Maamelu Väljaande koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
JUUNI 2021
Tule viiendat korda toimuvale rahvusvahelisele koguperefestivalile MOTONOSTALGIA 2021, mis toimub pühapäeval, 18. juulil Tallinna lähistel LaitseRallyParkis.
festival.motonostalgia.com Helista tel 508 9038 või kirjuta info@motonostalgia.com
LAI VALIK VARUOSI VANAAEGSETELE MOOTORRATASTELE. Klassikaline sõiduvarustus (kiivrid, prillid). Vanaaegsete mootorrataste remont ja hooldus.
motonostalgia.com
Sissejuhatus
Miks puhata Eestis?
S
uvine väljaanne Maamelu on taaskord kohal ning sel aastal on neil lehekülgedel suurem tähtsus kui kunagi varem! Ilmselt on igaüks kuulnud puhkamiste ja liikumiste ja käimiste kohta erinevaid nurinaid, kaebusi, vahest isegi kirumist. Kuhugi ju minna ei saa! Maailm on pööratud pea peale! Küll aga on needsamad kaeblejad ja kirujad märganud ka olukorra muutumist positiivsuse suunas. Järjest julgemalt võime välja minna, muuseume-restorane-näituseid külastada ja üksteisega suhelda. Tundub, et kõik saab siiski korda ja lõpeb õnnelikult! Aga tõepoolest – miks puhata Eestis? Klaas-pool-täis-inimesed ütleks seepeale kohe, et miks mitte! Loomulikult puhkame Eestis, kodumaal on ju avastamist ja nägemata nurki nii palju, et jätkub mitmeks eluajaks. Eestis puhates on ehk kõige suuremaks plussiks transport ja vahemaad – ei pea üldse kaugele sõitma! Istud autosse ja oled supsti paari tunniga Pärnu rannas peesitamas. Või hüppad sõpradega hoopis rongile ja sõidad uutele seiklustele! Eesti on selles mõttes ainulaadne maa, et siin saab päriselt ka bussiga rappa sõita. Ja see on mugav! Muidu läheks ju pool puhkust sõidu ja transpordi peale ära. Kes see niimoodi sahmerdada jõuab! Maamelu ongi väljaanne, mis pakub kõigile Eestis puhkajatele ideid ja inspiratsiooni. Mida teha, kuhu minna? Tahaks küll muuseumisse, aga millisesse? Maamelu aitab. Või äkki läheks hoopis lavendlitalusse ja vaataks, mis seal õige korraldatakse! Või teeks tiiru peale Eesti sadamatele? Aga kuhu minna lastega? Käesolev väljaanne vastab neile ja paljudele teistele küsimustele. Toome välja põnevad kohad, mida võiks üks õige Eestis puhkaja külastada. Suvised lood on põnevad ning siit leiab avastamist nii algaja kui ka kogenud puhkaja. Head puhkamist ja head lugemist!
Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee
Sisukord Läki muuseumisse!
4
Saared nagu väikesed paradiisid
7
Põnevust ja ekstreemsust mullastel radadel
10
Kas mängumaad sel suvel ikka töötavad?
13
Maitserännak kohalike joogimeistrite juurde
17
Imelistesse 20 väikesadamatesse võib jõuda nii maalt kui ka veest Teistmoodi väljasõit: tallu külla
25
Elamusi igaühele – Eesti loomapargid kutsuvad suvel külla
30
Toimetaja: Taavet Kase, taavet.kase@ekspressmeedia.ee Reklaam: Janelle Koel, janelle.koel@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg, marju.viliberg@ekspressmeedia.ee
Keeletoimetaja: Sven Saun Trükk: AS Printall
JUUNI 2021
3
MUUSEUMID
Läki muuseumisse! Tuleb välja, et eestlased on ka väga suur muuseumirahvas! Eestis tegutseb 250 muuseumi, mis pakuvad rikkalikke ajaloo- ja kultuuriretki kohalikust eluolust kuni kõige moodsamani. Toome välja mõned põnevad kohad, millele tasub silm peale panna.
M
uuseumis saad käia mitut moodi: kas siis geograafilisel põhimõttel – põigates Eesti-puhkusel alati sisse ka kohalikku muuseumi – või siis teemast lähtudes. Kunstigurmaan leiab omale vajaliku eri huvinišše täitvatest galeriidest. Eestis rajatakse järjest enam muuseume ja keskusi, mis ei tegele ainult kogude eksponeerimisega, vaid on tõelised publikumagnetid oma interaktiivsete väljapanekute, haridusprogrammide ja ka erilise arhitektuuriga. Allikas: EASi turismiarenduskeskus (puhkaeestis.ee)
Eesti Rahva Muuseum (ERM)
Foto: Eesti Lennundusmuuseum
Eesti Lennundusmuuseum Eesti Lennundusmuuseum tegutseb aastast 2002, olles välja kasvanud erakogust. Ekspositsioonis on 28 lennukit esindamas Rootsi, Venemaa, Poola, Ukraina, Šveitsi, Tšehhi, Prantsusmaa, Inglismaa, Soome, Itaalia ja USA lennutehnikat, 4 helikopterit, samuti õhutõrjekahurid ja kõikide nõukogude ajal Eesti territooriumil paiknenud maa-õhk rakettide esindajad. Mudelikogus on üle 500 kvaliteetse lennuki-, kopteri- ja raketimaketi. Emotsioone ja avastamisrõõmu kogu perele pakuvad erinevad atraktsioonid.
Lennusadam (Eesti Meremuuseum) Euroopa põnevaim meremuuseum on Lennusadamas! Ajaloolises vesilennukite angaaris on väljas ligi 200 ehtsat eksponaati: tõeline allveelaev Lembit, sajandivanune jäämurdja Suur Tõll, vesilennuk Short 184, vanima Eesti päritolu laeva vrakk jpm. Avatud on kohvik MARU ja muuseumipood.
Eesti Rahva Muuseum (ERM) on rahvusmuuseumina eestluse mõtestaja, rahva põhiväärtuste kandja ja järjepidevuse hoidja. Külastajale avaneb nii esemeline kui ka virtuaalne maailm, mis kutsub avastama ja osa saama.
Foto: Andres Teiss
Foto: Arp Karm
Peipsimaa galerii Peipsimaa galerii asub Peipsimaa Külastuskeskuse aidas ja tegutseb 2016. aastast. Igal suvehooajal on võimalus külastada näitust, mis tutvustab Peipsimaa käsitööd ja tarbekunsti. Alates 2016. aastast on galeriis olnud mitmeid näitusi. Näiteks: Jaanus Plaadi fotonäitus "Vanausuliste palvelad Eestis", Õie Rosalie Piiri näitus "Vene küla eesti talu seinavaibad", Pavel Varunini Peipsimaa muinasjuturaamatute ainetel Liudmila Bulgakova lapitekkide näitus ja Õnne Uusi käsitsi trükitud kangastest rõivakollektsiooni näitus "Prostatovi jälgedes". Foto: Meeli Küttim
4
JUUNI 2021
Hellenurme veskimuuseum Tartust vaid 35 km kaugusel Elva ja Otepää vahel Hellenurme vesiveskis saad end kujutleda esivanemate aega. Veski ehitati 1880 Middendorffide pere poolt. Tänaseni töötavad masinad pärinevad enamasti 1922. aastast, kui praeguse veskiemanda vanavanaisa need ostis. Külaliste saabudes avab mölder turbiini ja veski läheb käima vee jõul. Viljaterade jahuks, mannaks valmimise protsessi saab jälgida algusest lõpuni. Veskiemand pajatab nii suurtele kui ka väikestele vanaaja eluolust ja pakub leivakojas traditsioonilist rukkileiba ja joogipoolist.
LÕUNA-EESTIS
Foto: Tartu 2024
Foto: Kaisa Äärmaa
“Maale vanaema juurde” – suve kuumim turismitrend, millest pead osa saama
“M
aale vanaema juurde” ja “koge kohalikku” stiilis puhkused on muutumas aina populaarsemaks ja seda põhjusega. Inimesed on loomult uudishimulikud. Nad tahavad suhelda kohalikega, osaleda telekast nähtud või raamatust loetud kohalikel üritustel ning kogeda traditsioone ja avastada peidetud pärle, millest giidiraamatud ei räägi. Turismitrendid on liikumas autentsemaks ja jagamismajandus on trooni võtmas suurtelt turismifirmadelt. Parim tõestus on Airbnb kodumajutusäpi ülemaailmne edu. Tahetakse elada nagu kohalikud, sest hotellid on igas riigis sarnased ja seetõttu pole enam meeldejäävad. Üks mitmest põhjusest, miks eelistatakse kohalikke elamusi, on kogemuse unikaalsus. Kui paljud turistid on käinud Tallinnas Raekoja platsil pilti tegemas, siis vähesed on jõudnud Võru maakonda vaipa kuduma või kitsega jalutama. Tihti aga juhtub nii, et meelde jäävad ikka need elamused, mis seonduvad mõne kohaliku inimesega ja sündmusega, mida ühiselt kogeti. Kümne aasta pärast tagasi vaadates räägitakse viimaseid elamusi sõpradele ikka edasi, aga vanalinna pildid jäävad kõvakettale unarusse, sest sama asja on kogenud ju miljonid inimesed ja sarnaseid pilte leiab Google’ist kümneid tuhandeid. “Maale vanaema juurde” turismitrend, huvi kohalike teenuste vastu ja siseriik-
liku turismi hüppeline kasv soodustas KYLAS platvormi loomist. Paljud siseturistid on populaarseimad eestimaised vaatamisväärsuseid juba korduvalt läbi käinud ja janunevad millegi erilisema järele. Samuti on linnastumine inimesi võõrandanud maaelu võludest, kuid soov neid uuesti kogeda ei ole raugenud. Tihti soovitakse puhkuse ajal leida võimalus maaelu tegevuste kogemiseks, olgu selleks siis kartulipanek või peenarde rohimine. See kõik väärib avastamist. Jagame mõnd elamussoovitust, mis pakatavad ehtsusest ja mille iga siseturist võiks sel suvel puhkuseplaani panna.
korral õpetab perenaine, kuidas valmistada imemaitsvat seljankat. Samuti on võimalus minna parvega sõitma, kala püüdma ja seiklusrada kasutada.
Sannapäiv Pokumaal
Setomaa seitsme tsässona avastamine koos giidiga
Eestlaste kaks lemmikasja on saun ja pokud. Panime need kokku ja kutsume teid Pokumaale suitsusauna, mille traditsioon on vaikselt hääbumas. Ühtegi auru-, Soome või Vene sauna ei anna suitsusaunaga võrrelda. Võromaa suitsusaunakombestik kuulub UNESCO nimekirja ja sinna peab vähemalt kord elus jõudma.
