll olla istmekattega kaetud, kuid on siiski kulumaterjal ning paljutöötanud laaduril tasuks väljavahetamist, sest vahtplastist põhi kaotab ajaga oma pehmuse. Uus padi maksab istme margist ja mudelist sõltuvalt 40 kuni 110 eurot, kuid selle paigaldamise järel võib iste tunduda “nagu uus”. Põhivarustuses paigaldab Manitou oma laaduritele esimese ja tagumise akna klaasipuhastid, külgmise ja katuseakna “kojamehed” on saadaval lisatasu eest. Klaasipuhastid töötavad üsna rasketes tingimustes, seepärast kontrollige kummiharjade seisukorda. Uute paigaldamine on lihtne, kuid neljase täiskomplekti eest tuleb üle 100 euro välja käia. Kaunis sageli tuleb töö käigus ette lahtise ukse ja majanurga või posti õnnelikku kohtumist, mis võib uksepiita deformeerida. Kabiini “turvapuurile” see mingit viga ei tee, kuid uks ei pruugi enam korralikult sulguda või peab seda kõva pau-

Kabiin ja lisaseadmed MLT kabiini plastpaneelid ja kummimatid säilivad päris hästi; aeg-ajalt läbi viidud põhjalik puhastus võib muide imesid teha. Uurige istme seisukorda — 2006. aastast alates on neid pakutud nii mehaanilise kui pneumaatilise vedrustusega.

profi / suvi 2015

guga lööma. Kui ostukandidaadi uks ei sulgu nii nagu peaks, uurige uksepiita. Seda saab vajadusel ka õgvendada. Mootori töötundide vedelkristallnäidik võib tuhmuda, kuni enam midagi näha ei ole. Uus näidik on üsna odav, kuid sellele ei saa kanda eelmist näitu. Niisiis võite oodatust vähem töötunde näitava vanemapoolse laaduri puhul eeldada, et näidik on vahetatud. JSM-juhtkangi kulunud või rikkis lülitite asemele pakub Manitou asendusi, ja mõnelgi juhul on vahetus kasulik enne lüliti lõplikku ülesütlemist ära teha. Ärge unustage kontrollida, et kõik valgustid töötaksid ja oleksid terved. Katkine tagalatern töötegemist otseselt ei takista, kuid kui soovite masinat avalikel teedel kasutada, peate tule korda tegema. Ja uus ei ole odav. Poomilaternad kuuluvad vägagi soovitava lisavarustuse hulka. Viimistlus Tõenäoliselt saab isegi vanemapoolse ja rasket tööd teinud MLT korraliku pesu ja puhastusega päris kenaks muuta. Värv võib ju erinevatel osadel olla erineva tasemeni pleekinud, kuid püsib vähemasti küljes. Erandeid muidugi on, kuid taas peame ütlema, et mõistlikku hooldust — perioodilist puhastust — saanud masin vananeb väärikalt. Kõige altimad roostetama on mitmesugused klambrid, laternakinnitused ja luugid. Tänapäevased värvid ei saa eriti hästi hakkama teravatel servadel püsimisega, lastes niiskusel sealt oma kuritööd alustada. See mure on aga ühine kõigile laaduritele — või peaksime ütlema: kõigile masinatele?

Kokkuvõte:

ärge lootke leida kasutatud MLT mudelit 735, või temaga üsna sarnast 741, võileivahinna eest. Siin puutub kasutatud masina ostja taas kokku tuttava probleemiga — ehk tasub uue soetamine siiski ära? Suhteliselt madalaid intresse arvestades ei tundugi uhiuus laadur kolme- või nelja-aastasega võrreldes enam hirmkallis. Neljast aastast vanemate masinate jääkväärtusi aitavad kõrgel hoida “kahe-laaduri-pidajad” — üha enam farme toimetavad nüüdsel ajal uue või uuepoolse laaduriga, hoides üht vanemat tagavaraks hooajalisteks või juhutöödeks. Nagu ikka, saabub parim aeg kasutatud laaduri otsimiseks tublisti varem sellest ajast, mil teil seda tegelikult vaja hakkab minema. Jälgige pakkumisi, kontrollige hooldusajalugu ning kui võimalik, vestelge selle esindusega, kes masina omal ajal müüs.

www.profieesti.ee

Maaharimine

Laisk põllumees on õnnistuseks põllumullale

Mis on otsekülv? Otsekülv on külvisüsteem, kus seemned külvatakse otse kamarasse ilma mullaharimiseta, jät tes sed mullapinnale. eelneva kultuuri jäänu jäljendamine, looduse Otsekülv on looduse tik, ussid ja muu mullaelus künnimehed on vihma ik, pa elu on ld llas. Mu las nad toimetavad mu t. igal aastal maavärina ja va ei s mi , ökosüsteem

Põlva külje all tegutsev pereettevõte Pirmastu osaühing on Eesti otsekülvi pioneere. Isa Toomas Tobreluts koos poegade Taavi ja Lauriga, on seadnud sihiks mulla väärtustamise loodusressursina ja mitmekesise elukeskkonnana. 850 hektaril kasvatatakse põllukultuure põllu mitteharimise teel. “Kui see otsekülvi algus oligi rohkem laiskusest, et mitte teha lolli tööd, siis praegu on tähtsam keskkonna ja mulla säästmine,” räägib Toomas Tobreluts. “Mingit mahehullust meil ei ole. Lihtsalt (mahe)toetuste pärast põldu pidada ei taha, kui mullas on toitainete puudus, siis mis mahe see ikka on?” Toomas selgitab, et toitainetevaeses mullas kasvanud mahevili võib toiteväärtuselt ja kvaliteedilt olla kehvem samas mullas vajaduspõhiselt väetatud tavakasvatatud viljast: “Probleem ei ole väetises, vaid võimalikus pestitsiididjääkide esinemises tavatoodangus. Väeta-

mise poolelt ei ole suurt vahet — agrokeemikud ütlevad, et Eestis valitseb rohkem kui pooltel põldudel magneesiumipuudus. Kui ikka maa seest magneesiumi ei saa, ei ole ka toit täisväärtuslik. Väetiste valikul saab eelistada mahedamaid. Otsekülv ja tasakaalustatud väetamine aitab mullaviljakust parandada.” Ehkki pealkirjas ja vanaperemehe jutust käib läbi sõna “laiskus”, on see muidugi muhe huumor. Säärast laisklemist on paslik vaadata keskkonnasäästu ja ressursside optimeerimise vaatenurgast ning näha otsekülvimeetodi rakendamisel Eesti põllumajanduse helgemat tulevikku.

Pirmastu OÜ

Otsekülvile üleminekule eelnes aastatepikkune katsetamine “Otsekülvi esimesed katsed said tehtud 2002. aastal. Siis lasime teenusena külvata umbes 30 ha talivilja. Tookord kasutati Kongskilde külvikut, see pole küll täisotse, aga tuleb otsekülviga toime. Kogemus oli positiivne — meil oli üks kehvasti talvituv talinisu sort, mis tavakünniga põldudel talvel täiesti hävis. Otsekülviga vili oli heas seisus, see sisendas usku, et on mõistlik edasi katsetada,” räägib Toomas Tobreluts sellest, kuidas talus otsekülviga alustati. “Aasta veel tellisime teenust, siis ostsime kasutatud Kongskilde külviku,

profi / suvi 2015

hakkasime tasapisi katsetama. Panime kõrvuti otsekülvi ja minimeeritud harimisega herne, rapsi ja teravilja. Kuna saagikusel suurt vahet ei olnud, võtsime järjest rohkem maid otsekülvi.” Otsekülvi kasutamine loob mullale parema struktuuri, vähendab erosiooni ja säilitab niiskuse tasakaalu. Selline, taimejäänustega kaetud muld meeldib vihmaussidele ja muule mullaelustikule. Taimkattega muld meelitab tagasi putukad ja teised fauna esindajad, keda tavaharimisega põldudel ei kohta. Praktilise

poole pealt on kasu arusaadav: väheneb kütusekulu, tehnikavajadus, tööde kestvus, tööjõu vajadus. “Üleminekut takistab see, et tehnika on erinev. Muidugi saab teha ka poolotsekülvikutega, rapsi ja herne järgselt on tulemus rahuldav. Aga teraviljaga on keerulisem. Korralik otsekülv nõuab võimekat otsekülvikut ja see on tunduvalt kallim,” selgitab Toomas Tobreluts. Pirmastu Cross Slot otsekülvik maksis aastal 2008 2,9 miljonit eesti krooni. Sel oli algselt veerandsada 185 mm vahega seemendit, millele lisati 3 aasta

www.profieesti.ee

Talupidamisel on mõtet, kui tead, et su lapsed ja lapselapsed võtavad ükskord su töö üle. Pildil on Pirmastu osaühingu peremees Toomas (paremal), tema naine Margit ja nende poeg Lauri, kes isalt-emalt tööjärje üle võtnud.

eest 4 seemendit ja viidi reavahe 200 mm peale. Seemendid teevad mulda ristivaod, mille ühel pool on seeme ja teisel pool väetis, vahega 2-3 cm. Liikunud muld ja taimejäänused paigutab otsekülvik samasse kohta tagasi ja surub surveratastega vao kinni. Surverataste abil reguleeritakse ka külvisügavust. Seemendite töö kvaliteet ei sõltu taimejäänuste kogusest põllul, surujõudu reguleeritakse automaatselt ning külvisügavus on stabiilne. Päevas suudab Cross Slot külvata 30-40 ha vilja.

profi / suvi 2015

“Selle külviku soetamise mõtte saime internetist, mis oli tollal ainus otsekülvi infokanal. Cross Slot eristus teistest otsekülvikutest selgelt. Seda toodab Uus-Meremaa firma Baker No-Tillage Ltd. Masin ongi mõeldud ainult otsekülviks ja väidetavalt on tema konstrueerimisel arvestatud 30 aasta jooksul maailmas otsekülvi kohta ilmunud teadustöödega,” selgitab Toomas. “Käisime Cross Slot’i Saksamaal vaatamas ja järgmisel aastal tellisimegi külviku Uus-Meremaalt ära. Asjaajamine käis otse Uus-Meremaaga, rahaülekanded

liikusid Tatoli kaudu. Nemad on aidanud seni kõik kolm Cross Slot’i Eestisse tuua.” Lisaks Tobrelutsude peretalule on Cross Slot otsekülvik kasutusel Nõo külje all Soone Farm OÜ-s ning Meremäel, Lõuna-Antsu talus. Otsekülvikule jagub tööd kuu aega kevadel ja sügisel. Sügisel külvatakse ka ligi 100 ha haljasväetisvahekultuure. Tobrelutsud on mitmeid aastaid rakendanud külvikorda, kus talveks ükski põld taimkatteta ei jää. See on oluline toitainete, eriti lämmastiku väljaleostumise vältimiseks.

www.profieesti.ee

Maaharimine

Venemaalt toodud tehnika aitas talu püsti panna Üheksakümnendate alguses valitses Eestis tõeline talude tegemise buum, kunagise Põlva kolhoosi territooriumile registreeriti vähemalt 40 talu. Tänaseks on neist alles jäänud paar suuremat ning mõni üksik väiksem talu. “Mina olen põllumajandusega kogu aeg kokku puutunud. Lõpetasin EPAs mehaniseerimise eriala ja olin siis 10 aastat siinsamas kõrval, kolhoosis “Koit” peainsener. Kui läks maade tagastamiseks, siis tulin siia. Seesama, Tamme talu — minu isatalu — sai uue ettevõtte südameks,” meenutab Toomas. Abikaasa Margit lisab: “Kui Eesti riik tuli, tekkis meil sundseis. Mina olin Põlvas lastearst, mul oli amet olemas. Toomas, kes on hingelt kogu aeg põllumees olnud, ei kõhelnud oma taluga alustada. Eks oli rahvusromantiline aeg ja talude tegemise buum. Et Toomas oli kolhoosis peainsener, siis teadis, mida teha. Tehnikat sai toodud ka Venemaalt.” “Eks alguses tuligi kõik tehnika Venemaalt, see oli seal superinflatsiooni tõttu imeodav,” muigab Toomas. Masinapargi südameks sai T-40, lisaks tõi Toomas “põka” ehk T-25, paar külvikut ja kombaini: “Kõige kontrastsem hind oli teraviljakombainil, mille sai seitsme tonni nisu eest. Uus Jenissei — 7 tonni nisu! No vastu pidas nagu vene tehnika ikka, aga seda sai ise parandada. Ostsime kombaini kahe talu peale. Hiljem aitasin sõpradel ka jalgu alla, käisin neile Venemaalt tehnikat toomas — see oli nagu pole tšudes (imede põld), inflatsioon oli nii kiire, et tehnika jäi seisma ja müüdi võileivahinna eest maha.”

Case Magnum335, otsekülvik Cross Slot.

ostnud. Nendega saame alati asjad kiirelt ära lahendatud,” kiidab Toomas Tobreluts partnerit.

Traktor New Holland T6050.

Piltlikult sai Venemaalt toodud põllumajandustehnikaga ehitatud ka osa uuest elumajast: “Me sattusime uue maja ehitamisega ju nõukogude riigikorra lõppu, kõik oli defitsiit! Eks siis tuli leidlik olla — müüsin Venemaalt toodud adra tuttavale talunikule, kellelt sain vastu GAZ-53 täie tuhaplokki. Maja sai püsti, pere Mammaste korterelamust koju kolitud,” on peremees rõõmus. Esimene poolpeetud lääne kombain tuli tallu 2000. aastal. PRIA toetuste abiga on tasapisi kogu tehnika uuendatud — algul New Hollandi traktor ja kombain, siis Kvernelandi ader, väetisekülvik ja teraviljakülvik. 2003. aastal pandi püsti Antti kuivati: “No Tartu on meile suhteliselt ligidal, seal on üks hea edasimüüja, AS Tatoli, kellelt oleme kogu oma tehnika profi / suvi 2015

Kombain New Holland 8080.

Taimekaitseprits Amazone Pantera.

Praegu on Pirmastus null mullaharimismasinat, 2 New Holland traktorit ja üks kombain, 1 Case traktor, 6-meetrine külvik, granuleeritud puisteväetise külvik, ainulaadne CULTAN’i vedelväetiste muldaviija, viljaveokäru J&M, veoauto Scania ja põllurull. 2011. aastal ehitati läbivoolukuivati ja teraviljahoidla. Kui 1991. aastal alustati teravilja tootmist tosinal hektaril, siis praeguseks on külvipinda ligi 850 hektarit. Juriidilisi üksuseid on kolm, Pirmastu osaühingu kõrvale tegid pojad oma 150-hektarilised talud, Taavi Ökomahe OÜ ja Lauri Soovere OÜ. “Taavi on omapärase huumoriga, ju sellepärast sai ka topelt-eikärise ökomahe nimi,” arvab pereema Margit Tobreluts tõsise jutu ja masinate kokkulugemise kõrvale. Tobrelutsu talu põldudel kasvab nisu, oder, raps, hernes ja uba. Lisaks kasvatatakse heinaseemet: ristikut ja erinevaid kõrrelisi, aruheina ja timutit. Külviks kasutatakse Cross Slot otsekülvitehnoloogiat. www.profieesti.ee

BEDNAR mullaharimisseadmed on Eesti põldudel alates 2012. aastast. Bednari seadmetel on rida uuendusi, mis tagavad väiksema ummistuse riski, varuosade- ja kütusekulu, mistõttu on Bednari tooted tänaseks tunnustust leidnud nii Saksamaal, Prantsusmaal kui Inglismaal. Bednari seadmeid müüb Eestis Stokker Agri. randaalid SWIFTERDISC ja ATLAS tüükultivaatorid FENIX

Bednari tootevalik: www.stokkeragri.ee/mullaharimisriistad

kobestid TERRALAND külvikud OMEGA põhuäkked STREAGEL PRO väetamisseadmed FERTIBOX lauskultivaatorid SWIFTER

Bednari videod: Youtube-is “Stokker Agri”.

Küsi pakkumine Stokker Agri müügispetsialistilt: Kain Kivissaar 5118 555 Ida- ja Lääne-Virumaa, Jõgevamaa

www.stokkeragri.ee

Maiko Teller 5170 965 Harjumaa, Läänemaa, Raplamaa, Saare- ja Hiiumaa

Tarmo Vilipõld 5918 2990 Järva-, Viljandija Pärnumaa

Andres Oja 5562 4067 Põlva-, Valga-, Tartu- ja Võrumaa

Maaharimine

Otsekülvi assistendid: mõistlik väetamine ja vahekultuurid Mulla taastumine võtab aega, üksnes kündmata jätmine üleöö paranemist ei too. Mulla tasakaalu taastumiseks kulub mõni aasta, kuigi oskusliku tegutsemisega on protsesse võimalik kiirendada: “Kui tead, millist taimesegu põllule külvata ja mis järjekorras, siis on see üleminek kiirem,” selgitab Toomas Tobreluts. “Minu kogemus ütleb, et 4-5 aastat võtab aega tavapõllu taastumine otsekülvi ja vahekultuuride kasutamise abil.” Tuntumad vahekultuurid meil Eestis on taliraps ja -rüps, õlirõigas, valge sinep, keerispea, rukis ja tatar. Vahekultuurid külvatakse kohe pärast põhikultuuri koristamist, enamasti teraviljade järel ja neid saab edukalt kasvatada otsekülvi kasutades. “Juba augusti alguses, kohe talivilja lõikuse järgi, külvame maha haljasväetiskultuuri. Põhiliselt on see viki, keerispea, herne, tatra, rukki ja mõne ristõielise segu. Vahekultuuri võtab külm ära, see jääb mullale väetiseks. Iga taim tõmbab oma juurtega mullast üles eri elemente, seega saab reguleerida, millist on rohkem, millist vähem ja saada parema tulemuse,” kirjeldab protsessi Toomas Tobreluts. Vahekultuurid on olulised mullaviljakuse suurendamise ja mulla elustiku elavdamise seisukohalt. Nad rikastavad mulda orgaaniliste ainetega, säilitavad ja parandavad mulla struktuuri, suruvad alla umbrohtude vohamist. Vahekultuuride poolt mullast seotud toitained on omakorda paremini omastatavad järgnevatele põllukultuuridele. Teraviljakasvatajate jaoks on vahekultuuride kasutamine keskkonnasõbralik võimalus teraviljahaiguste arengutsükli katkestamisel, eriti juuremädaniku leviku pidurdamisel. PRIA nõuab mulla viljakuse kontrolli iga viie aasta tagant, sest Tobrelutsude talul on ka keskkonnasõbraliku majandamise kohustus. Väetisi kasutatakse vastavalt vajadusele, peamiselt ongi mure muldade magneesiumisisaldusega. “Oleme kasutanud magneesiumsulfaati, see on lubatud ka mahepõldudel,” selgitab Toomas. Põldude lupjamisel tuleb lähtuda mulla vajadusest kaltsiumi ja magneesiumi profi / suvi 2015

Väetisekülvik Kverneland DS-EDW, traktor New Holland T7550.

