PÄIKESEENERGIA
Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni juht: Eesti kliima soosib kindlasti päikeseparke
Päikeseenergia kasutamise arendamisega tegeleva Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni juhi Andres Meesaki sõnul on Eesti kliima päikesest energiatootmise jaoks väga soodne ja võimalused muutuvad ka eratarbija jaoks järjest paremaks. TEKST: UKU ADRIAN ILVES FOTO: SHUTTERSTOCK
Olukord ja võimalused on sedavõrd muutunud, et päikesepaneelid on järjest rohkematele kodumajapidamistele kättesaadavad ka ilma igasuguste toetusteta. Kas Eesti kliima soosib päikesest energia tootmist? Kus me kümnepalliskaalal paikneme? Kindlasti pigem soosib. Kümnepalliskaalal paikneme seitsme ja kaheksa vahel. Seletan. Euroopas on olnud kombeks koostada piirjoontega kaarti, millises piirkonnas on mõtet päikeseelektrit arendada ja kus piirkonnas mitte, ehk n-ö päikesepotentsiaali kaarti. Kui mina kümme aastat tagasi selle tehnoloogiaga tegelemist alustasin, läkski see piir enam-vähem Eesti juurest. Aga tuleb aru saada, et see maatriks moodustub tehnoloogia hinnast ja klimaatilistest tingimustest. Tolleaegne tehnoloogia hind ei võimaldanud meie klimaatiliste tingimustega koostoimes nii hästi ots otsaga 10
APRILL 2022
kokku tulla. Aga kuna kasutegurid on kasvanud ning tehnoloogia on läinud efektiivsemaks ja odavamaks, on tasuvuse ja majandusliku mõttekuse piir järjest kaugemale põhja poole nihkunud. Täna paigaldavad isegi soomlased väga edukalt ka Rovaniemisse paneele, mis on sisuliselt põhjapolaarjoonel. Mina ütlen alati, et päikeseelektrijaam magab Eesti laiuskraadil talveund novembri keskpaigast kuni vabariigi aastapäevani. Eestis saaksid majapidamised ja ettevõtted suure osa oma suvisest elektrist ikkagi päikeseenergiaga kaetud. Meie probleem on kodumajapidamisel see, et suvel jääb väga palju energiat oma tarbimisest üle, sest üldjuhul on tarbimine väike. Talvel jääb jällegi puudu, seega tuleb suvel ette toota, võrku müüa ja ettemaksu saada, et seda siis sügisel tagasi tarbida. Kas tavaline inimene on päikesepaneelidega seonduvatest võimalustest teadlik, või vaadatakse seda pigem kui valitutele mõeldud kallist ja keerulist nähtust? Veel mõni aasta tagasi tõesti vaadati nii, aga see on tänu meedias kajastatud lugudele ja koolitustele muutunud. Täna sellist hirmu ja suurt teadmatust enam väga palju ei ole. Kuid siiski, ka minu poole pöördutakse väga palju lihtsate küsimustega. Näiteks tuntakse huvi, et kui paigaldada endale päikesepaneel, kas siis jääb elekter võrgust ära kadudes endiselt alles. Lühike vastus on, et ei jää. Tõsi, vastupidine võimalus on iseenesest olemas, aga see on eraldi teema ja läheks palju kallimaks. Eks ka Elektrilevi liitumiste statistika näitab, et huvi kodumajapidamiste osas on väga aktiivne, eriti möödunud
talve kõrgeid elektrihindu arvestades. Selles nähakse kui ühte vähest võimalust oma energiakulude kontrollimiseks üleüldse. Olukord ja võimalused on nii palju muutunud. Elektrihinnad on läinud selliseks, et kui päikesepaneele on vähegi võimalik kusagile paigaldada, tasub igal kodumajapidamisel need üles panna ning seda täiesti tavalistes turutingimustes, ilma igasuguste toetustega arvestamata. Loomulikult tuleb seda targalt teha, et mitte üledimensioneerida või mõttetult aladimensioneerida. Lihtne võrdlus on see, et päikesepaneelidega on sinu toodetava elektri omahind umbes 5–7 eurosenti kWh. Meil on börsihind 100 eurot MWh ehk ainuüksi elekter maksab 10 senti ning sellele lisanduvad võrgutasud, riigimaksud jne. Seega 10-sendine elekter pistikupesast on tegelikult juba 18–19 eurosenti. Kui tarbida enda toodetud elektrit, siis võrgutasu ega riigimakse ei ole. See on hästi lihne matemaatika igale inimesele, et enda elekter tuleb üle poole odavam, kuid selle saamiseks tuleb teha vastav investeering. Üldjuhul pole mõnetuhandesed säästud Eesti kodumajapidamistes ju ebatavalised. Kodumajapidamise päikeseelektrijaama dimensioneerimise rusikareegel on, et jaam peaks tootma aastas umbes sama palju elektrit kui majapidamises tarbitakse. Eesti keskmine eramus elava majapidamise kohta on umbes 5000–7000 kWh, seega peaks see ka nii palju tootma. Eesti laiuskraadil toodab sellise koguse energiat päikeseelektrijaam võimsusega 5–7 kW, mille hind on umbes 5000–8000 eurot. 5 kW paneele on umbes 25 ruutmeetrit katusepinda.
Kas näiteks uusarenduse rõdule oleks mõtet ka ühte paneeli paigaldada? On ikka. Tavaliselt on korteritel ühefaasilised liitumised. Ma tean, et kohe varsti tuleb Eestis turule ettevõte, kes pakubki ühe paneeli võimalust – kinnituskrontsteinid, tavalise seinapistikuga mikroinverter, mis sünkroniseerib võrguga ära ja sisuliselt on sul ühe paneeli elektrijaam.
Keda eelistada? Kes siis ütleks, et tema ei ole kõige parem ... See on igavene küsimus, kellele Dacia ja kellele Audi. Igasuguse tehnoloogiaga on ju võimalik osta odavamaid komponente, näiteks odavaid paneele ja Hiina invertereid, aga ka oluliselt kallimaid, näiteks korralikumate Euroopa tootjate invertereid ja globaalsete suurtootjate paneele. Turul tegutsevatelt paigaldajatelt tasub küsida referentse, mida nad varem teinud on. Enamikul on need kodulehel väljas. Ma usun, et turul aktiivselt tegutsevad ettevõtted ikkagi teavad, mida nad pakuvad, ning teevad oma asja ikka korralikult, aga eks alati on musti lambaid ka sees. Kas ja kui palju on päikesepaneelid aja jooksul efektiivsemaks muutunud? Päikesepaneelid on ajaga efektiivsemaks muutunud. Kui mina kümme aastat tagasi oma maja katusele esimese päikeseelektrijaama paigaldasin, oli sealsete päikesepaneeldie kasutegur ca 15,5%. 1,6-ruutmeetrine paneel oli võimsusega 230–235 W. Täna on täpselt sama suure paneeli võimsus ca 350 W ja kasutegur kuskil 20–21% ehk kasutegur pindalaühiku kohta on kasvanud kümne aastaga umbes veerandi võrra.