Puhkus Kolme Haava platsil ja lõkketoidu õpituba Hinnalas on üks imeline puhkepaik, kus kolme haava keskel on nelja meetri kõrgusel platvorm. See on täiuslik paik, kus linnulaulu kuulata, raamatut lugeda ja keset loodust lihtsalt olla. Lähedal on jõgi, matkarajad ja viis erinevat kiike. Söögitegemiseks on lõkkekohtL Õja A-EESTIS U Nsoovi
Fotoretk looduses Loodusesõpradele ei ole paremat viisi puhkust veeta, kui matkata ja värskes õhus aega veeta. Kohalik võrokas Kaisa Äärmaa viib teid tema lemmikutesse paikadesse jäädvustama uduseid hommikuid, värvilisi päikeseloojanguid, kauneid metsatukkasid ja lummavaid rabasid. Kui teil endal kaamerat pole, siis Kaisa lubas laenata.
Setomaal on ajalooliselt olnud paarsada tsässonat ehk õigeusu kabelit. Igal kabelil on oma pühak või püha ning on tänini kasutuses. Kuigi neid on palju, siis maastikul on need võrdlemisi märkamatud. Viime teid avastama müstilisevõitu hooneid ja kohalike lugusid kuulates olete tõenäoliselt sama vaimustuses neist kui meie.
Kõik need elamused ja palju veel leiate www.kylas.ee Ootame teid KYLAS!
JUUNI 2021
5
On aeg...
Vallanda endas kultuurikihk!
puhkaeestis.ee/suvi
SAARED
Saared nagu väikesed paradiisid Puhkuse veedame kõik saarte peal, võiks parafraseerida üht tuntud laulu. Eesti on aga nii saarterikas, et ka ainuüksi väikesaarte ja laidudega tutvumiseks peaks tegema plaani mitmeks aastaks. Toimetas Einar Ellermaa
M
ugavusega harjunud ja mitte väga kogenud matkaja mõtleb saarepuhkust planeerides tõenäoliselt neid saari, millega on püsiühendus. Ja neidki pole vähe: Lääne-Eestis Saaremaa ja Muhumaa, Hiiumaa, Vormsi, Kihnu, Manilaid, Ruhnu, Põhja-Eestis Aegna ja Naissaar ning Prangli. Naissaar on väga populaarne suvepäevade ja etendusete korraldamise paik ja seal on ka palju erilisi vaatamisväärsusi, alustades raudteest ja lõpetades Peeter Suure merekindluse suurtükipatareiga. Patarei koosnes kahest suurest betoonehitisest ja nendevahelisest komandopunktist, mis oma kolme korruse ja 15 meetriga oli merekindluse kõrgeim kaitserajatis. On terve rühm saari, kuhu reisiseltskonna jaoks lähimast mandri sadamast
Aegna saar sõiduvahendi tellimine ei ole kuigi raske. Ainuüksi nimetatud saartel käimine ja elu nautimine võtab rohkem kui ühe puhkuse. Aga seda võiks teha. Statistika aga ütleb, et Eestis on 2222 meresaart ja 133 siseveekogude saart. Lääne-Eesti saared on näiteks valitud UNESCO programmi "Inimene ja biosfäär" alaks. Puhka Eestis lehekülg ütleb, et seal kohtud pärisloodusega, naudid saarte traditsioonilist toitu ning koged eripärast loomingut, mis inspireeritud merest, maast ja metsast. Eesti suuruselt seitsmenda saare Kihnu elustiil on ka kantud UNESCO pärandi hulka. Suuruselt neljandal saarel Vormsil on maailma suurim rõngasristide kogu. Suuruselt
Naissaar
teine saar Hiiumaa on arvatavalt maailma vanima lakkamatult töötanud majakaga. Saared pakuvad palju puutumatut loodust ja kordumatut kultuuriajalugu, mida matkates avastada.
Põneva ajalooga lage Osmussaar
Põnev koht on Osmussaar, mis paistab hästi Eesti mandriosa loodetipust Põõsaspea neemelt. Pikliku saare mõõtmed on 4,6 × 1,3 km. Osmussaarele saab ette tellida paadisõidu Dirhami sadamast. Sõit kestab 20 – 30 minutit ja korraga mahub peale kuni 10 inimest. Osmussaart on esimest korda mainitud umbes aastal 1250 (Hothensholm). Kui paljud meie saared on metsarikkad, siis Osmussaar on metsavaene ja seal on palju kadakaid. Osmussaar kuulub Euroopa Liidu kaitsealade võrgustikku. Saar on põnev ka selle poolest, et Osmussaarest 10 km kirdes mere põhjas asub Eesti suurim, kuni 20 km läbimõõduga meteoriidikraater, kolm ringahelikku, mis paljanduvad 15 – 25 meetri sügavusel. Kraatri tekkimine umbes 535 miljoni aasta eest toimunud meteoriidiplahvatuse tagajärjel leidis lõplikku kinnitust alles 1998. aastal. Osmussaare ümbrus on Eesti seismiliselt aktiivseim piirkond. Võimsaim Eestis teadaolev maavärin on 25. oktoobril 1976 toimunud Osmussaare maavärin, mille epitsenter oli Osmussaare põhjatipu lähedal merepõhjas. Maavärina magnituud oli 4,75, intensiivsus 6...7 JUUNI 2021
7
Päikesesaar Vilsandi
Osmussaar palli MSK-64 skaala järgi. Saare kirderannal järsul pangal tekkisid suured varingud. Saare keskel asuvasse kivimajja tekkis pragu, mis ulatus räästast maapinnani. Ka Tallinnas oli värinat selgelt tunda. Osmussaar on just paraja suurusega, et jalgsi läbi saare matkata ja avastada looduslikke vaatamisväärsusi, põnevaid militaarobjekte, vana kabeli varet koos kalmistuga, mille ristidel rootsi nimed, sest Nõukogude okupatsioonini oli saar asustatud rootslastega. Et rohkem teada
saada, saab tellida ka giidi. Saarel on saun ka. Päevitada ja ujuda saab ka. Suvehooajal saab majaka juures asuvast puhkekeskusest ka kohvi, teed, jäätist ja limpsi. Ettetellimisel saab süüa Konksmooride koduköögis, kuhu tuleb aga alati laud ette broneerida. Konksmoorid valmistavad maitsvaid hommiku-, lõuna- ja õhtusööke ning soovi korral saab toidu ka kokkulepitud ajaks ükskõik millisesse saare otsa ette tellida.
Eesti kõige läänepoolsem asustatud saar Vilsandi pindalaga on 9,4 km² on suuruselt Eesti kümnes saar ja koos ümbritsevate aladega kuulub Vilsandi rahvuspargi koosseisu ning on kuulus oma merelinnustiku, hallhüljeste ja enam kui 30 liigi orhideede poolest. Kaks kolmandikku Vilsandi rahvuspargist moodustab meri koos enam kui 150 saare, laiu ja rahuga. Saart on esmakordselt mainitud 1645 kui Fylsandt. Vilsandi on kuulus oma rikkaliku merelinnustiku poolest, aga Vilsandi saart võib pidada üheks Eesti päikesepaistelisemaks paigaks, kuna tavaliselt liiguvad pilved saarest kiiresti üle ja jäävad pikemalt pidama alles Saaremaal. 1997. aastal mõõdeti Vilsandil päikesepaiste kestuseks aasta lõikes 2226 tundi ehk 52% võimalikust, mis oli sel ajal uus Eesti rekord. Ka varasem Eesti rekord oli mõõdetud Vilsandil, kui 1975. aastal tuli päikesepaiste kestuseks kokku 2338 tundi. 2011. aastal registreeriti Saaremaal Roomassaares aga vastavaks näitajaks 2440 tundi ehk 54% võimalikust. Vilsandi on oma asukoha tõttu Eesti kõige merelisema kliimaga paik. Sealsed
talved on tavaliselt kõige soojemad Eestis. 1809. aastal ehitati saarele tuletorn. Vilsandi saarele saab paadiga Saaremaalt Papissaare sadamast. Vilsandi Vikati sadam asub saare lõunarannikul, kuhu jõudmiseks tuleb läbida Käkisilma kanal. Kuna Käkisilma kanalis ristuvad paaditee ning üle laidude ja läbi mere minev traktoritee, siis Vilsandi Vikati sadamasse paadiga pääsemiseks ei tohiks paadil olla süvist rohkem kui 0,6– 0,9 meetrit. Vilsandil elas 1970. aastatest kuni surmani 1990. aastal lastekirjanik Heino Väli ja praegu elab seal Jaan Tätte. Vilsandi
Paradiislik Viirelaid
Kui otsida veel väiksemat lapikest meres, kui on Osmussaar või Vilsandi, siis võib peatuma jääda Viirelaiul. See on väike viirg maad mandri ja Muhumaa vahel. Esimest korda mainiti saarekest 1556. aastal, kuid legendi järgi teinud 1227. aasta talvel mandrilt üle jää saari alistama tulnud ristisõdalased Viirelaiul peatuse puhkuseks ja palvetamiseks. Vanadel merekaartidel on saare nimi Paternoster, mis ladina keeles tähendab Meie Isa. Praeguse nime Viirelaid
sai saar alles 1933. aastal, arvatavasti merelinnu viirese järgi. Viirelaiu tuletorn on Eestis teadaolevalt vanim metalltuletorn. Viimastel aastatel käib Viirelaiul jälle vilgas elu. Suvel elab saarekesel lisaks inimestele ka 500 lammast. Metsik loodus, rahu ja vaikus sobivad üksinduse otsijale, aga saarel leiab ka aktiivset tegevust. Toimuvad lastelaagrid, surfi- ja joogalaagrid. Külastajaid ootab laiul Majakavahi puhkekompleks, mis sobib nii äri- kui ka
eraviisiliseks kasutamiseks – saab veeta aega justkui omaette riigis. Majakavahi peakokalaud pakub toiduelamusi Eesti kuulsate peakokkadega. Augustis toimub Viirelaiul tulefestival Burning Island, kus huvilisi ootavad erinevad töötoad, arvamuskojad, tulega seotud tegevused ja puhkus ning õhtused riitused, tuletantsijad, tulelava ja valgusinstallatsioonid. Virtsust või Kuivastust kulub kaatriga Viirelaiule sõiduks 10–15 minutit.
Tallinn ei lõppe kaiga: võta meretakso ja uudista pealinnalähedasi saari!
