Profi Talv 2016 by Baltic Publishing Group

EESTI

TESTID . SÕIDUPROOVID . KOGEMUSED

www.profieesti.ee

talv 2016

Nr.6

Tehnika ja lisaseadmed

PÕLLUMAJANDUSTEHNIKA

AJAKIRI

Hind 4.50€

PROFI EESTI Nr. 6 / TALV 2016

Traktorid . kombainid . haakeseadmed . autod ja muu tehnika

lk 20

ROHKEM CLAAS KUI EELKÄIJAD?

Proovisõit

Arioni 600. seeria lipulaev pikas testis Kasutatud

Eesti ettevõte

lk 26

Kombain John Deere T670i: välimus sama, sisemiselt palju võimekam

lk 64

Valtra T-seeria traktorid – vintsked ja pikaealised

lk 70

Kehtna Mõisa OÜs kõiki mune ühte korvi ei laota

60 AASTAT 4X4

Legendaarne Land Cruiser tutvustamist ei vaja. Ikooni staatuses maastur võib uhkustada uue diiselmootoriga ning sõiduelamust aitavad veelgi võimendada spetsiaalsed tehnoloogiapaketid.

• Toyota Touch 2 & Go Plus • JBLi esmaklassiline helisüsteem (17 kõlarit) • Multi-Terraini monitor (kaamera 360-kraadine vaateväli)

TE HNOLOO G IA

PAKETI ERIHIND

• Kaamera ekraani dünaamilised juhised • Pimealamonitor (BSM) • Tagant ristsuunas läheneva sõiduki hoiatus (RCTA)

590 €

/ tavahind 3750 €

Lisaks tehnoloogiapaketis sisalduvale: • Kokkupõrke-eelne ohutussüsteem (PCS)

TE HNOLOO G IA P LU S S

• Kohanduv kiirushoidik (ACC)

PAKETI ERIHIND

990 €

Kombineeritud kütusekulu 7,4–10,6 l / 100 km, kombineeritud CO2 emissioon 194–248 g/km. Pakkumine kehtib kuni 31.03.2016 või seni, kuni kampaaniaautod on saadaval. Foto on illustratiivne.

/ tavahind 6020 €

TOYOTA . EE

Juhtkiri

uuel aastal uued võimalused

us tuliahvi aasta on alanud ning tähetargad teavad öelda, et see toob kaasa kiirevoolulised sündmused ning kuhjaga uusi emotsioone. Ka profi Eesti toimetus alustas aastat energiliselt, uute plaanidega. Oleme jõudnud edukalt ome lugejaid teenida terve täisaasta ning vahepealne jõuluaeg kulus kokkuvõtete tegemiseks, kitsaskohtade kaardistamiseks ning uute plaanide tegemiseks. Tahame alanud aastal muuta oma ajakirja veelgi sisukamaks ja operatiivsemaks, arendada välja toimiv veebikeskkond, teha

Eesti tiraaž:

74000 täiendusi toimetuse koosseisus jne, jne. Ainus, mis ei muutu, on ajakirja levi ja hind. Endiselt saavad Eesti suurimad põllumajandustootjad profi tasuta, endiselt ilmub ta neli korda aastas igal aasta-ajal, endiselt maksab aastatellimus vaid 12.90 ja endiselt on ta saadaval kõikides hästivarustatud ajakirjanduse müügikohtades.

Ka Eesti Post, ehk uue ärinimega Omniva Eesti, tegi oma veebikeskkonnas põhjaliku uuenduse. Uus ajakirjanduse tellimiskeskkond minuajakirjandus.ee on senisest oluliselt lihtsam ja mugavam kasutada ning ajakirja mistahes adressile kohale tellimine on vaid mõne kliki kaugusel. Kasutage seda võimalust. Soovime kõikidele oma lugejatele edu alanud aastal ning tarmukust leida ja püsida just sellel rajal, mis viib eesmärkide ning unistuste täitumiseni! Teie profi Eesti toimetus

Eesti arvud:

New Holland taas müüduim traktorimark

Uute traktorite müük Eestis 2015 T1 ja T5 kategooria Mark 2015 2014 New Holland Valtra John Deere TYM Case IH Fendt Kukje Massey Ferguson Claas Foton Zetor Belarus Deutz-Fahr Dong Feng Chery Landini Merlo LS Mtron LTD Polaris McCormick Kokku

82 54 51 48 26 26 26 26 21 15 14 9 8 6 5 4 2 1 1 0 425

109 73 71 27 24 30 23 22 18 14 25 9 8 6 1 6 0 3 0 2 471

ToP 5 müüduimad traktorid 2015 New Holland T7 31 Valtra T 30 Kukje Branson 26 TYM T4 21 John Deere 6 18

muutus -27 -19 -20 21 2 -4 3 4 3 1 -11 0 0 0 4 -2 2 -2 1 -2 -46

T5 T5 T1 T1 T5

NuMbri foTo!

Liiv on küll väärt täitematerjal, kuid väga märgades kohtades võib ta vahel ka üllatusi pakkuda. Just nõnda, nagu juhtus Margus Kupriga, kes hommikul esimese koormaga objektile minnes tõelise üllatuse osaliseks sai: liiv oli ööga nagu svamm end vett täis imenud ja ei see svamm enam rasket haagist enda turjal kanda suutnud. Saada meile oma foto mõnest tähelepanuväärsest hetkest või sündmusest. Avaldatud pildi eest maksame sulle 50 eurot puhtalt kätte!

Allikas: Liiklusregister

profi / talv 2016

www.profieesti.ee

Suurepärane töö. CLAAS traktorid.

Nimi

Tomasz Różański

Geodeetilised andmed

54°29.550 017°30.100

Riik

Poola

Ettevõte

800 ha põllumaad, partnerid,eksport

„Dzien dobry!“ Poolast

Harime vennaga 3000 ha põllumaad. 800 h on meil koos rahvusvahelise eksportfirmaga. Me peame oma tööd väga hästi tegema. Külastage meid: traktorid.claas.com

Vaata videot.

traktorid.claas.com

Sisukord

AGRITECHNICA 2015 UUDISED

Maailma suurim põllumajandustehnika ja -seadmete mess Agritechnica 2015 toimus 10.-14. novembril Hannoveris. Messil osales üle 2500 eksponendi 52 riigist. Messiala suuruseks oli 424 000 m² ning selle raames toimus 180 erinevat foorumit, seminari ja koolitust. Lisaks jagati kokku välja 49 innovatsioonimedalit, nendest 44 hõbedat ja 5 kulda.

Proovisõit

Massey Ferguson paigutas väikeste traktorite seeria MF 4700 väljatöötamisse üle 270 miljoni euro. Tulemus? Otsustage ise!

Proovisõit

Eelviimasel Agritechnica messil esitles Deutz-Fahr 11. seeria traktorite kõrval ka seeriat 9 TTV, millel võimsust kuni 232 kW/316 hj. Seeriatoodang algas mullu sügisel, profi sai proovida eelseeriatraktorit.

Iseliikuvat taimekaitsepritsi Challenger RoGator 655 on Saksa profi küll varemgi katsetanud, kuid nüüd on Agco kontsern masina varustanud täiesti uue kabiiniga, mis andis piisava põhjuse proovisõiduks ja uue “kabinetiga” tutvumiseks.

Proovisõit Kohalik ettevõte

OÜ Fiberglassi toodetud mahutid on tuntud nii siinkui sealpool piiri, pikka aega tehti allhanget isegi Annabergile.

profi / talv 2016

Kvernelandi kontserni söödakoristusspetsialist Vicon on loonud uudse rullipressi FastBale. Huvitaval kombel õnnestus konstruktoritel ja katsetajatel masinat pikka aega saladuses hoida.

www.profieesti.ee

Test

Et traktoriehitajate ja kasutajate vahelises vaidluses tõde välja selgitada, võtsid Saksa ajakirjanikud lahendada keerulise ülesande: kolm traktorit toodi otse põldudelt (ja muidugi tootjate teadmata) DLG testikeskusesse ning mõõdeti nende võimekust. Pole tarvis kirjeldada, missuguse põnevusega tulemusi oodati.

profi Eesti Juhtkiri ....................................................................3

Uudised Tehnikauudised meilt ja mujalt ....................... 8

Test Traktorid stendi otse põllult, ilma tootja teadmata ....................................... 16 Claas Arion 650 profi pikas testis .............. 20

Proovisõit Kombain John Deere T670 ........................... 26 Deutz-Fahr 9340TTV ...................................... 32

Tehnika

Challenger RoGator RG635D prits..............36 Massey Ferguson 4700 väiketraktor ........ 40 Vicon FastBale`i pausivaba press................42

Kuigi kuuldusi ja spioonifotosid levis varemgi, tõi Krone oma uue masina avalikkuse ette alles möödunudaastasel Agritechnica messil. Esimene “graanulikombain” vääris koguni DLG kuldmedalit.

Praktiline test New Holland Dual Streami topeltlõikus ... 46 Rootoräke Einböck Aerostar-Rotation.......48 Pöttinger Terradisc 6001 randaal...............52

Taimekaitse Väetiselaotur rippes või haakes? ................ 56 Taimekaitsepritsi poomi stabiilne töö ....... 58 Otsekülv TÜ Lüüste PÜ-s............................... 62

Hobi

Drooni lennutamine pakub kindlasti suurt lõbu. Moodne elektroonika teeb lendamise ohutuks ja mugavaks. Seepärast tekib paljudel põllumeestel kindlasti mõte oma põldudele ka ülevalt pilk heita.

Autod

Kasutatud tehnika Valtra T-seeria traktorid ................................... 64

Kohalik ettevõte Elu Kehtna Mõisa OÜ-s ................................... 70 Klaasplastmahutite tootjatest vennad ...... 86 Otsekülv TÜ Lüüste PÜ-s............................... 62

Hobi Kuidas drooniga valdusi jäädvustada?.......76

Tehnika lk

Märtsis on Eestise oodata uhiuut Nissan NP300 Navarat. Selgub, et maailma vanimaid pikapitootjaid oskab jätkuvalt üllatada.

Mobiilne graanulipress Kronelt .................. .29 PneuTrac rehvid jõuavad põllule..................80 Määrdeprits, mis püsib kindlalt....................82 Diisli oksüdatsioonikatalüsaator...................85

Autod Uus Nissan NP300 Navara............................ 90 Toyota RAV4 uuenes ....................................... 94 Maastikule sobilik uus Kia Sportage .......... 95

Viimane veerg Mida kõike võib juhtuda?................................98

profi / talv 2016

www.profieesti.ee

Uudised

John Deere 8R seeria uuenes John Deere 8R seeria traktorid said alanud aastal üksjagu uuendusi, mille märksõnad on: maksimaalne võimsus, madalad kasutuskulud, nutikad tehnoloogiad ja kaasaegne kasutusmugavus. 8R seeria traktoritel kasutatakse John Deere PowerTech PSS 9-liitrise töömahuga turbomootoreid, mis vastavad 4 etapi emissiooninormidele. Erinevalt eelmise põlvkonna mootoritest on jõuallikatel kasutusele võetud SCR tehnoloogia, tagamaks vastavus kehtivatele heitmenormidele. SCR-katalüsaator on paigaldatud diiselmootori väljalasketorustikku. Katalüsaatori tegevus eeldab DEF (diesel exhaust fluid) vedeliku olemasolu, mida pihustatakse heitgaasi hulka enne katalüsaatorit. DEF vedelik on ISO- ja DIN standardite järgi toodetud karbamiid-vesilahus, mille kasutamine vähendab ohtlike heitgaaside väljutamist põlemisprotsessist, parandades sellega õhu kvaliteeti. Selle jaoks varustatakse traktor lisaks tavalisele kütusepaagile ka lisa DEF vedeliku paagiga. SCR-süsteemi abil suurendatakse diiselmootori soojuskasutegurit. Katalüsaator lahustab lämmastikoksiidi DEF vedeliku abil lämmastikuks ja veeks, selle kulu on PowerTech mootoritel umbes 2-3 % diislikütuse kulust. Tänu mootori optimeerimisele on selle küttekulu väiksem, kui samasse klassi kuuluprofi / talv 2016

vate ja samade keskkonnanäitajatega mootoritel. John Deere 8R traktorite paagimahud on vastavalt diiselkütuse paak 686 liitrit ja DEF paak 23 liitrit. PowerTech PSS mootoritel on alles ka eelmise mootori põlvkonna EGR-jahutatud heitgaaside tagastussüsteem ning tahkete osakeste filter koos diisli oksüdatsioonikatalüsaatori DPF näol. Küll aga on erinevalt eelmisest põlvkonnast, kus DPF filtri garanteeritud tööiga oli 6000 h, nüüdsest selle tootjapoolne garantii eluaegne. Kaasaegsem sõidumugavus ja töökeskkond. Täiustatud on sõltumatut esisillavedrustust ILS ning aktiiv-vedrustusel juhiistet ning hüdraulilist kabiinivedrustust HCS Plus. Kabiin CommandView III on avaram, kogu klaasipind on 6,52 m². Tänu lamineeritud klaaspinnale ja paremale mürasummutusele on kabiini müratase oma klassi parim — 69 dB. LED-valgustuspaketti kuulub kokku 22 valgustit, mis valgustavad traktori ümbrust 360° kraadi ulatuses. Põhifunktsioone ja seadistusi juhitakse läbi neljanda põlvkonna CommandCenter Gen 4 juhtekraani, mis on saadaval kahe erineva suurusega: 7 või 10-tolli. Mõlemad ekraanid on puutetundlikud, nende käsitlemine toimub samalaadselt igapäevaselt kasutatava

nutitelefoniga. Peale traktori seadistuste on võimalik samalt ekraanilt juhtida ka ISOBUS haakeseadmeid ning John Deere`i automaatroolimissüsteemi AutoTrac. 10-tolline ekraan võimaldab lisaks teha veel ka baastasemel dokumenteerimist, masina kaughaldust, juhtmevaba andmevahetust ning haakeseadme sektsioonide juhtimist (section control ) nt. taimekaitseprits või külvik. Uuenenud käigukasti e23 näol on tegemist mehaanilise käigukastiga, kus mootori poolt edastatud võimsus kantakse ratastele üle minimaalsete võimsuskadudega. Sellel on 23 käiku edaspidi ja 11 käiku. Koostöös traktori elektroonilise efektiivsuse juhtimissüsteemiga vahetatakse käike automaatselt vastavalt tööoludele ning traktoristi poolt etteantud piirväärtustele. Juhtimissüsteem reguleerib automaatselt traktori liikumiskiirust ja mootoripöördeid vastavalt tööoludele, arvestades ka kütusesäästu parameetrit. Traktoristil on võimalus seadistada kaks erinevat sõidualustuskäiku erinevateks olukordadeks, näiteks põllul madalam käik ning transpordil kiirem käik. e23 käigukast saavutab traktori maksimaalse liikumiskiiruse 40 km/h juba mootoripööretel 1410 p/ min ning 50 km/h mootoripööretel 1670 p/min. www.profieesti.ee

www.honda.ee

UUS

SINU SEIKLUS ALGAB SIIT

Uus CRF1000L Africa Twin See on tagasi! Ootamine on läbi, nüüd saad vormistada uue mudeli Africa Twin tellimuse. Seikluste maailm algab otse sinu kohaliku edasimüüja juures.

Mat Ballistic Black Metallic

Digital Silver Metallic

Victory Red SE

Pearl Glare White Tricolor SE

Hind alates 12 790 € (sisaldab km 20%)

Tallinn: Catwees Pärnu mnt 139, tel 650 3313 Tartu: Catwees Kalda tee 13, tel 730 0389 Saaremaa: ML Autoservice Tallinna tn 88, Kuressaare, tel 452 2557

Uudised

Valtra uut N-seeriat esitleti Riias Vahetult pärast eelmise profi ilmumist tõmmati Valtra Läti esinduses SIA Valtek kate maha uuelt Valtra N-seeria traktorilt, tähistamaks selle turulejõudmist Baltimaades. Nii nagu T-seeria, on ka N-seeria puhul tegemist sisulisel uuestidisainitud traktoriga, mitte lihtsalt uuenduskuuriga. Kuidas toimus disainimine, on kirjeldatud profi üle- eelmises numbris (Suvi 2015). Seegi kord on tegemist rohkem Valtra kui AGCO gruppi kuuluva Fendtiga, ehk kõik põhikomponendid – mootor, käiguosa, jõuülekanne, hüdraulika, kabiin – on valmistatud Soomes. Mootor: N-seerial kasutatakse traktorituru suurimaid neljasilindrilisi ridamootoreid. Nimivõimsus 4,9 l mootoril ulatub 165 hj-ni, pöördemomendiga 680 Nm. Mootorid on valmistatud endises SISU Diesel tehases tänapäevaselt nimetatud kui AGCO Power. Vastavus saastenormidele saavutatakse AdBlue abil. Transmissioon: Nende alusel jaguneb traktor komplektsusklassidesse. Võimalik on valida nelja klassi vahel: Lihtsaim HiTech kasutab 5-astmelist poolautomaatkäigukasti ja avatud tsentriga hüdrosüsteemi, vahele jäävad mudelid Active ja Versu ning seeria lõpetab täiuslikem, juba astmevaba käiguosaga mudel Direct. Nendel on kasutusel ka suletud tsentriga hüdrosüsteem. 80% detailidest peaksid olema eri jõuülekandemudelite vahel vahetatavad. Kabiin: Uus disain muutis viie- või kuuepostilise kabiini laiemaks, võimaldades mugavama ruumi kõrvalistujale. Valtrale omase pöördistme jaoks on piisavalt istmetagust ruumi. Nn. “Skyview”-katuseaknad tagavad hea väljavaate üles nii ette kui ka tahapoole. Tööseadmetest on nüüd olemas traktori kontrollervõrguga ühendatud klass 2 vastav ISOBUS pistikupesa ISO11783 agregaadi ja vabas valikus virtuaalterminali ühendamiseks. Võimalus ka proovitööks Esitlusel oli võimalus korraks ka traktoreid proovida esilaaduritööl ja künnil. Kuivõrd sõitmine uue traktoriga piiratud alal on siiski üsna põgus tutvus profi / talv 2016

just laaduritööl. See reguleerib (tõstab) mootoripöördeid suurema õlitarbe korral – näiteks mitme laadurifunktsiooni samaaegsel lülitamisel. Laadur liikus kindlasti sujuvamalt ja kiiremalt, ehkki mootoripöörete omatahtsi mängimine vajab pisut harjumist. Seda enam, et süsteem säilitab traktori liikumiskiiruse, vahetades samal ajal ka vastavalt käike. “Sõidupedaali” funktsioon. See tähendab liikumise juhtimist ainult pööreteregulaatori pedaali kasutades. Masina peatamiseks piisab vaid piduripedaalile vajutamisest.

temaga, sai rohkem tähelepanu pööratud näitajaile, mis reklaamitud kui juhtimist hõlbustavad omadused. “QuickSteer”-kiirroolimissüsteem võimaldab peale sisselülitamist keerata esirattad ühest äärmisest asendist teise poolteise rooliratta pöördega. See muudab laaduritöö väga mugavaks. Lülitamine toimub parema käe all, pisut eemal juhtkonsoolil oleva lüliti abil. Hüdraulikaassistent andis endast märku

“Mägipidur”, ehk abifunktsioon, mis hoiab masinat paigal kallakul, on enamasti kasutusel astmevaba käiguosaga traktoritel. Valtral on sama asi aga ka astmelise käiguosaga masinal. Kes on oodanud raskema haagisega kallakul teele väljasõitu, oskab taolist asja hinnata. Valtra N-seeria hoogne disain esitati Agritechnikal kuldmedali nominendiks ja 08. novembril 2015 omistatigi N174 Versu mudelile disainiauhind. Standardvarustuses N174 Versu hinnaklass on umbes 71 000 eurot. Jaanus Kilgi jaanus@profieesti.ee Fotod: Jaanus Kilk www.profieesti.ee

Avati uus toetus maal tegutsevatele mikro- ja väikeettevõtjatele Maaeluministeerium ja Maaelu Edendamise SA sõlmisid lepingu, mille raames väljastab sihtasutus ettevõtjatele laene ja tagatisi Eesti maaelu arengukava 2014-2020 vahenditest kokku 36 miljoni euro ulatuses. Rahastamisvahendi raames pakutakse esialgu kahte finantstoodet: mikro- ja väikeettevõtete kasvulaen ning pikaajaline investeerimislaen. Mõlema toote sihtgrupiks on maapiirkonnas tegutsevad mikro- ja väikeettevõtjad. “Avatud laenutoodete eesmärk on parandada maapiirkonna ettevõtete juurdepääsu kapitalile ning tooted on disainitud lähtuvalt maapiirkonna ettevõtjate spetsiifilistest vajadustest,” ütles Maaelu Edendamise SA juhatuse liige Madis Reinup. Kasvulaenu suurus on 5000–100 000 EUR ning laenuperioodi pikkus on kuni 8 aastat. Pikaajaline investeerimislaen on mõeldud suuremate investeeringute

tegemiseks (minimaalselt 500 000 EUR) ning see toimub kooslaenamise põhimõttel koostöös krediidi- ja finantseerimisasutustega. Sihtasustuse poolt pakutav laen algab 250 000 eurost ning ulatub 1 000 000 euroni, tootjaorganisatsioonide puhul kuni 3 000 000 euroni. Laenuperioodi pikkus on kuni 20 aastat. Lisainfo ja taotlusvormid uute laenutoodete kohta leiab sihtasutuse veebilehelt www.mes.ee. Taotlusi saab

esitada kuni vahendite ammendumiseni. Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga. Uus maaelu arengukava keskendub viiele valdkonnale – teadmussiire, konkurentsivõime, toidutarneahel, keskkond ning maaettevõtlus ja kohalik algatus.

AMETLIK EDASIMÜÜJA EESTIS JA LÄTIS M Ü Ü K | T E E N I N D U S | VA R U O S A D

Kalvi Korkmann GSM 53 032 136 kalvi.korkmann@intrac.ee JÕGEVAMAA, LÄÄNEVIRUMAA, IDA-VIRUMAA, JÄRVAMAA

Teet Suursild GSM 50 36 723 teet.suursild@intrac.ee PÄRNUMAA, RAPLAMAA, LÄÄNEMAA, HIIUMAA, SAAREMAA, HARJUMAA

Matis Hint GSM 53 413 121 matis.hint@intrac.ee VÕRUMAA, VALGAMAA, PÕLVAMAA, TARTUMAA, VILJANDIMAA

Uudised

Fendt 300 Vario sai värskendust Äsja tegi uuenduskuuri läbi Fendt 300 seeria, mis on oma mugavuselt ja juhtseadiste osas veelgi enam sarnane suurtraktoritele. Fendti VisioPlus kabiin Uue kabiini panoraamvaatega esiklaas on võlvitud kabiinikatusesse, mis kolmekordistab vaatenurka: 77-kraadine nähtavus ülespoole, seda isegi täielikult tõstetud frontaallaaduriga. Paindlikumaks sisenemiseks ja väljumiseks on paremal küljel uks. Avatav esiklaas on saadaval kahest paneelist koosneva klaasina. VisioPlus kabiini korral on kokku 6,2 m2 klaasipinda. Fendt 300 Vario Power Fendt 300 Vario Power juhtkang, ripphaakeseadiste juhtmoodul ja valgustatud klahvistik asuvad kombineerituna juhtkonsoolil. Kahe käigureaga Power juhtkangi abil saab seda paremale liigutamisega juhtida traktori kõiki sõidufunktsioone, k.a revers ja püsikiiruse

hoidja aktiveerimine. Samuti saab juhtida tõstemehhanismi automaatikat, kiirenduskäikusid, salvestada mootori pöördeid ja püsikiirusehoidja kahte kiirust. Hüdrauliliste lisaahelate juhtimine on mugavalt käeulatuses, kohe juhiistme kõrval. Fendt 300 Vario Profi Varioterminal 7-A toob kõik traktori ja tööagregaadi juhtseadised ühele ekraanile. Sinna kuuluvad hüdro- ja jõuülekande funktsioonid ning mootori pöörded ja mootori pöörete salvestamine. Terminalil on kokku 25 salvestuskohta.

Lisavarustusse kuuluva liidese abil saab kõiki ISOBUS ühilduvusega rippmasinaid juhtida Varioterminalil. Kahe käigureaga universaalse joystick juhtkangi abil saab Fendt 300 Variot juhtida nagu Fendt suurtraktoreidki. Mootor Traktori AGCO Power 44 AWF HD mootori maksimaalsete võimsuste vahemik on 110–138 hj, tippkiirus 40 km/h. Seejuures on universaaltraktor kütusesäästlik, mille tagavad mootori madalad nimipöörded 2100 p/min ja uus jahutitepakett koos suurema õhufiltriga.

Uuest aastast esindab Massey Fergusoni INTRAC Eesti AS Hannoveris toimunud Agritechnika näitusel sõlmiti INTRAC Groupi ja AGCO vaheline koostööleping, mille alusel tegeleb alates 1.jaanuarist 2016 Massey Fergusoni (MF) kõikide põllumajandusmasinate ja -toodete müügi ning tugiteenustega Eestis INTRAC Eesti AS. Koostööleping hõlmab MF traktoreid, kombaine, heina- ja silotegemise vahendeid. Richard Markwell, Massey Fergusoni Euroopa, Aafrika ning Lähis-Ida regiooni asepresident ja tegevdirektor ütles näitusel: „Balti riigid on Massey Fergusoni jaoks olulise tähtsusega piirkond ning meil on hea meel teatada, et oleme määranud pikaajalise ja suurte kogemustega ettevõtte INTRAC oma täieõiguslikuks turustuspartneriks.“ Tema sõnul on Massey Fergusoni etteprofi / talv 2016

Koostööleping INTRACi ja AGCO vahel allkirjastati Hannoveris, Agritechnika messil.

võte pühendunud eesmärgile pakkuda klientidele parimat masina omamise kogemust – alates esmaotsusest osta MF seade, kuni toote eluea lõpuni. “Uued turustuspiirkonnad on osa meie võtmestrateegiast tugevdada klienditeenindust veelgi enam ning tagada Massey

Fergusoni tööalase- ja tehnilise toe kättesaadavus kõigis meie edasimüügikohtades. Suurenenud tootevalik Balti riikides annab nende piirkondade põllumeestele märkimisväärselt suurema võimaluse leida sobiv masin MF tooteportfellist,“ lausus Markwell. INTRAC on juhtiv rasketehnikat pakkuv ettevõte Balti regioonis. Enam kui 20 aastase kogemuse ja rahvusvaheliselt tuntud tootjate ainuedasimüüjana teenindab ettevõte Balti riikides umbes 3000 masinast koosnevat masinaparki. Ettevõttel on piirkonnas 12 müügi- ja teeninduspunkti. Eestis asub INTRACi peakontor Tallinnas, harukontorid katavad kogu Eestit ja paiknevad Pärnus, Tartus, Jõhvis ning Saaremaal. Kõik esindused on varustatud teenindushalli, varuosade lao ja teenindusbussidega. www.profieesti.ee

Hea masin ei ole alati kallis! Kombikülvik Rapid 400C

47 500.Etteantud varustuses ja kuni kaupa jätkub!

* Hinnale lisandub käibemaks, pakkumine kehtib kuni kaupa jätkub!

Eripakkumises on 4-meetrise töölaiusega Rapid 400C, mille varustusse kuulub kombikülv, eesriist CrossBoard Heavy, hooldusvabad laagrid kõikidel ketastel, eestikeelne juhtpult, hüdroajamiga väljakülviseadis, järeläke, markeerid, veosilmus, väljakülvi jälgimine anduritega, tasemeandurid, külvikiiruse jälgimine, hektariloendur ja LED-tuled.

Kiirusta, sest pakkumine kehtib vaid laos olevatele külvikutele!

Poole väljakülvi sulgemist saab aktiveerida masina küljelt. Võimalik on valida, milline väljakülvi pool suletakse, seetõttu pole vaja planeerida eraldi töökäike. Regulaarselt poole väljakülvi sulgemist kasutades on kokkuhoid seemne ja väetise kuludelt kuni 5%.

CrossBoard Heavy muudab külviku kiireks ja tundlikuks. Pöörderaadius põlluotstel on erakordselt väike ja masinat on põllu nurkades lihtne ümber pöörata. Karastatud terasest piid harivad agressiivselt põllupinda, kuid ei tõsta kive üles, seetõttu sobib süsteem hästi ka kivistele põldudele.

Väderstad OÜ, Välja 3, Soinaste, Ülenurme vald, Tartumaa. Tel: +372 5343 2772, +372 5855 7473. Vaata lisainfot www.vaderstad.com

Rapidil on hüdroajamiga, traktorist töö käigus reguleeritav väljakülv. Hüdrauliline reguleeritavus on oluline, et juht saaks ühendada Väderstadi e-teenused (ei kuulu pakkumises oleva külviku varustusse) traktori GPSsüsteemiga ning kasutada soovi korral meie täislahendust.

Ziņas AGRI Uudised TECHNICA Pronar suurim põllumajandustehnika ja -seadmete Maailma mess Agritechnica 2015 toimus 10.-14. Annaburger novembril Hannoveris. Messil osales üle 2500 eksponendi 52 riigist. Messiala suuruseks oli Annaburger ar 424 000 m². Messi raames toimus 180 erinevat jauno foorumit, seminari, koolitust. Unicrawler vēlas saudzēt Selleaastasel Agritechnica näitusel jagati välja 49 innovatsioonimedalit, nendest 44 hõbedat augsni. Lai to paja 5 kulda. Mitmed medalid anti varasemate tehnoloogiate edasiarenduste eest, kuid oli ka nāktu, automašīmitmeid täiesti uudseid lahendusi. Henrik Klammer nai vai piekabei jāpārbrauc Unicrawler kā tiltam. Ja transportējamā piekabe atrodas uz Unicrawler, tā ir jānobremzē (kā likums, atāķējot bremžu vadus). Kāpurķēžu kontakta laukuma garums ir gandrīz divi metri, bet platums – tieši metrs. Braukšanai pa ceļu Unicrawler tilts tiek ielocīts uz iekšu. Praksē vislielākais trūkums varētu būt zemais klīrenss.

Horsch Avatar SD Horsch omab pikaajalist kogemust sahkseemenditega otsekülvikute tootmises, kuid 2015. aasta Agritechnical tutvustas Horsch esmakordselt ketasseemendiga otsekülvikut Avatar SD. Avatari puhul on kasutusel ühe kettaga seePronar Agritechnica mendid ja surve see-izstādē prezentēja skābbarības piekabi T400R, kuras pieļaujamā mendile on 200 kg, mis pilnā masa ir 24 t, bet norādītā kravnesība 13,2 t. Kravas tilpums ir 41 m3, bet vidējas saspiešanas gadītagab külvi õnnestujumā piekabē ietilpst 72 m3 skābbarības. Pacēlāja platums ir 2 m, mise ka raskemates bet tā 120 dubultie zari sagrābj zāli un pievada 800 mm rototingimustes. ram, kas izvada barību Seemendi ehitus on caur 45 nažiem, kas aprīkoti ar mehānisku drošinātāju. Pronar norāda, ka teorētiski visīsākais grietugev, see elimineerib šanas garumsliikumise ir 34 mm. Šīs piekabes īpašā iezīme ir slīdošā seemendi grīda barības padevei, küljelt küljele ja hoiab kura sastāv no sešām ķēdēm un kuru darbina külvisügavust divi eļļas motori. Nepieciešamais jūgvārpstas ātrums ir ühtlast 1000 apgriezienu, bet nepieciešamā jauda ir 180 ZS. Pronar ka ebatasasel põllupinnorāda, ka nepieciešams 130 l/min eļļas padeves daudzums. nal. Seemendi tagaTandēma tipa šasijai ir hidrauliskie amortizatori, bet riepu izmērs osas on tihendusratas, ir 700/50-26.5. Standartā pieejams aprīkojums braukšanai pa mis sulgeb külvilõhe. ceļu ar ātrumu 40 km/h. Avatar on saadaval kolmes laiuses: 4-, 6- ja 12-meetristena, seemnekasti mahud on vastavalt 1500, 3500 ja 12 000 liitrit. Ehituslikud iseärasused ja väljakülviseadmed pärinevad tuntud Ar KL25.5T modeli on Kramer Horsch Pronto külvikutelt. Avatar külvikute reavahed 16,7 tagad mazs cm (6 m) ja 20 cm (4 m ja 12 m).piedāvājumā Horschi sõnul on ir Avatar m³ klases modernne otsekülvik ja loodetakse,0,6 et see täidab teleskopiskais tühimiku, mis iekrāvējs. maksimālais oli siiani katmata Pronto ja Sprinter külvikute Tā poolt. pacelšanas augstums ir 4,25 m, bet palešu dakšas celtspēja ir 1650 kg. Gabarīti ir kompakti – augstums ir 2,45 m, bet platums 1,6 metri. KL25.5T veidots uz pilnpiedziņas iekrāvēja KL19.5 bāzes.

Caterpillar Fendt 1050 Vario Fendt on juba pikemat aega katsetanud erinevate kontseptsioonide ja lahendustega, et luua ainulaadne ja uudne 500-hobujõu klassi traktor. Esimene avalik katsetus nägi ilmavalgust 2007. aasta Agritechnical, kus tutvustati prototüüpi Fendt Trisix Vario, kuid antud masin osutus liiga kalliks ja keeruliseks. 2015. aasta Agritechnica näitusel on Fendt tagasi oma kõige Caterpillar jaunās Djasērijas teleskopiskie iekrāvēji suurema traktoriga muutunud on praktiliselt kõik.tirdzniecībā Fendt 1050 nonāks jau šovasar.võimsaim Sākotnējitavatraktor, D sērija debitē ar 5,8 m/2,8arent un Vario on maailma masina mootor 9dab m/3,5 t modeļiem, lai ganja2016. gadaon otrajā pusgadā tiks tervelt 500 hobujõudu käiguosas kasutusel endiselt nomainīti vairāki no esošajiem sērijas modeļiem. Attēlā Fendt Vario astmevaba käigukastCmaksimaalse transpordikiiredzams 5,8 60 m TH306D rusega kuni km/h. modelis, kura IV pakāpes dzinēja piedziņu nodrošina Rexroth hidrostatiskā transmisija maksimāTavapärasest Fendtist eristab 1000 Vario seeriat ka–tema moolais ar 20 collu riepām, 40 km/h ar 24 collu tor. ātrums Nimelt 32 on km/h esmakordselt Fendti ajaloos kasutusel MAN-i riepām. jaunaon ir 6-silindrilise nedaudz lielākā kabīne, tajā töömahuga no vadītāja mootor;Tāpat tegemist ja 12,4-liitrise pa labi uzstādīts termināļa kurāFendt tiek attēlota tāda inforjõuallikaga. Suure traktoriekrāns, kohta pole 1050 14-tonnine mācija kā kravas masas dati (opcija), diagnostika, kratühimass mitte just väga suur, kuid dzinēja tänu erinevatele lisabalvas grafika Papildaprīkojumā pieejama atpakaļskata lastidele onrādītāji. masina maksimaalne täismass kuni 21 tonni, mis kamera. peaks olema piisav, et masina suur veojõud maapinnale rakendada. Fendt 1000 Vario seeria on saadaval alates 2015. aasta lõpust ning lähiajal on oodata esimesi eksemplare ka Eestisse.

Kramer

John Deere

Hawe

Koos Fendt 1000 Vario seeriaga tutvustati uut rehvirõhusüsHawe ieviesuši teemi VarioGrip Pro, mis auhinnati Agritechnica näitusel kuldpirmo maināmās medaliga. Rehvirõhu kontrollsüsteemid ei vaja iseenesest põlšasijas modeli ar lumeestele tutvustamist, kuid siiani on süsteemide kitsaskohaks kāpurķēdēm, olnud rehvidekuru aeglane täitumine, kui soovitakse rõhku maanplatums ir 740 mm. teesõiduks tõsta. Maināmajām šasiFendt “VarioGrip Pro” lahendab selle probleemi, kasutades eraldi jām pielāgotās kõrgrõhuga rehvi tavalise rehvi sees, misläbi on võimalik rehvikāpurķēdes tikatõsta ja alandada. Rehvi täitmine käib endiselt rõhku väga kiirelt izstrādātas kopā silla ar ühenduskohalt veljega. Antud süsteem suuratta keskosast, Claas Paderborn. dab tõsta rehvirõhu 0,8 baarilt kuni 1,8 baarini kõigest 30 sekunHawe uzrāda“VarioGrip” 40 kN lieluPro hidraulisko vilces spēku. Pa ceļu drīkst diga. Fendt lihtsustab oluliselt põllutööde tegebraukt 40 km/h ātrumu, taču no 25 km/h ātruma atslēdzas mist jaar põllutöödelt transpordile üleminekut, sest tegemist on papildu piedziņa. Kukurūzas ražas novākšanas laikā tiek izmanhetkel ühe kõige lihtsamini kasutatava rehvirõhusüsteemiga turul tota ULW A 2500 pārkraušanas piekabe ar hidraulisko piedziņu. ja see innovatsioon sai ka õiglaselt premeeritud.

Mammut Mammut apgalvo, ka viena no galvenajām priekšrocībām, izmantojot lopbarības piestūmēju ar šneku, ir tā, ka lopbarība saglaJohn Deere stend oli messi bājas irdena. Fortuna modeli üks suurimaid. iespējams aprīkot arī ar attēlā redzamo tvertni koncentrātam, ar ko apsmidzina spēkbarību. Attēlā redzamā versija maksā 5500 eiro. profi 02/2016 / talv 2016 profi

8 14

www.profieesti.ee www.profilatvija.lv

Agronic

Zetor Väderstad Tempo L

Šo Agronic vālotāju iespējams pievienot frontālajam iekrāvējam vai arī priekšējai uzkarei. Tas hidrauliski izplešas no 3,3 m platuma transporta režīmā līdz 5,3 m darba stāvoklī. Katrs no hidrauliski darbināmajiem rotoriem ir aprīkots ar 16 poliamīda savācējzariem (20 mm diametrā). Eļļas plūsmas ātrums ir no 20 līdz 35 l/min. Agronic vālotāja cena ir 7000 eiro par frontālajai uzkarei montējamu modeli.

Zetor pilnīgi noteikti Väderstadi tootepepiesaistīja uzmarekond Tempo täienību Agritechnica nes mudeliga Tempo izstādē. L, mis onJāatzīmē esimene šis konceptmodelis, suur kombineeritud ko radījusi itāliešu täppiskülvik Vädersdizaina studija tadilt. Tempo L seePininfarina. vai rias on kaksTas, mudelit, redzēsim šo (12 pievilTempo L 12 külcīgo dizainu reālamL virida) ja Tempo traktoram, nav zi16 (16 külvirida). nāms, jo oficiāla piekrišana vēl nav dota. Zetor vadība apgalvo, Väderstad kasutab ka tā vēlas radītsama līniju ar modeļiem no 50 līdz 200 ZS, taču neatTempo L puhul klāj, kad tas varētu kontseptsiooni nagunotikt. Stendā bija novietots 50 ZS modeļa prototips. Tempo F seeria puhul: väetisepunker koos väljakülviseadmetega eesosas Deutz-Fahr arī seko zaļajai ja täitekopsikutega modei un iet Steyr, New Holseemendisektsiooland un Valtra pēdās, izmantonid tagaosas. jot dzinēju Väderstad oma patenteeritud Kametānu Tempotradicionālo L puhul kasutab darbināšanai. Uzņēmums AgriPowerShoot-tehnoloogiat, mis on tõestanud ennast üle kogu technica ar ka suurtel kiirustel. Väderstadi maailmaizstādē ja tagabprezentēja täpse külvi gāzi darbināma 120LZS 5120C sõnul läheb Tempo tootmisesse 2017. aasta kevadel. modeļa prototipu. Tas izstrādāts sadarbībā ar Rostokas universitāti, un dīzeļdegvielas tvertni tajā nomainījuši gāzes baloni, kas atrodas zem kabīnes un piestiprināti pie kabīnes aizmugures statņiem. Ja neskaita aizdedzes sveču uzstādīšanu cilindra galvā un degvielas iesmidzināšanas laika iestatījumu izmaiņas, Deutz dzinējs saglabājis standarta veidolu. Ar vienu uzpildi tas darbosies aptuveni pusi no laika nekā ar dīzeļdegvielu darbināms līdzīga snieguma traktors. Viena liela priekšrocība ir tā, ka traktoram nav nepieciešamas nekādas gudrās izmešu attīrīšanas sistēmas.

