Euribori tagasituleku, sõja ja inflatsiooni aasta

Kokkuvõtvalt võib eelmise aasta kohta ka kinnisvarasektoris öelda, et tegemist oli ebanormaalse, anomaalse ja ebakindla ajaga. Sõda, kiiresti kallinenud energiahinnad, inflatsioon ja euribori positiivseks muutumine ennustasid kõik justkui kogu valdkonna kokku kukkumist. Kuid turg reageeris, võttis omaks ja normaliseerus. Tehingute arv vähenes, kuid turg on siiani toimiv, olgugi et pisut äraootav.

TEKST: Martin Hanson

FOTO: Miltton

Elukondliku kinnisvara arendaja Endoveri tegevjuht Robert Laud ütleb, et 2022. aasta puhul oli kindlasti tegemist anomaalse aastaga. „Selgelt saab vaadata aga kahte erinevat poolaastat: esimene pool aastast tiksus veel vanas rütmis, kus tehingute arv oli suur ja aktiivsus turul kõrge. Huvitav oli ka see, et sõja alguse šokist tuli sektor nii umbes kuu ajaga suures osas välja ja senine aktiivsus taastus. Oluline muudatus tekkis tarbija meelsuses aga teisel poolaastal, alates augustist, kui tunnetus oli selgelt selline, et tarbija ei ole enam nii optimistlik, on mure oma toimetuleku pärast ja üldine psühholoogiline seisund pole enam see, mis oli enne. Tehingute arv vähenes seejärel järsult,“ räägib Laud.

Tegevjuht lisab, et koroonaajast oli Endoveril teada, et šoki kliendi käitumisse sisse arvestamine võtab aega umbes viis-kuus kuud. „Täpselt nii ka läks, kuid seda väga lühikeseks ajaks. Samas september aga osutus jällegi turul aktiivseks, mis tähendab, et kliendid harjusid uue normaalsusega üsna kiiresti ja need, kes tehinguid teha soovisid –

Väljaandja: Delfi Meedia AS

Trükk: Printall korterit või muud pinda osta-müüa –, ei tahtnud seda enam edasi lükata,“ lisab Laud.

Kinnisvarafondi Baltic Horizon tegevjuht Tarmo Karotam kommenteerib aga ärikinnisvara poolelt vaadates, et 2022. aasta saab võtta kokku kui väga ebakindla aasta. „Sõja algamine veebruaris lükkas käima kogu selle aasta suurimad juhtumised, mis mõjutasid selgelt ka kinnisvarasektorit. Kiire energiahindade tõus tõi kaasa kõikide hindade tõusu, mis aasta viimases kvartalis ennustas üsna halba tulevikku. Õnneks hirmud ei realiseerunud, hinnad on hakanud langema ja turg seetõttu korrigeeruma. Samas on muutunud paradigma ja oleme hakanud tervikuna vaatama üle oma energiatarbimist. Seda nii riikide kui ka äriettevõtetena,“ räägib Karotam.

Euribor ei ehmatanud

2022. aastat jääb selgelt tähistama ka euribori positiivseks muutumine, mis ajas kogu turuolukorra veelgi segasemaks. Laud aga ei näe selles liiga suurt probleemi, eriti pikas perspektiivis.

„Seda oli oodata. Inimesed jällegi harjuvad ja oste selle tõttu edasi ei lükata. Isegi praeguses olukorras tehakse tehinguid ikka sellest lähtuvalt, mida on inimesel vaja – suurem korter, kuna pere laieneb, maja muus asukohas. Kuid lühikeses perioodis paneb see tehingutele taas põntsu, sest lisaks psühholoogilisele mõjutusele ei saa mingi osa inimesi enam pangast laenu. See kindlasti mõjutab kogu sektorit,“ lisab Laud.

Karotam võtab asja kokku nii: 2022. aasta oli kõrgete energiahindade aasta, 2023. aastat peab mees piltlikult aga kõrge euribori aastaks. „Kindlasti näeme sellel aastal ka euribori tippu. Räägitud on euribori tõusust ju palju ja pikalt, nüüd hakkab see jõudma ka meie rahakotti ning peame kõik sellele reageerima. Kuid selgelt on näha, et liigset hirmu turul ei ole, tehinguid tehakse, tulevikku vaadatakse, toimetatakse ja otsitakse uusi võimalusi,“ lisab ta.

Uuel aastal uue hooga?

„Kui aga vaadata tulevikku, siis näeme seda, et hinnad teevad teatava korrektsiooni. Kuid siiski on 2023. aas -

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

Reklaam: Karolin Merilai, karolin.merilai@delfi.ee tast oodata sellist hingetõmbamise ja uute plaanide tegemise aastat. Ostud ja müügid ikka toimuvad, kuid mahud on väikesed, suuri arendusi selleks aastaks pole planeeritud, tegeletakse olemasolevate lõpetamisega. Samas on see vaid väikene paus, sest Eesti elamispindade vanus on kõrge, uusi kortereid ja muid pindu ei tule nii palju juurde, kui inimesed neid soovivad. Ehk siis suuremad panused on tehtud juba järgmisele aastale,“ räägib Laud.

Baltic Horizoni tegevjuht lisab, et neil paistab tänavune aasta pisut roosilisem. „Eks hinnatundlikkust on ka meie valdkonnas tunda, kuid erinevalt elukondlikust kinnisvarast ei löö see meie rente ega hindu kohe, väikene puhver on sees. Lisaks ei ole ka näha, et äripindade ja kontorite rentijate profiil oleks muutunud. Kui on vaja, siis on ikka vaja pind võtta. Mis aga sellel aastal toimub, on see, et nii mõnigi portfell vahetab omanikku, müüki on juba tulnud mõnede välismaiste investorite osalused,“ räägib Karotam.

Kujundaja: Marju Viliberg

Keeletoimetaja: Helina Koldek hepsor.ee/ojakalda

HUBASED KODUD HARKU VEEREL hepsor.ee/manufaktuur/m7

Väärika Õismäe piirile kerkib uus kolmetorniline avarate perekorteritega maja. Kaks kõrvalasuvat mänguväljakut, palju rohelust ja head ühendused kesklinnaga loovad Ojakaldast mõnusa kodupaiga.