Disain (kevad 2023)

Kuldaeg sajanditaguses suvitusvillas

Ukraina disain Maison&Objet’

messil

REIS.

Marrakechi võlus

Jäise hotelli lummuses

Aiakujundus 2023

Keraamik ja disainer Raili Keiv

KEVAD 2023

SISUKORD

12 Võidukad arhitektuuripreemiate laureaadid 2022

26 Maison&Objet’ disainimessil Pariisis võidutsesid julgus ja värvikas mängulisus

32 Ukraina disainerid tõid Maison&Objet’ messile vabadustunde

34

Luksuslikult pealinna südames

43 Stockholm Design Week

48 Sajanditagune kuldaeg kunagises suvitusvillas

61 Disainiikoon: Armi Ratia Tiiliskivi muster

64 Maalähedane ja glamuurne käsikäes

76 Lase magenta tuppa!

79 Aiakujundus 2023: looduslähedus, jätkusuutlikkus ja kliimamuutus

90 Jäine ajutise arhitektuuri meistriteos

104 Marrakechi võlus

113 Saame tuttavaks. Keraamik ja disainer Raili Keiv

Impressum

VÄLJAANDJA:

Delfi Meedia AS

PEATOIMETAJA: Irmeli Karja irmeli.karja@delfi.ee

TOIMETAJA: Marian Grau marian.grau@delfi.ee

KUJUNDAJA:

Marju Viliberg marju.viliberg@delfi.ee

REKLAAM: Merit Saribekjan merit.saribekjan@delfi.ee

Kelly Saarepera kelly.saarepera@delfi.ee

Kristianne Melanie Liit melanie.liit@delfi.ee

Heldin Jegis heldin.jegis@delfi.ee

Kerly Vahur kerly.vahur@delfi.ee

Jaana Rüütel jaana.ruutel@delfi.ee

Rachel Branten rachel.branten@delfi.ee

KEELETOIMETAJA:

Helina Koldek helina.koldek@delfi.ee

TRÜKK: Printall

ESIKAANE FOTO: Silvia Pärmann

Jätkusuutlikkus, taaskasutus, avastamisrõõm

ui õpime ehitama kohalikust materjalist, siis on meil tulevik.“ Need sõnad on öelnud arhitekt Francis Kéré, esimene aafriklane, kes sai 2022. aastal Pritzkeri arhitektuuriauhinna. Üheks tema tööde märksõnaks on jätkusuutlikkus ja kohalik materjal seda ka endas kannab. See on tõepoolest oluline ja tänuväärne teema. Jätkusuutlikkus tuli selleks, et jääda.

Viimasel Maison&Objet’ disainimessil Pariisis oli samuti fookuses heaolu ja jätkusuutlikkus, ent seda kõike mängulistes ning julgetes vormides ja värvides. Rohkem on uhkem. Keeruline aeg on ilmselt see, mis loob vajaduse sooja ja rõõmsa järele. Luubi all oli ka Ukraina disainerite ja käsitööliste looming. Tuttavate materjalide ja käsitöötehnikatega loodi uued kombinatsioonid ning vormid. Ikka kasutades kohalikku materjali. Lähemalt meie seekordses numbris.

Stockholm Design Week levitas samuti sõnumit jätkusuutlikkusest ja taaskasutusest, esindatud oli ka eestlaste väljapanek. Heidame sündmusele pilgu sõnas ja pildis.

Ülimalt värskendav on sisse astuda Kaunases asuvasse Vila Grabytesse, mis paar aastat tagasi pikast unest ärkas. Üdini elegantne sajanditagune ilusa ja rahuliku elu oaas on täis hoolega valitud mööblit, tekstiile, kunstiteoseid ning aksessuaare. Vanad esemed on uhkusega kasutuses ja esitletud.

Valikuga uutest, ümbertehtud ja vanaaegsetest esemetest on end oma renoveeritud kodus ümbritsenud ka koduomanikud Lissabonis. Mõnevõrra meist kaugemal asuvad kodud on alati täis inspireerivaid lahendusi – neil on julgust erineda, neis on teist kultuuritausta ja põnevat disainikeelt. Nii ka seekord.

Oleme kevades, seega ei saa mööda hiilida aja- ja maastikukujundusest. Sealgi löövad laineid looduslähedus, jätkusuutlikkus ja uued lahendused. Oleme mõjutatud kliimamuutusest. Astume lopsakasse ja kirjusse aiamaailma.

Veel põikame moodsasse igivanasse Marrakechi. Linna ehitatud Prantsuse maalikunstniku Jacques Majorelle’i võrratu aiaga villa ostis mitukümmend aastat hiljem endale Yves Saint Laurent. See on linn, kus Madonna pidas 60. sünnipäeva, see on linn, kus tuleb tõusta väga kõrgele –kuumaõhupalliga. Ja tunda rõõmu alanud päevast. Rohkem avastamist ja rõõmu igasse päeva!

Irmeli Karja Peatoimetaja

Võidukad arhitektuuripreemiate laureaadid 2022

Taas said auhinnatud meie parimad loomingulised arhitektuuris, sisearhitektuuris ja maastikuarhitektuuris. Jaanuari lõpus selgusid arhitektuuripreemiate laureaadid ja publiku lemmikud. Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Sisearhitektide Liit, Eesti Maastikuarhitektide Liit ja arhitektuuriajakiri MAJA premeerisid tänavu kokku 16 laureaati – Eesti arhitektuurivaldkonna väljapaistvamate saavutuste ja teoste autoreid.

Uurisime võitjatelt, mis inspireeris looma just sellist objekti, milliseid uusi lahendusi, materjale või võtteid sai kasutada ja mida keerukat tuli protsessis ette. Heidame pilgu 12 laureaadile, meiega jagasid oma kogemusi-mõtteid MUBA sisearhitektuurse lahenduse loojad, Tabasalu põhikooli ja spordihoone sisearhitektid, Tondiraba looduspargi ning Tartu linnaujula maastikuarhitektid, näitusepreemia autorid ja linnakunstifestivali autor.

EESTI KULTUURKAPITALI ARHITEKTUURI SIHTKAPITALI PREEMIAD

f Peapreemia pälvis Rakvere töö- ja tehnoloogiakeskus

Rakvere töö- ja tehnoloogiakeskus ehk linna põhikoolide uus tööõpetusmaja

Peapreemia pälvis Rakvere töö- ja tehnoloogiakeskus

Foto: Tõnu Tunnel

Foto: Tõnu Tunnel

TOIMETAS: IRMELI KARJA

on suurepärane võimalus luua sobivad tingimused, et taas väärtustada ise oma käega päris asja tegemist. Keskuses saab teha puidu-, metalli- ja plastitööd, kasutada arvprogrammjuhtimisel (CNC) põhinevaid tööpinke, töötada looduslike materjalidega, nagu savi ja kivi, keevitada, sepistada ning teha naha- või õmblustööd.

Hoone keskossa on koondatud uue tööõpetusmaja toimimiseks vajalikud abiruumid ja fuajee. Tööõpetuse klassid asuvad kummalgi pool fuajeed. Puidu- ja metallitöö ruumid on paigutatud ridamisi kõrvuti hoone tagaküljele, võimaldades ruume paindlikult siirdeseinte abil teineteisega liita või üksteisest eraldada. Kodundusköök ja universaalne klassiruum jäävad hoovi poole ning avanevad hooneesisele vaba aja alale.

Sisearhitektuuris mängisid olulist rolli kaks aspekti. Esiteks on arhitekt laesakkide ja suurte aknapindadega andnud siseruumile juba väga tugeva iseloomu. Teiseks on hoone kõik konstruktsioonilised seinad tellija julgel ja kategoorilisel soovil ristkihtpuidust.

Arhitektuur Joel Kopli (KUU arhitektid). Sisearhitektuur Kristel Jakobson (Haka Disain).

Mis inspireeris looma just sellist objekti? Milline on olnud tagasiside?

Rakvere töö- ja tehnoloogiakeskuse uue hoone leidmiseks korraldati 2019. aastal arhitektuurivõistlus ja meie õnneks osutus sellel osalemine edukaks.

Eelkõige Rakvere põhikoolidele mõeldud tööõpetuse tundide läbiviimiseks mõeldud hoone on erinevaid käsitöölisi tegevusi arendav ja võimaldav hoone ehk sisult erinevatest töökodadest koosnev hoonekompleks. Töökoda osutus funktsioonina põnevaks väljakutseks, millele arhitektuurset väljundit otsida. Eesmärk oli lahendusega sobitada hoone olemasolevasse juba võrdlemisi küpsesse ja väärikasse linnaruumilisse konteksti, tagada hoone funktsionaalne toimivus, aga samas peita sellesse ka omad mängulised elemendid ja nüansid. Mõtlema pidi ka hoone põhikasutajatele - õpilastele ja meistritele, et võimaldada neile ruum, kus neil ka päriselt on tore ja meeldiv aega veeta. Tagasiside on olnud seni positiivne.

Milliseid uusi lahendusi, materjale või võtteid kasutasite?

Hoone on rajatud CLT- ehk ristkihtpuitkonstruktsioonis, millega varasem kokkupuude puudus. CLT eelis on see, et ta näeb juba nö n-ö toorikuna väga meeldiv ja soe välja ning täiendavate viimistluskihtide kasutamine tundus liialdusena. Soov oli puitu näidata interjööris võimalikult ausalt ja palju. See oli ka üheks tugevaks argumendiks selle materjali kasuks otsustamise juures, kuna viimistluse arvelt saime lahenduse tellijale märkimisväärselt soodsamaks.

Hoonel on eriskummaline katusemaastik ja see tuleneb katuse tasapinnas olevatest akendest, aga samuti hoone keskosasse, n-ö pööningule peidetud tehnokommunikatsioonidest. Loodesse suunatud katuseaknad tagavad töökodadele sobiva ülalt langeva

valguse ja vähendavad seintes olevate akende vajadust. Seina pinda ja -esist saab kasutada tööriistade või -masinate jaoks ning nendest ei ole ühes toredas töökojas kunagi puudu. Muu hulgas ilmestab võrdlemisi ratsionaalsetest põhjustest tekkinud katusemaastik ka lihtsalt ruumimõju nii välis- kui ka siseruumis.

f Tegevuspreemia pälvis Eik Hermann

Filosoofia ja praktikapõhise teooria lektor Eesti Kunstiakadeemias ning ajakirja Ehituskunst kaaspeatoimetaja Eik Hermann pälvis preemia tegevuse eest arhitektuurimõtte edendamisel ja vahendamisel.

f Sisearhitektuuripreemia pälvis MUBA ehk Tallinna Muusikaja Balletikool

MUBA hoonesse on koondatud kolm kooli: Tallinna Muusikakeskkool, Tallinna Balletikool ja Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool. Maja ühendab palju erineva funktsiooniga ruume alates saalidest ja klassiruumidest ning lõpetades õpilaskodu ning ujulaga. Hoone jaguneb tinglikult kaheks: avalikuks alaks ja koolimajaks. Kõige suurem omapära, mis

Sisearhitektuuripreemia pälvis MUBA ehk Tallinna Muusika- ja Balletikool

Foto: Tõnu Tunnel

Foto: Tõnu Tunnel

eristab MUBAt teistest koolimajadest, on pidulikkus hoonesse sisenemisel. Tekib tunne, nagu siseneks teatrisse või kontserdimajja – unistusse, mille poole selle kooli õpilased iga päev püüdlevad.

Arhitektuur Thomas Pucher, Marvi Basha (Atelier Thomas Pucher), Markus Kaasik, Helina Lass, Taavi Lõoke, Hanna-Liisa Mõtus, Andres Ojari, Siim Tiisvelt, Pirko Võmma (3+1 arhitektid). Sisearhitektuur Ahti Grünberg, Tõnis Kalve, Kadi Karmann, Mari Põld, Ardo Hiiuväin, Kärt Hollo, Merje Karu (T43 sisearhitektid); Katrin Talvik; Markus Kaasik, Hanna-Liisa Mõtus (3+1 arhitektid). Maastikuarhitektuur Markus Kaasik, Helina Lass, Hanna-Liisa Mõtus, Siim Tiisvelt (3+1 arhitektid), Edgar Kaare, Laura Männamaa (TajuRuum).

Mis inspireeris looma just sellist objekti?

Kuna hoone on eripärane ja suur, 23 000 m2, siis on raske anda ühtset vastust, mis inspireeris looma just sellist interjööri. Meie esmane inspiratsioon hakkab kujunema alati arhitektuurist ja tellija lähteinfost, mille põhjal hakkame looma enda kontseptsiooni kihistusi.

Selle hoone eripära on see, et seal on koos kolm kooli, mis seniajani toimisid kõik iseseisvalt. Lisaks kolmele koolile on hoones avalik tsoon ehk kontserdisaalidega hooneosa (neli saali), õpilaskodu, bassein ja spordisaal. Tegu ei ole ka tavaliste koolidega, mille tõttu on majas palju erinevaid pillide harjutusklasse, helistuudiod, tantsustuudiod, harjutussaalid ja ka üldharidusklassid.

Tellija tagasiside on olnud positiivne, aga kuna tegu on suure hoonega, siis eks alati ole kohti, mis saaks veel paremini lahendatud olla. Väljastpoolt maja on samuti pigem positiivne tagasiside tulnud.

Milliseid uusi lahendusi, materjale või võtteid kasutasite?

Uusi lahendusi ja materjale oli mitmeid. Näiteks:

• kahes suures ja väikeses kammersaalis võtsime väljakutseks teha saalid metall-lehest ning panna see helipeegeldav materjal akustiliselt ideaalselt toimima. Metallile tasakaaluks oleme kasutanud puitu, et lisada soojust. Puiduna kasutasime industriaalparketti;

• stuudiotes on samuti kasutatud metalli, aga seekord metalltorudena ja tõmmatud teraspaneelidena, mida kõike toetab hea akustika. Samuti on metalli kõrval tasakaaluks kasutatud puitu;

Näitusepreemia pälvis näitus „Klaasimeistrid“

• suure saali esimese korruse soovisime teha üleni industriaalparketist (seinad, põrand ja lava) ning seintel on disainiks vertikaalsed jämmusad puitprussid. Pealtnäha lihtne kujundus, mis aga peidab endas mitmeid erinevaid akustilisi kihistusi erinevate paneelide taga. Samuti on erakordne saali lavapõrand, kuna parketi all on spetsiaalne vetruv põrand;

• fuajees tõusevad läbi kolme korruse saalide seinad, mis peavad mõjuma efektselt ja samuti praktiliselt ehk akustiliselt. Sein sai katteks kuldse tapeedi, millele kinnituvad distantsiga paksust vildist vertikaalsed mahud. Vildist mahtude küljes on ka valgus, mis paneb seina efektselt hõõguma.

Mida keerukat või ootamatut oli protsessis?

Projekteerimise ajal oli meile kindlasti keerukaim ajafaktor: kokku 23 000 m 2 eriotstarbelisi ruume ja aega oli 8–9 kuud, et vormistada eelprojektist tööprojekt. See oli ka põhjus, miks meie meeskond kasvas selle projekti ajaks nii suureks.

Samuti oli meile uus nii suure meeskonna targalt juhtimine. See oli väheste öötundidega, aga samas kindlasti ka väga õpetlik ajajärk meie professionaalses elus.

f Näitusepreemia pälvis näitus „Klaasimeistrid“

Näitus annab ülevaate Eesti klaasitööstuse ajaloost ja olulisematest klaasitootjatest.

Sisearhitektuur Anne Määrmann, Kristi Prinzmann (Bob & Doko); kuraator Anne Ruussaar; graafilised disainerid Marje ja Martin Eelma (Tuumik Stuudio).

Mis inspireeris looma just sellist objekti?

Klaasinäituse kujundus on saanud inspiratsiooni klaasi omadustest – klaas on peegeldav, läbipaistev, klaas võib olla värviline, klaas on korraga õrn ja tugev.

Ajaloomuuseumi Maarjamäe tallihoone näitusekorrusele sai loodud diagonaalsete seintega uus maailm, mis kannab endas kristallpalee esteetikat. Tummad tumedad kipsseinad vahelduvad nöörkardinatest seintega, mis loovad uue huvitava keskkonna, kus saab

Foto: Kalle Veesaar Foto: Kalle Veesaar

jalutada näitusel läbi kaaravade, samas õhkõrnalt tajuda nöörkardina vahelt juba näituse järgmist osa. Näituse kujundusega tahtsime kõnetada külastajat, pakkuda midagi enamat kui ainult vitriinides olevaid esemeid ja nende juurde kuuluvat ilusat graafikat. Tagasiside näitusele on olnud väga hea. Näituse sisu kõnetab, sest paljudele tulevad klaasist esemed iseenda kodudest tuttavad ette. Meie loodud interjöör on sellele toeks ja taustaks, kuid annab ka teistmoodi ruumikogemuse. Lisaks on meil loodud väikesed kogemusalad, kus mängime julgemalt klaasi omadustega. Eriti hea on kuulda, et näitus on üles leitud ja kuraatorituurid alati rahvast täis.

Milliseid uusi lahendusi, materjale või võtteid kasutasite?

Üks unustatud materjal, mille enda jaoks uuesti avastasime, oli nöörkardin. See sobis meie näitusekujunduse kontseptsiooni just seetõttu, et aitas luua õhulise läbipaistva seina, mis jaotab ruumi, aga samas annab külastajale ka võimaluse valida oma teekond mänguliselt läbi kardina. Lisaks püüdsime leida efektseid lahendusi, kus saaksime anda edasi klaasi omadusi. Kasutasime akrüülpeeglit päris peegli asemel, materjal on avalikus ruumis turvalisem ja meile sobisid ka selle pinna peegelduse moonutavad omadused. Värviliste klaaside maailmas kasutasime põnevaid tänapäevaseid kleebiste lahendusi.

Mida keerukat või ootamatut oli protsessis?

Eks iga projektiga tuleb teha kompromisse. Meie jaoks oli oluline säilitada näituse kujunduse suur idee ehk klaaspalee maailm. Ülejäänud elementide koha pealt olime nõus tegema muudatusi, mis olid tingitud kas eelarvest või ehituslikest nõuetest, lisaks oli ajaloomuuseumile oluline erinevate vitriinide taaskasutamise võimalus. Seetõttu muutusid algsed erikujulised ja keerukad vitriinid lihtsavormiliseks ning modulaarseks. Näituse üldkujunduses see tegelikult suurt rolli ei mängi ja ehk aitab see lihtne vorm ka paremini klaasesemetest eksponaatidele keskenduda.