Amazone Pantera.

järele. Lubjakivijahu on oluline kaltsiumiallikas, dolokivijahu sisaldab lisaks magneesiumi. Tihtilugu on magneesiuminäljas põllud ka kaltsiuminäljas ning nende tervise turgutamiseks kasutakse lupjamisel lubjakivi ja dolokivi segu. Magneesiumipuudust esineb ka kaltsiumiga lupjamist mittevajavatel, näiteks lubjakivistel rähkmuldadel. Sel juhul ongi soovitav kasutada magneesiumsulfaati, mille mulda viidav kogus sõltub tegelikust tarvidusest Dolokivijahuga lupjamine rikastab mulda magneesiumiga. Magneesium omakorda kuulub klorofülli koostisse, millel on taime — ja kogu meie planeedi — elutsüklis määrav roll. Koos lämmastiku ja fosforiga paljudes protsessides osaledes, parandab magneesium saagi

Keskkonnasõbralik tera Talus on 4 töötajat, neist kolm sugulased — oma poegade kõrval töötab ka Toomase venna pojapoeg Andreas, kes talveperioodiks enamasti küll Austraalia põldudele tööle ja kogemusi saama läheb. Viljakoristuse ajal võetakse eraldi tööle ka autojuht, muul ajal saadakse hakkama oma jõududega. Kõige kiirem ongi kevadel, kui kuu aega jutti ei ole hool ega hoobil vahet. Sügisel on koristustöödes tali-ja suvivilja vahel korraks “auk” sees, septembrist algab kiirem periood uuesti, et siis oktoobris otsad kokku tõmmata. “Teraviljatalu ei võtagi hirmsasti võhmale, varakevadel ja hilissügisel jääb aega, et ka kuskile kaugemale reisida ja naisega ametlikku pensionipõlve pidada,” jutustab Toomas. “Poegadega koos on ka palju lihtsam, eks oleme omavahel valdkonnad ära jaganud. Mina hoian spetsiifilisemad nn. seljataguse asjad korras, tehnika ja elektroonika on

kvaliteeti ja kogust. Liblikõieliste kultuuride juures aitab magneesium kaasa lämmastiku sidumise võime kasvule, teraviljade puhul tugevdab tärklise sünteesi terades ja vähendab valmimisaega: “Me teeme osa oma muldade analüüse Ameerikas. Neil on teistmoodi metoodika, saame võrrelda ja oma teadmisi täiendada. Praegu tundub küll, et oleme õigel teel,” võtab Toomas kokku. Tobrelutsude talus ei olda kitsid oma kogemusi jagamast ning varemalt osaleti ka viljelusvõistlustel. 2008. aastal löödi taliodra saagikuse tulemusega konkurentidele latt kõrgeks — 8,2 tonni vilja hektari kohta oleks omal ajal kolhoosnikust teinud kommunistliku töö kangelase! 2011. aastal tunnustati Toomas Tobrelutsu kui kõige Läänemere-sõbralikumat põllumajandustootjat. Talu põllud on teadlastele tänuväärseks katselavaks, kus toimuvat järjepidevalt uurida saab. Iga-aastaselt korraldavad Tobrelutsud siin ka põllupäeva ja seminari, tutvustavad soovijatele oma põllumajandusvõtteid ning jagavad kogemusi. Pirmastu OÜ toetab mullakaitsealaseid väikeprojekte ning on üks põllumajanduse kui keskkonnasõbraliku majandusharu eestkõnelejaid. www.profieesti.ee

teraviljatalu on paras paik laisklemiseks rohkem noorte asi. Traktor sõidab ju külvi ajal tänapäeval käed-vabalt, GPS juhib teda.” “Toomast tõesti traktori peale me enam ei lase,” lisab pereema Margit, “teda on rohkem vaja ikka asjaajamiste juures. Poisid on omavahel ära jaganud, et Taavi käes on taimekaitse ja kombain, Laurile jääb külvamine ja väetamine. Toomas teeb siis paberitööd ja müüki. Ega ta puhata ju ei mõista, tuleb kodunt kaugele minna, et Toomas arvutist ja telefonist välja saada,” kõneleb Margit otsekoheselt. “Nojaa, aga peab planeerima, et kõik, mis tellitakse, ka ära kasutatakse,” pareerib Toomas. “Sellist olukorda, kus kõik on kas puudu või siis jälle üle, ei tohi ju lasta tekkida!” Toomase ja Margiti maja ümbritseb suur ja korrastatud aed, kus silm märkab ridamisi haruldasi taimi: “No võiks

alati rohkem korras olla…. aga jah, aed on minu koht, talutöödesse ei sekku ma juba ammu,” selgitab Margit. “Kui tuli perearstireform, siis anti otsustada, kas lähed kursustele, ja õpid perearstiks ümber. Mina ei tahtnud perearstiks, töötasin veel kaheksa aastat kooliarstina ja siis jäin koduseks. Mõlemad pojad oma perega elasid siin, Toomase isa jäi vanaks, 10 aastat tuli hooldada; alati on keegi lastelastest hoida olnud. Olin

kodus, tegin süüa, vedasin põllule kui vaja. Nüüd on poegadel oma talud, meil jookseb kolmas aasta Toomasega kahekesi siin majas, eks tule tegevust leida.” Nii Margit kui Toomas tunnistavad, et põllutöödega hakkama saamisega polegi muret, abikäsi oleks vaja hoopis igapäevatöödele, näiteks muru niitmisele. Õnneks on vanavanematele tihti seltsiks kolm lapselast — loota võib, et nad peagi nende pisikeste abitöödega hakkama saavad. Talu järjepidevus luuakse, lisaks teaduslikule lähenemisele, ikka puhta töökasvatuse pealt. Ylle Rajasaar, produtsent ja keskkonnaajakirjanik

Tehnika 8, 72213 TÜRI MÜÜK: Toomas Jürgen, 504 8564 MÜÜK: Janek Rannama, 5302 4858

Tartu mnt 56, ÜLENURME MÜÜK: Andres Kontse, 515 4355 MÜÜK: Urmas Sarja, 514 3163 MÜÜK: Tarmo Toover, 5333 5170

www.taure.ee www.valtra.ee

T-SEERIA 155-150 hj

Tehnika

Giugiaro Design, Itaalia:

Silmailu kah... Kui traktoriehitaja loob uut traktoripõlvkonda, soovib ta sellele ka silmapaistva välimuse anda. Giugiaro Itaalias on kuulus disainistuudio, kes on peale kõige muu kujundanud ka Same-Deutz-Fahri traktoreid.

uidas joonistate uut traktorit? Neli ratast tekib ruttu, midagi mootorikatte moodi ka. Kuid edasi? Sellele küsimusele saime vastuse, külastades Itaalia disainistuudiot Giugiaro, kes on kuulsuse võitnud autosid, kuid ka fotoaparaate ja isegi ronge kujundades (vt ka “Kes või mis on Giugiaro?”).

Minevikus Massey Fergusoni ja Same jaoks töötanud Giugiaro kujundab praegu praktiliselt kõik uued Same Deutz-Fahri traktorid. Kõrvalseisjale ootamatult ei ole Giugiaro büroo töös tähtsaimal kohal mitte esteetika, vaid tehnika. Alustatakse tehnilisest ülesandest, kus on kirjas rehvide suurused, tagasilla, mootori ja jahutusradiaatorite mõõdud ning kabiini vähi-

mad mõõtmed. Iga sõlme vaadeldakse eraldi, kuid selle kujundamises osalevad ka teiste gruppide töötajad. Alles siis, kui kõigile üksikosadele on antud selge esialgne kuju, ühineb meeskond lõplikuks kujundustööks. Kui tellija on esimesed visandid heaks kiitnud (ja ebasobivad kõrvale jätnud), alustavad Giugiaro disainerid traktori

Kes või mis on Giugiaro? Etteantud kujunduse järgi freesib masin detaili mudeli vahtplastist välja. Siin näete Deutz-Fahri mootorikatet.

profi / suvi 2015

Giorgetto Giugiaro sündis 1938. aastal Itaalias kunstniku perekonnas. Esialgu Fiati juures töötanud, asutas ta 1967. aastal enda nime saanud disainibüroo, mille Volkswagen alles hiljuti ära ostis. Ettevõtte ametlik nimi on täna Italdesign-Giugiaro. Tuntuks sai Giugiaro paljude autode

kujundajana, olgu vaid mainitud Simca 1000 Coupé või I põlvkonna Volkswagen Golf (fotol). Kuid Giugiaro sulest pärineb ka paljude igapäevaste esemete, nagu jalgpallide, autorehvide või fotoaparaatide välimus. Samuti võivad Prantsuse ülikiirrong TGV ja veoauto Iveco Eurostar oma kujunduse eest tänada Giugiarot.

www.profieesti.ee

Pilk virtuaalruumi

Massimo Ribaldone on täna Giugiaro arendusjuht ja asepresident. “Kujundus tuleb mängu alles siis, kui me kõik tehnilised ülesanded lahendanud oleme”.

Niinimetatud “virtuaaltoas” saab Giugiaro tellijatele uusi kontseptsioone esitleda. Elusuuruses. Või hoopis üle-elusuuruses. Selleks kasutatakse 15 meetri laiust ja 3,5 meetri kõrgust ekraani, millele saab projitseerida iga kavandi kõigist külgedest nähtuna ja soovi korral viimse kui üksikasjani suurendatuna. Virtuaalmaailmas saate isegi uksi ja mootorikatteid avada, et võimalikke projekteerimisvigu varakult avastada — nagu näiteks teineteisele liiga lähedal asuvaid kange. Selles staadiumis on veatõrje tublisti efektiivsem (ja odavam!) kui hiljem esimeste päris-prototüüpidega töötades.

Hiiglaslikel ekraanidel saab kujunduskavandeid vaadelda kõige pisemateski üksikasjades. Alles seejärel kehastuvad need vahtplastis.

Ka legendaarne I põlvkonna Volkswagen Golf on Giugiaro sulest pärit.

Jah, ka traktorid pole möödunud aastate jooksul kujundusgeeniuse silma alt välja jäänud. Neist olgu nimetatud 1986. aasta Massey-Ferguson 3680, Hürlimannilt 1991. aasta Elite ning 1995. aasta XT ja Prince. Same tarvis joonistasid disainerid 1995. aastal Antarese, Silveri, Dorado ja Solarise, 1998. aastal järgnes neile Diamond ja 2000. aastal Iron.

Olgu objekt tervikuna või...

...üksikasjades: 3,5 meetri kõrgusel ekraanil... Autod on kõiksuguste muude toodete kõrval kahtlemata itaalia kujundusfirma tähtsaimaks tegevusväljaks.

detailse joonistamisega. Koos konstruktoritega uuritakse ja analüüsitakse kompleksset kujundust niinimetatud virtuaalses ruumis (vt ka “Pilk virtuaalruumi”). Siin saavad kujundajad ja insenerid vaadelda nii kogu traktorit kui ka kõiki detaile, vähima üksikasjani. Disainivead saab selles etapis avastada ja parandada. See säästab raha ja — mis peamine — aega. Seejärel freesib robot vahtplastist elusuuruses välja kõik väljastpoolt nähtaprofi / suvi 2015

vad traktoriosad. Tõepärase väljanägemise saamiseks need lihvitakse-poleeritakse ja värvitakse. Siin on käsitööd veel palju ja seepärast töötab Giugiaro juures tervelt 900 inimest. Osade kokkuühendamise järel saab kogu disaini “nagu päriselus” vaadelda. See on küll töömahukas ettevõtmine, kuid tasub end ära, eriti tähtis on “näha ja näpuga katsuda” juhtimisseadmeid. Kui palju ühe traktori disain Giugiaro juures maksma läheb, eelistas Same Deutz-Fahr igatahes saladusse jätta.

...saab kõike simuleerida...

...ja isegi juhtimisseadmete käsitsemismugavust hinnata.

www.profieesti.ee

Tehnika

Valtra uue T-seeria konstrueerimine:

Joonestuslaualt põllule Haruharva juhtub, et ajakirjanikke kutsutakse jälgima ja salvestama uue või põhjalikult moderniseeritud traktoriseeria loomise lugu — projekti sünnist tootmise alguseni. See tähendab, et kui Soome traktoriehitaja Valtra pakkus meile uue T-seeria konstrueerimise jälgimise võimalust rabasime sellest ettepanekust kahekümne küünega kinni.

uolahti, Kesk-Soome, 2009. aasta kevad. Valtra peakorteri nõupidamiste saali on kogunenud üsna kirju seltskond. Mõned kannavad peenetriibulisi ülikondi ja firmasümboolikaga lipse, teised on riietatud teksadesse, tuulepluusidesse ja raamita prillidesse, kolmandad aga kannavad töökombinesoone ning nende küünealused on õlisegust mustad. See meeskond peab otsustama Valtra praegu kõige tähtsama traktoriliini — kuuesilindrilise T-seeria neljanda põlvkonna — saatuse. Laua ümber on koondatud turunduse, rahanduse, tootmise, hangete, müügijärgse teeninduse, Sisu tehase — ja muidugi Valtra konstruktorite ja disainerite — esindajad. Ruumi ühest nurgast jälgivad toimuvat vaikselt emafirma AGCO mõned tähtsamad tegelased. Sest täna arutusele tulev traktoriseeria pole mingi pisiasi. Küpsemas on väga tihe — ja väga kallis — kuue aasta pikkune projekt. Tegelikult on projektiga silmatorkamatult algust tehtud juba kaks aastat varem. Nimelt anti 2007. aastal igasuguste traktoritega põhjalikult tuttavatele juhtidele iste ja rooliratas ning paluti neil mõelda välja, missugune oleks nende unelmate kabiin, kui raha takistuseks ei oleks. Nii said konstruktorid ja disainerid päris hea ettekujutuse, mida tuleks teha T-seeria suurima muudatuse elluviimiseks. Kabiin peab igal juhul ütlema lahti kõigest vanast. Praegu toodab Valtra aastas üle 21 000 traktori (Brasiilias 13 500, Soomes 8100), mis moodustab AGCO kogutoodangust umbes 10%. See võib tunduda üsna tähtsusetu osana, kuid kontserni käive ulatus 2013. aastal 10,78 miljardi dollarini, nii et Valtra arvele jääb umbes miljard. See tähendab, et suurinvesteering Soome firmasse on asi, mida tuleb enne otsustamist hoolega kaaluda. Koodnimetuse Project VT11 saanud ettevõtmises vastutab uue T-seeria joonestuslaualt põllule jõudmise eest peamiselt Henry Palonen. “Muidugi me teame juba tükk aega, et meie kuuesilindrilised traktorid vajavad õige

profi / suvi 2015

2007: antud on iste ja rooliratas. Tuleb kujundada “unistuste kabiin”.

põhjalikku uuendamist, ja nagu tänapäeval ikka, on projekti põhisuunad määratud saastenormidega”, räägib Palonen. “Muudatuste üks põhieesmärke oli normi Tier 4 Final täitmine, kuid me soovisime luua igas mõttes väljapaistva masina, sugugi mitte piirdudes saastenormide täitmisega”. Iga selletaolise inseneriprojekti käivitamiseks tuleb kõigepealt teha äriline analüüs. Et AGCO aktsionärid oleksid rõõmsad,

peab projektil olema hästi kindlaksmääratud ja võimalikult lühike tasuvusperiood. Kui eelarve on põhimõtteliselt heaks kiidetud, algab tehnilise ülesande koostamine. Sellel on kolm peamist allikat: kasutajad, insenerid ja seadusandjad. “Selge, et mootorite muudatused on eeskätt ajendatud lõpmatult karmistuvatest saastenormidest, kuid me peame juhinduma ka väga rangetest turvanõuetest”, ütleb Palonen. “Meie konstruktorite meeskond arvestab nii senise toodangu töökindlust kui seda, kuidas tehnoloogia on viimasel ajal edasi arenenud, ning otsustab, missugused mehaanika- ja elektroonikauuendused tuleb kasutusele võtta. Kuid tarbijate soovid ja märkused on kõige tähtsamad. Me kogume nii seniste T-traktorite kui ka teiste markide kasutajatelt teavet, et saada ettekujutust, missugused alad kasutaja arvates kõige rohkem parendamist nõuavad”. Sellest lähtuvalt määrati neli peamist ülesannet: 1) võtta kasutusele uued, heitgaasinormi IV / Tier 4 täitvad 6,6- ja 7,4-liitrised mootorid, 2) konstrueerida uus kabiin, 3) tõsta kvaliteeti ja töökindlust, 4) juurutada uus disainikeel.

2008: esimeste traktorikontseptsioonide visandid. Traktori proportsioonide ja ilme paikapanekuks kulub mitusada joonist. Siin tuleb veel piirideta mõelda.

www.profieesti.ee

2009. aasta alguses: kujunduskontsept-

sioon on paigas. Valitakse lõplik disain. Üheks kujunduspõhimõtteks oli võimsuse kohta tagasihoidlik suurus. Erksus, minimaalsed ülendid, ettepoole pürgivad kujundusjooned olid täiendavateks märksõnadeks, nagu ka avar kabiin.

2009. aasta lõpus: ruumiline model-

leerimine. Üldine välisilme ja proportsioonid paigas, rakendatakse erinevaid versioone sellele hämmastavale mudelile.

Tähelepanu keskpunktis — Valtra uus T-seeria.

Tööstusdisain Kui uuele traktorile esitatavad peamised nõuded olid kindlaks määratud, lasti Valtra tööstusdisaini meeskond “vabapidamisele”, piiramata nende fantaasiat vähemalt esialgu millegagi. Kõigepealt tuli paika panna uue T välimus, ja kujundajad pakkusid välja hulga esialgseid visandeid, milles oli traktori põhiomadusi küll arvestatud, kuid visuaalset muljet põhjalikult uuendatud. Kõik visandis arutati läbi ja analüüsiti ning seejärel anti kõige lootustandvamad hindamiseks sõltumatule disainifirmale. See aitas uue traktori lõplikku välimust paremini valida. Parima idee võttis seejärel üle kujundusmeeskond ja teisendas selle kolmemõõtmelisteks CAD-joonisteks. Neile saab juba tegelikke mõõtmeid lisada ning konstruktorid saavad esitada oma ettepanekud ja seada piirangud — eks pea ju mootor mootorikatte alla ära mahtuma. Tööd hõlbustab moodne tehnoloogia — arvutis koostatud jooniseid saab sobival viisil elusuuruses seinale projitseerida, nii et disainerid ja konstruktorid saavad kõikide sõlmede sobivuse üle arutleda, ilma et peaksid juba sel varajasel etapil hakkama

profi / suvi 2015

makette ehitama. Stereoprillid muudavad 3D-joonised ka vaatajale kolmemõõtmeliseks. Ulme... See on pikk ja keeruline protsess, mis nõuab tervet ainult ühele projektile pühendunud disainerite meeskonda ning haarab kaasa müriaadi allhankijaid, kelle tingimustega disain samuti klappima peab. Aega kulub üle aasta, kuid siis võib juba ehitada puidust, vahtplastist ja pleksiklaasist esimese elusuuruse mudeli. “Traktori välimus on tähtsam kui inimesed enamasti arvata oskavad — see määrab meie kaubamärgi imago. Loodetavasti töötavad need traktorid põldudel veel ka 20-30 aasta pärast, ja et nad esindavad seal Valtrat, peavad nad head välja nägema”, räägib disainijuht Kimmo Wihinen. “Me tahtsime, et uus T-seeria mõjuks tasakaalustatuna. Kõik jooned suunduvad ettepoole markeerimaks liikumist. Ning läbiva teemana kandsime Valtra “V” kõikjale — radiaatorivõrele, hüdroväljavõtete kangidele, isegi võtmetele.” Kaunis nurgelised jooned annavad traktorile moodsa välimuse, kuid on ka funktsionaalsed. Kütusepaagi vormid jätavad

mulje, nagu oleks aerodünaamikale väga suurt rõhku pandud, kuid tegelikult on joonte ülesandeks plastpaagi jäigemaks muutmine. Valgusdioodide hoogsate joontega tagalaternad on kujundatud ekstra-Valtralikuks, kuid nende teravad nurgad ei näe mitte üksnes kenad välja, vaid aitavad laternatel porist puhtad püsida. Kui välimus on üksmeelselt heaks kiidetud ning peamised kabiini puudutavad otsused tehtud, algab disaini tasuvusuuring. Kõigepealt vaadeldakse komponente, siis pannakse kokku mudeleid, lõpuks katsetatakse arvutis kogu traktori virtuaalset mudelit. Simuleeritakse ja hinnatakse sääraseid protsesse nagu jahutusõhu liikumine läbi radiaatoripaki, samuti allutatakse konstruktsioonielemente virtuaalsetele vastupidavusproovidele. Kui traktori mingi osa on tunnistatud kujunduslikult ja konstruktsiooniliselt sobivaks, valmistatakse see “päriselt” ning suunatakse laborisse tegelikele vastupidavuskatsetele, kus mõjuvad koormused on vähemalt kolm korda suuremad neist, mis tavalistes töötingimustes

www.profieesti.ee

Tehnika

2010. aasta suvel: esimene füüsiline 1:1-mõõdus traktorimudel valmib puidust ja vahust. Kuigi arvutimudelid on väga kasu-

likud, ei saa disainerid läbi elusuuruses füüsiliste mudelite ehitamiseta. Siin saab meeskond näha vana ja uue masina erinevusi, paremini jälgida nähtavuse probleeme ning saada pisut tunnet tulevasest päristraktorist.

võivad esineda. Näiteks peavad reeversi siduri kettapakid vastu pidama 10 000 suunamuutust, et nad traktorile paigutamiseks kõlblikeks tunnistataks. Tublisti enne esimese prototüüptraktori ehitamist monteeritakse neist testitud osadest kokku traktori virtuaalne mudel, mida virtuaalsel testirajal proovitakse tuhandetes sõidu- ja töötingimuste kombinatsioonides. Samuti on olemas aarvutimudel, mis võimaldab konstruktorite meeskonnal simuleerida mootori ja jõuülekande tööd. Mootorit, käigukasti ja ülekandemehhanisme saab panna tööle niisugustes tingimustes, mida päriselus ette ei saagi tulla. Meeskond saab siit teada, kui palju kulub mingil režiimil kütust, missugused temperatuurid tekivad ja missugune sõlm esimesena järele annab — enne seda kui esimene mootoriplokk ilmavalgust näeb. Tegu on nii uue tehnoloogiaga, et programmeerijad — Valtra end meeskonnast ning ka väljastpoolt — peavad kirjutama tarkvara projekti edenemise käigus. Valminud sõlmed monteeritakse olemasolevatele traktoritele. Nii saab selgeks, missuguseid muudatusi on tarvis tootmises ette võtta, samuti on uusi sõlmi võimalik reaalelus katsetada. Järgmise sammuna ehitatakse uue traktori töötav prototüüp kontrollimaks, kas kõik üksikosad ikka veatult sobivad. See töö toimub konstruktorite osakonna töökodades, kuid kui selgub, et mehaanika valdavas osas töötab nagu peaks, valmistatakse teine prototüüp juba tootmisliinil. See on keeruline koht. Valtra on oma

profi / suvi 2015

tehase üle uhke ja julgustab kliente seda külastama ning isegi uhiuue traktoriga konveierilt maha sõitma. Kuid kui samalt konveierilt tulevad ka alles kahe või kolme aasta pärast müügile jõudvad prototüübid? Konstruktorite meeskond ei ole just vaimustatud võimalusest oma lapsukest enneaegselt kõigile näidata.