Deutz-Fahr

Lemken Azurit Lemken sisenes täppiskülvikute turule täiesti uudse lahendusega, mida esitati Lemkeni esimesel täppiskülvikul Azurit. Lahenduse nimeks on DeltaRow, mille puhul ei külva külvik Fliegl Agritechnica prezentēja pārkraušanas piekabi seemned ühte ritta, izstādē vaid kahte kõrvuti ritta, mille vahele külULW 40.väetis. Tai ir 40 m3 tilpums, unmõõdab tā spējot stundas laikā pārvatakse Väljakülviseade täpselt seemneid ja kraut līdz pat 450 t. Trīsmulda ar bremzēm aprīkotās nāk no BPW, külvik külvab seemned nii, et üks seemeasis asetseb teisest un tām ir 650/65 kuid R 30.5 izmēra riepas. ULW 40(siksakiliselt). ir aprīkots ar võrdsel kaugusel, diagonaalis üle väetiserea ISOBus külviviis kombinējamu atpakaļgaitas pārraudzības iekārtu, tāSelline võimaldab külvataun rohkem seemneid väiksepat šai mašīnai ir FWS Fliegl sistēma. male pinnale. Võrreldes ühte izsekošanas ritta külvatud taimedega on DeltaRow puhul taimedel 70% rohkem kasvupinda ja eeldatavalt suureneb saagikus 5% võrra. Lemkeni sõnul läheb Azurit tootmisesse aastal 2018.

Fliegl

Dieci Dieci stendā bija izstādīts lokāmās šasijas iekrāvēja T90 prototips ar trīspakāpju teleskopisko strēli. Tas spēj pacelt līdz 4 t un sasniegt 7 m augstumu. Šis modelis pastāvēs līdzās standarta divpakāpju strēles mašīnai ar spēju sasniegt 6 m augstumu. 154 ZS FPT dzinējs darbina otrās paaudzes hidrostatisko transmisiju (40 km/h). Dana-Spicer kārba ar diviem hidrosūkņiem, ko uzņēmums kā Vario ir līdzīga iekārtai,niikoEestis izmanto Iseliikuvadapzīmē lägatankerid on kārbu, kogunud populaarsust kui Dieci stingrās šasijasAgritechnical modeļos. Tā ir acīm Garant redzamiesmakordselt daudz efekka kogu Euroopas. näitas tīvāka nende stāvos esimestkāpumos iseliikuvat lägalaoturit Taurus 2803. Tauruse un rada mazāk siltuma näol on tegemist maailma kõige võimsama masinaga oma klasnekā tradicionālā hidrossis, masinal on Deutzi mootor, mis arendab 652 hobujõudu ja tatiskā transmisija. Dieci ja 2 tagasikäiguga powershift-käigukäigukastiks on 12 edasinav paziņojis T90 modeļa kast. ražošanas uzsākšanas Tauruse rattavalem on teistsugune, kui teistel omanäolistel datumu, taču domājams, masinatel: nimelt on Taurusel 3 mehhaanilise veoga silda, milka tradicionālā800/70 divpalel kasutatakse R32 mõõduga rehve. Tankeri mahutavus kāpju versija on 28strēles 000 liitrit jatirgū kiire täitmise tagab suure tootlikkusega varētu Börgeriparādīties pump (kuni2016. 12 000 liitrit minutis). Garant Taurus 2803 gada vidū.hind on 600 000 eurot. eeldatav

Kotte Garant Taurus 2803

Lumineq Kirovets

Pilkington glass sadarbībā ar somu uzņēLumineq lauksaimNostalgilisest kollasestmumu Kirovetsist on radījis saanudnākotnes tänapäevane võiniecības mašīnas displeju. Digitālo displeju mas põllutraktor. Agritechnical esitles Kirovi traktoritehas oma pašlaik iespējams vienīgi simbouusimat traktorimudelit, mis on ehitatudizmantot spetsiaalselt Euroopa liem, kustīgāsMercedese bildes ir nākotnes perturule. Masina jõuallikaks onbet 12-liitrine diiselmootor, spektīva.ning Stiklā ir iestrādātsKirovi metālatehase oksīda mis arendab 428 hobujõudu käigukastiks slānis, kas kalpo, lai parādītu attēlu. Atšķioma 16-käiguline powershift -käigukast. rībā no displeja, pärinevad kura saskatīšanai Kogu hüdraulika ja elektrilahendused Boschilt.jāpaceļ Kirogalva,masina šo iespējams redzēt jebkura vetsi tehase sõnul on antud baashinnaks 190no 000 eurot leņķa, un tas tikmasina ļoti neapžilbina. reālaon iespēja, ka pēcarves12–18 ning arvestades 19-tonnistIrkaalu, see kindlasti mēnešiem mēs šo produktu redzēsim kā aizvietojumu, tatav konkurent teistele suurtele liigendraamiga traktoritepiemētootram, statņa displejam. jateleAnagu Case, New Holland ja John Deere. profi / talv 2016 profi 02/2016

15 11

www.profieesti.ee www.profilatvija.lv

rubriik test Traktori

DLG kontrollmõõtmised igapäevatööd tegevatel traktoritel:

Usalda, kuid ... profi Saksa väljaannet süüdistatakse alatasa: “Teie testides osalevad traktorid on tootjate poolt eriliselt ette valmistatud!” Et traktoriehitajate ja kasutajate vahelises vaidluses tõde välja selgitada, võtsid Saksa ajakirjanikud lahendada keerulise ülesande: kolm traktorit toodi otse põldudelt (ja muidugi tootjate teadmata) DLG testikeskusesse ning mõõdeti nende võimekust. Pole tarvis kirjeldada, missuguse põnevusega tulemusi oodati.

avaliselt saame profi traktoritestides osalevad masinad otse tootjatelt või importööridelt. Võib üsna kindel olla, et ükski neist pole huvitatud, et testi kõige kehvem eksemplar satuks. Mistõttu nähakse testitraktori ettevalmistamisega rohkem või vähem vaeva. Meil pole selle vastu otseselt midagi: kuivõrd traktoritestides ei mõõdeta koostekvaliteeti ega vastupidavust, vaid “ainult” võimsust ja töövõimet, on traktori korrektne häälestus lausa eeltingimuseks. Võimalike manipulatsioonide ärahoidmiseks on profi koos DLG-ga viimastel aastatel rakendanud mitmesuguseid kontrollimehhanisme, näiteks heitgaaside mõõtmist. Sellest hoolimata on viimasel ajal käivitunud arutelusid, kus väidetakse, et just väga oluliste Powermixmõõtmiste juures polevat kõik korrektne. Kuivõrd teie investeeringute aluseks saavad olla vaid objektiivsed testitulemused, ei olnud profi jaoks midagi tähtsamat selles osas tõe väljaselgitamisest.

Öeldud, tehtud: Powermix-metoodika kontrollimiseks otsisime välja kolm hiljuti testitud traktorit (Eesti väljaandes on neist kajastamist leidnud siiski ainult John Deere, 2015. aasta sügisnumbris): Claas Axion 850 Fendt 828 Vario John Deere 7290R Leidsime kolm põllumajandusettevõtet, kes olid nõus oma traktori meile nädalaks kasutada andma. Selle aja jooksul toimetasime masinad DLG testikeskusesse, kus kõigepealt mõõdeti jõuvõtuvõllilt saadav võimsus, seejärel siirduti Powermix-mõõtmiste juurde. Kõik tulemused (koos varasemates testides mõõdetu võrdlusega) on esitatud järgnevates tabelites ja graafikutel. Kõige tähtsam kõigepealt: ei võimsuse ega kütusekulu mõõtmistes ei leidnud me ühelgi testitud traktoril nii suuri kõrvalekaldumisi, mis häireks põhjust annaksid. Suurimadki erinevused jäid alla 5% piiri, mida võimsuse mõõtmisel üldiselt lubatavaks peetakse ning millest ka profi oma testides juhindub. Sellel, et kõrvalekaldumised on traktorite

kaupa erineva suurusega, on mitu põhjust. Kõigepealt ei olnud masinate varustused alati täpselt sarnased (näiteks oli Claasil võimsam õlipump, Fendtil puudus jõuvõtuvõlli pöörlemissagedus 1000E ning John Deere-il olid suuremad rehvid). Pealegi näevad erinevad ettevõtted erineval hulgal vaeva traktorite ettevalmistamisega. Mõned on valiku ja ettevalmistamise jaoks välja töötanud omaette eeskirjad, samas on profi katsetamiseks saanud ka otse montaažiliinilt tulnud traktori (ja siis selle “sisse sõitnud” vähemalt 50 töötunnini). Meie teadmine on kindel: kuigi sageli arvatakse vastupidist (ja mõnikord kõlab väide ka konkurentide suust): profi testidesse saadetavad traktorid ei ole “tuunitud”. DLG tehtud väga põhjalikud mõõtmised näitasid, et kõigi kolm testitud “argipäevatraktori” tulemused erinesid (väidetavalt eriettevalmistuse saanud) traktorite omadest vähem kui viis protsenti. Millest saab järeldada, et profi traktoritestid annavad teile järgmise ostuotsuse langetamiseks sõltumatut ja elulähedast infot.

DLG-testikeskus tegi tarbijatelt laenatud traktoritele täieliku Powermix-mõõtmise.

profi / talv 2016

www.profieesti.ee

SEB Liisingu kuumakse alates 574 € PZU Kindlustuse aastamakse alates 215 €

Omavastutus 640 €, klaasid ilma omavastutuseta Axion harib

Claas Axion 850

Valtra T Kasutatud 573.12 214.92

põldu 270-hektarilises ettevõttes Põhjamere ääres. alates 50 Ta 000oli töötanud üle 500 tunni.

Võimsus jõuvõtuvõllil ja kütusekulu stendil Võimsus (kW)

Pöördemoment (Nm) kW

180 150

SEB Liisingu kuumakse alates 1532 € PZU Kindlustuse aastamakse alates 563 €

Omavastutus 640 €, klaasid ilma omavastutuseta

Tehase traktor

120 90

Praktilisest elust päri-

Claas Axion Axion 850 850 neva Claas alates 133 600 mõõdetud jõuvõtuvõllilt 250 1531.37 562.80 võimsus jääb üsna suu-

300 g/kWh

30 0 1000

1500

Model

Mootori pöörded (min-1)

profi test 05/2015

Võimsus nimipööretel ... vastav kütusekulu Suurim võimsus ... vastav kütusekulu Max. pöördemoment/pööretel

200 2500

2000

Kasutaja traktor

Erinevus %

167,5kW

160,9kW

-4,0%

226g/kWh

230g/kWh

+1,8%

180,8kW

174,6kW

-3,5%

216g/kWh

218g/kWh

+0,9%

1070Nm/1400min-1

1056Nm/1400 min-1

-1,3%

res pööretevahemikus tehase antud eksemplarile kuni 4% alla, kuid kütusekulu on vaid veidi kõrgem — 1,8%.

Powermix-mõõtmised testirajal koormushaagisega Diislikütuse kulu

-20%

-10%

+10%

+20%

Veotööd: 1 Rasked (100 % koormust) 2 Keskmised (60 % koormust)

Ader Kultivaator Ader Kultivaator

Jõuvõtuvõllitööd: 3 Rasked (100 % koormust) 4 Keskmised (70 % koormust) 5 Kerged (40 % koormust)

Randaal Niiduk Randaal Niiduk Randaal Niiduk

Mida ütleb Claas...

Segatööd: 6 Sõnnikulaotur 7 Press Tehase traktor 248 g/kWh Kliendi traktor 254 g/kWh

Veotööde Powermix-mõõtetsüklis on argipäevatraktor kohati isegi tehase masinast säästlikum, teistes tsüklites on nad praktiliselt võrdsed. Jõuvõtuvõllitöödel erinevus kasvab, kuid muutub nimetamisväärseks ainult kerge niitmistöö korral. Kokkuvõtlikult ületab juhuslikult valitud traktori Powermix-kulu väärtus 254 g/kWh tehase antud masina tulemust — 248 g/kWh — vaid 2,4%.

Kollane vertikaaljoon näitab kõigi senitestitud traktorite keskmist, värvilised horisontaalribad aga testikandidaatide tulemuste erinevust keskmisest.

Tarbijalt saadud masina profi testis saavutatud väärtused klapivad hästi meie värskelt tarnitud Axionide juures saadud kogemustega. Teatud tolerantsid tulemustes on meie arvates sõltuvad testitud traktorite töötundidest. Igal juhul aga tuleb, nagu ülal öeldud, arvesse võtta ka katsetatava traktori spetsifikatsiooni ja varustust!

Tutvuge teenuse tingimustega lehel www.seb.ee ja vajaduse korral pidage nõu asjatundjaga. talv 2016 SEB profi Liisingu /tingimused: kapitalirent, 10% sissemaks, intress 1,9%+6EU (6 kuu EURIBOR -0,107%, 08.02.2016 seisuga), periood 84 kuud, jääk 0, lepingutasu 150.www.profieesti.ee Intressi arvutamisel võrdsustatakse EURIBORi negatiivne väärtus nulliga

SEB Liisingu kuumakse alates 574 € PZU Kindlustuse aastamakse alates 215 €

rubriik test Traktori

828 Vario pärineb Baierimaa alltöövõtufirmast, kus te peamiselt käitab Ahwi võsamultšerit. Testi alguseks oli tema loenduril üle 700 töötunni.

Omavastutus 640 €, klaasid ilma omavastutuseta

Fendt 828 Vario

Valtra T Kasutatud 573.12 214.92

alates 50 000

Võimsus jõuvõtuvõllil ja kütusekulu stendil SEB Liisingu kuumakse alates 1532 € Pöördemoment (Nm) PZU Kindlustuse aastamakse kW alates 563 €

Võimsus (kW)

180

Omavastutus 640 €, klaasid ilma omavastutuseta

150 120

Tehase traktor

Kliendi traktor

30 0 1000

1500

300 alates mad andsid 155eksemplarid 000 250 200 2500

2000 Mootori pöörded (min-1)

Model

profi test 04/2015

Võimsus nimipööretel ... vastav kütusekulu Tippvõimsus ... vastav kütusekulu Max. pöördemoment/pööretel

Omavastutus 640 €, klaasid ilma omavastutuseta

Fendt828 828Vario Vario mõleFendt

Claas Axion 850 alates 133 600 1531.37 562.80 g/kWh

SEB Liisingu kuumakse alates 1777 € PZU Kindlustuse aastamakse alates 653 €

Kliendi traktor

Erinevus %

193,6kW

192,5kW

-0,6%

237g/kWh

241g/kWh

+1,7%

195,5kW

195,9kW

223g/kWh

228g/kWh

+2,2%

1190Nm/1300min-1

1160Nm/1300min-1

-2,5%

jõuvõtuvõllil peaaegu täpselt võrdse võim1776.67 652.92 suse. Ning ka diislikütuse kulu oli argipäevatraktoril vaid ülimalt 2,2% kõrgem kui tehase eksemplaril.

Powermix-mõõtmised testirajal koormushaagisega Diislikütuse kulu

-20%

-10%

0 +10% +20%

Veotööd: 1 Rasked (100 % koormust) 2 Keskmised (60 % koormust)

Ader Kultivaator Ader Kultivaator

Kõigis Powermix-mõõtetsüklites töötas tehase traktor säästlikumalt kui tarbijalt saadud eksemplar, ka siin ilmnes suurim erinevus kergel niitmistööl. Kokkuvõttes on argipäevatraktori Powermix-kütusekulu 260 g/kWh täpselt 4,8% suurem kui varemtestitud tehaseeksemplari 248 g/kWh.

Jõuvõtuvõllitööd: 3 Rasked (100 % koormust) 4 Keskmised (70 % koormust) 5 Kerged (40 % koormust)

Randaal Niiduk Randaal Niiduk Randaal Niiduk

Mida ütleb Fendt...

Segatööd: 6 Sõnnikulaotur 7 Press Tehase traktor 248 g/kWh Kliendi traktor 260 g/kWh

Kollane vertikaaljoon näitab kõigi senitestitud traktorite keskmist, värvilised horisontaalribad aga testikandidaatide tulemuste erinevust keskmisest.

Tarbijalt saadud masinal on testiks tarnitud tehaseeksemplariga võrreldes lisaks eesmine jõuvõtuvõll, kuid tagumisel jõuvõtuvõllil ei ole pöörlemissagedust 1000E, mis jõuvõtuvõllitöödel aitaks kütusekulu kahandada. Varustuse erinevusi arvestades on meie hinnangul mõlema Fendt 828 Vario Powermixkütusekulud ligikaudu võrdväärsed.

Tutvuge teenuse tingimustega lehel www.seb.ee ja vajaduse korral pidage nõu asjatundjaga. profi / talv kapitalirent, 2016 SEB Liisingu tingimused: 10% sissemaks, intress 1,9%+6EU (6 kuu EURIBOR -0,107%, 08.02.2016 seisuga), periood 84 kuud, jääk 0, lepingutasu 150. Intressi arvutamisel võrdsustatakse EURIBORi negatiivne väärtus nulliga

www.profieesti.ee

SEB Liisingu kuumakse alates 574 € PZU Kindlustuse aastamakse alates 215 €

7290R töötab AlamSaksimaal, vedades 28 m³ mahuga paaki ja 6-meetrist randaali. Mõõtmiste alguseks oli ta töötanud peaaegu 400 tundi.

Omavastutus 640 €, klaasid ilma omavastutuseta

John Deere 7290R Valtra T Kasutatud 573.12 214.92

alates 50 000

Võimsus jõuvõtuvõllil ja kütusekulu stendil SEB Liisingu kuumakse

SEB Liisingu kuumakse alates 1777 € PZU Kindlustuse Pöördemoment aastamakse (Nm) alates 653 €

alates 1532 € SEB Liisingu kuumakse Võimsus (kW) PZU 2630 € Kindlustuse aastamakse alates 563 € alates PZU Kindlustuse aastamakse Omavastutus 640 €, klaasid ilma omavastutuseta 180 alates 1044 €

Omavastutus 640 €, klaasidkW ilma omavastutuseta

SEB Liisingu kuumakse alates 2630 € PZU Kindlustuse aastamakse alates 1044 €

Omavastutus 640 €, klaasid ilma omavastutuseta

150

Omavastutus 640 €, klaasid ilma omavastutuseta

Tehase traktor

120

0 1000

John Deere 7290R

Kliendi traktor Fendt 828 Vario

Claas Axion 850 alates 133 600 John60Deere 1531.377290R 562.80alates 229 445 30 2629.99 1,044.84 90

alates 155 000

300

g/kWh 1776.67 652.92

1500

250 200 2500

2000 Mootori pöörded (min-1)

profi test 02/2015 Võimsus nimipööretel ... vastav kütusekulu Tippvõimsus ... vastav kütusekulu Max. pöördemoment/pööretel

Kliendi traktor

Erinevus %

199,3kW

202,4kW

+1,6%

249g/kWh

246g/kWh

-1,2%

216,1kW

216,6kW

+0,2%

238g/kWh

236g/kWh

1197Nm/1600min

-1

John Deere 7290R puhul arendas argipäe229 445 tehasest tulvatraktor 2629.99 1,044.84 võrnud testimasinaga reldes isegi pisut enam võimsust ja kulutas veidi vähem kütust (kõik väärtused on mõõdetud võimsustõstu- e. boostfunktsiooniga).

-0,8%

1206Nm/1600min

+0,8%

-1

Powermix-mõõtmised testirajal koormushaagisega Diislikütuse kulu

-20%

-10%

0 +10% +20%

Veotööd: 1 Rasked (100 % koormust) 2 Keskmised (60 % koormust)

Ader Kultivaator Ader Kultivaator

Jõuvõtuvõllitööd: 3 Rasked (100 % koormust) 4 Keskmised (70 % koormust) 5 Kerged (40 % koormust)

Randaal Niiduk Randaal Niiduk Randaal Niiduk

Mida ütleb John Deere...

Segatööd: 6 Sõnnikulaotur 7 Press Tehase traktor 265 g/kWh Kliendi traktor 267 g/kWh

Powermix-mõõtmistel ei ole vahet kerge kindlaks määrata: 265 ja 267 g/kWh tähendavad vähem kui üheprotsendilist erinevust tehase- ja tarbijatraktori vahel. Sellest hoolimata, et traktorite rehvid olid erineva suurusega. Hakates kütusekulu võrdlema teiste tootjate masinatega, pidage meeles, et John Deere täidab ainsana kolmest heitgaasinormi IIIB (mitte IV) ning ei kasuta AdBlue-lisandit, mida Claas nõuab 22 g/kWh ja Fendt 14 g/kWh.

Kollane vertikaaljoon näitab kõigi senitestitud traktorite keskmist, värvilised horisontaalribad aga testikandidaatide tulemuste erinevust keskmisest.

Tulemused ei ole meie jaoks üllatavad, sest me peame väga tähtsaks, et tarbijatele saadetud masinad saavutaksid testitraktoritega võrdseid tulemusi. Pigem arvame meie, et lubatud viieprotsendiline erinevus on tarbija seisukohalt raskesti vastuvõetav, sest tähendab see ju kütusekulu erinevust üle 10 g/kWh (!). Kui arvestada ka AdBlue kuluga, on meie seeria 7R rekordilised tulemused veel enam muljetavaldavad.

alates

Pikk test

Claas Arion 650:

Heleroheline ja tubli See oli juba 2012. aastal, kui Claas teatas, et uuendab Arioni 500. ja 600. seeria mudeleid, andes neile uue, endisest rohkem suuremate Axionidega sarnaneva kabiini. Samal ajal täiustati nelja- ja kuuesilindrilisi DPS-mootoreid, nii et need hakkasid täitma heitgaasinormi IIIB. Saamaks teada, kas Claas on Renault’ pärandist lõplikult lahti saanud, uuris profi, mida kasutajad arvavad Arioni seeria lipulaevast, 129 kW/175 hj arendavast Arion 650-st.

avaliselt otsib profi oma pika testi jaoks kasutaja, kes on võimalikult lühikese aja jooksul suutnud traktoriga töötada võimalikult palju tunde võimalikult erinevatel töödel. Sel korral aga otsustasime vaatluse alla võtta kaks ettevõtet, kes kasutavad sama traktorimudelit — et saada selle mitmekülgsemat pilti sellest, kuidas traktor end ülal peab. Käesoleva testi peategelaseks on 129 kW/175 hj mootoriga Claas Arion 650. Kaas-

ajastatud keskkaallase esimesed eksemplarid jõudsid müügile 2013. aastal, ja tänaseks õnnestub leida mitu masinat auväärse töötundide hulga ning tehtud tööde ulatusliku loeteluga. Kõigepealt võtsime vaatluse alla 50 km/h kiirusepiirangu ning Hexashift-käigukastiga 650, millel elektriliselt juhitavad hüdroväljavõtted, juhtseadmete käetugi ning värviekraaniga arvuti. Ta kuulub Claasi traktorite viiesesse rühma, mis peaasjalikult

Pikk test

2 7 2 0h

profi / talv 2016

tegeleb mitmesuguse alltöövõtuga. Kolm 800. seeria traktorit teevad raskemat tööd, 650 ning kümne aasta vanune 697 aga täidavad kergemaid ülesandeid. Kevadet alustab uus traktor 4 meetri laiuse randaali ja sellele järgneva kuuerealise maisikülviku Accord vedamisega. Suurema osa suvest on 650 tegevuses muudetava kambriga rullipressi Kuhn VBP 2160 käitamisega, mis aastas toodab 6000 kuni 8000 silo- ja umbes 3000 põhupalli. Sügise tulles naaseb Arion külvitööde juurde, kas 4-meetrise Kuhn Accordi või samuti 4 m laiuse Kvernelant www.profieesti.ee

Uusim Arion tundub olevat palju rohkem Claas kui tema eelkäijad. Uurime kasutajatelt, kuidas temaga läbi saadakse.

SEB Liisingu kuumakse alates 990 € PZU Kindlustuse aastamakse alates 364 € Omavastutus 640 €, klaasid ilma omavastutuseta

Claas Arion 650 86300 989.20 363.60

alates

SE al PZ al

Chall alates 343.8

SEB Liisingu kuumakse alates 574 € PZU Kindlustuse aastamakse alates 215 €

Omavastutus 640 €, klaasid ilma omavastutuseta

Valtra T Kasutatud 573.12 214.92

alates 50 000

SEB Liisingu kuumakse alates 1532 € PZU Kindlustuse aastamakse alates 563 €

Omavastutus 640 €, klaasid ilma omavastutuseta

TS-ga. Vajadusel saab ta hakkama ka kündmisega — viiesahalise pöördadraga. Neid mitmekesiseid töid tehes on traktor alates farmi saabumisest 2013. aasta sügisel “kellale” kogunud üle 2700 töötunni. Arion näitas end kohe heast küljest. Atra vedades ei jäänud ta suuremate, 800. seeria masinatele jõudluses kuigi palju alla, isegi kui tegu oli 500 mm laiuste ja 200-225 mm sügavuste vagudega. Jõust puudus ei tulnud, Deere-i mootor nägi tõsisemat vaeva vaid eriti

tihkes savis. Hea haardevõime tagasid 650 mm laiused rehvid ja lisaraskus traktori ninas. Ning Arioni suurematest traktoritest veidi aeglasem tempo tasus end ära paremini viimistletud künniga. Sügisel käis traktor mõnedel demonstratsioonidel, kuid pöördus peagi põhitöökohta tagasi. Esipaak eesmise rippsüsteemi küljes, rakendati ta taas tööle 4-meetrise randaali ja külviku kombinatsiooniga, sest selle jaoks tundus ta pakkuvat parimat kaalu ja võimsuse kooslust. Selle töö juures on hindamatuks abiks

automatiseeritud põlluotsapöördesüsClaas Axion 850 teem, mida saab programmeerida Cebisalates 133 600 terminali kaudu. Automaatika hoolitseb 1531.37 562.80 siis nii paagi kui külviku tõstmise ja langetamise eest ning vahetab ääremarkerite asukohta. Programmeerimist hindavad kasutajad kerge algseadistamise ja salvestatud käsujada lihtsa muutmise võimaluste tõttu, eriti mugav on täpsustada funktsioonide käivitumise vahele jäävaid vahemaid. Mitte et arvutivärk oleks üksnes lillepidu. Kuigi Cebis ei kvalifitseeru ISO-siini

Tutvuge teenuse tingimustega lehel www.seb.ee ja vajaduse korral pidage nõu asjatundjaga. SEB Liisingu tingimused: kapitalirent, 10% sissemaks, intress 1,9%+6EU (6 kuu EURIBOR -0,107%, 08.02.2016 seisuga), periood 84 kuud, jääk 0, lepingutasuwww.profieesti.ee 150. Intressi arvutamisel võrdsustatakse EURIBORi negatiivne väärtus nulliga

S a P a

Fen ala

177

Pikk test

Agregaadid Claas Arion 650 ■ Ader – viiesahaline ■ Külvik – Kuhn 4,0 m ■ Külvik – kuuerealine täppis-Accord ■ Rullipress – Kuhn VBP 2160

Remondipäevik Claas Arion 650 1239

töötundi

roolisüsteemi torustiku lekke kõrvaldamine (garantii)

1388

töötundi

jõuvõtuvõlli momendianduri rekalibreerimine (garantii)

1500

töötundi

kliimaseadme parendused (garantii)

1850

Arioni kabiin meeldib avaruse ja hea ülesehituse tõttu, kuid pirakas klaasipind tähendab, et kliimaseade jääb palaval suvepäeval jaheduse tootmisega pisut jänni.

töötundi

Plusspunkti annavad kindlasti head kabiinivälised panipaigad. Korralikku mõõtu karp on traktori paremal küljel aku all …

esisilla parendus (garantii)

2013

töötundi

käändtelje kuulliigendi vahetus (garantii)

2656

elava liiklusega ristmike ületamisel. Päeval ei paranda nähtavust ka ülisuured ksenoonlaternad, kuid pärast päikese loojumist oskate nendest voogavat valgust vääriliselt hinnata. Pealegi tuleb märkida, et Claas on kobakate ksenoonlaternate probleemi tänaseks lahendanud väiksemate LED-esilaternate kasutuselevõtuga. Nähtavus võib ju hea olla, kuid see tähendab ka, et suvepäikesel on läbi klaasiruutmeetrite väga lihtne kabiini kuumaks kütta. Ning tuleb tunnistada, et kliimaseade ei suuda jahutamisega päriselt toime tulla — selle üle kaebavad kõik Arioni kasutajad. Seetõttu on Claas juba kliimaseadet uuendanud, sealhulgas lisanud tuulutusavad ka piilaritesse. Koos vedrustatud esisillaga annab kabiinivedrustus nii mugava sõidu, millest paremat tavalise ülesehitusega traktorilt ei oskakski oodata. Jõuülekandest rääkides on Hexashift-

töötundi

roolisüsteemi torustiku vahetus, õhuvõtu parendus, JVV momendianduri kinnitamine (garantii)

2305

töötundi

…ja väljatõmmatav plastist tööriistasahtel vasaku trepi taga.

lärmava ventilaatoririhma vahetus. Osad 43,02 €, töö 125,54 €

2700

töötundi

mootori temperatuurianduri probleem, praegu täpsustamisel

Hoolduskulud Claas Arion 650 0100

töötundi

(Teostatud edasimüüja poolt demotraktoril). Osad 516,54 €, töö tasuta

0500

töötundi

Osad 626,49 €, töö 400,16 €

1000

töötundi

Osad 982,90 €, töö 481,23 €

1500

töötundi

Osad 678,36 €, töö 439,39 €

2000

töötundi

Osad 897,74 €, töö 502,16 €

profi / talv 2016

terminaliks, on traktoril vajalik kaabeldus olemas. See peaks ju olema ideaalne Kuhni rullipressi juhtseadme kasutamiseks ilma kabiinis täiendavat segadust tekitamata? Kahjuks ei. Claasi sõnul nõuaks see täiesti uut juhtseadet, mistõttu juht peab leppima istme ümber vingerdavate ja üle parempoolse konsooli rippuvate kaablitega. Kabiin tundub olevat hästikavandatud ja mugav koht aastas mõne tuhande tunni veetmiseks, ja käetoe juhtimiseadmed väärivad tõsist kiitust. Kahjuks ei saa rooliratta asendit piisavalt muuta, nii et tahapoole nihutatud istmelt on rooli pööramine veidi pingutav. Pisiasi, mis muutub ootamatult suureks, kui olete traktorit terve päeva juhtinud. Nähtavus on hea igas suunas, välja arvatud ette ja paremale, kus vaatevälja varjab väljalasketorustik. Eriti häirib see

Võib tunduda väiklase virisemisena, et rooliratta kallet annab liiga vähe reguleerida. Sellest aga sai meie katsetajate selgadele paras nuhtlus.

www.profieesti.ee

käigukast tuttav neile juhtidele, kellel on varem tegemist olnud kuuekäigulise koormuse all lülitatava kastiga firma suurematelt, Le Mansis ehitatud traktoritelt. Mõned kasutajad lasevad traktoril endal käikudega tegeleda, teised jällegi eelistavad käsitsi käiguvahetust. viimaseks polegi ju peale valitsa õrna liigutuse muud vaja. Automaat- ja käsitsirežiimi kütusekulud märgatavalt ei erine, ja üldiselt saab 650 hakkama samade liitritega kui vana 164-hj Ares 816. Künnil kulutas Arion 18-20 l/h, rullipressiga töötamisel oli tunni kütusekulu lähemal 15 liitrile.

Järgmine häda tekkis 300 tundi hiljem, kui esisilla vedrustuse üks valtud osa purunes, lastes kuullliigendi vabadusse. Traktorist suutis vigase masinaga kojugi roomata, kuid valudetail ja kuuliigend läksid tervikuna vahetusse. Edasimüüja reageeris kiiresti, nii et 48 tunni pärast oli Arion jälle jalul.

Üldiselt tundub küll kõigile, et Arion 650 on eelkäijast astunud tubli sammu paremuse poole, ning lühikese ajaga kogutud 2500 töötunni kestel näidanud end piisavalt töökindlana. Ega tal muud üle jäägi, arvestades, et selles farmis oodatakse traktoritelt 15 000 korralikult töötatud tundi.

Tehnilised andmed Claas Arion 650 Mootor Võimsus 129kW/175hj (97/68 EC) @ 2200 p/min; vedelikjahutusega 6-sil. DPS PowerTech PVX, heitgaasinorm IIIB DPF kasutamisega; töömaht 6,8-l, kütusepaak 330 l

Ja kuidas on töökindlusega? Üldiselt on Arion 650 end soliidselt üleval pidanud, kuid — nagu uuepoolsete mudelitega ikka — mõned hädad on ette tulnud. Esimene probleem hakkas end ilmutama 1200 töötunni kandis, ja nimelt õliloigu tekkimisega roolisamba otsa alla. Edasimüüja diagnoosis roolivõimendi torus-

Jõuülekanne 24 edasi/24 tagasi; 4 vahemikku, 6 koormuse all lülitatavat käiku, lisavarustuses roomamiskäigud 12 edasi/12 tagasi, alates 110 m/h või 390 m/h, koormuse all lülitatav reevers, automaatkäiguvahetusrežiim, 40 või 50 km/h Pidurid Märjad ketaspidurid tagasillal, nelikveo lülitus esisillal, mehaaniline käsipidur, 50 km/h versioonil õhkpidurid põhivarustuses Elektrisüsteem Tugevamate veoaasade jaoks peaks haakekonksu ümber olema rohkem ruumi.

12 V, aku 157 Ah, generaator 200 A, starter 3,0 kW/4,0 hj Rippsüsteem Cat III; elektrooniliselt juhitav, eesmine rippsüsteem ja ja jõuvõtuvõll lisavarustuses Hüdrosüsteem

Demotraktorina oma tööd alustanud 650 oli varustatud hüdraulilise ülemise tõmmitsaga, mis üldiselt varuatuse nimekirjadesse ei kuulu. Olle küll pisut luksuslik, aitas ta agregaatide haakimisel tublisti kaasa.

tiku lekke ja parandas selle kiiresti. Mõnda aega parandus ka pidas, kuid veel 1400 töötundi hiljem ilmus viga taas. Seekord ette võetud põhjalikum remont sai murest ka jagu. Umbes 1500 töötunni järel hakkasid ilmuma mitmesugused veakoodid, mis olid seotud jõuvõtuvõlli koormuseanduriga. Mõnesuguse (arusaadava) kõhkluse järel otsustasid edasimüüja mehaanikud traktori lahti võtta. Mille järel vea põhjus ka kohe selgus — andurit hoidev väike metallplaat oli lahti tulnud ja see tuli vaid kinni keerata. Lihtne probleem, kerge kõrvaldada — kuid missugune tohutu töö selleni jõudmiseks! profi / talv 2016

Aksiaalkolbpump 110 l/min, 200 bar, 4 kahepoolse toimega, aja ja hulga järgi juhitavat hüdroväljavõtet (ülimalt 6); õlivaru 40 l Jõuvõtuvõll

Kabiini plastmaterjalide viimistlus ja paneelide kokkusobivus ei ole päris nii kõrgest klassist kui mõnedel Arioni konkurentidel; helehallid pinnad hakkavad peagi määrdunutena välja nägema hoolimata selelst, kui sageli neid puhastada.

Testi lõpus hakaks muret valmistama mootori temperatuuri arusaamatu kõikumine. Kui kuuesilindriline John Deerei mootoro on vähegi tööd teinud, näikse ta ülearu kuumaks minevat. Kui kasta tal tühikäigul pisut jahtuda, hakkab juhtarvuti peagi kaebama, et mootor on nüüd liiga külm... Uuringud jätkuvad...

Pöörlemissagedused 540/540E/1000/1000E; vahetatav otsik 1⅜”, 6 või 21 nuuti, elektrohüdrauliline lülitus Sillad ja rattad Äärikutega sillad, mitmekettalised diferentsiaalilukud, esisilla elektrohüdrauliline lülitus, esisilla vedrustus, testitraktori rehvid ees 540/65 R28, taga 650/65 R38 Hooldus Mootoriõli 18,5 l (vahetusvälp 500 h); jõuülekande/hüdrosüsteemi õli 63 l (1000 h), jahutusvedelikku 21,5 l Hind Baashind 86 300 € (käibemaksuta).

www.profieesti.ee

Pikk test

Claas Arion 650 — kasutaja nr. 2 Alltöövõtja kogub kiiresti töötunde Et saada täielikumat pilti, kuidas uusima põlvkonna Arionid käituvad, külastasime üht parasjagu nelja 650 kasutavat alltöövõtjat. Need liisitud traktorid töötavad terve hulga John Deere-i mudelite 6150R ja 6190R kõrval, lisaks on ettevõtes veel mõned teiste markide esindajad. Alles kümme kuud vanad, on Arionid kogunud 1050 kuni 1400 töötundi nii kõiksugustel silo tegemisega seotud töödel kui ka väetamisel ja maaharimisel. Kõigi lubatud tippkiirus on 50 km/h, nad on varustatud Cebis-terminalidega ning eesmiste rippsüsteemide ja eesmiste jõuvõtuvõllidega. Kuigi ettevõte kasutab mitmesuguseid Claasi toodetud masinaid, on seal viimase ajani hoidutud traktorite soetamisest. Nüüd aga otsustati, et uus Arion on just see, mida vaja — või igatahes päris lähedal. Juhid ütlevad, et kabiini mugavus, käepärasus ja mürasummutus on suurepärased, ning kiidavad head roolilukku, mis aitab kuueteistkümnetonnise haagisega kitsastes oludes täpselt manööverdada. Vähem meeldib jõuülekanne, eriti käiguvahemike vahetamisel tekkiv viivitus. Olles John Deere-i 6150-ga üsna ühte mõõtu, on Arionid jõulisemad, ning neljarootorilise vaalutiga töötanud eksemplari Cebis-terminalile vaadates näeme, et 1000 töötunni keskmine kütusekulu on 11,9 l/h. Kui 330-liitrine kütusepaak on haagiste veol piisav, ei jätku sellest vähegi tõsisema jõuvõtuvõllitöö korral terveks päevaks. Veel leiab traktorite omanik, et Claas võiks Arion 650-st edasi arendada 220- kuni 240-hobujõulise versiooni. Siis saaks ta kerge ja nobeda traktori, mis täidaks tellijate paljud nõudmised. Kuid praeguse 650 neljakiiruseline jõuvõtuvõll (540/540E/1000/1000E) on tema sõnul suurepärane. Veel üks Claasi plusse on tema käsitsemise kergus. Peamine juhtkang tahab küll pisut harjutamist — kui seda

profi / talv 2016

Sõltumatu vedrustusega Carraroesisild ja vedrustatud kabiin kokku teevad sellest traktorist küllap ühe kõige mugavama praegu saadaolevate hulgas.