EESTI ARHITEKTIDE LIIDU PREEMIAD

f Preemia VÄIKE pälvis lugemispaviljon „Valge leht“

„Valge leht“ on Tallinnas Kadriorus asuv väike avalik raamatukogu ehk lugemispaviljon, mille arhitektuur on inspireeritud kirjandusliku idee kujundist. Ideed on õhus ja nii hõljub ka paviljoni katus kerge paberilehena õhus, toetudes vaid klaasist riiulitele. Riiulid on täis raamatuid, millest moodustuv sein annab paviljonis viibijale teatava privaatsuse. Paviljoni põrandaks on lihtne puitterrass, mis koos klaasist seintega loob paviljonis kohaliku miljööga haakuva suvise ja verandaliku atmosfääri. Lugemispaviljon aktiveerib endise söötis linnaruumi, tuues sinna inimesi ja tegevusi.

Arhitektuur Jaan Tiidemann, Jarmo Vaik.

Mis inspireeris looma just sellist objekti?

Inspiratsioon valgele lehele tuli õhust. Nagu ideed ikka kipuvad tulema. Idee ja aimdus olid kõigepealt ning materjal tuli siis hiljem järele. Kõige keerulisem selles töös oligi õigete materjalide leidmine ja kokkusobitamine, pidime leidma midagi, mis teeks hõljuva mõtte nähtavaks. Tagasiside on olnud erakordselt hea. Lugemispaviljoni on märgatud ja paljud on öelnud, et ainuüksi sellest mööda kõndimine või sõitmine on olnud elamus. Mina aga olen vastanud: astuge ikka sisse ka!

Milliseid uusi lahendusi, materjale või võtteid kasutasite?

Kasutatud võtted ja materjalid ei olegi nii uued, lihtsalt neid on varem pigem kasutatud teises kohas. Jutt on klaasplastist, mis on tuttav ja valdav materjal jahiehituses. 1980. aasta olümpia ajal olid Tallinnas klaasplastist Pepsi putkad. Paljudele on kindlasti tuttav Raadiomaja küljes olev valge tuvi – ka see on klaasplastist!

f Arhitekti aastapreemia pälvis Rakvere töö- ja tehnoloogiakeskus

Arhitektuur Joel Kopli (KUU arhitektid). Sisearhitektuur Kristel Jakobson (Haka Disain).

Lugemispaviljon „Valge leht“

Foto: Paco Ulman Foto: Paco Ulman

EESTI SISEARHITEKTIDE LIIDU PREEMIAD

f MUBA ehk Tallinna Muusika- ja Balletikool

Sisearhitektuur: Ahti Grünberg, Tõnis Kalve, Kadi Karmann, Mari Põld, Ardo Hiiuväin, Kärt Hollo, Merje Karu (T43 sisearhitektid); Katrin Talvik; Markus Kaasik, Hanna-Liisa Mõtus (3+1 arhitektid).

Arhitektuur Thomas Pucher, Marvi Basha (Atelier Thomas Pucher), Markus Kaasik, Helina Lass, Taavi Lõoke, Hanna-Liisa Mõtus, Andres

Ojari, Siim Tiisvelt, Pirko Võmma (3+1 arhitektid).

Maastikuarhitektuur Markus Kaasik, Helina Lass, Hanna-Liisa Mõtus, Siim Tiisvelt (3+1 arhitektid), Edgar Kaare, Laura Männamaa (TajuRuum).

f Rakvere töö- ja tehnoloogiakeskus

Sisearhitektuur Kristel Jakobson (Haka Disain). Arhitektuur Joel Kopli (KUU arhitektid).

f Tabasalu põhikool ja spordihoone

Tabasalu avaliku arhitektuurivõistluse tulemusel valminud haridus-

linnak koosneb Tabasalu riigigümnaasiumist (punase puitfassaadiga), mis on projekteeritud 360 õpilasele, Tabasalu kooli algklasside majast (halli ja kollase fassaadiga), mis on 550 õpilasele, ning spordihoonest, mis oma suure saaliga on mõeldud teenindama kogu valda.

Kompleksi kandvaks ideeks on sise- ja väliruumi maksimaalne integreeritus, mis loob hoone liigendatud mahtude vahele erineva iseloomu ning funktsiooniga alasid.

Sisearhitektuur Raul Tiitus, Tarmo Piirmets (PINK); projektimeeskond Birgit Palk, Anni Kotov. Arhitektuur Andro Mänd (Hoov AB), Pelle-Sten Viiburg (Doomino Arhitektid). Maastikuarhitektuur: Kaie Kuldkepp (Nüüd arhitektid).

Mis inspireeris looma just sellist objekti?

Peamiselt ikka arhitektuur. Pelle Viiburgi loodud nutikas hoone ja selle siseruum oli äge raamistus või lõuend, mida oli lihtne edasi arendada. Lisaks on koolivõrgu uuendamine hetkel aktuaalne teema ning meil oli meel terav ja pliiatsid teravad. Varasemad kooliruumid olid loonud teatava eelhäälestuse ja mõningase arusaamise haridusruumiga kaasnevatest probleemidest. Tellija oli ka väga inspireeriv, tundub, et Tabasalu kool on oma suunalt haridusmaastikul küllalt uuenduslik.

Milliseid uusi lahendusi, materjale või võtteid kasutasite?

Seda otseselt ei olnudki. Avaliku raha eest ehitamine peaks olema ratsionaalne. Pigem üritan leida juba varasemast kasutatud materjalide uusi kasutusviise või vahekordi ja seeläbi luua unikaalseid kooslusi. Eks need uued materjalid ja võtted on ju kooliruumi suhtes üsna ajutised. Koolimaja võiks ju olla aktuaalne järgmised 50 kuni 100 aastat. Vaatamata konservatiivsele hoiakule loodame, et tuli nooruslik keskkond.

Mida keerukat või ootamatut oli protsessis?

Koolihoone on varasemast tuttav teema ja seetõttu midagi väga üllatavat ei olnudki. Projekti tegemine on n-ö kontoritöö laua taga. Üllatused võib-olla kaasnesid, kui Harku vald, kool ja ehitaja selle protsessi lõpule viisid ning suures osas ka teostada suutsid. Kohati tundus see uskumatu, aga nad tegid selle ära!

Rakvere töö- ja tehnoloogiakeskus

Tabasalu põhikool ja spordihoone

Foto: Tõnu Tunnel

Foto: Tõnu Tunnel

Foto: Tõnu Tunnel

EESTI MAASTIKUARHITEKTIDE LIIDU PREEMIAD

f Emajõe linnaujula

Olemasolevat randa kasutati ka enne n-ö ruutpesiti: inimesed olid jagunenud seltskondadeks, mille vahelt kulgesid pigem laiad käiguteed. Ei moodustunud ühtlast puhkajate massi, vaid selgelt tajutavad ajutiselt privatiseeritud kohad. Seda põhimõtet on jätkatud ka uues lahenduses, sest üksteisest mõistlikku kaugusse hoidmine on saanud kandvaks põhimõtteks.

Rand on liigendatud olemispesadeks, milles igaühes on istumis-päevitamisplatvorm ja mänguvahend. Ka laste mänguväljak ei ole koondatud ühte kohta, vaid hajutatud. Selliselt tekivad kohad, mis on tegevuste mahu poolest võrdsed, kuigi tegevused ise võivad erineda.

Maastikuarhitektuur Mirko Traks, Kristjan Talistu, Uku Mark Pärtel, Juhan Teppart, Karin Bachmann (Kino maastikuarhitektid).

Mis inspireeris looma just sellist objekti?

Linnaujula on üks Tartu kolmest rannast. Lodjakoja ehitusega tugevnes surve seda randa kaasajastada. Enne oli see poolmetsik ja stiihiline, ainsaks puhketaristuks põhimõtteliselt riietevahetuskabiinid, mõned treeningvahendid ja prügikastid. Ka sellisena toimis rand väga hästi ja meie eesmärk oli senist toimivust säilitada ning lisada uusi võimalusi. Inimesed puhkasid juba siis n-ö ruutpesiti, säilitasime selle hajususe ka uue lahenduse puhul. Projekteerimine toimus COVIDi kõrghetkel ning selline omaette olemise ja pesade vajadus linnaruumis oli väga aktuaalne.

Kujunduskeel lähtub kaartidel kasutatavast pin-märgist „oled siin“. Kohalolu on ju seisund, mille poole tasub püüelda, ja miks mitte harjutada seda just rannas olles. Ühena vähestest kohtadest Eestis on siin

Emajõe linnaujula

Foto: Jaan Sokk

Foto: Jaan Sokk

jõebassein, mis võimaldab väiksematel ja algajatel ujujatel turvaliselt harjutada. Säilitasime ranna heinaga kaetud osa, mille veepiiril vohab veetaimestik. Selliselt säilib veelindude-loomade elupaik, rand on visuaalselt mitmekesisem ja soovijad saavad mööda laudteid kõndida veetaimestiku vahele ning sealset elu lähemalt vaadelda. Rannas on olemas ka lõkkeplats koos lõkkealusega. Tagasiside on olnud väga positiivne. Väike rand on leidnud palju tähelepanu ja kasutajate hulk on tohutult kasvanud. Päris mitmed on öelnud, et on oma igapäevast teekonda muutnud selliselt, et saaks rannast läbi kõndida või pedaalida. Kuigi projekteerimise käigus sai läbi räägitud paljude huvigruppidega, siis neid tuleb järjest juurde ja on selge, et rand ei olegi veel päris valmis ning teenuseid ja tegevusi lisandub veelgi. Hetkel asutakse lisaks projekteerima toidukaravanide ala, kus on ka suur ühine välikohvik.

Milliseid uusi lahendusi, materjale või võtteid kasutasite?

Rannas on harjumuspärasest erinevad turnimisvahendid. Soov oli vältida temaatilisi kataloogi mänguvahendid, nagu paadid vms. Usume, et lapsed on parema fantaasiaga, kui me arvame, ning nad vajavad palju vähem etteprogrammeeritud tegevusi ja suunamist. Metallist turnikad on inspireeritud nõukaaegsetest eelkäijatest, mis võisid olla ühel päeval paat või kosmoselaev ja teisel puu või maja ning võimaldasid väga palju erinevaid mänge või ka sporti teha. Neid samu turnikaid on tuunitud tänapäevasemaks ja vormikeelt ühtlustatud ujula üldise kujundusega.

Mida keerukat või ootamatut oli protsessis?

Nii nagu mujalgi, tabas ka meid ootamatult järsk hinnatõus kõiges, mille tõttu jäi ehitusest välja rannaga külgnevasse metsatukka

kavandatud laudtee. Loodetavasti leitakse selleks vahendeid tulevikus. Tee on ratastooliga sõidetav, sellel on puhkekohad ja laudteega paralleelselt kulgeb ka poom, millel saab teel kõndijaga kaasa turnida. Tee paigutus lähtub metsatukas olevatest nahkhiirte võimalikest varjepuudest, mille nahkhiirespetsialist kaardistas ja millede vahelt tee kikivarvul läbi läheb. Maha võetaksegi mõned väga üksikud põõsad, teekoridor on püüdnud arvestada võimalikult suure hulga puude-põõsastega.

f Mõttepaus – linnakunstifestivali PÖÖRA! installatsioon Eesti Arhitektide Liidu 100 aasta juubeli tähistamiseks korraldatud ning Ljudmilla Georgijeva ja Mae Köömnemägi kureeritud festivali kandev teema oli rohepööre, mis kõige laiemas mõttes tähendab inimtegevuse põhjustatud kliimamuutuste (tagasi)pööramist tasakaaluseisu. Vabaduse väljak Tallinnas sai „Mõttepausi“ rajamise käigus 2999 puitpakku – mõttepausiks ja puidu eluea tsükli pikendamiseks. Mõttepausil sai mõtiskleda puude käekäigust, pinnapealsest suhtumisest puudesse ja võimalikust tulevikuvaatest, või siis lihtsalt olla. Hiljem anti puitpakk oma tavatsüklisse tagasi.

Autor Mark Grimitliht.

Mis inspireeris, millised uudsed lahendused olid kasutusel ja kas oli ka midagi ootamatut? Inspireeris esindusliku Vabaduse platsi ja koduste pakkude sümbioos. Uuenduslik oli pakkude ridamisi paigutus. Ootamatu oli linnaelanike ruumikasutus – julgeti pakkudel istuda, neid nihutada ja ööpimeduses isegi skulptuure laduda.

Mõttepaus – linnakunstifestivali PÖÖRA! installatsioon

Foto: Tõnu Tunnel

f Tondiraba looduspark

28 hektaril laiuv poollooduslik park on oluline lüli Lasnamäe rohelisest selgroost. Kunagine raba on pikalt olnud inimmõju ja seejärel loodusjõudude meelevallas. Seetõttu on sellest kujunenud ülipõnev ja omanäoline roheala. Seda kõike armastavad nii linnud ja loomad kui ka kaitsealused taimed ning kahepaiksed. Pargi maastikuarhitektuuri kandev idee on olemasolev eriilmeline, tühermaalik, kuid vaheldusrikas loodus – just seesama veidi metsik ja räsitud, kuid Lasnamäele iseloomulik ning isetekkeline, isepäine keskkond. Ühest küljest on maksimaalselt säilitatud juba olemasolevat ja seda ka delikaatselt, ilma looduslikku tasakaalu lõhkumata eksponeeritud. Teisalt on pargi keskmes ka inimene, keda pole loodusest eemale tõrjutud, vaid vastupidi, kõikvõimalike võimalustega parki meelitatud.

Maastikuarhitektuur Heiki Kalberg, Tanel Breede, Merle Karro-Kalberg (AB Artes Terrae); panustasid Mirjam Tasa, Anna Belova, Sten Juur, Henri Kalm, Hendrik Kurrikoff.

Mis inspireeris looma just sellist objekti?

Eelkõige inspireeris juba välja kujunenud keskkond ise. Tondirabas on väga palju eriilmelist loodust: raba, veesilmad, tühermaa, mets, pae- ja turbapaljand jms. Vahel metsas uidates tundub, et see koht polegi Lasnamäel. Oluline oli väärtuslik keskkond säilitada ja seda rikastada. Rajati niidualasid, puhastati veesilmad, mis nüüd on kaitsealusele vesilikuliigile veel parem elupaik. Mõne ala päikesele avamisega said kasvuhoo sisse samuti kaitse all olevad orhideelised.

Teiseks juba välja kujunenud tegevused ja inimesed. Lasnamäe tühermaid, milleks Tondirabagi võis enne pidada, kasutavad kohalikud rohealadena väga intensiivselt. Kui me enne projekteerimist Tondiraba külastasime, oli näha nii lõkke tegemise kui ka pikniku

pidamise kohti, oli näha soovi ja vajadust metsatukkades omaette olla. See kõik pargis ka säilis ja mõnda tegevust uue lahendusega võimendasime. Nüüd saab pargis ametlikult lõket teha ja piknikku pidada.

Kolmandaks muidugi tellija soov luua Baltimaade suurim park. Lisasime uusi funktsioone ja tegevusvõimalusi: jagrattarajad, pumptrack, rannavõrkpalli väljakud, uisuväljak, mänguväljakud jne.

Milliseid uusi lahendusi, materjale või võtteid kasutasite?

Pargi rajamise ajal pidi ehitaja arvestama kahepaiksete elutsükli ja -paigaga, mis tegi ehitamise keerulisemaks ning leiutada tuli uusi rajamisviise. Õnneks saime järele proovida nii mõndagi uut, mida pole varem Eestis tehtud. Näiteks on parki rajatud veemänguvahend, kus lapsed saavad ise vett pumbata. Osa sellest vahendist ehitati kohapeal koos ehitajatega nuputades, kuidas parem teha oleks.

Kujunduslahenduses kasutati kohati pargi ehitamisel tekkinud materjali: näiteks lahti murtud paekivitükkidest said astmekivid või sisalike peesituskohad. Olulised olid kõik puud ja põõsad. Väärtustasime ka sammaldunud betoonlahmakaid, sest loodus oli need juba n-ö omaks võtnud.

Pargi liikluslinnakus on esimest korda Eestis kasutatud rohelist asfalti. Väga suures ulatuses rajati niitusid ja paljuski kasutasime pügatud muru rajamise asemel niidumatti.

Maastikurattarada kulgeb väikeses puudesalus ja lookleb puude vahel. See rajati sinna käsitööna ja sulatati loodusesse kohapeal. Teisiti polekski nii tundlikku tulemust saanud.

Pargi ühel mänguväljakul asuv loss on maailmas ainulaadne, teist sellist pargi ehitamise ajal kuskil ilmas polnud.

Koos maastikuarhitektuuri lahendusega sai lahenduse ka infotahvlite süsteem. Park on kui õppekeskkond, kus saab teada nii kahepaiksete, taimede, tühermaade kui ka paiga ajaloo kohta.

Tondiraba looduspark

Tondiraba looduspark

Foto: Kaupo Kalda

Foto: Kaupo Kalda

Mida keerukat või ootamatut oli protsessis?

Baltimaade suurim kogu pere park koos looduspargiga rajati pooleteise aastaga. Selle aja sees tuli teha loodusuuringud, sellele toetada kogu pargi kujunduslahendus ja ehitamine.

Kuna päris palju asju ja lahendusi tehti Eestis esimest korda, siis muutis see kogu protsessi selle võrra närvilisemaks, kuid huvitavamaks.

Tondiraba pargi alla jäävad Tallinna linna kõige suuremad torud ja juhtmed, mis linna vee, elektri ning soojaga toidavad. Keeruline oli ka leida tasakaal kõigi parki puutuvate huvigruppide – võrguvaldajad, Lasnamäe elanikud, poliitikud, taimed, putukad, loomad ja linnud – vajaduste ning soovide vahel.