2011. aasta jaanuar: kabiinikujundus on lõplikult paigas.

2012. aasta veebruar: lõplik disain on kindlaks määratud. Pildil näeme kolmemõõtmelist insenerijoonist.

Niisiis valitakse prototüüpide jaoks öine vahetus, mil tehas on nagunii kõigile külastajatele suletud. Kuid isegi siis pole ülesanne lihtne. Iga traktor viibib koosteliinil üle kümne tunni ja — liikudes mööda teatud liiki raudteed — peab ühest koostejaamast teise jõudma täpselt 15 minuti ja 55 sekundiga. Kõik toimib libedalt, kuni liinile jõuab prototüüp. Peamisel koosteliinil tuleb monteerijatel traktorile paigaldada kuni 2000 erinevat detaili. Uuel mudelil on 962 neist muudetud, mis tähendab, et kõigi “uudiste” õigeks ajaks õigesse kohta toimetamine on paras peavalu. Ei tule siis kellelegi üllatusena, et esimesel katsel tekkivad segadused hoiavad terve tehase tööd 90 minutit kinni. Uus sale mootorikate on üheosaline ning seda peab transportima senisest suuremate alustega ja paigaldama uute abinõudega. Hüdraulika testijaamad nõuavad täiendamist. Lõpuks kestab uue esisilla monteerimine tublisti kauem kui arvatud. Kuid esimene montaažiproov toob välja veel suurema probleemi. Varasemast veidi kõrgem šassii astub nüüd värvimiskambris konflikti mõnede pihustitega, mistõttu tuleb kogu värvimisseadmestikku kõrgemale tõsta. Samuti on šassii pikem kui varem — värvimisrobotitel jäävad sõna otsese mõttes käed lühikeseks ning neid peab pikendama. Need mured lisanduvad juba ennustatud probleemidele, mis niikuinii nõuavad tehase ümberseadistamiseks märkimisväärse hulga raha. Uus traktor on suurem, raskem ja võimsam kui ükski varem tehasest väljunu, seega on tarvis võimsamaid tõstemehhanisme ja suurema mõõteulatusega võimsusstendi.

www.profieesti.ee

2012. aasta detsember: esimene

täisfunktsionaalne P1-prototüüp. Tuhandete raskete töötundide ja kümnete makettide järel on saabunud uue T-seeria suurpäev: esimene töötav P1 väljub tehasest.

2013. aasta märts:

külmakatsetused Lapimaal. Karmis 2012.2013. aasta talves sõitis neli P1-traktorit omal jõul Suolahtist Lapimaale, põhja poole polaarjoont, kus neid katsetati alla -30° küündivatel temperatuuridel. Iga traktor läbis 5800 kilomeetrit, “kamba peale” kulutati 4260 liitrit kütust.

Lõpuks on kõik need mured 2013. aasta veebruariks selja taga ning neli P1-prototüüpi (Phase 1) väljub tehasest. Peaaegu peatumata sõidavad nad põhjapolaarjoone taha külmakatsetustele ja tagasi, läbides 5800 kilomeetrit . “Me otsustasime, et esimeseks välitestiks sobib Lapimaa kõige paremini, sest tahtsime traktoreid katsetada päris tõsises külmas, ootamata kevade tulekut”, selgitab Henry Palonen. “Ja külm seal ka oli — enamasti alla -30°C. Sõitsime praktiliselt peatumata ligi 1000 kilomeetrit Suolahtist polaarjoone taha, kus ühinesime talviste autokatsetajatega. Lund lükates ning siia-sinna sõites said traktorid üksjagu töötunde ja põletasid 4260 liitrit kütust.” Aprilliks 2013 ehitatud seitse P1-traktorit on valmis mõnede usaldusväärsete kasutajate kätes põllutöödele minema. Masinaid jälgitakse pidevalt raadio-telemeetria abil, lisaks on igasse kabiini paigaldatud eriline terminal, mille abil kasutajad saavad oma kommentaare salvestada. Iga reede hommikul ühinevad katsesõitjad konstruktorite meeskonna algatatud konverentsikõnega ning saavad rääkida kõigist esilekerkinud hädadest. Meil avanes võimalus vestelda ühega neist varase prototüübi katsetajatest ja kuulda, mida ta traktorist arvas (vt. Katsetused põllul lk. 68).

torit asuvad välitestile, saades augustiks kokku 5000 töötundi.

sild aga murdus. Rikke arvutisimulatsioon andis kindla aluse arvata, et silla õõtselaager oli vea põhjustajaks. Silla kinnitus tehti 30% tugevamaks. Samuti asendati kettpiirajad amortisaatoritega (nagu juba varem kavas oli), mis juhivad silla liikumist täpselt ka suurel võnkesagedusel ja külma ilmaga. Laboris tehtud vastupidavuskatse näitas, et uus sõlm kestis purunemiseni poolteist korda kauem. Lõplik konstruktsioon suurendab vedrustuse käiku eelmise T-seeriaga võrreldes peaaegu kaks korda. 2. Mootorikatte gaasvedrud: Esimestel prototüüpidel kinnitusid mootorikatet tõstvad gaasvedrud mootorikattele plastist valatud hingedega. Soome talv näitas aga väga ruttu, et see materjal muutus külmaga liiga hapraks. Konstruktsioon vaadati üle ning plasthinged asendati terashingedega. 3. Katuseaken: FOPS-testis (Falling Object Protective Structure e. langevate objektide eest kaitsvad struktuurid) — kus 40-kilogrammine teraskuul kukub traktori katusele 3,1 meetri kõrguselt — purunes katuseaken. Järgnenud põhjalik analüüs leidis, et akna valmistamiseks kasutatud polükar-

Valtra arvudes Valtra annab 10% AGCO käibest Traktoriehitus algas 1951. aastal (varem valmistati püsse ja haubitsaid) 1993 — 11,000 traktorit 2012 — 21,600 traktorit (Brasiilias 13 500, Soomes 8100) Eelmine T-seeria = 3500 traktorit aastas Valtra turuosa Põhja-Euroopas nr. 1, Brasiilias nr. 2, lääne traktorimarkidest nr. 4 (1. JD, 2. NH, 3. MF, 4. Valtra, 5. Case IH) Tehas — 5 ha, koosteliin 250 m.

bonaat oli liiga paks, ega suutnud seetõttu pinge all piisavalt painduda. Õhemast paneelist valmistatud aken pidas testile vastu. 4. Gaasipedaali/-kangi agressiivsus: Varasematel Valtra traktoritel sai pöördnupuga

2014. aasta märts:

viis P2-prototüüpi suunduvad välikatsetele, kerides loenduritele hulga raskeid kevadkülvitunde.

Aasta hiljem, 2014. aasta aprillis, on seitsme P1 testides avastatud üle 320 vea, iga traktor on selleks ajaks töötanud keskmiselt 1500 tundi. Suurem jagu probleemidest on tarkvaralised ja mitte kuigi hullud, kuid mõned mehaanikavead tulid samuti ilmsiks — ja konstruktorid said neist jagu. 1. Esisild: P1- traktoritel sai esisilla liikumist ja vedrustuse käiku piirata lihtsasti seadistatavate kettidega. Ühe traktori esi-

profi / suvi 2015

2013. aasta aprill: P1-protoüübi katsetused. Seitse P1-trak-

www.profieesti.ee

Tehnika

muuta traktori sõidukangile ja/või gaasipedaalile reageerimise erksust automaatrežiimis sõites. Esialgu otsustati see võimalus ära jätta, kuid prototüüpide katsetajad nõudsid seda tagasi ning kolmeastmeline reguleerimisvõimalus ka lisati. 5. Uksehinged: Ühel traktoril need lagunesid, misjärel otsustati hinged teha suuremaks ja tugevamaks. Kui need kriitilised parandused olid tehtud, nagu ka terve hulk pisemaid muudatusi, valmistati 2014. aasta veebruaris viis

teise faasi (Phase 2, P2) prototüüpi. Nende abil kontrolliti tootmisliini valmidust uue traktori vastuvõtuks, aga ka konstruktsioonimuudatuste elujõulisust. Ning veel said nad tähtsa ülesande: olla modellideks foto- ja videosessioonidel Märtsis 2014 saadetakse kaks P2-traktorit Prantsusmaale kevadistele põllutöödele. Enne seda poputatakse ja poleeritakse neid igat moodi, et nad kaamerate silmis võimalikult kenad välja paistaksid. Kuid kaks traktorit on liiga vähe. Nii fotograafid kui filmimehed nõuavad erinevaid kaadreid erinevat värvi masinatest — illustree-

rimaks Valtra strateegiat, mille järgi tellijale ehitatakse traktor just tema soovide järgi. Masinapargi puudulikkus tähendab, et algavad aeganõudvad kostüümivahetused. Mootorikate, porilauad ja kabiinipaneelid vahetatakse kõigepealt tumepunastest valgeteks ja siis sinisteks — see töö võtab peaaegu terve päeva, kuid teha ta tuleb. Samal ajal on Soomes ühe laohoone nurk kohandatud stuudiovõteteks. Hiiglaslikule pöördlavale paigutatud uut traktorit pildistatakse lumivalgel taustal kõikvõimalikke nurkade alt. Reklaamikirjutajad ja kujundajad hakkavad looma turundusma-

Katsetused põllul Keijo Laitineni majapidamises töötab suurem jagu masinaid aastas 1500 kuni 2000 tundi, seega oli see üks paremaid kandidaate T4-traktori prototüübi katsetamseks. Majandi põhitööks on suvel kruusateede hooldamine ja talvel lumetõrje, kuid ümberkaudseid farmereid teenindatakse ka teravilja külvamisel, umbrohutõrjel ja koristustöödel. Tööst seega puudus ei tule. Peamiselt põllumajanduslikku tööd juhtiv Sam Hardy kolis Soome viie aasta eest Loode-Inglismaalt ja on juba osalenud mitme Valtra toote katsetustes. “Prototüübi hindamise protsess on nüüd palju mõnusam kui varem”, ütleb ta. “Meil on kabiinis puutetundliku ekraaniga arvuti, kuhu saame salvestada oma märkused, kirjutada üles vead ning pidada arvet kütuse ja muude vedelike tankimise üle — võrreldes kabiinis ringilendavate paberite kasutamisega on see suur samm edasi”. Asulates ja nende lähedal töötav traktoriprototüüp äratab paratamatult tähelepanu, eriti Soome maapiirkondades, kus igaüks on miskitpidi põllumajandusega seotud ja tunneb masinaid, eriti hästi aga kodumaiseid traktoreid. “Jah, inimesed pildistavad meid ja selle vastu ei saa midagi ette võtta. Ning nad tulevad ja küsivad küsimusi, millele siis püüame võimalikult umbmääraseid vastuseid anda. Kuid kui pimedas piisavalt kiiresti sõita, nii et lumi sahalt igale poole laiali lendab, siis nad ei pane meid ehk tähele!” Majandis on viimase 18 kuu jooksul katsetustel käinud kolm prototüüpi. Esimene neist oli I faasi (P1) T234 Powershift-käigukastiga, mis enne tehasesse lahtivõtmiseks ja kulumisanalüüsiks viimist töötas 400 tundi. Teisena saabus astmeteta käigukastiga T154 Direct (samuti P1), mis enne Suolahti uurimis- ja arenduskeskusse viimist tegi 300 tunni jagu tööd. Ja veel üks Powershift-kastiga T234 — kuid seekord juba tootmisele märksa lähemal seisev P2 — jõudis kohale 2014. aasta kevadel ning sai külvitöödel loendurile 400 töötundi Vigade nimekiri oli üllatavalt lühike, eriti kui arvestada traktorite varast saabumist

profi / suvi 2015

Lepingupartner Keijo Laitinen, Kesk-Soome Tehtavad tööd Teraviljakülv Niitmine Pritsimine Teehööveldus Keijo Laitinen (vasakul) ja Sam Hardy on Valtra uusima T-seeria arendamisega väga lähedalt seotud. “Kogu aeg avastasime jõuülekande tarkvara vigu ja saime uuendusi. Hädasid ei olnud nii palju, et meie tööd segada, kuid tarkvaraarendajad tegid pidevalt tööd”, meenutab Hardy. “Mudeli Direct CVT käigukast tundus õige uimasena ning nägi vaeva suurema kui 30-kilomeetrise tunnikiiruse saavutamisega, kuid töötas põllul eeskujulikult. Meil oli ka probleeme Powershift-kastiga traktori väljasuremisega käiguvahemiku muutmisel Mõlemad probleemid lahenesid siiski kiiresti vastavate tarkvarauuenduste paigaldamisega. Ainus mehaaniline rike oli roolivarda murdumine. Traktoril olid topeltrattad, nii et roolile mõjusid suured jõud, kuid lähemal vaatlusel tundus meile, et tegu oli materjaliveaga.” Juhi vaatepunktist on uus traktor eelmiste T-seeriatega võrreldes suur samm edasi. “T4 on Valtra jaoks radikaalne muutus — see on tõesti täiesti uus traktor”, kiidab Hardy. “Kõige silmatorkavam uuendus on muidugi viie piilariga kabiin. See on uskumatult hea. Juhtimisseadmed on paremini paigutatud ja nähtavus on suurepärane — kui haakeseadet

300 ha 1000 ha 1000 ha 3000-4000 km aastas Lumetõrje 1000 km (8-9 masinat, talvine ööpäevaringne valmisolek) Killustiku laotamine Lumekoristus Teepeenarde niitmine Masinapark: Traktorid: Valtra T213, T202, T191, T171 ja John Deere 6920 AutoPowr (vajadusel renditakse veel 2 või 3) Külvik: 6-m Väderstad Spirit Taimekaitseprits: 2000-l Amazone 18-m poomidega Niidukid: 9-m Krone Triple

mitte arvestada. See on ainus, kuid tõsine puudujääk — kui olen üksi, läheb mul külviku haakimisega vaat, et viis minutit”, räägib Hardy. Käetugi-juhtpaneel on samuti paremaks muutunud. Nuppude asemel käiguvalitsa kasutamine on harjumuspärasem, ja käiguvahemike valiku pluss-miinus-nupud teevad juhtimise samuti sujuvamaks. “Kahtlemata on mõnus lükata valits automaatrežiimile ja unustada, kuid tegelikult ma kasutan seda ainult teedel sõites. Teiseks — käiguvahetuspunkte pidavat saama menüüst muuta, kuid seda pole nii Keijo Laitinen keris 9-meetise lihtne leida, ja ausalt öeldes kõlbab Kronega niites P1-prototüübi mulle tehase seadistuski väga hästi. loendurile tubli hulga tunde. Pigem tunnen puudust korralikust kabiini-kompuutrist, mis viiks T-seeria konkurentide tasemele. Jah, olen kuulnud, et see on väljatöötamisel. Kuid me tahame seda juba täna!”

www.profieesti.ee

2014. aasta aprill: fotosessioonid brošüüride jaoks ja reklaamivideote salvestamine. Põllult tulnud uut T-seeriat puhastatakse ja poleeritakse enne kaamerate ette lubamist piinliku hoolega.

terjali, mis ilmub 14 keeles. Kuid see läikpaberil kraam on vaid jäämäe veepealne osa. Kulisside taga näeb terve müügijärgse teeninduse brigaad vaeva hooldus- ja remondijuhendite, varuosakataloogide ja kasutusjuhendite koostamsega. Ning needki tuleb tõlkida. Arvestades, et Valtra müüb traktoreid umbes 60 riigis, pole tegu kerge ülesandega. Välikatsetused muidugi jätkuvad, ja üks õnnelik testimeeskond saab oma tööd jätkata Lapimaast palju soojemates tingimustes. Nimelt sõidavad 2014. aasta augustis mõned traktorid Euroopa lõunaossa — teel olles hästi varjatud veoautode puldankatetega. Mitme sõidupäeva järel saabuvad traktorid Lõuna-Portugali, kus neid ootavad üle 40°C küündivad temperatuurid ja rohkem tolmu kui Põhja-Euroopa põllumees ette kujutadagi oskaks. Mootor, jõuülekanne ning kabiini jahutus- ja puhastussüsteemid töötavad siin täie pingega — ja seda ongi tarvis. Õnneks ei juhtu ühtki tõsist riket ning konstruktsioonimuudatused jäävad ära. Nüüd on saabunud aeg mõelda uue traktori maailmale esitlemisest. Valtra kliendid ja fännid on uustulnukast haisu ninna saanud ning mõned pildidki on internetti lekkinud. Või lekitatud, seda ei tea keegi kunagi täpselt. Ametlikku esitlust tuleb siiski novembrini oodata. Esialgu kavatseti uut T-seeriat ajakirjanikele ja edasimüüjatele näidata 2015. aasta jaanuaris, kuid katsetused läksid nii edukalt, et juba septembris saadeti pressile ja müügimeestele kutsed novembri algul Frankfurdis toimuvale “erilisele üritusele”. Seal said kõik kutsutud uut Valtrat esmakordselt silmaga näha ja käega katsuda. Ja 2015. aastal on uus T juba tootmises. Üle saja konstruktori ja disaineri Valtra majast ning umbes sama arv allhankijaid ja lepingupartnereid on rohkem kui seitse aastat kõva tööd teinud, nüüd on neil aeg selle vilju maitsta. Möödunud novembris tuli Suolahti tehasest 45 uut Valtrat, kuid tänavu suveks loodetakse kuutoodang tõsta 300 traktorini.

profi / suvi 2015

Põhjamaine värk Ilu maksab: üksnes nende kenade LED-laternate valmistamiseks vajalikele seadmetele tuli kulutada üle 200 000 euro.