Remondipäevik Claas Arion 650 0,3 0 0

töötundi

juhtmestik

1,5 0 0

töötundi

siduriketaste pakk erinevatel aegadel tiislid

Agregaadid Claas Arion 650 ■ Haagised (16t) ■ Vaaluti – Krone Swadro 1400 ■ Kaaruti – Claas Volto 1320 ■ Niiduk – Claasi kombinatsioon 3,5m taga/3,0m ees ■ Lägapump ■ Kultivaator – 3,0m või 4,0m liigselt ettepoole suruda, vahetatakse soovitud käigu asemel hoopis käiguvahemikku. Cebis-terminal on samuti kergesti omandatav — või vähemasti nii lihtne nagu see moodsal traktoril üldse olla saab. Isegi kui see oleks ISO-siiniga ühilduv — leiab traktorite omanik —, kasutaks ta ikkagi eraldi juhtseadet vältimaks info liigset kuhjumist ühele ekraanile. Kabiini plastpaneelide viimistlus- ja

koostekvaliteet on ala, kus Deere-id on Arionidest selgelt üle, samuti võiks kabiini värvivalik parem olla: juba mõne töötunni järel näib helehall plast määrdununa. Panipaiku on kabiinis ohtralt, sealhulgas (väga tervitatava) kaassõitja-istme all. Laepaneelis asuv külmik võiks suurem olla — kui selline asi üldse teha, peaks sinna kaheliitrine joogipudel mahtuma, leiavad kasutajad. Veidi leevendab olukorda kaassõitja istme all asuv teine jahutusega kast. Traktoriomanik on teiste kasutajatega ühel nõul ka selles, et rooliratta kaldenurka peaks saama ulatuslikumalt seada. Väljavaade tahapoole ei ole küll halb, kuid torude-voolikute läbimõelduma paigutusega peaks seda veel parandada saama. Kabiinide ettepoole viimine on küll traktorite sõidumugavust kasvatanud, kuid tahapoole nähtavuse arvel, leiab omanik. Hädas on ta Arioni haakeseadmega. Raami ja konksu vahel pole tugevamate veoaasade jaoks küllalt ruumi, mistõttu on töö käigus juba mitu tiislit purunenud. Töökindlusest rääkides tuleb märkida, et sarnaseid rikkeid traktoritel polegi olnud. Ühel tuli põlenud juhtmestik 300 töötunni järel vahetada, teine nõudis jõuülekandesse uusi sidurikettaid — kõik parandati garantii korras.

www.profieesti.ee

UUS RAV4

NÜÜD KA HÜBRIIDINA

HÜBRIID

BENSIIN

DIISEL

Kombineeritud kütusekulu 4,7–7,0 l / 100 km, kombineeritud CO2 emissioon 115–161 g/km. Foto on illustratiivne.

TOYOTA . EE

Proovisõit

Kombain John Deere T670i:

„Parimaks lõikuseajaks“ ... ja „kuni 15% kasvanud jõudluseks“ on John Deere oma W- ja T-seeria kombainid edasi arendanud. profi sai odrakoristusel proovida uut, tsentrifugaalseparaatoriga kuueklahvilist 292 kW/397 hj võimsusega mudelit T670i.

Väliselt ei ole T670i muutunud — pleki all aga seda rohkem.

profi / talv 2016

www.profieesti.ee

Uuendatud, suurema tööpinnaga peksusüsteemile lubab John Deere senisest 15% suuremat jõudlust.

Alumiiniumdetailide ja uue ventilaatoriga puhastussüsteemi sõela pindala on nüüd 6,3 m² ja see peaks häälestuse suhtes palju vähem pirtsakas olema.

ohn Deere-i möödunud suvel avalikustatud uudiste seas on tähtsal kohal parendatud kombainid, sealhulgas eriti uus T-seeria, mille John Deere üsna täielikult uuesti konstrueeris — kabiin välja arvatud. Uudised algavad juba kaldtransportöörist, mis T670-l töötab nelja ketiga: 50% võrra kasvanud pöördemoment, 900 Nm-le seatud tugevdatud kaitsesidur ning 2,8 asemel 3,6 meetrini sekundis kasvanud etteandekiirus peaksid igas olukorras tagama lõigatud vilja kiire liikumise. Peksu- ja eralduspõhimõtted ei ole muutunud, küll aga on 1,67 meetri laiuse peksusüsteemi korvi pindala kasvanud 3,36 ruutmeetrilt 4 ruutmeetrini. See saavutati peksukorvi haardenurga suurendamisega 8° võrra ning separaatori läbimõõdu kasvatamisega 66 sentimeetrilt 80-ni. Trumli joonkiirus ning nurgad vilja liikumistees jäid aga muutmata. Peksukorvi lamedamalt kujundatud sisTõhustatud tühjendussüsteemi (125 l/s) abil tühjeneb 11-kuupmeetrise mahuga punker John Deere-i andmeil vähem kui 90 sekundiga.

profi / talv 2016

Tehnilised andmed John Deere T670i Peksukanali laius 1,67 m Peksutrumli Ø 660 mm Tagumise biitri Ø 500 mm Tsentrifugaalseparaatori Ø 800 mm Edasiandetrumli Ø 400 mm Peksukorvi pindala kokku 4,0 m² Klahve 6 Klahvide pindala 5,8 m² Eralduspindala kokku 9,8 m² Sõela pindala kokku 6,3 m² Terapunker 11 000 l Tühjenduskiirus 125 l/s Mootor John Deere PowerTech PSS 6090HZ017, töömaht 9 l Heitgaasinorm IV (Tier 4 f) 292 kW/397 hj Nimivõimsus 1) 335 kW/455 hj Tippvõimsus 1) Transpordilaius 3,49 m …roomikutega 2) …710/800 mm laiuste rehvidega 3,79 m Hind ei ole veel teada Tootja andmed; 1) ECE R 120 järgi; ka 650/680 m laiuste rehvidega

3,49 m

sepääsu juurde on nüüd kohtkindlalt paigaldatud nn booster bar — latt, mis tõstab peksu tõhusust. Kivitasku avamise järel saab liistu mutrivõtit nr. 24 kasutades mugavalt tööpiirkonnast välja ja uuesti tagasi pöörata — väga hea! Pealegi asub booster bar nüüd peksutrumlile lähemal kui varasem, mida paigaldadaeemaldada oli üsna vaevanõudev. Tsentrifugaalseparaatori korvis ei ole üksnes tööpindala (tänu suuremale trumlile) kasvanud. John Deere-i insenerid muutsid ka konstruktsiooni: senised „kammid“ asuvad nüüd ainult korvi väljumisava juures, muus osas koosneb korv peksukorvile sarnaselt lattidest ja traatidest. See peab avatud pinda suurendama umbes 40% ja tõstma eraldustõhusust, eeskätt märja kõrre korral. Puhastamises on samuti palju muutunud — ja senise T-seeria kasutajad teavad kindlasti põhjust. Nimelt oli varasema puhastussüsteemi häälestamiseks vaja suurt — kardetavasti liiga suurt — täpsust. Nüüd on John Deere meenutanud S-seeria rootormasinatega saadud positiivset kogemust ning koostöös Dresdeni tehnikaülikooliga loonud täiesti uue konstruktsiooni. Kena nime Dynaflow kandev süsteem saab etteande ikka teoga transpordilaualt, kuid peab www.profieesti.ee

Proovisõit

Kabiin ja juhtimisseadmed võeti kasutusele juba 2012. aastal ega pole neid nüüdki muudetud.

nüüd olema ka vähemkogenud operaatorite jaoks kergesti seadistatav. Mõned detailid: Radiaalventilaator imeb õhku mitte ainult väljast, vaid ka keskelt, kolme suure ava kaudu korpuses. See annab õhuvoolu ühtlasema jaotumise. Optimeeriti ka õhu suunamist sõeltele ja astmetele. Eelpuhasti kasutab nüüd astmelist põrandat ja fikseeritud sõela. Sõelutud materjali ei suunata enam otse terapunkrisse, vaid edasiseks puhastamiseks ülemisele sõelale. Puhastusala suurendati, selleks annab John Deere nüüd 6,3 m² — 41% senisest rohkem! Sõelte seadmise mootorid on nüüd varustatud anduritega, mis lasevad sõelte avanemist täpselt määrata ja välistavad perioodilise kalibreerimise vajaduse. Kaalu vähendamiseks on puhastuskast suures osas valmistatud alumiiniumisulamist. T670 terapunker mahutab endistviisi 11 m³, kuid täielikuma tühjendamise huvides muudeti selle kuju mõnevõrra. Kõigi tühjendustigude mõõtmete suurendamise ja tugevama ajami kasutuselevõtmisega õnnestus punkri tühjenduskiirust umbes 50% võrra tõsta. Tühjenduskiiruseks antakse nüüd 125 l/s, mis tähendab, et punker saab tühjaks vähem kui 90 sekundiga — väga hea! Põhupeenestid FineCut ja Extra FineCut (kuueklahvilisele kombainile vastavalt 52 ja 96 teraga)“ valmistab John Deere nüüd peamiselt ise, kuid nende ehitus jäi peaaegu muutumatuks. Varem tarnis suurte kombainide põhupeenesteid Rootsi firma Rekord. Avalikel teedel võib kombain sõita kiirusega kuni 40 km/h — sõltumata selprofi / talv 2016

Peaaegu 400-hobujõulise nimivõimsusega mootor täidab selektiivkatalüsaatori abiga heitgaasinormi IV.

Kolmele suuremalt T-mudelile pakutakse S-seeriast tuttavat roomikutega veermikku. Tagasild, kas X-traction-veoga või ilma, pärineb nagu ka sõiduajam ProDrive liikurhekselditelt. Mõlemad kuuluvad lisavarustuse hulka.

lest, kas esiteljele on paigaldatud rattad või roomikud. S-seerialt tuttavad roomikud säästavad pinnast ja annavad rohkem kandevõimet, aga ka väiksema transpordilaiuse (3,49 m 710 või 800 mm laiuste rehvidega masina 3,79 m vastu). Kummiroomikute kulumise vähendamiseks on suurendatud väikeste jooksurataste koormust ja vähendatud ülemise juhtratta oma. Ka on John Deere uuele kombainile andnud uue tagasilla. See pärineb — nagu ka kogu sõiduajam — 8000. seeria liikurniidukilt. Soovi korral saab tellida diferentsiaalilukuga astmevaba ajami ProDrive ning iselukustuva diferentsiaaliga, hüdrauliliselt käitatava tagasilla X-traction. Kokku annavad need automaatse veojõukontrollisüsteemi, mis vajaduse järgi jagab õlivoogusid esija tagasilla vahel. Kõik W- ja T-seeria kombainid täidavad nüüd heitgaasinormi IV (Tier 4f). Mudeli T670 PowerTech-mootori nimivõimsus tõusis 292 kW (397 hobujõuni), maksimaalvõimsus aga on 335 kW/455 hj (+14 kW/19 hj). Vedelikutarve ei kasvanud: John Deere-i sõnul kulutab mootor AdBlued 1 kuni 3 protsenti tarbitud diislikütuse hulgast.

Proovisõidul koristasime kuiva taliotra. Tingimused olid lihtsad, hektarisaak umbes 5 tonni. Kombaini tootlikkust ei suutnud me lühikese proovi jooksul mõõta. Kuid peksusüsteem töötas märkimisväärse rahuga. Ka tublisti üle 7 km/h ulatuvatel töökiirustel ei olnud peksutrumli juurest müra peaaegu kuulda, mis viitab vilja ühtlasele voolule ja tasakaalustatud etteandele peksutrumlisse. Kokkuvõte: põhjalikult uuendatud T-seeriaga saadab John Deere 2016. aasta koristusperioodi kombainid, mis on meie T670i roolis saadud muljete järgi eelkäijatest märksa võimekamad. Mitme euroga lisavõimekust hinnatakse, ei oska me praegu veel öelda. Kas T-masinad reklaamis lubatud „viljalõikuse parimal ajal“ ka annavad, näitab praktika. Igal juhul on John Deere nii kaldtransportööri kui ka peksu- ja puhastussüsteemi juures tublisti parandusi teinud. Ka mootor, sõiduajam ja hooldussõbralikkus lasevad oodata pikka ja stressivaba tööiga.

www.profieesti.ee

Tehnika

Mobiilne graanulipress Krone Premos 5000:

Kõrred ja 2000 baari Kuigi kuuldusi ja spioonifotosid levis varemgi, tõi Krone oma uue masina avalikkuse ette alles möödunudaastasel Agritechnica messil. Esimene “graanulikombain” vääris koguni DLG kuldmedalit. Nüüd saame Premos 5000 ehitusest ja võimetest veidi lähemalt rääkida.

lgi ja muud kõrrelist kraami kasutatakse põllumajanduses ja väljaspoolgi üsna mitmekülgselt: allapanuks, söödaks, kütteks ja isegi sigadele mänguasjade valmistamiseks. Kuid nii koristamisel, transpordil, hoidmisel kui kasutamisel häirib üks puudus — põhu väike tihedus. Pressimise tugevusest sõltuvalt võib õlgede tihedus pallis olla 200 kuni 220 kg/m³,hakkematerjali korral tuleb arvestada kõigest umbes 60 kilogrammiga kuupmeetris. Mis tähendab, et me veame ja säilitame peamiselt õhku.

Graanulitega on lugu teine — siin arves tatakse puistematerjali tiheduseks 600 kuni 700 kg/ m³ ehk kolm korda rohkem kui moodsal nelikantpressil. Granuleerimine teeb lähtematerjalist puistaine,

mis on praktiliselt tolmuvaba ja steriilne ning mille energiatihedus on üsna kõrge: 2,5 kg õlegraanuleid (= 3,5 l) võrduvad kütteväärtuselt 1 l kütteõliga.

mida saab automaatselt transportida ja töödelda, mille transport on odav, mis seob suurel hulgal niiskust (250 g graanuleid seob kuni 1 l vett),

Seni olid graanulimasinad saadaval ainult kohtkindlatena ning töötasid kõik sarnasel põhimõttel: pallide avamise järel peenestatakse materjal haamerveskites ning puhastatakse seejärel tol-

Premos 5000 granuleerimismeetodi viis Krone ellu koos arenduspartneri Kalverkampiga.

profi / talv 2016

www.profieesti.ee

Tehnika

Tehnilised andmed Krone Premos 5000

Mõlemad presstrumlid pöörlevad teineteise vastas. Hammaste read tabavad pressikanaleid ja sulgevad need.

Piidega pakkeri läbimõõt 600 mm Pakkeri mass 140 kg Heedri laius 2,35 m Etteandekonveieri laius 800 mm Presstrumleid 2 …läbimõõt 800 mm …pöörlemissagedus 20 p/min Graanulite läbimõõt 16 mm Punkri maht 9 000 l (5 t) Veepaak 900 l Melassipaak 300 l Lisapaak 100 l Tootlikkus kuni 5 t/h Võimsustarve alates 294 kW/400 hj Tühimass ca 13 000 kg Rehvid 800/45 R 26.5 Pikkus/laius/kõrgus 8,60/2,99/3,90 m Hind pole veel teada Tootja andmed

kaudu kukuvad võimalikud võõrkehad masinast välja. Premos 5000 südameks on kaks erite rasest valmistatud presstrumlit (kumbki kaaluga 1,3 tonni), mis pöörlevad teineteise vastas sünkroonselt, kiirusega 20 p/min. Sealjuures satuvad ühe trumli hambad alati kohakuti teise trumli hambavahedega. Hammastevahelises alas aga paiknevad auguread — nn pressikanalid. Need ulatuvad läbi trumli, akude läbimõõt on 16 mm ja need määravad saadavate graanulite läbimõõdu. Konveier viib materjali alumise press trumli alla. Sealt liigub materjal lindi all üles kuni alumisega sünkroonselt pöörleva ülemise presstrumlini. Siin haaravad materjali presstrumlite hambad. Pöörlevad trumlid eeltihendavad töödeldava materjali ning suunavad selle lõpuks pressikanalitesse. Siin tõuseb Pildil näeme Premos 5000 töötamist 2015. aastal. Toormaterjali täielik töötlemine alates kõrte võtmisest vaalust kuni valmis graanulite ümberlaadimiseni teeb temast esimese “graanulikombaini”.

Pressikanalites moodustuvad graanulid — kuni 2000-baarisel rõhul!

Toormaterjal juhitakse tagantpoolt trumlite vahele ning surutakse seal kokku.

must. Eriline press muudab materjali seejärel graanuliteks. Selleks suruvad vastavad trumlid materjali läbi matriitsis olevat aukude. Matriitsi aukude läbimõõt määrab ka graanulite läbimõõdu ning on tavaliselt 8 kuni 10 mm. Tüüpilise graanulimasina tootlikkus on 1 kuni 2 tonni graanuleid tunnis. profi / talv 2016

Premos 5000 töötab aga hoopis uuel viisil, mille firma Kalverkamp Maschinenbau viie aasta eest leiutas ning kahel viimasel aastal koos Kronega tööstuskõlblikuks arendas. Uudse võttena toimub granuleerimine kahe press- või matriitstrumli abil. Ning esmakordselt saab seda graanulipressi ka otse põllul põhu- või kõrrevaalude töötlemiseks rakendada. Selle eest, et 2,35 laiune mittejuhitav heeder materjali ühtlase vooluna ja kuhjumisteta üles korjaks ja järgnevale etteanderootorile suunaks, surub vahetult rootori ees asuv 140 kg kaaluv piidega pakker vaalu sobivalt kokku. Rootor suunab materjali konveierilindile; rootori taga asuva pilu

temperatuur 70 kuni 100 Celsiuse kraadini ning rõhk kuni 2000 baarini (ehk kahe tonnini ruutsentimeetrile!). Trumlite hambad hoolitsevad ka pressikanalite tihendamise eest. Graanulite pikkust saab lõikeliistu abil reguleerida. Ülejäänu on lihtne (või peaaegu): tigukonveierid viivad graanulid presstrumlite seest paremal asuvale elevaatorile, mis omakorda suunab need pöörlevasse sõela tolmu ärastamiseks. Peenemad osised langevad läbi sõela ja juhitakse tagasi granuleerimisele liikuva materjali sekka. Sõltuvalt masina kasutustingimustest ja kliendi soovidest võib sõel ka puududa. Valmis graanulid liiguvad nihutatava täitekonveieri abil 9-kuupmeetrise mahuga punkrisse, kuhu neid mahub umbes 5 tonni. Ultrahelianduri abil saab punkri täituvust jälgida ning täitepead selle järgi automaatselt tõsta või langetada. Valmiswww.profieesti.ee

toodangu edasiseks jahutamiseks puhub ventilaator värsket õhku punkri alaossa. Punkrit saab konveierilindi abil tühjendada nii paigalseisu kui liikumise ajal. Krone andmetel suudab Premos 5000 tunnis toota 3 kuni 5 tonni graanuleid, kui masinat käitab umbes 400-hobujõulise mootoriga traktor, mis töötab kiirustel 3 kuni 4 km/h. Traktori jõuvõtuvõll paneb 1000 p/min tehes nurkülekande ja kaheksakordse kiilrihma abil pöörlema raske hooratta, mille 1200 p/min kahandatakse õige töökiiruse saamiseks ja pöördemomendi tõstmiseks 20 pöör-

Pumba abil saab töödeldavale mater jalile lisada vett või mõnda muud vedelikku. Kui materjali niiskusesisaldus on 10 kuni 16%, saab pump puhata. Siis on vett piisavalt, et koos ligniiniga graanulite moodustamiseks vajalik “liim” tekitada. Kui niiskust on alla 10%, pritsitakse vajalik hulk vett düüside kaudu juurde. Vee kõrval võib graanulite kvaliteedi tõstmiseks ka näiteks melassi lisada. Me ei saanud uut Premos 5000 veel küll praktiliselt proovida. Kuid fotode ja videote abil näitas Krone meile, et

mini. Seepärast on katsetamisel ka palliavaja, mis kinnitub masina paremale küljele. Nii saab alltöövõtja — nagu vanasti rehepeksumasinaga — farmist farmi sõita ja graanuliladusid täita. Selle töö osakaalu ennustatakse 80 protsendi kanti. Tavaliste kohtkindlate granulaatorite ees on Krone sõnul Premos 5000 eelisteks mobiilsus ning enam kui kahekordne tootlikkus. Ning veel üks pluss: granuleerimise energiakulu kahaneb umbes kaks korda — praeguste masinate 150 kWh/t asemel nõuab Premos tonni graanulite valmistamiseks 70

140 kilo kaaluv pakker tagab, et heeder materjali vaalust täpselt doseerituna kätte saab.

Hooratta ja ventilaatori taga asub pressrullide pirakas ajam. Sellest etteanderootori taga paiknevast pilust (ja tänu järgneva konveieri sobivale kaldele) peaksid võõrkehad materjali seest kaduma.

Masina paremal küljel katte all töötab graanulielevaator.

deni minutis; sellega pannakse pöörlema presstrumlid. Ülekoormuskaitset ei ole. Miks? Sest ahela nõrgimaks lüliks on traktor, olgu sellel kas või 500 hobujõudu! Kui kõigist ettevaatusabinõudest hoolimata materjal presstrumlite ees siiski kuhja koguneb, piisab sellest väidetavalt traktori väljasuretamiseks. Traktori hüdrosüsteemile esitatakse kergemaid nõudmisi, sest see käitab vaid abifunktsioone — punkri täitmist ja tühjendamist ning mõningaid hüdrosilindreid. Heeder, etteanderootor, konveier ja sõelatrummel pannakse liikuma kettajamitega, paremal küljel asuv elevaator aga otse presstrumlitelt. Vasakul käitab hooratas kiilrihma kaudu ventilaatorit ja vedelikupumpa. profi / talv 2016

mobiilne graanulipress töötab. Siin-seal tuleb muidugi veel peenhäälestusega tegeleda. Uue masina turuedu ei sõltugi ehk nii palju tema tehnikast, kuivõrd sellest, kuidas turg 16-millimeetrise läbimõõduga graanulid omaks võtab. Pressi loojatele aga tundub just see suurus kõige sobivamana. See läbimõõt ei tähenda üksnes hästi käideldavat ja kergesti transporditavat puistmaterjali. See lubab ka toormaterjali jahvatamisest loobuda. Teoreetiliselt peaks aga saama ka peenemate graanulite jaoks pressrulle valmistada, ütleb Krone. Premos 5000 ei kavatse kindlasti esi neda tõhusa põhukoristajana. Seda oskavad rulli- ja nelikantpressid pare-

kWh, sest toormaterjali ei jahvatata ning valmistatakse suuremaid graanuleid. Kokkuvõte: mobiilse graanulipressiga tungib Krone seni vaid statsionaarsete granulaatorite valduses olnud jahimaadele. Seda, kas ja mil määral Premos 5000 oma madalamate kulude, suurema tootlikkuse, mitmekülgsuse ja paindlikkusega sellest turust endale võidab, näitavad lähemad aastad. Premos 5000 tehnika ning uus kaht presstrumlit kasutav granuleerimisviis näikse eduks kõik eeldused andvat. Oma uudistoote eest on Krone koos idee autori Kalverkampiga igatahes juba DLG kuldmedali vääriliseks tunnistatud ja selle rohkem kui ära teeninud. www.profieesti.ee

Proovisõit

Deutz-Fahri uus lipulaev on 9340 — 316 hobujõu nimi- ja 336 hobujõu tippvõimsusega.

Deutz-Fahr 9340TTV:

Üheksas laine Eelviimasel Agritechnica messil esitles Deutz-Fahr 11. seeria traktorite kõrval ka seeriat 9 TTV, millel võimsust kuni 232 kW/316 hj (nimivõimsus ECE R 120järgi). Seeriatoodang algas mullu sügisel, profi sai proovida eelseeria-traktorit.

agu Deutz-Fahr ise kirjutab, soovib ta uue traktoriseeriaga 9 TTV “traktorite jõuliigasse” siseneda. Ja tõesti, Saksamaal on 300-hobujõulised traktorid nii suuremates majapidamistes kui ka alltöövõtjate juures eriti hinnatud — suur võimsus koos mitte liiga suure tühimassiga avab universaalsed kasutusvõimalused. “Üheksandat” on kokku kolm mudelit (vt. tabelit): seeria algab 277-hobujõulise 9290TTV-ga ja lõpeb 316-hj nimivõimsust (ECE-R 120 järgi, abiagregaatide ja ventilaatorita) arendava profi / talv 2016

Deutz-Fahri seeria 9 TTV Mudel

9290TTV

9310TTV

9340TTV

Nimivõimsus

204 kW/277 hj

218 kW/296 hj

232 kW/316 hj

Tippvõimsus

217 kW/295 hj

230 kW/312 hj

247 kW/336 hj

Kõik andmed on antud ECE R 120 järgi (abiagregaatideta ja ventilaatorita).

9340TTV-ga. Võimsustõstuga (boost) saavad kõik mudelid veel 16 kuni 20 hobujõudu juurde. Nii saabki tippmudel 9340 peaaegu kätte oma nimes vihjatud 340 hobujõudu. Tema (Giugiaro kujundatud) mootorikatte all töötab Deutzi kuuesilindriline TTCD 7.8 L6, millel neli klappi silindris ja 7,8 liitrit töömahtu.

Tänu selektiivkatalüsaatorile (SCR) ja kübemefiltrile täidab topelt-turbolaaduriga jõuallikas heitgaasinormi IV (Tier 4 final). Pikki tööpäevi võimaldavad 600-liitrine kütuse- ja 60-liitrine AdBlue-paak. Uus käigukastispetsi ZF loodud astmewww.profieesti.ee

Giugiaro kujundatud mootorikatte all töötab heitgaasinormi IV täitev 7,8-liitrine Deutzi kuuesilindriline. Uuel esisillavedrustusel on kummalgi küljel üks kaldus hüdrosilinder

vaba Terramatic-käigukast kannab tähist TMT 32 ning sellel on neli automaatselt vahetuvat kiirusvahemikku ja kolm jõuvõtuvõlli pöörlemissagedust ( (540E/1000/1000E). Tippkiiruseks on 60 km/h 1780 p/min juures (soovi korral 50 km/h 1480 p/min või 40 km/h kõigest 1300 p/min juures). Et ka suurelt kiiruselt hõlpsasti pidama saada, on traktor varustatud pidurivõimendiga (Deutz-Fahri kõnepruugis “PowerBrake”). Ketaspidurid esisillal kuuluvad lisavarustusse, kuid igal 9. seeria esindajal on muidugi juba 7. seeriast tuttav elektriline seisupidur EPB (Electric Parking Brake). Uudne on 9. seerial seevastu esisilla vedrustus: väliskülgedel asuvad hüdrosilindrid toetavad silda vasakult ja paremalt ning peavad vedrustamise kõrval ka vajaliku stabiilsuse tagama.

Hüdrosüsteem on 9. seerial tõhus.: Tagumine rippsüsteem suudab DeutzFahri andmetel tõsta märkimisväärsed 12 tonni, lisavarustusse kuuluv eesmine rippsüsteem aga 5 tonni. Aksiaalkolbpumba tootlikkuseks on 210 l/min. Traktori ahtrisse saab tellida kuni kuus hüdroväljavõtet, kõik nii aja kui hulga järgi juhitavad (neli kuni150 l/min, kaks kuni 100 l/min). Käigukastiõlist eraldiasuv (!) hüdraulikaõli tagavara lubab süsteemist ammutada kuni 85 liitrit — väga hea! „MaxiVision“-kabiini tunneme juba mudelilt 7250TTV. Möödunud aja jooksul aga on Deutz-Fahr seda veel tublisti lihvinud, armatuurlauas asuva “infokeskuse” ümber kujundanud, nii see pakub nüüd hulgaliselt seadistus- ja kuvavõimalusi.

Tehnika 8, 72213 türi MüüK: Toomas Jürgen, 504 8564 MüüK: Janek Rannama, 5302 4858

Tartu mnt 56, ülenurMe MüüK: Andres Kontse, 515 4355 MüüK: Urmas Sarja, 514 3163 MüüK: Tarmo Toover, 5333 5170

www.taure.ee www.valtra.ee

Taure laos valik kasutatud traktoreid, tule tutvuma!

Proovisõit

Tehnilised andmed Deutz-Fahr 9340TTV Mootor Deutz TTCD7.8 L6, 6 silindrit, heitgaasinorm IV, töömaht 7,8 l, nimivõimsus 232 kW/ 316 hj (ECE R 120 järgi), tippvõimsus 247 kW/336 hj, suurim pöördemoment 1372 Nm, diislikütuse paak 600 l, AdBlue paak 60 l

Jõuülekanne Astmevaba käigukast TMT 32 firmalt ZF, koormuse all lülitatav ja häälestatav reevers, 60 km/h @ 1780 p/min, jõuvõtuvõlli pöörlemissagedused 540E, 1000, 1000E

Juhtimiskäetoe ees asuv 12,8-tollise (32,5 cm!) diagonaaliga puuteekraan kannab nime „iMonitor2“. Kolme väikese ja ühe suure kuvaväljaga saab seda lisaks põlluotsapöörete haldamise süsteemile ComforTip kasutada ka ISO-siini funktsioonide ja automaatroolimissüsteemi GPS Agrosky jaoks. Veidi ka mõõtudest-kaaludest: DeutzFahr nimetab 9340 tühimassiks 12 tonni. Niisiis jääb 18-tonnise lubatud kogumassi juures kasulikuks koormuseks tervelt 6 tonni — väga hea, eriti arvestades, et see kehtib ka 60 km/h sõitvale versioonile.

Koonerdanud ei ole Deutz-Fahr ka rehvimõõduga: tagaratastele sobivad kuni 2,15 meetri kõrgused rehvid, näiteks mõõduga 710/75 R 42, ning ette nendega sobivad mõõdus 650/65 R 34.

Hüdro- ja rippsüsteem Aksiaalkolbpump, 210 l/min, kuni 8 elektrooniliselt juhitavat hüdroväljavõtet (6 taga, 2 ees) aja ja hulga järgi juhtimisega; eraldi õlivaru, 85 l ammutatav; maksimaalne tõstejõud 12 000 daN, eesmisel rippsüsteemil 5 000 daN

Armatuurlaud sai veel kord värskendust, pakkudes nüüd väga selgeid näidikuid ja “infokeskust” — väga hea!

Kokkuvõte: uue „üheksandaga“ on DeutzFahril “traktorite jõuliigasse” sisenemine ühegi kahtluseta õnnestunud. Kolme, 277kuni 316-hobujõulise nimivõimsusega mudeliga soovitakse tulevikus turust üsna suur tükk haugata. Selle õnnestumisele aitab kindlasti kaasa astmevaba jõuülekanne Terramatic, mis lubab kiirust kuni 60 km/h (18-tonnise lubatud kogumassi juures). Ja suure juhtkäetoega ning veel suurema monitoriga MaxiVision-kabiin. Kuid eks sõltu edu ka hinnast, mida me praegu veel ei tea.

Väljalaskesüsteemi, aku ja tööriistakasti kõrvale õnnestus isegi korralik redel ära mahutada.

Kuigi rippsüsteemi siin ei kasutata, suudab see Deutz-Fahri sõnul tõsta tublid 12 tonni. Traktori taga asub kuni 6 hüdroväljavõtet ja Power beyond — ning täielik juhtimisklahvide komplekt nii vasakul kui paremal porilaual!

Mõõtmed ja massid Pikkus 5,98 m, kõrgus 3,42 m, laius 2,75 m; tühimass 12 t, lubatud suurim kogumass 18 t (ka 60 km/h juures!), rehvid taga kuni 710/75 R 42 (2,15 m), ees vastavalt 650/65 R 34

Hind pole veel teada Tootja andmed

Üheksanda paakidesse mahub 600 liitrit diislikütust ja 60 l AdBlued — piisavalt pikematekski tööpäevadeks.

profi / talv 2016

MaxiVision-kabiini juhtkäetuge ja 12,8tollise diagonaaliga monitori tunneme juba 7. seeria traktoritelt.

www.profieesti.ee

www.agriland.ee

s u d o So hind . 0 0 9 74

Uus Fendt 313 Vario 138 hj Astmevaba käigukast Esirippsüsteem

Esisillavedrustus Kabiinivedrustus Tartus:

Mihkel Timmermann Tel. 5528 670 mihkel@agriland.ee

Kliimaseade Jpm. varustust

Tõnis Suits Tel. 5802 7240 tonis@agriland.ee

Märjamaal

Alo Vahtmäe Tel. 5886 6677 alo@agriland.ee

Timo Pärn Tel. 55661985 timo@agriland.ee

Proovisõit

Challenger RoGator RG635D:

Uus elutuba Iseliikuvat taimekaitsepritsi Challenger RoGator 655 on Saksa profi küll varemgi katsetanud, kuid nüüd on Agco kontsern masina varustanud täiesti uue kabiiniga, mis andis piisava põhjuse proovisõiduks ja uue eluruumiga tutvumiseks. SEB Liisingu kuumakse alates 990 € PZU Kindlustuse aastamakse alates 364 € Omavastutus 640 €, klaasid ilma omavastutuseta

Claas Arion 650 86300 989.20 363.60

alates

SEB Liisingu kuumakse alates 344 € PZU Kindlustuse aastamakse alates 152 €

Omavastutus 640 €, klaasid ilma omavastutuseta

Challenger RoGator 655 C alates 30000 Uue RoGatori tunnete kohe 343.87 151.20 ära moodsa kabiini järgi, mis pakub veel rohkem ruumi ja mugavust.

SEB Liisingu kuumakse alates 574 € PZU Kindlustuse aastamakse alates 215 €

Omavastutus 640 €, klaasid ilma omavastutuseta

Uus juhtimiskäetugi ei jäta midagi soovida: fantastiline juhtkang ja suur terminal!

Valtra T Kasutatud 573.12 214.92

alates 50 000

SEB Liisingu kuumakse alates 1532 € PZU Kindlustuse aastamakse alates 563 €

Omavastutus 640 €, klaasid ilma omavastutuseta

SEB Liisingu kuumakse alates 1777 € PZU Kindlustuse aastamakse alates 653 €

Omavastutus 640 €, klaasid ilma omavastutuseta

SE ala PZ ala

Oma

Claas

Axion 850

Fendt

828 Vario

Tutvuge teenuse tingimustega lehel www.seb.ee ja vajaduse korral pidage nõualates asjatundjaga. alates 155 000 133 600 profi / talv kapitalirent, 2016 SEB Liisingu tingimused: 10% sissemaks, intress 1,9%+6EU (6 kuu EURIBOR -0,107%, 08.02.2016 seisuga), periood 84 kuud, jääk 0, lepingutasu 150. 1531.37 562.80 Intressi arvutamisel võrdsustatakse EURIBORi negatiivne väärtus nulliga

1776.67 652.92

www.profieesti.ee

Jo 22 26

eni jagas RoGator kabiini Challengeri roomiktraktoritega. Seetõttu ei hõlmanud esiklaas kogu esiseina, vaid keskel kõrgus integreeritud näidikukonsool. Need ajad on nüüd möödas! Kuigi uus kabiin võib esmapilgul meenutada liikurniiduki Fendt Katana oma, on siiski tegu Agco täiesti uue loominguga, mida valmistatakse Agco tehases Hesstonis (USA). Selles on veelgi rohkem ruumi kui liikurniiduki kabiinis, ja isegi “Harley Bar” (metallkaar, millele on mõnus jalgu toetada) kuulub sisustuse hulka. Ja muljetavaldav pole üksi suure-

pärane nähtavus läbi panoraamesiklaasi. Ka selja taga annab hiiglaslik aken täiusliku vaate poomile ja pritsile. Taimekaitsepritsi juhi jaoks samuti täiesti uus, kuid seekord Katana omaga identne on juhtkangi ja (Vario-) terminaliga juhtimiskäetugi. Proovisõidumasinale oli paigaldatud veel raamiga terminal, kuid seeriatoodangul asendatakse see uue, raamita ekraaniga, mille pind on klaasist ja taustavalgustus valgusdioodidel — väga hea! Hinnangu “väga hea” saame anda ka multifunktsionaalsele juhtkangile. See istub väga hästi kätte ja pakub (muuhul-

gas tänu kahele neljasuunalisele lülitikomplektile) võimalusi suure hulga funktsioonide käitamiseks. Pealegi on kõik lülitid varustatud üheselt arusaadavate tähistustega. Asi, millest puudust tundsime, kuid mis “juba töös” pidavat olema, on põlluotsapöörete haldamise süsteem. Sellega saab automatiseerida mitmesuguseid funktsioone, näiteks esisilla- ja nelikroolimise ümberlülitamine — ja seda GPS-vastuvõtja juhtimisel! Kuid muus osas on juhi heaolu eest juba praegu tublisti hoolitsetud. Põhivarustusse kuuluvad meeldivad väikesed rõõmud nagu jahutusega panipaik (kaas-

Nähtavus on hea mitte üksnes ettepoole — ka tagaseinas avab suur aken vaba vaate poomile.

profi / talv 2016

www.profieesti.ee

Proovisõit

RoGator 635 jõuallikaks on AgcoPoweri neljasilindriline, „suuremad“ RG645 ja RG655 kasutavad kuuesilindrilist mootorit. Kõik kasutavad diisli-oksüdatsiooni- ja selektiivkatalüsaatorit (DOC ja SCR) ning täidavad heitgaasinormi IV. Muuhulgas suurendati kütuse- ja AdBlue-paakide mahtu vastavalt veidi enam kui 300 ja umbes 100 liitrini. Juba mainitud valgusdiood-töötulede kõrval jäävad väliselt silma õige šikk katusekujundus ning samuti uue kuju saanud “nina”. Eelkäijast on jäänud — eriti just pikemate poomide korral — raskevõitu juurdepääs

(jällegi senisest suuremale) platvormile taimekaitsevahendi paagi ees. Kokkuvõte: RoGatori tähtsaimaks uuenduseks on kabiin, mis on endisest veel avaram ja mugavam ning varustatud Agco loodud täiesti uue elektroonikaga. Uute juhtimisseadmete kõrval aga sai Challenger peenlihvi veel mitmeski kohas, näiteks on Noraci automaatne poomijuhtimissüsteem nüüd üldisesse elektroonikasüsteemi integreeritud. Ning mootorid täidavad heitgaasinormi IV.

AgcoPoweri neljasilindriline täidab heitgaasinormi IV. Nii kütuse- kui AdBluepaagi mahud kasvasid.

Uudis: Challengeri järelveetav taimekaitseprits Möödunud aastal veidi enne Agritechnica messi, nägi profi Challengeri esimest järelveetavat taimekaitsepritsi praktilises tegevuses. Pritsitehnika pärineb “isesõitjatelt”, kavas on pakkuda mudeleid paagi mahuga 3300 kuni 6600 liitrit.

Sõltumatu vedrustuse õõtshoovad on nüüd valatud, Bosch-Rexrothi rummumootorid aga senistest võimsamad. Agritechnica messil esitles Challenger oma esimest järelveetavat taimekaitsepritsi. Pildil on 4400-liitrise paagiga mudel.

sõitja mugava istme all) ning USB-pesa telefoni jaoks. Kaassõitja istme seljatugi moodustab allakäänatuna panipaiga, ja kõiki kahtteistkümmet LED-töötuld saab ülevaatlikult lülitada laepaneelist. Uudiseks on ka firma Arag elektriline pihustite üksikjuhtimine. Siin on alati kaks pihustit ühendatud 1-meetriseks osaks, lülitamine toimub GPS-vastuvõtja andmete järgi. Challengeril on endistviisi saada ka pihustite pneumaatiline ümberlülitus. Täielikult ühildatud uue elektroonikasüsteemiga on poomi automaatjuhtimissüsteem, mille tarnib firma Norac. Ja taimekaitsepritsi kõhu alla piiludes leiame samuti midagi uut: Bosch-Rexrothi rummumootorid töötavad kõrgemal rõhul ja on seega võimsamad, rataste sõltumatu vedrustuse õõtshoovad on nüüd valatud. profi / talv 2016

Telg on moodulitest koostatud ja pakub seega palju võimalusi — vajadusel käändtelgedeni välja.

Üsna suurde tiislikandurisse saab vajadusel paigutada jõuvõtuvõllilt käitatava õlipumba.

Peeaegu kõik osad pärinevad iseliikuvatelt pritsidelt, juhtimine toimub ISO-siini kaudu.

www.profieesti.ee

DieselOnly

Proovisõit

Massey Ferguson 4700:

Maailmatraktor? Massey Ferguson paigutas väikeste traktorite seeria MF 4700 väljatöötamisse üle 270 miljoni euro. Tulemus? Otsustage ise!