MERETAKSO
Lennusadama tagant kailt on võimalik juba neljandat aastat leida Meretakso, mis viib huvilised sõitma Tallinna lahele, tutvustab pealinna ainsat saart ja näitab, kui põnev võib olla merel aega veeta. 5. juunil alustaski meretakso Gundel taas sõitudega liinil Lennusadam–Pirita. Avatud on ka uus liin Lennusadama ja Aegna saare vahel. „Ma tahangi näidata inimestele, et Tallinn ei lõppe kai betoonist äärega. Meri on ka osa Tallinnast, Aegna saar on ka osa Tallinnast. Nii pakumegi sellel suvel võimalust sõita Aegnale. Veeta seal mõned tunnid – olla rannas, jalutada, külastada kohvikut –, kuid saab jääda ka ööseks ja tulla tagasi järgmisel hommikul,” räägib meretakso Gundel kipper Marko Amboja. Hetkeplaanide kohaselt sõidetakse nii Aegnale kui ka Piritale vaid nädalavahetustel, kuid suurema huvi korral ti-
hendatakse sõidugraafikut. Üheotsapilet Lennusadama ja Pirita vahel maksab 10 eurot (lastele 5 eurot), Lennusadama ja Aegna vahel 15 eurot (lastele 10 eurot). Meretaksosse mahub korraga 12 inimest ja lisaks liinireisidele on võimalik taksot kasutada otseses mõttes ka kui taksot. Amboja ütleb, et neid on renditud nii päikeseloojangu vaatamiseks Tallinna lahel kui ka lastele merepõnevuste pakkumiseks. „Me oleme takso, kuid tegelikult oleme palju enamat. Idee on muuta ka väi-
kene merereis omaette seikluseks, millest ei puuduks ka hariduslik osa. Eriti laste jaoks, kellest paljudele võib sõit Grundelil olla üldse esimene kord merel. Nii saavadki soovijad – nii lapsed kui ka täiskasvanud – olla ka ise meretakso roolis ja proovida, kuidas kipperi amet tegelikult käib,” selgitab Amboja. Vaata Meretakso tegemisi lähemalt www.meretakso.ee! Aegnal toimuvat saad jälgida www.visitaegna.ee! JUUNI 2021
9
AKTIIVNE PUHKUS
Põnevust ja ekstreemsust mullastel radadel Eesti ametlik turismiinfot koondav leht Puhka Eestis toob välja huvitavaid seiklusvõimalusi adrenaliiniotsijatele. Nagu näha, siis peadpööritavatest seiklustest siin puudust ei tule. Puhka Eestis
Lange Motokeskus Tartu maakonnas Lange külas asuvas Lange Motokeskuses on teie käsutuses mitmeid mainekaid võistlussarju võõrustanud maailmatasemel motokrossirada ja rahvusvahelistele nõuetele vastav looduslike tõusude ja langustega kardirada. Meie keskuses saavad elamuse nii harrastajad kui ka professionaalsed võistlussportlased. Väikestel lastel on võimalik teha oma esimesed ringid turvalisel kummiäärtega piiratud KTM-rajal. Lisaks pakume võimalust meeldejäävate sündmuste korraldamiseks konverentsisaalis ning lõõgastumiseks saunas või avara terrassiga kohvikus.
Sõmerpalu Motohall Adrenalin Arena Võrumaal Sõmerpalus asub Euroopa üks suurimaid statsionaarseid motokrossi sisehalle Adrenalin Arena, mis pakub aasta ringi soodsaid ning mugavaid treening- ja võistlustingimusi sportlastele, harrastajatele ja entusiastidele. Korraldame mototeemalisi ja ka selle väliseid üritusi, mida on ideaalne meie avaratelt tribüünidelt jälgida. Võimalik on rentida mootorrattaid ja külastada MTÜ Sõmerpalu Motoklubi motomuuseumi, kuhu on välja pandud Sõmerpalu motoklubi kasvandike, sh motosõitjate Leokite karikad, pildid ja tsiklid, millega on tiitleid võidetud.
ATV-matk Aidu karjääri aladel ATV-matk toimub Aidu karjääri piirkonnas sellistel teedel ja radadel, kuhu ka off-road-džiibiga ei saa. ATV-safari raja valime vastavalt grupi oskustele. Enne sõidu algust toimub väike väl10
JUUNI 2021
jaõpe ja tutvustatakse ohutusnõudeid. Meie poolt saavad kõik osalejaid kiivri, kindad ja ATV. Kogu sõidu on instruktor grupiga kaasas. Sobib väiksematele seltskondadele, et koos kogeda elamust ja ennast proovile panna.
ATV-safari Oxforell Puhkekeskuses Pakume adrenaliinirohkeid ATV-safareid uute ATV-dega Oxforelli Puhkekeskuse ümbruse metsaradadel. Teie käsutuses on 6 võimsat kahekohalist masinat koos juhendajaga. Meie poolt on kaitsekombinesoon, kiivrid ja prillid. Sõidule eelneb põhjalik instrueerimine, ka rajal tuleb järgida matkajuhi reegleid, millest kõrvale kaldumine on keelatud. ATV juht peab olema kaine. ATV-safarit saab harrastada aasta ringi – igal aastaajal on matkajale pakkuda midagi uut ja põnevat.
ATV-matkad Mõedaku Puhkekeskuses Pakume Teile erinevates raskusastmetes ATV- ja bagimatkasid kaunites ning ürgsetes Rägavere valla metsades. Matkad toimuvad kogenud instruktorite saatel ning enne sõitmise alustamist läbib iga osaleja sõidukoolituse.
Reiu ATV-matkad ja safari Reiu matkakeskus pakub elamusterohket retke ATV-dega looduskaunis keskkonnas. Unusta hall argipäev ning tule ja pane ennast proovile, kas pere või sõpradega. ATV-dega sõidetakse erinevatel maastikel ning turvalisuse tagab instruktor, kes enne viib läbi ka lühikese koolituse. Matk toimub eelneval kokkuleppel ning sõiduvarustus on korraldajate poolt. Lisatasu eest võimalus retk ka jäädvustada. Allikas: Puhka Eestis
MÄNGUMAAD
Kas mängumaad sel suvel ikka töötavad? Ähvardus, et suve ei pruugi sel aastal tullagi, õnneks täide ei läinud ja üle Eesti on taas lahti riburada mängumaid, teema- ja seiklusparke, kuhu lastega koolivaheajal minna. Tuletame meelde mõned, et saaksite perega paremini oma suveplaane sättida. Toimetas: Sven Sula Fotod: Shutterstock
PÕHJA-EESTI
Tallinn on teada-tuntud oma mõnusate muuseumide, nagu Proto Avastustehase või Meremuuseumi vesilennukite angaari poolest, mida õigusega ka katusealusteks teemaparkideks pidada võib. Erinevaid kohti, kuhu perega minna, on tegelikult linnas sedavõrd, et ainuüksi Kilulinnas võiks teha paaripäevase puhkusetuuri koos ronimisega Nõmme või Pirita seiklusparkides. Aga paljudele meeldivad rohkem kohad, kus maad tegevusteks vahel isegi hektarite kaupa ja neid paiku Põhja-Eestis jagub.
Alustagem kõige vanemast mängumaast, tõelisest veteranist, kuhu sel suvelgi suunduvad oma juntsudega need, kes isegi seal kunagi müranud. Vana hea Vembu-Tembumaa on endiselt noorusliku hingega kogu pere park, kus tegevust jagub ka neile, kes lastega kaasa pääsevad. Endiselt on töökorras kart-, ATV- ja elektriautorada, vesiliumäed ning sooja veega basseinid. Aga ka saunad, batuudid, minigolf, mängudemajad ja muud ja muud ja muud. Kuigi toitlustuskohti on Vembu-Tembumaal mitu, saab grillplatsidel ka ise varrast keeru-
tada. Ruumi jagub ka matkaautole, kui peres selline olema juhtub. Tehnikahuvilistele on Põhja-Eesti ägedamaid kohti Laitse RallyPark, mille peamisteks atraktsioonideks on liikluslinnak, mängudemaja, rallisimulaator, Vanaauto Expo, hobikardikeskus, sõit UAZ offroad-auto või ralliautodega ja lõõgastumine saunamajades. Laitses pannakse rõhku seadusekuulekate autojuhtide kasvatamisele. Liikluslinnakus on hea treenida nii parema käe reeglit kui ka teha selgeks foorituled, millega isegi vanad autohundid sageli hakkama ei saa. Kui plaan pidada sünnipäeva suvel, tasub küsida võimaluse järele teha seda just Laitses. Kunda jõe ürgorus asub Lontova seikluspark, kus samuti võib pidada suviseid sünnipäevi. Pargis on meeskonnaala, madalseiklusrada, kõrgseiklusrada ja lasteala – tegevust jagub seega kõigile. Seikluspark on vaid osake Lontova puhkekeskusest, kuhu kuuluvad ka Blücheri kohvik ja Lontova puhkemaja koos saunadega. Ürgset elamust pakub Põhja-Eestis Viikingite küla, tõeline muinasaegne küJUUNI 2021
13
MÄNGUMAAD
lake, kus olemas kõik, mis ehtsale viikingile vajalik: muinaslinnus, püstpalkidest vahitornid, sepikoda, püstkoda, teadjanaise loitsukoda, viikingi laev, kiviheitemasin, suitsusaun, puust kamin, viikingite sõjavarustus, koduloomad, kalapüük, mänguplats. Pakutakse ka põnevat meeletoidet, rammukatsumisi ja seiklusi nii lastele, noortele kui ka vanadele. Külapeale võib jääda ka ööseks ja süüa, sarvedega müts peas, ehtsas tavernis.
KESK-EESTI
Otsides mitmete võimalustega mängumaad, leiab selle Kaiavere külast Tartumaal ja kannab nime Vudila. Mängumaal töötab suur väliveepark kolmetasandi-
lise liumäe ja -toruga, ootavad laetud akudega elektriautod, põrkeautod ja sõitu saab teha ka ATV-ga. Õngitseda võib forelli ja teha musttuhat vallatust erinevatel atraktsioonidel. Ja kui väsimus peal, siis puhkama vastvalminud majutusalale ja järgmine päev võib otsast alata. Vudilas on ka mitmeid söögikohti – oma bistroo, grilimaja ja jäätisekohvikud. Kesk-Eestis on ka igavesti tore Kilplaste küla, mille atraktsioonid seotud pisut ohmudeks peetud mehikestega. Kas nad ka seda olid, selgub juba kohapeal, kui palgata seiklusrajale abistajaks kilplasest giid. Olemas on kilplas ka kõik tänapäevased mugavused ja turismivõi-
tab suvel Pokumaa oo ! EV külla IGA PÄ
P I U S A
malused alates suveniiridest kuni ööbimiseni välja.