2014. aasta juuli: lõplik FOPS-test.

Kabiinikatusele kukutatakse 3,1 meetri kõrguselt 40 kilo kaaluv teraskuul. Katuseraam peab löögile vastu, kuid polükarbonaadist aknaruut on liiga paks ja puruneb kildudeks. Uus, õhem ja painduvam paneel lahendab probleemi.

Valtra teatel nende suurim mudeliuuendus viimase 25 aasta sees, on uus T-seeria üsna puht-Soome projekt, kuigi Valtra kuulub USA juurtega AGCO-korporatsiooni. Mootorid valmistab AGCO Poweri Sisu tehas Nokias (240 km kaugusel Valtra tehasest), kabiini raami aga tarnib säärastele toodetele spetsialiseerunud firma 200 km Valtrast läänes. Ja kuigi paljud osad on saadud Põhjala naabritelt, pannakse tähtsaimad sõlmed — sealhulgas käigukastid — kokku KeskSoomes, Valtra peakorteris Suolahtis. Allhankijatelt saadud detailidest on 60% Soome päritolu.

2014. aasta august: kuumad testipäevad Portugalis. Mitu traktorit saadeti

Portugali lõunaossa veendumaks, et nad peavad vastu 2014. aasta suve ülikõrges kuumuses. Tolmupilved ja üle +40°C ulatuvad temperatuurid ei häirinud ei mootorite, käigukastide ega kabiini jahutus- ja õhupuhastussüsteemide tööd.

www.profieesti.ee

Tehnika

Weber kavatseb silotallamise kvaliteeti parandada vibratsioonitehnikaga. Esimesed katsetused on paljulubavad.

Weber MT Dynamic Silage Compactor (DSC):

Vibreeriv rull raputab silomaailma ärkvele! Firma Weber MT on endale nime teinud teede ehitamisel ning maastike ümberkujundamisel, tegeledes peamiselt mitmesuguste pinnasetihendajate tootmisega. Nüüd soovitakse ennast proovile panna silotegemisel.

eber MT? Hoonete või teede ehitusega tegelejad tunnevad seda nime hästi. Bad Laasphes asuv perefirma annab tööd 155 töötajale, kes aastas valmistavad üle 12 000 pinnasetihendamismasina. Valik ulatub lihtsast käsitsijuhitavast pinnasetihendajast kümnetonniste vibratsioonplaatide ja kaugjuhitavate kraavirullideni. Ettevõtte tootmisruumides valitseb üksainus deviis: tihedamaks, tihedamaks, tihedamaks! Kaheksateistkümnest töötajast koosnev rühm tegeleb tihendamisteemaliste ideede ja visioonide otsimise, loomise ja ellurakendamisega. On olemas võimsusstend väiksematel diiselmootoritele, järgmises ruumis aga teeb väike kraaviprofi 4/2015

Kõigepealt uuriti, missugune töösagedus rohumassi tihendamiseks kõige paremini sobib. Selgub, et silomassi tuleb tihendada 32 hertsiga nagu muldagi.

tihendusmasin ringi ringi järel. Kolmsada tundi peab ta põristama, et Weberi töötajad saaksid masina vastupidavusest ja elueast praktilist teavet. Ja iseenesestmõistetavalt ei saada siin läbi laborita, mis uurib materjalide kuivainesisaldust ning analüüsib pinnaseproove. Vabas õhus aga näeme ootamatult päris põllu-

majanduslikku rajatist: betoonplokkidest väikeseformaadilist silotranšeed, mis pealegi maisiga täidetud. Silotranšeed ei kasutata siin siiski sööda hoidmiseks, vaid testipaigana nende inseneride loomingule, kes uurivad silomassi tihendamist oma elukutwww.profi.de

sest lähtuvalt. Tegevus algas 2011. aastal. Tihendamistehnoloogia uute kasutusalade otsingul jäi Weber MT inimeste silm peatuma põllumajandusele, täpsemalt silo valmistamisele. Selle lähemaks tundmaõppimiseks uuriti läbi hulk asjakohast kirjandust ning vesteldi pikalt asjatundjatega. Ning juba poole aasta möödudes algasid Bad Laasphe katseplatsidel esimesed silotallamiskatsed, kus ekstsentriku käitamiseks kasutati hüdraulilist ajamit. Põhimõtteliselt käib tihendamine lihtsalt — raske metallplaat pannakse pöörleva ekstsentrilise raskuse abil võnkuma. Esi-

sega. Tulemus? Tihendatud silomassi tonnis sisaldus 240 kg kuivainet — eesmärk oli saavutatud! Kuid mis see 60 tonni siis ära ei ole... Selgelt on seda „päris“ sileerimisega võrreldes väga vähe, seetõttu alustati varakult suurema masina ehitamist, mis peab töötama traktori järele haagituna. 180-sentimeetrise töölaiusega ja 60-cm läbimõõduga rull töötab traktori jälgede vahel. Esialgu nähti kaaluks ette 3,1 tonni — raskemaks saab asju ikka teha. Teise, ehk isegi tähtsama küsimusena kerkis üles ekstsentriku käitamise viis. Sest silomasEsimesed maisisilo tihendamise katsed võeti ette miniatuurses silotranšees kraavirulli abiga, ...

…kuid 2013. aasta sügisel jätkati juba tublisti suuremas mastaabis.

profi 4/2015

Suurema löögijõu saavutamiseks otsustati tihendusrull kinnitada traktori rippsüsteemile. Fotol näete esimest prototüüpi. Rull on veel pööratav ning hüdraulilise ajamiga — seeriatoodangu jaoks liiga kallis.

Tehnilised andmed Weber MT Dynamic Silage Compactor (DSC) Rulli laius Töösagedus Dünaamiline löögijõud Täismass Võnkeamplituud Võimsustarve Kinnitus tagumisele rippsüsteemile Hind käibemaksuta

meste katsetuste peaeesmärgiks oli leida silomassi tihendamiseks optimaalne võnkesagedus (sileeritavale haljasmassile tehtavate löökide arv sekundis). Silomass käitub tihendamisel nagu muld, leidis Weber, mistõttu katsetest selgus, et selle tihendamise optimaalne sagedus peaks olema 32 hertsi. Et firmal on suured kogemused kraavitihendusrullidega, otsustati esialgu võtta üks neist ja seda silo tallamiseks sobivalt modifitseerida. Sellest projektist on aga tänaseks loobutud — masin oli liiga kerge ning liiga väikese võimsusega. Siiski selgus katsetustel, et vibreeriv tihendamine annab positiivseid tulemusi nii maisi kui rohu korral (kuni 40% kuivainet). Niisiis osteti 60 tonni värskeltniidetud maisi, veeti Weberi katsepolügoonile ning sileeriti — ikka kiht haljasmassi tranšeesse koos järgneva tihendami-

nesisaldus tõusis niitmispäeva käigus üle 50% ning see osutus Weberi masina jaoks liiga elastseks. Noh, vähemalt saab rulli ilma vibratsioonifunktsioonita kasutada silotallamiseks nagu harilikku rulli, lohutasid end ja meid insenerid. Kuid katsetused jätkuvad, möödunud sügisest juba praktilises põllmajanduses, ning konstruktorid püüavad masina tõhusust täiendada.

1,80 m 32 Hz ca 13 t 2900 kg 3 mm alates 150 hj (tõstevõime) (Cat III) ca 28 000 €

Tootja andmed

sile õige mõju avaldamiseks peab raputussagedus võimalikult püsiv olema. Konstruktorid mängisid läbi kõik variandid: hüdroajami, kardaanvõlli kaudu traktori jõuvõtuvõllilt käitatava ajami ning tihendusrullile paigutatava omaette mootori. Lõpuks jäädi jõuvõtuvõlli kasutamise juurde. Kui see teeb 630 p/min, vibreerib rull just nõutava sagedusega — 32 Hz. See tähendab, et igas sekundis lüüakse silomassi 13-tonnise jõuga! Möödunud aasta maikuus katsed jätkusid. Uue masinaga tallati esimesest niitmisest saadud rohumassi. Ning seekord jahutasid tulemused konstruktorite entusiasmi, sest nad veendusid, et (erinevalt kruusast või killustikust) ei ole rohi alati ühesugune. Rohumassi kuivai-

Kokkuvõte: peamiselt ehituse ja teede valdkonnas tegutsev perefirma Weber MT on põllumajandustehnika turu väga tõsiselt sihikule võtnud. Esmapilgul näeb masin välja massiivne ja soliidselt ehitatud. Pole ka ime, kuivõrd see pärineb tsiviilehituse maailmast. Rull kinnitub traktori rippsüsteemile ja saab energiat jõuvõtuvõllilt. Selle abil vibreerib rull sagedusega 32 Hz — 32 lööki sekundis, igaüks jõuga 13 tonni. Kui patendiametiga asjad korras, peaks käesoleval aastal seeriaviisiline tootmine algama. Hind pole veel teada, kuid räägitakse 28 000 eurost (käibemaksuta). Ootame huviga, kui kõvasti uus masin klassikalist silotallamist raputab. www.profi.de

Reportaaž

Lendermäel on emandate ülemvõim Harjumaal, Perila külas, Lendermäe talus toimetab juba tosinkond aastat noor pere, kes oma mitmekülgse tegevusega tõestab, et elu linna lähedal maal on võimalik ka igapäevaselt end linnaga sidumata. Eesti raskeveohobuste aretamisega alustanud talus on tänaseks tehtud kannapööre ning hirnumise asemel kostab karjamaadelt nüüd 31 aberdiin-anguse tõugu lihaveise muhedat ammumist. “Eks see raskeveokate teema on keeruline, seda kümne minutiga ja käigupealt selgeks ei räägigi,” kõneleb taluperenaine Sanna Turu, kel kahe aasta eest tuli langetada otsus, kuidas talupidamisega jätkata. Eelmisel aastal keeldus Veterinaar- ja Toiduamet teist korda Eesti Raskeveohobuste Seltsile tõuraamatupidamise õiguse andmisest, põhjendusega, et sobivaid loomi on selleks liiga vähe. “Ah, eks ametnikud kardavad otsuseid langetada. Selts muidugi vaidleb veel edasi, aga olukorras, kus hobuseid saab müüa ainult võileivahinnaga, tööd on metsikult ja keegi seda ei toeta, ei saa hobusekasvataja millelegi loota. Oleme tasapisi oma hobused maha müünud ja lähme lihaveistele üle. Praegu olen küll rahul,” räägib Sanna. profi / suvi 2015

Lendermäe OÜ

www.profieesti.ee

Tõupull Hummer on erakordselt sõbralik. Kõik on teretulnud teda sarvede vahelt ja seljalt sügama, seda muidugi juhul, kui perenaine loa annab.

Usutlus stiilis “vasikaga võidu ammlehmani” Meie jutuajamine Sanna ja Kauriga — aga peamiselt siiski Sannaga — leiab ootamatult aset mitte soojas toas vaid otse sündmuste keskpunktis, karjamaal, kus mõni tund tagasi on järjekordne aberdiin-anguse mammi maha saanud suurepärase vasikaga. Paraku on värske ema sündmustest nii erutunud, et ta vasikat udara juurde lasta ei taha. Iga minutiga muutub olukord kehvemaks nii ema kui beebi jaoks: ammlehma (vasikat kasvatav lihalehm) udar pakitseb piimast ja teeb valu ning vasikal on oht söömata jäädes nõrgaks jääda. Nii kujunebki plaanitud jutuajamisest võiduajamine — amm kõnnib muudkui vasikal eest ära, Sanna meelitab ja nihutab-kangutab vasikat jälle lähemale: “No jalutab ära eest, väga imelik, eelmisel aastal oli tal esimene poegimine, siis oli kõik viimasepeale korras. Aga seda ei tea kunagi, kuidas õnnestub. Tänavu on see seitsmes poegimine karjas, kordagi pole sellist jama olnud, eelmisel aastal oli kolm juhtumit. Üks vasikas elaski meil vahepeal köögis, toitsime lutipudelist… oota, ma lähen tõstan vasikat, see tahab magama heita… motivatsioon ema taga ajada hakkab ära kaduma...” Aberdiin-anguse tõug on pika ajalooga ning veisekasvatajate seas oma omaduste poolest väga hinnatud. 19. sajandi alguses Põhja-Šotimaalt, Aberdeeni ja Anguse krahvkondadest pärit kohalikust tõust alguse saanud aretustöö tegi aberdiinist ühe levinuma lihaveiste tõu kogu maailmas. Esimene tõuraamat kinnitati 1862.aastal, Pariisi maailmanäitusel saavutasid aberdiinangused esikoha 1878. aastal. Jaanipäeva seisuga on PRIA andmetel Eestis lihaveiseid kokku 69 465. Puhtatõulisi aberdiin-anguse veiseid on jõudluskontrollis 2505 looma, seda on lihaveiste tõugudest kõige arvukamalt. Lendermäe aberdiinanguse farmis on praegu 14 ammlehma, 16 noorlooma ja 1 sugupull — Hummer 95141. Eestis tegutseb ka aberdiin-anguste klubi, mis koondab aktiivsemaid tõu kasvatajaid ja huvilisi. Koos Jane Mättikuga Sanna selle klubi tegevusi ka veab. Kaur on vahepeal muude tööde juurde läinud, temaga me pikemalt rääkida ei saagi. Pildile ei tule ta üldse, sest vahetult enne ajakirjaniku jõudmist, on värske vissi peremehe näo oma sõraga ära äestanud. “Öeldakse, et armid kaunistavad tõelist meest,” muigab Kaur, patsutab suurema vere näolt maha ja läinud ta ongi, traktorite juurde.

profi / suvi 2015

www.profieesti.ee

Reportaaž Tõsi, muid töid kaua teha ei lasta, sest karjamaal läheb angusemammi meelitamisega asi aiamooduliteni — Kaur toob traktoriga kohale aiad, kuhu ammlehma püütakse, et ta vasikal enam eest ära ei jalutaks. Kui ka siis lehm poega sööma ei luba, on lahenduseks piima väljalüps ja lutipudel: “See on kunstlikust seemendusest saadud vasikas, kallis kraam, ei tohi raisku minna,” selgitab Sanna. Lendermäe aretussuund on võetud Ameerika ja Kanada liinide aretusele Eestis. Kasutatakse atiivselt kunstlikku seemendust, tuntud tipp-pullide spermaga. Tulevikus tahaks Lendermäe oma ammekarja kasvatada 40 loomani, see tähendaks kokku 70-80 lihaveist. “Eelmisel aastal proovisime teist korda kunstlikku seemendamist. Seda tehakse lihaveiste kasvatuses suht vähe ning võrreldavaid tulemusi, üksikjuhtumid välja arvata, pole Eestist võtta. Meil jäid eelmisel aastal kohe 60% esimesest seemendusest tiineks. Üks oli suguselekteeritud sperma, see on lihaveise puhul Eestis esimene vasikas üldse. Eksperi-

Uudishimu ei anna häbeneda, punased ja mustad aberdeenimullikad kogunevad karjaaia äärde ajakirjanikke uudistama.

ment, mis kahe kolmandikuga õnnestub, andis julgust. Ja nii üritadki neid, kes sünnivad, hoida,” on Sannal põhjust tänagi rõõmustada. Aretuse peamine eesmärk on saada aberdiin-anguse tõugu veised, kus ammed on kerge poegimise ja hea piimakusega: vasikad hea juurdekasvuga, sugupullid terved, vastupidavad ja pikaealised. Väga oluline on veiste iseloom ja nende kerge käsitletavus, vastupidavus Eesti kliimale ning hea tervis: “Jah, vasikate madalad

sünnikaalud ja hea juurdekasv ning ammede kerge poegimine ja tugev emainstinkt on põhiline, mis anguste kasvatamise atraktiivseks teeb. Nad ei ründa inimest, iseloom on hea. Erandeid muidugi on, nende puhul siis peab mõtlema, kas prakeerida välja või mitte — näiteks Šotimaal, kus just seltsi liikmetega koolitumas käisime, läheb loom kohe vorstiks, kui mingi kõrvalekalle on. Meil siin on tõuloom kallis, üritad ikka lahenduse leida,” räägib Sanna.

Selleks, et pidada Tallinna külje all talu, peavad kõigepealt olema head masinad. Kui põllutööd tehtud, tuleb koju minna. John Deere’i roolis istuv Sanna juhib traktori kindlal käel läbi paksu ja vedela.

Pilla-palla maavaldused, mõistlik masinapark ja mudatee koduni 2003. aastal kolis Sanna koos kaasa Kauriga ja paarikuuse tütrega Lendermäele, kunagisse veskitallu: “Otsisime võimalust, linnast maale elama tulla. Siia tulime esimest korda vaatama südatalvel, koht hakkas kohe meeldima ja nii otsustasimegi selle ära osta. 2005. aastal alustasime eesti raskeveohobuste kasvatamisega.” Vana maakivist veskivare jääb teisele poole Tallinna Vee kanalit ja ei kuulu enam Lendermäe talule, maad on laiali lähikonnas ja osa kaugemal, Kaius. Üks osa rohumaadest on võetud riigilt enampakkumise korras rendile, osa oksjonil ostetud. Kuimetsas kasutatakse mehe sugulase maid, kus tehakse (silo) ja lisaks hooldatakse kümmetkonda hektarit erametsamaid. Kokku on Lendermäe aberdiin-anguse farmi käsutuses hetkel 110 ha rohumaid, karjatamiseks ja rohusööda varumiseks. Kuna olemasoleva loomade arvuga jääb maaressurssi üle, müüakse osa kuivsilo püsiklientidest hobusekasvatajatele. Teravilja ostetakse vajadusel kohalikelt põllumeestelt. Lähim tegevuskava näeb ette omandis olevate maade ümberharimise parema kvaliteediga rohumaadeks, et tõsta olulisel määral sööda kvaliteeti. profi / suvi 2015

jõududega hooldab. Seni saame hakkama. Talvel sõiduautoga on mul alati esimene käik sees ja köis valmis,” on Sanna optimistlik. Kaks teist sõidukit, Volkswagen Amarok ja Mercedes-Benz G-klass ei jäta hätta ei karjamaal ega viletsal mudateel.

“Minust ei olegi kunagi traktori roolis pilti tehtud. Vaata, et lilled ikka peale jääksid!”