PUBLIKU LEMMIKUD

Sisearhitektuur: Kuusalu keskkooli algklasside hoonetiib

Ka rahvas sai anda hääle portaalis Moodne Kodu ja publiku lemmikud selgusid kolmes kategoorias. f Sisearhitektuur: Kuusalu keskkooli algklasside hoonetiib Kuusalu keskkooli algklasside tiib on ühe suure kooli väike osa, mis toimib eraldiseisva tervikuna. Arhitektide ees oli väljakutse uuendada õppehoonet järk-järgult nii, et see oleks igal ajahetkel kasutatav, sest ka ehituse ajal pidi kool kogu aeg töötama. Kooli ruumilahenduses on tugevalt arvestatud tänapäevaste õppemeetoditega, mis püüavad aktiveerida õpilastevahelist suhtlust. Koolihoonet kasutatakse õhtusel ajal huvitegevuseks ja see lisab hoonele väärtuse kogukonna keskusena. Sisearhitektuur ja arhitektuur Kristiina Aasvee, Allan Pilter, Kaur Talpsep, Teele Kapsta, Elise Roos, Lauri Eltermaa (Kauss Arhitektuur); infograafika Reilika Purk ja Gertu Kallas (Sasu).

f Arhitektuur: Sindlinahk – Vaksali jalakäijate sild ja tunnelid Sindlinahk, ametliku nimega Vaksali sild Tartus, on kergliiklussõlm, mis koosneb jalakäijate ja jalgrattasillast ning kahest tunnelist. Sindlinahk on maastik-maamärk, mille läbivaks kandjaks on looklev nahk, mis loob liikumisteede sujuva jätkuvuse ja toob klinkertellisega liiklussõlme inimmõõtmelisust. Vaksali sild ja tunnelid on hea näide ühe väga problemaatilise koha täielikust muutumisest kvaliteetse arhitektuuri kaudu.

Autorid: Sille Pihlak, Siim Tuksam (PART).

f Maastikuarhitektuur: Tondiraba looduspark

Maastikuarhitektuur Heiki Kalberg, Tanel Breede, Merle Karro-Kalberg (AB Artes Terrae); panustasid Mirjam Tasa, Anna Belova, Sten Juur, Henri Kalm, Hendrik Kurrikoff.

Arhitektuur: Sindlinahk – Vaksali jalakäijate sild ja tunnelid

Foto: Terje Ugandi

Foto: Tõnu Tunnel

Foto: Tõnu Tunnel

Maison&Objet’ disainimessil Pariisis võidutsesid julgus ja värvikas mängulisus

Kaks korda aastas Pariisis toimuv mess Maison&Objet on tõeline inspiratsioonimeka, kus üle 2000 sisustus- ja elustiilibrändi tutvustavad oma visiooni ning tooteid. Viimase messi üldteema oli „Take Care!“ („Hoolitse!“), mis kandus üle ka külastajate elamuse loomisesse. Maison&Objet’ aasta disaineriks kuulutatud Raphael Navot disainis spetsiaalselt messile Apothem Lounge’i, kus külastajad said jalga puhata ja akusid laadida keskkonnas, kus iga viimnegi detail on läbi mõeldud. Messil oli fookuses heaolu ja jätkusuutlikkus, ent seda kõike mängulistes ning julgetes vormides ja värvides.

TEKST: BIRGIT ÕIGUS FOTOD: ANNE-EMMANUELLE THION

Maailmas, mis tegeleb samal ajal nii pandeemia järelkajade kui ka sõjaga, pole ilmselt imestada, et interjöör ja disain muutuvad järjest vabamaks, mängulisemaks ning jõulisemaks.

Ukrainas toimuv ei puudunud ka messilt, kus oli eraldi väljapanek „Ukraina: vastupidavuse kunst“, kus ilmekalt sulatati kaasaegne disain ja traditsionaalsed materjalid – puit, tekstiil ning keraamika – kauniks tervikuks. Loomingulisus on osa vabadusest, mistõttu peeti väga oluliseks Ukraina disaini messil erilise väljapanekuga esindada. Ukraina disainerite loominguga tutvume lähemalt järgmises loos.

Julgust võib pidada messi suureks läbivaks teemaks – julged vormid, värvid ja lahendused. Aga ka julgus olla isikupärane, truu iseendale; vajaduse korral muuta detaile või muutuda ja taassündida.

Minevikku on jäänud monokromaatilisus ja minimalism. Kätte on jõudnud maksimalismi ja värvide võidukäik. Rohkem on uhkem. Vähemalt praegu. Järjest enam otsitakse viise, kuidas tuua interjööri rohkem mängulisust ja loomingulisust. Liites siia jätkusuutliku mõtteviisi, on mitmed disainerid ümber loomas vana. Ilmekaks näiteks on Bethan Laura Woodi sohva Superonda. Originaalis disainis sohva 1967. aastal Firenzes radikaalne arhitektide rühmitus Archizoom ja see on saavutanud ka ikooni staatuse kui esimene raamita diivan. Kaks polüuretaani tükist lõigatud lainelist elementi annavad võimaluse luua täpselt selline diivan, nagu soovitakse. Bethan Laura Woodi esitletud versioonil on värvikalt psühhedeelne visioon terratsomustrist.

Sohva on ilmekas näide ka mitmest teisest suunast, mis messil silma jäid. Võib isegi öelda, et fookuses on tugeva sõnumiga pilkupüüdev pehme mööbel, mis ühendab endas mängulisuse, voolujoonelisuse, mugavuse ja jätkusuutliku mõtteviisi ning koosneb ideaalis moodulitest. Ideaalne fookuspunkt elutoale. Järjest enam keskendutakse mugavusele ja ergonoomikale ning aeglasele elamisele.

Ukraina väljapanek „Art of Resilience“ Ukraina väljapanek „Art of Resilience“

Bethan Laura Woodi sohva Superonda

UUS DISAINIBRÄND EESTIS

Nadis Design on sündinud püüdlusest leida ja tuua esile materjali ehe olemus. Nii on kõrvale heidetud kõik üleliigne ja panustatud materjalide kvaliteedi ja omaduste täiustamisele. Valikus on esindatud keraamilised plaadid, tsementplaadid ning terrakotast vormitud dekoratiivsed vaheseina elemendid. Nende 16 kollektsiooni on inspireeritud emakese maa ajatust ja kordumatust ilust.

Disain on osa meie DNA-st, kirjeldab end Nadise meeskond. Oleme praktilised ja tugeva kriitilise meelega. Tunneme end mugavalt kaasaegses ja minimalistlikus keskkonnas, seega töötame iga päev selle nimel, et disainida tooteid, mis vastavad arhitektuuri praegustele nõudmistele. Filosoofia ja disaini, tuleviku ja keskkonna, perekonna liit, see on Nadis. Iga meie toote taga on terve maailm ja eelnev disainifilosoofia. Avastage see.

Vivarec Viimistlussalongid:

Kopli 3, Tallinn / Kastani 42, Tartu / vivarec.ee

Slow living on trend, mis juba paar aastat järjest tugevamalt kanda kinnitab. Selle põhirõhk on teadlikul elamisel, pöörates tähelepanu kvaliteedile ja kestvusele. Messilt jäi kõlama mõte, et ka interjööri kujundades ja valikuid tehes tasub mõelda vastutustundlikult. Eelistada esemeid, mis tõeliselt meeldivad ja kõnetavad. Valida sisekujunduselemente pikaajaliseks kasutamiseks ja kaugeneda trendidest. Mööbel on kui kunst ja seda peaks sama ettevaatlikult valima. Oluline on isikupära.

Julgus on tagasi toonud ka armastuse geomeetria vastu. Seda väljendatakse igal pool: vaipadel, mööblil, seintel, lampidel, aksessuaaridel. Kohati tundub, et geomeetrilised vormid ja silmatorkavad värvid ammutavad inspiratsiooni 70ndate ja 80ndate kurvi-

dest. Samuti leidub arvukalt vihjeid Memphise disainiliikumise tagasitulekule. 1981. aastal alguse saanud liikumine oli reaktsioon eelmise sajandi keskpaiga modernistlikule ja 70ndate minimalismile. Sellele saab omistada sõnu radikaalne, naljakas ja julge. Samad sõnad, millega võiks väljendada ka messil esitletut.

Materjalides otsitakse endiselt kasutust taaskasutatud plastile, juba kord kasutuses olnud puidule ja looduslikele materjalidele. Eriti köidavad disainereid sel aastal lubi ja travertiin. Muidugi ei ole unustatud ka vanu lemmikuid – puit ja marmor on endiselt au sees ning leiavad üha enam kasutust. Ringdisain ei ole samuti uus nähtus, ent selle juurdumine tundub aega võtvat. Messil juhiti tähelepanu, et ringdisain ei ole vaid jääkide taaskasutus, vaid selle alla võib

kuuluda ka kauakestvate ja kohalikult valmistatud toodete valimine ning käsitöö väärtustamine. Käsitöö kui nostalgiline suund leiab taaselustamist mitmete disainerite loomingus. Ajalooliste mustrite interpreteerimine, traditsionaalsed käsitöövõtted, kvaliteet ja igaühe unikaalne kultuuriline taust annavad võimaluse taas ruumile isikupära ning ainulaadsust lisada.

Koroona ajal muutus kodu tähendus – sellest sai ühtäkki koht, mis pidi korraga täitma mitmeid eri funktsioone. Nüüd on multifunktsionaalsus laienemas toast välja. Nii materjalides kui ka vormides otsitakse disaini, mis täidaks võimalikult paljusid ülesandeid ja ka sobituks mitmes keskkonnas. Seda muidugi julgelt ja mänguliselt.

Ukraina disainerid tõid Maison&Objet’ messile vabadustunde

„Meie jaoks on väga oluline esindada Ukraina disaini. Loovus on osa vabadusest,“ ütles kaaskuraator Sana Moreau, kes koos Anastasia Biletskaga tõi 2023. aasta esimesele Maison&Objet’le vabadustunde ja Ukraina disaini julguse. Näitus „Ukraina: vastupidavuse kunst“ tõi külastajateni moderniseeritud ajaloolised kangad, skulptuursed valgustid ja eritellimusel valmistatud sisustuse – kõik kandmas sama sõnumit: vabadus, julgus ja ilu. Ukraina disainerid jätkavad sõjast hoolimata.

TEKST: BIRGIT ÕIGUS FOTOD: ANNE-EMMANUELLE THION

Esitleti kuue disaineri ja seitsme käsitöölise loomingut. Société Maino, Sana Moreau ja Anastasia Biletska kaaskureerisid näitust, mis keskendus Ukraina vaimu püsivusele loomingu kaudu. Kõik tööd jagavad riigi identiteeti. Tuttavate materjalide ja käsitöötehnikatega loodi rikkalikud uued kombinatsioonid ning vormid.

Smith & Winken on stuudio-laboratoorium, mille lõid disainer Valery Kuznetsov ja arhitekt Otto Winken. Pariisis esitlesid nad kineetilist skulptuuri, mis ühendas liikumise ja valguse. Sellega tõstsid nad esile mehaanilise objekti orgaanilise harmoonia, peegeldades meie isiklikku ja emotsionaalset suhet kunsti, ilu ja ajaga. Yuriy Ryntovt esitles valget kappi, millel

olevad tumedates maalähedastes toonides joonistused meenutavad Ukraina mulda.

Ukraina esivanemate käsitöö taaselustas ka Victoria Yakusha disainistuudio FAINA lampide kollektsioon Soniah. Riigi rahvuslikust päevalillest inspireeritud ja esivanemate savitehnikas modelleeritud tükid paistsid silma primitiivse stiili poolest.

Oma aega Kiievi ja Hongkongi vahel jaotav Kateryna Sokolova, kes on muuseas töötanud ka Lalique’i ja Forestier’ga, esitles Flocki toolikollektsiooni, mille peened kumerad kunstilised siluetid, pehme kangas ning puitjalad muudavad mööbli pehmeks ja armsaks.

Vaipade ja tekkide kudumise iidsetest tehnikatest lummatud Mariia Puliaieva uuris keskkonnasõbralikku mööblitootmist. Mapico tugitooli jaoks lõi ta polsterdatud osa koos traditsioone tundvate käsitöönaistega. Natalia Bulanova Staritska Maysternya ümmargune seinaskulptuur ja puidust sahtelkapp on peenelt viimistletud villaste elementidega.

Maison&Objet’ näituselt: „Ukraina: vastupidavuse kunst“, Danuta Krili keraamika „Guculiya.Tini“

Danuta Kril, Hochu Rayu disainistuudio kaasomanik ja disainer, tutvustab Guculiya.Tini –tekstiili- ja keraamikakollektsiooni, mis sündis Ukraina etnilise päritolu sügavustest. Looming ühendab traditsioonilise keraamikatehnoloogia ja minimalistlikud geomeetrilised vormid.

Andriy ja Olesya Voznicki Natura Ceramicast jäljendavad loodust ja mõtestavad seda ümber keraamiliste ja puidust vaaside kaudu. Käsitöömeistrite unikaalne looming sündis keraamiliste inkrustatsioonide ja puitelementidega, mis kõik pärinesid vanadest majadest. Pariisis esitlesid nad mitmeid anumaid ja keraamilist lõuendit.

SVOYA stuudio tutvustas pehmet diivanisüsteemi siledate kivikeste, polsterdatud istmete, puffide ja laudadega. Näitusel oli ka Dmitri Kozinenko pehme ja minimalistlik sõõrikukujulise seljatoega Play tool WOO Furniture’i jaoks. Graafilise disaini taustaga interjööri- ja tootedisainer on praegu keskendunud hoopis mööbli loomisele. Tema harjumuseks on iga päev järjekindlalt visandada, et leida uusi ideid ja mustreid.

Vasakult: Natura Ceramica vaasid, seinal Smith & Winkeni kineetiline skulptuur. Selle all Yuriy Ryntovti kapp ning taamal FAINA päevalilledest inspireeritud lambid

Vasakult: Kateryna Solokova toolid Flock, seinal Natura Ceramica seinaskulptuur ning laual Danuta Krili tekstiili- ja keraamikakollektsioon

Natura Ceramica vaasid

Staritska Maysternya sahtelkapi detailid

Esiplaanil Dmitri Kozienko tool Play. Taustal SVOYA Studio sohva.

Vasakult: Mariia Puliaieva Mapico tugitool, Staritska Maysternya ümar seinaskulptuur ja puidust sahtelkapp ning paremal Natura Ceramica looming

Yuriy Ryntovti kapi detail

FAINA stuudio lambid Soniah

Luksuslikult pealinna südames

Ambassador on silmapaistva arhitektuuriga uusehitis pealinna südames Kompassi väljakul. Hoone pärandi väärtustamiseks on taastatud ajalooline fassaad ja selle taga peituvad luksuslikud elamised. Astume sisse koju, mille OCCO sisearhitekt Carolyna Kodar kujundas väikesele perele.

TEKST: IRMELI KARJA FOTOD: AMBASSADOR

Kahtlemata on selle hoone puhul tegemist linna ühe esinduslikumaga. Maja ehitamisel on kasutatud vaid väga kvaliteetseid materjale ja nutikaid lahendusi.

Neljatoaline korter asub keset pulbitsevat pealinna melu. Jalutuskäigu kaugusel asuvad vanalinn, Rotermanni kvartal, kaunid kesklinna pargid, kultuurielamusi pakkuvad teatrid, kontserdisaalid, galeriid ja restoranid. Need on osa pere elustiilist ja seega on oluline, et kõik on mugavalt lähedal.

Sisustusprojekti loomisel kaasas Carolyna ka klienti, sisendiks saidki tema soovid ja ideed. Hea suhtlusega saavutati just selline tulemus, nagu uus koduomanik soovis – see on koht, kus elada ja end hästi tunda.

Korter on olemuselt elegantne ja luksuslik, väljapeetud ning ajatu. Need on märksõnad, mida esindab ka meie pealinna süda. Sisustuses valitsevad soojad beežikad-pruunid toonid, millele lisavad sära kuldsed detailid. Sisustus on valitud myOCCO e-poest koostöös OCCOga, kes aitas leida kvaliteetsed ja vastupidavad esemed.

128-ruutmeetrine elamise planeering on avar ja pakub ka privaatsemaid nurki. Keskmise maja mõõtu korterisse mahuvad esik, suur elutuba, köök, kolm magamistuba, vannituba ja majapidamisruum. Suure magamistoa juurde kuuluvad walk-in-garderoob ja vannituba. Kaks väiksemat magamistuba on kujundatud lastetubadeks. Korter

on maast laeni akende, kõrgete lagede ja massiivsete ustega. Põrandakatteks on valitud naturaalne prantsuse kalasabaparkett.

Meeleolu lisab korteri juurde kuuluv avar rõdu, kust avanevad kaunid vaated Reimani tänavale. See on koht, kus saab kodust lahkumata melu keskele astuda.

Kujundamisel on kombineeritud erinevaid materjale. Peamiselt võib märgata sametkangaid, metalli, nahka ja kivi. Sametist on elutoa diivan, voodid ja tumbad, nahast on söögilaua toolid – lastega peres on need eriti praktilised. Kõige selle juures on aktsendiks metallist elemendid. Keraamikat ja kivi on kasutatud köögi töötasapinnana, söögilaual, diivani- ja konsoollaudadel.

Elutoas on kasutatud kumerat heledat diivanit, millele lisavad aktsenti tumepunased toonid koos kuldsete detailidega. Sarnast stiili võib märgata ka valgustite valikul, kus tulevad esile ümarad kuldsed vormid. Ümar on moes, olemuselt pehme joonega ja loob harmoonilise atmosfääri.

Magamistoa toonid said valitud pigem rahulikud, kasutades halli, beeži ja pruuni kombinatsiooni. Kontrasti ja luksuslikkust loovad valgustites leiduvad kuldsed detailid. Voodi tagaseinale planeeritud polsterdus rõhutab ruumi kõrgust, seinal asuvad peeglid aga aitavad muuta ruumi avaramaks ja toovad interjööri rohkem õhku.

Erimööbli planeerimisel on kasutatud pigem rahulikke beežikaid-pruunikaid toone, lastes neil mõjuda elegantse ja ajatuna.

Nagu ükski kodu, ei valminud sellegi kodu planeerimine väljakutseteta. Sisearhitekt meenutab, et üheks selliseks pähkliks kujunes köök, täpsemalt köögi ruumi sobitamine. See osutus keerukamaks, sest tegemist on vähese valgustuse, üsna kitsa ja pikliku asetusega ruumiga. Iga ruutmeeter tuli ära kasutada maksimaalselt nõnda, et köögis liikumine ei oleks kuidagi takistatud. Valguse küsimus on lahendatud LED-ribadega, mis loovad avarama tunde. Et köök suurem paistaks, siis on siin ära kasutatud head vana nippi – köögi vastasseina on pandud suuremõõtmelised pronkspeeglid. Need muudavad ruumi visuaalselt märgatavalt suuremaks. Tänu peeglitele on võimalik kööki imetleda ka elutoas lõõgastudes.