EDELA-EESTI JA SAARED
Pärnust pisut allapoole jääb Baltimaade kõige vahvam kogupere-teemapark Lottemaa, kus saavad kokku muinasjutulisus ning reaalsus, erinevas keeles rääkivad koeraplikad ja muud loomad. Ekskursioone tehakse seal nii lätlastele kui ka soomlastele ja meile. Filmidest, muusikalidest ja raamatutest tuttavas peategelase kodukülas saab lustida Lotte, Bruno ja Albertiga, meisterdada, õppida aiatarkusi, musitseerida, sportida, vaadata lustakaid teatrietendusi, seikluspargis seigelda ning külasta-
K Ü L A S T U S K E S K U S
kutsuvad matkarajad Pokukoda ja d ei es i ja väik lustima suur Avatud on Puuk o toidutare ntserdid: Õunaaia ko
RR” mbel “ÖÖSO 25.06 ansa TUSETRIO” KA RU O RI 9.07 “KAD SASK 23.07 SIIRI SI SÖÖT 21.08 JAAN ONTSERT KASE LASERK 14.08 TIIT KI stis Juulis ja augu METS” UD IT ER LE s “MÖB tel matk-etendu maalide aine Edgar Valteri
kumaalt keterist ja Po aailmast, Tic im et Pil id et Pil kumaa.ee aa.ee, info@po
www.pokum
SEL UINASJUTULI KOHTUME M L! POKUMAA 14
JUUNI 2021
AVATUD IGA PÄEV 11-18 LISAINFO:FB - PIUSA KÜLASTUSKESKUS WWW.PIUSA.EE E-MAIL/TEL:PIUSAINFO@GMAIL.COM/ 53 044 120
MÄNGUMAAD da külaelanike kodusid, kus leidub palju põnevaid leiutisi. Selles, et meie rannikuääri kunagi viikingid asustasid, pole mingit kahtlust. Peale Harjumaa viikingiteküla võib vanaaja vennikestega kohtuda ka Saaremaal. Asva Viikingiküla on end sisse seadnud põlisesse viiking ite kantsi Asva muinasasula veerel, kus kohtuvad eri ajastud läbi kolme aastatuhande. Lisaks seikluspargile ja looma-linnupargile asub Asval ka viikingilinnus koos Odrakojaga. Oskuseid võib lihvida nii vibulaskmises, kirveviskes kui ka vahvates osavusmängudes. Taguda sepikojas kirbule raudu ja lüüa kaasa töötubades. Saaremaal, kui juba sinna mindud, tasub külastada ka WOW elamuskeskust, mis koosneb viiest alast. Aktiivalal saab lõputult joosta, hüpata ja turnida, veealal on kõik võimalused veega mängimiseks, energiaalal avastada erinevaid energia vorme meie ümber, simulaatorite alal kogeda virtuaalreaalsust. Lisaks olemas lasteala 2–6-aastastele külastajatele. Kogu keskust võib nimetada ka selfidroomiks, kus endast põnevatel taustadel pilte tehes lood põnevaid illusioone.
LÕUNA-EESTI
Eesti Maanteemuseum Põlvamaal hõlmab kolme osa. "Masinahall – masinate valitsemine" on interaktiivne väljapanek auto mehaanikast ja liiklusfüüsikast, ohutust liiklemisest ja turvaliste teede ehitamisest. Väliekspositsioon "Teeaeg" on ajas ja ruumis lahtirullunud tee, mille igal käänakul avaneb murranguline ajalooetapp ning kus esitletakse ka Ida-Euroopa suurimat tee-ehitusmasinate kogu. Lapsi rõõmustavad liikluslinna elektriautod ja erinevad kaherattalised. Postijaama peahoones räägitakse hobuajastu teede ja liikumisviiside arengust ning teisel korrusel asub lastemuuseum. Kaunis männimetsas asuva Elva Seikluspargi kõige adrenaliinirohkemaks atraktsiooniks on õhusõit üle Verevi järve ja tagasi: kokku 800 meetri jagu vabalaskumist vee ja taeva vahel. Kui see ja kõik muu tehtud, võib teemat jätkata Eesti vanimas seikluspargis. Otepää Seikluspargis löövad adrenaliini valla erineva raskusastmega ronimisrajad, ligi 350-meetrine õhulend Linnamäe oru kohal või katapuldiga õhkutõus kuni 20 meetri kõrgusele. Allikas: Puhka Eestis
Proovi suvel wake’i! Veelauaga kaabli otsas libisemine on Eestis üha popim. WPark Põltsamaa külje alla Kamari järvel pakub selles osas enneolematut kogemust. Eesti esimene täismõõdus ringkaablipark arendab nii algajaid kui ka proffe ja asub kõigest 5 minuti kaugusel Tallinna-Tartu maanteest. Lisaks Põltsamaale saab endiselt wake’i proovida Rahingel, Otepääl, Tallinna külje all Männikul ja ka Saaremaal.
avatud iga päev 10-18
VEINIRÄNNAK
Maitserännak kohalike joogimeistrite juurde Suur suvi on väljas ja käes kõige õigem aeg võtta ette tiir uutes, aga ka juba kogenumates väiketootmistes, mille liinidelt ja ladudest võib leida õilistavaid jooke. Paari-kolme aastaga on võimalikuks saanud näiteks kohalik, eestimaine veiniturism, samuti napsikodade külastamine. Mida huvitavat Eestist siis ikkagi leida on? Martin Hanson
Õ
llerevolutsiooniga 2012. aastal löödi selgelt kiil vanadesse harjumustesse ja mõtteviisidesse ning kohalik joogiturg tervikuna hakkas sõna otseses mõttes käärima, mullitama ja otsima uut väljundit. Nii saidki kohe tuule tiibadesse erinevad käsitööd pakkuvad õlletehased, millele tulid riburada järele siider, džinn, liköör, viin ja vein. Kee-
Nudisti veinivabrik.
Foto: Senya Taylor
Põhjala Tap Room.
gi ei tahtnud enam vaid koduseks kasutamiseks midagi toota, vaid ambitsioon oli lüüa uks kõikide joojate ees jalaga lahti. Edukalt on end nüüdseks õlletootjate kõrvale sisse seadnud terve trobikond veinimaju, siidrikodasid ja napsitehaseid. Kui õlletehased (hiljem ka džinnivabrikud) koondusid linnadesse – pole ju vahet, kus sa kohale toodud kraamist alkeemilist vedelikku toodad –, siis veini- ja siidritootjad on kõik kenasti end
Foto: Kiur Kaasik
maale sisse seadnud. Vaja on terroir’ järgi olla seal, kus kasvab sinu tooraine, olla lähemal sellele jumalikule puudutusele, mis annab marjadele need maitsed, mis hiljem valmistatud joogis peaksid olema. See kõik tähendab aga seda, et suurde osasse tootmistesse saab minna külla – tutvuma pererahvaga, meistritega, mekkima ja kui vaja, siis ka ööbima.
Linnaski pruulitakse
Pealinn pole jäänud ilma tehastest, kuhu saab minna vaatama, kuidas jook pudelisse saab. Telliskivi Loomelinnakus on end üsna kõrvuti sisse seadnud kaks tootmist, mis ootavad endale külalisi. Džinnitootja Junimperium võtab vastu nii oma baaris kui ka teeb tootmises vägagi põhjalikult džinni olemusse ja valmimisnõksudesse süüvivaid tuure. Loomulikult saab ka kohe mekkida, millest džinnimeistrid rääkisid. Üks Eesti esimesi veinimaju Nudist toimetab oma jooke toota mõnikümmend meetrit edasi. Ka nende juures saab nii mekkida kui ka teada, mismoodi nemad on oma jookide arendamise korraldanud. Kui liikuda edasi Noblessneri piirkonda, siis sealt leiame Põhjala Tap Roomi koos tehasega. Lisaks Eesti ühele parimale BBQ-restoranile saab samas majas vaadata seda, kuidas kohalik suurim käsitööpruulija oma loomingut toodab. JUUNI 2021
17
VEINIRÄNNAK
Pootsi mõisa kuslapuuvein.
Foto: Tanel Meos
Pärast tehasetuuri saab hiljem baaris maitsta ligi paarikümmet uut, vana ja katsetusjärgus õlut. Kui minna Tartusse, siis samasuguseid külastusi saab leppida kokku sealses kahes pruulikohas, nii Pühastes kui ka Anderson’sis.
Veinimajad
Puuvilja- ja marjaveine hakati Eestis valmistama juba keskajal. Ametlikud marjaveinitehased avati 1920-ndatel. Tekkinud traditsioone anti põlvest põlve
Murimäe Veinikeldri viinamarjaterrassid.
edasi ning veinid mulksusid nõukogude ajal kodude nurkades suurtes klaaspudelites. Alates 2010-ndate käsitööjookide revolutsioonist on uued tegijad teinud veine kõigest, mida loodus pakub: kohalikud viinamarjasordid, kõik söödavad puuviljad, marjad, isegi lilled ja köögiviljad. Toorainete rohkus teeb meie veinimaastiku traditsiooniliste viinamarjaveini piirkondadega võrreldes palju mitmekesisemaks. Veinimajadega on selline lugu, et kõikide nende juurde saab minna, as-
Foto: Jassu Hertsmann
tuda sisse ja paluda audientsi koos mõnusa veinimaitsmisega. Mõned keldrid ja mõisad lubavad kaeda ka tootmisse, teised pakuvad süüagi. Enamik korraldab suve jooksul erinevaid õhtusööke, kontserte ja muid temaatilisi kogunemisi. Enamasti on vaja külastus küll varem kokku leppida, kuid kindlasti leitakse igale grupile aeg. Üks suurepäraseid giide Eesti veinimaastikul on Veinitee, mille kaardid näitavad kätte, millised tootmised kuskil asuvad. Kui rääkida aga põnevama-
VEINIRÄNNAK test, siis võiks sellel suvel võtta ette sõidu Otepää kanti ja külastada Murimäe Veinikeldrit, kuhu on loodud Eesti esimesed viinamarjaterrassid. Veel võiks astuda läbi Pootsi mõisast, kus Hof Podise nime alla häid veine kääritatakse. Pärnumaale sattudes tasub minna lisaks Tori Veini- ja Siidritalu ja Jaanihanso Siidrivabriku külastamisele ka Allikukivi Veinimõisa, kus pakutakse Eesti parimat rabarberiveini, ilma mullita rabarberiveini. Pärnusse jõudes aga peaks sammud seadma Mamm & Frukti veinimaja baari rannarajoonis. Kui saared kutsuvad, siis saab astuda sisse Muhu Veinitallu, kus väga ehedalt näidatakse, kuidas üks veinitegu välja näeb. Põhja-Eestis ringi tiirutades ei tasuks mööda sõita Habaja Viinavabrikust, kus valmistatakse väga põnevaid veine. Samuti ootab alati külla Eesti veinirevolutsiooni ühe ellukutsuja Tiina Kuuleri veinimaja ehk Veinivilla.
Kärakatehased
On ka mõned napsitootjad, kes on koha võtnud sisse kaugemal kui suurlinnad, koos sellega on loodud ka suuremad majapidamised, kuhu saab minna juubelit ja pulma pidama, aga ka niisama külla. Näiteks tasuks kindlasti astuda sisse
Eesti Veinitee
Tohisoo mõisas koha leidnud Tohi Distillery Foto: Paul Urbel looja Priit Palk.