“See veski, mis kahjuks enam selle talu maadele ei kuulu, on teatud mõttes siiski meiega seotud ja vist küll peaaegu igal pildil, mis siit tehakse. Kui ma hobuste müügipilte tegin, siis veski pidi ikka taustale jääma.” Kodumajani pääsemiseks peab olema parasjagu kannatust ja head masinad — kuna talu piirneb Tallinna Vee kanaliga, on kunagine otsetee suletud. Talu tagant kulgeb mudane eratee, mida pere oma

Lendermäe põllumasinapark on just parasjagu nii suur, et kõik tööd saab tehtud: traktoreid on kaks, John Deere 5070M ja Massey Ferguson 5455. Söödategemisel on abiks niiduk Claas Disco 2700 c, kaaruti/vaaluti GVR-6B, ruloonpress John Deere 592 ja kiletaja McHale 991 BC. Kõik masinad, välja arvatud pruugituna ostetud Leedu vaalutaja, on ostetud toetustega. “Esimesena saimegi viis aastat tagasi PRIA investeeringutoetusega Massey Fergusoni traktori. Hädapärast oleks ju ühe traktoriga ka hakkama saanud, aga silotegemisel pole aega oodata ja agregaate taga vahetada, lihtsam on, kui on kaks. Teise traktori ostsime Kauri noortaluniku toetusega. Nüüd on lihtne — Kaur niidab maha, mina vaalutan ja pressin ja Kaur kiletab. Pressimist ja kiletamist saab koos teha, enne kulus topelt aeg. Esiniidukit tahaks küll, praegusel on 2,8 meetrit niidulaius, esiniidukiga oleks poole laiem ja töö poole kiirem. Muidu kulub kogu Kauri puhkus heinateo ja silotegemise peale, lisaniiduk laseks natuke puhata ka.” www.profieesti.ee

Reportaaž

Kaeramootorist päriselt loobuda siiski ei taha Sel päeval, kui fotograafiga Lendermäele jõuame, teeb 12-aastane peretütar Mia parasjagu sportponiga igapäevast treeningsõitu. Sanna viib meid vaatama veel kahte noort ja lootustandvat sportlast, kes siinsetel rohumaadel kasvu kosutavad: “Need on tulevased ässad. Praegu näevad nad küll krässud välja, aga varsti hakkavad konkurendid pähe saama,” lubab Sanna. Sportponiks nimetatakse kuni 148 cm turjakõrgusega ponikasvu hobust, kellel on vähemalt 50% ulatuses tõestatud sportlik põlvnemine. Kõik kolm Lendermäe sportlast, Lillemons Thunderace, Midas ja Tim, on pärit Vainu tallist ning neil on uhke välismaine sugupuu. Mia ratsutab Lillemons Thunderace’iga ehk “Rootsi kunniga”, väiksemat sorti sportponiga, kes on Vainu tallidest rendile võetud, kuniks Mia sadulakandjast “välja kasvab”. Kenuskael ootas kasvule sobivat ratsutajat tükk aega — täiskasvanule on ta liiga väike, lastele üle jõu käiv. Mia oma 5-aastase ratsutamiskogemuse ja sobiva kasvuga on Thunderace’ile õnnistuseks, igapidi sobiv kaaslane. 2004. aastal sündinud “Rootsi kunn” on andnud mitmeid tublisid järglasi ning ootab tänagi tublisid märasid, kes tahaksid ponikasvu järglast saada. Kunn on hea iseloomuga ja tugeva tervisega ning nagu näha, saab Mia temaga suurepäraselt hakkama. Tim ja Midas on Vainu tallidest ostetud Miat ootama: “Eks vaatame, kuidas läheb, paari aasta pärast on nad juba turjakõrguse täis kasvanud ja saab hakata tulemusi tegema,” loodab Sanna.

Eesti raskeveo hobune, märamemm Todi veedab Lendermäe rohumaadel rõõmsalt oma vanaduspõlve. Proua on juba 26-aastane!

profi / suvi 2015

Sportponi Lillemons Thunderace ja 12-aastane peretütar Mia moodustavad koos võitmatu paari.

Justkui mälestusena vanadest headest aegadest, on Lendermäele jäänud ka kaks eesti raskeveohobust — Vagabond 2192 ER ja Todi 6187 ER. Raskeveo täkk on kaasomandis, aga 26-aastane vanaproua on oma, mis oma: “Mutil siin hea rahulik pensionipõlve veeta,” naerab perenaine. Eesti raskeveohobune on rahuliku loomuga, sõbralik ning välimuselt tüse, hästi arenenud lihaste ja tugeva luustikuga kaeramootor, kes on aretatud peamiselt Rootsist, Hollandist ja Belgiast sissetoodud ardennide ning kohalike hobuste ristamise teel. Tõu aretus soikus enne Esimest maailmasõda, ärkamine toimus esimese Vabariigi ajal, eelmise sajandi kahekümnendatel, mil Rakveres asutati Ardenni Hobuste Tõuselts. Uue aastatuhande alguses elavnes eesti raskeveohobuste aretus Eestis taas kuid jätkuvalt on see tõug kohalikest kõige haruldasem ning väljasuremisohus. Eestis arvatakse praegu kokku olevat umbes 350 eesti raskeveohobust, tänu Sannale on neist mitmed jõudnud ka Soome. Kuna riigiametnikud on Eesti Raskeveohobuste Seltsile tõuraamatupidamise õiguse andmise kahel korral tagasi lükanud, ei liigu edasi ka tõuaretus. “Raske-

veokate arv pole oluliselt kasvanud, sündivate järglaste arv on pigem langenud. Kui tõuraamatu pidamise õigus oleks ka seltsil, siis saaksid hobusekasvatajad võimaluse valida, kelle käest nad teenust soovivad osta. Hetkel on tegu monopoliga — Eesti Hobusekasvatajate Selts oli kunagi esimene, kes taotles ohustatud tõugude tõuraamatupidamiseks VTA-lt loa ja nüüd on seesama EHS nagu püha lehm, kelle kõrvale uusi ja paremaid, kvaliteetsemaid ja usinamaid justkui tekkida ei tohiks,” selgitab Sanna olukorda. “VTA püüab kiivalt olukorda säilitada, eks neil endal on nii mugavam. Samas on olukord absurdne — kui ma tuleksin Eestisse uue tõuga ja tahaksin sellele tõuraamatut, siis takistusi ei ole, aga paralleelseid tõuraamatuid lubada ei taheta, hoolimata sellest, et terve Euroopa on neid täis! Me elame ju Euroopas? Või ei ela?” küsib Sanna. “Kui väga ma ka raskeveokaid ei armastaks, napakas bürokraatia on põhjus, miks ma neist eemale tõmbusin,” võtab perenaine teema kurvalt kokku. “Veisekasvatus on kordades stressivabam. Inimesed ei kee nii kergelt üle ja suhtlevad omavahel sõbralikult.” www.profieesti.ee

Maaelu nõuab haridust ja avarat ilmavaadet Kaugelt paistab maaelu puhas idüll ja roosa romantika — linnud laulavad, lilled õitsevad, lehmad ammuvad ja hobused kenutavad koplis kaelu. Tegelikkuses aga ei kujuta keegi ette seda töökoormust, mis talupidamisega kaasneb. Sanna ei hakanud riskima ega oma peaga asju välja mõtlema, vaid läks, paralleelselt eesti raskeveohobuste kasvatamisega, õppima Särevere kutsehariduskeskusse hobumajandust. 2007. aastal sai temast paberitega hobusekasvataja, aga sellest jäi noorele naisele väheks — järgmiseks tegi ta Eesti Maaülikoolis bakalaureusekraadi põllumajandusettevõtte majandamise erialal. “Ma tahan kindlasti edasi õppida, aga magistrivariante otsin hetkel välismaalt, sest Eesti jääb põllumajandusalal minu jaoks väikseks,” tõdeb Sanna. Võrreldes hobustega on elu lihaveistega lihtsam, isegi sedavõrd, et perenaisel hakkab kodus igav ja nii käib ta 2-3

korda nädalas tööl Valtu Talu OÜ-s. “Kui hobustega kulub päev ära nii, et ei jõua lõunatki süüa, siis lihaveiste puhul on asi lihtne — joodad ära, vaatad, et neli jalga on all; talvel on 2x nädalas vaja sööt ette anda. Mul tekkis vaba aega, mõtlesin, miks mitte Valtusse kandideerida… ja alates eelmise aasta oktoobrist töötangi seal loomakasvatusspetsialistina. Seal on aberdiin-anguse tõugu hoolealuseid kokku 34. Plaan on sealset karja suurendada esialgu 100 ammlehmani, aretus käib peamiselt Šoti liinidega. Aitan neil

langetada aretusotsuseid, teha paaride valikuid jms. Ma olen hästi rahul, et saan Valtus tegeleda sama asjaga, mis kodus, aga samas on sealne teaduslik lähenemine ja majandusalased oskused väga harivad.” Enne jaanipäeva külastasid 14 inimest Eesti aberdiin-anguse klubist Šotimaa parimaid angusefarme. Programm algas suure Royal Highland Show põllumajandusmessi külastamisega, kus Eesti grupi peamine huvi oli suunatud aberdiinanguse tõugu veiste näitusele, kus esitleti

Reportaaž “Sellist tööpäeva, et saan murul istuda ja traktorile puhkust anda, mul sellel suvel veel olnud ei olegi. Traktor seisab, ajakirjanikud jooksevad... ja mina olen lihtsalt ilus!”

üle 50 looma ning valiti nende seast klassi parimad. Edasi külastati McGregori farmi tootmiskarja, Cairntoni ja Nethertoni farmide tipp-aretuskarju ning käidi pika perekondliku traditsiooniga MacDonald Brothers lihakarnis. Ka nägid eestlased ära ainsa, algupäraseid aberdiinanguse liine säilitava Kingstoni farmi Dunlouise karja: “ Iga koht, kus käisime, oli omamoodi erinev ja elamuslik. Šotlaste ihnsusest räägitakse anekdoote, aga nende oskus raha lugeda ongi muljetavaldav,” jutustab Sanna. “Neil on väga hea kontroll oma rahavoogude üle, see distsiplineerib. Aretusotsused tehakse minimaalsete sisenditega optimaalse tulemuse saavutamiseks. Samas, veiste heaolu puhul ei tehta mitte grammigi hinnaalandust, sinna investeeritakse, et vältida ja ennetada probleeme. Kõik vereproovid ja vaktsineerimised, erinevad analüüsid — see, mis Eestis ei ole tavaline — Šotimaal tehakse kõik ära, et olla kindlad, et ei ole mingit haigusriski kummitamas.” Suur erinevus on ka tõuaretuse kriteeriumides: “Eestis on iseloomu pärast vähem väljaprakeerimist. Kui pulli puhul ma ka mõtleks, et kui on tige, siis vorstiks, aga lehmikut ikka hoiaks — siis šotlased vaatavad iga kõrvalekallet pigem kui piletit tapamajja,” seletab Sanna. “See amm, kes siin täna vasika eest ära jalutas, oleks seal välja praagitud. Mina aga loodan, et järgmisel aastal on temaga kõik jälle korras, saab hakkama. profi / suvi 2015

Jah, see põhimõte — toota head veiseliha — on meil šotlastega ühine. Igas nähtud farmis oli mingi oma nüanss, mis tegi selle eriliseks ja töötas. Šotimaal on pikkade traditsioonidega, isegi 90-aastased karjad, kus mitu põlvkonda ajavad asju. Tõug on sama, kasvatusmeetodid veidi erinevad — eks me siin Eestis peame tasapisi leidma, mis meile kõige paremini sobib.” Lendermäe aberdiin-anguse farm on alles oma arengutee alguses ja seni on lihaks tehtud ainult üks loom. Elusloomad müüakse edasi, äsja läkski üks pull Rakverre. Sanna ütleb, et tasapisi püüavad klubi liikmed juurutada Eestis veiseliha söömise kultuuri: “Inimestel on kas kehv kogemus või pole kogemust üldse. Kui ta esimest korda ostab turult lahtise lihakäntsaka, mis justkui hea välja näeb ja süües pettub, siis on raske teist korda teda ostma meelitada. Ega tavaline inimene peagi teadma, et pealtnäha ilus tükk kõlbab võib-olla ainult koerale keeta…” Ideaalis peaks lihaveise liha 20 päeva vaakumpakendis laagerduma, ka on oluline elaja vanus — fileeks sobib vaid noorloom ning üle kahe aasta vanune lihaveis on juba nn. vorstiliha. “Kasvata-

jaid on Eestis kindlasti rohkem kui on seltsis või anguse klubis. Puhtatõulise anguse kasvatajaid on ehk poolsada. Ameerikas on angus lihaturul omaette bränd — on angus ja kõik muud lihaveised, aga Eestis on selleni veel pikk tee minna. Lähiaastateks tegevust jagub,” võtab Sanna teema kokku. Meie jooksu pealt tehtud intervjuu põhjuseks olnud lool on õnnelik lõpp: just siis, kui aiad püsti saadud ja pererahval vaim valmis pandud viimseks võitluseks, leebub angusemammi ja võtab lapse toidule. Kauri haavad paranevad ning mõne päevaga, mis jäävad jooksu pealt jutu ja pildistamise vahele, sünnib Lendermäe lihaveiste karja veel kaks vasikat. Ja lisa on oodata! Tekst: Ylle Rajasaar, Fotod: profi

Loe lisaks aberdiin-anguse tõust: www.lihaveis.ee/toud-ja-aretus/toud/aberdiin-angus Eesti aberdiin-anguse klubi koduleht: www.anguseklubi.org Lendermäe farmi leht on hetkel leitav Facebookis otsisõnaga: Lendermäe Aberdeen Angus

www.profieesti.ee

TOYOTA .EE

Peatamatu.

Nahksisu hinnas

Hilux Invincible on loodud peatamatuks. Ülijäik raam ja tugev vedrustus annavad autole uskumatu jõu, mis veab sind läbi igast olukorrast. Kombineeritud kütusekulu 7,3–8,6 l/100 km, kombineeritud CO2 emissioon 193–227 g/km. Pakkumine kehtib kuni 30.09.2015. Foto on illustratiivne.

60 AASTAT 4X4

Töökoda Kompressori tihendikomplekti paigaldamine: Komplekt peab sobima

Väntvõlli kaelustihendi vahetamine

Esmapilgul sarnastena näivatel kompressoritel on enamasti mitmeid tehnilisi erinevusi. Neile vastavalt on koostatud ka tihendikomplektid. Lugege kompressorilt selle täpne mudelinimi ja tellige tihendikomplekt selle järgi.

Võllitihendid on üsna õrnad detailid ja nende paigaldamisel tuleb seetõttu väga ettevaatlikult tegutseda. Kompressori juures ei saa õnneks midagi väga valesti teha, sest kaelustihend vahetatakse koos alumiiniumplaadist pesaga. Tihendi mahavõtmiseks tuleb vaid neli kruvi lahti keerata. Uue tihendiga on kaasas ka uued kruvid. Enne kokkupanekut kandke uue tihendi teravale, võlliga kokkupuutuvale servale pisut määret, määrige ka välimist rõngastihendit.

Kui kompressorist õli tilgub Kui teie traktori kompressor tugevasti õli välja ajab, saab seda reeglina veel tõhusalt ja eeskätt odavalt parandada. Missugused detailid väljavahetamist vajavad ja mida seejuures tähele panna, lugege alljärgnevast.

ustad õliplekid sillutisel on iga masinaomaniku jaoks häiresignaaliks. Kindel on esialgu vaid see, et musta värvi õli saab ainult mootorist pärit olla, jõuülekanne ja hüdrosüsteem siin tegevad ei ole. Kui töömahukas ja kallis lekke kõrvaldamine on, sõltub lekkekohast. Kõige rohkem kardame väntvõlli otsatihendite lekkeid, mis on õnneks siiski üsna haruldased. Palju tõenäolisemalt on õliplekkides süüdi klapikambri kaas, õliradiaator — kuid ka suruõhusüsteemi kompressor. Kui tõesti viimane lekib, on teil head šansid asja parandada, ja sealjuures mõistliku töömahuga. Kompressori lekkimine ei tähenda sugugi, et agregaadi päevad oleksid loetud. Mõned töökojad ja/või varuosamüüjad soovitavad lekkiva kompressori täielikult uuendada. Kahtlemata on see kõige lihtsam ja kindlam tee, pealegi saate garantii, et kompressor edaspidigi töötab. Kuid uue kompressori jaoks peab teil oma poolteist tuhat tagataskust võtta olema. Ning meil kasvavad käed ikka õigest kohast välja, eks? Suurem osa põllumajandusmasinatel kasutatavatest kompressoriprofi / suvi 2015

Kompressori traktorilt mahavõtmine ja tagasipanek ei ole enamasti kuigi keeruline.

test pärineb Wabco nimelisest firmast. Nende tootekataloogi vaadates avastate sealt muuhulgas ka kompressorite remondikomplektid. Lihtsamad sisaldavad ainult kõiki vajalikke tihendeid — väntvõlli rõngastihendeid ja mitmesuguseid lametihendeid. Selle komplekti hinnaks on umbes 75 eurot.

Kuid pakutakse ka paranduskomplekte, millega kompressori töövõime taastada saab. Neisse kuulub näiteks uus kolb koos kolvirõngastega. Sellise komplekti eest küsitakse aga mõnisada eurot, nii et siin tuleb nüüd otsustada, mis pikema aja jooksul kasulikumaks osutub: kas uue kompressori soetamine või vana põhjalik remont. www.profieesti.ee

Kulumise määramine

Uute tihendite paigaldamine

Silindripea paigaldamine

Pöörake väntvõlli nii, et kolb liiguks alumisse surnud seisu. Seejärel libistage sõrmega mööda silindri tööpinda. Kui tunnete väikest ebatasasust, on silinder tugevalt kulunud. See aste moodustub silindriseinas sellel kõrgusel, milleni ülemises surnud seisus ulatub ülemine kolvirõngas.

Klapiplaadi all paikneb pabertihend. Plaadi kohal, silindripea all, asub teine, mõnevõrra paksem tihend. Mõlemad kuuluvad remondikomplekti hulka ja tulevad välja vahetada. Loomulikult on tähtis, et tihenditega kokkupuutuvad pinnad oleksid eelnevalt hoolikalt puhastatud. Vanadel tihenditel leiduvad kokkusurumisjäljed võivad aidata teil uusi täpselt õigele kohale paigutada.

Nagu mootori plokikaane, nii ka kompressori silindripea paigaldamisel tuleb polte pingutada õiges järjekorras (nelja poldi puhul ristikujuliselt) ja ettenähtud momendiga. Vastavad andmed leiate remondikomplektiga kaasa pandud andmelehelt. Loomulikult soovitame lõplikuks pingutamiseks kasutada dünamomeetrilist võtit. Kahjuks ei õnnestu seda alati teha, sest paljude võtmete tööpiirkond algab 50 Nm juurest, kompressori silindripea poltide kinnitusmoment aga on 30 Nm piirkonnas. Siis jääb teil üle vaid oma käelihaseid usaldada.

Klapiplaadi puhastamine Silindripea mahavõtmise järel ei ilmu kõigepealt nähtavale kolb, vaid plaat klappidega. Kuumus ja õli on siin sageli moodustanud kõva nõekooriku. Ladestused saate kõrvaldada kraabitsa ja bensiini abil.

GAZ ja KAMAZ esindus Laias valikus eritehnikat Vaata www.gaz.ee

ITÜ Rebella

Poe 2, Lähte, Tartumaa Tel: 749 4231 E-mail: info@rebella.ee

Reportaaž

Kaheteistmeetrise töölaiusega kultivaator-põhuäkkel Striegel Pro on kuus rida piisid. Neist nelja eesmist saab seada kahest tagumisest erineva töönurga alla.