ähema kui 100 hobujõuga traktorite nõudlus on hiiglasuur — ülemaailmselt vaadates. Enam kui 75% Venemaal ja tervelt 90% Aafrikas müüdud traktoritest jäävad alla 100 hobujõu, on Massey Ferguson välja selgitanud. MF andmetel kuulub sellesse klassi ka 50% Euroopas müüdud traktoritest, kuid arvestagem siiski, et siin loetakse kõiki liiklusregistrisse kantud traktoreid — kõiksugu väikesi hooldustraktoreid ja ehk isegi mõnd uut murutraktorit. Igatahes ei kõhelnud Massey Ferguson pikalt sellisesse tootesse tublisti investeerimast — räägitakse umbes 270 miljonist eurost. Tõsi, osa sellest kulus ka uue traktoritehase ehitamiseks Hiinas Changzhous. Kuid uusi traktoreid hakatakse ehitama ka Indias (Chennais) ja Brasiilias (Canoas). Tootmist juhitakse Beauvais’ linnas Prantsusmaal asuvast põhitehasest. Nagu näeme, ei kanna uus traktor oma liignime “Global Series” asjata. Investeeritud summa paneb teid pisut imestama, kui väikest Fergiet esmakord-

selt näete. Traktor on lihtne, isegi ülilihtne. Mida ta muide peabki olema, sest varustus hakkab sõltuma sellest, kus teda kasutama hakatakse. Ja varustuse nimekiri on seepärast väga põhjalik. Võimsusvahemikus 44 kuni 95 kW (60 kuni 130 hj) saab traktorit koostada iga sihtkohariigi spetsifikatsioonide järgi — lahtine või kabiiniga, kahe- või neljarattaveoga, frontaallaaduriga või eesmise rippsüsteemiga, ... profi sai proovida 60 kW/ 82 hobujõuga mudelit 4708 “Aafrika” konfiguratsioonis, sest Euroopa mudelit polnud veel võtta. Aafrika versioon kasutab Perkinsi litsentsi järgi toodetud mootorit. Neljasilindriline 2,2-liitrise töömahu ja kütuse mehaanilise pritsega jõuallikas täidab heitgaasinormi Tier 2. Euroopas saab traktor nimeks 4709 ja mootorikatte alla AgcoPoweri kolmesilindrilise, MF 5000. seerialgi kasutatava 3,3-liitrise turbodiisli. See annab traktorile 70 kW/95 hj ning täidab LääneEuroopa ja Türgi heitgaasinorme. “Aafrika” traktori telgede vahe on suurem

Sillakorpus ja rippsüsteemi mehaanika pärinevad suuremalt, 5000. seerialt. Seeriat 4700 pakutakse nii kabiiniga kui ilma.

Uus Massey Ferguson 4700 on väga lihtne traktor. Alla100-hobujõuliste turuosa on väga suur, ütleb tootja.

profi / talv 2016

www.profieesti.ee

Pilt Euroopa mudelist 4709. Rippsüsteem sisaldab ülemise tõmmitsa jõuandurit; jõuvõtuvõlli, nelikveo ja diferentsiaaliluku lülitamine toimub elektrohüdrauliliselt.

Tehnilised andmed Massey Ferguson 4708 + 4709 Mootor 4708: 60 kW/82 hj (nimivõimsus ISO 14396 järgi); neljasilindriline töömahuga 4,4 l, kütuse mehaaniline pritse, heitgaasi norm Tier 2 4709: AgcoPoweri 3,3-liitrine kolmesilindriline turbolaaduriga mootor (69 kW/95 hj), heitgaasinorm Euro IIIB Jõuülekanne

(2,25 m) ja võimaldab mitmekesist rehvivalikut. Mudel 4708 kasutas Trelleborgi rehve mõõduga 340/85 R 24 esija 460/85 R 30 tagateljel. Samuti nagu kolmesilindriline mootor pärineb ka veoga esisild 5000. seerialt, tagasillast ja 3000-kilogrammise tõstejõuga tagumisest rippsüsteemist rääkimata. Käigukaste on kaks. Mudel 4708 kasutab kaheksakäigulist sünkroniseeritud reeversiga kasti. Teised 4708 käigud aga sünkroniseeritud ei ole. Mis tähendab, et müravabalt saate käike vahetada ainult vahegaasi ja paraja kogemusega. Euroopalik 4709 saab 12-käigulise sünkronisaatoritega käigukasti. Nelikveo ja diferentsiaaliluku lülitamine toimub elektrohüdrauliliselt. Jõuvõtuvõll pöörlemissagedustega 540/1000 või 540/540 E saavutab nimipöörlemissageduse, kui mootor teeb 2000 p/min.

Veel üksikasju: Lahtisel traktoril kohanete kiiresti. Kõik lülitid ja kangid ongi seal, kus arvate nad olevat. Hüdrosüsteemi toidab hammasrataspump tootlikkusega 65 l/min. Rippsüsteemi elektrooniline juhtimine on põhivarustuse, sealhulgas ülemise tõmmitsa andur. 90 % uue traktori osadest on MF sõnul uuesti konstrueeritud. Kokkuvõte: MF väikeste traktorite esitlus Euroopas tõotab tulla huvitav. Uus 4700. seeria on väga lihtne traktor, mis sellest hoolimata (või just seetõttu) peaks rahuldama väga erinevate turgude nõudmisi. Ning see, et Aafrikas esitatakse käsitsemismugavusele ja hooldusele teistsuguseid nõudmisi kui Euroopas, on selge.

4708: 8/8 käiku, 4 käiku sünkroniseeritud reeversiga 4709: 12/12 käiku, kõik sünkroniseeritud Mõlemad mudelid: kaks JVV pöörlemissagedust (540/1000 põhi, 540E/1000 lisavarustuses). Hüdro- ja rippsüsteem Elektrooniliselt juhitav, ülemise tõmmitsa anduriga, Cat II, tõstejõud 3058 daN, tandem-hammasrataspump, 65 l/min, 1 kuni 3 mehaanilist hüdroväljavõtet Sillad ja veermik Rehvid ees 340/85 R 24, taga 460/85 R 30, esisild ja diferentsiaalilukk elektrohüdrauliliselt lülitatavad Hind pole veel teada Tootja andmed

MF tulevikunägemus Väikeste traktorite uudismudelite esitlemise kõrval on MF mõelnud ka tuleviku arengutele. Missugune üldse peaks tulevikutraktor välja nägema? Mida ta peab suutma? Missugused nõudmised on juhil? Või pole juhti enam tarviski? Jälgime huviga, missugused visioonid praktikasse jõuavad.

Kas asjasse on segatud emafirma Agco, pole kindlalt teada, kuid ka MF näikse Fendti arendatavale master-slave-süsteemile orienteeruvat. Selles juhib üks inimene ühest kabiinist kaht traktorit.

MF näeb tulevikutraktorit spetsialiseeritud ja “võtme”-masinana. Seepärast sarnaneb Massey Fergusoni tulevikunägemus paljuski nn süsteemitraktoriga, mida saab moodulite vahetamise-lisamisega mitmesuguste ülesannete täitmiseks kohandada. Nii näiteks võiks traktorile paigaldada teise mootori, kui parasjagu suuremat võimsust vaja peaks olema.

profi / talv 2016

www.profieesti.ee

Proovisõit

Vicon FastBale:

Pressib ja seob peatumata Pausideta töö tõstab iga süsteemi tööviljakust. Vicon on nüüd turule toonud peatumatult töötava rullipressi FastBale. Kuidas see töötab?

FastBale pressib materjali korraga nii eel- kui peakambris, masina taga aga toimub samal ajal kiletamine. “Pausivaba” süsteem tõstab tootlikkust märgatavalt.

Spetsiaalselt uue masina jaoks konstrueeris Vicon 800 mm läbimõõduga rootori. Etteandesüsteemi ülejäänud osad sai üle võtta olemasolevatelt pressidelt.

vernelandi kontserni söödakoristusspetsialist Vicon on loonud uudse rullipressi FastBale. Huvitaval kombel õnnestus konstruktoritel ja katsetajatel masinat pikka aega saladuses hoida. Nüüd on ametlik esitlus toimunud ning profi FastBale-i ka ära proovinud. Selgub, et masin töötab edukalt ka õige väikestel maatükkidel. Kõige tähtsam osa FastBale-i juures on kaks teineteisega ühendatud pressikambrit, mis teevadki pausideta töö võimalikuks. Kambrid on fikseeritud läbimõõduga, valmis rulli läbimõõt on 1,35 m. Juhitav 2,06 m laiune (DIN järgi) profi / talv 2016

kogur on tuttav Viconi teistelt pressidelt, siin pole midagi muudetud. Küll aga varustab Vicon uue pressi vägeva, 800-millimeetrise läbimõõduga ja

1,20-meetrise laiusega rootoriga. Rootorilt liigub pressitav materjal läbi kuni 25 noaga varustatud peenesti; nugasid saab lülitada gruppidena — 0, 6, 12, 13 www.profieesti.ee

ja 25. Iga nuga on varustatud omaette mehaanilise ülekoormuskaitsega. Nugade plaat on allalastav, et juht saaks ummistusi kabiinist lahkumata kõrvaldada. profi proovitud masin kasutas jõuvõtuvõlli pöörlemissagedust 540, seeriatoodang aga hakkab töötama 1000 pöördel minutis. Kambrite ja koguri ajamid paiknevad masina vasakul küljel (sõidusuunas vaadates), rootorit aga käitatakse paremalt küljelt. Rootori taga algavadki FastBale-i uudsused. Seal paiknevad kõigepealt nn deflektorplaat ja “kamm”, mis suunavad materjalivoogu masinas vajalikul moel. Kui parajasti on vaja täita esimest e. eelkambrit, suunatakse saak pärast rootori läbimist deflektorplaadi ees ja kammi taga eelkambrisse, mis on varustatud 15 valtsiga (läbimõõt 220 mm).

jõuaks. Üleandmise järel sulguvad mõlemad kambrid ning eelkamber lastakse tagasi alla. Põhikambris pressitakse rulli edasi, kuni see saavutab soovitud läbimõõdu 1,25 ja 1,35 m vahel. Rulli suurust reguleeritakse tagaluugi avatusnurgaga. Valmis rull seotakse võrguga, nöörsidumist Vicon siin ei paku. Niipea kui sidumine algab, nihkuvad deflektor ja kamm taas ettepoole, suunates materjalivoo uuesti eelkambrisse. Võrk langeb kambrisse ülevalt, kogu sidumisseadis asub FastBale-i ülaosas põhikambri kohal. Et rasket võrgurulli sinna käsitsi upitama ei peaks, konstrueeris Vicon elegantse, hüdrauliliselt eelpingestatud tõstuki ning lisas redeli. Sidumisseadis võtab vastu kuni 3150 meetrit võrku sisaldavaid võrgurulle. Niipea kui valmispressitud rull on (suva-

Masina vasakul küljel paikneb valtside ajam, sealsamas asub ka võrgurulli hüdrauliliselt eelpingestatud tõstuk.

Seal toimub materjali tihendamine üsna tavaliselt, nagu püsikambris ikka. Kamber toetub kahele spiraalvedrule, mis materjalikoguse kasvades kokku surutakse. Vastav andur saab sellest teada kambri täitumusastme. Kui kamber on täis, nihkuvad deflektor ja kamm ligikaudu paralleelselt tahapoole ning avavad materjalile pääsu põhikambrisse. Seal moodustub õhuke materjalikiht, millele eelkambrist suunatakse pooleliolev rull. Et rull üleandmise käigus kinni ei kiiiluks, kinnitas Vicon eelkambri külgseintele umbes sentimeetripaksused plastplaadid. Seetõttu on rull õige pisut kitsam ning üleandmine käib libedalt. Eelkamber avaneb automaatselt ning suunab rulli põhikambrisse. Sealjuures liigub eelkambri põhi mehaanilise ajami abil sobivalt ülespoole, et ka mäest alla sõitmisel rull ikka kindlalt põhikambrisse profi / talv 2016

Twin-Terminal võimaldab korraga pressi juhtida ja kaamerapilti jälgida. Töökäigud on kuvaril skemaatiliselt esitatud.

Tehnilised andmed Vicon FastBale Süsteem püsikamber Sidumismeetod võrk Rulli mõõtmed (laius/Ø) 1,20/1,25 m Koguri laius (DIN) 2,06 m Koguri ehitus juhitav Etteanne 5 piireaga rootor Nugade arv (lülitatavad grupid) 25 (0/6/12/13/25) Lõikepikkus 4 5 mm Kambrid 28 valtsiga Rehvid 600/55 R 26.5 Iseärasused kahekambrisüsteem, pehme südamiku võimalus Tootja andmed

liselt seatava) arvu võrgukihtidega kaetud, avaneb tagaluuk ja rull liigub (veereb) kambrist madalamal paiknevale kiletamislauale. Täpse kohalejõudmise ka kallakutel tagavad vastavad suunajad. Rulli kohalejõudmise järel kergitatakse kiletamislaud hüdrauliliselt ülespoole, et horisontaalse asetusega kiletamissüsteemil oleks ruumi töötada. Rulli ümber mähitavate kilekihtide arvu saab ette anda, mähkimissüsteem töötab kiirusega 40 p/min. Kiletamise lõppedes laskub kiletamislaud taas alla ning selle tagumine osa avaneb rulli väljalaskmiseks. FastBale-i sai profi katsetada MasseyFergusoni neljasilindrilise 118 kW/160 hj arendava traktori 6616 VT haakes. Kaunis ebatasasel maastikul töötamiseks ei tohiks meie arvates küll vähem hobujõude rakendada, sest juba FastBale-i ligi seitsmetonnine tühimass vajab liigutamiseks omajagu jõudu. Tõsi, esimeste masinate juures ei olnud Vicon materjaliga koonerdanud — konstruktorid läksid kindla peale ja tegid kõik osad üsna massiivseks. Omajagu lisavad massi ka tõhusad rehvid mõõduga 600/55 R 26.5. Pressisime kolmanda niidu silomaterjali, sisse lülitatud oli kuus nuga. Kogur ja etteandesüsteem said materjali puhtalt ja ühtlaselt kätte ning eelkamber vormis sellest korraliku kujuga rulli. See oli üleandmise hetkeks nii hästitihendatud, et üleandmises mistahes kallakul mingeid tõrkeid ei esinenud. Üleandmise hetkel langeb mingi hulk pressimata www.profieesti.ee

Proovisõit

kõrt suudab FastBale Viconi sõnul küll rahuldavalt töödelda. Kuid ta on olemuselt silopress ja jääbki selleks — muuhulgas ka püsikambri-tööpõhimõtte tõttu.

Parempoolsel küljel asuvad elektroonikaplokid ja kilerulli hoidik (siin rullita). Hüdrosüsteemi käsitsijuhtimine (vasakul) esineb vaid prototüüpidel.

Võrgusidumisseadis asub masina “pealael”, mistõttu võrgu alglaadimiseks tuleb üles ronida.

materjali eelkambrist kogurile ja tõmmatakse uuesti masinasse. Viconi sõnul on see vältimatu, sest rull pole ju veel seotud. Kuid kaduma materjal ei lähe, isegi siis, kui sõit parajasti järsust nõlvast üles läheb. Rulli lõplik moodustamine põhikambris ja sidumine töötasid sama probleemivabalt kui valmis rulli üleandmine kiletamislauale. Keskmise saagikuse juures saime töötada kiirustel 10 kuni 12 km/h. Suurema saagikuse juures võib kiirust piiravaks teguriks (kui üldse) saada kiletamisseade.

Peakamber (ülal) näeb välja nagu tavaline püsikamber. “Kamm” (noolega näidatud) ja selle taga asuv, pildil nähtamatu deflektorplaat juhivad materjalivoo liikumist.

Oma ehituse tõttu sobib FastBale kõige paremini silo pressimiseks — ja just selle tarvis ta Itaalias Ravennas ka loodi. Kahekambrisüsteem nõuab kergesti tihendatavad ja vähe paisuvat toormaterjali. Väga kuiv heina ja põhuga saab FastBale küll hakkama, kuid mõnesuguste raskustega poolvalmis rulli üleandmisel. Sel hetkel on materjalil nimelt võimalus end uuesti “sirgu ajada”. Pikka

Rulli üleandmiseks avaneb eelkamber ning selle põhi tõuseb kõrgemale. Kamber toetub vedrudele, mille kokkusurutuse järgi määratakse üleandmise hetk.

profi / talv 2016

Paljusid funktsioone ja tööetappe juhitakse automaatselt. Kambri ühtlaseks täitmiseks peab juht vaid jääva kiirusega mööda vaalu sõitma. Oma katsetuste jooksul pressisime 80 rulli ainsagi tõrketa. Tööd kergendab kaamera, mis näitab nii kiletamislauda kui üleandmist traktori kabiinis asuval ISO-siini-terminalil. Masina ühendamine traktoriga toimub kas veoaasa või alumise või kuulühenduse abil. Loadsensing-hüdraulika kõrval vajatakse koguri, nugade plaadi ja nugade käitamiseks üht kahesuunalist hüdroväljavõtet. Pressi tiisel on silmatorkavalt lühike, mis teeb ta üsna manööverdamisvõimeliseks. Kartused, et järskudes kurvides press ja traktor nurkipidi kokku võiksid saada, ei ole Viconi sõnul põhjendatud. Samas on kogur veel piisavalt hästi näha. Mõned üksikasjad: Töö alguses valmistatakse esimene pall alati ainult põhikambris. Eelkambri saab terminalilt välja lülitada, näiteks põllu lõpu lähenedes või siis, kui pressitav materjal süsteemi tööks liiga rabe. Siis töötab FastBale nagu tavaline püsikambriga rullipress. Kõiki valtse ja kette määritakse/õlitatakse tsentraalselt. Noad on kambrist ligipääsetavad ja eemaldatavad. Kiletamisseadme saab muidugi välja lülitada. Lisaks seadmesse paigaldatud võrguja kilerullile saab kaasa võtta veel ühe võrgu- ja kaheksa kilerulli. Hinnast Vicon veel ei räägi. Kokkuvõte: Viconil õnnestus FastBaleiga kõiki üllatada. Pikka aega saladuses hoitud masin hämmastab rullide pideva pressimise ja kiletamise süsteemi suhtelise lihtsusega. Lihtsustatult öeldes paigutas Vicon kaks kambrit ühele pressile ning saavutas materjalivoogu nende vahel ümber suunates pressimisprotsessi pidevuse. Meie katsetuste ajal töötas süsteem tõrgeteta. FastBale näib olevat tootmisküps ning peaks käesoleval aastal piiratud hulgal müügile tulema. www.profieesti.ee

Proovisõit

New Holland Dual Stream:

Topeltlõikus Puht-esteetiliselt lähenedes ei pruugi New Hollandi kõrrelõikusmehhanism ehk kombainide kõige õnnestunumate lisaseadmete hulka kuuluda. Kuid kui tootjafirma väited tootlikkuse suurenemise ja kulude vähenemise kohta paika peavad, võib see ratsionaalselt mõtlevate põllumeeste seas populaarseks saada.

sjade seos on lihtne: vähendage kombaini sisenevate kõrte hulka, lõigates kõrgelt — ja tootlikkus kasvab ning kütusekulu kahaneb. Tundub piisavalt veenev. Kuid paljud viljakasvatajad ei soovi näha kõrgete tüügastega kõrrepõldu. Sest sellist on raske kultiveerida, vaja võib minna täiendavat lõikust, mis nullib kogu kõrgeltlõikamisest saadud tulu. Dilemma lahenduseks pakub New Holland nüüd vastloodud heedri-lisaseadet Dual Stream, mille lõiketerad asuvad heedri taga ja lõikavad põhi-lõiketerade jäetud pika kõrre tavapärasele kõrgusele. Käesoleval aastal piiratud koguses müügile jõudvat Dual Stream pakutakse koos New Hollandi uute Varifeed-heedritega, kuid seda saab järelpaigaldada ka olemasolevatele. Lisaseade peaks kombaini tootlikkust umbes 15% tõstma ja kütusekulu samavõrra langetama. Dual Streami olemasolul saab kombaini heedri seadistada nii, et see lõikaks kõrt üsna viljapea alt, jättes selle külge vaid lühikese tüüka. Teised — Dual Streami — lõiketerad niidavad püstijäänud kõrre maha normaalselt kõrguselt. Dual Streami lõiketerad töötavad nii vasakule kui paremale liikudes, alumise tera serv on hammastatud ning see annab ülemise tera vastu hõõrdumisel teatud iseteritusefekti. Sujuvamaks tööks on üksikute terade vahekaugused erinevad, et lõige ei algaks tervel teradesektsioonil korraga. Terasid käitatakse heedrilt jõuvõtuvõlli ning kahesektsioonilise ülekande kaudu. Terad liiguvad minutis 1500 korda edasi-

Kõrgelt lõikav heeder vähendab kombainis töödeldavate kõrte massi, teine lõiketera aga niidab kõrrepõllu tavapäraselt madalaks.

profi / talv 2016

www.profieesti.ee

tagasi ning nende käitamiseks kulub 6 hobujõudu. Ühest ajamist piisab 7,6 ja 9,1 meetri laiustele heedritele, 10,6- ja 12-5-meetristel aga käitatakse lõiketerasid mõlemast otsast kahe jõuvõtuvõlli ja sünkroniseeritud ülekannete kaudu. Dual Streami kõrgusereguleerimisega on New Holland omajagu vaeva näinud — tagumine lisalõikemehhanism liigub põhilõiketerast sõltumatult. Arusaadavalt peab teine lõiketera jääma maast etteantud kõrgusele ka siis, kui heedri kõrgust vilja kõrguse muutumisel korrigeeritakse.

Seadme kombainiga ühendamine on lihtne, ainult täiendava jõuvõtuvõlli ühendamine võib pisut aega võtta, kuni nuudid kohakuti saate. Olgu märgitud, et teise lõiketera väljalülitamist pole ette nähtud — see hakkab tööle koos heedriga. Lamandumata talinisu põllule sõites saab heedri lõikekõrguse seada selliseks, et koos viljapeadega suunduks kombaini vaid õige lühike kõrs. Veidi meenutab see väga lühikese kõrrega vilja lõikamist, ainult siin pole ohtu heedriga maasse lõikuda. Püstijäänud pikad kõrred satu-

suhteliselt väike osa,” seletab ta. “Pealegi võib pallimisega mõnel juhul alustada varem, sest kõrre alumine, niiskem osa jääb vaalust välja.” Veel lisab ta, et võimalus lõigata kõrgemalt ja mitte töödelda maapinna lähedal paiknevad niisket materjali annab võimaluse koristusega alustada varem ja lõpetada hiljem, nii et päevatoodang kasvab. “Dual Stream annab klahvkombainile rootorkombaini tootlikkuse,” väidab Honeyman. “Põllumehed saavad nüüd võimaluse kasutada Dual Streami ole-

New Holland Dual Stream

Paralleelvarraste süsteem laseb lõiketeral liikuda heedrist sõltumatult.

*Me lahendasime selle,” ütleb Nigel Honeyman New Hollandist, “kahe lõiketera kummaski otsas paikneva paari meetri pikkuse rulliku abil. Need on heedriga ühendatud paralleelvarraste abil ning kannavad jõuülekandeid, samas võimaldavad lõiketeral jälgida maapinna reljeefi.” Lõikekõrguse muuutmiseks tõstetakse või langetatakse lõiketera rullikute suhtes. “Tavalistes tingimustes pean ma normaalseks, et teine lõiketera lõikaks umbes 9 cm pikkust kõrt.” räägib Honeyman, lisades, et Dual Streami saab paigaldada ainult rasketesse tingimustesse mõeldud (heavy-duty) Varifeed-heedritele, mis suudavad lisandunud kaalu kanda. Heedri tõstmisel tõuseb ka teine lõiketera umbes 70 cm kõrgusele maast. Niisiis on Dual Stream võimalus kõrte voolu kombainis vähendada ning sellega tootlikkust suurendada, pealegi peaks kütust vähem kuluma. Kuid kuidas ta tegelikult töötab? Proovisõiduks oli Dual Stream paigaldatud 9.1-meetrisele Varifeed-heedrile, mis omakorda töötas firma uue kombaini CX8.80 ees. Kõigepealt märkasime, et tarvis läheb heedri täiustatud transpordihaagist, kuhu mahuksid lõiketera, rullikud ja jõuvõtuvõll(id). profi / talv 2016

Tugirullikud hoiavad Dual Streami lõiketera maapinnast etteantud kõrgusel.

B Tootlikkuse tõus 15%. B Kütusekulu langus 15%. B Saab varema alustada ja hiljem lõpetada. B Suurem tootlikkus laseb kasutada väiksemat ja odavamat kombaini. E saab kasutada ainult Varifeed-heedritega. E Maksab rohkem. E Kaalub rohkem.

Dual Streami kasutamine nõuab heedri transpordihaagise modifitseerimist, et sellele mahuks lõiketera, jõuvõtuvõll ja rullikud.

vad kohe Dual Streami lõiketera ette, mis niidab nad umbes 3 cm kõrguselt maha. Mis juhtub, kui satume lamandunud viljaga põllule? Heedrit tuleb selle kättesaamiseks allapoole lasta, muud midagi. Peamise lõiketera kõrguse muutmine ei mõjuta kuidagi teise tera tööd, mis plõgiseb rõõmsalt edasi ka siis, kui üldse midagi lõigata ei ole. Võiks arvata, et Dual Stream tuleb kõne alla siis, kui kombainist väljuv põhk peenestatakse. Ometigi ütleb Nigel Honeyman, et seda võib kasutada ka siis, kui põhk soovitakse pallida. “Teise lõiketera lõigatud kõrre osa ei ole kuigi suur, nii et põhust läheb kaduma

masolevate kombainide tootlikkuse tõstmiseks, samuti saavad nad osta väiksema ja odavama kombaini, mille tootlikkust tõstab Dual Stream.” Kokkuvõte: kombaini suunduva kõrremassi vähendamise eeliseid ei saa eitada — vähem kõrt tähendab vähem pekstavat materjali, mis kergendab kombaini mootori tööd. Ning lisalõikuseks kuluvad 6 hobujõudu on vähem kui tarvitab teie kombaini kliimaseade. Miinusena olgu märgitud et kui soetasite Dual Streami eeldusel, et see väiksema kombaini jõudlust tõstab, jääte hätta siis, kui vili on ohtralt lamandunud ja heeder peab lõikama madalamalt — siis pole Dual Streamist mingit kasu. www.profieesti.ee

Proovisõit

Rootoräke Einböck Aerostar-Rotation:

Ketastega umbrohu vastu Herbitsiidide kasutamine on mahepõllunduses tabu. Seepärast peavad ka mahetalunikud umbrohuga mehaaniliste võtete abil võitlema. Einböcki uus rootoräke on selles tõhusaks abiks.

Einböcki rootoräkkega Aerostar-Rotation saab säästvalt töödelda kõikmõeldavaid kultuure — maisi, teravilja, põlduba, suhkrupeeti, lupiini ja ka sojauba.

profi / talv 2016

www.profieesti.ee

Iga ketas kannab 30 vedruterasest piid. Need on umbes 15 cm pikad ja 6,5 mm läbimõõduga. Kuivõrd piid töötamise ajal vibreerivad, pudeneb külgekleepunud muld nendelt iseenesest maha.

Vedrude abil saab piidega ketastele anda töötingimustega sobiva koormuse.

inböcki uue rootoräkke AerostarRotation 6,5-millimeetrisest vedruterasest piidega varustatud kettad on varasemast ajast tuttavad: firma Annaburger kasutab selliseid oma “Turbo-” rootoräkkel. Annaburgeril on kettad kinnitatud kokkuklapitavale, kuid muus osas jäigale raamile. Pöörlevate äkkeketaste tööpõhimõte meeldis Saksa mahetalunikule Christoph Försterile Büdingenist, kuid Annaburgeri turbo-rootoräkke kontseptsiooni pidasid nii tema kui ka Einböcki firma ebaküpseks. Ei oldud rahul töö täpsusega suuremate töölaiuste korral ning sellega, et töö intensiivsust ei saanud traktori kabiinist kiiresti ja lihtsalt muuta. Einböck, Austrias tegutsev mehaanilise umbrohutõrje ja säästliku maaharimise seadmete tootja, pakub nüüd lahendust oma rootoräkke Aerostar-Rotation näol. Masina raam on samasugune nagu tun-

profi / talv 2016

www.profieesti.ee

Proovisõit

Einböcki 12-meetrist rootoräket saab hüdrauliliselt kääridena kokku klappida, nii et transpordilaiuseks jääb 3 meetrit.

Äke veereb neljal tugirattal, mille kõrgust saab tugipoltide abil seada.

tud vedrupiidega äkkel Aerostar. Viimaselt pärineb ka kogu töövälja 1,50 m laiusteks äkkeväljadeks jaotamise põhimõte. Igal väljal töötab kümme piidega ketast. Ketaste telgede hoidikud on ehitatud nii, et nad saaksid üksteisest sõltumatult järgida maapinna ebatasasusi. Lisaks sellele võimaldab mehaaniline kangikonstruktsioon ketaste telgedele vedru-eelpinget rakendada. Nii saab piide pinnasesse tungimise intensiivust tõsta või — teise vedru abil — hoopis kahandada, nii et kettad töötavad väga väikese survega, peaaegu hõljudes. Ketaste koormuse muutmine toimub Einböck Aerostar-Rotationil hüdrauliliselt. Iga äkkeväli on varustatud hüdrosilindriga, nii et juht saab ketaste “agressiivsust” (kõigi jaoks korraga) kiiresti ja kergesti muuta. Viie jaotisega skaala hüdrosilindri juures näitab, missugune intensiivsus parasjagu on valitud. Einböck pakub Aerostar-Rotationi neljas töölaiuses: 3, 6, 9 ja 12 meetrit. Jäik 3-meetrine versioon maksab umbes 8500 eurot, hüdrauliliselt kääridena kokkuklapitav 12-meetrine aga 35 000 eurot. (Kõik hinnad on antud käibemaksuta). Proovisõidu käigus äestasime 12-meetrise rootoräkkega maisi ja põlduba. Äke töötleb kogu põllupinda. Selleks on kettad sõidusuuna suhtes umbes 30 kraadi küljele pööratud ning nende teljed 15 kraadi võrra kallutatud. Vedruterasest piid lõhuvad kooriku, rebivad umbrohud välja ning puistavad väiksemad neist mullaga üle. Kultuurtaimed jäävad hooprofi / talv 2016

limata kogupinnatöötlusest aga kahjustamata, kui nad juba suhteliselt kindlalt on juurduda jõudnud. Selleks on ketaste piid valatud elastsesse polüuretaanümbrisesse, mis laseb neil mõnevõrra küljele kalduda. Mulla efektiivseks puistamiseks soovitab Einböck sõidukiirusi 3 kuni 8 km/h. Meie katsetustel põldoapõllul, kus taimed vedrupiidega äkke jaoks juba liiga suured oleksid olnud, sõitsime väga aeglaselt — vaid 2 km/h, et kultuurtaimi säästa. Ja isegi siis näitas ketasäke üsna head puistevõimet, mis aitab idulehestaadiumis umbrohtusid purustada. Mis veel silma jäi: 12 meetri laiune rootoräke kaalub tootja andmetel 890 kg. Äkke kokkuklappimismehhanismi käitamiseks vajatakse kaht kahesuunalist hüdroväljavõtet (üht vasaku, teist

parema poole jaoks). Kolmandat kahesuunaline hüdroväljavõte on vaja piide koormuse muutmise mehhanismi jaoks. Ketaste laagrid on hooldusvabad. Kaheteistkümne meetri laiuse AerostarRotationi käitamiseks on tootja sõnul vaja 70 kW/95 hj võimsusega traktorit, tasasel maal ja esiballastiga teeb töö ära ka 59 kW/80 hj. Lisavarustusse kuulub juhtseade, mis ühendab kaks äkke kokkuklappimiseks mõeldud hüdroväljavõtet. Kokkuvõte: Einböcki uus rootoräke Aerostar-Rotation sarnaneb raami ehituselt ja käsitsemiselt tavalise vedrupiidega äkkega. Kuid pikkade kõverate vedruterasest piide asemel töötavad siin pöörlevad kettad, igaüks 30 piiga. Esimeste praktiliste kogemuste põhjal on rootoräkke eelisteks laiem kasutusvaldkond ning säästvam, kuid ikkagi efektiivne tööviis. www.profieesti.ee

Praktiku arvamus Einböck Aerostar-Rotation

Efektiivne äestamine

Christoph Förster:

„Soodsatel tingimustel saan äestamisega umbrohtudest hävitatud umbes 70 protsenti. Rootoräke ei ummistu ja töötab hästi ka niiskes mullas.“

Christoph Förster majandab oma põlde juba 2008. aastast peale mahepõllunduse reeglite järgi. Muuhulgas ei ole mahepõldudel pestitsiidide kasutamine lubatud, mistõttu Förster peab kogu oma 250 hektaril umbrohutõrjeks ainult mehaanilisi võtteid kasutama. Üks masinatest, mida ta kevadel kooriku purustamiseks ja mulla õhutamiseks kasutab, on Ameerika firma Yetter Rotary Hoe (tõlkes “pöördkõblas”). Sellelgi masinal kasutatakse pöörlevaid kettaid, kuid jäikade kõverate piidega. Hiljem, kui muld kuivemaks muutub, töötleb Förster seda äketega, sealhulgas hiljuti kasutusele võetud Einböcki Aerostar-Rotationiga. Rootoräkke eelis järelveetava vedrupiidega äkke ees on Försteri arvates see, et pöörlevate tööorganitega saab töödelda veel üsna niisket (tavalise äkke jaoks liiga niisket) mulda. “Ja kuivõrd meil jääb hulk orgaanilist massi põllule — me teeme palju multšikülvi —, ei ummistu rootoräke, mida tavalise äkkega alatasa juhtub. Seetõttu on rootoräke kasutusvaldkond väga lai. Pealegi sobib rootoräke põhimõtteliselt kõigi kultuuridega. Reas kasvavate kultuuride puhul on tähtis, et juured oleksid juba piisavalt arenenud. Näiteks

suhkrupeedist käin ma rootoräkkega üle alles siis, kui tal juba 4 lehte on arenenud”, räägib kogenud mahetalunik. Einböcki uue Aerostar-Rotationi tehniline teostus meeldib Christoph Försterile samuti. „Kvaliteet on kõrgel tasemel. Oleme äestanud umbes 1000 hektarit, mingit kulumist pole märgata “, ütleb ta. Mida veel peaks teadma: „Kuigi rootoräke säästab kultuurtaimi, tuleb mehaanilise umbrohutõrje korral alati teatud kadudega arvestada. Seepärast suurendan ma tavalist külvinormi näiteks maisi korral umbes 5 kuni 10 protsenti.”

PLaanid osta uut autot? • Rohkem kui 600 uute ja kasutatud autode testi • Uudised • Proovisõidud • Nõuanded • Lugejate hinnangud

Leia sobiv auto siit / whatcar.ee

Eesti autoostja usaldusväärseim teejuht

Praktiline test SEB Liisingu kuumakse alates 409 € PZU Kindlustuse aastamakse alates 135 €

Omavastutus 640 €, klaasid ilma omavastutuseta

Pöttinger Terradisc alates 35600 408.06 134.88

Pöttinger Terradisc 6001 T näitas end meie praktilises testis ainult parimast küljest.

Kompaktrandaal Pöttinger Terradisc 6001 T:

„Twin Arm“ ja uus veermik … ... on Pöttinger Terradisc 6001 T kõige silmatorkavamad

SEB Liisingu kuumakse uuendused. Neile lisaks on austerlased aga oma kompaktalates 2630 € randaali juures õige palju detaile paremaks muutnud. PZU Kindlustuse aastamakse alates 1044 €

Omavastutus 640 €, klaasid ilma omavastutuseta

öttingeril on praegu tootmises üheksa kompaktrandaali Terradisc erinevat mudelit — nii rippkui järelveetavaid versioone. John Deere sai profi 7290R alates Praktiliselt proovida oma veer229 445kasutavat 6-meetrist versiooni mikku 2629.99 1,044.84 6001 T. See veeretas kaalule 6100 kg — 720 kilo rohkem kui tehase andmetes. Terradisc 6001 T ühendamine traktoriga käib nagu eelkäijalgi rippsüsteemi Cat II või III aiste kiirhaakeotstesse; masina maksimaalne pöördenurk traktori suhtes on 95°. Meeldival kombel on Terradiscil nüüd ainult üks, 20x20 cm suuruse plaadiga

tugijalg, mis kannab kindlalt. Seda saab nelja asendisse paigutada, see on väga stabiilne, ning — mis peamine — palju parem kui varasem kahe tugijalaga lahendus. Ka voolikute paigutuse on Pöttinger üle vaadanud. Voolikud jooksevad nüüd “kaablirennis” ning seitsme hüdraulikaja kahe õhuvooliku ning valgustite kaabli paigutamiseks on rohkem ruumi — väga hea! Hüdraulikaliited on eeskujulikult tähistatud ning suur kleebis teeb funktsioonid üksipulgi selgeks. kahesuunalisi hüdroväljavõtteid vajatakse tõstesüsteemi, kokkuklappimise ja töösügavuse reguleerimise käitamiseks. Neile lisan-

dub ühesuunaline “amortiseerimise” jaoks. Õli voolusuundade märkimiseks kasutab Pöttinger arve, meile meeldiks siin kergeminimõistetav tähistus plussi ja miinusega. Uue Terradisci kettad on kasvanud 58-sentimeetrise läbimõõduni. Pöttinger kasutab endistviisi 48 sakkidega nõgusketast. Et suuremad kettad kõvas mullas külgsuunas ei nihkuks, kinnitatakse nad nüüd kahekaupa 38 cm laiusele hoidikule — seda nimetavadki austerlased “Twin Arm”süsteemiks. Ka ketaste kandurid pole enam kantterasest, vaid sepistatud.

Tutvuge teenuse tingimustega lehel www.seb.ee ja vajaduse korral pidage nõu asjatundjaga. SEB Liisingu tingimused: kapitalirent, 10% sissemaks, intress 1,9%+6EU (6 kuu EURIBOR -0,107%, 08.02.2016 seisuga), periood 84 kuud, jääk 0, lepingutasu 150. Intressi arvutamisel võrdsustatakse EURIBORi negatiivne väärtus nulliga

Isegi kõige peenemas kohas on kandurid veel 20 mm laiad ja 70 mm kõrged, mis jätab väga usaldusväärse mulje. Ketaste tugikuullaagrid on kauakestva määrdega täidetud ning hoidikule kinni kruvitud. keere on sobiva kapsliga väga hästi kaetud. Kivikaitse osa täidavad nagu tavaliselt 40 mm läbimõõduga kummilatid hoidiku ja raami vahel. Raamiks on 80-mm küljega ja 10-mm seinapaksusega nelikanttoru. 0Ketaste paigutus on endiseks jäänud: nii esimesel kui teisel raamitorul asub

nud 127 kilogrammini. Maassetungimisega ei olnud Terradiscil seekord mingeid probleeme, kuigi töötasime suhteliselt kuivades kuni väga kuivades tingimustes. Ka mätaste töötlemine käis valutult. Ummistustega tuli meil harva võidelda. Mõnikord jäid teise rea kettad seisma, sest neile lendas esimesest reast liiga palju mulda. Võimalik, et tõke oleks siin aidanud, kuid seda oleks tõesti väga harva vaja läinud.

Testitulemused Pöttinger Terradisc 6001 T Traktoriga ühendamine Kokku-lahtihaakimine Parkimisjalg Hüdraulika

B B B

Tehnika Kivikaitse Tihendusrull Masina kokkuklappimine

B BB BB

Töö põllul Mulda tungimine Tasandus Tihendamine Kobesti 1) Töösügavuse ühtlus Kogu pinna töötlus 2) Randaali ummistumine Manööverdatavus Kliirens põlluotsapöördel

Haakimiseks on ruumi lahedalt, voolikut ja kaablite paigutust on Pöttinger tunduvalt parandanud. Veolatt ei pöördu ühendamisel kõrvale.

BB BB BB B/ E BB B/ E Z BB B

Käsitsemine Töösügavuse seadmine BB Transpordiasendisse seadmine BB Hooldus Z Transport Valgustid ja sildid Transpordilaius Sõiduomadused Pidurid

BB BB B BB

Üldist Kasutusjuhend/varuosade nimekiri

Viimistlus Värv 1)

Töö kvaliteet/seadistamine;

üldiselt/kõvas pinnases

BB/G BB B

Hinded: BB = väga hea; B = hea; Z = keskpärane; E = alla keskmist; EE = puudulik; G = pole saada.

profi / talv 2016

Igale sepistatud kandurile kinnitub kaks ketast. Kandurid on õige massiivsed.

