ROHEKONTORID
EESTI ROHEKONTORID näitavad eeskuju 2020. aastal saime uudistest näha-kuulda LHV suurest “värbamistööst”, kus pangahoone vahekatusele olid end äsja sisse seadnud 300 000 usinat mesilaskolleegi. Needsamad laialdast tähelepanu pälvinud tolmeldajad olid pelgalt üks sümboolne killuke ettevõtte laiast rohelisest tegevuskavast, mis tõi neile aasta lõpus aasta rohelise kontori tiitli. 12 kuud hiljem sai rohetöö eest samu vilju maitsta Utilitas.
Foto: LHV
Kokku on LHV katusel seitse mesitaru, kus elab ligi 300 000 mesilast.
TEKST: RIINA PALMISTE Kuidas tähtsa verstapostini jõuti? Millal astuti esimesed tõsisemad sammud rohelise kontori suunas? Milliseid põhimõtteid ja tegevusi on sestpeale kontoris rakendatud? Mida soovitada ettevõtetele, kes teevad alles esimesi arglikke samme selles suunas? Seda eeskujulikelt rohekontoritelt uurisimegi.
Utilitas lõi töötajatele elektrisõidukite pargi “Küllap ei toonud tunnustust pelgalt üks pintslitõmme suuremas pildis, vaid läbimõeldud ja terviklik lahendus,” pakub viimati tiitli pälvinud Utilitase rohelise kontori koordinaator Elina Kink. Ettevõtte sõnul on nad järginud keskkonnahoiu põhimõtteid oma tegevuses juba mõnda aega. Tõsisem samm rohelise kontori poole astuti aga kontorivahetusega. “Kuivõrd kontori tingimused vajasid ajakohastamist ning ees ootas uue kontori ehitamine, oli iseenesestmõistetav, et nii uute ruumide tehnilistes lahendustes kui ka sisustamises hoiame kinni keskkonda säästvatest põhimõtetest.” Töö oli kiire ja korralik
– kui uude kontorisse koliti sisse 29. aprillil, siis rohelise kontori sertifikaat pälviti juba 10. juunil. Pool aastat hiljem jõuti aasta rohelise kontori tiitlini. Olulise tähtsusega on ainuüksi Utilitase kontori kohavalik, mille puhul sai üheks põhikriteeriumiks võimalus kasutada keskkonnasõbralikku energiat. “Nii on uues kontoris kasutusel kaugküte, mis on teatavasti kõige väiksema jalajäljega kütteviis, ja roheline elekter,” avaldab Kink. Loetelu kõigist tehtud sammudest tuleks väga pikk, aga kui tuua välja siiski veel mõned, siis kontori küttelahendus on ruumipõhise reguleerimisega. Elektrit säästetakse targalt juhitud valgustusega, mis vähendab energiatarbimist isegi kuni viis korda. Vee tarbimist optimeeritakse automaatsete segistitega. Kuni selleni välja, et kontori sisustuses eelistatakse kodumaist ja ruumide elavdamiseks kasutatakse kohalike kunstnike teoseid. Eriliselt paistetakse silma sellega, et ollakse üks vähestest ettevõtetest, kes on loonud oma töötajatele kasutamiseks elektrisõidukite pargi. Ühiskasutuses elektrisõidukeid laetakse päikesepar-
Utilitase keskkonnateadlikud töötajad kontoris, mis pälvis möödunud aasta lõpus 2021. aasta rohelise kontori tiitli. Foto: Utilitas 22
APRILL 2022
LHV büroo- ja infohaldusjuht Age Leedo
Foto: LHV
kides ja koostootmisjaamades toodetud rohelise elektriga ning seda saab teha otse kontori parkimismajas.
Linnamesindusega tegelevas LHV-s alustati infohommikute sarjaga Varem sama tiitli pälvinud LHV sõnul on iga sellise protsessi puhul oluline sisemine soov midagi ära teha. “Just LHV inimesed ise olid need, kes soovisid astuda keskkonnasäästlikumale rajale, mis andiski väga hea kasvupinnase rohelise kontori poole liikumiseks,” avaldab ettevõtte büroo- ja infohaldusjuht Age Leedo, kelle sõnul ei saa muidugi alahinnata ka juhtkonna tuge ning avatud meelt uuendustega kaasa minna. Selleks et kõik sujuks libedalt, moodustati rohelise kontori töörühm, kelle ülesandeks sai olukord kaardistada, põhimõtted koostada ja seejärel neid samme ka teistele töökaaslastele tutvustada. Peale selle, et LHV on muutnud oma ruumid rohelisemaks selle sõna kõige otsesemas mõttes, on paari viimase aasta sees ellu viidud mitmeid teisi suuri muutusi. Esiteks hakati Tallinna kontoris kasutama rohelist energiat. Samal ajal töötati välja jäätmete sorteerimise süsteem. Kogutud biojäätmed töödeldakse ümber ning pannakse ringlusse. Näiteks eelmisel suvel kasvatati oma terrassil maitsetaimi ja tomateid, mis leidsid hiljem tee töötajate lõunalauale. Sellega loetelu ei piirdu. Koostöös rendileandjaga taotleti Tallinna hoonele BREEAM-i sertifikaat. Rääkimata regu-
laarsetest tööruumide sisekliima analüüsidest. Mööda ei saa vaadata ka varem mainitud 300 000 kolleegist, kelle töömaa on Tallinna kesklinna puud, põõsad ja lilled ning ülesandeks pakkuda linnakeskkonnale tolmendamisteenust. Usinate mesilaste meesaak pannakse purkidesse ja selle tarbib tööpere talve jooksul ära. Aktiivselt tegeletakse ka töötajate teadlikkuse suurendamisega – selleks alustati mõnda aega tagasi infohommikute sarjaga “Mis on tegelikult oluline?”. Igakuistel infohommikutel osalevad eri valdkondade eksperdid paneeldiskussioonis, mille teemad puudutavad nii töötaja, tööandja kui ka meid ümbritseva keskkonna heaolu.
Iga väike muutus loeb Utilitase rohelise kontori koordinaator ei tee saladust, et uudsed ja keskkonnasõbralikud lahendused ei ole paraku tänapäeval veel laialt levinud. Nende leidmine on ajakulukas ning rakendamine võib osutuda teistest kallimaks. Samas ei tohiks Elina Kingi sõnul lasta end sellest liialt heidutada, vaid võimalusel ikkagi aega ja raha panustada, et töökeskkond rohelisemaks muuta. “Rohetehnoloogia tundub esmapilgul kallim, aga võib sageli pikas perspektiivis hoopis odavamaks lahenduseks osutuda, kuna hoiab madalal püsikulud või parandab töötajate heaolu,” avaldab ta. Teistel roheluse poole püüdlevatel ettevõtetel soovitab Utilitas alustada pisikestest sammudest. “Iga väike muutus loeb. Sageli võivad juba needsamad väikesed tegevused viia olulise kokkuhoiuni ja heitmete vähendamiseni.” Ka LHV soovitus on alustada tasa ja targu. “Nii jõuate suurte tegudeni. Selleks et aru saada, milline on hetkeolukord ja mida peab parandama või muutma, on väga hea alustada Eesti keskkonnajuhtimise assotsiatsiooni välja töötatud kontrollküsimustiku täitmisega. See annab selge ülevaate ja suuna tulevikuks,” annab Leedo nõu. Kes vajab siiski rohkem tuge ja nõustamist, siis ettevõtted ei ole kitsid oma kogemusi soovijatega jagama. “Võtke ühendust ja tulge meile külla,” julgustab Utilitase rohelise kontori koordinaator Elina Kink koostööle.