Bednar Farm Machinery:

Kesk-Euroopast maailma Tšehhi põllumajandustehnika tootja Bednar ekspordib oma toodangut nii lääne kui ida poole. Eestis esindab tšehhe Stokker Agri.

raha eeslinnas Lohenická tänaval paikneb põllumajandustehnika tootja Bednar peakorter. (Teine tähtsam tegevuskoht, Rychnov nad Kněžnou, jääb Prahast kahe autosõidutunni kaugusele itta). Ettevõte on välja kasvanud John Deere-i tehnikat Tšehhimaale toova firma Strom tegevusest. Tegevus algas 2000. aastal randaalide seeria tootmisega, mida turustati Stromi kaubamärgi all. Masinaid saatis edu, niisiis laiendati kultivaatorite valikut ja 2002. aastal otsustati iseseisvuda. Uus firma sai 2013. aastal uue nime Stromi omaaegse osaniku Vladislav Bednari järgi, kes ostis masinaehituse kaasosanikelt välja — ja muutis toodangu lipuvärvi rohelisest kollaseks. Sestpeale on Bednar kasvatanud nii toodangumahtu kui tootevalikut. Kõigepealt ilmus valikusse suure töölaiusega lauskultivaator, millele aja jooksul lisandusid suuremõõtmelised tüükultivaatorid. Täna pakub Bednar ka külvikuid, väetiselaotureid, automaatroolimisega suhkrupeedivaheltharimiskultivaatoreid ning põhuäkkeid-kultivaatoreid. Kui algsed tootmishooned kitsaks jäid, rajas Bednar uue tehase Rychnov nad Kněžnous. Uutes tootmishoonetes asu-

profi / suvi 2015

vad (suuresti sisseostetud komponentidest koosnevate) masinate koostamisruumid ning pulbervärvimistsehh. Ettevõtte tegevust on saatnud edu: 2007. aastal müüdud veidi enam kui 100 masina asemel müüdi 2014. aastal 950 masinat, kusjuures müük kasvas mitte ainult kodumaal, vaid ka tähtsamatel välisturgudel. Ekspordijuhi Jan Bednari sõnul müüb firma täna oma toodangut 25 riiki Euroopas ning Austraaliasse, Uus-Meremaale ja Saudi Araabiasse. Tähtsamateks turgudeks on Prantsusmaa ja Poola. Jan Bednar lisab, et nende eesmärgiks on saada 2015. aastal tellimusi ka Põhja-Ameerikast ja Aafrikast. Bednari mullaharimisriistade seas on juhtival kohal järelveetavad Atlas ja Swifter, mis avaldavad muljet oma töölaiusega, sobides isegi 500- ja enamahobujõuliste traktoritega töötamiseks. Huvitav on ka suund senisest suurema töösügavusega kobestite loomisele, millega seoses on Bednaril tekkinud uued mõtted ka väetise muldaviimise asjus. Mitmesugustes konfiguratsioonides valmistatav Atlas on randaal, mis kasutab 660-mm läbimõõduga kettaid ja on tellitav 10- või 12-meetrise töölaiusega. Swifter seevastu kasutab vedrupiisid

ning on saadaval töölaiusega kuni 18 meetrit. Laiade kultivaatorite juures on põhiprobleemideks olnud ühtlase töösügavuse tagamine kogu töölaiuses ning vänderdamise vältimine. Bednar on lahendusena paigutanud tugirattad agregaadi ette, mitte keskele või taha. Selline paigutus peab tšehhide arvates laskma agregaati paremini ja täpsemalt juhtida kogu laiuses. Uudistoodanguna on 2015. aastal kavas “kahesüsteemne” kultivaator, mis töötab ka põhuäkkena. Striegel Pro nime kandvat seadet pakutakse töölaiusega kuni 12 meetrit ning sellel on kuus rida piisid. Neli eesmist rida saab seada kahest tagumisest erineva töönurga alla. Kultivaatorirežiimis töötamiseks lisatakse masina ette tasanduslabadega libisti, millele saab omakorda monteerida mullaharimiskettad.. Bednari tooteportfelli kuulub ka suhkrupeedi automaatroolimisega vaheltharija Row-Master, mis kasutab Claasi automaatjuhtimistehnoloogiat. Ketaste, vedrupiide ja hanijalgteradega varustatud masin suudab korraga harida 18 peedirea vahed, kuid ei tegele taimedevahelise harimisega, nagu seda oskab näiteks firma Carford toodetav Robocrop.

www.profieesti.ee

Ferti-Box paigaldatakse traktori tagumisele rippsüsteemile ning see viib väetise tema järel veetava kultivaatorini. Nii jõuab väetis mulda taimede kasvuks kõige sobivamale sügavusele.

Tõdemus, et lämmastik- ja fosforväetised tuleb optimaalseks kasutuseks mulda paigutada täpsele sügavusele, on Bednaril aidanud luua süsteemi FertiBox, mis on haagitud traktori tagumisele rippsüsteemile ning suunab granuleeritud väetise jaotuspea kaudu külviku järele haagitud kultivaatori piide varjus vajalikule sügavusele. Külvikute turule sisenes Bednar möödunud aastal mudeliga Omega, mida pakutakse töölaiustes 3 kuni 8 meetrit. Selle külvikuga saab külvata samaaegselt seemned ja väetise. Eestisse on Bednari toodangut toonud Stokker Agri alates aastast 2012. Peaasjalikult on Eestis müüdud randaale Atlas ja Swifterdisc, mis on head Tšehhi kvaliteeti tõestanud ka meie kivistel põldudel. Viimasel ajal on ostetuimaks kaubaks olnud tüükultivaatorid Fenix. Suurimad kogemused Bednari randaalidega on Eesti rukkikuningal Ants Kruusimägil (Simuna Ivax AS, Lääne-Virumaa), kelle 10 meetrise Swifterdisc XO 10000ga on haritud tuhandeid hektareid. Suurt rolli Bednari võtmisel Stokker Agri tooteportfelli mängis teadmine, et tegemist on suhteliselt noore, kuid väga kiirelt areneva firmaga, kes suudab toota ka väga suuri haakeriistu võimsatele traktoritele, mis meie suurtootmisesse hästi sobiksid. Bednari tootevalik on lai ja tootearendus muljetavaldav. Uute masinate väljaarendamisel tehakse tihedat koostööd nii põllumajandusteadlaste kui ka põllumeestepraktikutega. Igal aastal on tootmisesse võetud kolm-neli täiesti uut või uuendatud toodet. Väga suur lootus on Eestis rajatud kombikülvikutele Omega ja süsteemile Ferti-Box, mis suudab koos sügisese sügavkobestusega mulla sügavamatesse kihtidesse viia ka põhiväetised, mis järgmisel aastal kasvatatavate taimede juurtele on sobivas sügavuses kättesaadavad. Väga populaarsed on Bednari põllupäevad, mis on kujunemas üheks tähtsamaks põllumajandusürituseks Kesk-Euroopas. Bednari Eesti esindajad on mitmel aastal koos Eesti põllumeestega käinud Tšehhis Bednari uudistoodete esitlusi vaatamas.

profi / suvi 2015

Kombikülviku Omega katsetused on lõppjärgus. Stokker Agri paneb uuele masinale suuri lootusi.

“Jättis parima töökvaliteedi” Intervjuu Gustav Põldmaaga (pildil) K & G Saarelt OÜ Küsis Ülle Penjam, Stokker Agri turundusjuht Kliendil on randaal: Bednar Swifterdisc XO 8000F laiusega 7,5 m, 52-cm agressiivsed kettad, roadpacker-kummirullid taga.

Miks Sa selle Bednari ostsid? Müügimees oli hea. (naerab) Kas midagi Sul selle Bednari juures istus? Tõepoolest. Ta jättis kõige parema töökvaliteedi. Mina võtsin uut tüüpi ketastega (agressiivsed kettad) selle. Ütleme, et tema kõrrekoorimise tööpilt jäi silmale kõige ilusam. Mis tööd sa sellega teed? Ma tegin kõrrekoorimist sügisel, odrapõldudel ja nisupõldudel. Rapsipõllud lasin ka sellega üle. Mida sa selle kõrrekoorimise juures vaatad. Mis pilti sa näed, mis sulle meeldib? Ta peab selle kihi ühtlaselt läbi töötama tegelikult. 100% ei oska öelda, kas ta teeb aga välispildi järgi on ta väga okei. Sest mul päris mitmed teised käisid ka siin demos ja ma neid võrdlesin. Palju Sul seda pinda on, mida sa töötled? Kuskil 1000 ha. Kas see on suur või väike pind selle riista jaoks? No ma arvan, et ta on ikka parajalt, niuke paras pind. Eks ta (Bednar) jõudis ju nii hilja. Me ei jõudnud kevadel temaga midagi teha, ta tuli peale kevadet. Ma külvi eel ei jõudnud temaga asju teha. Kas sa sel kevadel oled jõudnud midagi temaga teha? No ainult hernest. Hernes — see ei ole õige külv. Kas sa kasutad paralleelselt veel mingisugust seadet? Kui ma tahan sügavamalt teha, siis ma kasutan oma Lemkenit. Lemkenil on ketas 10 cm suurem. Mõlemad on head tööriistad. Miks need Roadpacker-kummirullid head on? No nad töötlevad pinnase tagant kinni. Siis hakkab paremini kasvama.

Kui sa võrdled oma Lemkenit ja Bednarit, mis neil siis erinevus on? Nagu ma ütlesin, mõlemad teevad oma tööd hästi. Lemken võtab sügavamalt. Bednar ongi nagu kõrrekoorija mul rohkem. Kui ma tahan sügavamalt midagi teha, siis ma võtan Lemkeniga. Ketas on vaata nii palju suurem, see kohe loeb. Sinu teine randaal on olnud Sul 8 aastat, nii et Bednarilt ootad vähemalt sama pikka iga? Ma ootaks pikemat just. Ma võtsin ju tugevdatud raamiga. (naerab) Kas Sul on väga kivine pinnas? Ta ei ole väga kivine, aga välismaa inimesed tahavad teha kõik asjad nii õrnad, et ma ei tea, niukse mustamaa pinnase jaoks. Aga kuidas sa siis julgesid võtta Bednari? Sa sellepärast võtsidki siis tugevdatud raamiga, jah? Ja, no sellega käis meil kõva kemplus, aga lõpuks sai ikka see tugevdatud raam. Raamile garantii ja kõik. Ütleme, et normaalne tööriist noh. Hinna ja kvaliteedi suhe on paigas. No mul on need uued kettad, eks tulevik näitab, kas nad peavad nii vastu nagu nad peaksid või ei pea. Ma ei tea veel seda. Eestis on see esimene nende ketastega, eks ole? Jah. Seda ma olen küll kuulnud, et sa oled esimene julge nende uute agressiivsete ketaste osas. Julge hundi rind pidi rasvane olema, olen ka kuulnud. (Gustav naerab)

www.profieesti.ee

Elektroonika

Agri Con-i automaatne mullaproovivõtja:

Pidevalt ninapidi mullas Agri Con esitles 2013. aasta Agritechnica näitusel uut proovivõtuseadet, mis võtab pistelisi proove sõidu pealt. Nüüd nägi profi, kuidas uus proovivõtja tegelikult töötab. Lugege, ja saate teada, mida Agri Coni kontseptsioon võimaldab.

simeseks sammuks asukohaga sobitatud väetamise poole on pinnaseproovide võtmine ning nende analüüs makrotoitainete (kaalium, K, fosfor, P, magneesium, Mg) sisalduse ning mullareaktsiooni (pH) suhtes. Usaldusväärsete tulemuste saamiseks peaks kolme- kuni viiehektarilise sammuga võtma umbes 20 torkest koosnevaid keskmisi proove. Põllu peab läbima — jalgsi või sõites — võimalikult representatiivset W- või Z-kujulist trajektoori mööda. Isegi kui piirdutakse vaid kuni 30 cm sügavuste proovidega, on proovide käsitsi kogumine suurelt maa-alalt väsitav ja aeganõudev tegevus. Hüdrauliliselt maasse löödavad või surutavad prooviotsikud kergendavad tööd tublisti. Kuid neid seadmeid kasutades peab sõiduk (ATV, traktor või maastur) igaks üksikprooviks peatuma. Nüüd ongi Agri Con loonud automaatse mullaproovide võtmise seadme, mille elektriajamiga „käsi“ lööb proovivõtupuuri kuni 30 cm sügavusele mulda ning paigutab seejärel puurist saadud mulla vastavasse anumasse. Umbes 70 kilogrammi raskuse seadme saab selle jaoks valmistatud raami kaudu riputada maasturile. Transpordisõitudeks on olemas laternad ja tüübikinnitus. Hinda ei oska (soovi) Agri Con veel öelda, sest siiani on olemas vaid poolkäsitsi valmistatud üksikeksemplarid. Pealegi hakkab hind sõltuma kaasnevast hoolduspaketist ja kasutatavate teenuste hulgast. Olles täppismaaviljeluse alal suuremaid teenusepakkujaid, võtab Agri Con koos profi / suvi 2015

Firma Agri Con uue seadmega on mullaproovide võtmine imelihtne. Proovivõtupuur tungib mulda automaatselt ja kuni 30 cm sügavusele. Pärast väljavõtmist kraabitakse muld automaatselt vastavasse nõusse.

alltöövõtjatega igal aastal proove kuuekohaliselt arvult hektaritelt. Uus proovivõtuautomaat on siin suureks abiks. Kokku töötab neid esialgu üksteist — Saksamaal ja Poolas, kuid ka Eestis, Lätis ja Leedus. Agri Coni töötaja Michael Grauert on uut masinat juba kahe aasta jooksul kasutanud. „Varasema elektrohüdraulilise proovivõtjaga võrreldes läheb töö nüüd kaks korda kiiremini“, ütleb ta. „Proovivõtmisel 3-hektarilise rastriga suudan ma uue seadmega teha päevas 75 proovi, heade mullatingimuste ja mõistliku kujuga põldude korral peaks isegi 130 proovi päevaga kätte saama.“

Proovivõtmisautomaat talletab üksikproovid karussellil liikuvatesse anumatesse. Korraga mahub karussellile viis anumat. Kui üks 15 kuni 25 üksikproovist koosnev keskmine proov on valmis, liigutab operaator (kaugjuhtimisega) karusselli ühe sammu võrra edasi ja alustab järgmise proovi kogumist. See tähendab, et peatuda tuleb alles viie keskmise proovi ehk ligikaudu 100 üksikproovi võtmise järel. Siis kallab operaator proovid kilekottidesse. Viimased on juba varem märgitud triipkoodidega, nii et iga proov on selle võtmise kohaga kindlalt seotud. Kuid täpsemalt pisut allpool. www.profieesti.ee

Proovivõtmis-“käel“ on keskel liigend, mis töötab nagu inimese põlv või küünarnukk. Ühes suunas saab see nurga all pöörduda, teises suunas — sirgestudes — aga fikseerub jäigalt. Seda on vaja selleks, et mehhanism oleks puuri maassetungimisel piisavalt stabiilne. „Kätt“ lii-

poole ja torkab puuri pinnasesse. Maasturi kiirus ja kaal tekitavad puurile jõu, millega see pinnasesse surutakse. Auto liigub 5 kuni 12 km/h. Pinnasesse tungimise ajaks lülitatakse seadme ajam tühikäigule — see säästab mootorit ja jõuülekannet.

Agri Coni töötaja Michael Grauert on uuest masinast vaimustuses. Ta võib sõita kuni 12 km/h ning ei pea peatuma varem kui viie kesk mise proovi võtmise järel.

mida on lihtne vahetada (ja mis maksab ca 400 €). Et puur kivide otsas tihti ei puruneks, on selle kinnitus vedrustatud ja laseb puuril veidi kõrvale kalduda. Suuremat sorti kivi tabamisel puur ei murdu, vaid paindub kõveraks. „Käele“ mõjuvad jõud hoiab lubatud piires liigendis asuv lõikepolt. Niipalju siis tehnikast. Riistvara juurde kuulub lahutamatult ka intelligentne tarkvara, mis on loodud kooskõlas Agri Coni täppismaaviljeluse tarvis võetavate mullaproovide üldkontseptsiooniga. Proovivõtutsoonid määratakse eelnevalt kindlaks ning tegelikud proovivõtupunktid dokumenteeritakse GPS-vastuvõtjast saadud koordinaate

Juhtrulli kohal asuv kraabits eraldab puurilt mulla, mis langeb vastavasse nõusse.

Seade kaalub 70 kilogrammi ning on maas turile kinni tatud vastava raami abil.

gutab poolringis edasi ja tagasi 90-vatise võimsusega elektrimootor. Sealjuures loendab ajami hammasratta juures asuv andur mööduvaid hambaid; selle kaudu saab elektrooniline juhtimissüsteem ülevaate „käe“ asendist ning oskab mootorit täpselt juhtida — ikka sama palju hambaid edasi ja siis jälle tagasi. Ettepoole pöördumisel sirgestab töösilinder „käe“. Eesmisse asendisse jõudmisel lülitatakse mootor tööle vastassuunas, tahapoole liikumiseks. Sealjuures liigub väljasirutatud käsi allaprofi / suvi 2015

Järgnevalt tõuseb (ikka veel sirge) käsi pinnasest, ning lükkab proovikarusselli vastava kaare kaudu korraks kõrvale, saades nii üles tõusta. Seejärel, niipea kui mootori pöörlemissuund on taas muutunud, toetub käsi proovikarussellil asuvale juhtrullile, silinder kõverdab käe „küünarnukist“ ning ettepoole liikumisel kraabitakse küljelt avatud puur tühjaks. Muld kukub proovivõtuanumasse, ja sellega on üks üksikproovi võtmine lõppenud. „Käsi“ on valmistatud alumiiniumisulamist, proovivõtmispuur on kuluosa,

kasutades. Samuti joonistatakse koordinaatide järgi üles proovivõtuseadme trajektoor. Esimesel proovivõtmise korral määrab täpse trajektoori maasturi juht. Kordusproovide võtmisel sõidab ta GPSnavigaatori abil „vanu jälgi“ mööda, et uued proovid saaksid võetud samadest kohtadest. Iga proovivõtuteekonnaga peavad usaldusväärselt saama seotud kõigepealt keskmine pinnaseproov ja hiljem ka vastavad analüüsitulemused. Ainult siis saame rääkida mõistlikust ja täpsest (ehk isegi põllu piires varieeruvast) väetusplaanist. Esimese sammu — proovivõtmistsoonide planeerimise — jaoks kasutab Agri Con võimalusel põllukohta juba olemasolevaid andmeid nagu põllu kontuur, mullatüüp ja kasvatatavad kultuurid. Need salvestuvad andmeportaalis Agri Port. Egoinfosüsteemi (GIS) kasutava programmi abil kavandatakse juba varakult, millal, missuguste kultuuridega ja missugustelt põldudelt proove tuleb võtta. Vastava tarkvara, „intelligentse proovivõtmissüsteemi“ IPS, on Agri Con loonud www.profieesti.ee

Elektroonika

Kui analüüsid on tehtud, saadab labor tulemused (tavaliselt XML-formaadis) Agri Conile, mille töötajad viivad andmed programmi IPS HQ abil portaali Agri Port.

Proovikarussellile mahub viis anumat, vastav andur annab teavet karusselli asendi kohta. Kaugjuhtimispuldi abil saab operaator karusselli sammu võrra pöörata.

Proovianuma sisu kallatakse triip koodiga varustatud kilekotti.

Puur on vahetatav ning saab kividest veidi mööda painduda.

Sülearvutisse on paigaldatud programm IPSmobil. Selle abil dokumenteeritakse proovivõtuteekondi ja saadetakse proovvõ tuprotokolle.

koostöös Leipzigi ülikooliga. Sellest on olemas „peakontori“-versioon IPS HQ ning mobiilseks kasutamiseks loodud versioon IPSmobil.

Maasturi tahavaatepeeglist saab juht „käe“ tööd jälgida.

Triipkood loetakse arvutisse. Michael Grauert valmistab alati ette viiest kotist koosnevad komplektid ja hoiab need kõrvalistmel käepärast.

profi / suvi 2015

Programmi IPSmobil abiga saab proove võttev töötaja oma sülearvuti kaudu juurdepääsu kõigile vajalikele andmetele (Agri Con kasutab välitingimustesse sobivat „pommikindlat“ mudelit Panasonic CF-19). Lisaks salvestab süsteem proovivõtmistrajektoori ning üksikproovide võtmise punktide asukohad. Selleks on arvutile lisatud GPS-vastuvõtja. Kui keskmine proov on valmis ja kilekotti kallatud, skaneerib operaator kotile kantud triipkoodi, ja süsteem saab nüüd selle kindlalt siduda põlluga ning salvestatud trajektooriga. Kui proovivõtmine ühel põllul on lõppenud, saadab operaator sellega seotud andmed Agri Coni büroosse ning analüüse tegema hakkavasse laborisse. Ka selle saatmisega tegeleb programm IPSmobil. Proovide protokollis on proovinumbrite kõrval kirjas ka nende toitainete nimekiri, mida antud proovis määrata tuleb.