Tohi Distillery suursugusesse vabrikusse Kohilas. Mingil juhul aga ei saa napsist rääkides mööda Moe külast, kuhu on loodud terve joogitootmise asum. Lisaks Moe Viinatehasele valmivad samas asumis ka Muddise käsitööõlled ja -siidrid. Ning kolmas Eesti põnev džinnitootja Metsis avab Telliskivis kohe ka oma drinkery ehk baari. On, kuhu sellel suvel minna, mida maitsta ja kogeda!
Parima pildi Eesti veinimaastikust maalib igale huvilisele üle-eelmisel aastal käima lükatud Eesti Veinitee, mis koondab tänaseks juba 18 Eesti veinitalu, veinikaupmeest ja paika, kus vein on fookuses ning tootmises. Veinitee kodulehele on üles sätitud ka kaart, mis näitab, kuidas kvaliteetset marjaveini toodetakse kõikjal üle Eesti. Ning kõik tootjad ootavad inimesi endale külla! Eesti Veinitee kaart annab ka võimaluse planeerida oma sellesuvised veinisõidud, et nende imeliste talude, mõisate ja tehastega lähemalt tutvuda. Kui kaarti uudistada, siis saab piltlikult teha suvel kolm Eesti veinireisi: esimene tiir viiks Pärnumaale, teine Põhja-Eestisse ning kolmas Tartu-, Jõgeva- ja Setumaale. Eestimaa uudistamise kõrval on garanteeritud head maitsed ja mõnus tuju.
www.veinitee.com
SINU MOTIVATSIOONIÜRITUSED JA KINGITUSED VANEMALLOHVITSERIDE PRUULIKOJAST KEILAS! Õllesaal avatud reede ja laupäeva õhtuti, võta sõber kaasa ja avasta end missioonipiirkonnast! LISAINFOT LEIAD: Keila Õllesaal / SNCO Pruul Head maitsed pruulikoja e-poest: www.sncopruul.ee
SNCO PRUUL – ÕLLEL OLGU ÕLLE MAITSE!
JUUNI 2021
19
VÄIKESADAMAD
Imelistesse väikesadamatesse võib jõuda nii maalt kui ka veest Paadiga veele mineku kohti on Eesti rannikul ja saartel tuhandeid. Üksnes kalurite poolt kala maale toomise kohtadena kirja pandud lautrikohti, randumiskohti, paadisildu ja väikesadamaid on üle 900. Sadamaehitisega ehk siis paadisilla, kai või muu ehitisega väikesadamaid on loendatud üle 300. Neid võib avastada nii veesõidukiga kui ka maad mööda liikudes. Saarte sadamatesse jõudmiseks peab muidugi mingi etapi ka vees läbima.
E
esti sadamaregistris on 190 sadamat. Eesti Transpordiamet peab sadamaregistrit, kus on registreeritud kõik Eesti sadamad ja nendega seotud dokumendid. Sadamaregistri eesmärk on arvestuse pidamine sadamate üle, et tagada seadustest ja õigusaktidest kinnipidamine, veeliikluse ohutus ja turvalisus, keskkonnakaitse korraldus ja pakkuda riikliku järelevalve teostamiseks vajalikke andmeid. Sadamaregister pakub väärt infot ka avalikkusele, kuna meresõitja saab sadamaregistri kaudu informatsiooni sadamate ja nende pakutavate teenuste kohta ja saab niimoodi paremini planeerida oma teekonda.
Roomassaare sadam 20
JUUNI 2021
Haapsalu jahisadam Muhu väina regati ajal. Muhu väina regatt toob palju elevust väikesadamatesse. Foto: Meisi Volt
Sadamaregistrisse kantakse vastavalt sadama ülesannetele kolme liiki sadamaid: • sadamad, kus sadamateenuseid osutatakse sõltumata veesõiduki suurusest; • väikesadamad, kus sadamateenuseid osutatakse vaid alla 24-meetrise kogupikkusega veesõidukitele; • väikesadamad, kus ei osutata tasulisi sadamateenuseid. Paljud Eesti väikesadamad on saanud viimaste aastate jooksul täiesti uue näo ja tõusnud igati euroopalikule tasemele. Tegutseb ka mittetulundusühing Eesti Väikesadamate Arenduskeskus, mille asutasid 2011. aastal Eesti sadamapidajaid ja merematkajaid esindavad organisatsioonid.
Foto: Priit Simson
Kärdla sadam
Arenduskeskus aitab kaasa Eesti hobimeresõidu sadamate võrgustiku välja ehitamisele, edendab sadamate vahelist koostööd ning tutvustab Eestit hobimeresõidu sihtkohana nii välis- kui ka kodumaiste harrastusmeresõitjate hulgas.
Sadamad Dirhami, Haapsalu, Heltermaa, Kaberneeme, Kihnu, Kuivastu, Kuressaare, Kärdla, Lohusalu, Mõntu, Narva-Jõesuu, Orjaku, Prangli, Purtse, Pärnu, Roomassaare, Ruhnu, Sõru, Tallinn, Toila, Veere, Vergi, Viinistu.
Foto: Einar Ellermaa
SAAREMAA MUUSEUM Septembris 2008 tuli Tehumardi–Salme jalgrattatee kaablitrassi kaevetöödel päevavalgele inimluustike jäänuseid, mõõkade katkeid, neete, mängunuppe, täringuid ja muud. Arheoloogiliste päästekaevamiste käigus selgus, et leiud pärinevad teetöödega osaliselt lõhutud laevmatusest (Salme I).
Näitus „Viikingid enne viikingeid”: Salme laevmatused – leiud, mis muutsid ajalugu
K
uu aega hiljem satuti 50 meetrit eemal, Salme koolimaja juures trassitööde käigus veel teiselegi laevale (Salme II). Salme teise laeva näol on tegemist tõenäoliselt Läänemere vanima teadaoleva purjelaevaga, mis pärineb umbes aastaist 700–750. Just purje kasutuselevõtt oli üks olulisi eeldusi pikemateks ülemere rüüsteretkedeks.
Kes olid need viikingid enne viikingeid? Kokkuleppeliselt peetakse viikingiaja alguseks aastat 793, mil Norra viikingid rüüstasid Inglismaal Lindisfarne’i kloostrit. Salme laevmatused on otseseks tõestuseks, et skandinaavia meresõdalased tegid relvastatud retki Läänemere idarannikule juba enne 8. sajandi lõppu. Tegemist on ainsa viikingiretkega või kunagise diplomaatilise missiooniga, millest on säilinud kindlad arheoloogilised jäljed. Laevadesse oli maetud 41 (7+34) valdavalt Rootsist Mälari piirkonnast pärinevat viikingit, kelle kallid hauapanused viitavad nende kõrgele ühiskondlikule staatusele. Tegu on lahingus hukkunud sõdalaste ühishauaga, mis teeb Salme leiukompleksi ainulaadseks kogu maailmas. Praeguseks on eelviikingi- ja viikingiaegseid laevmatuseid Põhja-Euroopast teada kokku üle 600. Enamik neist kajastab matmist kodustes tingimustes, kus laevadesse pandi nii naisi kui ka mehi. Kuidas maeti mereretkel olnud sõjamehi, see oli kuni Salme laevmatuste leidmiseni teadmata.
Enneolematu pilk viikingisõdalaste ellu Tänu Salme leidudele avaneb meile erakordne võimalus heita pilk viikingisõdalaste ellu: millist päritolu mehed ühte sõjasalka kuulusid, milliste laevadega mereretkel käidi, mida varustusena kaasa võeti, kuidas sõditi ja võõrsil oma hukkunuid maeti. Tõenäoliselt oli Salmele maetud sõjameeste seas ka viikingikuningas. Nimelt leiti ühe hinnalises sõjavarustuses maetu suust mängunupp, mis kujutab endast kuningat tolleaegses populaarses lauamängus hnefatafl. Rohkem kui 10 aastat on leiumaterjal olnud uuringutel Tallinna Ülikoolis ja seni suurele osale avalikkusele ligipääsmatu. Tänaseks on uuringud jõud-
nud lõpusirgele, leiud on tagasi Saaremaa Muuseumis. Nüüdseks juba avatud näitusel on eksponeeritud 150 originaaleset, mis pandi Valhallas elu jätku lootvatele viikingisõdalastele hauapanustena kaasa. Samuti on välja pandud Salme II laeva 1 : 10 mõõdus mudel. Suurel ekraanil saab näha uuringutulemustel ja 1300 aasta tagusel Salme maastiku rekonstruktsioonil põhinevat 4-minutilist animatsiooni kui üht võimalikku tõlgendust Salmel toimunud lahingust. Näitus avatud: Kuressaare linnuses kuni 2022 maikuu lõpuni Näituse koostas: SA Saaremaa Muuseum Kuraator: Marge Konsa www.saaremaamuuseum.ee JUUNI 2021
21
SAAREVÕRK
Võrgupüük on võrratu! Öö. Sa tatsad salahilju kööki, et seada sammud külmiku suunas. Avanud ukse, tõstad kolksugi tegemata kapist kausi ja lükkad kahvli nii sügavale, kui saad, et rohkem harude otsa jääks. Siig, kurask, ei lase magada.
K
irjeldatud luksust võib nautida tegelikult igaüks, kel vähegi pealehakkamist ning soov nõutada ise merest värsket kala. Hoopis värskemat kui turult! Seda võrguga, millega püüdmise endale selgeks tegemine on lihtsam kui mõnegi kaarditriki õppimine. Seepärast ongi kummaline, miks pannakse meil võrku palju vähem kui näiteks Soomes, kuigi mereriigid mõlemad. Püügivahendid pole kallid, reeglid on lihtsad ja loaSaarevõrk on püügivalmis juba pakendist võttes.
gi, mis maksab 7 eurot nädalas, saab osta otse veebist, samast, kus landiloopija seda teeb. Nii et sel suvel vee äärde telkima minnes tasub kindlasti uurida, kas seal võrgu panek lubatud, ja siis pole muud, kui nautida ühes sõpradega seda üht inimkonna vanemat elatusviisi – kalapüüki, mille ajalugu Eestiski rohkem kui vägev. Rannikuäärsed kalurikülad ja säilinud kalakuningate iidsed villad, ajast, mil laevu tehti puust, laulavad tänaseni oodi just võrgupüügile.