Köök pärineb mainekalt Itaalia brändilt SCIC. Köögi uksed on valmistatud kvaliteetsest MDF-plaadist, mille sisse on paigaldatud mattklaas. Kogu komplektile lisab luksuslikkust kuldses raamis pronksklaasidega vitriinkapp.

Käepidemete profiilis, soklis, seinakappide all ja sees loob valguskuma neisse planeeritud LED-riba. Köögi tasapinda katab Cosentino keraamika, kappide sisemust täidab Miele tehnika ja pliidiplaat on Boralt. Köögist leiab planeeritud kõrge jahekapi ja saare seest sügavkülmiku koos veinikülmikuga. Kirsiks tordil on köögile aktsenti andmas seina paigaldatud keraamiline plaat, mis annab veelgi eksklusiivsema lõpptulemuse. Kuldses raamis olevad pronkspeeglid on valmistanud hea koostööpartner Järsi.

Söögilaud ja söögilaua toolid pärinevad Itaalia brändilt Calligaris. Toolid on sügava purpurpunase nahkkattega ja kuldsete detailidega. Valgusti pärineb Portugali brändilt Faro.

Ruumikat esikut ilmestab suur garderoob väliriietele ja jalanõudele, aktsenti lisab kuldse raamiga ääristatud suuremõõduline peegel, Itaalia brändi Calligarise konsoollaud, nagi ning esikupink. Kuldsed detailid toodetel lisavad elegantsust kogu esikule.

Elutoa kumer diivan pärineb Itaalia brändilt Ditre Italia, purpurpunane kumer tugitool brändilt Saba, laest leiab Nuura valgusti ja kohvi võib serveerida Calligarise kohvilauale. Seinal asetseva kauni maali autor on kunstnik Lola Tehver.

Magamistoas on kumera voodiotsaga voodi, mis pärineb samuti

Itaalia brändilt Calligaris, öökapid on Itaalia brändilt Maronese, kuldsete detailidega valgustid on Nova Luce valikust, konsoollaud Sangiacomolt ja tumba Belluselt.

Magamistoa valgustusega walk-in -garderoob sai planeeritud funktsionaalsena – siin peab olema mugav toimetada, riideid valida ja vahetada. Garderoobi lisatud suur peegel võimaldab enda riietusest hea ülevaate saada ja annab kitsamale ruumile suurust juurde.

Lastetubades on kasutatud Maytoni ja Nova Luce laevalgusteid, voodid pärinevad Hypnosilt.

Kodu on valmis ja alguses andiski klient sisendina küll suuna ette, mis stiilis tulemust ta näha soovib, kuid see langes suuresti kokku sisearhitekti eelmiste tööde ning üldise käekirjaga, mille tõttu oli kliendil juba eelnevalt kujunenud arvamus, et usaldab ja annab arhitektile võimalikult vabad käed. See on kodu, kus tunneb end hästi pere ja kuhu on oodatud ka külalised. Kõigele on mõeldud ja igaühel peab olema hea ning turvaline.

Sisearhitekt soovitab

1. Enne kodu loomise kontseptsiooni paikapanemist mõtle, millises interjööris sa ennast kõige mugavamalt tunned. Kas interjöör on hele või tume? Kas kodu peaks olema rahulikes neutraalsetes toonides või annab pigem rohkete värvide kasutus energiat? Inimesed on erinevad ja nii ka kodud. Ei ole õiget ega valet sisutuslahendust. Kodu peab olema mugav ja rahustav.

2. Mõõda üle olemasolev ruum ja veendu, et välja saavad valitud õige suurusega tooted. Kui ruumis on liiga palju mööblit ja aksessuaare ning sisustustooted pigem massiivsemad, muutub ruum kitsaks ja seal pole kõige parem viibida.

3. Võta iga ruutmeeter kasutusele. See kehtib eriti väiksemate eluruumide puhul, kui ei ole piisavalt panipaigaruumi. Sel puhul planeeri garderoobikapid laeni. Voodi vali näiteks voodikastiga. Ole nutikas!

Stockholm Design Week

Maailma suurim põhjamaisele disainile pühendatud sündmus Stockholm Design Week toimus veebruaris pärast kahe aasta pikkust pausi taas ja tõi kokku enam kui 400 eksponenti 31 riigist. Sündmuste hulka kuulusid näitused, mis tutvustasid tulevaste disainerite töid, arhitektuuri- ja disainivestluste sari, mööblimess ning esimest korda toimus tseremoonia The Scandinavian Design Awards. Nii Eesti Kunstiakadeemia kui ka Kõrgema Kunstikooli Pallas üliõpilased esitlesid 7.–13. veebruarini toimunud Stockholmi disaininädalal peetud mööbli- ja valgustimessil oma disainilahendusi.

TEKST: SILVIA PÄRMANN

Sisearhitekt Jonas Bohlin kujundas Stockholmi mööblimessile baari, mille sein oli valmistatud särkidest ja lagi kaunistatud tekkidega. Kõik materjalid võeti pärast messi lõppu uuesti kasutusele teistes projektides. Bohlinile pakuvad disainerina huvi kolm asja: loodus, elu ja tulevik. Ta tahtis luua ruumi, kus kõike saaks taaskasutada, midagi ei lastaks pärast ära visata. Baari nimi Underbar on sõnamäng sõnaga bar ja tähendab rootsi keeles imelist.

Underbar / Jonas Bohlin ja Christine Ingridsdotter Fotod: Andy Liffner

Scandinavian Design Awards

Scandinavian Design Awardsid anti tänavu välja esimest korda. Selle uue algatuse eesmärk on tunnustada ja avaldada austust nii väljakujunenud ja tuntud tegijatele kui ka tõsta esile uusi tulijaid arhitektuuri, interjööri ning disaini valdkonnas Rootsis, Norras, Taanis ja Soomes.

Aasta disainer: Folkform esitab väljakutse traditsioonilistele tehnikatele ja disainiajaloole. Suure uudishimuga jäävad nad tööle lähenedes alati truuks oma disainifilosoofiale ja -metoodikale, õppides kõigepealt tundma tootmist, haarates kinni selle võimalustest ja luues koostöös tootjaga midagi uut ning originaalset.

Aasta mööblidisain: tool 4PM. Disain Chris Martin, tootja Massproductions

Aasta interjööridetail: valgusti Soft Serve

Aasta interjööridetail: valgusti Soft Serve. Disain Crème Atelier

Aasta tõusev täht: Antrei Hartikainen (Soome)

Aasta aiakujundus: Mariann Gunderseni viis aiakujunduslegendi Piet Oudolfi lähenemist tõlgendada ja tema stiili põhjamaistesse oludesse kohandada on pälvinud tähelepanu nii Norras kui ka rahvusvaheliselt.

Aasta arhitektuur, aasta jätkusuutlikkuse auhind: Vestre mööblivabrik The Plus on teerajaja ja suurepärane näide sellest, kuidas võtta jätkusuutlikkuse küsimusi väga tõsiselt kuni detailideni välja. Arhitektuur võtab oma idee ja vormi tehase tegevusest: plussmärk tähistab kõigi lootusi positiivsele tulevikule. Autor: Bjarke Ingels Group. Foto: Einar Aslaksen

Aasta disainer: Folkform

Aasta aiakujundus: Mariann Gundersen

Aasta arhitektuur: Vestre mööblivabrik.

Autor: Bjarke Ingels Group

Aasta mööblidisain: 4PM

Foto: Erik Lefvander Foto: Mariann Gundersen

Foto: Einar Aslaksen

Foto: Disain Crème Atelier

Foto: Massproductions

Greenhouse – noored talendid

Sel aastal eksponeeris oma töid Greenhouse’il 32 disainerit ja 30 disainikooli 18 riigist. Stockholmi mööblimessi platvorm noortele silmapaistvatele disaineritele tähendas lisaks näitusele debatte ja arutelusid Nola The Greenhouse Baris, mille kujundas mööblibränd Nola koostöös disainerite Anki Gneibi ja Mia Culliniga. EKA disainiteaduskond ja arhitektuuriteaduskond olid väljas ühise valgustite ja toolide väljapanekuga. Tööstusdisaini osakonna teise kursuse tudengite Estoplasti pärandist lähtuvad valgustid valmisid õppestuudio „Aeglus“ raames. Keraamika erinevaid võimalusi rakendavad valgustid küsitlevad ja uurivad aeglust kui mõistet disainis.

Arhitektuuriteaduskonda esindasid arhitektuuri ja linnaplaneerimise ning sisearhitektuuri eriala ühise, istemööblile keskenduva stuudio parimad näited. Igal õppeaastal loovad esmakursuslased stuudio käigus ette antud puitmaterjali põhjal oma tooli või pingi. Kasutades selleks 25 × 25 ja 25 × 7 mm puitdetaile ja 9 mm vineeri, peavad tudengid ülikooli puidutöökojas valmistama tooli prototüübi.

Pallase tudengid esitlesid samuti Greenhouse’i-nimelisel messil disainikoolide alal mööbli- ja tekstiilitudengite koostööna valminud

projekti „Tühi/Empty“, milles osalejad pöörasid tähelepanu väärtustavale taaskasutusele ning otsisid võimalusi disainiprotsessi jätkusuutlikuks arendamiseks.

Pallase mööbli- ja tekstiiliosakonna üliõpilaste disainimeeskonnad alustasid disainimist piiratud koguse ette antud puitmaterjaliga, millele lisaks leidis iga meeskond oma toote jaoks materjalijääke ning järgis oma tootearenduses väärtustava taaskasutuse põhimõtteid. Koostööprojekti „Tühi/Empty“ tulemusena valmis kuus sisustustoote prototüüpi: riidestange Traadistick, tugitool Untangle, sisustuselement Multishelf, puhketool Empty/Charged, moodulriiul Rest ja istumisalus Coma.

Pallase tudengid kutsuvad tühjaks jooksnud inimesi koos oma seadmetega end nende toote peal laadima. Puhketool Empty/Charged sisaldab endas kolme staadiumi: tühi, laadimas ja täis.

Pallase tudengite moodulriiul Rest annab kasutajale võimaluse ise oma toodet disainida, liigutades konstruktsioonil olevaid plaate. Autorid Gert Christjanson, Liisa Hanvere, Karl Olaf Kolla.

Multishelf on modernne sisustuselement, kus on kombineeritud laua, istumisaluse ja riiuli lahendused. Autorid on Pallase tudengid Inger Tammela, Iris Eller ja Renate Eensalu.

EKA tootedisain

EKA tudengite väljapanek

Foto: EKA

Foto: Pallas

Foto: Pallas

Foto: Pallas

Foto: EKA

Uudistooted

1. Disainibüroo Form Us With Love ja Samsung asendavad diivani tekstiilist „vaatamisplatvormiga“. Telerid on viimase kümne aasta jooksul palju arenenud ja mitte ainult telerid ise, vaid ka see, milleks me neid kasutame. Neid saab kasutada sugulastega videokõnede pidamiseks, mängimiseks, treeninguteks jm. Form Us With Love’i disainijuht Karin Blomberg ütles, et eesmärk oli luua staatilisest diivanist paindlikum ja ruumisäästlikum disain.

2. Mimmi Blomqvist on kunstnik ja disainer, kes teeb koostööd ajaloolise Rootsi interjööribrändi Svenskt Tenniga sisustusaksessuaaride ning valgustite kollektsiooni loomisel. Sirkka nime saanud kollektsioon on austusavaldus disaineri Soome vanaemale ja koosneb erinevatest seenekujulistest esemetest, mille hulka kuuluvad klaasist rippvalgusti, puidust taburet ning paar klaaskaussi.

3. Daniel Rybakken on rahvusvahelisel disainiareenil tegutsenud üle kümne aasta. Rootsis Göteborgis elades on ta loonud tooteid koos selliste ettevõtetega nagu Itaalia valgustibränd Luceplan, Taani kodutarvete kaubamärk Hay ja Soome mööblifirma Artek. Rybakken debüteeris Stockholmi mööblimessil uue tootega –õuemööbliga Ypsilon Bench, mis on välja töötatud koos Norra tänavamööblifirmaga Vestre. Pink on saadaval nii sirge kui ka ringikujulisena. Selle disain koosneb kahest täisliimpuittalast, mis on üksteise poole kaldu, et iste oleks mugavam ja toetavam.

4. Kopenhaageni stuudio Tableau kureeris Stockholmi disaininädala raames Älvsjö Gårdis toimunud funktsionaalse kunsti ja kollektsioneeritava disaini näituse Funct Feast.

Näitusel esitleti 23 disaineri tööd, alates Rootsi disaineri Anneli Grimwade sibulakujulistest kivikaussidest kuni Norra disaineri Henrik Ødegaardi skulptuursete tammepuidust toolideni.

Form Us With Love. Tekstiilist “vaatamisplatvorm“ Sirkka valgusti

Õuemööbel Ypsilon Bench, autor Daniel Rybakken

Funct Feast

Funct Feast Funct Feast

Foto: Form Us With Love

Foto: Mimmi Blomqvist

Foto: Einar Aslaksen

Foto: Jean-Baptiste Béranger

Foto: Jean-Baptiste Béranger Foto: Jean-Baptiste Béranger

Kahe maailmasõja

vaheline periood oli

Balti riikides õitsengu

aeg, kui paljude perede

jaoks täitus unistus

oma aiaga eramust

väikese puumaja

kujul mõnes suurlinna

uues asumis või kuurortlinnades. Vila

Grabyte, pealtnäha tagasihoidlik

viilkatusega puumaja, mille sarnaseid leiab

nii Pärnust, Haapsalust, Tallinnast kui ka Riiast, äratab ellu kunagise

kuurortlinna Panemunė

kuldaja. Nüüdseks on Panemunėst saanud Kaunase äärelinn.

FOTOD:

Sajanditagune kuldaeg kunagises suvitusvillas

TEKST: SILVIA PÄRMANN

SILVIA PÄRMANN, VILA GRABYTE

Elutoas on ajastu vaim kõige ärksam. Luksuslik samet, palju 1920. ja 1930. aastate restaureeritud mööblit ning valgusteid lennutavad sajanditagusesse aega.

Panemunė oli paik, mille mändide all ja jõekäärus veetsid oma suved kõik, kelle nimi kahe maailmasõja vahel Kaunases midagi tähendas. Ehkki ka okupatsiooniaastate jooksul õnnestus omanikel majaga seotuks jääda, jäid võimalused maja ja selle sisustust väärilises korras hoida napiks. Kahe aasta eest virgus Vila Grabyte aga pikast unest ja on nüüd taas üdini elegantne sajanditaguse ilusa ja rahuliku elu oaas täis hoolega valitud mööblit, tekstiile, kunstiteoseid ning aksessuaare.

Maja omanikuks Kaunase kuldajastul olid Leedu insener ja sõjaväelane Domas Grabys ning tema abikaasa Bronislava, kes ostsid selle pangalt, mis oli võla katteks maja eelmiselt omanikult ära võtnud. Toona ühekorruseline kõrge pööninguga maja

oli ehitatud korralikest palkidest, mis siiani vastu on pidanud. Grabyste arhitektist lapselapselaps Marija Jasinskaitė on tegelenud lugematuid päevi selle kuldaja harmoonia taasloomisega majas, mis tänu väikestele imedele on perekonna käes olnud juba 100 aastat.

Kui Panemunė tänavate atmosfäär ja arhitektuur on alati teadlikult vastandunud Kaunase kesklinna omale, mille modernistlikku arhitektuuri kõikjalt maailmast vaatama sõidetakse, siis interjööris on vastandumist juba keerulisem märgata. Enne seda, kui Leedu kaotas Esimese maailmasõja lõpus puhkenud erakordselt keerulises territoriaalvaidluses kontrolli oma ajaloolise pealinna Vilniuse üle, sai de facto pealinnaks Kaunas, mis tol hetkel oli küll pika ajalooga, ent lagunev ja räämas militaarlinn.

Kaunas toibus sellisest üllatavast asjade käigust kiirelt ja kasvatas nendel aastatel oma elanikkonda 66%. Nad kõik ei elanud Panemunė villades ja sanatooriumites, mis ka seal mändide all tärkasid. Süda-

linna kerkisid järjest uued puiesteed ja majad, nii avalikud hooned, kortermajad kui ka eramud, et mahutada kõiki vajalikke ametkondi ning järjest kasvavat linnarahvast. Kui mõnusalt pisike ja unine Kaunase kesklinn toona oli, võib-olla oma atmosfäärilt veel mitte nii palju erinev praegusest Panemunėst, annab ilmekalt edasi fakt, et uut viiekorruselist postkontorit (valmis 1932, arhitekt Feliksas Vizbaras) nimetati ilma igasuguse naljata pilvelõhkujaks ja selle ehituse ümber käis elav debatt nii hiiglasliku kõrghoone sobivusest pealinna südamesse. See periood oli Kaunase kuldaeg ja sellest ajast pärinev art déco ja modernismipärand on olnud eeskujuks ka Vila Grabyte interjööri loomisel.

Kõigi mugavustega ajamasin

Kahekorruselise puumaja planeeringut on kaasajastatud. Maja esimesel korrusel on salong klaveriga, kaminaga söögituba ja suur kaasaegne köök. Maja teisel korrusel on kolm magamistuba privaatsete vannitubadega – ennekõike on just need viimased suurim ja olulisim muutus. Aasta soojemal poolel kandub elu maja taha peitu jäävale privaatsele terrassile, mis on samuti renoveerimise käigus lisatud uuendus. Varem istuti õues ikka varbaidpidi murus – see võimalus pole kuhugi kadunud ning väike lõkkeplats aia ühes osas ja kohvilaud aia kõige päikeselisemas nurgas on ka olemas.

Esimesel korrusel on avarama üldmulje loomiseks loobutud paarist vaheseinast.

Isegi toataimed on valitud, arvestades seda, mis 1920. ja 1930. aastatel kõige populaarsemad olid.

Külalistemaja Vila Grabyte äratab ellu Kaunase äärelinna ja kunagise kuurortlinna Panemunė kuldaja.

Kui köögis räägivad sajanditagusest elust vaid nõud ja värvipalett, kõik muu on täiesti kaasaegne, siis kogu ülejäänud mööbli ning aksessuaaride valmimisega on Marija Jasinskaitė üritanud taaselustada 1920ndad.