Mis veel silma jäi: Puuri töösügavust saab vända abil reguleerida, suurim võimalik on 30 cm. Elektrienergiat saavad mootor, töösilinder ja juhtelektroonika tavalise sõiduautohaagise-pistikupesa kaudu. Et energiavarustus kindlam oleks, on mõistlik autosse lisada teine aku. Proovivõtuseadme elektritarvitid on kaitstud eraldi sulavkaitsmega.

Kaugjuhtimispuldil asuva kolme nupuga saab operaator proovivõtuseadet sisse välja lülitada ning proovikarusselli edasi liigutada.

Tarkvara IPSmobil ja andmeportaali Agri Port kasutamine on tasuline (aastamaksuga). Peakontori-tarkvara IPS HQ kasutajatele ei jagata ega müüda. Selle programmiga koordineerib Agri Con oma (ja alltöövõtjate) proovivõtmisülesandeid — alates planeerimisest üle proovivõtutrajektooride dokumenteerimise ja analüüsitulemuste saamise kuni aruannete ja arvete esitamiseni. Kogu protsessi pakub Agri Con teenusena. Muuhulgas tähendab see, et kui endale mullaproovivõtmismasina soetate, saab teist Agri Coni alltöövõtja. Kokkuvõte: kui soovite oma põldusid täpselt vajaduse järgi fosfor- ja kaaliumväetistega väetada ning lubjata, ei pääse te mullaproovide võtmisest. Seniste elektrohüdrauliliste seadmetega oli see aeglane ja vaevaline töö. Seetõttu konstrueeriski Agri Con uue proovivõtmisautomaadi, mis peatumata suudab võtta viis keskmist proovi — ehk torgata oma puuri üksikproovi võtmiseks mulda kuni 125 korral. www.profieesti.ee

SEB uuring: Ettevõtlusbaromeeter 2015 Põllumajandussektor Optimism, Eesti keskmine 17%

Põhja-Eesti 36% Lääne-Eesti ja saared 13%

Eksport, Eesti keskmine 19%

Ida-Eesti 8%

Põhja-Eesti 25% Lääne-Eesti ja saared 18%

Lõuna-Eesti 16%

Ida-Eesti 15%

Lõuna-Eesti 19% 25

17 16

2015

2015 2014

2014

Eksport 2015 vs 2014

Investeeringud, Eesti keskmine 27%

Põhja-Eesti 25% Lääne-Eesti ja saared 20%

Innovatsioon, Eesti keskmine 59%

Ida-Eesti 26%

Põhja-Eesti 86% Lääne-Eesti ja saared 58%

Lõuna-Eesti 30%

201

2014

% Innovatsioon 2015 vs 2014

Registreerige nõustamisele www.seb.ee/arikliendihaldurid.

Enne lepingu sõlmimist tutvuge tingimustega www.seb.ee ja vajadusel küsige lisainfot pangakontorist.

% 9 0

Investeeringud 2015 vs 2014

2014

20 15

Ida-Eesti 59%

Lõuna-Eesti 53%

Optimism 2015 vs 2014

Elektroonika

Neli välitingimustesse sobivat mobiiltelefoni:

“Huvitav, kas peab vastu?” Katsetasime nelja välitingimustesse (rohkem või vähem) sobivat mobiiltelefoni. Ning mitte üks kord ei küsinud me endilt, kas aparaadid meie testi ikka üle elavad. Niipalju olgu kohe algul öeldud: ellu jäid kõik neli. Täpsemalt aga lugege järgnevatelt lehekülgedelt.

obiiltelefonita on täna väga raske, peaaegu võimatu elada. Kahju ainult, et tavalisel, õrnakesel „moblal“ on peaaegu sama võimatu põllumajanduslikus kasutuses ellu jääda. Seepärast püütakse osta välitingimuste jaoks kohandatud aparaat. Meie proovisime neist nelja:

Katsetasime nelja välitingimustesse sobivat nutitelefoni ... välitingimustes. Ning jõudsime selgetele järeldustele.

Samsung Galaxy S5 mini GetNord Lynx RugGear RG700 Simvalley SPT-800DC Testi praktilise osa tegi profi heaks Sachsen-Anhalti liidumaal Sülzetalis tegutsev MFP Agrar GmbH. Selles ettevõttes olid telefonid neli nädalat pidevas ja tihedas kasutuses. Pealegi tähendab „teenistus“ põllumajandusettevõttes nii vett kui pori — 1500 hektaril kasvatatava kartuli juures pole see mingi ime. Mobiiltelefonid pidid kõik katsumused läbi tegema. Ning toimetusse tagasi jõudnud aparaate ootas ees kõigepealt vann, siis heide betoonile ja lõpuks ööbimine sügavkülmikus. Tulemused?

Samsung Galaxy S5 mini Samsung oli testi „filigraanseim“ aparaat, ja umbes 120-grammise massiga ka võrdluse kõige kergem. Tema kujundus on lihtne ning üsna meeldiv. Tagasein on kummeeritud, nii et käest telefon naljalt ei libise. Pealegi hõlbustab see väikese ja mugava aparaadi kasutamist ainult ühe käega. Telefoni esmakordne häälestamine toimub vastava assistent-tarkvara abil. Logige end oma Google’i kontole sisse ja lähebki lahti. Häälestamisele kulub ülimalt viis minutit. Füüsilisi nuppe on S5 minil kaunis vähe: helitugevuse regulaator, toitelüliti ja „Home“-nupp. Kogu ülejäänud suhtlus käib puutetundliku ekraani kaudu. See profi / suvi 2015

on ere, meeldivate värvidega ning reageerib puudutustele väga hästi — suurepärane. Ka ekraani suuruse poolest — 4,5-tollise diagonaaliga, 1280*720 pikslit — ei ole Samsungil midagi häbeneda. Heli on üldiselt korralik, kuid et valjuhääldi asub telefoni tagaküljel, jääb vahel liiga vaikseks. Kõnekvaliteet on pisut kehvem. Vestluspartnerit on küll piisavalt valjult kuulda, kuid enamasti saadab juttu selgesti kuuldav taustmüra. Samsung kasutab operatsioonisüsteemi Android 4.4.2 ja töötab üsna nobedalt. Pealegi on olemas 4. põlvkonna andmeside tugi, mis teeb surfamise eriti mõnusaks. Põhimõtteliselt on kiiduväärt ka võimalus telefoni sõrmejälje abil lahti lukustada, kuid see ei käi sugugi alati probleemideta. GPS-vastuvõtja töötab hästi. Alternatiivina pakutakse võimalust ainult WiFi või mobiilivõrgu abil positsioneerimiseks, mis kaotab küll täpsuse, kuid säästab

akut. Ka vastuvõtu kohta polnud midagi paha öelda Bluetooth-liidese kaudu ühendatud vabakäesüsteemiga suhtleb telefon perfektselt. Aku tööajaga võib ju rahule jääda, kuid veidi pikem võiks see ikkagi olla. Kui päeva jooksul palju helistate, tuleb akut vähemalt korra päevas laadida. Samsung S5 mini on saanud sertifikaadi IP-67, nii et ei tolm ega vesi pole talle probleemiks. Meie testi läbis ta igatahes eeskujuliku tulemusega. Isegi betoonile viskamine pani aparaadi vaid õlgu kehitama — ainsa tagajärjena avastasime korpuselt väikese kriimustuse. Ka telefoni ekraan on kriimustuskindel, ja — mis praktikas on väga tähtis — seda saab ka märgade sõrmedega käsitseda. Hinna poolest jääb Samsung keskmisse piirkonda, olles Amazonis näiteks müügil 315 euroga (pluss käibemaks). Siin on hinna ja omaduste suhe paigas. Pealegi võib Eestist mõninga otsimise järel saada sama telefoni sama hinnaga, kuid koos käibemaksuga. www.profieesti.ee

Mis veel silma jäi: LED-välklambi ja 8-megapikslise lahutusvõimega kaamera on igapäevaelus piisav. Korralikus valguses teeb see isegi väga häid pilte. Samsungi sisemälu mahutab 16 GB, millest kasutatav on 11,8 gigabaiti. See on rahuldav, pealegi saate lisada kuni 64 GB mahutava SD-mälukaardi. Pulsimõõtur ja sammulugeja on popid ja noortepärased äpid. On ette nähtud võimalus ühendada telefon nutikellaga. „Ülitundlikus“ seades laseb ekraan end isegi läbi õhukeste kinnaste käsitseda. Käsitsemist hõlbustab žestidega juhtimine. Ekraan peegeldab üsna tugevalt, kuid selle vastu aitab mõnevõrra heleduse automaatreguleerimine. (Ultralühilaine)raadiot ei ole. Sisaldab palju eelpaigaldatud äppe.

GetNord Lynx Meie testi teine osaleja on GetNord Lynx. See aparaat pidi katsetele jõudmiseks

läbima kõige pikema tee — GetNord asub nimelt Leedus. Telefoni välimus võlus hetkega meid kõiki. Paks kummikorpus jätab äärmiselt soliidse mulje ning ka mass — 195 g — on igati rahuldav. Ühe käega saab telefoni tänu kummist korpusele ja mõistlikele mõõtmetele probleemivabalt kasutada. Esmaseks häälestamiseks tuleb siin mõnevõrra rohkem aega varuda, sest kõik seaded tehakse käsitsi. Ehtsate nuppudega on lugu nii ja naa. See, et nad taskus omapäi ei rakendu, on muidugi hea. Kahjuks aga käivad nad nii raskelt, et sujuvast telefonikasutamisest vahel midagi välja ei tule. Võib küll olla, et pideval kasutamisel hakkavad nupud kergemini käima või harjub kasutaja neid suurema jõuga pressima. Puutetundliku ekraani nupud funktsioneerivad see-eest probleemideta. Kehvem on lugu terve ekraani tundlikkusega, eriti siis, kui teie sõrmed juhtuvad niisked olema. Neljatollise diagonaaliga ekraani lahutus — 800*480 pikslit — ei ole enam just tehnika viimaste saavutuste tasemel.

TALLINN Tartu mnt 167, Mõigu 75312 Harjumaa Tel +372 603 5700

Operatsioonisüsteem Android 4.2 Jelly Bean on igati korralik. Plusspoolele tuleb kindlasti kanda lihtne käsitsetavus. Kuid kahjuks ei toeta telefon 4G-andmesidet. Navigeerimisel on abiks Google Maps. GPS-vastuvõtt on hea, samuti ka telefoni tundlikkus. Kahjuks ei ole kõne kvaliteet kuigi veenev. Samuti jätab soovida valjuhääldi — kui kõne ajal telefon „kõlarile“ lülitada, on üpris vähe kuulda. Aku kestvus on nutitelefoni kohta väga hea. Normaalse kasutamise korral peab GetNord laadimata vastu vähemalt kaks päeva. Ja kuidas ta välitingimustes vastu peab? Väga hästi. Tal on sertifikaat IP-68 ja selle vääriline ta kindlasti on. Kogu testi jooksul ei ilmunud GetNordile ainsatki kriimustust. Paks elastne korpus kaitseb aparaati väga hästi. Samuti on kõik pistikupesad kaante all turvaliselt varjus. GetNordi hind on internetipoodides 220230 eurot. Testi ajal polnud ühtki telefoni küll müügis. Põhjuseks oli teatud vigu kõrvaldava täienduspaketi oota-

TARTU Tiksoja, Tähtvere vald 61401 Tartu maakond Tel +372 730 1850

PÄRNU Riia mnt 233a, 80042 Tel +372 445 7345 JÕHVI Pargi 25, 41537 Tel +372 337 1350

SAAREMAA Niidupõllu tee 4, Sikassaare küla, Kaarma vald 93876 Saare maakond Tel +372 452 8214

ametlik esindaja Baltikumis!

INE! SUVEPAKKUM 900 3 Küsi kohe 512 400 €

520 €

3800 € Tavahind 5310 €

Alliance 325

Good Year IT520

Kopp CBR 1000/2450

1970 € Tavahind 2707 €

Silohark FFGR 2100

1600 € Tavahind 2380 €

Kopp CBA 1500/2050

Elektroonika Testiosaliste ülevaade Samsung Galaxy S5 mini: universaalselt hea

GetNord Lynx: kindel kui kalju

Libisemiskindlat tagakaant saab kergesti eemaldada.

Stabiilne korpus jätab GetNordist väga vastupidava aparaadi mulje.

Mõõtmetega 13,9 x 7,6 x 1,9 cm GetNord istub väga hästi käes. Ta kaalub 195 g.

Mõõtmed: 12,9 x 6,8 x 0,9 cm, mass: 205 g. See tähendab, et Samsung Galaxy S5 mini istub hästi kätte SIM-kaardi paigaldamine käib väga lihtsalt. Aku on vahetatav.

SIM-kaardi pesa katte saab lihtsalt lahti kruvida. Aku ei ole vahetatav.

Samsung näeb väga kena välja ning on ühe käega mugavalt käsitsetav.

mine; see tähendab, et praegused Lynxid on varasematest ilmselt pisut paremadki.

Ainult kõigepealt tuleb SIM-kaardi paigaldamiseks lahti keerata mõned kruvid, ja see võtab veidi täiendavat aega. RugGeari servades on neli füüsilist nuppu, ülejäänud suhtlus käib puuteekraani kaudu. Kõik nupud töötavad

Ühe käega kasutamine toimib väga hästi.

laitmatult, kui te ei ainult ürita ekraaninuppe vajutada niiskete või märgade sõrmedega. Väga hästi funktsioneerisid ka üleekraanilised liigutused. Ekraani lahutusvõime — 960*540 pikslit — jätab arenguruumi, kuid see-eest on kiri ka veidi kaugemalt loetav.

Mis veel silma jäi: Viie megapikslise lahutusvõimega kaameral on kõvasti arenguruumi. Pildistamine võtab tublisti aega, muuhulgas väga pikkade säriaegade Nii hindas profi nelja Samsung GetNord RugGear Simvalley „välitelefoni“ Galaxy S5 Lynx RG700 SPTtõttu. Viimane aga omakorda mini 800DC tähendab, et pildis on enaVarustus B B B B masti kasutamiskõlbmatult SIM- ja SD-kaartide paigaldus BB B B EE ebateravad. Kasutuselevõtt BB B BB Z Sisemälu 4 GB on selgelt liiga Sünkroniseerimine BB B BB Z napp, kuid vähemalt saab Operatsioonisüsteem BB B B EE seda SD-mälukaardiga laienReaktsiooniajad BB B B E dada. Muusika kuulamine B B B B Lynxis on kaks SIM-kaardi Mobiilside kvaliteet B B BB Z pesa. Andmeside kvaliteet BB Z BB Z GPS-vastuvõtt BB Z EE B Helina tugevus B B B BB RugGear RG700 Vibroalarmi tugevus B B B B Optiline mulje RugGear RG700 oli meie testi BB BB BB Z Ühe käega kasutatavus BB BB EE BB kõige suurem telefon. Omajagu Füüsilised nupud BB EE BB Z pinda nõuab juba 5,3-tollise Puuteekraani nupud BB B BB G diagonaaliga ekraan, kuid ka Puuteekraan BB B B B korpus on üpris massiivne. Ühe Ekraani heledus BB Z B Z käega kasutamine seetõttu Löögikindlus B BB BB BB eriti kõne alla ei tule. See-eest Veekindlus BB BB BB G on RugGearil teisi eeliseid. Kui Tolmukindlus BB BB BB BB juhite söödajagamist või mingit Külmakindlus BB BB BB BB muud süsteemi mobiiltelefoni Kaamera B Z B Z kaudu, oskate suurt ekraani Mälumaht BB Z BB EE hinnata. Aku tööaeg Z BB B BB Esmane häälestamine käib kiiHinded: BB = väga hea; B = hea; Z = keskpärane; E = alla keskmist; EE = puudulik; G = pole saada resti ja heade selgituste saatel.

Testitulemused

profi / suvi 2015

RugGear kasutab operatsioonisüsteemi Android 4.1.2 Jelly Bean — see pole enam päris aktuaalne. Süsteemi töökiirusele ei saa küll midagi ette heita. Ka see telefon ei toeta 4G-d, millest on kahju. Tugijaamaga suhtlemine aga funktsioneerib laitmatult, mida kahjuks ei saa öelda GPS-vastuvõtu kohta. Katsetajatel jäi teekond planeerimata sel lihtsal põhjusel, et telefon ei suutnud GPSsatelliite leida. Helitugevusega jäime üldiselt rahule, vaid helistamisel võiks vestluspartner veidi kõvemini kuulda olla. Intensiivsel kasutamisel peab aku ühe päeva vastu. Ja siingi saime välikatsetustel positiivse tulemuse. RugGearil on sertifikaat IP-68 ning ta kannatab õige karmi kohtlemist. Kuigi ekraan on õige suur, ei suutnud me seda kriimustadagi, mõradest rääkimata. Ainus puudus välitingiwww.profieesti.ee

RugGear RG700: suur ja tugev

Simvalley SPT-800DC: must lammas Klapp on valmistatud massiivse valudetailina ning teeb telefoni suhteliselt raskeks.

Kummeeritud pealispind mõjub väga kvaliteetsena.

Mõõtmed — 13,1 x 6,9 x 1,8 cm — ja 205-grammine mass lasevad telefoni ühe käega väga hästi käsitseda.

Tõeline hiiglane: 15,7 x 8,3 x 1,5 cm ja 251 g. SIM-kaardi pesani jõudmiseks tuleb kruvid lahti keerata, kuid tööriista selleks antud ei ole. Aku ei ole vahetatav.

RugGear on juba pigem tahvelarvuti mõõtu ja seega pigem „kahekäeriist“.

mustes on see, et märgade näppudega kasutajat RugGear jutule ei võta. RugGear RG700 hinnad algavad umbes 550 eurost. See on päris krõbe hind, kuid selle eest saab siiski päris hea välitingimustesse sobiva telefoni, mis ka tahvelarvuti asendajaks kõlbab. Mis veel silma jäi: Kaheksa megapikslise lahutusvõimega kaamera näitas meie testis end heast küljest. Taskulamp on väga mõnusalt hele. Rahuldava suurusega sisemälu — 8 GB — on SD-kaardiga laiendatav. Ka siin on kohad kahele SIM-kaardile. Ekraan on ümbritsetud kõrgemate servadega, mis seda hästi kaitsevad.

Simvalley SPT-800DC Esmapilgul tundub Simvalley olevat kaunis stabiilne. Kujundus on muidugi maitse asi, kuid mõjub väga odavana. Oma 3,5-tollise ekraaniga ja stabiilse korpusega laseb telefon end ka ühe käega käsitseda. Esmahäälestamine on lihtne. Ainsa probleemi tekitab SIM-kaardi paigaldamine. Selleks tuleb kaks kruvi lahti keerata, kuid tööriista selleks kaasa antud ei ole. Küll on kruvid väga kõvasti kinni keeratud. Simvalleyl on lausa kümme füüsilist nuppu, mis pealegi üldiselt päris hästi töötavad. Hädas olime hädaabikõne nupuga. Kahtlemata on see hea mõte, profi / suvi 2015

Kaartide paigaldamiseks tuleb klapp lahti kruvida. Aku on vahetatav.

kuid kahjuks on nupp paigutatud niisugusele kohale, kus talle alailma kogemata pihta saab, ja siis läheb hädaabikõne mingi hoiatuseta kohe käima. Puutetundlik ekraan töötab hästi, kuid ka siin ei ole märgade sõrmedega midagi teha. Oma 800*480-pikslise ekraaniga pole Simvalley ka just eriline multimeedia-telefon. Operatsioonisüsteemi Android 4.0 kasutav Simvalley on võistlejatest maha jäänud. 4G-andmesidet ei toetata, nii et internetis surfamine suurt lõbu ei paku. Ka äppe on keeruline kasutada, sest sisemälu pakutakse ainult 512 MB, mida on tänapäeval tõesti vähe. Ilma lisatava SD-kaardita ei saagi äppe paigaldada. Palju rõõmsamaks ei tee pilti ka telefoniside kvaliteet — ajuti kurtsid katsetajad väga viletsa levi üle. GPS-signaali otsimine võttis hulga aega, kuid kui satelliidid ükskord käes, töötas telefon edasi korralikult. See-eest meeldis meile helikvaliteet. Nii kõne selgus kui helitugevus on helistamisel eeskujulikud. Aku peab hästi vastu, ja on meeldiv näha telefoni komplekti kuuluvat laadimisdokki. Simvalley evib ainult sertifikaati IP-56. See tähendab, et ta on kaitstud ainult tolmu ja veepritsmete vastu. Seepärast meie katsetajad teda ka vanni ei viinud. Muus osas käitus telefon välikatsetustel väga hästi. Stabiilne korpus kaitseb ekraani hästi. Umbes 200 euro maksev

Taskulamp on väga hämar ja seega peaaegu kasutamiskõlbmatu.

