Sajanditagune kuldaeg kunagises suvitusvillas

Elutoas on ajastu vaim kõige ärksam. Luksuslik samet, palju 1920. ja 1930. aastate restaureeritud mööblit ning valgusteid lennutavad sajanditagusesse aega.

Panemunė oli paik, mille mändide all ja jõekäärus veetsid oma suved kõik, kelle nimi kahe maailmasõja vahel Kaunases midagi tähendas. Ehkki ka okupatsiooniaastate jooksul õnnestus omanikel majaga seotuks jääda, jäid võimalused maja ja selle sisustust väärilises korras hoida napiks. Kahe aasta eest virgus Vila Grabyte aga pikast unest ja on nüüd taas üdini elegantne sajanditaguse ilusa ja rahuliku elu oaas täis hoolega valitud mööblit, tekstiile, kunstiteoseid ning aksessuaare.

Maja omanikuks Kaunase kuldajastul olid Leedu insener ja sõjaväelane Domas Grabys ning tema abikaasa Bronislava, kes ostsid selle pangalt, mis oli võla katteks maja eelmiselt omanikult ära võtnud. Toona ühekorruseline kõrge pööninguga maja oli ehitatud korralikest palkidest, mis siiani vastu on pidanud. Grabyste arhitektist lapselapselaps Marija Jasinskaitė on tegelenud lugematuid päevi selle kuldaja harmoonia taasloomisega majas, mis tänu väikestele imedele on perekonna käes olnud juba 100 aastat.

Kui Panemunė tänavate atmosfäär ja arhitektuur on alati teadlikult vastandunud Kaunase kesklinna omale, mille modernistlikku arhitektuuri kõikjalt maailmast vaatama sõidetakse, siis interjööris on vastandumist juba keerulisem märgata. Enne seda, kui Leedu kaotas Esimese maailmasõja lõpus puhkenud erakordselt keerulises territoriaalvaidluses kontrolli oma ajaloolise pealinna Vilniuse üle, sai de facto pealinnaks Kaunas, mis tol hetkel oli küll pika ajalooga, ent lagunev ja räämas militaarlinn.

Kaunas toibus sellisest üllatavast asjade käigust kiirelt ja kasvatas nendel aastatel oma elanikkonda 66%. Nad kõik ei elanud Panemunė villades ja sanatooriumites, mis ka seal mändide all tärkasid. Süda- linna kerkisid järjest uued puiesteed ja majad, nii avalikud hooned, kortermajad kui ka eramud, et mahutada kõiki vajalikke ametkondi ning järjest kasvavat linnarahvast. Kui mõnusalt pisike ja unine Kaunase kesklinn toona oli, võib-olla oma atmosfäärilt veel mitte nii palju erinev praegusest Panemunėst, annab ilmekalt edasi fakt, et uut viiekorruselist postkontorit (valmis 1932, arhitekt Feliksas Vizbaras) nimetati ilma igasuguse naljata pilvelõhkujaks ja selle ehituse ümber käis elav debatt nii hiiglasliku kõrghoone sobivusest pealinna südamesse. See periood oli Kaunase kuldaeg ja sellest ajast pärinev art déco ja modernismipärand on olnud eeskujuks ka Vila Grabyte interjööri loomisel.

Kõigi mugavustega ajamasin

Kahekorruselise puumaja planeeringut on kaasajastatud. Maja esimesel korrusel on salong klaveriga, kaminaga söögituba ja suur kaasaegne köök. Maja teisel korrusel on kolm magamistuba privaatsete vannitubadega – ennekõike on just need viimased suurim ja olulisim muutus. Aasta soojemal poolel kandub elu maja taha peitu jäävale privaatsele terrassile, mis on samuti renoveerimise käigus lisatud uuendus. Varem istuti õues ikka varbaidpidi murus – see võimalus pole kuhugi kadunud ning väike lõkkeplats aia ühes osas ja kohvilaud aia kõige päikeselisemas nurgas on ka olemas.

Kui köögis räägivad sajanditagusest elust vaid nõud ja värvipalett, kõik muu on täiesti kaasaegne, siis kogu ülejäänud mööbli ning aksessuaaride valmimisega on Marija Jasinskaitė üritanud taaselustada 1920ndad.

Suur osa mööblist on majas olnud 1930. aastatest alates, kuid palju müüdi ja vahetati sõja-aastatel toidu saamiseks ning nii on Marija Jasinskaitė asendanud puuduvad esemed sama ajastu mööbliga, mis leitud antiigipoodidest ja internetioksjonitelt.

Saatan on detailides

Saabuvaid külalisi tervitatakse söögitoas, mida lahutab esikust vaid mõtteline piir. 1920. aastatest pärinevas karahvinis ootab tervituseks Leedu kuulsaim naps, mesine Krupnikase liköör, igaühe jaoks pitsike karahvini kõrvale sätitud.