Suur osa mööblist on majas olnud 1930. aastatest alates, kuid palju müüdi ja vahetati sõja-aastatel toidu saamiseks ning nii on Marija Jasinskaitė asendanud puuduvad esemed sama ajastu mööbliga, mis leitud antiigipoodidest ja internetioksjonitelt.

Saatan on detailides

Saabuvaid külalisi tervitatakse söögitoas, mida lahutab esikust vaid mõtteline piir. 1920. aastatest pärinevas karahvinis ootab tervituseks Leedu kuulsaim naps, mesine Krupnikase liköör, igaühe jaoks pitsike karahvini kõrvale sätitud.

Kardinad Eesti kodudele, juba 30 aastat!

Kuna sajandi eest ei olnud seltskondliku meelelahutuse eest hoolitsemine kodustel pidudel jäetud televiisori hooleks, kõlab salongis klaverimuusika – kui parasjagu on kohal keegi, kes klaverit mängida oskab – või 1920ndate muusika pealtnäha saja aasta vanusest raadiost, mis lähemal uurimisel siiski replikaks osutub ja mille muusikavalikut telefonist suunata saab. Laudadele on kuhjatud kunagisi populaarseid lauamänge, millega kahe sõja vahel meelt lahutati. Neist populaarseim on siivutu kaardimäng „Lillede flirt“, mis tänapäeval kindlasti alla 16-aastastele keelatud oleks, ent kunagi uinutas süütu nimi ilmselt kombluspolitsei tähelepanu.

Igas magamistoas on riidekapis või puidust mannekeenil eksponeeritud mõni Kaunase kuldaja stiilis rõivaese, mida külalised soovi korral ka kanda võivad. Kindlasti soovivad nad aga endale peale pihustada sutsukese linna kuldajastu järgi lõhnavat parfüümi Kaunas Art Deco, mille pudelid ka magamistubadest leiab. Selle autoriks on kohalik parfüümimeister Eglė Jonaitytė, kes on klaaspudelisse kokku nõidunud damaskuse roosi, valgete liiliate ja kalli puidu lõhna.

Kusagil ei ole praegune maailm oma probleemidega tundunud kaugemal ja suvi lähemal kui Vila Grabytes veedetud päevade jooksul.

Kõik kolm magamistuba on erineva sisekujundusega.

Ehkki majas on külalistele kasutamiseks köök, saab kohvi ja teed valmistada ka igas magamistoas.

Kuna villa praegune omanik elab peamiselt Itaalias, on tema äraolekul villat võimalik üürida kas toa kaupa või ka korraga kogu maja rendile võtta. Kahese toa hind algab 85 eurost, tõustes suvel. Terve villa hind on 340 eurot öö kohta. vilagrabyte.com.

GARDEROOBID HÕLMIKUKSED KÄÄNDUKSED LIUGUKSED

Mööbel, mis teeb kodust kodu

Iga armastusega loodud ja hoolega läbimõeldud kodu on unikaalne.

Kui soovid, et kodu peegeldaks sinu ja sinu pere maitset ning eelistusi, tasub kindlasti mõelda eritellimusmööbli peale. Ja täpsemalt – Kernu Mööbli peale!

Sisearhitektid on kodusid ja kontoreid kujundades Kernu Mööbel OÜ juba ammu avastanud, ent tasub teada, et tegelikult valmistatakse Kernu Mööblis individuaaltellimusel mööblit kõigile soovijatele.

Sul on oma idee, kuidas võiks mööbel sinu kodu isikupära kõige paremini välja tuua, soovid erilahendusega mööblit või mööblit, mis järgib sinu kodu omapärast ruumilahendust või stiili? Kernu Mööbel arvestab selle kõigega ja aitab sul ühtlasi luua ainulaadset disaini, erinevaid lahendusi ning laialdasemaid võimalusi mitte üksnes oma kodu, vaid ka kodukontori või äriruumi kujundamisel.

Eritellimusmööbel iseloomustab alati selle tellijat ja natuke ka mööbli valmistajat. Kui mõtled, mis sind võib sellise mööbli puhul ees oodata, siis selleks on sinu poolt kliendi soovid ja Kernu Mööbli poolt nende teostus, lisaks arhitektuursed jooned ning esteetiline disain, sai ju ettevõtte üks eestvedajatest mööbli loomise pisiku just Eesti Kunstiakadeemias arhitektiks õppides.

Kui rääkida kodukeskkonnast, siis lisaks praktilisele funktsioonile peaks hästi disainitud mööbel muutma ruumid omanäoliseks ja igati mõnusaks, et oleks hea endal ja huvitav külalistel. Loomulikult vastab just sinu kodu kööki, elutuppa, vannituppa, esikusse või magamistuppa disainitud ja valmistatud mööbel täpselt sinu vajadustele, et ruumides tegutsemine oleks ökonoomne, loogiline ja mugav.

Ja mis kõige tähtsam – isikupärane mööbel on välimuselt alati originaalne ning just selle pere ja just selle kodu nägu.

Teostus: Kernu Mööbel OÜ

Sisearhitektuur: Peeter Loo (KAMP arhitektid OÜ)

Fotod: Tõnu Tunnel

Disainiikoon: Armi Ratia Tiiliskivi muster

Marimekko ühe tuntuma mustri Tiiliskivi (telliskivi – soome k) kujundas firma asutaja

Armi Maria Ratia (sündinud Airaksinen, 1912–1979) 1952. aastal ning üle 70 aasta on see igal kümnendil ja igal kontinendil inimesi kõnetanud.

TEKST: SILVIA PÄRMANN FOTOD: MARIMEKKO

Armi Ratia õppis Helsingi ülikoolis tekstiilidisaini ja pärast kooli lõpetamist asutas Karjalas sündinud disainer oma esimese ettevõtte, milleks oli kudumistehas Viiburis.

Toona oli ta väga võlutud Bauhausist. Seda saksa koolkonda hindas ta elu lõpuni ja pidas oma suureks mõjutajaks. 1939. aastal pidi ta koos toona sõjaväelasest abikaasa Viljo Ratiaga Helsingisse kolides sellest kõigest loobuma. Ratia jaoks oli Teine maailmasõda väga traumaatiline: kaks tema venda hukkusid venelastega võideldes ja ehkki Soome säilitas iseseisvuse, pidi riik loovutama Karjala Venemaale, sundides sellega Ratia piirkonnast lahkuma.

Aga võib ka öelda, et sellest kaotusest ja kolimisest sai alguse Marimekko lugu, sest Helsingisse elama asudes hakkas ta tööle õli- ja trükikangaste tootmisega tegelevas Printexis,

mille abikaasa pärast armeest lahkumist ostis. Ta õppis trükkima julgeid ja värvilisi mustreid. Ratia, kes oli üle elanud mitu kaotust ja koges oma kodumaal omamoodi kodutust, õppis nägema ilu pigem lihtsates igapäevastes kodus olevates asjades kui uhketes hoonetes või luksuses.

Vaid mõni aasta pärast Helsingisse kolimist sündiski Marimekko (Mari kleit – soome k), mille tegevjuhiks Ratia jäi kuni 1969. aastani ja seejärel pärast väikest pausi ettevõtte juhtimise taas 1971. aastal üle võttis. Marimekko oli loodud olema erinev. Karismaatiline ja jõuline Armi Ratia oli paljuski oma ajast ees. Ta rajas oma ettevõtte jätkusuutlikkuse, naiste väärtustamise ja loomingulise vabaduse põhimõtetele mõeldes. Marimekko algusaegadel visandas ka Ratia ise riideid ja kangastele mustreid, kuid hiljem hakkas ta rohkem huvi tundma turunduse vastu. Selleks ajaks oli ta loonud Marimekko visiooni ja kutsus selle elluviimiseks andekaid kunstnikke Marimekkole mustreid kavandama.

Marimekko asutaja Armi Ratia 1970. aastatel oma Helsingi tehases.

Tiiliskivi 70. sünnipäeva puhul tõi Marimekko välja valge ja kuldsega mustrikombinatsiooni.

Pisut rohkem kui 70 aasta jooksul on Marimekkost saanud globaalselt edukas ettevõte, kuid selle Soome pärand on endiselt kõige võti – ennekõike kaamose vastu võitlemiseks loodud erksad kangad ja mustrid. Marimekko arhiivis on praeguseks rohkem kui 3500 mustrit, ent kohe Marimekko algusajal sündinud Tiiliskivi on neist ajaproovile kõige paremini vastu pidanud. Muster peegeldab Ratia usku igapäevaelu lihtsasse ilusse, millest ta ise sõjale järgnenud aastatel nii palju tuge leidis. Vaoshoitud, õrnad lillemustrid olid siis tekstiilimaailmas rahvusvaheliselt normiks, kuid Ratia lõi intuitiivselt suuremaid, abstraktseid motiive ebatavalistes värvikombinatsioonides.

Esimesed Tiiliskivi-mustrilised kangad olid kõik 100% puuvillast. Soomes oli pärast sõda raske aeg ning see peegeldus ka materjalide kättesaadavuses – praeguseks on enamik Tiiliskivi-mustrilisi tekstiile puuvilla ja linase segust. Muutused selle kanga trükkimisel on toimunud vaid tehniliste lahenduste ja digiteerimise osas, samuti on keskkonnakaalutlustel muutunud värvained. Kuid samaks on jäänud disaini terviklikkus ja originaalsus. Kõik Tiiliskivi mustriga kangad toodetakse jätkuvalt Marimekko Helsingis asuvas tehases.

Tiiliskivi muster on kõnekas kõikides värvikombinatsioonides ja valik on aastatega järjest kasvanud. Mustri 70. sünnipäeva tähistas Marimekko glamuurse kullatooni sissetoomisega.

Tiiliskivi sobib täiuslikult minimalistlikesse interjööridesse ja see on kindlasti olnud üks edu saladustest. Arusaadav ja ajatu muster sobib peaaegu kõikidesse eluning ka avalikesse ruumidesse. Marimekko Tiiliskivi kollektsiooni kuuluvad nii köögitekstiilid, nagu põlled, käterätikud või pajakindad, mis muutuvad Tiiliskivi graafilisena mõjuva disainiga tõelisteks pilgupüüdjateks, aga ka tassid ja kohvikannud. Mustrit võib leida ka tapeetidelt ja kardinatelt.

Tiiliskivi muster on jõudnud kaugemale ka Marimekko enda toodetest. Näiteks Jaapani moedisainer Junya Watanabe tugines oma 2018. aasta kevadsuvises kollektsioonis seitsmele olemasolevale Marimekko mustrile. Kollektsioonis oli ka Armi Ratia Tiiliskivi mustvalge tellismuster.

Tiiliskivi mustriga tekstiilid on algusest peale olnud kõik trükitud Marimekko Helsingi tehases.

Junya Watanabe + Marimekko asümmeetriline Tiiliskivi mustriga kleit.

Tiiliskivi mustriga tooted.

Tiiliskivi mustriga kohvikann.

Maalähedane ja glamuurne käsikäes

Selles Lissaboni renoveeritud korteris kohtub disaineritest omanike nutikas kunstnikupilk põnevate ruumilahendustega. Puudust pole ka ainulaadsetest kunstiteostest ega mööblist ning kirsiks tordil on imeline vaade linnale. Oma pika ja rikkaliku ajaloo, äratuntavate plaaditud hoonete ja õdusa õhtupäikesega on Lissabon juba sajandeid meelitanud külalisi imetlema enda võlusid. Paljud on otsustanud siin oma reisikoti lahti pakkida ja pesa punuma hakata.

TEKST: ROBYN ALEXANDER FOTOD: GREG COX/BUREAUX STILISTIKA: SVEN ALBERDING

Piér Rabe antikvariaadist pärit sektsioondiivanite komplekt muudab elutoa ruumiks, mis on lausa loodud lõõgastumiseks ja võrratu vaate nautimiseks. Nahast torukujuline metalltool on üks oksjonil ostetud istmetest ja kolmnurkne Ottomani tool on Wiid Designi looming. Metallist kohvilaual on keraamiline kauss, mille on loonud Christiaani ja Malcolmi teine lemmikkunstnik Ben Orkin (instagram.com/benorkin). Seinal olevate kunstiteoste hulgas on Malcolmi ja Christiaani tellimusel valminud peegelteos, Philippe Bousquet’ (kes muide tegeleb väärtust suurendava taaskasutusega) metallskulptuur, ning Anton De Sousa Costa (antondesousacosta.com) foto.

NNõnda talitasid ka Lõuna-Aafrika moedisainerid ja kinnisvaraarendajad

Christiaan Gabriel du Toit ja Malcolm Kluk, keda köitsid Lissaboni vaatamisväärsused niivõrd, et nad otsustasid siia elama jääda.

Malcolmil ja Christiaanil oli selge ettekujutus Lissaboni linnaosadest, kuhu nad sooviksid kodu osta. „Ma olin veendunud, et vaatame ainult teatud piirkondi. See ajas meie kinnisvaramaakleri hulluks,“ ütleb Malcolm.

„Lõpuks leidsime sellise koha ja kui nägime sealset vaadet – suurejoonelist, lõputut panoraami üle Taguse jõe –, ei suutnud me sellele vastu panna.“

Hoone asub kesklinnas, kuid suhteliselt vähetuntud Lapa piirkonnas. Malcolm lisab: „Lapale on iseloomulik see, et siin elab palju kohalikke, ent samas on paik vägagi kosmopoliitne.“ Hoone, kus asub nende ülakorruse korter, on ehitanud Christiaani ja Malcolmi uue naabri vanaisa. Selles on mõnusalt põimitud Lissabonile omane õhustik, ajalooliselt sarmikad kitsad koridorid ja moodsa ilmega ajatu plaaditud fassaad. Lisaks on peaaegu kõik kohad, kus paarile meeldib aega veeta – alates restoranidest kuni poodide, muuseumide ja parkideni –, jalutuskäigu kaugusel.

Just siis, kui nad kaalusid, kas otsida spetsialist, kes aitaks neil korterit renoveerida, kohtusid nad üsna juhuslikult sobiva arhitektiga. „Olime parajasti kohvikus, kui kuulsime arhitekt João Gameirot rääkimas disainist ja renoveerimisest, ning nii me temaga kohtusimegi,“ ütleb Malcolm. Nad heitsid pilgu ka João veebisaidile, silma jäi tema dünaamiline ja moodne käekiri. „Meile

Elutuba on avatud planeeringuga koos köögi ja selle taga asuva söögitoaga.

Minimalistlikus ja praktilises köögis on palju panipaiku ning see on ühendatud söögi- ja elutoaga. Ahi ja pliit pärinevad ettevõttest Teka.

meeldis, et tal on oma kujutlus ja et teda huvitab ajalugu sama palju kui olevik või tulevik. Vahva on ka see, kuidas ta ühendab oma Portugali juured Ühendkuningriigis omandatud haridusega. Lisaks asub tema enda korter – mis meile samuti väga meeldib –samas piirkonnas.“

Christiaan ja Malcolm on küll eluaeg armastanud värvi ning mustreid, ent nad otsustasid, et tahavad oma korterisse maalähedast, kuid luksuslikku sisekujundust. Muus osas andsid nad Joãole üsna vabad käed. Malcolm selgitas, et ruumi nähti kui valget lehte, mida arhitekt võis oma ettekujutuse järgi kujundada. João

Söögituba avaneb elutuppa ja kööki ning on ühtlasi Malcolmi ja Christiaani tööruum. Klaaslaud on vintage, julgelt kumerad toolid on leitud Facebooki turuplatsilt, pruun tool pärineb Red Apple’ist ning metallvaasi leidsid Christiaan ja Malcolm ühel India-reisil. Seinal olev gobelään on kadunud Jaco Jansen van Rensburgi looming. Malcolm lisab: „See oli liiga suur, et seda majja tuua. Me ei saanud seda trammide ega nende liinide tõttu hoone külge mööda üles viia, kuid eesuksest ei mahtunud see samuti sisse. Paljud ütlesid, et peaksime alla andma, kuid me teadsime, et tahame seda väga oma koju riputada. Lõpuks see õnnestuski. Nimelt saime selle tuppa naaberkorterite kaudu.“

omakorda uuris internetis disainerite esteetikat ja esitas algsed ideed, mis põhinesid nende moekavandi Instagrami fotol.

João räägib: „Prismamaja kontseptsioon tekkis kujutlusest, et looduslik valgus peegeldub ja murdub eri värvideks ning filtreerib ja võimendab maitsekalt olemasolevaid omadusi.“ Malcolm lisab, et prismakontseptsioon sai algse tõuke Instagrami päikeseloojangupiltidest ja selles nähti võimalust lisada väikestesse ruumidesse loomulikku valgust.

Peamine prismamaja lahendus on metall-lagi, mis teeb koridori valgemaks ja avaramaks ning peegeldab akna all kulgevat

Malcolm selgitab, et elutoa mööbel on paigutatud nii, et korteri panoraamvaadet Lissaboni kesklinnale ja Taguse jõele saaks nautida võimalikult palju. Kahetasandiline kohvilaud on osa Piér Rabe antikvariaadi (pierrabe.com) moodulkomplektist ja vaigust käeskulptuur pärineb kohalikust vintage-poest Cantinho do Vintage (cantinhodovintage.pt).

Malcolm ütleb: „Me jumaldame sisekujundust ja mööblit ning armastame kunsti. Kui ese on ilus või ainulaadne, leiame sellele oma kodus kindlasti koha. Samuti naudime ebatäiust ja katsetamist ning harjumuspäraste piiride nihutamist. Kodu on parim koht, kus seda kõike väljendada. Koht, kus saab teha kõike just nii ebatavaliselt, kui hing ihkab.“

Piki kitsast koridori pääseb suure magamistoa vannituppa. Kolmejalgse metalljäri leidsid nad ühest LõunaAafrika moe- ja disainipoest ning puitpink pärineb LIMist.

Kompaktsed roostevabast terasest vannitoavalamud tõid Malcolm ja Christiaan ise Kaplinnast Lissaboni – oma käsipagasis!

Korteri põhikorrusel paiknevas vannitoas jätkub prismateema sisseehitatud panipaigas. Keraamiline skulptuur on Malcolmi loodud ning dušipea ja kraaniseadmed pärinevad ASM Tapsist.

Korteri põhikorrusel asuvast kahest lisamagamistoast ühe ukse ette on vaimukalt sätitud koeraskulptuur, mis on soetatud ühest sisustuskauplusest. Toa silmatorkav fookuspunkt on roosa Roly Poly tool.