Simvalley pole küll kallis, kuid ei ole nutitelefonina ka kuigi kasutatav. Mis veel silma jäi: Viiemegapikslise lahutusvõimega kaamera on keskmisest kehvem ega tee häid pilte. Lisaks välklambile on Simvalleyl ka omaette taskulamp. See valgustab aga nii tuhmilt, et me seda algul tähelegi ei pannud. Simvalley pakub kahte SIM-kaardi pesa. Kokkuvõte: kui soovite välitingimustesse sobivat ehtsat nutitelefoni, võiksite soetada Samsung Galaxy S5 mini. Ligikaudu 315 euro eest olete päris palju saanud — kiire, aktuaalse operatsioonisüsteemiga ja stabiilse aparaadi. Ka GetNord Lynx on kindlasti hea valik. Ta on väga stabiilne ja töötab korralikult. Kuid operatsioonisüsteem on ajast pisut maas ning nupud käivad väga raskelt. Kui tahate telefoni kaudu mingit süsteemi juhtida, on RugGear RG700 üsna soovitatav. Telefoni 5,3-tollise ekraanil on keeruliste rakenduste kuvamiseks ruumi. Ostjaid võib küll eemale peletada umbes 550-eurone hind. Läbikukkujaks on seekord Simvalley SPT-800DC. Tema operatsioonisüsteem on aeglane ning ekraan ajast ja aarust. Hädaabikõne nupp rakendub siis, kui seda vaja ei ole, ning taskulambist pole midagi kasu. Siin ei saa ka alla 200 € jääv hind enam midagi päästa. www.profieesti.ee

Hobi

Põllumajandussimulaator 2015:

Kütab kirgi Võib-olla polegi peale Põllumajandussimulaatori teist arvutimängu, mille juures eufooria ja stress nii tihedalt seotud oleksid. Miks see nii on? profi uuris asja põhjalikumalt.

omeedina tõusis 2008. aasta 14. aprillil simulatsiooni-arvutimängude taevasse uus “Põllumajandussimulaator”. Alates 2010. aastast saab seda mängida ka mängukonsoolidel Xbox 360 ja Playstation 3. Ning 2013. aasta novembris tõi mängu looja Giants Software turule Põllumajandussimulaatori 2014, mida saab mängida ka tahvelarvutitel ja nutitelefonidel. Mängu levitav Mönchengladbachi firma Astragon ütleb, et seni on programmi müüdud üle 5 miljoni eksemplari 18 keeles. Kõik algas 2006. aastal Šveitsis, Zürichis, tarkvarafirmas Giants Software. Sel ajal ei olnud turul ühtki head põllumajandusteemalist arvutimängu. Simcityl

põhinev Simfarm (1993) oli lootuselt vananenud ning Agropoly (2005) ei pakkunud piisavalt tegevust ega lõbu. Niisiis lõid Giants Software’i töötajad Stefan Geiger ja Christian Ammann Põllumajandussimulaatori. Tänaste versioonidega võrreldes oli esimene väljalase veel õige spartalik, kuid kogus ikkagi mõne kuuga suure austajaskonna. Tõsised fännid aga polnud mängu kõigi omadustega nõus, ja õige pea tekkis pikk parandusettepanekute nimekiri. See — koos väga heade müügitulemustega — andis Giantsile tõuke simulaatori kiirkorras edasiarendamiseks. Teine versioon, paljude kasulike paran-

Põllumajandussimulaatori käesoleva, 2015. aasta versioonis saate majandada farmi kas Rootsis või USA-s.

profi / suvi 2015

duste ja muudatustega Põllumajandussimulaator 2009, ilmus müügile vaid veidi rohkem kui pool aastat pärast esimest. Selleks ajaks oli Giants Software aga juba tegevuses kümnekonna uue projektiga, nagu rongiliikluse või ehitustegevuse simulaatoritega. Täna töötab 10 kuni 20 inimest pidevalt ja üksnes Põllumajandussimulaatori edasiarendamisel. Programmeerijad pärinevad enamasti Ida-Euroopast. Arendajad asuvad Zürichis ning turundus ja reklaam tuleb Mönchengladbachist. Mängu uue põhiversiooni toob Giants Software turule iga kahe aasta järel. Nende vahel aga pakutakse eriversioone, millega tuleb kaasa rohkem maastikke, masinaid ja põllukultuure. Põllumajandustehnika tootjad võtavad tänapäeval järjekorda, kui Giants uute masinate loomise välja kuulutab. Paljude vanade andunud simulaatorimängijate soovidele vastu tulles lisab Giants 2009. aasta versioonist alates tarkvarakomplekti ka modifitseerimisprogrammi. Selle abil saavad amatöörprogrammeerijad ja muiduhuvilised ise masinaid ehitada ja konstruktsioone arvukates internetifoorumites jagada. Praeguseks on n-n. modisid olemas tuhandete kaupa, ja ei saa öelda, et see Giantsi ja Astragoni töötajatele ainult rõõmu valmistaks. Sest esiteks peaksid modifikatsioonid kõikjal ja kõigile tasuta saadaval olema, kuid nende eest on üritatud ka raha küsida. Teiseks võivad modid mängu tööd takistada, ja kannatanud hakkavad siis muidugi tootjat süüdistama. www.profieesti.ee

Mängijaid ja modijaid aga häirib see, et modifikatsioone ei saa kunagi üks-ühele mängu järgmisse versiooni üle kanda, vaid neid peab alati uuesti programmeerima. Praegu on päevakorras 2013. aasta versiooni modide ülekandmine 2015. aasta simulaatorisse. Oskuslik modija kulutab aga ühele modifikatsioonile mitu tundi.

tuleku järel uue ja võimsama arvuti soetamiseks. Tõsi, müügil on ka vähem ressurssi nõudvad eelversioonid. Kõige karmimad kriitikud võiksid ka meeles pidada, et Giantsi programmeerijad ja testijad on ka kõigest inimesed, ja seetõttu ekslikud. Programmeerimisega kokku puutunud teavad, et nii suurt programmi ei saa vigadeta kirjutada. Ja seepärast on mängu kodulehel landwirtschafts-simulator.de saadaval parandusfailid (nagu Windowsilegi, eks?).

taimede kujutamine paremaks, ning mängu lisandub uusi kaarte ja uusi masinaid. Enne uut põhiversiooni saame 2015. aasta Põllumajandussimulaatorist aga veel mõned eriväljaanded. Juba praegu peaks müügil olema mängukonsoolidele Xbox one ja Playstation 4 sobivad versioonid. Käesoleva aasta lõpus aga soovitakse koostöös firmaga Mad Catz/Saitek (saitek.com/farmsim/) müügile lasta ekstra Põllumajandussimulaatori jaoks loodud mängurool.

„Mida suurem, seda uhkem“, kõlab Põllumajandussimulaatori moto, kui kõne alla tuleb masinate suurus.

PC-versioonis juhitakse mängu klahvide abil, vähemkogenud kasutajate jaoks on saadaval spikker.

Ühilduvuse puudumine ei ole Giants Software’i sõnul aga tingitud pahatahtlikkusest, vaid sellest, et mängu uues versioonis alati mõned osad põhjalikult ümber kirjutatakse. Nii näiteks vahetati Põllumajandussimulaatoris 2015 täielikult välja kogu “füüsikamootor”. Ja üha uued nüansid, nagu rattajäljed, tolm ja määrdunud masinad, olevat võimalikud ainult uusimaid programmeerimistehnikaid ja -tööriistu kasutades. Tundub siiski, et paljud simulaatori mängijad ja modijad virisevad põhjuseta. Poleks ju uusimas versioonis kasutuselevõetud funktsioonid ja animatsioonid veel mõne aasta eest mõeldavad olnud. Näiteks olgu toodud metsamoodul — seal saab mängija puid langetada ja palke veeretada peaaegu nagu päriselus. Sellised realistlikud animatsioonid aga nõuavad võimsat arvutit. Sealhulgas peavad eriti operatiivmälu ja graafikakaart olema tippklassist. See muidugi kurvastab paljusid mängijaid, eriti õpilasi, kelle taskurahast ei jätku Põllumajandussimulaatori iga versiooni turuleprofi / suvi 2015

See Hürlimann H 488 ei ole hobimodija tehtud modifikatsioon, vaid PS 2015 koostisosa.

Käesolevast aastast lisandus Põllumajandussimulaatorile ka metsandusala. Ega sellist Ponsse harvestrit käsitseda polegi nii lihtne...

Arvutimängude maailmas lendab aeg kohutava kiirusega. Praegu töötab Giants Software simulaatori 2017. aasta versiooni kallal. Kas selles hakkavad uksed ja väravad realistlikult avanema, on veel otsustamata. Igal juhul muutub

Kokkuvõte: Põllumajandussimulaator on läbi aegade üks edukamaid arvutimänge. Mängijad soovivad üha enam funktsioone ja rohkem efekte. Programmeerijad teevad kõik selleks, et funktsioonide paljususe ja mängu voolavuse vahel kompromissi leida. Igal uuel versioonil on omalastehaigused, millest enamasti ruttu lahti saadakse. Võib-olla võiks pisut parandamist vajada kommunikatsioon Põllumajandussimulaatori-huviliste hiiglasliku internetiühiskonnaga. Selles kiputakse vahel unustama, et simulaator on lõpuks ainult mäng. www.profieesti.ee

rubriik Autod

Gazell näeb seest välja üsnagi eelmise põlvkonna Ford Transiti sarnane.

Cumminsi turbodiisel ei hämmasta võimsuse ega pöördemomendiga, kuid teeb töö siiski ära.

Soodne kergveok idanaabri j Lihtsamate tööde tegemiseks ei pea ilmtingimata investeerima hirmkallisse tehnikasse, mõelda tasub ka märksa soodsamatele võimalustele, näiteks vaid 14 500 eurot maksvale uue põlvkonna kergveokile Gazell Nextile, mis tegi äsja läbi ka mõningad uuendused.

sest kolm aastat ja 150 000 kilomeetrit ning keregarantii viis aastat.

tele piisavalt, kuid laiuses mitte sama palju – paksudel läheb kitsaks.

Mahtuniversaali omaga võrreldav mahukus saavutati, paigutades esimesse ritta kolm ja tagumisse neli istet sarnaselt eelmise põlvkonna Gazelli/Soboliga. Tagumisse istmeritta pääseb parempoolsest tagauksest (vasakut odavuse nimel polegi). Äärmistel istmetel on kolmepunktiturvavööd, keskmistel vaid sülerihm. Pikisuunas on ruumi keskmisekasvulis-

Pika kabiiniga auto varustus on askeetliku olemusega veoki kohta korralik: kiirushoidik, peeglisoojendus, elektriaknad, kesklukustus, katuseluuk, kõrgus- ja kaldeseadega rool, reisiarvuti, kabiiniõhufilter ja päevatuled. Tööautos oskad hinnata kolme 12V pistikut (üks tagaistujate jaoks vasakus B-piilaris), üheksat rõivanagi ning hulka topsi- ja pudelihoi-

GAZi uue põlvkonna kergveok Gazell Next jõudis Eestis müügile enam kui aasta tagasi ja juba toona suutis ta paljusid üllatada igati tasemel välimuse, eeskujulike sõiduomaduste ja viimistlusega. Kerkinud kvaliteedi kinnituseks pakuti tagatisajaks kaks aastat. Nüüd lisandus raamautode mudelivalikusse pika kabiiniga versioon, kus istekohti suisa seitsmele ning pikemaks venitati ka garantiiaega. See on nüüdprofi / suvi 2015

www.profieesti.ee

i juurest dikuid. Armatuurlaual on mahukas paberilaegas ning selles USB-pesa. 300-eurone lisavarustuskomplekt sisaldab roolilt juhitavat nigela heliga raadiot, udutulesid, juhiistme käe- ja ristluutuge ning peeglite elektriajamit. Lisatasu eest saab diislikütusega töötava lisasoojendi, kliimaseadme ning elektriliselt lülitatava tagadiferentsiaaliluku. Oot-oot, aga midagi on nagu puudu? Jah, turvavarustusest ei saa rääkida kuigivõrd. ABS ja elektrooniline pidurdusjõujaotur EBD on olemas, kuid juhi turvapadi ja ESP ilmuvat alles lähitulevikus, kui müügile tuleb Nexti kaubik. Proovitud Next oli lühema telgede vahega (valida on 3145 ja 3745 mm vahel) madelauto. Sõita on sellega hõlbus ja päris mugav, sest rool on kerge, iste pehme ja käigud lülituvad kergesti. Auto püsib asfaldi pikivagudeski kenasti kursil ning veeremüra on vene Cordianti rehvidega (185/75R16) täiesti talutav. Erinevalt eelkäijast käigukast enam ei unda-vingu. Cumminsi diisel urrab 90 km/h sõites ligi 2500 p/min juures, kuiprofi / suvi 2015

Gazell Next A21R22 Hind Hind alates Hea Halb

Niru heliga raadiost kõlbab kuulata vaid uudiseid. Suures laekas on ka usb-pesa.

Gazelli juhiistmel võiks veeta tunde, sest see on mõnusalt pehme ja piisavalt suur.

tänu sellele jaksab auto kiirendada ka maanteel ning aeglane ülekanne aitab hingetul mootoril hakkama saada täislastiga (1,2 tonni) sõites. Koormata autole ei oska

15 400 € + km (7k. kabiiniga raamauto) 14 500 € + km (3k. kabiiniga) Hinna ja kvaliteedi suhe Kasin turvavarustus

Tehnilised andmed Eestis müügil nüüd Mootor R4, turbodiisel, 2,8 l Võimsus 88 kW (120 hj) Pöördemoment 270 Nm Käigukast 5 käiku, käsitsi Pikkus/laius/kõrgus 5230/2513/2137 mm Telgede vahe 3145 mm Tippkiirus 130 km/h Aeg 0-100 km/h pole teada Kütusekulu 80 km/h 10,3 l/100 km Garantii 3 aastat või 150 000 km Hooldevälp 20 000 km Kokkuvõtteks: Kas ahvatlev hind ja pikk garantii suudavad varjutada kesise turvalisuse?

ette heita tagavedrustuse (abilehega paksud lehtvedrud) jäikust, sest veoki puhul pole selles midagi enneolematut. Elmar Ots, Autoleht Fotod: Pille Russi, Autoleht www.profieesti.ee

Ristsõna

Eelmise ristsõna auhinna, alkomeetri Alcoscan Secret firmalt Rovico, võitis fortuuna tahtel Leo Viigipuu. Palju õnne!

Saada ristsõna vastus e-postile: info@profieesti.ee, kõikide õigesti vastanute vahel loosime välja suure vihmavarju firmalt INTRAC. profi / suvi 2015

www.profieesti.ee

Viimane veerg

Kõige SUUREM põllumajandustraktor Maailma suurim põllumajanduslik traktor on Williams Big Bud 747, mis kaalub tervelt 100 000 naela (umbes 45 tonni). Ehitatud 1977. aastal USA-s (kus siis veel!) Havre’is Montana osariigis, suudab Big Bud vedada 80 jala (24 m) laiust kultivaatorit kuni 8-miilise tunnikiirusega (ca 13 km/h). Traktori mootoriks on kahetaktiline V16-diisel; masin on 8,2 meetrit pikk, 6,1 meetrit lai ja 4,3 meetrit kõrge. Praegu asub Big Bud Iowa osariigis Clarioni linna Heartland Museum`is.

Kõige-kõige-kõige... Suurbritannia väljaanne Farmers Weekly tõi läinud aasta lõpus välja maailma “kõige-kõige”” nähtused põllumajandusmaailmas. Kui kellelgi on infot nende väidete ümberlükkamiseks, ootame meelsasti vihjeid!

Kõige VANEM jätkuv põllumajanduseksperiment s

Her tfordshire’i Suurbritannias aamas toimuv misj uuri i sted Rotham ilma Broadbalk Experiment on maa uma põll av tööt lt uva jätk em kõige van janduslik katse. mõisaJuba 1843. aastal Rothamstedi ja tema omaniku John Bennet Lawesi Henry teadusliku kaastöötaja Joseph talinisu Gilberti rajatud katsepõllul on takse kasvatatud igal aastal. Katses uuri väetiste mõju talinisusaagile.

Kõige KIIREM lambapügamine Tippklassi lambapügaja Hilton Barretti (pildil) nimel on siiani ühe lamba pügamiseks kulunud lühim aeg. Austraallane Barrett pügas ühe täiskasvanud lamba iga-aastasel Wellingtoni näitusel Uus-Lõuna-Walesis Austraalias 1. mail 2010. aastal 39,31 sekundiga. Ta oli ka ainus võistleja, kelle aeg jäi alla 40 sekundi.

Toimetus PROFI – PÕLLUMAJANDUSTEHNIKA AJAKIRI PROFESSIONAALIDELE PROFI EESTI ajakirja annab välja OÜ Baltic Publishing Group Narva mnt 9j, 10117 Tallinn info@profieesti.ee Reklaam ja tellimine Reklaami- ja turundusjuht: Siim Kala siim@profieesti.ee +372 5690 9356 www.profieesti.ee

Peatoimetaja: Tõnu Tramm tonu@profieesti.ee Tegevtoimetaja: Olev Toom olev@profieesti.ee Kaasautor/konsultant: Henrik Klammer henrik@profieesti.ee Kaasautor/konsultant: Jaanus Kilgi jaanus@profieesti.ee Kaasautor: Ylle Rajasaar ylle@whatcar.ee

PROFI Tellimusi võtavad vastu kõik Omniva (endine Eesti Post) postkontorid, aastatellimuse hind on 12.90 €. PROFI INTERNATIONAL THE FARM MACHINERY MAGAZINE Agri Publishing International Ltd An Daragh, Lealands, Hellingly, Hailsham East Sussex, BN27 4DY, United Kingdom marketing@profi.com www.profi.com Peatoimetaja: Manfred Neunaber

Ajakirjas on kasutatud profi ja tootjate fotosid. Kogu ajakirjas avaldatud materjal on PROFI EESTI omand ja avaldatud PROFI INTERNATIONAL litsentsi alusel. Selle kopeerimine täielikult või osaliselt, samuti tekstide, fotode ja kujutiste kasutamine väljaandja kirjaliku nõusolekuta, on rangelt keelatud. Mistahes antud materjali kasutamise soovi puhul võta ühendust toimetusega: info@profieesti.ee

profi / suvi 2015

www.profieesti.ee

www.peugeot.ee

UUS PEUGEOT PARTNER

K체tusekulu al. 4,0 l/100km I 2 kuni 7 kohta I Saadaval N1 gategooria I Kandev천ime kuni 890 kg I Kaubaruum kuni 4,1 m3

K체si oma personaalset pakkumist l채himast Peugeot esindusest.

UUS PEUGEOT PARTNER