Pööratavate distantsseibide abil saab töösügavust seada. Eeskujulik: seibid ei puutu vastu kolvivart.

24 ketast 25-sentimeetriste vahedega. Et esimese ja teise rea kettad on poole vahe võrra nihkesse paigutatud, jääb ketaste töövaheks 12,5 cm. Suuremad kettad nõudsid raamitorude vahemaa suurendamist 90 sentimeetrini, ridadevahelist mulla ülespaiskamise tõket aga ei ole. Pöttinger on seisukohal, et kompaktrandaal peab olema kompaktne, tõke teeks seda aga pikemaks ja pealegi oleks sellest harva kasu. Masina suurema kaalu tõttu on ka ennegi kõrge teoreetiline kettakoormus kasva-

uuremaid probleeme valmistasid töötlemata jäänud tüükaread. Töösügavustel kuni 6 cm võis randaali taga märgata pikisuunalisi töötlemata tüügaste ridu. Alates 8 sentimeetrist aga olid tüükad korralikult maast eraldatud. See on aga kompaktrandaali esimese töökäigu jaoks liiga palju. Tõsi, probleem esines ainult kõvadel muldadel — mida pehmem põld oli, seda parem oli töö üldine kvaliteet.

Tagumise kettarea ja tihendusrulli vahele saab tellida kobesti (1850 eurot, www.profieesti.ee

Praktiline test

kõik hinnad on toodud käibemaksuta). Siin ei ole eelkäijaga võrreldes suurt midagi muutunud, 28 14-millimeetrisest vedruterasest topeltpiid on kinnitatud 50-mm küljega ja 5 mm seinapaksusega nelikanttorule. Kobestit saab seada neljale töökõrgusele, töönurki aga on valida 6. Kobesti töö tulemus meile meeldis. Terradiscile oli kinnitatud lõikeorganitega tihendusrull, kuid (järeleveetavatele masinatele) on saada veel kolme tüüpi rulle. Kasutatud rull tihendab pinnast 12,5-sentmeetrise sammuga paiknevate rõngastega, mille hoiavad puhtana seadistatavad kraabitsad. Uus Terradisc veereb põlluotsapöörde ajal nüüd rullil, mitte enam veermikul — veel üks oluline erinevus eelkäijast. See tingib rulli hüdraulilise ühenduse randaaliga.

Praktiku arvamus Pöttinger Terradisc 6001 T

Tasane ja tippklassist Meil on Pöttinger Terradisc 6001 T kasutusel 2014. aastast. Esimesel ja teisel töötlemisel leiab kompaktrandaal kasutust talinisu, talirapsi, taliodra ja suhkrupeedi järel. Ka meie üsna rasketel muldadel on masinaga head kogemused, tuleb vaid valida sobiv töökiirus. Masinat vedav Deutz-Fahr X 720 (191 kW/ 260 hj) suudab Terradisciga üldiselt liikuda 13 kuni 14 km/h. Umbes 10-sentimeetrise töösügavuse juures kulutab ta siis 10 l/ha. Töö kvaliteet on suurepärane igal sügavusel. Väga tähtis on tihendusrulli ees oleva kobesti häälestamine; kui see klapib, jääb põld laudsile.

„Meie põldudel oleme saanud häid kogemusi — kui töökiirus klapib!“ Bodo Klahn Altenkirchenist majandab umbes 250 hektaril.

Kahe kolviga silinder koos lämmastiku-surveballooniga annab geniaalse amortiseerimisviisi —Terradisc sõidab nagu mööda parketti. Manomeetriga saab jälgida süsteemi olekut.

Kobesti seadmine on töömahukas, kuid seda läheb harva vaja.

Ja siin näitab Pöttinger suurepärast insenerikunsti. Nelja hüdrosilindri ühest otsast väljuvad üsna tavalised 40-mm kolbide varred, millel asuvatega pöördseibidega saab seada töösügavust. Selliseid 6 mm paksuseid seibe on igal silindril 16. Teises otsas on igal silindril samuti kolvivars, see pool aga on ainsa vooliku kaudu ühendatud lämmastikuballooniga. Siin leiamegi Pöttingeri “amortiseerimise”. Ballooni saab hüdrosüsteemist eelsurvestada kuni 180-baarise rõhuga, mis seal säilib. Mida kõrgem rõhk, seda vähem saab silinder liikuda. Praktikas peaks mõistlik olema umbes 50 bar. Ning masin on justkui põllu külge kleebitud — ei mingit kiikumist, ei mingit hüplemist, ei midagi! Ja seda igal kiirusel — paremat ei oskagi soovida. Põlluotsapöörde eel saab rõhu üldse eemaldada, et veidi töösügavust suurendada. Siin on Pöttinger masina küll kaunis keeruliseks ehitanud, kuid tulemus tasub selle igal juhul ära.

muidugi alati veermikul sõita, lastes selle alla ning töö ajaks ainult veidi maast lahti tõstes (mitte üles klappides).

profi / talv 2016

Töörežiimis klapitakse veermik masina kohale kokku. See parandab pinnasesse tungimist ja tõstab sõidustabiilsust töö ajal.

Katsetuste ajal oli ilm kuiv ning rullile toetumine põlluotsapöördel ei tekitanud mingeid probleeme. Aisad jäid alati samasse asendisse. Ka tagurdamine põllunurka õnnestus hästi. Vajadusel saab

See tähendab, et veermik on Terradisc 6001 T-l ikka veel olemas, kuid läbinud põhjaliku muutuse. Tõstmiseks-langetamiseks kasutavad austerlased nüüd 60-mm hüdrosilindri kõrval kaht väiksemat, 40-mm kolbidega silindrit, mis hakkavad tööle alles siis, kui veermik on peaaegu täiesti üles tõstetud. Siis liigutavad need telje tihendusrulli kohale, et kaalujaotust optimeerida. Nagu kogu masin, jättis ka veermik väga soliidse mulje. Rehvimõõt on 500/45-17. Õhkpidurid on saadaval 1430 euro eest, nendega kaasneb Saksamaal automaatselt kõrgem kiirusepiirang — 40 km/h. Vajadusel saab paigaldada ka hoiatustahvlid ja laternad. Transpordiasendis Terradisc on 2,97 m lai. Kokkuvõttes on Pöttinger Terradisc 6001 T-ga väga hea töötada. Töösügawww.profieesti.ee

Masina värvikvaliteet on üpris kõrge. Ebameeldiva erandi moodustavad valged kõrguse seadmise hüdrosilindrid, millel rooste juba küljes. Tootja andmetel on Terradisci rippversioon ainult 1 tonni võrra kergem, nõudes seega võimsat rippsüsteemi ja traktori ninasse üksjagu ballasti. Pöttinger Terradisc 6001 T baashind on 39 660 eurot (ilma 8400 eurot maksva rullita), lisandub käibemaks.

Nagu maa külge kleebitud! Meil töötab 5-meetrise masina ees Claas Axion 830 (165 kW/224 hj). Sõltuvalt randaali töösügavusest kulutab traktor kütust 6 kuni 10 l/ha. Meie põllumajandusühistut (ca 400 ha) iseloomustavad väga erinevad pinnased — rasketest savimuldadest kergete saviliivmuldadeni leidub kõike. Ning Terradisc 5001 T saab igasugusel pinnasel hästi hakkama. Ummistusi meil ei esine. Kõigi tüügaste lahtirebimiseks-katkilõikamiseks peab töökiirus klappima, alla 12 km/h ei tohiks see langeda. Geniaalne on tihendusrulli vedrustuse ehitus. Esiteks sõidab masin nagu maa külge kleebitud, ja teiseks saab vajadusel, näiteks põlluotsapöörde eel, lühiajaliselt töösügavust suurendada.

„Aeglasemalt kui 12 km/ /h ei tohiks sõita!“ — Braunschweigist kagu pool töötab Ernst Glindemann 5 meetri laiuse Terradisc 5001 T-ga. Tal on 170 hektarit harida.

Ääreplekid tagavad tööribade puhta ühenduse. Lõikeorganitega tihendusrull töötas hästi, nagu me juba varasemastki teadsime.

vust on lihtne reguleerida seibide ümberpööramisega hüdrosilindritel. Põld jääb meeldivalt tasane, millele aitavad kaasa ka ääreplekid paremal ja vasakul. Neid on seatavad 12 asendisse ja varustatud mugavate käepidemetega. Seadmine nõuab veidi aega, kuid seda läheb harva vaja. Meie vedasime randaali 240-hobujõulise traktoriga. Kuni 6-sentimeetrise töösügavuse juures saime liikuda kuni 15 km/h ning kulutasime umbes 5 l/ha. Kaheksa sentimeetri juures sai veel 12 km/h sõita, 10 cm aga langetas kiiruse 9 kilomeetrile tunnis. Kütust kulus suuremate töösügavuste juures vastavalt 8 ja 11 l/ha. Meie kogemuste järgi saab Terradisciga töötada umbes Pöttingeri öeldud 12 cm sügavuseni, sealt edasi küll vaevalt. Mis veel silma jäi: Lisavarustusena pakutakse teleskooptiislit (1560 €), mis võimaldab isegi kuni 4,20 m laiustel (!) traktoritel pööprofi / talv 2016

rata randaali 95° nurga alla. Samuti võite soovi korral saada veoaasaga ühenduse (1160 €). Esimese rea parempoolse ja tagumise vasakpoolse ketta kõrgust saab töödeldud pinna parema kokkusobivuse huvides eraldi kaheastmeliselt seada. Masin on õige massiivne: raami pikitala on 150-millimeetrisest, risttalad 120-millimeetrisest torust ning tihendusrull kinnitub 100-mm küljega nelikanttorule. Transpordikõrgus on muutuv, kuid ülimalt 4,03 m. Iga 20 töötunni järel tuleb hoolt kanda 24 määrdenipli eest — kaks korda rohkem kui eelkäijal. Lisaks tõkkeplokkidele ja hüdrosüsteemi sulgurkraanidele on kettaraamid ka hüdrauliliselt lukustatavad, mida Pöttingeri sõnul nõuavad mõnede riikide seadused. Algul lekkisid mõned hüdraulikaühendused. Nende pingutamise järel sai kõik korda.

Kokkuvõte: Pöttinger Terradisc 6001 T suuremaid kettaid peavad hoidma “tugevad käed”, mis austerlastel Twin Armsüsteemiga ka igati õnnestunud on. Ka rulli “amortisatsioon” ja veermiku etteklappimine kaalujaotuse parandamiseks on eelmise Terradisci suurepärased täiustused. Tihendusrull on küll “vana”, kuid töötab ikka korralikult. Puudust tundsime mõnikord tõkkest kettaridade vahel.

Andmed/ mõõtmistulemused Pöttinger Terradisc 6001 T Töölaius 6,00 m Suurim töösügavus 12 cm Transpordilaius 2,97 m Pikkus 6,85 m Suurim transpordikõrgus 4,03 m Kettaid 2 x 24 Ketta serv sakiline Ketta ehitus nõgus Ketta läbimõõt 580 mm 6° Külgkalle 1) 15° Lõikenurk 1) Kivikaitse kummiplokid Ketaste vahekaugus 25 cm Töövahekaugus 12,5 cm Ridade vahe 90 cm Esi- ja tagarea nihe fikseeritud Ääreplekke 2 Rull lõikeorganitega tihendusrull Rulli läbimõõt 55 cm Ühendusviis traktorile toetav Haakeseadme kategooria II ja III Kahe-/ühepoolsete hüdroväljavõtete arv 3/1 Veermiku rehvid 500/45-17 Kogumass 6100 kg Traktori koormus 2320 kg Kette koormus 127 kg Hind testivarustuses käibemaksuta 51 330 € 1) Tootja andmed

www.profieesti.ee

rubriik Taimekaitse ja väetamine

Väetiselaotur rippes või haakes?

Paar kilo läheb veel! Ripphaakes väetiselaoturite mahud on viimastel aastatel uskumatult kasvanud. Taimekaitsepritside seas “kasvavad” järelveetavad versioonid, väetiselaoturite hulgas aga rippes töötavad. Miks?

olme tuhande liitrise mahuga ripp-väetiselaotur pole tänapäeval mingi ime. Suuremaid laotureid pakutakse enam kui 4000-liitrise mahuga, ja isegi 5000 l peaks võimalik olema. Rippes taimekaitsepritside puhul on lugu teine. Ripp-pritsi mahuga 1900 l loetakse juba väga suureks. Vaevalt et kellelegi tuleks pähe ehitada 4000-liitrise paagiga pritsi traktori külge riputamiseks — arvestatagu, et pritsi koosseisu kuulub ju ka poom. Seetõttu ei saa väetiselaoturite ja taimekaitsepritside kaalusid üks-ühele võrrelda, kuid kaaluerinevuste põgus ülevaade pakub siiski huvi. Rippes töötav 1900-liitrise paagi ja 27-meetrise poomiga taimekaitseprits kaalub tühjalt umbes 1500 kg — pritsimisvedelikuna täidetuna seega 3400 kg. Pritsiga võrreldes on väetiselaotur lausa kärbeskaallane. Suur, 3000-liitrise mahuga ripplaotur kaalub umbes 450 kilo, kuid suudab kanda vähemalt 3000 kg (võimalik on isegi üle 4000 kg). See teeb kokku 3450 kg — täislaaditud laotur ja täidetud prits kaaluvad praktiliselt ühepalju! Autonoomsuselt, see tähendab ühe laadimisega töödeldavalt pindalalt, ei ole laotur ja prits sugugi ühel tasemel — väetiselaoturi autonoomsus on reeglina suurem. Muidugi sõltub kõik toimeaine normist pindalaühikule. Toome näite. Kui väetiselaotur peab hektarile andma 200 kg väetist, saab ühe laadungiga töödelda 15 hektarit. Kahe tuhande liitrise mahuga taimekaitseprits suudab normi 200 l/ha korral ühe täitmisega töödelda ainult 10 ha. Kui norm on 300 l/ha, jääb pritsi autonoomsuseks vaid 6,6 ha, Siiski saab taimekaitsepritsi autonoomsust suurendada traktori ette kinnitatava lisapaagiga, mis võib mahutada 1000 l ja rohkemgi.

Õnnestunud kombinatsioon: transpordi haagiselt TWS saab montee rida mitme suguseid firma Rauch väetise laotureid.

Ülaltoodud normide juures on väetiselaoturi autonoomsus niisiis taimekaitsepritsi omast suurem. Pritsid saavad väetiselaoturite tööulatusega võistelda ainult suuremate mahtude korral. Seepärast näemegi traktori järel veetavana töötamas rohkem pritse kui laotureid. Kuid eks saa ka väetiselaoturite tööulatust suurendada. Näiteks punkrile profi / talv 2016

www.profieesti.ee

Teine võimalus on täitmiseks kasutada Big Bag-kotte. Siis läheb muidugi tarvis ka frontaallaaduriga traktorit või teleskooplaadurit. Bogballe pakub oma laadurite lisavarustusena teleskooptõstukit, millega saab Big Bagi laoturi täitmiseks üles tõsta. See maksab aga üle 4000 euro.

Rippväetiselaoturid mahutavad täna päeval nii palju väetist, et järelveeta vate laoturite soetamine ei ole nende kõrge hinna tõttu keskmistele majandi tele kasulik.

Alles siis, kui need võimalused on läbi arutatud ja ebapiisavateks tunnistatud, tasub hakata mõtlema suure järelveetava väetiselaoturi soetamisele. Veetavate laoturite mahud algavad umbes 5500 liitrist, suuremad eksemplarid mahutavad üle 8000 l. Kõige lihtsamad veetavad laoturid on lausa elektroonikavabad ja peamiselt põldude lupjamiseks mõeldud. Niisuguste hind algab isegi altpoolt 30 000 eurot. Täppislaoturid, mis on kvaliteetsete ripplaoturitega elektroonilise juhtimise osas võrreldavad, maksavad vähemalt 45 000 eurot — kuid see on juba hea varustusega 3000-liitrise ripplaoturi kahekordne hind. Juba see hinnavahe tingib, et järelveetavaid väetiselaotureid

ripp-väetiselaoturiga. Laoturi saab valida Rauchi Axis-mudeliseeriast (ning muidugi saab selle ka traktorile rippesse kinnitada). Kõrgendusi ei tohi laoturil küll kasutada, sest siis läheks transpordihaagise koormus liiga suureks. Sellise lahenduse võlu peitub selles, et transpordihaagist kasutatakse ainult siis, kui väetamine toimub eriti suures ulatuses. Väiksemate tööde korral piisab üksnes laoturist, mis kinnitatakse traktori rippsüsteemile. Oma 8200-liitrise mahuga on TWS üpris suur transpordihaagis, ja vastav on ka tema hind, mis algab 43 600 eurost — ilma ripp-väetiselaoturita muidugi. Pealegi ei tohi TWS (Saksamaa) avalikel teedel ilma väetiselaoturita liigelda, sest tal puuduvad allasõidutõke ja valgustus. Teistsugune erim pärineb Bogballelt. Taani tootja pakub oma ripp-väetiselaoturitele lafetti, mille toetunud ripplaoturist saab kerge järelveetav laotur. Süsteemi eeliseks on see, et üsna kerged traktorid suudavad vedada üsna suurt väetiselaoturit. Suurusest sõltuvalt jäävad lafeti hinnad 5700 ja 13 000 euro

Bogballe pakub oma ripplaoturitele lafetti, mis võimaldab ka kergetel trak toritel suurte laoturitega töötada.

Suuri järelveetavaid väetiselaotureid kasutatakse suurmajandites (või mitmes majandis ühiselt) ning selles ei muutu lähemal ajal midagi.

Järelveetavaid “suurlaotureid” saab varustada samasuguse täppislaotus süsteemiga nagu rippes töötavaid.

kõrgenduste lisamisega, kuni jõutakse kas laoturi või traktori maksimaalse kandejõuni. Sealt edasi on väetise järele sõitude vähendamiseks ainult üks tee — transpordimasin peab väetiselaoturit saatma. Üsna praktiline on laoturi täitmine kallurist. Suurte kallurite puhul käib see enamasti lihtsalt, väiksemate, madala kastiga eksemplaridega võib raskusi tekkida. Siis aitab kallurile laadimisteo lisamine, mille hind jääb 1500 kuni 2500 euro piirkonda.

peetakse “suurlaoturiteks” ning nad leiavad kasutust rendifirmades või väga suurtes majandites.

vahele. Ja taas lisandub ripp-väetiselaoturi hind,

profi / talv 2016

Suurema autonoomsuse kõrval on järelveetavatel laoturitel ka parem kaalujaotus, ja sobiva rehvivaliku korral jääb surve pinnasele üsna madalaks. “Puhaste” laoturite kõrval esineb ka erimudeleid, mida pakuvad näiteks Rauch ja Landtechnik Behrens. Rauch ühendab transpordihaagise TWS

Kokkuvõte: erinevalt taimekaitsepritsidest domineerivad väetiselaoturite hulgas endistviisi rippes töötavad mudelid. Väga suure autonoomsuse annavad neile 4000 liitrit ja enamgi mahutavad punkrid. Kõrge hinna tõttu ei tasu suured järelveetavad väetiselaoturid end keskmise mõõduga majapidamistes ära.

www.profieesti.ee

Taimekaitse ja väetamine

Firma Hardi poomi TerraForce õõtsumisvastane süsteem koosneb hüdropneumaatilisest amortisaatorist ja neljast polüuretaanplokist.

Taimekaitsepritsi poomi varustusest:

Stabiilne töö

Taimekaitsepritsidele pakutakse hulgaliselt lisavarustust, mis muudab töö mugavamaks ja turvalisemaks. Põhitähelepanu peaks muidugi pöörama poomile.

oomilt ootame, et selle saaks kiiresti lahti ja kokku klappida, et pendel-vedrustussüsteem korralikult töötaks ja et maapinna tekitatud raputused poomile edasi ei kanduks Kuid isegi sellised lihtsad nõudmised on praktikas üsna raskesti realiseeritavad. Juba esimene punkt, poomi kiire lahtija kokkuklappimine, valmistab mõne pritsi puhul raskusi. Siin käib jutt muiprofi / talv 2016

dugi suurtest töölaiustest — 27 m ja rohkem. Nimelt võib traktori hüdrosüsteemi tootlikkus olla liiga madal, et poomi kiiresti lahti või kokku liigutada. Ja kes tahaks kogu aeg täisgaasi anda, kui mingit lihtsat liigutust on vaja sooritada? See on muidugi rohkem traktorisse kui taimekaitsepritsi puutuv asi. Kui tahate suure töölaiusega pritsi mugavalt kasutada, peaks traktori hüdrosüsteemi tootlikkus olema 100 kuni 120 l/s.

Töö ajal peab poom kogu aja olema maapinnaga paralleelne. Tasasel horisontaalsel põllul saab sellega hakkama iga prits, isegi ilma lisavarustuseta. Kuid juba erineva kõrgusega rattajälgedes sõitmine võib viia selleni, et poom jääb maapinna suhtes viltu. Mida suurem töölaius, seda märgatavamad on sellised vead. Ka hästitöötav pendel-vedrustussüsteem ei suuda mõnikord traktori kallet neutraliseerida. Kindlama tulemuse annab hüdrauliliselt www.profieesti.ee

Horsch-Leebi järelveetava pritsi poomi juhtimissüsteem kannab nime BoomControl. Stabiilsuse eest hoolitsevad nii ultraheli- kui nurgaandurid.

John Deere-i taimekaitsepritsi poomi stabiliseerivad amortisaator BoomGuard ja ultrahelianduritega tasakaalustussüsteem BoomTrac.

käitatav vedrustussüsteem, mis hüdrauliliselt klapitava poomi puhul maksab 600 kuni 700 eurot — ja peaks tegelikult olema iga taimekaitsepritsi põhivarustuses. Märgime, et traktoril peab selle süsteemi käitamiseks olema üks kahesuunaline hüdroväljavõte. Suuremate laiuste korral — alates 21 meetrist — võib väga palju kasu olla ka ühepoolsest reguleerimisvõimalusest, millega saab seada poomi kas vasaku või parema poole kõrgust sobitamaks seda maapinna kontuuriga. Poomi teine pool jääb esialgsesse asendisse. Tüüpiliselt liigutatakse poomi klappimisel mõlemaid pooli ühtviisi laiali või kokku. Sellest on tavaliselt küllalt. Kuid majandites, kus on palju väikesi põllulappe või puid, põõsaid või teid põlluäärtes, võib poomi poolte eraldi klappimise võimalus elu palju mugavamaks teha. profi / talv 2016

Ühepoolse klappimise võimaluse eest küsivad tootjad 700 kuni 1000 eurot. Kuid pakutakse ka mitmeid elektroonilise juhtimisega ühildatud süsteeme, mis näiteks võimaldavad poomi klappimist ette ära määrata. Sellised mugavused aga võivad isegi üle 2000 euro maksta. Poomi sujuvaks liikumiseks pakuvad tootjad juba mitmeid aastaid poomi aktiivjuhtimist, mis hoiab poomi maapinnaga paralleelselt. Tõsi, poomi stabiilne liikumine ei sõltu ühestainsast parameetrist, vaid vedrustuse ning vertikaalse ja horisontaalse võnkesummutuse koostööst. Eriti tähtis on hästitöötav poomijuhtimissüsteem jällegi suurte töölaiuste korral, kus tuleb liigutada märkimisväärseid masse. Igal tootjal on siin isemoodi lahendused. Ning tänapäeval ei tööta need süsteemid enam puhtmehaaniliselt, vaid nurgaandurite abil,

mis saadavad oma andmed juhtarvutile. Mõõtmistulemuste alusel toimubki poomi aktiivjuhtimine. Näiteks olgu siin toodud Hardi pendelvedrustus TerraForce koos poomi juhtimissüsteemiga AutoTerrain. Neid poome pakutakse laiusega 36 kuni 42 m. Poomi liikumist mõõdetakse pendelvedrustusel ja tulemused edastatakse arvutisse. See juhib tasakaalustussüsteemi, nii et poom jääb maapinnaga paralleelseks. Palju kordi on poomi juhtimissüsteemi BoomControl eest kiita saanud HorschLeebi prits 6GS. Selle poomi ei stabiliseerita pendelvedrustuses mitte vedrude ja amortisaatorite, vaid kahe suruõhusilindri abil. Nurgaandurid mõõdavad poomi asendit kinnituse suhtes ning ultraheliandurid poomi (mitmete osade) kaugust maapinnast või kultuurist. Mõõtmistulemuste alusel määrab arvuti www.profieesti.ee

Taimekaitse ja väetamine

Düüside üksikvalgustus on küll suureks abiks, kuid üsna kallis.. Uue taimekaitsepritsiga peaks tänapäeval kindlasti kaasas käima välispesuseade.

jooksvalt poomi optimaalse asendi ja reguleerib selle välja. John Deere pakub oma pritsidele automaatset kõrguseregulaatorit BoomTrac. Selle ultraheliandurid mõõdavad poomi vasaku ja parema otsa kõrgust taimedest või maapinnast. Poomi asendi seadmine võib toimuda kahel viisil: andurite andmete järgi reguleeritakse kas terve poomi kõrgust või juhitakse ainult üht poolt poomist, mida saab siis vajaduse järgi kaldasendisse seada. Suurem osa tootjaid kasutab tänapäeval poomi juhtimissüsteemis kauguste mõõtmiseks ultraheliandureid. Reeglina paikneb üks andur poomi kummalgi otsal. Amazone näiteks pakub oma süsteemi Distance-Control, mis on varustatud kahe anduri ja ISO-siini-terminaliga ning maksab 5700 eurot. Kaks täiendavat andurit lisavad hinnale 1100 eurot. Ultrahelianduritega saab poomi ka tagantjärele varustada. Kanada firma Norac kahe anduriga juhtimissüsteem maksab umbes 4300 eurot pluss paigaldus. Poomi stabiilse juhtimise süsteemide kõrval on saada veel mitmeid lisaseadmeid, mis poomi käsitsemist ja jälgimist hõlbustavad. Kindlasti kuulub nende hulka poomi valgustus. Kõige odavamalt saate selle muidugi, kui paigaldate pritsile ja poomile ise mõned töötuled. Uuele pritsile tehasest valgustust tellides peate arvestama umbes 500-eurose lisaväljaminekuga. Viimastel aastatel (taskukohaste valgusdioodide leviku tõttu) moodi läinud düüside üksikvalgustid poomil lähevad veel profi / talv 2016

Poomi juhtimises kasutavad tänapäeval peaaegu kõik tootjad ultraheli-kaugusandureid.

Firma Norac ultrahelianduritega stabiliseerimissüsteemi saab ka järelpaigaldada.

pisut kallimaks — 24-meetrise poomi jaoks võib kohtvalgustikomplekt maksta 2000 eurot. Pritsi ja eriti poomi välise puhastamise abinõu on igati mõistlik ning veel mõistliku hinnaga saadav. Tüüpiliselt küsitakse välispesuseadme eest 700-800 eurot. Nende ehitus aga on üsnagi mitmekesine, ulatudes lihtsast pihustist ja pesuharjast kõrgsurvepesurini.

Kokkuvõte: poomi juhtimise süsteem on taimekaitsepritsi üks kõige tähtsamaid komponente. Lühemate poomide jaoks piisab taimestikuga sobitumiseks lihtsast pendelvedrustusest. Suurema töölaiusega pritsile soovitame muretseda ultraheli-kaugusanduritega aktiivjuhtimissüsteemi. siis püsib poom rahulikult paigal ning juht ei pea selle asendit pidevalt käsitsi järele reguleerima.

www.profieesti.ee

Tuhanded tihumeetrid! Kaitsekindaid polegi?

Mõned tegevusalad lihtsalt on suurema ootamatuse riskiga. Kord veab alt tehnika, siis jälle lohakas töötaja. Ebameeldivate üllatuste poolt põhjustatud kahju aitab vältida PZU Kindlustus.

Kindlustus ettenägelikule ettevõtjale

• tehnika ja seadmete kindlustus • vastutuskindlustus • veosekindlustus • garantiikindlustus • varakindlustus Võta ühendust, meilt leiad oma ettevõttele sobiva!

1526 pzu.ee Tutvu kindlustustingimustega www.pzu.ee ja vajaduse korral pea nõu telefonil 1526. Kindlustusteenuse pakkuja on PZU Kindlustus.

Innovatsioon

Otsekülvi tehnoloogia - innova

EB panga üheks oluliseks suunaks on toetada innovaatilis ideid, olgu see SEB poolt juba kolmandat aastat korraldatav Innovatsioonilabor või koostöö Eesti suurima äriideede konkursiga Ajujaht. Ka põllu- ja muus majanduses on innovaatline lähenemine panga jaoks üks oluline kriteerium toetusotsuste tegemisel. Üheks näiteks on otsekülvi viljelev Tulundusühistu Lüüste Põllumajandusühistu. Ühistu eestvedaja, Jaak Soosaar, kui kaua olete juba otsekülvi tehnoloogiat viljelenud ning millised on tulemused? Kasutame külvitehnoloogiat, kus on põimitud nii otsekülv kui triibukülv. Külvamisel harib külvik ainult seda põllu osa, kuhu külvatakse seeme, säilitades niimoodi ülejäänud mullas niiskuse ning mulla struktuuri. Samuti jääb mullale parem kandevõime. 2015. aasta kevadel jõudis kohale Eesti esimene triibukülvik Mzuri Pro-Til 4T ning sai alustatud uue tehnoloogia katsetamist ja kasutamist. 2015. aasta sügisel külvasime juba kogu talivilja kombaini järel otse kõrde, kohati olid kaks masinat isegi sama põllu peal. Esimesed tulemused, mis me kevadise külvi pealt saime, olid positiivsed. Põlduba sai tänu õigele külvisügavusele väga hea juure algarengu ja taime kasv oli põllu ulatuses ühtlane. Kõik see moodustus sügisel ilusa saagi, ka suvinisu külvi puhul oli näha ühtlast tulemust. Esimene aasta näitas, et külviku vahetusega oleme suutnud jääda saagilt samale tasemele, aga oleme jätnud ära kaks töökäiku: kündmise ja kultiveerimise. Tohutult oleme võitnud aja-, kütuse- ja varuosade kulus. Lisaks kasutame tänu triibukülvile väiksemat väetusnormi, kuna väetis läheb täpselt seemne alla. Millist tehnikat ja investeeringuid on nõudnud otsekülvile üleminek? Tehnikast on vaja põhimõtteliselt ainult külvikut, mille puhul on esmane investeering küll tavakülvikutest veidi suurem ja see vajab ka võimsamat traktorit. Kui aga liita kokku kulud, mis tegemata jäävad (kündmine ja kultiveerimine, taliviljade puhul ei käinud me põlde üle isegi sügavkobestiga, samuti väiksem väetusprofi / sügis 2015

Roosi ja Jaak Soosaar pildil koos külviku looja ja põllumehe Martin Lolega.

norm), siis on kokkuhoid märgatav. Varasemast ajast on meil olemas sügavkobesti, mida kasutame sügisel nendel põldudel, kuhu plaanime kevadel külvata. Seda läheb hetkel veel vaja künnitihesest lahtisaamiseks (tõstab ainult maa sügavamaid kihte jättes pinnase segamata). Aga selle kasutamine sõltub põllu seisukorrast ning tulevikus plaanime ka sellest töökäigust täielikult loobuda. Heas seisukorras põllud ei vaja etteharimist, kuna külvik ise suudab maad harida kuni 21 cm sügavuselt (täpselt seemne alt) ja see tagab taime juurele kiire arengu kobestatud ja väetatud mullas.

Kuuldavasti on teil ka innovatiivne ja kaasaegne kuivatustehnoloogia. Milline täpselt, ja mis tehnoloogiaga on tegemist? Teraviljakuivati erilisus peitub tehnoloogias, mida kasutame soojuse tootmiseks. Nimelt on meil kasutuses Austria ettevõtte ICS Energietechnik toodetud 3MW võimsusega bioküttel töötav katel, mille teeb eriliseks tema väga kõrge efektiivsus ning võimalus kasutada kütusena väga erinevaid ja madala kvaliteediga küttematerjale. Ilma probleemideta on võimalik kütta nii 60% niiskusega haket, saepuru, teraviljajäätmeid jne. Küttelawww.profieesti.ee

vatsioon, mis väärib toetamist Eesti esimene Mzuri külvik külvamas 2015.aasta kevadel.

henduses on kasutuses suur õhk-õhk tüüpi kõrge efektiivsusega soojusvaheti, tänu millele toimub kogu vilja kuivatus ainult puhta välisõhuga, mis omakorda väldib vilja saastumist suitsugaasidega. Werneco OÜ poolt müüdava katlalahenduse abil on meil võimalik kuivatuskuludelt kokku hoida 6-8 korda võrreldes eelnevalt kasutuses olnud vedelgaasi lahendusega. Milliseid innovaatilisi lahendusi teie ettevõtes veel kasutusele on võetud ja milliseid plaanite hakata kasutama tulevikus? Hetke suurim väljakutse on mulla olukorra parandamine. Uue külvitehnoloogia tulekuga lisasime külviplaani ka vahekultuuride kasvatamise. Selle kaudu püüame mulla huumusbilanssi muuta positiivseks, parandada mulla elustikku ning jõuda punkti, kus mulla toitainete varu on stabiilne ja taimedele kättesaa-

dav ning kus mulla veerežiim oleks paigas. Selle tulemusena on võimalik vähendada mineraalväetiste kasutamist ning hoida kokku taimekaitsevahendite pealt. Ei saa ju oodata suurt saaki, kui muld ei ole selleks valmis. Tasakaalus muld on kõige alus. Millised innovaatilised lahendused on teie jaoks olnud kõige kuluefektiivsemad, ehk mida julgeksite soovitada ka teistele profi ajakirja lugejatele? Kõige suurema kulude kokkuhoiu saame me tänu uuele külvikule ja hakkepuidul töötavale kuivatile. Kevadel jõuab meile veel ka teine 4-meetrine Mzuri Pro-Til 4T ning kahe külvikuga katame ära kogu pindala külvivajaduse. Selle tulemusena saame täielikult loobuda kündmisest ja kultiveerimisest ning tulevikus ka sügavkobestamisest. Kasvatatava toodangu omahind on juba praeguseks märgatavalt vähenenud.

Seadmeliising muudab Teie äritegevuse lihtsaks ja mugavaks Seadmeliisinguga saate soetada uusi ja kasutatud seadmeid: • põllumajandustehnika; • tööstus- ja tootmisseadmed; • ehitus- ja laotehnika; • muud seadmed.

Vaadake lähemalt www.seb.ee/seadmeliising Tutvuge teenuse tingimustega lehel www.seb.ee ja vajaduse korral pidage nõu asjatundjaga.

Kasutatud tehnika Valtra T-seeria traktorid

Ärge ostke värvi järgi... Valtra ulatuslik lisavarustuse loetelu laseb ostjal traktori igas asjas oma meele järgi seadistada. Mis on tore ... välja arvatud pruugitud masinate ostjatele, kellel erinevate hulgast endale sobivaima väljavalimine võib õige keeruliseks minna. Ei lihtsusta asja ka teadmine, et T0, T1, T2 ja T3 tootmine võis ajas kattuda, sõltuvalt traktori spetsifikatsioonidest. Suurbritannia profi üritas mõningat selgust luua. Originaalartikli päritolust tulenevalt on kõik varustustasemed ja hinnad Suurbritannia-põhised, kuid peaksid andma piisavalt hea orientiiri ka Euroopa turul.

aatame kõigepealt veidi ajas tagasi. Kõigepealt, 2002. aastal, ilmus põlvkond T0 (mudelid T120 kuni T190), millele järgnes moderniseeritud, kuid eelkäijaga suuresti sarnane T1 (mudelid T121 kuni T191). Suuremad muutused leidsid aset 2009. aastal kolmanda põlvkonna T2 tulekuga (T132 kuni T202), millele sai tellida jõuülekanded Versu või Direct. Selle kaasajastatud versioon, neljas põlvkond T3 (T133 kuni T213) jõudis müügile 2011. aastal, peamiseks uudiseks selektiivkatalüsaatorit (ja AdBlued) kasutavad mootorid. Möödunud aastal tootmisse jõudnud, heitgaasinormi IV (Tier 4f) täitev viies põlvkond T4 (T154 kuni T234) on eelkäijatest oluliselt erinev (vt. ka profi 2/2015 lk. 40) ning temast me siin juttu ei tee.

SEB Liisingu kuumakse

niseeritud käsitsilülitatava käigukastiga versioonid Classic ja Advance. HiTech. Need traktorid kasutavad samasugust “T1x1”-mudelitähistust nagu 2. põlvkond, kuid on saanud tehnilist täiustust: kolme kiirusvahemikuga Powers-

hift-jõuülekandelalates on kuni 36 käiku 990 € edasi ja tagasi ning automatiseeritud käiguPZU Kindlustuse aastamakse vahetuse võimalus, lisavarustusena saaalates 364 € HiTrol daval Valtra tsentrifugaalsidur Omavastutus 640 €, klaasid ilma omavastutuseta ning mehaaniliselt juhitavate hüdroväljavõtetega hüdrosüsteem pumba tootlikkusega 73 l/min või 90 l/min. Lisava-

Valtra T151 HiTech Tootmisaasta: 2012 Töötunde: 3900 Märkused: HiTech pluss eesmine rippsüsteem.

SEB Liisingu kuumakse alates 574 € PZU Kindlustuse aastamakse alates 215 €

Hind: 58 000 €

Tootmisaasta: 2013 Töötunde: 1900 Märkused: HiTech pluss eesmised rippsüsteem ja jõuvõtuvõll.

alates

Andmed

Peamised spetsifikatsioonid. Põlvkonna T2 tulekuga kadusid lihtsamad, sünkro-

Valtra T153 HiTech Andmed

Claas Arion 650 86300 989.20 363.60

Omavastutus 640 €, klaasid ilma omavastutuseta

Valtra T172 Direct Andmed

Valtra T Kasutatud 573.12 214.92

alates 50 000

Tootmisaasta: 2011 Töötunde: 3777 Märkused: Esisilla ja kabiini vedrustus. SEB Liisingu kuumakse T182 maksab alates 1532 € keskmiselt 3000 € ja T202 6500€ rohkem.

Hind: 67 000 € Hind: 50 000 €

PZU Kindlustuse aastamakse alates 563 €

Omavastutus 640 €, klaasid ilma omavastutuseta

Claas

Axion 850

Tutvuge teenuse tingimustega lehel www.seb.ee ja vajaduse korral pidage nõu asjatundjaga. alates 133 600 SEB Liisingu tingimused: kapitalirent, 10% sissemaks, intress 1,9%+6EU (6 kuu EURIBOR -0,107%, 08.02.2016 seisuga), periood 84 kuud, jääk 0, lepingutasu 150. 1531.37 562.80 Intressi arvutamisel võrdsustatakse EURIBORi negatiivne väärtus nulliga

tes

akse

Masinaväline pidurite reguleerimine võib küll vanaaegsena näida, kuid viiekettalised pidurid on pikaealised ja probleemivabad, kuiLiisingu vaid korralikult SEB kuumakse reguleeritud. Reguleerimismutrilt mahakulunudalates värv on hea märk.

344 €

PZU Kindlustuse aastamakse alates 152 €

Omavastutus 640 €, klaasid ilma omavastutuseta

Challenger alates 30000 343.87 151.20

RoGator 655 C

SEB Liisingu kuumakse alates 409 € PZU Kindlustuse aastamakse alates 135 €

Omavastutus 640 €, klaasid ilma omavastutuseta

Pöttinger Terradisc alates 35600 408.06 134.88

Versu ja eriti Directi varustuses on odavamatest sagedamini aktiivvedrustusega iste. Mõlema versiooni juhtimisseadmed (vasakul) on üsna sarnased, T1x3 ja hilisemad mudelid said kergemini loetava värvikuvari.