Trepp, mis viib üles äsja valminud loft-magamistuppa, on ühtlasi valgusallikas ja justkui isemoodi skulptuur. „Näiteks projekteeris João trepi ja meie pakkusime selle juurde kivipealise,“ sõnab Malcolm. LED-tuledega valguskett, mis kaunistab trepikoda, ning ebakorrapärase kujuga peegel selle jalamil täiendavad valgust lisavaid ja peegeldavaid elemente, mis seovad kogu korteri temaatiliselt kokku.

Taguse jõge. João ja tema ettevõte Studio Gameiro soovitasid kasutada vannitubades ja köögis mahedat, kuid skulptuurset stukki. Nad pühendasid aega detailide täiustamisele, näiteks jäljendab korteri sisse ehitatud käepidemete kuju algseid ukselinke. „Sisekujunduses on näha ka koostöö elementi,“ ütleb Malcolm. „Näiteks projekteeris João trepi ja meie pakkusime juurde kivipealise.“ Trepp iseloomustab renoveerimise praktilist külge, sest selle käigus lisandus üks magamistuba, mis peideti nutikalt kodu pööningule.

Sisekujunduse viimistlemisel ja ruumidesse kunstiteoste valimisel olid Christiaan ning Malcolm väga loovad. Nad said suurema

osa mööblit ja kunsti Lõuna-Aafrikast. „Kureerisime valiku uutest, ümbertehtud ja vanaaegsetest esemetest,“ lisab Malcolm. Vannitoa roostevabast terasest kraanikausid reisisid paari käsipagasis Lissaboni! Muud esemed hangiti Lissabonist või internetist Euroopa kaugematelt tarnijatelt.

„Kunst on nii subjektiivne ja meie maitse muutub pidevalt, kuid kodus peaks olema teatavas mõttes ajatu ja turvaline tunne,“ selgitab Malcolm korteri jaoks kunstiteoste valimist. „Alustasime minimalistliku tunnetusega ning soovisime abstraktseid ja skulptuurseid töid. Tahtsime tuua ruumidesse arhitektuuri ja seejärel

Kui küsiti, millise kolme sõnaga kirjeldaksid Malcolm ja Christiaan oma sisustusstiili, valisid nad omadused „progressiivne“, „tagasihoidlik“ ja „ettearvamatu“. Elemendid, mis peegeldavad kõiki kolme omadust, paistavad eriti silma suures magamistoas, kus on Cielo pehmendusega voodi, Karien Belle Poetry (instagram.com/karienbelle) lummav voodikate ja Tom Dixoni vaskne Melti laualamp.

lisada veidi värvi. Samas püüdsime jääda truuks João pakutud sillerdava prisma teemale ja vastandada alati maalähedust ning glamuuri.“

Ühesõnaga, pole ime, et Malcolm ja Christiaan veedavad nüüd suurema osa ajast just Lissabonis. „Oleme siin igal võimalusel, kasutame seda oma tugipunktina ja reisime siit kõikjale, kuhu vaja,“ ütleb Malcolm. „Näib, et oleme kodukontori uuele kontinendile kaasa toonud.“

Kui küsida, mis selles korteris meeldib neile kõige rohkem,

vastavad nad üksmeelselt, et selleks on vaade. Interjöör on kujundatud nii, et vaade oleks tähelepanu keskpunktis ja et see oleks esile tõstetud. Malcolm lisab, et korteri südameks on kujundatud elutuba, mille mööbel on hoolikalt paigutatud nii, et kogu elu koonduks just sinna. Korteri köök ja söögituba on avatud plaaniga. Paar lisab, et tööd ja süüa tehakse alati koos köögis ning pärani akendega. Küllap on see üks kadestusväärsemaid viise, kuidas oma elu loomeinimesena korraldada.

Vaata ka klukcgdt.com, studiogameiro.com

Lissaboni kesklinna hoonetele tüüpiline kitsas fassaad on kaetud rikkalikult mustriliste plaatidega ja ülakorrustel on raudrõdud.

Lase magenta tuppa! V

2023. aasta värviks kuulutas Pantone Viva Magenta. Tegu on julge värvitooniga, mis portreteerib kõige paremini aega, milles elame. Ebatavalisel ajal ebatavaline värv. Vajame julgust ja julgustamist, meelekindlust, energiat ja jõudu ning miks mitte ka võimu.

TEKST: BIRGIT ÕIGUS FOTOD: SHUTTERSTOCK, ULTRAFABRICS

iva Magenta inspireerub košenillpunasest, mis on üks väärtuslikumaid looduslikke värvaineid ning ühtlasi üks tugevamaid ja säravamaid toone, mida maailmas tuntakse. Siiski pole tegu traditsionaalse punasega. Värvis on küll säilinud punase omadused – ta on energiat andev ja julge, ent sinna lisanduvad sinised alatoonid vähendavad värvi agressiivsust ning muudavad selle positiivseks ja kaasavaks. Erinevates valgustes tuleb esile tooni nüansirikkus ning tulemuseks on energiline ja samas tasakaalukas magenta.

Sisekujunduses oleme endiselt teel minimalismist maksimalismi. Võimalusi ja inspiratsiooniallikaid on rohkem kui kunagi varem ning järjest julgemalt kasutatakse värve ja vorme. Lisaks on maailma suurima online-käsitöö ja vintage’i müügiplatvormi Etsy andmetel 2023. aastat iseloomustamas kontrastide ning vastanditega eksperimenteerimine. Värvidel on siin suur roll.

Värvi kasutamine ja toomine interjööri võib aga hoolimata arvukatest kaunitest inspiratsioonipiltidest osutuda hirmutavaks.

Pantone ja Ultrafabric tutvustasid hiljuti vebinari kaudu nende koostöös sündinud Viva Magentat täiendavat värvipaletti Awakening, mis on inspireeritud looduse pidevast muutumisest. Valge sümboliseerib värsket lund, pruunid kevadel paljastuvat mulda, roheline ärkavat loodust ja sinine kaunist taevast. Viva Magenta on selle keskel kui lilleõis, mis kevadel tärkab.

Vestluses osalesid Pantone värviinstituudi asepresident Laurie Pressman, Ultrafabricsi tekstiilikonsultant Kimberle Frost ja arhitekt Ab Rogers, kes oma loodud interjöörides kasutab imetlusväärselt palju julgeid värve ning nende kombinatsioone. Mis on nende nõuanded värvide interjööris kasutamiseks?

Loo narratiiv Võib öelda, et interjöör ilma narratiivita mõjub tühjalt ja elutult. Ruumi sisenedes lood sa kohe endale visuaalse info põhjal loo. Interjööri kujundaja poolt teadlikult kasutatud elemendid on viis seda lugu jutustada. Ühiskasutatavas ruumis tähendab see ruumis viibijale brändi loo rääkimist ning tema teekonna ja elamuse kujundamist. Kodust interjööri kujundades räägitakse seal elava pere lugu. See võib jutustada nende ambitsioonidest ja unistustest, minevikust ja teekonnast, kirgedest ja huvidest. Kodu on rohkem kui seal olevate asjade kogu. See on sinu isiksuse ja elustiili peegeldus.

Värv on uskumatult mõjuvõimas osa narratiivi edasiandmisest. Värviga mõjutad ruumi tunnetust. Saad meeleolu tõsta ja luua energiat andva interjööri. Juba killuke energiast pakatavat värvi (nagu Viva Magenta kindlasti on) elavdab ruumi ja tõstab tuju.

Kontekst loeb

Kontekst on taust. See, mis on juba olemas. Mis on ruumi eesmärk? Kuidas ruumi kasutama hakatakse? Kus see asub? Konteksti osaks on ka materjalid ja esemed, mis juba ruumis olemas, ning ka need mööbliesemed, värvid või materjalid, mida kindlasti soovid kasutada.

Värvikasutus jutustab ka kultuurilisest taustast ja kuuluvusest. Värvidele on kujunenud ülemaailmsed sümboolikad, mida kindlasti tuleks arvesse võtta oma lugu värvide abil rääkides. Lihtsal ja elegantsel valgelgi on erinevates kultuurides vastuolulisi tähendusi. Sama ruumikujundus erinevates maailma osades võib omandada täiesti erinevad tõlgendused inimeste meeltes.

Valguse võim

Valguse olulisust ei tasu alahinnata. Värvi valides ei saa unustada, et ruumis valgus muutub. Kõige parem viis teha kindlaks, missugune valitud toon sinu kodus paistab, on valmistada proovitükk ja asetada see sinna, kus soovid värvi kasutada. Jäta värvilaik oma kohale päevaks või paariks ja jälgi erinevatel kellaaegadel, kuidas toon valguse käes muutub. Mis toonivarjundid esile tulevad? Mis tunde see sinus tekitab?

Eriti harmoneeruva tulemuse saamiseks tasub endale teadvustada ka seda, mis toimub akna taga. Kas ja kuidas see harmoneerub tuppa valitud toonidega? Kui akna taga kasvab kirsipuu, tõusevad puu õitsemise ajal esile ka toas olevad roosakad-valged detailid. Aknatagune rohelus võib aga põnevalt esile tuua toas kasutatud oranžid või magenta toonid.

Värvidega kujundamine ei ole kindlasti tuumateadus ja hirmu ei tasu tunda. Tuleb Viva Magenta meelsusest inspiratsiooni ammutada ja julgelt peale hakata!

Killuke Annie Sloani värvidega värvitud kodukontorist. Foto: Annie Sloan

Aiakujundus 2023: looduslähedus,

jätkusuutlikkus

ja kliimamuutus

Kõige suuremad trendirühmad võiks kokku võtta just nende märksõnadega. Sel aastal tulevad looduslähedane kujundus ja selle erinevad tehnikad veelgi tugevamalt esile. See ei tähenda vaid looduslike või kohalike liikide kasutamist, vaid looduslähedast lähenemist laiemalt. Mida see kõik tähendab ning kuidas iga aiapidaja saaks looduslähedust ja jätkusuutlikkust enda aia heaks ära kasutada?

Looduslähedus – suund, mis süveneb iga aastaga

RHS-i (Royal Horticultural Society) andmetel kujundatakse järjest suuremaid alasid istutuste, mitte enam sillutiste või ebamõistlikult suurte terrasside alla. Kujunduslikult annab alati väga hea tulemuse, kui jälgitakse kuldlõiget, mille järgi moodustavad näiteks 2/3 istutusalad ja ülejäänu sillutised ning muru. Ka Suurbritannia aiadisainer Jo Thompson toob välja, et just erinevate kõvade materjalide tugeva hinnatõusu tõttu on hakatud rohkem kasutama taimestatud alasid. Aiakujunduse peavooluks on saanud looduslikud, loomulikud ja romantilised istutused.

Kasutatakse erinevaid viise, kuidas tuua aeda „metsikut“ loodust ning sinna putukaid ja linde meelitada. Rohkem kasutatakse taimi, mis pole väga populaarsed või dekoratiivsed, aga mis võiksid tuua suurt kasu loodusele ja putukatele. Enam ei mõelda vaid populaarsetele mesilastele ja liblikatele, vaid nähakse ka paljusid teisi kasulikke putukaid, kes on abiks nii tolmeldamisel kui ka kahjurite hävitamisel.

Putukatele luuakse elu- ja peidupaiku ning mõeldakse täpselt läbi, millised taimed pakuvad neile toidulauda. Samuti pööratakse palju tähelepanu taimedele, mis lindudele pesitsuspaiku ja toitu pakuvad.

Viimased pandeemia-aastad on näidanud, kui oluline on meile loodus ja sellega ühenduses olemine. Sel aastal luuakse seda ühendust järjest teadlikumalt. Populaarseks muutuvad segaistutused, kus pole enam suuri ühtseid ja selgepiirilisi taimegruppe. Sellised looduspärased istutused

TEKST: MARIA PALUSALU (PALUSALUAIAD.EE) FOTOD: SHUTTERSTOCK

vajavad erinevatel andmetel kuni 80% vähem hoolt ja näevad õige taimevalikuga koosluses terve hooaja dekoratiivsed välja.

Kuidas teha sellist taimevalikut, mis oleks kasulik loodusele, kuid näeks ka silmale ilus välja? Kindlasti tasub jälgida, et istutuses oleks olemas põhistruktuur, mis püsib püsti ka kõige hullemate ilmastikutingimuste ajal, ja valitud taimede dekoratiivsus ei oleks vaid lühiajaline. Enne taime soetamist tasub uurida, kas see putukatele või lindudele midagi pakub.

Jätkusuutlikkus – midagi positiivset, mis rikastab meie elu

See on ilmselt kõigi elualade suurim suund 2023. aastal, mis on kindlasti tihedalt seotud ka loodushoiu, loodusläheduse ja kliimamuutustega. Aiakujundajad ja maastikuarhitektid ütlevad kui ühest suust, et jätkusuutlikkus pole eales olnud nii olulisel kohal.

Suurbritannia auhinnatud aiadisainer Matthew Childs toob esile, et taimede valikul pööratakse jätkusuutlikkuse vaatenurgast ülimat tähelepanu kuivusetaluvusele, koosluste toimivu -

LAMEKATUSE TERRASSIAKEN

VALGUSKÜLLANE RUUMISÄÄSTEV LAHENDUS.

Stiilipuhta disainiga ruudukujuline Lamilux Flat Roof Exit Comfort Square on suurim avatav lamekatuse terrassiaken. 4 ruutmeetrise pindalaga akna võrdse pikkusega küljed võimaldavad esmakordselt kasutada katuseterrassile pääsemiseks keerd- või platvormtreppe. Varjatud hüdraulilised ajamid avavad suure akna vaid 45 sekundiga, kusjuures avatuna ei võta aken rohkem ruumi kui suletuna.

Rohkem infot Lamilux terrassiakende kohta leiate VBH Estonia kodulehelt vbh.ee.

Vajadusel helistage telefonil 640 1337 või tulge läbi meie esindusest Läike tee 12 Peetris.

PÄIKESE EEST VARJU!

Kevad on õigepea käes ja päike paistab jälle natuke kõrgemalt. Seega on suurepärane aeg algust teha päikesekaitsekilede paigaldamisega koju või kontorisse.

Miks paigaldada klaasile päikesekaitsekile

 Päikesekaitsekiled alandavad suvisel ajal ruumide temperatuuri ning vähendavad talvisel ajal akende kaudu väljuvat soojust.

 Hea soojusenergia tõrje väldib suvel hoone liigset kuumenemist ja vähendab kliimaseadme koormust.

 Hea UV-kaitse kaitseb hoone sisustust pleekimise ja kahjude eest, mida UV-valguse kiirgus tekitab.

 Parandab oluliselt turvalisust, hoides klaasi purunemisel klaasikillud kile küljes kinni.

 Privaatsus - Hea kaitse võõraste pilkude eest, mis samuti vähendab ka väärtuslike asjade varguse riski.

 Hea kaitse silmadele pimestava valguskiirguse eest.

 Muudavad üldjuhul maja väljast ja ruumi seest palju stiilsemaks.

Valikus on üle 200 erineva tugevuse, tooni ja tehniliste näitajatega kile, mille hulgast saad valida sobivaima.

Kui sul on häid mõtteid mida võiksid kiletada, siis võta meiega kindlasti ühendust!

sele ja pikaealisusele, taimede värvide ning struktuuride aspektile terve aasta lõikes. Sealjuures jälgitakse, et taimed oleks tolmuandjad putukatele ja kasulikud metsikule loodusele. Ta rõhutab, et taimevalik peab olema vastutustundlik.

Kuigi püsikuid on juba aastakümneid üha rohkem populariseeritud, siis sel aastal saavad nad tõsiselt olulise rolli. Taimed võiks aastaid vastu pidada – üheaastased või külmaõrnad taimed seda ei paku. Taimekooslused võiks olla vähemalt terve hooaja, ideaalis ka talvisel ajal dekoratiivsed.

Aia kontekstis lähevad jätkusuutlikkuse alla ka tervis, vastupidavad tööriistad ja taaskasutamine. Viimase all mõeldakse eriti kasutatud ehitustelliste purustatuna erinevates istutussubstraatides ja tee-ehituses tarvitamist. Istutuspottide taaskasutus ja kasutatud tööriistade soetamine järelturult on samuti teemaks, mis laiemalt levib. Küll aga jäädakse taaskasutuse teemal maitsekuse piiridesse: kogu kola ei tooda aiakujundusse.

80% vähem tööd

Vähem igapäevast aiatööd on kasulik nii loodusele kui ka inimesele endale. See saavutatakse õige taime-, tööriista- ja töövõtete valiku abil. Aed muutub kohaks, kus aiapidajal on võimalik end maandada ja loodusega siduda. Olulisele kohale tulevad aiaosad, kus mediteerida, peidetud salaaiad ja rahustavad vee-elemendid. Aed on energiaja inspiratsiooniallikas!

Vesi luubi alla

Ühest küljest hakatakse järjest rohkem sademevett koguma ja aias ära kasutama, teisest küljest pööratakse väga suurt tähelepanu

taimevalikule ning mõistlikule kastmisele. Dekoratiivsed püsiistutusalad tuleb kujundada selliselt, et nad pärast taimede juurdumist kasvuperioodil üldse lisakastmist ei vajaks. Joogiveega aia kastmine on väga olulise veeressursi raiskamine.

Viimased aastad on näidanud pikki põuaperioode ning see omakorda toob trendidesse lopsakad taimestatud kruusaaiad koos kuivalembeste ja kastmist mittevajavate taimedega. Loodusele toob väga suurt kasu selliste taimede kasutamine, kes vaid vihma ja lisaväetisteta aias hakkama saavad.

Inspiratsiooni Vahemere äärest ja Kreekast

Kruusaaedade trendi toetab ka Vahemere maade ja Kreeka aedade sidumine kujundusse. Erinevates riikides peetakse just neid kohti puhkusepiirkondadeks ja inimesed tahavad järjest rohkem enda aeda seostada puhkusega või luua sinna alasid, kuhu tekivad puhkeoaasid. Sellise stiili edasikandjateks on kindlasti värvilised elemendid valgel taustal, kuivalembesed taimed, maitsekalt valitud skulptuurid, kivimüürid ja väravakaared. Samas tuleb jälgida, et värvide kasutamisega liiale ei läheks, muidu võib kogu kujundus väga rahutuks muutuda.

