
1 minute read
Munaka resto et al.
Kes mõnel viimastest suvedest Otepää kanti sattunud, sellele on avanenud pilt, mida pole sealsel kuppelmaastikul mõnda aega leida olnud: toimunud on järjekordne gastronoomne ärkamine. Väga lühikese ajaga on avatud ühe parima vaatega Vidrike suverestoran, sealt kiviviske kaugusel toimetab Murimäe Veinikelder, mis korraldab suviti iganädalasi õhtusööke. Lisaks sellele hoiab uksi ikka lahti Elsa boulangerie. Uusim üllatus on aga Munaka restoran, mille mägikuurordi vaib mõjub värskendavalt.

Advertisement

ja lihtsalt nautige kogu kompotti ruumist, inimestest, õhustikust ning loomulikult maitsetest.
Kui valida uuest menüüst eelroaks taimse Kreeka juustuga peedisalat ja veisetartar, sinna juurde klassikaline terav mäesupp ja seenerisoto, jätkata imelise punase kapsa steigi ja angersägaga, mahub lõppu ka imeline cappuccinokreem vaarikavahuga. Ning tunne on selline, et võiks selle ka oma viimaseks söömaajaks nimetada. Kahju on, et menüüs ei ole enam sügava leemega toitvat raamenit ja panna cotta ’t, mis on parimaid, mida Eestimaa on tundnud.
Joogikaardi osas võiks nii nuriseda kui ka rahul olla. Olemas on vajalikud kohalikud joogid, mõtlen siis kõige kohalikumad –Nuustaku õlu, Murimäe veinid –, kuid sealt edasi ei ole valik just liiga lai. On veine igale maitsele, samuti kokteile. Kui aga huvi millegi erilisema järele, tooge pudel ise kaasa, sest korgitasu pole miski ületamatu summa.
Vidrikele mitmeks päevaks
Isegi rohkem tahaksin kirjutada Vidrike kultuurimaja ühte otsa end sisse seadnud restoranist, Itaalia maitseid pakkuvast pisikesest trattoria’st. Ootama jääb see idee aga suve, kui omanikud pealinnast tagasi „maale“ hooaega veetma tulevad. Nimelt peetakse restorani, nii-öelda linnarahvale mõeldud söögikohta vaid suviti. Pole ju mõtet „ajada peeneks“ teemat, mida kohe realiseerima minna ei saa. Kuid pange kindlasti märkmikesse, kalendritesse ja mõtetesse kirja külastus, mis viib Otepäält mõned kilomeetrid veelgi lõuna poole. Ilmeksimatult on tegemist ühe killuga selles Otepää toiduidee uues tulemises.
Teine kild selles pusles ei asu viimati mainitust kuigi kaugel, veel mõned kilomeetrid lõunasse. Nimelt on seal kündnud viimase kümmekonna aastaga endale terrassid mäkke Murimäe Veinikelder, mis pakub juba söönud ringisõitjale nõrkemiseni erinevaid veinimekke. Ilma liialdusete on tegemist ühe kõige kaunima kodumaise veinimajaga, mille terrassil tiksudes meenuvad pigem Mosel ja Trentino kui Nuustaku. Kuid ka neist tuleb pikemalt kirjutamine ette võtta suvel, sest kuigi menüü on veinikeldril olemas, siis gastronoomses plaanis ärkavad nad ellu suviste eriõhtusöökidega. Samas, veiniüllatusi leiab sealt igal ajal, mis kutsub alati taaskülastama.
Heaks söögiks ja joogiks tasub sõita ka Eesti kuplite vahele: Otepää kandi maitsed on mõnusad, olemine ka halva ilmaga parem kui mujal. Ei teagi, miks see nii on, lihtsalt on ...