Nii Versul kui Directil on käigukasti ja hüdrosüsteemi jaoks eraldi õli. See võib olla väga kasulik mitmetes majandites töötavatele traktoritele, sest võõraste agregaatide hüdrosüsteemidest saadud mustus ei jõua käigukasti.

rustusena olid saadaval ka elektrooniliselt, juhtkangiga juhitavad hüdroväljavõtted. Versu. Neil traktoritel on viie kiirusvahemikuga Powershift, mis annab 30 käiku mõlemas suunas; Valtra Advancejuhtkäetugi muuhulgas käigukasti juhtimiseks, tempomaat, elektrooniliselt juhitavad hüdroväljavõtted, automaatse käiguvahetuse võimalus ja piduriabi, Loadsensing-hüdrosüsteem pumba tootlikkusega 115 l/min või 160 l/min, lisavarustuses automaatroolimine ja telemeetria. Direct. Nagu Versu, kuid astmevaba (CVT-) jõuülekandega. Mootori ja jõuülekande juhttarkvara suudab automaatselt SEB Liisingu kuumakse muuta mootori pöördeid ja käigukasti alates 1777 € ülekandearvu, et väiksemal koormusel PZU Kindlustuse aastamakse saaks mootor töötada madalamate pöö€ kütust. alates 653 retega, säästes niiviisi Omavastutus 640 €, klaasid ilma omavastutuseta

Traktorite tähtsamad tehnilised andmed on toodud tabelites lk. 67. Üldjoontes ülaltoodud viisil sõltub ka

Fendt 828 Vario alates 155 000

profi / talv 2016

1776.67 652.92

Standardsed püsttõmmitsad on varustatud kuuli ja sõrmega liigenditega, võimsa kuulliigendiga variant on põhivarustuses kõigil (v.a. kõige nõrgemate mootoritega) versioonide Versu ja Direct traktoritel.

2011. aastal tootmisse läinud neljanda põlvkonna (T3) traktorite varustus jõuülekande tüübist. Väiksemate muudatuste kõrval oli oluliseks uuenduseks selektiivkatalüsaatoriga (SCR) mootorite kasutuselevõtt, millega heitgaasinormi SEB Liisingu kuumakse IIIA täitmiselt mindi edasi alates 2630 € IIIB täitmisele. Tehniliste andmete järgi peaksid IIIBPZU Kindlustuse aastamakse traktorid IIIA-eellastega võrreldes 10% 1044 € kuid kui arvesalates vähemOmavastutus kütust640 kulutama, €, klaasid ilma omavastutuseta tada ka AdBlue kulu, siis võib uuemate masinate kasutuskulusid umbes 5% võrra madalamateks lugeda.

John Deere 7290R 229 445 65 2629.99 1,044.84

alates

Pisut sildimajandusest mootorikattel: Valtra ei kavatse nende elu kergeks teha, kes eristavad mudeleid mootorikattele kantud kleepsude järgi — vaid väike radiaatorivõrel asuv embleem reedab teile mudeli. Ning kui numbrid selles on punased, on traktoril Direct-jõuülekanne. Hõbedased aga tähendavad Versut. Hitech-versioonidel on lisaks radiaatorivõrel asuvale (nüüd hallide numbritega) mudelitähisele ka embleem kabiini tagumisel piilaril. Versu- ja Direct-traktorite kolmanda www.profieesti.ee

Kasutatud tehnika

Olulisem lisavarustus... ja kuidas see mõjutab traktori hinda Käetoed HiTech-traktoritel. Kuigi Valtra loobus seerias T1x2 Advancevarustustasemest, sai Hitech-mudelitele tellida suurema osa Advancevarustusest, muuhulgas hüdroväljavõtete elektroonilist juhtimist võimaldava käetoe. Käetuge pakuti nii ekraaniga kui ilma. Ekraaniga variant sarnaneb Versu- ja Direct-jõuülekandega traktoritel kasutatavaga — kahevärviline ekraan valitud seadistuste näitamiseks, lühike juhtkang kahe traktori ees või keskel asuva, laadurit või eesmist rippsüsteemi käitava hüdroväljavõtte juhtimiseks. Üldiselt telliti Advance-käetugi koos tootlikuma, 90 l/min andva õlipumbaga, kuid kontrollige, kas ostukandidaadil on nii tehtud. Siit võib pruugitud traktori hinnale lisanduda 1000 kuni 2000 eurot. Jõuvõtuvõll. Valtra pakkus enamasti kahekiiruselisi: 540/1000, 540/540E, 540E/1000 ja 1000 HD (heavy-duty); sõidukiirusest sõltuv pöörlemissagedus oli lisana tellitav.

“Heavy-duty” tagumine rippsüsteem — HiTech-traktoritel. Nimi on pisut eksitav, sest nii tavalise kui ka HD-rippsüsteemi tõstejõud on 7700 kg (kõigil mudelitel). Vahe on püsttõmmitsate kinnitumises tõstehoobadele. Standardversioonis on need ühendatud kuuli ja sõrmega, “raskete tingimuste” alternatiiv aga kasutab määritavat kuulliigendit. See kuulub kõigi Versu- ja Direct-mudelite põhivarustusse, HiTechil lisavarustusse. On traktoril kergesti märgatav, kuid hinda ei mõjuta.

suurima lubatud kiiruse andis madalamatel pööretel — 1800 p/min. Versu ja Direct said EcoSpeed-ülekande nii 40 kui 50 km/h jaoks.

Ballast. Eesmiste ja tagumiste lisaraskuste olemasolu võib traktori hinda kergitada, kuid hinnavahe sõltub raskuste hulgast, aga eriti sellest, kui vajalikud need teile kui ostjale on. Ärge jätke soodsat tehingut ballasti pärast katki, kuid vajalike lisaraskuste eest olge valmis juurde maksma.

Eesmine rippsüsteem ja jõuvõtuvõll. Ainult rippsüsteem tõstab hinda umbes 1000-1500 €, koos jõuvõtuvõlliga võib hinnavahe olla 2500 €.

50 km/h jõuülekanne. HiTech-versioonil oli lisavarustuses 50 km/h võimaluse alternatiivina 40 km/h EcoSpeed, mis

HiTechversioonid võivad olla varustatud kas Advance-juhtkäetoega ja ekraaniga või ainult Valtra juhtkangiga frontaallaaduri või eesmise rippsüsteemi juhtimiseks. Leidub ka palju teiste firmade järelpaigaldusi.

Kabiinivedrustus. Üldiselt oli see 40 km/h sõitvate traktorite lisavarustuses, kuid Suurbritannias pakuti Versule ja Directile põhivarustusena ning suur osa Hitech-traktorite ostjatest soetas samuti vedrustatud kabiini. Kabiinivedrustuseta traktori võiksite saada keskmisest hinnast umbes 2000 € odavamalt.

Reverseeritav jahutusventilaator. Kui tahate T-seeriaga kasutada eesmist niidukit, on pööratav jahutusventilaator soovitatav. Sel juhul oodake umbes 600-700-eurost hinnalisa. Arvestage, et sellise ventilaatori järelpaigaldamine maksab umbes 2000 €, nii et juba ole-

põlvkonna mudelitähised lõpevad numbriga 2, neljandal aga numbriga 3. Nagu eespool öeldus, tekitavad Hitechversioonid segadust kolmandas põlvkonnas (kus nende tähised ikka lõpevad ühega: “T1x1 HiTech”), kuid neljandas põlvkonnas klapitatakse viimane number lõpuks teiste versioonidega: “T1x3 HiTech”. Embleeme lähemalt vaatama minemata saab kolmanda ja neljanda põlvkonna vahel vahet teha mootorikatete järgi. Uuematel traktoritel on üksteise kohal asuvate laternate paar radiaatorivõres

Traktoril võib olla nii Valtra standardne eurohaakeseade (vasakul äärmisel pildil) või Scharmülleri haakeseade — tehke kindlaks, kumb. Veenduge, et osad ei ole liiga kulunud ja haakeseade lukustub kindlalt.

profi / talv 2016

www.profieesti.ee

masoleva reevers-ventilaatoriga traktori leidmine on rahaliselt kasulik. Keskmonteeritud laaduri juhtimisseadmed. Advance-käetoega kaasnev süsteem meeldib juhtidele ning lihtsustab laaduri paigaldamist. Hinnalisa 600-700 eurot. Jällegi, järelpaigaldatavad (mitte-Valtra-) süsteemid maksavad 2000 € kanti, pealegi pole neil käetoe-monitori. Esisilla vedrustus: Taas 40 km/h sõitvate traktorite lisavarustus, kuid sageli tellitud. Puudumine võiks traktori hinnast 3000 € maha võtta. Aktiivvedrustusega iste. Kui teil on seljaga probleeme, võib aktiivvedrustusega iste (muidugi koos esisilla ja kabiini vedrustustega) imesid teha. Versul ja Directil kuulus see praktiliselt põhivarustusse, kuid kontrollige. Hinda on raske määrata, kuid arvestagem, et end mugavalt tundev traktorijuht on tõenäoliselt tootlikum traktorijuht.

Töötuled. Valtra pakkus oma T1x2-traktoritele uut Infolight-valgustuspaketti, mis sisaldas kuni kuut ksenoonlaternat. Kui teil on rohkesti valgust vaja, tasub seda paketti otsida, kuid ka põhivarustuses olevad tuled on küllalt head. Jällegi on hinda raske määrata. Esisilla pidurid. Ilmusid 1500 € maksva lisavarustusena põlvkonnale T1x2, kuid ainult Versu ja Direct-käigukastiga traktoritele alates versioonist 162. Tasub omada, 50 km/h sõitvatele traktoritele on need pealegi peaaegu alati tellitud. Tõstavad hinda ca 800 €. Metsatööveljed. Nendel velgedel on laiem ja tagasipööratud serv, mis peab kaitsma rehvi väliskülge metsas kändude otsa purunemise eest. Kuulusid küll lisavarustusse, kuid nähtavasti varustati mõned traktorid nendega sel lihtsal põhjusel, et tehases polnud parajasti tavalisi velgi võtta. Kui teil neid vaja ei ole, siis need hinda ei muuda. (Usutavasti ka siis, kui vajate neid).

ja silmatorkavad tuulutusavad külgpaneelides (vt. ka “Olulisem lisavarustus...” ülal). Valtra omanikud suudavad veelgi erinevusi leida, kuid need on õige väikesed. Kas valida T2 või T3? Ühest vastust meie arvates ei ole. Jah, uuematel traktoritel leidub mitmeid parendusi, kuid soovitame kõigepealt lähtuda ostukandidaadi varustusest ja seisukorrast. On üsna vähetõenäoline, et erineva põlvkonna masinatel oleks sama töötundide arv ja sama hind, mistõttu teie ostuotsust mõjutab eeskätt see, kui palju raha olete nõus traktorisse panustama. Märgime veel, et T1x1-traktorite müümine võttis natuke aega, nii et ärge imestage, kui kohtate mõnd alles 2011. aastal registreeritut. Kõige populaarsemad mudelid: piirkonniti võib küll esineda väikesi erinevusi, kuid umbes pooled müüdud traktoritest olid Hitech-mudelid, teine pool aga jagunes enam-vähem võrdselt Versu ja Directi vahel. Mida väiksema võimsusega traktor on, seda suurema tõenäoprofi / talv 2016

Tagurpidisõidusüsteem TwinTrac. Valtra TwinTrac laseb juhiistme ja sellega koos käetoe tahapoole vaatavaks pöörata, nii et juht saab kasutada kabiini tagaseinal leiduvat teist pedaalikomplekti ja väikest rooliratast. Süsteemi kasutanud inimesed ütlevad selle hästi töötavat. Eriti levinud TwinTrac ei ole ja selle soovijad märkavad, et traktori hinnale võib lisanduda 6-7 tuhat eurot. Rehvid. Iseenesestmõistetav, kuid tähtis detail. Peate arvesse võtma mitte ainult rehvi kulumisastet ja seisundit, vaid ka mõõtu. Lihtsam on rehvidesse puutuvad küsimused ära küsida kui pärast saada hakkama traktoriga, millel teie vajaduste jaoks valed rehvid. Jõuülekanded. Rusikareegliks võib võtta, et muus osas sarnaste T-seeria traktorite hulgas maksab Versu 6000 kuni 10 000 eurot rohkem kui HiTech, Direct aga on omakorda Versust umbes 5000 € kallim.

Veenduge, et pidurid oleksid reguleeritud

T1x1-seeria traktoritel on ülemine tõmmits fikseeritud klambriga, mis kuludes kipub järele andma. Hilisemad seeria T1x3 masinad (alumisel pildil) said kindlama kinnituse.

Valtra kasutab endiselt oma läbiproovitud viiekettalisi pidureid tagasilla kummalgi küljel. Edasimüüjad ütlevad, et need töötavad tüüpiliselt enam kui 4000 tundi ilma ühegi veata ja palju pikemgi eluiga ei ole imekspandav. Siin peame muidugi rõhutama, et jutt käib korralikult reguleeritud piduritest. Mõned kasutajad võtavad reguleerimistöö ise ette, kuid parem oleks lasta pidureid kontrollida hoolduse käigus ning lasta need edasimüüjal vähemalt korra aastas üle vaadata. Reguleerimiskohti on päris raske leida, eriti vedrustatud kabiini alt, kuid kui teil õnnestub märgata, et reguleerimismutritelt on värv maha koorunud, on see märgiks, et eelmine omanik võib olla pidurite eest mingil määral hoolitsenud.

www.profieesti.ee

Kasutatud tehnika

HiTech-traktorid varustati mehaaniliste juhtseadmetega, kuid neile sai tellida juhtimiskäetoe Advance, mis andis hüdroväljavõtete elektroonilise juhtimise ning juhtkangi eesmise rippsüsteemi juhtimiseks. Vanemate väljalasete ekraan (paremal) võib heledas valguses kehvasti loetav olla.

susega on ta Hitech — Versu ja Directi korral aga vastupidi (vt. andmetabelit lk. 67). Et ülalöeldut rohkem kui orientiirina ei võetaks, olgu märgitud, et kõige levinumate versioonide hulka kuuluvad T132 Versu, T162 Direct ning T163e EcoDrive nii Versu- kui Direct-modifikatsioonis. Teisi versioone on üsna ühtlaselt, vaid kõige võimsamate, kuuesilindriliste 6,6ja 7,4-liitriste osakaal võib olla madalam. Mida peaks otsima: Valtra ost käib nagu traktoritel ikka. Kui te tingimata soovite kabiinivedrustust või 50-kilomeetrilist tunnikiirust, siis sellist traktorit peategi otsima. Valtra on uhke, et annab traktoriostjale võimaluse masin oma soovide järgi kokku panna — kuid pruugitud traktori soetajale võib selline vabadus nuhtluseks osutuda. Valikuvõimalusi on nii palju — isegi värvi osas —, et selget varustustasemete nõu me anda ei saa. Siiski annab “Olulisem lisavarustus...” lk. 64 ligikaudse ülevaate sellest, kui palju üks või teine lisand traktori hinda mõjutada võiks. Kordame, et see pole hinnakiri, vaid pigem abivahend mõistmaks, miks esmapilgul sarnaste masinate hinnad niivõrd erinevad võivad olla. Kokkuvõte: Pruugitud Valtra T ostmine ei seisne ainult “õige” värvi valikus. Kõigepealt peate endale selgeks tegema, missugust kolmest pakutavast jõuülekandest soovite, seejärel aga paika panema vajamineva võimsuse ning alles siis tegelema varustusega. Töökindluse üle on vaja vähem muretseda. Loomulikult saab iga traktor rikki minna, kuid Valtrad on end näidanud vintskete ja pikaealistena. Otsige välja korralik kasutatud traktor ja ta teenib teid hästi. profi / talv 2016

Kuidas käigukasti valida HiTech. Valtra 36 edasi- ja 35 tagasikäiguga käigukastid HiTech on tuntud pikaealisuse ja kerge käsitsetavuse poolest. Paljud näevad just selles versioonis ideaalset renditraktorit. Peamine nelja käigu valits on varustatud nuppudega, mis lasevad valitud kiirusvahemikus käike üles-alla vahetada. Koormuse all lülitatava reeversi hoob asub roolisambal vasakul, kuid selle sai tellida ka paremale. Reeversil on kaks automaatfunktsiooni. Auto 1 lülitab käike vastavalt koormusele, Auto 2 aga vastavalt kiirusele. Veel ühe käiguvalitsal paikneva nupuga saab sidurit lahutada, mis võimaldab käikude vahetamist siduripedaali puudutamata. Reevers lahutab siduri suunamuutusel automaatselt; suunamuutused on kuulsad oma sujuvuse poolest. Mida HiTechi juures kontrollida? Sünkroniseeritud HiTech-käigukastide tüüpvigu teada ei ole, kuid katsuge proovisõidul siiski kõik käigud läbi vahetada veendumaks, et kõik ikka õigesti töötab. Valtra ütleb, et ei ole mingi ime, kui ühtki käigukastiprobleemi pole rohkem kui 16 000 tundi töötanud traktoril. Versu. See jõuülekanne on Valtra kasutajate hulgas õige populaarne. Ta annab viis koormuse all lülitatavat käiku igas kuuest kiirusvahemikust. See kompenseerib kuue käigu “kaotuse” HiTechile. Olgu öeldud, et käiguvahetusel tekib märgatav viivitus. Transporditöödel avaldub see vaid

mõninga “kõhklusena”, künnil võib tõusta tõsisemaks probleemiks. Mida Versu juures kontrollida? Valige järjest kõik kiirusvahemikud ning veenduge, et igaühes neist toimuvad käiguvahetused sujuvalt, ilma mürade ja märgatavate jõnksatusteta. Vigased solenoidid võivad käiguvahetuse ära rikkuda. Järgmiseks proovige automaatrežiimi ja kontrollige, kuidas lülitused toimuvad kiirusvahemike vahel. Väike viivitus on lubatud, kuid üldiselt peab kiirus kasvama üsna sujuvalt. Kasutatud traktoril peaksid vead olema kõrvaldatud (sest mõni neist vahetas uuena käike pisut veidralt). Direct: Põhinedes Versu jõuülekandel, pakub astmevaba (CVT) jõuülekanne Direct kolme töörežiimi, lisavarustusse kuulub kahe sõidukiiruse ja mootori kahe pöörlemissageduse salvestamise võimalus. Direct-käigukasti juhitakse käetoelt, mis üldjoontes sarnaneb Advance-käetoega, kuid sisaldab mõningaid nuppe, millega juhitakse Direct-kasti funktsioone. Sõita on Directiga lihtne. Valige suund, vajutage “sõidupedaali” ja lähebki lahti. Ostmisel aga tuleks kaasa võtta keegi, kes seda jõuülekannet lähemalt tunneb. Sest näiline lihtsus peidab mitmesuguseid funktsioone, mille töötamist tuleb samuti kontrollida. Mida Directi juures kontrollida? Peab töötama sujuvalt, tõugeteta ja klobisevate häälitsusteta.

www.profieesti.ee

Valtra 2. põlvkonna HiTech (2009-2011) Mudel

Suurim võimsus hj (kW)

Suurim pöördemoment Nm

T121 T131 T151e T161 T171 T191

139 (102) 154 (113) 159 (117) @1800 p/min 174 (128) 184 (135) 189 (139)

550 580 680 @1100 p/min 660 670 680

Õlipumba tootlikkus l/min*

73 (90) 73 (90) 73 (90) 73 (90) 73 (90) 73 (90)

Valtra 3. põlvkonna Versu ja Direct (2009-2011) Kokkuklapitav kaassõitja iste on varustatud turvavöö ja käetoega. Ning on lihtsalt eemaldatav, kui peaks jalgu jääma.

Versu või Direct — hüdrostaat teeb vahe sisse Valtra väärib kiitust selle metoodilisuse eest, millega ta konstrueeris jõuülekandeid Versu ja Direct. Kõigepealt põhinevad mõlemad läbiproovitud 36-käigulisel Hitech-käigukastil, mis on firma traktoreid ausalt teeninud juba aastakümneid. Ei, uued jõuülekanded ei sisalda muidugi neidsamu hammasrattaid ja võlle, kuid üldine konstruktsioon on sarnane. Versu käigukastis on üks võll HiTechile lisaks. Sellel on üks kiirendav ja üks aeglustav käik, mis lisavad kaks ülekandearvu. Sellest tulenebki Versu viis koormuse all lülitatavat käiku HiTechi kolme vastu. Tõsi, esitasime asja lihtsustatult, kuid vähemasti andsime vihje, et Versu pole nii keeruline kui võiks karta. Ja et edasimüüjad ei karda teie tõrkuvat Versut parandada. Direct-jõuülekanne sarnaneb konstruktsioonilt Versuga, kuid kahe lisakäigu andmise asemel käitab lisavõll siin hüdrostaatilist ajamit. See annabki ülekandemehhanismile astmevabaduse — hüdrostaatiline ülekanne võimaldab sujuvat üleminekut mitte üksnes käikude, vaid ka kiirusvahemike vahel. Kõige terasem osa on siin muidugi kõike nägev ja kõike juhtiv elektroonikaplokk. Mõned kasutajad aga näevad just selles Versu ja Directi negatiivset külge. Valtra arvestab sellega, pakkudes alternatiivina Hitech-käigukasti. Praktika näitab siiski, et Versu ja Direct on end igati tõestanud ja nende rikkiminekut ei ole tarvis karta.

profi / talv 2016

Mudel

Suurim võimsus hj (kW) nimi-/tõstega

T132 T152

141 (104) 156 (116)

T162e

167 (125)

T172 T182

177 (132) 186 (139)/200 (149)1)

T202

200 (149)/211 (157)

Suurim pöördemoment Nm nimi-/tõstega

Õlipumba tootlikkus l/min*

580 630 675 (790, kui EcoPower) 715 750/8001) 800/850 Versu 750/8002) Direct

115 (160) 115 (160) 115 (160) 115 (160) 115 (160) 115 (160)

1) Sigma Power. 2) Directi ja Versu mudelinumbrid on samad, kuid Directil madalam pöördemoment. * Sulgudes on lisana tellitava õlipumba tootlikkus.

Valtra 4. põlvkonna HiTech (2011-2014) Mudel

Suurim võimsus hj (kW) nimi-/tõstega

Suurim pöördemoment Nm nimi-/tõstega

Õlipumba tootlikkus l/min*

T133 T153 T173 T193

141 (104)/158 (116) 155 (114)/170 (125) 180 (132)/190 (140) 190 (140)/210 (155)

580/630 640/680 660/730 680/800

73 (90) 73 (90) 73 (90) 73 (90)

* Sulgudes on lisana tellitava õlipumba tootlikkus.

Valtra 4. põlvkonna Versu ja Direct (2011 -2014) Mudel

T153 T163e T183 T203 Direct T213 Versu

Suurim võimsus hj (kW) nimi-/tõstega

Suurim pöördemoment Nm nimi-/tõstega

Õlipumba tootlikkus l/min*

155 (114)/170 (125) 170 (125)/185 (135) 188 (138)/201 (148)

640/680 740/810 770/820

115 (160) 115 (160) 115 (160)

204 (150)/215 (158)

800/850

115 (160)

215 (158)/225 (165)

850/900

115 (160)

* Sulgudes on lisana tellitava õlipumba tootlikkus.

Valtra 5. põlvkond (2015-) Mudel

Suurim võimsus hj (kW)

Suurim pöördemoment Nm

Active **

Versu

Direct

T144 T154 T174e T194 T214 T234

170 (125) 180 (132) 190 (140) 210 (154) 230 (169) 250 (184)

680 740 900 870 910 1,000

● ● ● ● ● ●

● ● ● ● ●

** Lihtsustatud mudelirida. ‘Active’ asendab ‘HiTechi’ baasmudelina.

www.profieesti.ee

Eesti ettevõte

Õnnelikud kanad, rõõmsad lehmad ja südamega tegijad Kehtna Mõisa osaühing saab 20-aastaseks Kehtna Mõisa osaühing tähistab 13. märtsil oma kahekümnendat sünnipäeva. 1996. aastal 12 kohaliku põllumajanduse tippspetsialisti poolt asutatud ettevõte on püsinud tegusana tänu lihtsale tarkusele kõiki mune ühte korvi ei laota. Hea piimaanniga lehmad on aidanud üle seakasvatuse lõpetamisest tulenenud raskused; nüüd on õnnelike kanade kord, tasandada piimahinna langusest tekkivaid auke.

ehtna mõisaparki viib pealinnast hästi triigitud asfalttee ning Raplast jõuab siia kümnekonna minutiga. Siinne ajalooline mõisakompleks ning põlispuud sisendavad iseäralikku rahu ja tekitavad igatsuse maaelu järele. See ei ole selline “tahan talu ja ise oma maheporgandeid kasvatada”- igatsus vaid pigem soov, visata nutiekraanid kõrvale ja tulla päriselt tööd tegema: lehmi lüpsma ja kanalas mune karpidesse pakkima. Õuel seisavad rivis sinised New Holland traktorid, paralleellüpsiplatsil annavad lehmad parasjagu piima ja õnnelikud kanad on “valimiskabiinides” selleks päevaks munemist lõpetamas; inimesed liiguvad reipal sammul hoonest teise, viipavad tervituseks käega ja on silmnähtavalt rahuloleva moega: “See niinimetatud profi / talv 2016

kaadri voolavus on meil Kehtna Mõisas väga väike. Enamus töötajaid on kohalikud, Raplamaalt. Koos juhatuse liikmetega töötab ettevõttes aastaringselt 48 inimest. Suveperioodil on siin muidugi ka praktikante, nii Kehtna majandus-ja tehnoloogiakoolist kui kaugemalt,” räägib Märt Riisenberg, Kehtna Mõisa osaühingu juhatuse esimees.

Pikad traditsioonid ja ausad otsused Eesti Vabariigi algusaastatel läbiviidud maareformi käigus loodi Kehtna mõisa baasil osaliselt riigimõis. 1925. aastal avati mõisas Kehtna Kõrgem Kodumajanduskool, kus esialgu õppisid vaid tütarlapsed. Neljakümnendatel, nõukogude võimu algusaastatel, muudeti kooli

suunitlust põllumajanduse suunas, Kehtna koolist sai majandijuhtide ja tippspetsialistide kasvulava ning Kehtna sovhoosist praktikabaas. 1966. aastal reorganiseeriti Kehtna sovhoos ja kool Kehtna Näidissovhoostehnikumiks, kus koolitati agronoome, mehhanisaatoreid, maaparandajaid. Eesti Vabariigi taastamine tõi kaasa uuendused, 1993. aastal toimus ka Kehtnas põllumajandusreform ning sovhoostehnikum reorganiseeriti: kutsekool, teadusasutused, seemendusjaam jm. löödi lahku, ühe osana moodustati Kehtna riigimajand, mille direktoriks määrati Märt Riisenberg. Tookordseks tööandjaks oli põllumajandusministeerium. Paraku jäi riigimajandi iga lühikeseks, 1996. aastal tuli likvideerimisotsus: “Majand, mis toetaks tootmis-ja õppetegevust teaduspõhiselt, kaotati www.profieesti.ee

Kehtna Mõisa OÜ

toetust. Aga kui traktor hakkas koppa maha lööma, sai selgeks, et lisaks uuele hoidlale tuleb rekonstrueerida ka sigala - piltlikult, kõigepealt teeme nööbi ja hiljem õmbleme pintsaku juurde. Jõud sai otsa, loobusime,” on Riisenberg otsekohene. Kehtna Mõisa osaühingus on 12 osanikku ning juriidiliselt on neil kaalukate otsuste tegemise õigus. Nemad panevad paika juhatuse ning kinnitavad tegevussuunad. Ehkki kõik osanikud ei ole ise enam põllumajanduses tegevad, on nad ettevõtte asjadega hästi kursis. Märt Riisenberg ütleb, et on võtnud südameasjaks osanikke kaasata: “Püüan neid kaasa mõtlema panna, selgitada olukordi. Muidugi on tulnud teha raskeid otsuseid ja neid põhjendada, aga oleme saanud ikka heakskiidu” Kehtna Mõisa osaühingu õnnelikud kanad on isa Märt Riisenbergi ja tema jälgedes astuva poja Siimu süles rahulikud ja jutukad.

ära. Meil, kes me siin töötasime, küpses otsus, teha oma OÜ ja teha riigimajandi varade ostmiseks pakkumine. Panime kõik viimse kui krooni käiku ja ostsime kanala, veisekasvatuse, seakasvatuse ja vorstitsehhi tervikvarana ära. Sellest sai asi alguse. Tänu omandireformile said inimesed otsustusõiguse ja võib öelda, et edasi on elu ainult paremaks läinud,” on Märt Riisenberg rõõmus tookordse otsuse üle. Esialgu jätkas Kehtna Mõisa osaühing kõigil neljal kasvusuunal. Seakasvatuse nõuete karmistumine sundis 2009. aastal osaühingu sigalat sulgema: “ Sai selgeks, et meil puudub jõud paralleelselt veisekasvatuse laiendamiseks ja seakasvatuse kaasajastamiseks. Sõnnikuhoidlate kohustuslik uuendamine sai algul käsile võetud, tegime projekti, saime profi / talv 2016

Inimese nägu põllumajandusettevõte Hämmastun, kuivõrd on Kehtna Mõisa osaühing oma loojate ja tegijate nägu. Nii nagu tuli sisemine rahu mõisa õuele astudes, kandub soojus ja tasakaalukus minuni Märt ja Siim Riisenbergi käepigistusest ja olekust. Märt on üks ettevõtte asutajatest ning Kehtna Mõisas on saanud esimese põllumajandusettevõtte praktika kõik tema neli last. Poeg Siim otsustas jääda pikemaks ja on alates 2003. aastast, mil osaühingus tööd alustas, aja jooksul isale võrdväärseks partneriks kasvanud ning nüüd samuti juhatuses. Valdkonniti on tööd jagatud, Märdi hooleks on veisekasvatus, pankade ja meediaga suhtlemine, Siim keskendub kanalale, jõusööda laole ja veskile, keskkonnakaitsele ning ettevõtte reklaamimisele. Ülesandeid on loomulikult oluliselt rohkem - laiemalt võttes peab kaasaegne põllumees olema ühekorraga nii ettevõtja, visionäär, müügispets kui vajadusel karjak ja kombainer. www.profieesti.ee

Eesti ettevõte

Märt Riisenberg ei kahetse küll hetkegi, et on elus teinud sellised valikud. “Minu valiku hetk oli 1973. aastal. Oleks võinud teistmoodi minna, sest oma keskhariduse sain ma Tallinnast, 1. keskkoolist ja mul oli kaks valikut - TPI ehitusinsener või EPA põllumajandusinsener. Aga noored inimesed on mõjutatavad, minu tookordne kõige suurem mõjutaja oli üle tänava naabripoiss, Peeter Rohtla, kes õppis EPA-s sama eriala. Mu ema ja isa olid ju maalt, üks Rapla-, teine Viljandimaalt. Sidemed maainimeste ja maatööga olid meie peres väga värsked ja ehedad. Seega ei olnud minu valik pea ees külma vette hüppamine. Ajas tagasi vaadates ma elu sees ei kahetse. See keskkond, kus ma elan ja töötan, kus on mu pere - sel on niipalju plusse, võrreldes linnakeskkonnaga, et ükski miinus ei jõua neid ilmapeal ületada,” on Märt veendunud. 2004. aastal valiti Märt Riisenberg Eesti Aasta isaks, 2014. aastal põllumajanduse tippjuhiks. Mõlema aunimetuse puhul kõlab läbi Märt Riisenbergi oskus, inspireerida ja panna inimesi koos tegutsema. Märdi neljast lapsest üks on õppinud lasteaiaõpetajaks, teised on lõpetanud maaülikooli ning töötavad valitud erialal. Siim jõudis Kehtnasse mõneti tänu vigastusele - TSIKis tõsiselt maadlusega tegelenud, Euroopas ja maailmas võistlustel häid tulemusi teinud noormees oli sunnitud raske trauma järel maadlusmati unustama. Ja ehkki esimese ülikoolihariduse sai ta Tartu ülikooli kehakultuuri erialal, ei hakanud ta treeneriametit pidama, vaid läks õppima maaülikooli, põllumajandusökonoomikat: “Hariduseta tänapäevast põllumajandusettevõtet elus ei hoia,” on mees konkreetne.

Oma leib lauale ja tootlikum piimakari nii saab rasketest aegadest üle Kokku on Kehtna Mõisa osaühingul 1700 ha haritavat maad, millest 700-l kasvatatakse teravilja: rüpsi, rapsi, rukist, nisu. Koresöötade ja rohumaa all on 600-700 hektarit, ning sajakonnal hektaril maisisilo. Maisisilo kasvatamine sõltub ilmastikust, paar viimast aastat on olnud soodsad ning see lubab natuke rohkem profi / talv 2016

põllumaad maisi alla panna. Põhieesmärk ongi loomasöödavilja kasvatamine, rukist ka müügiks, et poleks häbi poest leiba osta. Kui õnnestub saada nisu toidukvaliteeti, müüakse ka seda. Kasutatakse otsekülvi, kui peaks tegema energiamahukat künnitööd, oleks vaja kuni 3 atra ja kõvasti rohkem kütust: ”Mittetraditsiooniliste võtetega oleme saagid saanud normaalsele tasemele, proovime planeerida nii, et riskipiire ei ületaks kui on ebasobiv ilm, siis oled suurde saaki palju panustanud ja tuleb ka suur rahaline löök. Me läheneme realistlikult. Jälgime, et kulutused, mis põllul teeme, ei oleks suuremad kui tulu, mis sealt saame,” räägib Märt.

Kehtna Mõisa osaühingul on pikaajaline perspektiivplaan, mis näeb ette veisekasvatuse toodangu kahekordistamise. Lüpsil on lehmi praegu üle 600, teist samapalju noorkarja. Karjast väljalangemise arv on väiksem kui noorkarja pealekasv, seega on farmi bilanss positiivne: ”Piimakarja kasvatus on äärmiselt keeruline tegevusala - kui võrdleme teraviljakasvatuse ja silokasvatusega, mis on samuti suur teadus - on selles valdkonnas peale teadmiste vaja saada selgeks ka loomapidamisnipid. Meil õnneks on inimesed, kes tunnevad oma tööd ja tulemus nii tuleb,” on Märt positiivne. Piimakarja laiendamine tuleb omaenda noorkarja arvelt. 2015. aastal laiewww.profieesti.ee

Märt ütleb, et nii Kehtna kui ka paljud teised piimakarja omanikud on valinud oma raja 10 aastat ja kauem tagasi ja sellelt rajalt maha astumise võimalusi ei ole. Kui on, siis üksnes drastiliste tagajärgedega: “Me ei ole hakanud mõtlema nende tagajärgede peale, tuleb edasi minna. Kui piimahind on madal, siis tuleb mõtelda, kuidas tootmise kulusid vähendada. Kõige lihtsam on samade vahenditega toota rohkem piima.” Millal piimahind tõusta võiks? Märt ütleb, et ta ei ole kuulnud ühtegi paikapidavat ennustust ega taha ka ise oletusi teha. Piim on börsikaup, kui on nõudlust, saab ka hinda küsida. Eesti turg maailmaturu hinda mõjutada ei suuda, osatähtsus on 0,.. %, Eesti turu käekäik ei mõjuta paraku midagi ka Euroopa Liidu ühisturu mõistes. Me oleme väikesed ja peame seega mõtlema, kuidas ise toime tulla.

Kanad, kes tunnevad oma inimesi ja tahavad sülle

neda ei saanud ja tõenäoliselt ei ole võimalik investeerida veel ka sellel aastal. Puudujäägi leevendamiseks müüdi möödunud aastal 72 tiinet mullikat, aga see tähendab, et lehmast kasu saab ostja. Kui kriis jätkub, tuleb veelgi mullikaid müüa. Seepärast on oluline, et juurdekasvu bilanss püsib positiivne.. Kui piima hind tõuseb ja on võimalus investeerida laienemisse, siis eesmärk on Kehtnas 6000 tonni asemel toota 12 000 tonni piima aastas. Ka hea maisiaasta on otseselt sellega seotud - maisisilo annab hektari pealt rohkem piima, kui rohusilo. Holstein-friisi tõugu lehmad andsid 2015. aastal esimest korda keskmiselt üle 10 tonni piima lehma kohta: “Lehmad said aru, et majanduses on kriis ja otsustasid õla alla panna,” muigab profi / talv 2016

Märt. “Tonn piima rohkem ühe lehma pealt tegi meie piimakilogrammi omahinna kümnendiku võrra odavamaks.” “Piima hind on küll all, aga seda, et meil piim müümata jääb, pole meil olnud. Küsimus on piima hinnas, sa pead kriisiajal seda väga odavalt ära andma. Jah, tõsi, ka möödunud aastal teenis meie piimatootmine kahjumit ja ma ei usu, et Eestis oli ühtegi piimakarja, kes selle hinna juures kasumit sai toota. Oleme pikemat aega oma piima realiseerinud läbi ühistulise müügikanali, TÜ EPIKO. Nende kaudu müüb üle 70 piimatootja, iga päev umbes 240 tonni piima, meie osa sellest on 16-17 tonni päevas. Pool EPIKO Piimast jääb Eestisse, pool viiakse Lätti ja Leetu.” Märt Riisenberg on EPIKO ühe liikme, Eestimaa Piimatootjate Ühistu juhatuse liige.

Me ajame juttu majas, mis 1974. aastal ehitati katsekanalaks. Kuni aastani 2000 munes ja kaagutas siin teadlaste juhtimisel 2400 puurikana. Uuriti kanade jõudlust ja saadi selleks ka riigipoolset rahalist tuge. Siis jõudis riik otsusele, et uuringute jätkamine pole mõistlik ning osaühing jätkas tootmiskanalana, kokku 3600 kanaga. Kahe puuri vahelt võeti vahesein ning pandi samale pinnale kolm kana. 2012. aastal jõustus Euroopa Liidu regulatsioon, et täiustamata kanapuurides loomi enam pidada ei tohi. Taas olid kehtnakad valiku ees, kas jätkata või lõpetada. Munatootmine on ettevõtte üks kõrvalharusid, mis praegugi annab vaid 10% sellest summast, mida toob piimatootmine. Õnnelike õrrekanade eestkõnelejaks sai Siim, kes käis Soome farmides alternatiivse kanakasvatuse kogemusi hankimas ning veenis Kehtna kanalas jätkama vabakana pidamise meetodil. Ühtekokku investeeriti üle 100 000 euro selleks, et asi toimima saada. Täna on Kehtna Mõisa osaühingus söödal ja munemas 6000 vabakana, kes elavad kahes kanalaruumis. Reegel näeb ette 12 ruutmeetrile 7 kana, tegelikult jalutavad kanad vabalt kogu ruumis. Munemiseks on ruumi paigutatud pikad, punaste kardinatega “valimiskabiinide” www.profieesti.ee

Eesti ettevõte

read, kuhu kanad mõlemalt poolt siseneda saavad, et rahus oma muna renni poetada. Sealt viib “lift” õrnalt veeretades munad kõrvalasuvasse tootmisruumi, kus need kaalutakse ja vastavalt suurusele restidele jagatakse. Praakmunad, millel on erinev kuju, pragu või mõni muu viga, võetakse statistika jaoks arvele ja kantakse maha (utiliseeritakse). Kehtna õnnelikud kanad munevad aastas 1,5-1,7 miljonit muna. Kanalas töötab kolm inimest. Siim ütleb, et kaks kaasaegset kanalaruumi ja juurdekäivad tootmisruumid ei ole kaugeltki kõik, mis plaanis: ”Ega me niisama “Õnnelike õrrekanade” kaubamärki kasuta, me tahamegi, et meie munejad on õnnelikud.” Ta lisab, et kui tulevikus on ostjad teadlikumad ja jõukamad, võiks toota ka mahemune: “Kanad õue ja mahedale toidule - meie oleme valmis!” Õnnelike õrrekanade munad müüakse praegu põhiosas Tallinnas, Harju-, Rapla-ja Järvamaal. Ning need munad on värsked, sest suuri laoruume ei ole - kõik, mis täna munetud, on homme juba poes müügil. Kanalasse võõraid üldiselt ei lubata, aga pilti peab ajakirja saama ning meile tehakse erand. Siseneda tohib vaid ühte ruumi, Siim manitseb vaikselt sisenema ja “olema nagu kana”, sest kanad on tundlikud ja ehmatavad kergesti: “Kanakasvataja õudusunenägu on aastavahetuse ilutulestik - müra peale võivad loomad saada südamerabanduse. Ka mõjutavad munemist valgus ja soojus - temperatuuri kõikumine hea ei ole. Kana muneb, kui keskmine temperatuur on +15. Kanadele ette antav toit peab olema kvaliteetne, õige koostisega. Kehtna õnnelikud õrrekanad söövad siinsamas kasvatatud teravilja; jahvatatud teravili segatakse kõige vajalikuga, et kana ikka muneks. Haigused on iga loomapidaja jaoks suur täiendav risk, viirused on kogu aeg õhus ja oht, et inimene või vabalt lendavad linnud ja närilised midagi sisse toovad, on suur. Aga sellele ei saa lakkamatult mõelda, tuleb loota parimat.” Kanalas on soe. Huvitaval kombel ei pelga kanad meid eriti ning paar julgemat tulevad lausa sülle nuruma. Talitaja ütleb, et kana on loom nagu iga teinegi, kes lähedust vajab ja mõni neist on ka päris jutukas. Fotograaf saab oma pildid ja Siimu ning Märdi kanad kaenlas õue profi / talv 2016

peale poseerimagi. Ma ei taha mõeldagi, mida kanad meist mõtlevad - väljas on paar kraadi külma, jää ja lumesadu. Viisakad kanad on, nad ei ütle midagi, ainult vaatavad hämmeldunult, kordamööda üht ja teist silma meie poole keerates ja pead raputades. Üks kana jääb Märdi süles magama, sest mis sa lollidega ikka teed. Kannatad; ja magad: “Pruunid kanad on rahulikumad, valged munevad rohkem, aga on kergesti ärrituvad ja välismõjuritele vastuvõtlikumad,” selgitab Märt “Kana teeb meie juures oma tööd ühe aasta, ostame sisse 115-120-päeva vanused noorkanad. Siis on nad sobivas eas, et munemise tööd alustada. Aasta pärast, kas varakevadel või augustis - vooruvahetus on kaks

korda aastas - müüme kanad kodupidamisse, koristame sõnnikukihi, peseme seadmed, lupjame ruumid, desinfitseerime ja toome uued linnud sisse.”