Ilumuru allakäik on alanud

Klassikalise umbrohuvaba ilumuru trend asendub looduslähedasemate ja ökoloogilisemate lahendustega. See on väga suur muutus just Suurbritannias, kus ilumuru tähtsus on sajandeid olnud esikohal. Ilumuru vajab perfektseks väljanägemiseks väga suurt tööd ja hoolt, alustades korrapärasest niitmisest, kastmisest, väetamisest, taimekaitsest jne. See pole sugugi jätkusuutlik ega loodussõbralik.

Järjest rohkem kujundatakse selliseid murualasid liigirohketeks ja loodusesõbralikumateks lilleaasadeks või tarbemuruks. Enamasti

pole sellises murus ka ohtlikke juurumbrohte, mis lihtsustab oluliselt muruala ümberkujundamist lilleaasaks või dekoratiivseks istutusalaks.

Lõikelillede kasvatamine

See suund pole otseselt ülaltooduga seotud ja seisab täiesti iseseisvalt. Aiapidajad tahavad üha enam oma aiast erinevaid saadusi korjata ning 2023. aastal kuuluvad siia ka lõike- ja kuivlilled. Lõikelillede kasvatamine on suurepärane viis luua enda aia taimedest isikupäraseid lillekimpe-seadeid kingiks või korjata lihtsalt värskeid lilli vaasi tuppa ja terrassile.

Väga paljud sibullilled, püsikud, kõrrelised ja ka puittaimed sobivad kimpudesse ning seisavad kaua vaasis. Kevadet alustavad erivärvilised tulbid, nartsissid, murtudsüdamed, pojengid ja aed-kuukressid. Suvistest püsikutest sobivad väga hästi monardad, siilkübarad, raudrohud, vitshirss, kukeharjad, mesiohakas, kuldvits, kipslill, pehme kortsleht ja imelised punanupud. Lehtpõõsastest on väga hea vahetäiteks ja värviandjaks lodjap-põisenela punaselehelised sordid. Sügisesest kimbust ei tohi puududa dekoratiivsete viljadega iluõunapuu oksad, krüsanteemid, Frikarti aster ja erinevad kõrrelised. Floristikaski tuleb sel aastal sisse veelgi enam cottage garden’i stiil oma romantilisuses.

Kapid koheselt laos saadaval!

• Pakume ka paigaldust ja transporti

• Järelmaksu võimalus

Näidiste poed Laagri Maksimarketis

Haapsalus Rannarootsi keskuses ja

Pärnu Maksimarketis

E-pood www.stuudiomoobel.ee

Küsi pakkumist info@stuudiomoobel.ee

5646 1100, 509 6673

Kasvatame ise toitu

Viimaste aastate sündmused on mõjutanud tugevalt ka toidutaimede kasvatamist eraaedades. Järjest rohkem kasvatatakse enda aias köögivilju ja maitsetaimi. Suurbritannia aiadisainer Jinny Blom toob välja, et inimesed teevad oluliselt rohkem enda jaoks ja ta on oma töös pidanud järjest rohkem planeerima koduaedadesse ka köögiviljaaia osa, kanaaedu ning väikeseid kopleid. Trendidesse on tulemas suund, kus ilutaimi kasvatatakse koos tarbetaimedega ja tarbeaeda nähakse osana iluaiast. Aed peab olema nii praktiline kui ka ilus.

Värvitrendid aiakujunduses

Aastal 2023 muutub värvide kasutamine aiakujunduses tunduvalt teadlikumaks ja olulisemaks. Sel aastal on kaks põhilist värvitooni, mis kujundustes dikteerivad: Garden Media grupi välja valitud päikeseküpsed terrakota toonid ja oranž, mis tähistavad optimistlikku tulevikku, ning Pantone aasta värviks valitud Viva Magenta, mis julgustab eksperimenteerima. Erinevate värvuste kombinatsioonidest valitsevad pastelsed toonid, mis on mõõdukalt segatud äkilisemate, energilisemate kuumade, päikeseliste ja tuliste toonidega.

Moekad aiaelemendid

Siia mahuvad erinevad lihtsad (valgustatud) skulptuurid, dekoratiivsed paneelid ning väravad ja aknad vaadete suunamiseks väliruumis. Tugevad arhitektuursed ja geomeetrilised jooned ühendatakse sel aastal vaba looduspärase istutusega, mis seda ranget joont pehmendab. Sillutatud alade asemel tuleb kasutusele rohkem puidust liiprite ja peenikese kruusaga katmist, mis võimaldab paremat vee äravoolu. Sellistel aladel kasutada pinnakattetaimi.

Taimedest on pilgud lisaks eespool nimetatuile lehtdekoratiivsetel taimedel, kes toovad aeda erinevat struktuuri, tekstuuri, sügavust ja värvi.

Digitaalsed ja tehnoloogilised lahendused

Järjest rohkem võetakse kasutusele motoriseeritud nutikaid tööriistu. Arendatakse ja kasutatakse erinevaid äppe, mille abil taimi kasvatada, ära tunda või millega haiguseid ja kahjureid tuvastada.

Eesti aiapidajatele oleme kokku pannud põhjaliku aiateemasid koondava liikmesuse (Unistuste Aia klubi), kus igaüks saab omas tempos aiateemadel end edasi täiendada ja soovi korral aiaekspertidelt personaalset nõu küsida. Lisaks on kõigile aiahuvilistele loodud koolitusportaal erinevate veebikoolitustega, kus saab endale sobival ajal ja kohas aianduskoolitusi läbida.

Kuidas uusi suundasid Eesti kliimas ära kasutada? Loodetavasti tekkis loetu põhjal mitmeid mõtteid. Kindlasti ei tasu kõike ja korraga ellu viia, kuid valides enda aeda kõige kõnetavamad ja sobivamad lahendused, suudame üheskoos nii looduse, kliima kui ka jätkusuutlikkuse positiivsele arengule kaasa aidata.

PUITPARKETT, mida ei võta pori ega vesi

Saksa tootja Ter Hürne lõi uuendusliku kergesti puhastatava puitparketi, millel on eriti suur surve-, vee- ja kriimustuskindlus. Eesti teadlikumad ruumikujundajad on esimesest partiist aimu saanud ja paljud on selle filinger. ee kauplusest broneerinud. On ka põhjust!

Hywood on looduslik, üleni puidust. See on kolmekihiline n-ö hübriidparkett: aluskiht on vineerist ja keskmine kiht vaiguga liidetud puidutolmust – need kihid tagavad materjalile suure surve- ning löögikindluse. Millimeetrise paksusega pealmine kiht on naturaalne puitspoon oma ehtsa puidumustriga, seega on iga plaat isesuguse mustriga. Parketti katab ülitugev lakikiht, mis annab sellele kriimustuskindluse ja vetthülgavuse.

Vastupidavuse kinnituseks on ka Ter Hürne kümneaastane garantii avalikes ja eluaegne garantii eluruumides kasutamise korral. Praegustel turgudel on tegu ühe suurema katvusega materjaliga, sest see tagab toote kuupmeetri kohta kuus korda suurema pinnakatte kui näiteks sama kogus traditsioonilisel viisil töödeldud tammepuitu.

Lihtne paigaldada

„Esmalt torkab toote puhul silma, et seda on ülimalt lihtne paigaldada. CLICKitEASY süsteemiga pole vaja plaate klotsi abil ultrajõuga kokku suruda nagu laminaadi puhul, Hywood läheb paika lausa sõrmevajutusega,“ räägib uut parketti müüva e-kaupluse filiger.e omanik Veiko Saluri, kes on tootega tutvunud nii Saksamaal tootja juures kui ka proovipõrandat maha pannes. „Muus osas ei erine see tavaliste parkettide paigaldamisest –saab panna nii puit- kui ka betoonpõranda peale, kasutades vastavat alusmaterjali. Saab ka liimida otse põrandale. Lisaks sellele, et Hywood näeb välja kui puitparkett, on see ka katsudes ja palja jalaga peale astudes samamoodi soe nagu naturaalparkett, ainult tugevam,“ jagab Saluri.

Saluri lisab, et ehkki toode on mõeldud peamiselt eluruumides kasutamiseks, saab seda väga hästi kasutada ka büroodes ja avalikes ruumides – materjal talub hästi käimiskoormust.

Ei karda kriime, muljumist ega vett

„Testid tehti Erichseni pliiatsiga (kriimustamiskatse) ja Nambergeri raskuspommiga, kus kilone pomm 40 cm kõrguselt kukutades jälge ei jätnud. Testid näitavad, et ainult laminaatparkettide pinnakate on kriimustustele rohkem vastupanu osutav kui Hywood. Ei ole karta, et kui näiteks tass või taldrik põrandale

kukub, jääb jälg järele. Hywoodile pole ohuks ka väiksemad kivikesed, mida jalatsitega õuest kaasa on toodud. Samuti talub materjal hästi nii kaalukamat mööblit kui ka selle nihutamist,“ kinnitab Saluri.

„Kui sellisele põrandale ajada ümber ämber vett, siis pole kuivatamisega eriti kiiret. Peamine, et see kauemaks kui ööpäevaks kuivatamata ei jääks. Materjali on lubatud kasutada ka pesuruumides, ainult dušinurgas mitte. Keegi ei pea enam muretsema, et parketiga midagi juhtub, kui näiteks koduloomad käivad kausist vett joomas ja pärast kogu elamise märjaks tilgutavad.“

Kui naturaalparketi sisse imbub mustus väga kergelt ja seda välja saada on väga keeruline, siis Hywood ei lase mustust üldse ligi. „Puhastamiseks piisab korrapärasest põrandapesust parketipuhastusvahendiga kergelt niisutatud lapiga,“ selgitab Saluri.

Ja veel. Hywoodi puhul on tegu taaskasutatavate materjalidega.

„Hywood on materjali omaduste poolest üsna sarnane naturaalparketiga, vastupidavuselt aga LVT ja laminaatparketiga. Hinnatase on naturaalparketi hinnaklassist, aga vastupidavuse osas teenib Hywood oma hinna igati välja,“ võtab Veiko Saluri uut tüüpi toote tutvustuse kokku.

HyWood kihid

1. Nature protec – pinnahermeetik

2. Disaini kiht – tehtud ehtsast puidust

3. Puidupulbri kiht – tehtud puidupulbrist ja kõrgkvaliteetsetest vaikudest

4. Aqua Seal – tehtud ülikõrge tihedusega puidukiududest

5. Puidupulbri kiht – tehtud puidupulbrist ja kõrgkvaliteetsetest vaikudest

6. Stabilisaatorkiht – tehtud ehtsast puidust filinger.ee/hywood-parketid

Hywood sobib väga hästi inimestele, kes hindavad tervislikkust: kõik kasutatud materjalid on naturaalsed ja madala emissioonitasemega.

Jäine ajutise arhitektuuri meistriteos

Maailma kuulsaim jäähotell Icehotel asub väikeses

Jukkasjärvi külas Põhja-Rootsis, polaarjoonest 200 kilomeetrit põhja pool. Maailma esimene ja suurim lumest ja jääst ehitatud hotell on elamiskõlblik arhitektuuri meistriteos, mis alates 1989. aastast on võtnud igal talvel uue kuju. Kui juba sajandi jagu on üks läbivaid teemasid olnud uue arhitektuuri ajutisus ja selle moraalse vananemise idee, siis jäähotell on osanud selle enda kasuks tööle panna. See võib olla ajutise arhitektuuri kõige täiuslikum näide maailmas.

TEKST: SILVIA PÄRMANN FOTOD: ICEHOTEL

Jääarhitektuur – mõelge lisaks hotellidele ka iglude ja arvukate festivalide peale – tundub järjest kuumeneva planeedi kontekstis üsna ekstravagantne. Jäähotelli idee autor Yngve Bergqvist on alati rõhutanud, et ümbritsev loodus ja keskkond pole mitte ainult Jäähotelli tohutud inspiratsiooniallikad, vaid on hädavajalikud ka hotelli loomiseks. Jäähotelli olemasolu sõltub täielikult kliimast ja Torne jõest, kust märtsist aprillini korjatakse igal aastal 4000 tonni jääd. See ladustatakse lähedal asuvas tootmishallis, kus on ruumi üle 100 000 tonnile jääle ja 30 000 tonnile lumele. Igal aastal valitakse kunstnikud Jäähotelli kunstisviitide kujundamiseks ja ehitamiseks. Kogu protsessi on haaratud umbes 100 inimest – ainuüksi hotelli lühtritel on üle 1000 käsitsi poleeritud jääkristalli. Ehitusega alustatakse novembris, kohe, kui Torne jõe jää on nii kindel, et sellel hotelli rajama võib hakata. Kevadel sulab jäähotell ja saab taas osaks Torne jõest.

Yngve Bergqvist, ettevõtja ja jäähotelli asutaja, saabus Jukkasjärvisse 70. aastatel. Ettevõtjana nägi ta mitmeid võimalusi piirkonna turismipotentsiaali arendamiseks, eriti suvisel ajal ja Torne jõe ümbruses. Aga see osa aastast oli lühike ning ta tahtis midagi ette võtta just siis, kui väljas läks pimedaks, külmaks ja jäiseks.

Moodne iglukultuur

Jaapani-reisil kohtus ta juhuslikult jääskulptoritega ja mõistis, et nad töötavad just selle materjaliga, mida Torne jõel talvel küllaga on –jääga. Ta kutsus kaks Jaapani skulptorit Jukkasjärvisse töötuppa ja koos ehitati iglu nimega Artic Hall. See oli jääst tehtud kunstigalerii. Artic Hall äratas positiivset tähelepanu ning seda kasutati jumalateenistuste läbiviimiseks, filmide võttekohana ja ajutise baarina. Ühel õhtul, kui kõik piirkonna majutuskohad olid broneeritud, arvas grupp öömajata jäänud reisijaid, et oleks suurepärane idee veeta öö Artic Hallis, pugedes ööseks soojadesse magamiskottidesse. Soovis polnud iseenesest midagi revolutsioonist: iglud on ilmselt tuntuim jääarhitektuuri vorm, pakkudes paradoksaalselt kõlavat suhteliselt sooja kodu piirkonnas, kus muid ehitusmaterjale peaaegu pole. See kõik andis Bergqvistile idee rajada hotell ja esimene avas uksed 1989. aastal.

Patenditud tehnika ja leedvalgustid

Tehnika patenditi ja kaitsti ning peagi hakkasid külalised maailma esimeses jääst ehitatud hotellis ööbima – nüüd, rohkem kui kolm aastakümmet hiljem, pakub Jäähotell jätkuvalt igal talvel ainulaadseid arhitektuuri- ja kunstielamusi. Ehitamisel kasutatakse kohapealsete külmutustehnikate ja digitaalsete freesimistehnikate segu, mis võimaldavad kujundada ja jääst välja nikerdada konkreetseid disaine. Kõik valgustid on leedid, mis ei eralda soojust.

Jäähotelli põhiplaan on lihtne, üks pikk koridor, millest mõlemale poole hargnevad hotelli toad: vasakul on kunstisviidid ja paremal Deluxe-sviidid. Iga sviidi interjööri on teinud disainerid, kes valitakse välja rahvusvahelise konkursiga. Põhiväärtus on alati olnud keskendumine kunstile ja disainile. Igasugune jää ja lumi võivad olla osa disainist, kuni voodile ruumi jääb – lõppude lõpuks on see ju ikkagi hotell. Värvi kasutamine toimub läbi filtrite. Algusest peale on olnud välistatud pigmentide kasutamine, et esitleda jää ja lume ilu nende algsel kujul.

Sel talvel avatud 33. hotell näitab imelist kunsti Hotelli 33. versioon loodi kuue nädala jooksul, kasutades 446 tonni jääd, mis võrdub umbes kümne olümpiasuuruses basseini mõõdus jäämassiga. Loovjuht Luca Roncoroni käe all töötas 24 kunstnikku

13 riigist, kes olid kaasatud tosina jääskulptuuridega täidetud magamistoa loomisesse, samas kui peamiselt pulmadeks kasutatava tseremooniasaaliga tegelesid disainer Wouter Biegelaar ja arhitekt Viktor Tsarski. Sel talvel sõlmitakse jäähotellis hulk abielusid ja tähistatakse muid sündmusi, samuti on võimalik magada jääkuplis, Jaapani aias, ülisuurte seente all, lillede vahel ja mujalgi. Võib-olla on võimalik isegi kogeda mõne iidse legendi elustumist. Tubade jääskulptuurid ise ulatuvad veidratest väga minimalistlikeni ning teoste läbiv teema on rõhutada inimeste vajadust kaitsta keskkonda ja elada loodusega kooskõlas.

Jääbaaris pakutakse jooke jääklaasides, mis on valmistatud samadest plokkidest, mida kasutati hotelli ehitamisel. Samuti serveeritakse osa toite jäistest nõudest.

Jäähotellis peatumine on osutunud nii populaarseks, et juba viis aastat seisab jäähotelli kõrval aasta ringi avatud Icehotel 365, kus siseruumi loodud tingimustes on võimalik miinuskraadide juures ja keset jääskulptuure ööbida aasta läbi.

Aru Grupp on pea 30aastase kogemusega rahvusvaheliselt tuntud akna-, ukse-, majaja trepitootja.

Loo endale hubane kodu aastakümneteks –telli aknad, uksed ja trepid Aru Grupist.

Arukas valik www.arugrupp.ee

Jäised rekordid ja materjalid

Liustikud, lumi ja igijää on inimesi alati paelunud – see peegeldub külmade piirkondade erakordses arhitektuuris. Ülesanne ehitada maailma kõige külmematesse kohtadesse on nii hädavajalik kui ka eriline väljakutse.

2018. aastal ehitas rühm Hollandi ja Hiina tudengeid kõigi aegade kõrgeima, kiudtugevdatud jääst valmistatud jäätorni näitamaks, millised suurepärased ehitusmaterjalid võivad olla lumi ja jää. Sama rühm tudengeid oli ka eelmise rekordi omanikeks, ent viie aasta eest õnnestus neil varasem 27-meetrine rekord lüüa –seal kerkis 30 meetri kõrgune torn, millel ei olnud mingit lisatoestust. Torn koosnes 30 meetri kõrgusest vertikaalsest torust, millel oli kuus sissepääsuava. Torni keskossa pääsemiseks tuli publikul ronida mööda ühte kuuest läbipaistvatest tahketest jääplokkidest ehitatud trepist. Konstruktsiooni tugevamaks muutmiseks segati jää tselluloosiga. Trepikodade jääplokid olid valgustatud sarnaselt enamiku jääfestivali tahkete jäästruktuuridega.