Kuidas uue harrastusega algust teha? Võrgupüük on põnev ja vahel ka saagikam muudest meetoditest. Aga olgu kohe öeldud, et tühja võrku seljas kandes tuleb kodupoole vantsida nii mõnigi kord. Kes lihtsalt saama peal väljas, võiks minna otse turule või kalapoodi, kõigile teistele pakub see harrastus aga lusti ja imelist looduskogemust mitte üksi meres, vaid ka paljudel siseveekogudel, kus püük lubatud. Et see asi sujuma saada, tasub enesele selgeks teha mõned põhinõksud. Kui korralik mitmeid hooaegu kestev võrk ja muu vajalik varustus hangitud, on hea minna mõne asjatundja jutule, kes aitab sukelduda teemasse võimalikult väheste viperustega. Eriti hea, kui saab oskajaga koos kalavetele ja õppida meistrilt töö käigus. Edasine tuleb juba läbi oma vigade. Tarkusi, mida vaja teada, on omajagu. Näiteks, kas nõuda võrku (võtta veest välja) paadis vastu- või allatuult, kas jätta püügivahend päevaks sisse ka soojal südasuvel ja nii edasi ja nii edasi. Loomulikult saab koha pealt minema ka kaluritega jutustades või Internetist õpetusi lugedes ja videoid vaada-
Võrguga püüdmiseks annab loa kalastuskaart Kaardi saab soetada keskkonnast pilet. ee ja sellel on kirjas lubatud püügivahendid ja püügipiirkond. Kalastuskaardi ostmisel tuleks arvestada sellega, et hiljem pole võimalik seda muuta ega kehtetuks tunnistada. Ka ei saa seda kellelegi teisele kasutamiseks edasi anda. Lisaks on kohustuslik järgida ka muid võrgupüügi kehtestatud piiranguid, millest ülevaate leiab Keskkonnaministeeriumi kodulehelt.
22
JUUNI 2021
SAAREVÕRK
Võrguga püüdja aastaring Kalastada on võimalik aasta ringi. Püüda varakevadel ja hilissügisel forelli, siiga ja lõhet, kilu ning räime. Mais saab tuulehaugi, suvel angerjat, koha, haugi. Juulist-augustist rammusamat lesta. Ahven on aastaringne külaline, ka talvel, kui võrgupüük on eriti ehe ja karastav elamus.
tes. Valmis aga võiks olla selleks, et kui võrgukärbes juba korralikult hammustab, järgneb esmalt erinevate silmasuurustega võrkude soetamine, siis talvine püük jää alt ja lõpuks oma paat ning vaba vesi. Aga see kõik tasub ära. Mitte kalas, vaid elamustena.
Meie päris oma võrgutehas Pole just palju kalapüügivahendeid, mida toodetaks siinsamas Eestis. Võrke, ja väga häid, tehakse. Sellega tegeleb juba 27 aastat Saaremaa mehele Kalvar Igele kuuluv osaühing Saarevõrk, kus valmivad peale nakkevõrkude nöörid, köied, õngejadad ning muu vajalik, mille abil Eesti veekogudest kala püüdes rohkem rõõmu tunda. „Meie võrguvalikus on tavaline nakkevõrk, pinnavõrgud ja raamvõrgud. Toodang on suunatud eeskätt rannakaluritele ja sealjuures ka harrastajatele, kes oskavad pidada lugu kvaliteedist. Võimalik on tellida ka erimõõdulisi ja mittestandardseid võrke,” räägib Kalvar Ige Orissaare tehase toodangust. Firmaomanik on oma vanaisa ja isa kõrvalt alguse saanud teadmiste ja omaenda kogemuste põhjal loonud uusi tooteid ja täiustab pidevalt olemasolevaid. Näiteks on loodud endisaegsete võrkude eeskujul uudne kohtraskusnöör, mis parandab võrkude püügiomadusi, madalas vees kasutatavad vahvate nimedega märklipud Saarejonn ja Võrgupunn, transpordi hõlbustamiseks lihtsalt lahtivõetav ja pakitav märklipukomplekt ja palju muud. Nagu teistegi püügiviiside puhul on ka võrkude paigaldamisel reegleid. Näiteks tuleb tähistada oma võrgu algus ja lõpp spetsiaalsete ja selget infot andvate märklippudega. Saarevõrgu omad on kasutamisvalmis ja püüdjal tuleb neile märkida vaid oma isikukood – eeskiri nõuab.
Aga äkise juurde tagasi Saarevõrgu tegevjuht Ivi Kimber, kelle lemmikharrastuseks number üks on aastaid olnud golf, püüab nüüd abikaasa Kalvarilt saadud võrgupisiku tõukel üha rohkem ja kirglikult kala. „Omapüütud värske kala koos hea joogiga on hoopis
Võrgupüüdja on turjast taldadeni kalamees
Siiast sünnib parim äkis
Proovi ka põhjaõnge! Sama vahva kui võrgupüük, on kalastamine põhjaõngega, kus pika liini peal jadamisi reas mitukümmend lipsu koos konksudega. Tänapäeval pole vaja põhjaõnge ise valmis nikerdada. Püügivalmis komplekti saab osta koos õngejada tähistavate ujukite ja põhjaraskustega, mis kogu rakendust kindlast paigal hoiavad. Panna vaid sööt konksude otsa, õng õhtul vette lasta ja varavalges järele minna. Iseäranis suure himuga löövad selles kaasa lapsed, sest merest võib kätte saada ussi. Jah, just põhjaõngega seda tuleb – angerjat.
teistmoodi kulinaarne nauding, palju parem kui sügavkülmutatud kalast valmistatud restoraniroog,” räägib Ivi, kelle vaieldamatuks lemmikuks on äkis. Ivi retsepti järgi läheb äkiseks vaja väga värsket peeneks tükeldatud kalafileed, musta ja valget pipart, soola ja maitserohelist (tilli, peterselli), soovi korral ka hästi peeneks hakitud mugulsibulat ja/või värsket munakollast. „No mina söön seda lausa lusikaga või siis Muhu pitsleivaga või leivakorvikestega, millele on määritud pisut toorjuustu.” Ivi teine lemmik valmib õues grillpannil – praetud koha, mille lisandiks majonees ja valge vein. Taaskord imeline! Kui see jutt nüüd neelatama pani, pole muud, kui uurida, kuidas juba selleks puhkuseks võrgupüügiga sina peale saaks. Tuttava kaluri puudumisel, kellelt õppida, võta julgelt ühendust Saarevõrguga. Annavad nõu nii kalapüügikunsti kui ka võrgupüüniste ja põhjaõngede kohta. Kontakti ja e-poe leiad kodulehelt saarevork.ee.
JUUNI 2021
23
GERDA KORDEMETS
Pärnu Koidula muuseumi õu: 23., 24., 25. juuli Paide Vallimägi: 29. juuli Laulasmaa spa õu: 2., 3., 4. august Luunja Laululava: 9., 10. august Rakvere Vabaõhukeskuse lava: 14. august
ALGUS KELL 19.00 Piletid müügil Piletilevis, Piletimaailmas ja kohapeal.
Osades: Mart Toome Inga Lunge Karin Tammaru Indrek Taalmaa Jüri Vlassov Märten Männiste Kersti Tombak Nils Mattias Steinberg Kaidi Soosaar
MAAL TALUS
Teistmoodi väljasõit: tallu külla Kodumaa avastamiseks on teisigi viise, kui sõita ühe tuntud vaatamisväärsuse juurest teise. Väljasõit taludesse võimaldab näha ja kogeda maaelu kogu oma eheduses. Tekst: Riina Palmiste Foto: Shutterstock
O
n neid, kellel puudub kontakt talueluga sootuks, aga neidki, kellel on see ajapikku nõrgenenud või kadunud. Nii mõnelegi on see nagu tagasiminek lapsepõlve radadele – kellele meenub mesilastarudega lapsepõlvekodu, kellele vanemate või vanavanemate taluhoov, kus sai tigeda kuke eest jalgadele valu antud või lüpsil käed külge pandud. Kuivõrd Eestimaa rüpest leiab väga eriilmelisi talusid, jagub avastamist tõesti igaühele – nii suurtele kui ka väikestele. Seda kinnitab ka uhke number 280 – just nii palju talusid on lubanud oma uksed-väravad avada selleaastasel avatud talude päeval. Muuseas suur osa neist lubab endale külla minna ka muul ajal. Tõsi küll, visiit tasub varem kokku leppida, kui ei taha just väraval
pika ninaga jääda, sest talurahval kipuvad käed-jalad tööd täis olema.
Pipilikus kaoses Pajuvärava
Saaremaal võtab nii suuremaid kui ka väiksemaid taluhuvilisi vastu Pajuvärava talu, mis on avatud talude päevadel olnud juba aastaid üks Saaremaa populaarsemaid talusid. Mullu pani end perenaise Heidi Hanso andmetel kirja 1891 inimest. "Mõnisada jättis kindlasti ka registreerimata," avaldab Hanso, kes plaanib sellelgi aastal meeleolukal talutrallil kaasa lüüa. Ega juba välja kujunenud fänkond teisiti lubakski. Talu saab külastada ka muul ajal. Seda muidugi siis, kui külastus eelnevalt kokku leppida – niisama hoovisõitjaid ei ole pererahval paraku mahti vastu võtta. "Omal käel pole Pajuvära-
va hoovil muidugi ka pooltki nii põnev ringi vaadata kui minuga koos," avaldab perenaine. Hanso ütleb, et tavaliselt korjab ta eelneva broneerimise alusel nelja-viie autotäie suurused seltskonnad kokku ja teeb neile oma hoovi peal mõnusad paaritunnised ringkäigud. Selle käigus saab taluelukaid sülle võtta, toita, nendega tutvust teha ja selle keskel muidugi ka väga palju uut põnevat õppida. "Näiteks on meil vahva võimalus sügada lambaid, katsuda eri tõugu küülikute karvapehmuse erinevust või sööta peo pealt maailma kõige sõbralikumaid kukkesid," jagab Heidi, kelle sõnul pakub inimestele enim elevust pesukarude puur, mille ees jätkub juttu pikemaks. "Kui pesukarudel on hea tuju, saab neid samuti peo pealt hea-paremaga sööta." Lisaks saavad lapsed teha tiiru eesti tõugu hobuse seljas. Sellest aastast pakub Heidi talus ka majutusvõimalust. "Valminud on viie magamiskohaga puhkemaja, talumelust privaatses kauguses, nii et paabulinnu karjatused ja hanekisa koos kukelauluga juba kell neli varahommikul inimesi üles ei ehmata," muljetab perenaine. Talutuur pakub sama suure elamuse nii väikestele kui ka suurtele. "Mulle nii meeldivad need vanemad, kes ühel hetkel täiesti üles sulavad, oma töö ja kohustused unustavad ja kohe päris südamest loomi silitavad ning oma mälestusi ja kogemusi jagavad," avaldab Hanso, kelle sõnul on talukülastus aidanud nii mõnelgi üle saada ka maohirmust. "Mul on nimelt üks sõbralik kuningpüüton, keda julgemad saavad katsuda või kätte võtta." Armas ja vahetu, alati pisut segamini ja pipilikus kaoses kodutalu võimaldab näha ja kogeda taluelu selle kõige ehedamas võtmes. Valge tallaga tossudeJUUNI 2021
25
MAAL TALUS ga tallu minek on muidugi puhtalt omal vastutusel. Või nagu taluperenaine ise naljatleb: "Vabajooksulindude kaka sisse astumise eest ma lisatasu ei küsi, nii et sellega on hästi."