Sinised traktorid nagu sõdurid rivis Isegi kanadega koospildi korraldame me igivana Valtra A95 traktori taustale, sest masinateta üks korralik majand ei toimi. Põhiosa Kehtna Mõisa OÜ masinapargist moodustavad sinised New Holland T ja T7 traktorid, neid on kokku 6. Sügisel koristab vilja New Holland CX8070 kombain. Vajalikud kopaga tõstmise tööd tehakse majandis kahe kollase JCB 541 40 Agri Super traktoriga. Viis MTZ 80 ja www.profieesti.ee

langenud 24-25% tasemele. Ülejäänud läheb töötlemisele ja kaubandusele. Palkadest rääkides ütleb Märt Riisenberg, et viimased viis aastat on töötasud pidevalt tõusnud, kriisidest hoolimata: “Enam-vähem Eesti keskmine palk ja selle kallale me kääridega läinud ei ole, sest see oleks nagu selle oksa saagimine, mille peal me oma tootmisega istume. Meie piirkonnas ei oleks see õige otsus, sest suur osa töötajaid on maakonnast.” Märdile teeb rõõmu, et Kehtnasse on tee leidnud noored spetsialistid, 2015. aastal tuli tööle koguni 3 uut inimest, 1 Kehtna koolist, rasketehnika erialalt, üks noormees tagasi Austraaliast, kaheaastaselt seiklus-ja kogemusretkelt ning üks noormees Särevere koolist.

82 traktorit teevad oma teenistusaja lõpuni, ehkki uute sinistega neid muidugi võrrelda ei anna. Kuulsusi on Kehtna traktorite seas veelgi, K 701 Kirovets näiteks või Bulgaaria 3-tonnine tõstuktraktor. Mõistliku hooldamisega ja hea peremehe käes kestavad põllumasinad aastaid. Märt sõnab, et tegelikult ei olnud 2015. aasta sugugi kehvemate killast - osteti uus külvik ja traktor, ehkki eelarves neid esialgu kirjas ei olnud. Kuna aga suvel purunes üks traktor nii tõsiselt, et selle taastamine osutus mõttetuks, sai selle jääkväärtuse eest liisitud uus, New Holland 200-hobujõuline sinine tööloom ning sinna juurde ka 4-meetrine Väderstad kombikülvik: “Jah, kui meie õuel ringi vaadata, domineerib sinine New Hollandi värv. Põhjus väga lihtne, ma usun, et kõik uued traktorid on tänapäeval väga head, aga partner on tähtis! Meie headeks naabriteks töökoja õuel on saanud osaühing Rodnas, kes on New Holland tehnika vahendaja, hooldaja ja remontija. Kui on sellised võimalused oma õuel, siis oleks väga mittemõistlik võimalusi mitte ära kasutada. Hea teeninduse kvaliteet ja müügikvaliteet on need, mis meie traktorite rivi nii ühtlaseks on teinud,” kõneleb Märt Riisenberg. profi / talv 2016

Munad ühes korvis, lehmad omas laudas, lihatööstus toetab kõrvalt Kehtna Mõista lihatööstust juhib Tiit Sullakatko, kes on kolleegide sõnul suure südamega vägev mees ning pühendunud oma tööle ning 8-liikmeline kollektiiv hingab ühes rütmis. Lihatööstuse toodang on päris lihast vorstid ja singid, ka mahevorstid, sest vastav sertifikaat on olemas; jahimeestele tehakse tellimustööna ulukilihast tooteid. Kehtna lihatööstuse tooteid saab osta Tallinnast Tartu ja Pärnuni. Lihatooteid ja mune on mõistlik koos realiseerida, sest turud kattuvad. Kuigi kanad ja lihatööstus annavad firma käibest väiksema osa, on neist abi siis, kui piimahind on madal. “Läbi aegade oleme seda tunnetanud, et on hea mitte hoida mune ühes korvis samal hetkel kui sealiha hind oli põhjas, ei olnud piimahind põhjas. Praegu on erakorraline aeg, piimahind on all ning kanad ja lihatööstus peavad toetama,” kõneleb Märt Riisenberg. Ka ütleb ta, et see, kui palju piima lõpphinnast jõuab tootjani, on valus teema. Euroopa Liidus tehtud piimahinna uuring väidab, et toorpiima osatähtsus lõpptoodangust on

Ettevõtte juht usub, et noored, kes tulevad, on avatumad ja rohkem koostööaltid: “Põllumeeste koostöövalmidus võiks olla paremal tasemel kui ta on - pole null, aga on vähe. Oleneb tahtest ja arusaamistest, et koostööd teha. Riik saaks ka olla veidi sõbralikum, kirjade järgi oleme Euroopa Liidus võrdsed, tegelikult ei ole, konkurentsitingimused on väga erinevad. Riik võiks põllumehi veidi abistada. Et tingimused oleksid võrdsemad kui need praegu on. Mind ei saa nooreks nimetada, pigem vanaks, aga ma olen koostöö vajalikkusest aru saanud - see toob kõigile kasu.” Ylle Rajasaar, keskkonnaajakirjanik

www.profieesti.ee

Elektroonika

Multikopterid on põnevad — ja mitte üksnes seepärast, et neid on lõbus lennutada. Nad on täis moodsat elektroonikat ja kavalaid programme. Ning nende kasutusvõimalused põllumajanduses on mitmekesised.

Multikopter põllumajanduses:

Vaade kõrgelt Raadiojuhtimisega multikopteri (kõnekeeles drooni) lennutamine pakub kindlasti suurt lõbu. Moodne elektroonika teeb lendamise ohutuks ja mugavaks. Seepärast tekib paljudel põllumeestel kindlasti mõte oma põldudele ka ülevalt pilk heita. Räägime veidi tehnika võimalustest. Mis aga Eestis drooniteemal teoksil, on meie kaasautor Jaanus Kilgi jutustanud profi 2015. aasta suvenumbris (profi nr. 4 lk. 12).

äna pole enam pilooditunnistust vaja, kui tahate oma saaki ülevalt hinnata. Elektroonikaseadmed on väiksemaks ja kergemaks, akud aga võimekamaks muutunud. Nii saab kaugjuhitava lennuaparaadi märgatava hulga “tarkusega” varustada, enne kui see liiga raskeks muutub. (Saksamaal tohib litsentsivabalt lennutada nn lennukimudeleid, mille mass ei tohi ületada 5 kg). Kõrgusemõõtja, liikumisandurid, güroskoobid, GPS-vastuvõtja ning kiire “Flight Control”-protsessor teevad troonilennutaja elu lihtsaks. Multikopteri juhtimist on ka seetõttu üsna lihtne selgeks õppida, et see stardib ja maandub püstloodis. pealegi on paljud mudelid (eneprofi / talv 2016

Oktokopter kannab enda all infrapunakaamerat, mille abil saab päikesepatareide seisukorda termograafiliselt uurida.

sekaitseks?) varustatud automaatstardi ja -maandumise funktsioonidega. Neid kasutades on avariivaba tõus ja pehme

maandumine praktiliselt kindlustatud. Täiendavad automaatikafunktsioonid nagu “paigalpüsimine” (Position Hold) www.profieesti.ee

ning kardaanriputis asuva kaamera asendi kiire korrigeerimine väga kiiresti töötavate elektrimootorite abil võimaldavad sujuvat, tõmblustevaba filmimist või fotografeerimist. Sõltuvalt suurusest ja varustusest maksavad multikopterid mõnisada kuni mõnikümmend tuhat eurot. Kui tahate väikese lennumasinaga mitte ainult mängida, vaid põldusid — ja miks mitte ka katuseid ja päikesepatareisid — uurida, peaksite soetama vähemalt tuhatkond eurot maksva aparaadi. Poolprofessionaalsete multikopterite turuliider on firma DJI (Eestis vt. http:// www.prokaamera.ee/dji-droonid), kes selles hinnasegmendis pakub mudelit Phantom 3, millel kõrglahutusega videokaamera (12 megapikslit). Saksamaal varustab firma Helm Software selle kopteri täiendava tarkvaraga, mis lihtsustab lennumasina kasutamist põllumajanduses. Nii saab lendude marsruute ja aegu planeerida seoses põldudel teostatavate tegevustega, samuti siduda tehtud fotod maatüki teiste andmetega. Nime Farmbird kandvat komplekti esitles Helm möödunudsügisesel Agritechnical, müügile jõudis see käesoleva aasta algul. Kui kaamera — nagu DJI kvadrokopteril — jäigalt lennumasina alumisele küljele on kinnitatud, piirdub tegevusväli peamiselt õhust pildistamise ja filmimisega. Üksnes sellestki võib põllupidajale juba suur abi olla. Kus on taimikus lüngad, kuhu oleks ehk rohkem väetist tarvis, kuidas vili küpseb? Igal juhul näeb ülevalt rohkem kui põlluservast. Pealegi saate digipildid saata nõustajale, kes ise ei pea põllu äärde kohale tulema. Väikeste lennumasinate jaoks leidub põllumajanduses teisigi töid, nagu näiteks bioloogiline kahjuritõrje, nagu näiteks munakireslase munade külvamine varreleediku tõrjeks. Saksamaal tegelevad mitmed ettevõtted vastava teenuse pakkumisega ning müüvad ka omakonstrueeritud “pommiseadmega” varustatud multikoptereid. Kui tunnete huvi, saate rohkem teavet võrgulehtedelt, näiteks hexapilots.de, agrarkopter.de ja bas.bio. Rakendusvõimalused avarduvad veelgi, kui lennumasin varustada erikaameraga. Infrapunakaameraga drooni abil saab lahendada kõige erinevamaid üleandeid alates taimiku oleku hindamisest kuni metsloomapoegade päästmiseni niidetavalt heinamaalt. profi / talv 2016

See heksakopter on varustatud biotõrjerelvaga — munakireslase munade külvamise seadmega.

pöörlevad propellerid asuvad vaheliti. Propellerite pöörlemissagedusi sobivalt muutes saab kopterit lennutada edaspidi või tagurpidi, kallutada pikitelje suhtes vasakule või paremale, “noogutada” põiktelje suhtes üles või alla ning pöörata püsttelje ümber.

DJI kvadrokopterit juhitakse kahe juhtkangiga. Monitoriks on siin iPad.

Nähtava valguse lähedases infrapunakiirguses töötava või multispektraalse kaameraga tehtud pildid võimaldavad hinnata biomassi kasvu, kuid ka avastada taimehaiguste levikut. Fotode interpreteerimiseks on üldiselt tarvis vastavat tarkvara, mida taas mitmelt poolt pakutakse. Kuid pöördugem tagasi puhta kopteritehnika juurde. Multikoptereid (multitähendab ju mitu) on nelja, kuue või kaheksa propelleriga, nimedeks (nüüd kreeka keelt abiks võttes) vastavalt kvadro-, heksa- ja oktokopter. Lendamiseks vajab kopter vähemalt nelja propellerit, millest kaks pöörlevad vastu- ja kaks päripäeva. Päri- ja vastupäeva

Püstloodis õhkutõusmiseks peavad kõik propellerid arendama võrdset tõstejõudu, seega pöörlema võrdse kiirusega. Sama kehtib ka õhus paigal hõljumise ja maandumise puhul. Edasisuunas lendamiseks suurendab juhtarvuti tagumiste propellerite pöörlemiskiirust. Kopteri tagaosa tõuseb siis üles, vertikaalsele jõule lisaks tekitavad propellerid ka ettepoole suunatud jõu ja kopter hakkab horisontaalsuunas liikuma, olles pisut ettepoole kaldu. Püsttelje ümber näiteks paremale pööramiseks tuleb “vasakule pöörlevaid” propellerid panna “paremale pöörlevatest” kiiremini tööle. Heksa- ja oktokopterite lennupõhimõte on samasugune, vaid propellereid on rohkem. Rohkem propellereid läheb vaja kõigepealt siis, kui multikopter kerge kaamera asemel peab kandma midagi raskemat. Peale selle lisab propellerite arvu kasv lennumasinale sõidusujuvust. Kuid võib-olla kõige tähtsam heksa- ja oktokopterite eelis neljapropelleriliste ees on võimalus ühe propelleri rikkiminekut teiste töörežiimi muutmisega kompenseerida. Propellereid käitavad harjadeta alalisvoolu-elektrimootorid. Kopteri "aju", www.profieesti.ee

Elektroonika

Flight control-arvuti, reguleerib mootorite pöördeid. Lennusuuna muutmise käsud saab ta maapealselt kopterijuhilt raadio teel. Kui kvadrokopteril mõni mootor üles ütleb, kukub see möödapääsmatult alla ja juhil pole mingit võimalust seda takistada. Läheb aga oktokopteril üks mootor rikki, ei kuku see alla, vaid hakkab vurrina pöörlema. Kogenud ja külma närviga kopterijuht saab pöörlemise peatada ja ohutu maandumise teha. Vähemkogenud või mitte nii külma närviga “pilootidele” pakuvad mõned kõrgtehnoloogilised oktokopterid isegi automaatset avariirežiimi. Kui andurid edastavad rikkiläinud mootori pöörete järsu languse, muudab juhtarvuti teiste mootorite pöördeid, mii et need koos puuduvat mootorit asendaksid. Selline kopter ei hakka pöörlema ja temaga saab

distusele ja häire iseloomule käivitatakse paigalhõljumise, kojunaasmise või automaatmaandumise režiim. Professionaalseks ja poolprofessionaalseks kasutuseks mõeldud multikopterid pakuvad lisaks veel mitmesuguseid funktsioone, mis piloodi tööd kergendavad. Näiteks oskavad nad märkida mingi objekti ning siis selle ümber ringi teha. Nad võivad automaatselt juhile järgneda või lennusuuna meelde jätta, nii et juht võib kopteri (= kaamera) kursist kõrvale pöörata, kuid see lendab ikka etteantud suunas. Nad oskavad lennuteekonna vahepunkte salvestada, mis võimaldab sama marsruuti korduvalt läbida. Jne.

Selle juhtpuldi alumisel ekraanil näidatakse lennuparameetreid, ülemisel kaamerapilti.

Mis on kardaanriputi?

Multispektraalsete või lähedases infrapunases alas töötavate kaameratega saab andmeid taimede arenemise kohta.

edasi lennata. Sellest hoolimata tuleks vigane lennumasin võimalikult ruttu maandada ja viga kõrvaldada. Puhtalt ohutuse tõttu peavad kopteril automaatstardi ja -maandumise ning paigalhõljumise kõrval veel mõned automaatfunktsioonid olema. Kojunaasmise (Coming home) funktsiooni saab ainsa nupuvajutusega käivitada ning kopter lendab seepeale lähtekohta tagasi. Siin on eelduseks GPS-signaali olemasolu (ja muidugi GPS-vastuvõtja olemasolu kopteril). Juhtarvuti jätab stardikoha koordinaadid meelde. Reeglina saab kojulennu režiimi pisut seadistada, näiteks ette andes lennu kõrguse. Kui lennu ajal ilmnevad mingid häired, näiteks kaob raadioside juhiga või aku pinge langeb teatava kriitilise piirini, lülitub tööle avariirežiim (fail safe). Siingi on GPS-vastuvõtt vajalik. Vastavalt eelseaprofi / talv 2016

Kardaanliigenditega riputussüsteemi kohta kasutatakse ka inglisekeelset päritolu toorlaenu gimbal. Seesugusel viisil paigaldati juba ammu laevadele kompasse. Kardaanriputis asuv kompass jääb alati horisontaalasendisse, kui kõvasti laev ka ei õõtsuks. Esialgse asendi taastab kompassi allosas olev raskus. Multikopteril on iga gramm hinnas ja selline lahendus vastuvõetamatu, pealegi liiga aeglane. Seepärast kasutab kaamera kardaanriputi kiirendusandureid, mis iga suunamuutuse kiiresti avastavad, ning elektrimootoreid, mille abil kaamera asend taastatakse. Leidub kahemõõtmelisi riputeid, mis kompenseerivad multikopteri külg- ja pikikõikumisi, ning kolmemõõtmelisi, mis kõrvaldavad ka püsttelje ümber pöördumise.

Elektrooniline kardaanriputi kõrvaldab külg- ja pikikõikumise mõju kaamerale.

Kopteri juhtimiseks on peale kahe juhtkangiga juhtpuldi vaja ka monitori. Mõnedel juhtimisseadmetel on väikesed LED-ekraanid, kus näidatakse kopteri tähtsamaid parameetreid nagu aku täituvus, lennukõrgus, kaugus ja lennukiirus. Tavaliselt saab lisada ekraani, millel on näha kopteri kaamera edastatud pilt. Teistsugused juhtpuldid (nagu ka DJI kvadrokopteritel) on ekraanita. Nendega tuleb enne starti ühendada tahvelarvuti, mille ekraanil kopterijuht näeb nii kopteri andmeid kui ka kaamera edastatud pilti. Plussiks on siin Google Mapsi kaardi kasutamise võimalus. Mida multikopterit ostes veel tähele panna: Kui stabiilne on lennumasin? Selle osad valmistatakse klaasplastist või süsiniklaminaadist. Klaasplast on kergem (ja odavam). Süsiniklaminaadist propellerid on aga jäigemad ega ole nii tuuletundlikud kui klaasplastpropellerid, mis painduvad kergemini. Vaadake kaablite paigutust. Need ei tohi lennu ajal lahti tulla ega kuhugi vahele jääda. Kui kaua kestab aku? Tavaliselt kasutatavad liitium-polümeerakud annavad energiat umbes 20 minutiks, sõltuvalt tuuleoludest. Veenduge, et hooldus ja varuosad oleksid kättesadavad. On väga kurb, kui tundmatu firma kopter ainult sellepärast nurka tolmu koguma jääb, et te talle uut propellerit ei leia. Tehnikast on esialgu kõik. Kuid multikopteri ostmisega ei ole kõik veel tehtud. Üldiselt ei tohi lennumasinat niisama lihtsalt taevasse tõsta. Enne seda tutvuge pahanduste ärahoidmiseks mehitamata www.profieesti.ee

Mida tohib, mida mitte?

Iga õhkutõusmise eel peab kopterijuht propellerite kindlat kinnitust kontrollima.

lennuaparaatide kohta käiva seadusandlusega. Sest lennujuhtimisvead, aga ka tehnilised rikked võivad viia võõra vara kahjustamiseni ja ka inimeste vigastamiseni. Multikopteri õhkutõstmisega saab teist lennuliikluses osaleja ning sellesse puutuvad käsud-keelud peavad teile selged olema. Peame ütlema, et Eesti seadusandlus suhtub droonindusse väga leebelt. Peamiselt on keelatud tegutsemine lennuväljade läheduses, mujal võib kõrgustel kuni 500 jalga (ca 150 m) luba küsimata lennata. Vt. ka kõrvalt “Mis on lubatud, mis mitte?”. Enne lennule asumist tehke kopterile samasugune põhjalik kontroll nagu see käib “päris” lennukitel. Kas propellerid on terved ja kõvasti kinnitatud? Kas kõik kaablid on kinni? Kas telikul või muudel osadel on vigastusi? Kas juhtimispult töötab sujuvalt? Kas aku on kindlalt pesas? Kas nii multikopteri kui juhtpuldi akud on täis laetud? Kas GPS-vastuvõtt on piisavalt kindel? Kas õhuruum on vaba? (Eriti hoolikalt jälgige kõrgepingeliine). Kas läheduses on inimesi? Kas telemeetriaandmed on monitoril näha? alles siis, kui kõik on korras, võite õhku tõusta. Kokkuvõte: Kaameraga multikopterid võimaldavad igaühele “vaadet kõrgelt” — pilku ülevalt põldudele ja hoonetele. Poolprofessionaalseid, täiendava tarkvarata süsteeme müüakse umbes 1000 euroga või veidi odavamaltki. Professionaalsete süsteemide eest, mis kannavad näiteks biotõrjesüsteemi või spetsiaalkaamerat ning on varustatud vastava tarkvaraga, tuleb mitu korda enam raha välja käia. profi / talv 2016

Enne multikopteri õhkutõstmist tutvuge kindlasti lennunduse kohta käiva seadusandlusega. profi toimetus märkas seda tehes suurima heameelega, et meil ollakse drooninduse suhtes oluliselt leebemad kui Saksamaal. Seal reglementeeritakse isegi mehitamata õhusõiduki kasutusotstarvet, massist rääkimata. Rõhutame, et järgnev on profi toimetuse arusaam droonide kasutamisest Eesti õhuruumis ega pretendeeri juriidilisele tõele. Kindla teadmise saamiseks tutvuge seaduste-määrustega ise. Leidsime järgmised tähtsad dokumendid (mille viidad on toodud seisuga 29. jaanuaril 2016. aastal). 1. Lennundusseadus, mis kõige üldisemalt reguleerib meie õhuruumis toimuvat: www.riigiteataja.ee/ akt/121102015004?leiaKehtiv 2. Riigisiseseid lennureegleid seadev määrus, milles sisalduvad ka mehitamata õhusõiduki nõuded: www.riigiteataja.ee/ akt/131032015004 Lennuameti peadirektori ettekirjutus, mis reguleerib mehitamata õhusõidukite kasutamist: www.ecaa.ee/public/UKE_MOS.pdf Meie arvamus nende dokumentidega tutvumise järel on, et mehitamata lennumasinaga võib Eestis üsna vabalt lennata, kui ei viibita kontrollitavas õhutsoonis ning jäädakse 500 jalast (152,4 m) madalamale. (Muide, nii Tallinn kui Tartu kuuluvad oma lennujaamade tõttu kontrollitavasse õhu-

tsooni). Kontrollitavas tsoonis lendamiseks tuleb küsida Lennuametilt ühekordne luba. Kuid kordame, et peate vastava seadusandluse ise endale selgeks tegema — keegi teine teie võimalike vigade eest ei vastuta.

Kes tegelevad mehitamata lennumasinatega Eestis? Pisemaid multikoptereid on müügil kõigis elektroonika- ja mänguasjapoodides, kuid töötegemiseks sobivaid tasub küsida asjatundjatelt, kelle mõned internetiaadressid siin ära toome. SoftProject OÜ: kopterid.ee Sellel lehel on ka ülevaatlik teave kontrollitavate tsoonide ning loa saamise kohta: http://kopterid.ee/muu/lennuametidroonide-lennutamise-eeskiri/?gclid= CJm7kMbC0coCFYTnGwodEZgKPA AIS Project OÜ: rcfly.ee Meridein OÜ: droon.ee www.jamara.ee/droonid AlignSoft OÜ: www.droonipood.ee

Mõned multikopterite ja nendega seonduva pakkujate kontaktid Saksamaal Aibotix aibotix.de Airborne Robotics airborne-robotics.com BAS bas.bio CiS cis-rostock.de DJI Europe dji.com geo-konzept geo-konzept.de Helm-Software helm-software.de Height-Tech heighttech.com Hexapilots hexapilots.de HiSystems mikrokopter.de Multicopter Service System multicopter-service-system.de

RKM rotorkonzept.de Sensefly sensefly.com service-drone.de service-drohne.de Ag-GeoData ag-geodata.de agrarkopter agrarkopter.de Copting copting.de Geolicious geolicious.de GerMAP germap.com Luftfotos24 luftfotos24.de RUCON Engineering rucon-engineering.de Spectair spectair.com

www.profieesti.ee

Tehnika

Mitase ja Galileo Wheel Ltd. rehv PneuTrac:

Peaaegu ümmargune Paljud skeptikud pidasid 2013. aasta Agritechnical esitletud PneuTraci Mitase reklaamivõtteks, kuid nüüd on see jõudmas pärisellu. Ka profi sai huvitavat V-kujulise küljega rehvi proovida.

Võidusõit: PneuTrac-rehvidega traktor (paremal) jättis tavarehvidega võistleja tänu paremale haardumisele selgelt seljataha.

olditud külgedega PneuTrac peab ühendama rehvi ja roomiku eelised. See sobib igale tavalisele veljele ning muutub toetuspiirkonnas pikemaks. see annab mitmeid eeliseid, nagu Mitas koos Iisraelist pärineva koostööpartner Galileo Wheel Ltd.-ga Hannoveri sõiduohutuskeskuses ka näitas. Seal saime naabruses asuval põllul randaaliga töötades väga huvitavaid sõidumuljeid. Tänu oma sissepoole volditud külgedele annab PneuTrac tavalistest, kuid profi / talv 2016

PneuTraci külg on volditud sissepoole. See annab rehvile suurema painduvuse, mis kasvatab toetuspinda.

isegi painduvamate külgedega IF- ja VF-rehvidest tublisti suurema toetuspinna. Mitas esitab järgmised arvud: 0,8-baarisel rõhul töötava VF-rehviga võrreldes paigutab PneuTrac (600/65 R38) koormuse täpselt 500 cm² suuremale pinnale — nii suur on ruut küljepikkusega veidi üle 22 cm! Lisapind annab end muidugi tunda surves pinnasele ja võimalikus veojõus. Veojõu asjus suutis PneuTrac VF-rehvi 11% võrra ületada (mõlemate 15% läbilibisemise juures).

Mitas ütleb, et “sulguv” külgserv tagab väga tõhusa isepuhastuse. PneuTrac monteeritakse tavalisele veljele.

www.profieesti.ee

Toetuspinna ja veojõu võrdlus Standardrehv

IFrehv

Suhteline toetuspind 480/65 R28 75 % (1,2 bar) 79 % (0,8 600/65 R38 65 % (1,4 bar) 78 % (1,0 Suhteline veojõud 15 % kaapimise juures 480/65 R28 89 % (1,2 bar) 92 % (0,8 600/65 R38 79 % (1,4 bar) 87 % (1,0

VFrehv

Pneu Trac

bar) bar)

84 % (0,6 bar) 100 % (0,4 bar) 88 % (0,8 bar) 100 % (0,6 bar)

bar) bar)

98 % (0,6 bar) 100 % (0,4 bar) 89 % (0,8 bar) 100 % (0,6 bar)

Tootja andmed, saadud Research Institute of Agricultural Engineering, p.r.i. uuringust.

Et suurem toetuspind tähendab paremat haardumist ja vähemat kaapimist, näitas Mitas meile lähedalasuval põllul. Seal töötas kaks Claas Arioni (640 und 650), kummalgi järel randaal Rabe Fieldbird, mille töösügavuseks oli seatud 17 cm. Mõlemad traktorid sõitsid 9 km/h, mootor tegi seejuures 1800 p/min. Tavarehvid mõõduga 600/65 R38 taga- ja 480/65 R28 esiteljel täitis Mitas rõhuga 1 bar, PneuTracid aga 0,5 baariga. Muide, tavalise radiaalrehviga võrreldes ei mõjuta Pneutraci rehvirõhk

“Lontis” küljega rehv ei jäänud sõidustabiilsuselt tavalisele alla. Ka järskudel pidurdustel või suurel kiirusel vähimat pöörderingi sõitmisel käitus PneuTrac täiesti probleemivabalt. Mingeid musti jälgi asfaldile ei tekkinud. Ainsaks, kuigi mitte eriti suureks puuduseks saab lugeda uudsete rehvide suuremat müra asfaldil suure kiirusega sõites — nii teatasid katsesõitjad. See saab johtuda ainult suuremast toetuspinnast ega tohiks põllule mõeldud rehvi puhul suu-

Slaalom kiirusel 15 km/h: roolimistäpsus ja külgstabiilsus on muljetavaldavalt head.

toetuspinna suurust kuigi palju. Muuhulgas peaks isegi tühjenenud rehviga edasi töötada saama. Demonstratsioonisõidu tulemus: umbes 350 meetri pikkusel põllul jõudis PneuTracidega traktor traktori ja randaali kahekordse kogupikkuse võrra varem “finišisse”. Mis tähendab, et tema rattad libisesid vähem läbi. Sama muljetavaldavad olid sõidukatsed Saksa autoklubi ADAC polügoonil. Siin olid võrdluseks kõrvuti pandud kaks Case IH Maxxum 130 CVX, üks neist muidugi tava- ja teine PneuTrac-rehvidega. Esimestesse pumbati rõhk 0,8 bar, teistesse 0,5 bar. Esimesel demonstratsioonil, slaalomil, ei olnud 15 km/h juures masinate käitumises vahet märgata. profi / talv 2016

reks miinuseks olla. Veel märgivad kriitikud PneuTraci suuremat veeretakistust teedel sõites — pidades muidugi silmas kõrgemat kütusekulu. See tehakse aga põllul tagasi ja enamgi veel, on Mitas kindel. Teiseks katseks oli sõit üle prusside kiirusega 5 km/h. Siin esines PneuTrac tavarehvist paremini. Sissepoole volditud rehvikülje vedrustusvõime on tohutu. Samas võib sellise kujuga külg olla kergeks saagiks teravatele kividele ning kleepuvale savile. Selle kohta ütleb Mitas, et torgete oht ei ole kuigi suur, ja pidevalt liikuval rehviküljel on piisavalt hea isepuhastusvõime. Uut rehvi toodab Mitas samal vooluliinil, kus valmivad tavarehvid. Ka kasutata-

vad materjalid peaaegu ei erine, teistsugune on ainult rehvikülje kuju ja siseehitus. Vaid uue rehvi veljele saamine tahab pisut harjutamist, räägib Mitas. Praegu katsetatakse PneuTrace kolmes mõõdus: 280/70 R18 480/65 R28 600/65 R38 Kõik kolm on prototüübid. Mitas on aga kindel, et esimesed uudisrehvid jõuavad müügile kahe kuni kolme aasta pärast. Praegusele kolmele lisanduvad siis ka teistsugused mõõdud. Käesoleval aastal on Mitasel kavas PneuTraci võrdlustestid roomikutega. Mis veel silma jäi: PneuTracidega Maxxum (ees 480/65 R28, taga 600/65 R38) kaalus 500 kg rohkem kui standardrehvidega traktor. PneuTraci kiirus- ja koormusindeksid on võrdsed samamõõduliste tavarehvide indeksitega.

PneuTrac töötab vedrustusena suurepäraselt — prusside ületamine kiirusega 5 km/h on meeldivam kui standardrehvidega traktoris.

Üheks eeliseks roomiku ees on jooksurataste puudumine.. Rehvikülg on seestpoolt tugevdatud kummist “kodaratega”. Ka ülestõstetud randaali koormuse all jätsid PneuTracid väga stabiilse mulje. Kokkuvõte: Mitas on esimesi PneuTrace päriselus katsetanud, ning meie esmamulje räägib paremast haardevõimest ja korralikest sõiduomadustest. Algus on paljulubav. Turulejõudmisega läheb Mitase sõnul kaks kuni kolm aastat, selleks ajaks selgub ka uue rehvi hind. Kui see sobib, võib mitteümmargune rehv päris hoogsalt veerema hakata. www.profieesti.ee

Praktika

Määrdepritsi-alpinism: nüüd oleks küll hea, kui pritsi otsik kindlalt kinni püsiks. Soliidne mehaanika hoiab otsikut kindlalt määrdeniplil.

Määrdeprits, mis kindlalt püsib:

Määrida nii, et ei määriks Määrdepritside otsikud ei püsi alati tihedalt määrdenipli küljes, lasevad määrde küljelt välja, vahel peab neid teise käega kinni hoidma. Pöörde määrimisse tahab tuua Lõuna-Aafrikast pärit nn G-otsik, mida profi ka katsetas.

asinate käsitsi määrimine on põllumehele tuttav, aeganõudev ja rutiinne töö, mille kadumist pole kuidagi näha. Tõsi, üsna paljudele suurtele põllumajandusmasinatele paigaldatakse keskmäärimissüsteeme, kuid alati ei ole see tehniliselt võimalik, ja palju sagedamini ei ole see rahaliselt võimalik. Mis tähendab, et väikesi ja keskmisi masinaid jääme tulevikuski käsitsi määrima. Sama kehtib kardaanvõllide ja paljude muude pöörlevate osade kohta. profi / talv 2016

Põllumehed peavad määrimise möödapääsmatusega niisiis leppima. Kuid kas on vaja leppida kõigi selle töö juures ettetulevate probleemide ja ebamugavustega? Teate ju küll: määrdepritsi otsik tuleb kogu aeg niplilt maha. Üks käsi jääb puudu. Tohutu hulk määret voolab ilmaasjata nipli kõrvale ja läheb raisku. Jne., jne. Lõuna-Aafrikas ilmselt ei taluta ebamugavusi nii stoilise rahuga. Seal on juba mõnda aega kasutusel selline määrdepritsi otsik, mis püsib kindlalt niplil ega

lase määrdel lubamatutes suundades voolata. Üks Lõuna-Aafrika loomakasvataja tuli hiljuti mõttele hakata uutmoodi otsikut Saksamaale eksportima. Seal müüb uudistoodet Berliinis asuv, seni vaid loomakasvatustarvetega kaubelnud firma Farmfreund (tõlkes “talusõber”), andnud kaubale nime “G-otsik” (G-Kupplung). profi soetas mõned otsikud ja katsetas neid igapäevatöös pikemat aega. Esitame jutu alustuseks kohe kokkuvõtte: uuel otsikul on palju eeliseid, kuid ka mõni oluline puudus. www.profieesti.ee

G-otsiku eelised Otsik püsib praktiliselt igas olukorras kindlalt määrdeniplil. Kasutaja mõlemad käed on vabad, nii et ta saab hoovaga määrdepritsi sündsal viisil käitada — ja vajadusel end ka kinni hoida. Õigel kasutamisel määrdekadusid ei esine. Väga pika vooliku kasutamisel tuleb tavaline otsik kergesti lahti. G-otsik mitte. Nagu iga määrdepritsi otsik, töötab ka G-otsik rõhul kuni 690 bar. Ärge niisiis arvake, et ummistunud määrdenipleid pressides puhastada saate. G-otsik sobib kõigi määrdepritsidega.

See oli vanasti: G-otsiku kasutuselevõtuga vajuvad sellised mäkerdused (mis pealegi tavaliselt kõige ligipääsematumates kohtades tekivad) unustuse hõlma.

Sobib küll: tavalise otsiku saab lihtsalt G-otsiku vastu vahetada. Keere on sama, voolik võib seega alles jääda.

Kätt ei ole voolikul — pole ka käevigastusi vooliku lõhkemisel.

Tellides on soodsam!

profi aastatellimus vaid

Tellimusi võtavad vastu kõik Omniva Eesti postkontorid, lähema info leiad www.profieesti.ee ja minuajakirjandus.ee Eesti põllumeeste kogemused tehnika vallas. Kuidas võtta maksimum olemasolevatest masinatest? Et äri ei kulgeks, vaid õnnestuks, ehk kulud kontrolli alla. Uute traktorite ja põllumajandusmasinate testid.

12.90 eu rot

Praktika

G-otsiku puudused Hind: peaaegu 30 eurot on määrdepritsi otsiku kohta hirmus kallis, tavaline maksab kolm-neli eurot. G-otsiku läbimõõt on enam-vähem sama kui tavalisel otsikul. Kuid ühel küljel ulatub lukustushoob umbes kaks sentimeetrit kaugemale. Samuti on G pikem kui tavaline otsik Kardaanvõlli liigendi plastist kaitsekattel on auk, mille kaudu pääseb määrdenipli juurde. G-otsikuga on siin häda — eriti siis, kui tahate seda taas kätte saada. Siis jääb lukustushoob nagu noolekida augu serva taha kinni. Kui liugmuhv ei ole algasendisse täiesti tagasi liikunud, pääseb määre küljelt välja.

Pikkus loeb: G-otsik on pikem ja seetõttu kohmakam.

Ei sobi: kaitsekattes asuva määrimisava jaoks on G-otsik liiga suur.

Ummistuse (vigase nipli) korral peab otsiku vabastamiseks hooba väga tugevasti vajutama. Otsiku hoovale paremaks ligipääsemiseks tuleb kogu määrdepritsi alailma pöörata. Pöörlev otsik oleks mugavam. Liugmuhvi alla sattunud liiv ja mustus segavad otsiku tööd. Kogemata masina ratta alla jäänud tavalisel otsikul ei tohiks midagi viga olla, küll purunevad siis aga G-otsiku plekkdetailid. Kitsastes oludes, näiteks paljude kardaanvõllide määrimisel, ei pääse suurema otsikuga alati nipli juurde. Siin on tavaline otsik parem. profi / talv 2016

Kuidas G-otsik töötab? Uudne otsik sobib iga tavalise määrdepritsi vooliku või jäiga toru otsa. Tootja kasutab nelja haaratsiga otsikut, mis on kolme haaratsiga variandist märgatavalt parem. Ja nüüd tulebki innovatsioon: kui tavalise määrdepritsi haaratsid peavad omaenese paindejõuga niplil püsima, surutakse G-otsiku haaratsid kokku tugeva, väljast nähtava spiraalvedruga. Otsiku küljel asuvale väikesele hoovale vajutades eemaldate vedru mõju haaratsitele, mis saavad nüüd veidi laiali nihkuda ja määrdenipli otsa sobituda. Hoova lahtilaskmisel surub vedru haaratsid uuesti tugevalt kokku. Ideaalsetes tingimustes töötab igati rahuldavalt ka tavaline kolme või nelja haaratsiga otsik. On aga määrdenippel kuigivõrd kulunud või otsik sellele viltu asetatud, ei jätku sageli haaratsite hoidejõust ja igituttavad probleemid algavad. G-otsikut säärased pisiasjad ei sega, see töötab kor-

Hoova käsitsemiseks peab alati piisavalt ruumi olema.