Hiiumaale lavendliõisi korjama
Lavendlitalu Hiiumaal
Foto: erakogu
Naabrite hiidlaste ja ka kaugemate lavendlisõprade südamed on võitnud Kärdla kraatri serval asuv lavendlitalu, kus avaneb huvilistel võimalus ise põllult lavendliõisi korjata. Möödunudaastasel avatud talude päeval käis niisiis taluõuel uudistamas ligi 2000 külastajat. Sellega tõusis Eesti suurim lavendlikasvatus kogu Eesti arvestuses 25 enim külastatud talu hulka. Lavendlipõllu õitsemisperiood on jaanipäevast juuli lõpuni ning põhiline õitemeri jääb talupidajate Birthe ja Taavi sõnul juuli esimesest nädalast kolmanda nädalani. Sel aastal ootavad nad huvilisi külla avatud talude päeval, 24. ja 25. juulil, ning lõikuspeol 31. juulil. Kuigi pererahva sõnul on nad ennekõike ikkagi tootmistalu ja turismitaluna otseselt ei toimeta, saan teada, et suuremate gruppidega ollakse valmis talu külastamiseks siiski ka eraldi kokkuleppeid tegema. Seega, kes avatud talude päe-
val kuidagi Hiiumaale ei jõua ja peab ka lõikuspeo vahele jätma, sel tasub kamp kokku ajada ja õnne proovida.
Järvamaa kitsed ja alpakad
Kes satub suvel ringi uudistama Eestimaa südamesse, sel soovitaks kokku leppida külastuse Kitse tallu või Wile alpakafarmi. Just nimelt kokku leppida, sest mõlemad talud kinnitavad mulle kui ühest suust, et igapäevaselt talutöödega ametis oleval pererahval ei jää ette teatamata saabunud külalistega muud üle, kui nad värava pealt nukralt tagasi saata. Neist esimeses, Kitse talus saab tutvuda talu põhiliste elanike, kitsekeste endiga, aga mitte ainult – talus elavad veel ka lambad, jänesed, kanad ja pardid. Peale selle, et saab kitsekesi paitada, sööta ja nende vahvaid krutskeid täis toimetamisi uudistada, saab hea õnne korral maitsta ka kitsejuustu, mida pererahvas agaralt valmistab ja mis pidavat keele alla viima. Kes soovivad aga lähemalt näha, kuidas toit lauale jõuab, ja isegi käed külge panna, siis ettetellimisel lubab pererahvas läbi viia ka õpitubasid, kuidas koduste vahenditega juustu, jogurtit ja kohupiima valmistada.
- loodussõbra peatuspaik aasta ringi
Tamme puhkemajad Haanjamaal – Vanast talukohast renoveeritud stiilne ja terviklik puhkekompleks Haanja looduspargi metsade ja küngaste vahel – Võrust 16, Rõugest ja Haanjast 4 km kaugusel. Talved on siin lumised ja suvel oleme päiksele lähemal, sest asume 220 m kõrgusel merepinnast. Oma suusarajad ja suitsusaun tiigi kaldal!
Avatud ettetellimisel aasta ringi!
Peotares 4 tuba 8–12-le, peosaal 30-le, Saunamaja 2–8-le ja kämping 2 inimesele. Tamme Puhkemaja, Vadsa küla, Rõuge vald, Võrumaa tel 506 4465, info@tammepuhkemajad.ee
www.tammepuhkemajad.ee
GPS 26:59:51 / 57:44:03
MAAL TALUS Elamusi täis Allikasilma
Kitse talu. Nagu pererahvas ise seika kommenteeris: "Piima järele tulles tuleb ikka oma ämber kaasa võtta, muidu antakse äkki liiga vähe." Foto: erakogu
Teises, Wile farmis kasvatatakse Lõuna-Ameerikast pärit villaloomi alpakasid. Julgen lubada, et neist lõbusatest, sageli just pere pisemate südamed võitnud loomade elukommetest ja lustakatest juhtumitest saabki kõige paremini aimu siis, kui neile ise külla minna. Wile farmis saab tutvust teha kirju, peaaegu 60-pealise alpakakarjaga. Pererahvas
teab rääkida loomakeste päritolust ja elulaadist, aga tõenäoliselt ei jää vastuseta ka ükski küsimus nende meiekandis eksootiliste loomakeste kohta. Farmi villatoas ollakse valmis rääkima juurde alpakade pügamisest ja nende villa suurepärastest omadustest ning kes saab eriti võlutud, sel on võimalik soetada ka alpakavillast lõnga ja kudumeid.
Mitte väga kaugelt Raplamaalt leiab väikese kohakese Vana-Kaiu ja sealt omakorda pisikese Allikasilma-nimelise talukese. Idülliline väiketalu mõjub nagu taluelu Bullerbys. Seda kinnitab ka pererahvas ise. "Oleme väike talu ja suurelt midagi ei tooda. Kui, siis ainult elamusi," muljetavad nad naerulsui. Talust leiab minikitsed ja lambad, kellel on igal aastal ka talled. Veel toimetavad taluhoovil jänesed, haned, pardid, kanad, tšintšiljad, koerad ja kassid, kelle kõigi tegemistele saab kaasa elada. Mitte puuri või võre tagant, vaid ikka otse talumelu keskel. Pererahva sõnul ei keeldu loomakesed ka paidest. "Nad lausa nõuavad neid," kinnitab mulle Allikasilma peremees. Saladuskatte all võib öelda, et kui sattuda Allikasilmale õigel ajal, saab kaeda, kuidas kasvavad maailma tulisemad tšillipiprad, millest valmistab pererahvas külalistele erinevaid tooteid, nagu tšillimajonees, tšillibesee ja palju muudki põnevat. Keda juba ainuüksi sõna "tšilli" ei kohuta, saab valmistatut ka ise järele mekkida. Suuremate terava toidu sõprade jaoks on Allikasilma aga tõenäoliselt siis küll maitsete paradiis.
iklus Teie Muhu se ! it si b alga
Vanatoa Taluhotell
asub kadakate ja kiviaedadega ümbritsetud Koguva külas ja pakub kõigi mugavustega turvalist puhkusevõimalust idüllilises vaikuses ja rahus • • • • • • • •
Majutus peamaja nüüdisaegsetes hotellitubades Majutus kõigi mugavustega peretubades hoovimajas Karavanide parkimine Restoran Suur puuküttega leilisaun, elektrisaun ja infrapunasaun Võimalus loodusmatkadeks matkajuhiga jalgsi, meritsi ja hobustel Digitaalne matkakaart Mänguväljak lastele
www.vanatoa.ee | Info@vanatoa.ee |
• • • • • • •
Muhu Muuseum Jalgrataste laenutus (hooajaliselt) Käimiskeppide kasutusvõimalus Võimalus suurürituste, seminaride ja koolituste korralduseks Meri, supluskoht ja päikeseloojangud Piiramatus koguses vaikust, rahu ja värsket õhku Laialdased võimalused korraldada koostöös meie professionaalse meeskonnaga pulmi, sündmusi, pidusid, koosolekuid ja seminare
Vanatoa Taluhotell |
#VanatoaTaluhotell
SEIKLUSPARK
Pealinna seikluspargid üllatavad mitmekülgsuse ja valikuvõimalustega Kaks Tallinna vingeimat seiklusparki leiab Nõmme ja Pirita kõige rohelisematest kohtadest. Nõmme Spordikeskuses asuv Nõmme Seikluspark võimaldab lisaks tervisespordi harrastamisele ja välibasseinide nautimisele põnevaid atraktsioone absoluutselt kõigile ning sama kehtib ka Pirita rannahoone rannaäärses metsatukas asuva Pirita Seikluspargiga – rohkelt avastamisrõõmu nii väikestele kui ka suurtele.
M
õlemad seikluspargid kuuluvad sama ettevõtte alla, mis omab üle 10-aastast erialast oskusteavet ja kogemusi ning kasutab oma parkides vaid parimat ohutusvarustust. Samuti on mõlemad pargid pidevas uuenduses ehk eelmisel suvel külastatud seiklusradadelt võib uuel aastal juba täiesti uusi elemente ja võimalusi avastada. Seiklusrajad asuvad looduslikus keskkonnas, mistõttu saab sealt iga ilmaga erineva kogemuse. Kõrgradu on parkides seitse ning jõudes viimastel radadel 10–12 meetri kõrgusele maapinnast, saab puuga tuule
28
JUUNI 2021
käes kiikumisestki omamoodi elamuse, puudevahelistest takistusmängudest rääkimata. Lisaks kõrgradadele on mõlemas pargis olemas mitmerajaline lastepark pere kõige pisematele ja eelkooliealistele. Võimalusi ronimiseks on kõikidel pereliikmetel sõltumata nende vanusest ning perede puhul kehtivad ka peresoodustused. Ronida lubatakse kasvõi õhtuni välja, sest seiklusradade piletid on kui päevapääsmed. Tänu sellele võib juhtuda, et ajal kui täiskasvanud ja emad-isad juba koju diivanile või söögilaua taha kipuvad, võiksid noored veel lõputult ronida ja zipline’idel sõita.
SEIKLUSPARK
Sünnipäeva ja pikniku pidamise võimalus
Seiklusparkides on järjest populaarsemaks muutunud sünnipäevade ja tähtpäevade tähistamine. Selle teevad mugavamaks spetsiaalselt loodud kompaktsed sünnipäevapaketid koos piknikualadega, mida kasutavad erinevad vanuserühmad. Lisaks on Nõmme ja Pirita seiklusparkides toredad piknikuterrassid, kus saab söögi- ja joogipausiga kehale ja ronimisele puhkust anda, omavahel emotsioone jagada ning sünnipäevalapsele laulda. Piknikualad on ka vihmasemate ilmade eest kaitstud ning julgustavad ka Eesti suve ilmadega õue tähistama.
Nõmme pakub valikut ka suurematele gruppidele
Nõmmel on lisaks seiklusradadele ka palju muid võimalusi adrenaliini püüda – katapult lennutab soovija maapinnast 20 meetri kõrgusele ja nii saab ülevaate nii enda emotsioonidest kui ka kõrval päevitavatest ja sportivatest spordikeskuse külastajatest. Nii mõnigi minut pärast jälle kindlal maapinnal olemist on sees ikka veel adrenaliin ja erutus. Katapult sobib hästi ka poissmeesteõhtuteks. Kellele katapult tundub siiski kui benji-hüpe, võib teha batuutidel saltosid või jääda seiklusradade juurde. Tänu oma asukohale spordikeskuse vahetus läheduses on Nõmme ideaalne koht firma suvepäevade pidamiseks ja meeskonnavaimu tugevdamiseks. Lisaks kõrgseiklusradadele on Nõmmel täiesti uhiuus meeskonnarada, kus saab paaris takistusi läbides lisaks heale kerelihaste treeningule ka oma nädalase naerunormi kätte. Hiljem tunduvad kontoris probleemide lahendamised kindlasti kordades kergemad!