Kokkuvõte: kõrgest hinnast hoolimata on G-otsik mõistlik kulutus, mis tulevikus hoiab teil kokku suure hulga närve, tööaega, stressi ja määrdega mäkerdamist. On õige mõnus tunne, kui mõlemad käed on vabad ega ole vaja pidevalt mõelda, kas määre ikka läks sinna, kuhu vaja oli. Peaaegu kõik testimasinate määrdeniplid saime G-otsikuga määritud. Kitsastes kohtades ja eriti nurgatagustes tuli siiski alla anda. Tundub, et nendeks juhtudeks võiks tagavaraks olla tavalise otsikuga varustatud määrdeprits või vähemalt teine voolik.

ralikult ka siis, kui nippel on kulunud või otsik viltu asetatud. Kindlasti tuleb aga veenduda, et liugmuhv hoova lahtilaskmise järel täielikult algasendisse tagasi liiguks. Vastasel korral algab siingi suur määrimispäev. Pildiallkiri Määrdepritsi otsikuid on kolme ja nelja haaratsiga. G-otsik kasutab kindlamalt pidavat nelja haaratsiga varianti.

Määrdepritsi otsikuid on kolme ja nelja haaratsiga. G-otsiku neli haaratsit peavad kindlalt.

Kitsad olud, järsud nurgad — siin töötab tavaline otsik paremini.

Tarnija ja hind Eestis meie teada G-otsikut keegi ei müü, mistõttu huvi korral peaksite pöörduma Farmenfreundi internetipoodi: www.fettpresse-kupplung.de Otsiku jaehind on 29,95 eurot. Isegi remondikomplekt on saadaval, 8,50 euro eest.

www.profieesti.ee

Tehnika

Kuidas töötab…

Eelmises numbris rääkisime diiselmootori kübemefiltrist, sel korral aga tutvustame, kuidas töötab üks diiselmootoritel kasutatavatest katalüsaatoritest — oksüdatsioonikatalüsaator,

Diislioksüdatsioonikatalüsaator (DOC)

iiselmootor põletab kütust alati hapniku liiaga. Kuidas? Ottomootorites süüdatakse küttesegu elektrisädemega ning selleks peab õhu ja bensiini vahekord olema ligikaudu 15:1. Sellest palju erineva vahekorraga küttesegu ei sütti. Diiselmootori silindris surutakse aga õhk nii tugevasti kokku, et selle temperatuur ületab diislikütuse isesüttimistemperatuuri. Seejärel pritsitakse kütus kõrge rõhu (ühisanumpritsega mootorites 1800 bar) all silindrisse, kus see igal juhul süttib. Põlemiseks jääb aga väga vähe aega ning hapnikuliiast hoolimata moodustub tahma (süsiniku) osakesi, süsinikmonooksiidi (vingugaasi) CO ning mitmesuguseid süsivesinikke (HC). Kõrgel temperatuuril ühineb osa liigsest hapnikust lämmastikuga ning tekivad lämmastikuoksiidid (NOx). Diisli-oksüdatsioonikatalüsaator hoolitseb väljalaskesüsteemis süsinikmonooksiidi ja süsivesinike täiendava oksüdeerimise eest. Tahmaosakesed kõrvaldab kübemefilter. Seda, mil viisil saadakse lahti lämmastikuoksiididest, uurime järgmisel korral. Katalüsaatori kandvaks osaks on (nagu kübemefiltrilgi) kärgjas keraamiline monoliit, mis tööpinna suurendamiseks on kaetud erilise vahekihiga (ingl. washcoat). Sellele on kantud katalüütiliste omadustega metalli väga õhuke kiht. Ka kärjestruktuur on keraamilisele kandurile antud tööpinna ja seega jõudluse suurendamiseks. profi / talv 2016

Kärgede pealispind on kaetud vahekihiga (washcoat), mis suurendab reaktsioonipinda.

(170 kuni 200° C) oksüdeeruvad süsivesinikud (HC) ja süsinikmonooksiid CO peaaegu täielikult süsinikdioksiidiks CO2 ja veeks H2O. Miks kasutatakse aga diislioksüdatsioonikatalüsaatorit nii koos kübemefiltriga DPF kui ka selektiivkatalüsaatoriga SCR? DOC oksüdeerib ka osa mitmesuguse koostisega lämmastikuoksiide (NOx) lämmastikdioksiidiks NO2. Silindrist väljuvas heitgaasis on lämmastikoksiidi NO ja lämmastikdioksiidi NO2 suhe umbes 90/10. See suhe aga mõjutab SCR tööd märgatavalt. Kõige kiiremini toimub reaktsioon SCR-katalüsaatoris siis, kui NO ja NO2 on heitgaasis ligiNO, NO2 kaudu võrdsetes kogustes. Niisiis kiiCO2 rendab DOC SCR tööd. Kui DOC on aga DPF ette paigutatud, saab DPF puhasH2O tamiseks vajalikku kõrget temperatuuri tekitada katalüütiliselt, kui vaid heitgaasis sisaldub piisavalt hapnikku ja süsivesinikke.

NOx CO

Kokkuvõte: diisli-oksüdatsioonikatalüsaator (DOC) lihtsustab rangete heitgaasinormide täitmist. SealjuuVäärismetall res töötab DOC ettevalmistava astKeraamiline Vahekiht mena kas SCR-katalüsaatori või põhi kübemefiltri ees. Peamiselt oksüdeeritakse süsivesinikke ja süsinikmoNagu termin “katalüsaator” ütleb, töönooksiidi, saades tulemuseks vee ja süsitab ka DOC nii, et katalüütiline aine ei nikdioksiidi. Osa lämmastikuoksiide võta reaktsioonist osa ning seega ei oksüdeeritakse lämmastikdioksiidiks. kulu. See kõrgendab teatud molekulide Heitgaaside temperatuuri on võimalik reaktsioonivõimelisust, langetades selkatalüütiliselt tõsta. Diisli-oksüdatsiooleks vajalikku energiataset. nikatalüsaator on hooldusvaba, regeneJuba suhteliselt madalal temperatuuril reerides end ise.

www.profieesti.ee

Eesti ettevõte

Vennad ja klaasplastist imeteod - seda sakslased ostaksid!

Kõue vallas tegutseva Fiberglassi toodetud mahutid on tuntud nii siinkui sealpool piiri, tegijad ise väga meediasse ei kipu, töö tahab tegemist. Profil oli see privileeg, käia klaasplastimeistritel külas ja pisut ettevõtte juhi, Jaan Arnoveriga juttu ajada.

õnikümmend kilomeetrit Tallinnast Tartu poole välja, Kuivajõe ristist paremale maha, Karla külast läbi, mööda jõeääru edasi ning järsu pöördega vasakule, võsa vahele - ja jõuadki osaühingu Fiberglass õuele. Jaan oskab tulijaid telefoni teel hästi juhendada - enne kui end sõitma asutan, lasen endale kõik puud ja käänakud üles lugeda, panen paberile paar märksõna ja jõuangi tõrgeteta sihtkohta. Õige asukoha tunneb ära õuel seisvate hiiglasemõõtu mahutite ning õhus hõljuva stüreeni lõhna järgi. Jaan paneb valvekoera kinni ja me astume tootmisruumidesse. Lõhn on siin veel tugevam, jääb külge kõigele mis seljas ja kotis. Jaan selgitab, et see maguskirbe lõhn on tervisele kahjutu, aga aine ise tehase töös hädavajalik: “Piisab väga vähesest õhku lendunud ainest, et stüreeni lõhna tunda. Selle molekulis olev kõrvalahela kaksikside reageerib väga kergesti, näiteks juba toatemperatuuril on see võimeline iseeneslikult polümeriseeruma. Meie kuumutame seda ja saame polüstürooli.

Fiberglass OÜ

Karla külas juhivad polümeerijuga ja klaasnööride kiiret jooksu vennad Martin ja Jaan Arnover.

profi / talv 2016

www.profieesti.ee

Huvitav on, et inimesed jagunevad selle lõhna puhul kaheks - ühed, kes ei kannata üldse, küsivad, kuidas te siin saate olla; ja teised, kes ütlevad, et tahaks siia kohe tööle tulla. Mina näiteks olen nii harjunud, alates 2000. aastast ju teinud, et ei tunnegi enam seda vaigu lõhna.” Mina vist jälle kuulun nende teiste hulka, kes võiksid siin vabalt tööd teha, sest stüreeni lõhn on uimastavalt hea; umbes nagu sula asfaldi hais suvel või vana Žiguli väljalasketorust tõusva bensiinisumu hõng.

Kolm venda, kõik klaaspastimeistrid Tegelikult on neid kolm venda, kes siit Kose vallast oma klaasplastitootmise karjääri alustasid: Jaan, Martin ja Andres. 2009. aastal otsustas Andres, et tahab eraldi oma ettevõtte teha ning valmistab nüüd Kiilis septikuid ja kanalisatsioonimahuteid. Jaan ja Martin on Karlal varsti kümme aastat tootnud suuri lägamahuteid ning kümneid eridisainiga tooteid. Firmale pandi alus 2001. aastal, mil tehti algust suurte mahutite tootmisega. Ettevõtte algkapital oli tookord 10 000 eurot, enamus tööst tehti käsitsi - lamineeritud mahuteid valmistati kahest poolest kokku keevitades. Esimene kerimispink soetati 5 aasta pärast. Sealt alates valmistatakse mahuteid kerimismeetodil. Tänu sellele sai hakata tootma mahuteid ka Eestist väljapoole. Aastaringselt töötab Fiberglassis 5 inimest, hooajaliselt kümmekond. Üks partner on vendadel veel, Uku Suitso. Temaga koos loodi Saksamaale tootmiseks mõeldud eraldi ettevõte Steelman Fiberglass, sealt alt on olemas kõik vajalikud ISO ja C sertifikaadid ning saadud Saksa tootjatelt ka kõvasti uudset tootmisteadmist. Peamine mahutite valmistamise viis ongi kerimine, nn. keritud kestaga toode on vastupidavam ning samuti on tootmine efektiivsem ja odavam. Tootmisruumis on suured metallist trumlid, mille peale keritakse 60 rullist korraga klaasnöör. Nöörid jooksevad vaiguvannist läbi ning saadud “köie” veab trummel aeglaselt endale peale. Nööriikihtide vahele käib aksiaalkangas, mis toimib roovitisena ja annab materjalile murdetugevuse. Aksiaalkanga riba keritakse vaheldumisi klaasnööri kihtidega ning selleks, et kangariba jookseks täpselt, serv-serva kõrval trumlile, peab üks inimene pidevalt profi / talv 2016

kangariba suunama. Kui nööri-riide kiht on trumli ühest otsast teise jõudnud, tuleb maalrirulliga kanda omakorda kiht vaiku ning kõikvõimalikud ebatasasused ühtlustada. Seejärel jätkub kerimine trumli teise otsa tagasi. Näiteks ühe 18-tonnise mahuti tegemiseks kulub 2 tonni klaasnööri ning umbes samapalju aksiaalkangast. Teise meetodina kasutatakse mahuti poolvorme, kuhu riie peale tõmmatakse ja hiljem käsitsi vaiguga ära rullitakse. See meetod on oluliselt töömahukam, käsitsi tehakse üksnes jämedamaid,

600-800 -millimeetriseid torusid. Väikesed torud keritakse käsitsi trumlile. Toodete lamineerimine käib siiski tänaseni käsitsi, ehkki masina abil: kõik mahuti osad lamineeritakse eraldi aplikaatorpingis, et vähendada käsitöö mahtu. Aplikaatorpink pihustab vaigu ja kinniti õhus kokku, lõikab saadud “nööri” juppideks ja laotab ühtlase massina vormile. Oleneb mahuti keerukusest võib selle valmistamine aega võtta üks kuni mitu nädalat. Näiteks lihtsamate veevedamise ja vaakummahutite peale kulub kahel mehel umbes nädal tööd. Sakslaste Annaburgeri tellimusel toodetud mahuti võib aga aega võtta isegi kuni kolm nädalat: “Annaburgeril on mitu suurt flanssi peal, ei ühtegi vaigujooksu, eraldi täket ega täppi ei tohi laminaadil olla ning sisse tuleb samuti 3 vaheseina lamineerida. Vaheseinad on tünnides vajalikud, et liikumise pealt vedelik autot tasakaalust välja ei viiks. Flansid peavad olema täpse kraadi all. Kaks meest võib sellist mahutit tõesti isegi kuni 3 nädalat meisterdada, sest kõik peab olema millimeetri pealt,” räägib Jaan. Ühe väikeettevõtte jaoks on kümme aastat tootmist pikk aeg, lihtne ei ole see olnud, aga nüüd on Fiberglass osaühingus küpsenud selge arusaam, et on vaja laieneda. Uus tootmisüksus tuleb praegusest linnale veidi lähemale, Tartu maantee serva: “Meil on kõik vajalikud load olemas, detailplaneering on praegu pooleli. Uus asukoht on siinsest parem juba sellegi poolest, et seal pole küla külje all nagu siin. Külaelanikel on loomulikult oma arvamus, mis siin toimub, selgitamist on ikka omajagu,” räägib Jaan. www.profieesti.ee

Eesti ettevõte

Sakslased vandusid majanduslangusele alla Algne põhjus, miks me üldse klaasplastimeistreid külastama pidime, oli nostalgialaks. Juba nõukogude ajal olid meie põllumeeste seas kõrgelt hinnatud sakslaste Annaburgeri lägapütid. Üsna ootamatult viis elu kokku Karla küla meistrimehed ja Annaburgeri tehase tootmisjuhi ning 2009.-2013. aastani siinsamas sakslastele suuri pütte toodetigi. Paraku tuli siis majanduslangus, mis sundis sakslasi lepingut peatama: “Jah, nüüd juba umbes aasta aega ei ole Annaburger meilt tellinud, saatsid meile kurva kirja siis, kui Euroopa Liidu ja Venemaa vahelised suhted sassi läksid ja sanktsioonid kehtestati. Põhjendasid ka, et nende mahud on nii palju vähenenud, et praegu nad ei telli. Päris ära ei öelnud,” räägib Jaan. Ta lisab, et eks seda jahtumist oli ette näha, just põllumajanduses. Juba paar aastat enne lepingu peatamist kurtsid sakslased, et investeeringud on vähenenud. Steelman Fiiberglass oli ja on ehk ka tulevikus sakslaste link Venemaa ja Ukrainaga, aidates Annaburgeril oma turge ida suunas laiendada. Sakslased tõid oma toodete joonised Eestisse, siin need valmistati, siis tulid Saksamaalt haagised ning suured mahutid transporditi Eestist edasi Venemaale ja Ukrainasse: “Meie tehniline tase ja valmistamise oskused hämmastasid sakslasi. Nad olid oma tootejoonised ja arvutused Berliini ülikoolis teinud, seal oli välja töötatud ka tehnoloogia - meie jaoks oli see muidugi tohutu teadmistepagas, millega areneda. Omal käel ei oleks me neid teadmisi kuskilt saanud, me Martiniga oleme iseõppijad. On saanud kõvasti katsetada ja eks on tulnud ka kooliraha maksta. Sakslased olid meie mahutitega väga rahul - kvaliteet oli hea ja lisaks odavam, kui nende endisel valmistajal.” Aga see, mismoodi kontakt Annaburgeri tehasega 2008. aastal tekkis, on muidugi suur juhuste kokkulangemine. Jaan ja Martin Arnover käisid kõigepealt Eesti esinduses oma tegevust tutvustamas ning jäid kellelegi meelde. Siis, kui sakslased hakkasid otsima uut mahutite valmistajat Perolina asemele, meenuski kellelegi Karla küla tootmine. Noormehed tegid esimese näidise valmis. Ehkki Annaburgeri tehase esindaja arvas esiti, et väikeettevõte ei jõua neile ehk profi / talv 2016

vajalikus mahus toodangut anda, mõtles ta ümber, kui nägi, mis kvaliteediga Eestis toodetakse. Sealtpeale läks koostöö käima, ühtekokku toodeti sakslastele ligi poolsada 18-tonnist mahutit.

Optimistik tulevikuvisioon - laieneda ja võita Eesti turgu Jaan Arnover ütleb, et on isamaaline mees ning tahab oma riigile anda, mis tema kohus, ehk siis teha korralikku ja vajalikku (tootmis)tööd. Vabal ajal tubli kaitseliitlane ja rahvatantsija, on ta töö ajal tõsine põllumajanduse patrioot ja on täiesti veendunud, et Eestis läheb põlluharimine jälle hinda ning ühes sellega ka kaasajastatakse tootmisi: “Me oleme

püsima jäänud, sest meil on efektiivsed tehnoloogiad ja head tooted, mida Eesti põllumees vajab. Läga laotamine ja kasutamine laieneb järjest, sõnniku osakaal väheneb - läga ladustatakse hoidlates ja see tuleb põldudele vedada ja laiali laotada ning selleks on vaja kaasaegseid korralikke pütte. Põllumeestelt olemegi saanud pidevalt väikseid tellimusi.” Teine suund on vedelväetiste mahutite tootmine, mis ka pidevalt kasvutendentsi näitab: graanulite põllule loopimise asemel pritsitakse mulda täpselt nii palju toitaineid kui taimele vaja. Kui lahus valmis, viiakse see vedelväetiste mahutiga põllule, pritsi juurde ning sealt siis jagatakse laiali. Põllumajandus ei saa läbi ka vee vedamiseta, need kuni 36-tonnised pütid, mis Karla külas valmistatakse, on väga populaarsed - alles äsja tellis Tuulemaa firma 4 maksimumsuurusega mahutit oma autodele peale. Firma aastakäive on kahe ja poolesaja tuhande euro juures. Poole sellest moodustab toormaterjalide ostmine - ainüksi 25 tonni vaigu ostmisele kulub ligi 50 000 eurot, sama palju klaasile. Klientidele, kes uksest sisse astuvad, võib tulla üllatusena, et materjal nii palju maksab - kui lisada juurde tööjõukulu, siis mõnigi kord juhtub, et tehing jääb katki. Õnneks ei ole materjalide hinnatõusu paista, sest müüjaid on palju ja tänu konkurentsile püsib hind stabiilne. Laienemine on Fiiberglassi tehasele hädavajalik, sest praegune tootmisüksus on piiratud kruusateega, suurelt www.profieesti.ee

maanteelt on siia 3 kilomeetrit ja palju suuremaks tootmist kasvatada ei saagi. Keskkonnaametist on võetud luba 25 tonni vaigu peale, uue tehase jaoks küsitakse luba 150 tonni peale - vahe on kuuekordne! Praegu peab tootmises tempot pidevalt tagasi hoidma ning just suurte mahutite osas kontrolli hoidma, et lubatud 25 tonni lõhki ei läheks. Uksest tuleb kosilasi lähemalt ja kaugemalt, nõutakse lipumaste ja kümblustünne; tehtud on ka võidusõidumootorratastele külgkorve ja paate. Mäos pannakse kokku peeneid köetavaid mullivanne: vannid valatakse Karlas, siit transporditakse need vigurkujulised veeanumad tagasi Mäosse, kus siis omakorda pannakse peale spoonitud plastlauast ilmastikukindel ümbris ja lisatakse küttekeha: “Ta näeb hea välja ja peab vähemalt 20 aastat vastu,” seletab Jaan “Eesti inimene on muidugi hinnatundlik, aga välismaalane võtab selle 1900 eurot maksva vanni kenasti omaks. Meie suudame siin valmis teha ühe vanni päevas. Jah, meie maht ei ole suur, võrreldes teiste vannitootjatega; samas käivad siin ikkagi mitmed vannitegijad meilt tellimas ja eks see töö aitab ka nina vee peal hoida.” Majapidamismahutite - septikute ja reoveemahutite turg on Fiiberglassi jaoks teisejärguline, rõhk on kvaliteettoodetel, olgu need siis 36-tonnised veemahutid või kõrged lipumastid Viimsi eramajade õuele. “Sortimenti laiendada praegu plaanis pole, sest mida rohkem on erinevaid tooteid, seda rohkem on vaja tegeleda tooprofi / talv 2016

tearenduse ja turundamisega. Pigem ongi oluline, et kui laieneda, siis hoida selget suunda: toota vähem sortimenti, aga omas kindlas nišis. Väikese firma eelis on, et saame kiirelt ühe toodangu pealt teisele ümber häälestuda, täiustada, uuendada. Suuremaks kasvades läheb kindlasti keerulisemaks, pead pool tehast ümber häälestama, kui tahad midagi uut toota. Väikest on huvitav teha, mõelda välja tehnilisi lahendusi, pakkumisi - igav ei hakka. Päevad otsa trampida ühte asja, selles ei ole mingit väljakutset.” Tulevikus tahab tehas toota peamiselt lägatehnikat ja -seadmeid ning mahuteid, orienteeruda veelgi rohkem põllumajandusele, hakates tootma ka viljakuivateid ja -hoidlaid. Suurtel karjalautadel on mugav, kui kõrval on oma viljahoidla, mis pannakse lauda taha ning sealt automaatselt antakse toit loomadele ette. Paraku on sellelgi ideel praegu suureks kasvuks vähe lootust, sest seakatk ja üldine

majanduslangus on teinud oma töö ja loomakasvatajatel ei ole võimalust investeerida. Jaan innustab noori rohkem oma kodukandis ettevõtlusega alustama ning sellega Eesti elu alal hoidma ja edendama. “Kui me siia tulime, siis tööd ju ei olnud siin maal. Martin tuli sõjaväest, oli vaja ise endale töö teha. Plaanid ja sihid ei ole kunagi olnud hirmsuured, eesmärk on viisakalt ära elada, riigile makse maksta ja inimestele tööd anda. Me oleme ise oma vanaisa talu Kolul uuesti üles ehitanud, juhtus nii, et see, kellele pärandati, ei saanud eluga hakkama, talul olid suured võlad peal. Panime siis vennaga kõik oma sissetulekud kokku ja ostsime talu välja, 2008. sai asi korda, nüüd vend elab seal, ehitab üles ja kasvatab peret. On hea, kui saad kodu lähedal tööl käia ja kohaliku eluga kursis olla.” Ylle Rajasaar www.profieesti.ee

Auto

Uus Nissan NP300 Navara - üllatusi täis staažikas tegija Märtsi esimeses pooles on Eestise oodata uhiuut Nissan NP300 Navarat, mille eelseeria ainueksemplarile profi toimetus korraks “küüned taha” sai. Selgub, et maailma vanimaid pikapikatootjaid oskab jätkuvalt üllatada.

profi / talv 2016

www.profieesti.ee

simene laiatarbe Nissani pikap nägi Datsuni nime all ilmavalgust aastal 1955, ehk täpselt 60 aastat tagasi. Kui aga päris täpne olla, siis peab tootja ise oma pikapialaseid kogemusi enam kui 80 aasta pikkuseks, sest juba aastal 1934 ehitati Datsun DC-3 Roadsterile kast taha ja esimene pikap oligi sündinud. Ehk võta või jäta, Nissan on üks staažikamaid pikapiehitajaid maailmas nii või teisiti. Küllap just seetõttu on mullu sügisel Frankfurdis esitletud Nissan NP300 Navara Euroopa versioon taas konkurentidest sammu võrra ees (seda tõestab ka Aasta pikap 2016 tiitel). Piisab kasvõi ühest näitest: topeltkabiiniga versioonidel on esimese pikapina maailmas tagasillal mitte enam lehtvedrud, vaid mitmikhoob (multilink) vedrustus. Kes on kasvõi kord elus sõitnud ilma koormata pikapiga, teab väga hästi, mida lehtvedrud tähendavad: maanteesõidul on kogu aeg tunne, nagu taoks keegi jalaga tagumikku. Auto tagaosa hüpleb üles-alla ja tegemist on kõike muud, kui meeldiva tundega.

NP300 Navara maastikusuutlikkuses pole kahtlust: olemas on kõik vajalik.

Sõidab, nagu sõiduauto Profi toimetus sai loetud päevad enne ajakirja trükkiminekut uuele Navarale korraks “küüned taha”. Ainus eelseeria eksemplar, mis mööda Baltimaad ringi sõites Nissani müüjaid ja teenindajaid koolitada aitas, jõudis enne Rootsi minekut mõneks ajaks ka Vana-Vigala Tehnika ja Teeninduskooli garaaži. Just sealt me ta leidsimegi ning päevakese katsetasime. Multilink vedrustuse, topeltkabiini ja topeltturboga. Just see, mida vaja! Õhtuhämaruses Vana-Vigalast startides oli maha sadanud värsket lund ning tee väga libe. Nelikvedu on Nissanile omaselt käsitsi lülitatav, 2 WD režiimis veavad tagarattad, olemas on ka aeglustusrežiim ja tagasilla diferenetsiaali lukustus. Ehk rasketes oludes see masin juba hätta ei jää. Loomulikult huvitas meid kõige enam see, kuidas uus multilink tagavedrustus toimib? Lühike vastus on: toimib küll! Auto tagaosa ei hüple enam närviliselt, kogu vedrustus on ühtlane ja stabiilne, kuid arusaadavalt üsna jäik. Kui see nii poleks, ei saaks me rääkida ka ligi tonnisest kandevõimest. Sõit tühja autoga profi / talv 2016

Sisekujundus on sarnane mistahes Nissani sõiduautole.

Veokastile saab tellida lisavarustust väljatõmmatava kastipõhjani välja.

www.profieesti.ee

Auto

on aga oluliselt meeldivam kui eelkäijal. Sisekujundus on sarnane mistahes teisele Nissanile, samuti on tema lisavarustuses 360-kraadi kaamerasüsteem ja kogu infolusti tehnoloogia, ehk siingi ei erine ta sõiduautodest enam mitte mitte millegi poolest. Tõsi, mõned pisikesed “kiiksud” siiski on: näiteks on ukse käetugi küll mugavalt lai, kui aga käsi hakkab juhiistme alaosas olevaid regulermisnuppe kobama, jääb lai käetugi seda liigutust segama. Käsi ei taha enam ukse alaosaosa ja istme vahele ära mahtuda ning parem on selles autos iste paika sättida juba enne, kui juhiuks kinni tõmmata. Teine negatiivse alatooniga nähtus on rooli pikisuunas nihutamine. Õigemini, selle võimaluse puudumine. Mõneti muidugi mõistetav, sest pikapi kasin kabiiniosa ei lubakski juhiistmel väga kaugele taha tulla, kuid pisut siiski tahaks. Muus osas on aga kõik palju parem (sõiduautolikum) kui varem. Teises istmereas on ruumi rohkem, seljatugi pole enam nii püstine, selle kaldenurka saab reguleerida jne. profi / talv 2016

Omaette peatüki võiks aga pühendada veokasti erinevatele lahendustele. Erinevatest lukustatavatest katetest kuni väljatõmmatava kastipõhjani välja. Kasti põhja suuruseks on King Cabil 1788x1560 mm (rattakoobaste vahel 1130 mm) ja Double Cabil 1537x1560 mm. Laadimiskõrgus on sõltuvalt mudelist 800-815 mm.

Magustoit kõige lõpuks Lõpetuseks aga jõuame magustoidu juurde. Uue Nissan NP300 Navaraga saab ostja kaasa 5 aastat või 160 000 km garantii! Mis tähendab, et keskmine tarbija ei pea 5-aastase liisinguperioodi jooksul enam mitte millegi pärast muretsema. Ja kes leiab, et ta sõidab oluliselt rohkem, võib lisatasu eest pikendada garantiid veelgi, kuni 250 000 km-ni. Ahvatlev peaks see auto olema ka neile, kel tarvis raskeid haagiseid vedada. Veovõime 3,5 tonni, on üks suurimatest turul ning veokonks on kõikidel autodel baasvarustuses. Nagu ka tagumine dife-

rentsiaalilukk, nõlvaltstardiabi, mägipidur, 7 turvapatja jms. Kõikidel Double Cab mudelitel on standardis automaatne avariipidurdussüsteem ja multilink vedrustus. Jõuallikaks on uus 2,3-liitrine rida-diisel, mis normaalolekus (ühe turboga) annab välja 160 hj ja 403 Nm, topeltturboga aga juba 190 hj ja 450 Nm. Viimane on ka ainus mudel, millele saab automaatkäigukasti. Auto hind algab ilma käibemaksuta 22 433 eurost (koos käibega 26 920 eurot). Tegemist siis ühekordse kabiini, ehk King Cab Visia varustustasemega. Double Cab hinnad algavad 23 833 eurost (+ km), tipmine topeltturboga variant maksab alates 28 375 + käibemaks (34 050 €). Automaatkäigukast lisab 650 lisaeurot. Hinnakirja absoluutne tipp on automaatkäigukastiga Tekna varustuses Double Cab: 30 850 + km (37 020 eurot). Tootmisküpseid autosid on Eestisse oodata umbes kuu aja pärast, ehk märtsi esimeses pooles. Tõnu Tramm, tonu@profieesti.ee www.profieesti.ee

Autoliising ettevõttele kiirelt ja mugavalt • Uued ja kasutatud sõiduautod ja väikekaubikud • Professionaalne tugi ja asjaajamine • Hea kindlustuspakkumine Vaadake lähemalt www.seb.ee/autoliising

Tutvuge teenuse tingimustega lehel www.seb.ee ja vajaduse korral pidage nõu asjatundjaga. PZU on AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaubamärk Eestis. AB „Lietuvos draudimas“ on Leedu kahjukindlustusselts, mis kuulub rahvusvahelisse PZU kontserni AS SEB Liising tegutseb AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kindlustusagendina ja on kantud Finantsinspektsiooni veebilehel avalikustatud kindlustuvahendajate nimekirja. Nimekirja leiate aadressilt www.fi.ee

Auto

Keskmist mõõtu uued kõikjals Äsja saabus Eestis müügile maastikule sobivaid uusi autosid ka teistelt tootjatelt: uuenenud Toyota RAV4 ning täiesti uus Kia Sportage.

oyota RAV4 peamine uuendus seisneb hübriidtehnoloogia saabumisega tema kapoti alla. Ühtlasi uuenes ka väljanägemine ning lisandus uusi nutikaid tehnolooglisi lahendusi, mis kokkuvõttes lähendab teda oluliselt tema luksuslikumale sõsarale, Lexus NX300h-le. Olles ise sealjuures “võtmed kätte” hinnalt enam kui tosinajagu tuhandeid eurosid soodsam. Just NX300h-lt ongi pärit uue RAV Hybridi jõuallikas: 2,5-liitrine bensiinimootor, mis koos elektrimootoriga suudab pakkuda võimsust ühtekokku 197 hj. Olles ise sealjuures aga Lexusest kergem, suudab ta paigalt 100 km tunnikiiruseni kiirendada poole sekundi võrra kiiremini ja kulutada keskmiselt 0,2 l kütust 100 km kohta vähem. Ka hinnalt on hübriidne RAV4 üsna mõistuspärane, alates 28 920 eurost, mis Lexuse sõsarast on suisa 13 000 eurot soodsam. Kuid ka iseenda mudelinimistus ei ole hübriid karjuvalt kallis. Kahjuks ei ole uuenenud RAV4-l (vähemalt hetkel) hinnakirjas nelikveolist ja automaat-

profi / talv 2016

käigukastiga diislit, mistõttu on raske öelda, kui palju too nelikveolisest ja automaatsest hübriidist soodsam oleks. Ilmselt väga ei olekski, sest juba esiveolise ja käsikastiga diisliga on hinnavahe võrreldavate varustuste puhul (Luxury) vaid pisut üle tuhande euro.

Automaaktkäigukastiga, nelikveoline ja 2-liitrise bensiinimootoriga Luxury varustuses RAV4 maksab hübriidist ca 2000 eurot vähem, diiselmootor on teadupoolest aga bensiinimootorist oluliselt kallim. Ehk pika jutu kokkuvõtteks on uus hübriid alternatiiviks eeskätt neile, kes seni eelistasid säästlikku diiselmootorit ja soovisid seda koos nelikveo ja automaatse käigukastiga. Hind on laias laastus sama, nagu ka kütusekulu: keskmiselt 4,9 l/100 km tehniliste andmete järgi. Samuti kohendas Toyota RAV4 facelifti käigus üksjagu lisavarustuse nimekirja ning lisas tehnoloogiaid, mis võimaldavad tal konkurentidega veelgi rohkem sammu pidada: isekohanduv püsikiirushoidja, elektriline tagaluuk, automaatsed kaugtuled, 7-tollise ekraaniga multimeedisasüsteem, sõidurajalt lahkumise hoiatus, liiklusmärkide jälgimise süsteem jpm. Lisaks parandati oluliselt müraisolatsiooni, ehk mitmed senised puudused on nüüdsest kõrvaldatud. RAV4 hinnad algavad 22 990 eurost (2,0 bensiin, 4WD, 6 MT).

www.profieesti.ee

alsõitjad

es sõidab sageli mööda auklikke teid või sootuks mööda põlde, sel tasub uudiseid uuest Kia Sportage`st üsna hoolega jälgida. Põhjuseid selleks on üsna mitu. Alustagem geenidest. Nimelt tuli Kia möödnud aastal välja oma uue Sorentoga. Kogukam, mugavam, mahukam ja ka tublisti kallim. Täpsemalt kaks korda kallim, kui Sportage. Tolle peamiseks plussiks, mis proovisõitudel paljusid imestama pani, oli tema suutlikkus taluda olematuid teeolusid. Sisuliselt võib temaga lasta mööda põldu, kasvõi sajaga. Täpselt samu geene evib ka tema väikevend Sportage. Barcelonas toimunud testisõidul oli selle tõestuseks otsitud välja teelõik, kuhu tavainimene oma neljarattalisega vabatahtlikult vaevalt minna tihkaks. Auk augus kinni, ebatasane nagu kuumaastik. Sellele keerates sai hoog ikka täitsa maha võetud, sest teadagi, mida keskmine auto sellistes teeoludes tegema hakkab. Aga selgus, et antud juhul oli tegemist keskmisest oluliselt tublima sõidukiga. Kiirus tasapisi muudkui kasvas ja kasvas, kuni oligi peaaegu sada sees. Ja autol oli aukudest täiesti ükskõik. Rool ei võbisenud käes, kiviklobinat polnud kuulda, vedrustus silus augud nagu sõidaks mööda asfalti. Täpselt sama tunne, nagu Sorentoga! Kuid mitte ainult auklikul teel pole Sportage hea. Ta sõidab väga hästi ka kiirteel, kus tõsi küll, vedrustus võiks juba pisut jäigem olla. Kuid meenutus auklikust teelõigust sunnib selle mõtte kohe peast viskama. Seevastu rool on hoopis midagi muud, kui Sorentol. Tollel pidi kursil püsimiseks ikka vaeva nägema, Sportage püsib rajal Saksa täpsusega. Just see iseloomustabki uue Sportage`i rooli kõige paremini. Nimelt ostis Kia üle endise BMW inseneri Albert Biermanni, kes nägi tublisti vaeva, et Baierimaa kogemusi Kiale üle kanda. Senine roolisambal olnud elektriline roolivõimendi sai põhjaliku restardi ning ta siirdati alla roolilatile. Ehk kogu info, mis jõuab roolisamba kaudu juhini, on juba piltlikult öeldes peentöödeldud. Kurvides annab piisavalt tagasisidet, sirgel maanteel on profi / talv 2016

parasjagu jäik ning auklikel teedel suudab summutada kõik ratastelt tulevad löögid. Väga tubli töö! Ka ergonoomikaga on autos kõik hästi. Istmed mugavad ja piisava külgtoega, juhthoovad käepärased, küünarnukid saavad pikemal sõidul muretult tugedele toetuda. Tagaistmetele on lisandunud põlveruumi, istme seljatoe kallet saab reguleerida. Loomulikult, päris vigadeta pole ükski auto. Siingi on veidi mööda pandud näiteks uue topeltsiduriga automaatkäigukasti hoova asukohaga, mis manuaalrežiimis on liiga juhi parema reie lähedal ja kogukamat juhti hakkab see lõpuks häirima. Peenemat kasvu inimesed ilm-

selt aga ei pane seda nüanssi üldse tähele. Samuti on kummaline, et püsikiirushoidja sisse lülitades ei kuvata ekraanil kiirust, mis kiirushoidjaga on fikseeritud. Võib-olla on asi harjumuses, aga vähemalt mulle tundub see piisavalt vajaliku infona, et osata sellest puudust tunda. Rohkem ei suutnud me aga midagi leida, mida saaks miinuspoolele kirja panna. Isegi auto välimus hakkas seda rohkem meeldima, mida rohkem teda vaatasid. Kõige parem on uue Sportage`i juures aga tema baashind: alates 17 990 eurost. Tegemist küll 1,6-liitrise bensiinimootoriga, mis arusaadavalt pole just eriline “püss”, aga ta liigub siiski. 132 hobujõudu ajavad asja täitsa ära. Märksa mõistlikum valik on muidugi 1,7-liitrine diisel. Parema pöördemomendiga, säästlikum ja baashind algab juba 19 990 eurost. Olemas on ka kaheliitrine diisel ja seda suisa kahes versioonis: 136 ja 185 hj. Kes aga juba nelikvedu tahab, see peab veidi rohkem investeerima. Odavama otsa mootoreid neile üldse ei panda ning soodsaim variant on 2-liitrine diisel hinnaga 24 990 eurot. Uus 1,6-liitrine bensiiniturbo (177 hj) maksab alates 26 490 eurost. Hinnakirja kõige suurem number on aga 35 490 eurot, mis on siiski pisut madalam, kui äsja Eesti aasta auto konkursil edukalt esinenud sõsaral Hyundai Tucsonil. Tõnu Tramm, tonu@profieesti.ee www.profieesti.ee

Ristsõna

Eelmise ristsõna auhinna, LED-tuledega nokatsi ja töökindad Oilseeds`lt, võitis fortuuna tahtel Maie Padu. Palju õnne!

Saada ristsõna vastus e-postile: info@profieesti.ee, kõikide õigesti vastanute vahel loosime välja TõSi Meedia välja pandud raamatu: Johannes Hint: Aastakümneid varjul olnud vanglapäevikud. profi / talv 2016

www.profieesti.ee

Viimane veerg

Mida kõike võib põld pakkuda? Põllutöö pole naljategu ning juhtuda võib kõike. Seda tõestab valik fotosid saksakeelse profi lugejatelt üle Euroopa. Olgem tähelepanelikud ja kohtume taas aprillis, Maamessil!

Toimetus PROFI – PÕLLUMAJANDUSTEHNIKA AJAKIRI PROFESSIONAALIDELE PROFI EESTI ajakirja annab välja OÜ Baltic Publishing Group Narva mnt 4, 10117 Tallinn info@profieesti.ee Reklaam ja tellimine Reklaami- ja turundusjuht: Siim Kala siim@profieesti.ee +372 5690 9356 www.profieesti.ee

Peatoimetaja: Tõnu Tramm tonu@profieesti.ee Tegevtoimetaja: Olev Toom olev@profieesti.ee Kaasautor/konsultant: Henrik Klammer henrik@profieesti.ee Kaasautor/konsultant: Jaanus Kilgi jaanus@profieesti.ee Kaasautor: Ylle Rajasaar ylle@whatcar.ee

PROFI Tellimusi võtavad vastu kõik Omniva (endine Eesti Post) postkontorid, aastatellimuse hind on 12.90 €. PROFI INTERNATIONAL THE FARM MACHINERY MAGAZINE Agri Publishing International Ltd An Daragh, Lealands, Hellingly, Hailsham East Sussex, BN27 4DY, United Kingdom marketing@profi.com www.profi.com Peatoimetaja: Manfred Neunaber

Ajakirjas on kasutatud profi ja tootjate fotosid. Kogu ajakirjas avaldatud materjal on PROFI EESTI omand ja avaldatud PROFI INTERNATIONAL litsentsi alusel. Selle kopeerimine täielikult või osaliselt, samuti tekstide, fotode ja kujutiste kasutamine väljaandja kirjaliku nõusolekuta, on rangelt keelatud. Mistahes antud materjali kasutamise soovi puhul võta ühendust toimetusega: info@profieesti.ee

profi / talv 2016

www.profieesti.ee

Matkateed kutsuvad. Isegi külmal talvel.

UUS FORD KUGA

Intelligentne AWD-nelikvedu

Info-Auto www.infoauto.ee

TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0060 infoauto@infoauto.ee TALLINN Kadaka Kassi 6 tel. 671 0121 kadaka@ford.ee TARTU Turu 27 tel. 737 1890 tartu@infoauto.ee PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 parnu@infoauto.ee

CO2 heide 139 – 179 g/km. Keskmine kütusekulu 5,3 – 7,7 l/100 km. facebook.com/infoautoford