Värskelt uuenenud ja turvaline Pirita
Värskelt uuenenud Pirita Seikluspargist leiab Eestis ainulaadse julgestussüsteemi. Tegemist on kõige turvalisema võimaliku julgestussüsteemiga, mida seiklusparkide maastikul leida võib. Antud süsteemi-
ga kinnitab klient ennast seiklusraja alguses ühe karabiini abil turvatrossi külge ning eemaldab selle alles seiklusraja lõpus. Karabiini iseseisvalt avada ei saa ning see välistab ka võimaluse seiklusrajal julgestamata olla. Uus süsteem teeb Pirita Seikluspargist kõige turvalisema seikluspargi Eestis. Tänu sellele lubatakse alates 6-aastaseid lapsi ka keerulisemate elementidega kõrgematele radadele, mis annab perekondadele rohkem võimalusi üheskoos seiklemiseks.
Pimedad sügisõhtud lisavad põnevust
Sügise ja pimedamate õhtutega saabub seiklusparkidesse teistmoodi põnevus. Kahel õhtul aastas toimub Pirita Seikluspargis ÖöRonimine, sel hooajal 20.08 ja 21.08. ÖöRonimine toimub pilkases pimeduses, kus ainsateks valgusallikateks on pealambid ning helendavad neoonpulgad radadel. ÖöRonimine on ideaalne väljakutse neile, kes kardavad kõrgust ning päevasel ajal seiklusradadel ronida ei julge. Pärast ronimist ootavad seiklejaid pargi paviljoni ees lõke, soe tee ja võimalus vahukomme grillida. Nõmme Seikluspargi kõrgrajad on aga valgustatud aasta ringi pimedal ajal valguskettidega, seega saab seiklusradadele sportlikku romantikat harrastada kuni jõuludeni. Nõmme Seikluspark on avatud novembris ja detsembris iganädalaselt reedel ja laupäeval.
Suvised linnalaagrid
Suvised linnalaagrid on üllataval kombel jõudnud ka seiklusparkidesse. Pirita Seikluspark ootab 10–16-aastaseid noori linnalaagritesse, mille vahetused toimuvad 29.06–01.07 ning 03.–05.08. Linnalaagrite käigus õpitakse põhjalikult tundma Pirita Seikluspargi radasid ning viiakse läbi erinevaid mänge ning väljakutseid seiklusradadel. Külastatakse ka uut Keerdtrepi keskust, kus toimuvad erinevad workshop’id, ning Pirita Surfiklubi, et viia läbi üks vahva SUP-i matk. www.eluonseiklus.ee
JUUNI 2021
29
LOOMAPARGID Foto: Anton Klink
Elamusi igaühele – Eesti loomapargid kutsuvad suvel külla Üle Eesti on loodud huvitavaid loomaparke, kuhu perega minna. Saab nautida nii loomade lähedust kui ka Eestimaa looduse ilu ja suve küpsust. Kallaste talu loomapark
Harju maakonnas Tallinnast 45 kilomeetri kaugusel asuvast loomapargist leiad Kameruni kitsed, haned, jänesed, kodukanad ning muud loomad. Lisaks
Alaveski loomapark
taluloomadele on ootamas ka kassid ja koerake Rommi. Kitsedele võib kaasa võtta ka porgandit või leivakoorukesi. Lisaks taluloomadele ümbritseb territooriumi mets, kus võib silmata ka huvitavaid linde ja metsloomi.
ki loomi ja lisaks 28 faasanit. Erinevate lindude jutuvada kostab juba kaugele. Talus võib näha karupreili Mõmsikut ja karupoiss Harryt, väikesi karupoegi, ilveseid, oravaid, hirvi, põtru, mets- ja kodulinde jne.
Alaveski loomapark
Elistvere loomapark
Alaveski loomapargis saab vaadelda loomi võimalikult looduslähedases keskkonnas. Võrumaal asuva loomapargi fauna on mitmekesine. Seal elab nii põtru, hirvesid kui ka kitsi. Kokku elab Alaveski talu loomapargis 24 lii-
Tartumaal endises Elistvere mõisapargis asuv loomapark on tõenäoliselt üks kuulsamaid. Algselt emata jäänud ja viga saanud loomade koduks loodud Elistvere loomapark on nüüdseks saanud koduks nende loomade järglastele ning ka
Parim viis kontaktivabalt reisimiseks. Ole sõltumatu ja naudi vabadust! MAJUTUS 15 €/inimene
TOITLUSTUS EKSKURSIOONID SAUN SEMINARID
ettevõtetele ja gruppidele küsi hinnapakkumist www.naissaare.ee 30
JUUNI 2021
+372 514 2767
kylalistemaja
Matkaautode rent mycampervans.wordpress.com | campervan.ou@gmail.com Campervan sõbralt sõbrale | Tel 524 5642
LOOMAPARGID Foto :A rg o
In
kodukana, kalkun, nümfkakaduu.
er gv
teistest loomaparkidest ja -aedadest vahetamise teel saadud asukatele. Pargi eesmärk on jagada loodusharidust ja pakkuda võimalusi metsloomade vaatlemiseks nendele omases keskkonnas.
MiniZoo
teha pai ning tutvuda villatoas lähemalt villa ja villatoodetega.
Papagoi keskus
m
Pärnu kesklinnast leiab Raplamaal Konuveres asuv Papagoi kesühe sootuks teistsuguse kus on ideaalne pelgupaik linnusõpraloomapargi. Kogu pere dele. Seal ootavad külalisi eksootilised jaoks põnevas MiniZoos ja taltsad papagoid. Näha saab nii papasaab tutvuda paljude ek- goiteatrit kui ka õppida linde lähemalt Elistvere sootiliste terraariumiloo- tundma. Ka laste sünnipäeva saab paloomapargi hunt madega. Loomaaia kogus on pagoide keskel pidada. madusid alates sõrmepikkustest Polli loomaaed maobeebidest kuni suurte võrkpüütoniPolli loomaaed on pealinnale läMuhu jaanalinnufarm hedal. See asub Tuhala nõiakaevu va- te ja tiigerpüütoniteni. Mitmed MiMuhu jaanalinnufarm on Foto: R aun oV hetus läheduses, mistõttu sobib hästi niZoos eksponeeritavad maod superpõnev loomapark, ol ka lühemaks väljasõiduks. Loomaaias on Euroopa loomaaedades aikus on jaanalinnud, saab näha näiteks põhjapõtru, pesuka- nulaadsed ja julgematele ansebrad, punakänguru, kuldrebast, Quessanti minilambaid, takse loomi ka katsuda. rud, vallabid, emud, Kameruni kääbuskitsi, alpakad, ponid ja Foto : Ar küülikud, hobuseid, jänkud. go Alpakakasvatustalu I ponisid. Kõiki neid loomi Polli loomaaed Wile Alpaca Farm Loomaaed on saab lähedalt näha, Wile Farmis Järvakoduks ka väga kuulda nende kohta maal kasvatatakse Muhu paljudele linnukäivaid põnevaid fakLõuna-Ameerikast Jaanalinnufarm liikidele nagu te ja koos nendega end pärit imepehmeid alemu, hani, jaapildistada ja filmida. Linde pakasid. Alpakad on karnalind, India saab ise ka toita. Farm on igapäejaloomad, kes oma loomult on jooksupart, paauudishimulikud ja leebed. Alpa- vaselt avatud. bulind, paabusabakafarmi saab külastaja oma silmatuvi, jakobiintuvi, Allikas: lemmikloom.ee ga näha, sealsetele asukatele saab ar
v ng
er
REISIKORRALDAJA
RÄNDTIGU
Rohkem reise ja täpsema info leiate meie kodulehelt: www.randtigu.ee Ruhnu, hind 228 €. 25.–27.06, 13.–15.08 Tallinnast, Pärnust, 07.–09.07, 06.–08.08 Rakverest, Tapalt, Paidest, Pärnust
Lahemaa varjatud aarded, hind alates 49 €. 05.07 Tallinnast, 17.07 Paidest, 04.08 Pärnust UUS! Mohni saar ja Viinistu kunstimuuseum, 83 €. 17.07 Tallinnast
UUS! Põnev Kirde-Eesti: Sillamäe, virtuaaltuur Oru lossis, Narva. 178 € 27.07- 28.07 Pärnust
UUS! Parvesõit Rummu karjääril, Padise klooster ja Risti kirik. Hind 85 €. 30.06 Rakverest, Tallinnast, Sauelt UUS! Vormsi – 74 €. 02.07 Rakverest ja Tallinnast
2 päeva Vormsi – Noarootsi. Hind 183 €. 15.–16.07 Tartust
Klaasipealinn ja piimalammaste talu. 15.07 67 € Tallinnast
UUS! Osmussaar – 104 €. 20.07 Rakverest ja Tallinnast 23.07 Pärnust Osmussaar ja Nõva. 03.–04.07 198 €. Tartust, Paidest
UUS! Naissaar – ekskursioon kastiautoga ja jalgsi. 126 €. 04.07 Rakverest, Tallinnast UUS! 2 päeva Saaremaa ringreis. Hind 164 €. 06.–07.07 Rakverest, Paidest, Pärnust
Kihnu hind al 89 €. 08.07 Tallinnast, Pärnust 05.08 Rakverest, Tapalt, Paidest, Pärnust Kihnu 179 €. 12.–13.07 Tartust, Viljandist, Pärnust
OPEN every day
Pakri saared – ekskursioon traktori kastis, hind 98 €. 18.07 Rakverest, Sauelt, Keilast Iisaku, Kuremäe, Vasknarva ... Hind alates 57 €. 19.07 Paidest ja Rakverest UUS! Hiiumaa 179 €. 27.–28.07 Rakverest ja Tallinnast, 267 €. 06.–08.08 Tartust, Viljandist, Türilt
Piirissaar hind al 62 €. 18.08, 29.08 Tallinnast ja Paidest, 25.08 Rakverest, 08.09 Pärnust, Viljandist UUS! Naissaar 126 €. 4.07 Rakverest, Tallinnast
Kontakt: tel 5398 0543, 5556 3088, lea.kivipold@gmail.com Reisime väikese grupiga suures bussis 2 + 2 reeglit järgides. NB! MEIE REISIDEL SISALDAB HIND KÕIKI KULUSID PEALE SUVENIIRIDE!
Eesti tuleviku heaks
W W W. AU T O M U U S E U M . E E Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fond
JUUNI 2021
31
OLEMEUD AVAT9.08 KUNI 2PÄEV IGA 10-18! KELL
I S U M A L E I TUND ! E L E R E P U KOG
D, A J A M D A V H A V I, N O IO S ÜLE 100 ATRAKT GELASED, 8H KESTEV PÄRIS MUINASJUTUTESPARK JA SUPELRAND PROGRAMM, SEIKLU
ASUME 6KM PÄRNUST RIIA POOLE!
www.lottemaa.ee