Projekti eesmärk on propageerida komposiitmaterjali, mis on täielikult taastuv ja mida saaks kasutada lahendusena ajutiste ehitiste jaoks külmades piirkondades, Marsi missioonidel ning erinevatel hooajalistel sündmustel. Torn valmis Harbin International Ice and Snow Sculpture Festivali raames.

Idee Marsile lumest hooneid ehitada ei olnud selleks ajaks

enam uus. 2015. aastal võitis rahvusvaheline meeskond Marsi jäämaja ettepaneku eest New York Maker Faire’il esikoha. New Yorgis asuvate firmade Space Exploration Architecture ja Clouds Architecture Office ühistööna valminud projekt tegi ettepaneku kasutada Marsil 3D-jääprintimist. Kaevandusrobot nimega WaSiBo kaevandab maapinnast jääd rakendatud kuumuse ja rõhu abil, suunates tekkiva veeauru seina iBo-nimeliste ronimisrobotite abil. Nende masinate kolmekordsed düüsid ladestavad järjestikused veekihid, tugevdavad kiudu ja isoleerivad ka aerogeeli, mille tulemusel tekivad kohe poolläbipaistvad kandvad seinad.

Jää kasutamine mujal kui iglude ehitamiseks pole aga mingi uue aja teadlaste leiutis. Näiteks vene insenerid lõid II maailmasõja ajal puuoksi kasutades tugevdatud jääteid ja Eindhoveni ülikooli teadlased kasutasid 2015. aastal Sagrada Família tugevdatud jääst koopia loomiseks saepuru. Viimast materjalinäidet nimetatakse pykrete’ks – see on komposiit, mille töötas 1942. aastal välja Briti sõjateadlane, kes tegi ettepaneku ehitada lennukikandjad 86 protsendist jääst ja 14 protsendist saepurust. Winston Churchill andis idee elluviimisele tegelikult loa, kuigi see ei realiseerunud. Tugevdatud jääkomposiidid, nagu pykrete, pakuvad mitu eelist võrreldes tavalise, puhtast looduslikust jääst struktuuridega: suurem tõmbetugevus, kiirem ehitus tänu materjali plastilisemale käitumisele ja väiksem kaal.

KIVI on ühtaegu trendikas ja vastupidav

Kivimaterjalid kui üks ajatuse ja vastupidavuse sümbolitest on üha enam kanda kinnitanud ka kodu sisedisaini elemendina ning seda kindlasti mitte ilma põhjuseta. Kaasaegsed kivilahendused ei tee kompromissi ilu, disaini, vastupidavuse ega individuaalsete soovide arvelt, mistõttu on need sisearhitektidele ja sisekujundajatele üha eelistatumad valikud.

Tehnoloogia ja inimeste fantaasia koosmõju on viinud olukorrani, kus kivi kasutamises sisekujunduselemendina enam mingisuguseid piiranguid ei ole. Alates massiivsematest seina-, tasapinna- ja põrandalahendustest kuni juustu serveerimiseks mõeldud väikse lauakese või aluseni välja. Kivimaterjalide kasutamise populaarsus pole lokaalne, vaid ülemaailmne. Kõige paremini teavad seda mõistagi arhitektid ja sisedisainerid, kelle jaoks on valdkonna uusimate trendidega kursisolek täiesti elementaarne. Millised siis on praegused trendid, millest turul räägitakse ja mille järele valitseb nõudlus?

Diastone’il on kivitöötlejana kogemusi rohkem kui 25 aastat. Selle aja jooksul on ettevõte tõusnud üheks Euroopa juhtivaks kivitasapindade tootjaks, olles kogu tegutsemisaja jooksul tarninud üle maailma enam kui miljon kivitasapinda. Ettevõte on ISO-sertifitseeritud (9001;140001), mis tõestab toodete kõrget kvaliteeti ja ettevõtte usaldusväärsust partnerina. „Diastone’i valikus olevad lahendused kõnetavad väga suurt osa sisekujundajaid ja sisearhitekte, kes pöörduvad meie poole igapäevaselt ning soovivad oma kontorisse klientidele presenteerimiseks kivinäidiseid. Tootmisprotsessides on suur innovatsioon juba toimunud, küll aga on nii unikaalne disain, looduslik koostis kui ka kerge hooldamine märksõnad, millega kliente ikka ja jälle üllatada saab. Kivimaterjali müügi puhul on ääretult oluline seda ka väga hästi tunda. Pakume omalt poolt väga põhjalikke koolitusi ja disainilist nõustamist, et iga klient ja koostööpartner saaks nii materjali omaduste kui ka kasutusvõimaluste kohta piisavat infot,” ütleb Diastone’i müügi- ja turundusosakonna juht Silva Pajoma.

Inalco MDi keraamika: mineraalid, disain ja innovatsioon!

Kivist töötasapindu on stiilselt ja originaalselt võimalik paigaldada nii seinale, põrandale kui ka erinevatele konstruktsioonidele. Peamiselt köögi ja vannitoa jaoks kivilahendusi tootva Diastone’i tootevalikusse kuuluv MDi keraamika sobib ideaalselt nii sise- kui ka väliruumidesse.

Kasutades loodust oma inspiratsiooniallikana, loob Inalco jätkusuutlikke tooteid. Oma tootmisprotsessis kasutatakse esimese firmana maailmas H2O Full Digitali tehnoloogiat. Veel baseeruva keskkonnasõbraliku tootmistehnoloogiaga on kvaliteetne ja kõrgresolutsiooniline disain alati tagatud. Hispaanias toodetav premium klassi materjal MDi kannab endas kõiki kivi looduslikke ja füüsilisi omadusi, ent on vaba defektidest ja ebatäiuslikkusest, mis tihti ehtsa kiviga kaasnevad. Materjal on nii kuuma- kui ka kriimukindel, kergesti hooldatav ja anitbakteriaalne tänu nullpoorsusele. Köök, vannituba, seinad, põrandad, hoonete välisfassaad kuni basseinideni välja – Inalco MDi keraamika kasutamisel on piiriks vaid fantaasia.

Välistingimustes kasutamiseks loodud Diresco kvarts

Kui tavapäraselt sobib välistingimustes kasutamiseks looduslik kivi ja keraamika, siis nüüd on võimalik kasutada ka kvartsi. Selle võimaluse annab Diastone’i kivivaliku teine uudistoode, 100% looduslik ja UV-kindel Diresco kvarts. Erinevalt tavalisest kvartsist on Diresco kvartsi puhul kasutatud looduslikku vaikainet, mis UV-kiirgusele ei reageeri, tagades niimoodi materjali tooni püsivuse ka lõõskava päikese käes. Ühtlasi on Diresco kvartsi ka äärmiselt lihtne hooldada. Puhastuseks piisab üldjuhul märjast lapist ja seebiveest. Kas teie unistuste hulka kuulub näiteks eritellimusel valmistatud fantastilise disainiga väliköök? Kui jah, siis jõuate oma otsingutel varem või hiljem kindlasti Diresco kvartskomposiidi juurde.

Uudisnopped

Ahvatlev

Tapeetide maailmas üks populaarsematest tehastest esitles uut kollektsiooni Villa Dalarö II (hinnad sõltuvad mustrist, rulli hind alates 85 eurost). Saadaval Moonavoor Seinakattestuudios, Veerenni 24 / Herne 2, Tallinn.

Nutikas

Lülitite ja targa maja lahenduste tootja JUNG on valmis saanud täiesti uue puutetundliku ekraaniga KNX-ruumikontrolleri. 32 funktsiooniga seadmega JUNG LS TOUCH on võimalik ühendada kõik ruumis asuvad elektritarbijad, nagu valgustid ja turvaseadmed, mõõta ning reguleerida toatemperatuuri ja seadistada automaatseks kuni kaheksa erinevat ajalist stsenaariumi (näiteks tuua õhtuti elutoa valgustus esiplaanile). Ekraanil saab muuta valikuid ja lemmikuid, kohaldada menüüd jne. Lisajuhtmeid ei ole vaja, toite saamiseks piisab KNX-kaabliühendusest. LS TOUCH on paigaldatav

JUNGi klassikalise LS 900 või tasapinnalise LS Zero raami sisse, mis on saadaval suures materjali- ja värvivalikus, sealhulgas ehtsast metallist raamis ning Les Couleurs® Le Corbusier’ 63 arhitektuurses värvitoonis. Soovi korral saab ekraani muuta raamiga samasse värvitooni.

Stiilsed aktsendid vannitoas

Uued vormid ja pinnad annavad lugematul hulgal võimalusi isikupära väljendamiseks vannitoas. Seetõttu kuulub AXOR Universal Accessoriese tarvikute programmi kolm tooteperekonda, mis kõik esindavad ühte geomeetrilist põhivormi: kandilist AXOR Universal Rectangular, ümarat AXOR Universal Circular ja ümarnurkset AXOR Universal Softsquare. Peaaegu drastiliselt minimalistliku disainikeelega AXOR esitleb kolmest põhivormist viimasena AXOR Universal Rectangulari kollektsiooni uusi kandilise põhivormiga tooteid, mis on loodud koostöös Philippe Starckiga. Saadaval 11 erineva pinnaviimistlusega. Hinnad alates 58 eurost, lisainfo lehel axor-design.com.

Tuppa ja õue

101 COPENHAGEN tutvustas hiljuti uusi kevadkollektsiooni tooteid ja mustreid. Eriti tuus on uus keraamikatöötlus, omanäolise disainiga lillepottide ja kastide kollektsioon on sobilik nii tuppa kui ka õue. Lisainfot saab lehelt 101cph.com. Edasimüüjad Lartusi ja Laterna Magica.

Šikk kaks ühes

Sonos ja IKEA tõid turule uue Symfoniski sarja põrandalamp-kõlari – see on suurepärane viis sisustada oma kodu ning luua harmoonia interjööris. Kasuta kaks ühes sisustuseset ruumi ainsa heliallikana või täienda teiste Symfoniski sarja või Sonose toodetega – saavutad kodus võimsa helielamuse ja valgusti kujul saad koju pilkupüüdva eseme. Toetab kõiki levinud muusika voogedastusteenuseid.

Foto: Sonos / IKEA

Foto: 101 CPH

Foto: Villa Dalarö II

Foto: AXOR / Hansgrohe SE

Foto: Alexander Ring

Villeroy & Bochi 275 aasta juubelikollektsioon

Villeroy & Boch tähistab sel aastal 275. sünnipäeva. See tähendab 275 aastat innovatsiooni, mis on inspireeritud traditsioonidest, elustiiliekspertiisist, aga ka kirest ja pühendumisest disainile ning kvaliteedile. Uue, limiteeritud juubelikollektsiooniga on nad loonud tõeliselt erakordse sarja Paradiso, mis ühendab Villeroy & Bochi kaubamärgi identiteedi uusimate suundumustega. Kollektsiooni südameks on ajalooliselt populaarne paradiso-muster, mis on toodud kaasaegsesse ja stiilsesse konteksti. Algsed paradiso-mustriga portselantooted lõi aastal 1791 Nicolas Villeroy, kasutades selleks vaskplaatgraveeringu keerukat tehnikat. Just sellest ajaloolisest traditsioonist on saanud Villeroy & Bochi 275. aastapäeva kollektsioon inspiratsiooni. Uued, muljetavaldavad disainiikoonid leiate Lartusi kauplustest ja e-poest lartusihome.com.

Õhuline

Patricia Urquiola on taas loonud midagi silmapaistvat ja meeldejäävat. Almendra on modulaarne valgustussüsteem, mille kuju ja värvid meenutavad mandlipuud. Sellest ka nimi Almendra (hispaania keeles mandel). Samast sarjast on saadaval ka mudelid Almendra Arch ja Almendra Linear. Hämardatava valgusti kuplid ja hajutid on valmistatud spetsiaalsest polükarbonaadist, mis on saadud paberitootmise kõrvalproduktist. Valgusti kokkupanemisel ei kasutata liimi ja seetõttu saab seda täielikult lahti võtta, mis tähendab, et iga osa saab taaskasutada. Valgusti kuplid on 60 kraadi ulatuses suunatavad. Valgustil on loomulik värvipalett, mis on inspireeritud mandlipuu toonidest: antratsiit, ooker (oranžikaspruun), metalliklilla, metalliksinine, nude (beež) ja valge. Saadaval salongis Hektor Light.

Praktiline

Iga aastaga lisandub õuemööbli kollektsiooni tooteid, mille puhul esmapilgul ei arvaks, et tegemist on mööbliga, mida tihkaks õue jätta. Kuid nüüd on valikus tiigipuust musta värvi söögilauad/-toolid ning diivanite ja tugitoolide komplektid firmalt Ethnicraft. Praktiline ja aegumatu joonega. Saadaval Treimanni sisutussalongis aadressil Laeva 1, Tallinn.

Foto: Villeroy & Boch

Foto: Flos

Foto: Ethnicraft

Mõnus ja funktsionaalne

Hive on uus täiendus Cane-line’i välimööbli valikus. Ülistiilsele punutud tugitoolile on võimalik juurde osta riputusnöör ja muuta ta ripptooliks. Saadaval Elke Mööbli salongis aadressil Järve 2, Tallinn.

Kevadine

Strap No. 2 peeglid tootjalt HAY. Lihtsa disainiga ümmargusele peeglile lisab omapära peegli ümber olev kinnitusrihm, mis on uudisena tekstiilist. Kõrgläikega metallist raam on valikus mitmes värvitoonis. Lähemalt saab uudistada Elke Sisustussalongis aadressil Järve 2, Tallinn.

Moodne klassika

Arvutilaud Wave on disainitud arvutiga töötamise vajadusi silmas pidades. Kõrgendus laua pinnal on kasutatav riiulina raamatutele, dokumentidele või muudele tööks vajalikele asjadele. Riiuli laienduskohta on mugav asetada arvuti ekraan, mis asub silmade kõrgusel. Arvutilaual on juhtmete laua alla viimiseks spetsiaalselt freesitud avad. Laua esiserv on painutatud allapoole, et käsi oleks töötades mugav toetada. Laua disainis ei ole kasutatud teravaid nurki. Moodne arvutilaud Wave sobib nii eluruumide interjööri kui ka kontori töölauaks. Laus Wave sobib hästi kokku pöörleva tooliga Chat. Kirjutuslaud Wave on saadaval nii pähkli, naturaalse tamme kui ka musta tamme viimistlusega. Hind alates 821 eurost. Lisainfo lehel perenne.ee.

Piilume suvesse

Põnevamad uudised Boråstapeter Home’i sisustustoodete kollektsioonis – suvised mustrid tapeetidel, rätikutes, laudlinades, voodipesus jne. Pane kokku oma lemmikud ja naudi suvehõngu. Saadaval Scandinavia sisustussalongis aadressil Pärnu mnt 66, Tallinn.

Foto: Cane-line

Foto: HAY

Fotod: Boråstapeter

Foto: Perenne

Mulieres toodab looduslikke pesu- ja puhastusvahendeid ning on seadnud endale eesmärgi muuta maailm rohelisemaks.

Mulieres alustas perefirmana. Selle loomise põhjus oli perepoeg Hans, kel tekkisid aeg-ajalt nahale kummalised punetavad laigud, mida tohtrid pidasid allergiaks. Kaasa anti vaid soovitus: mis seal ikka, kreemitage nahka ja küll laabub. Siiski jäi meid painama küsimus, mille vastu allergiline reaktsioon tekkis. Proovisime vahetada pesuvahendit, kuid miski ei aidanud ja laigud ei tahtnud kuidagi kaduda. Isegi tollal müüdud tundlikule nahale mõeldud pesuvahendite kasutamine ei aidanud. Nii hakkasime tuhnima vanades retseptides, jõudes lõpuks nendeni, mille järgi omal ajal oliiviõlist puhastusvahendeid ja pesugeele valmistati.

Mulierese pesu- ja puhastusvahendite sarja kõik tooted on valmistatud looduslikest koostisosadest ning vette sattudes ei kujuta need ohtu seal elavatele organismidele. Tooted on ka sertifitseeritud Ecocerti standardiga, mis on üks rangemaid standardeid Euroopas. Ecocerti märgis tunnistab, et Mulierese tooted vastavad säästva arengu standardile ning on 99,97% ulatuses looduslikud. Lisaks on Mulierese toodetel Vegan-sertifikaat, need on biolagunevad ja parabeenivabad. Mulierese lõhnatut pesugeeli ja üldpuhastusvahendit on tunnustanud ka Eesti Allergia- ja Astmaliit.

Mulierese puhastusvahendite pakendid on toodetud täielikult taaskasutatud papist, mis on 100% biolagunev. Pakend sisaldab 70% vähem plasti kui tavapärane pakend ning on sama tugev ja lihtsasti kasutatav kui tavalised plastpakendid.

Mulierese puhastusvahendid põhinevad nahasõbralikul oliiviõlil, millel on tõendatult head puhastusomadused ning mis oma tõhususe juures ei ärrita nahka. Meie pere õdusas tootmishoones välja töötatud pesuvahendite puhastusvõimet on testinud ja kinnitanud targad kitlitega inimesed Tallinna Tehnikaülikooli laborites. Retseptis ei ole ühtegi koostisosa, mis võiks põhjustada kahju elusorganismidele või ümbritsevale keskkonnale. Meie tooted on turvaline valik lastega peredele, samuti leiavad Mulierese toodete hulgast endale sobiva tundliku nahaga inimesed ja allergikud.

Mulieres jätab puhtaks nii kodu kui ka keskkonna. Meie looduslikest koostisosadest toodetega saab pesta pesu ning koristada kodu loodusega kooskõlas, keskkonda liigselt koormamata. Tahame hoida enda elukeskkonda ühtviisi nii oma vahendeid tootes, pakendades kui ka kasutades. Samuti hoolitseme selle eest, et Mulieresest tekkivad jäägid ei oleks keskkonnale ohtlikud, sest kõik, mis on loodusele ohtlik, on ohtlik meile endile.

MULIERES PESEB PUHTAKS

Marrakechi võlus

Prantsuse maalikunstnik Jacques Majorelle (1886–1962) jõudis Marrakechi 1917. aastal ja kaotas oma südame kohe. 80 aastat hiljem võrgutas Majorelle’i rohelusse uppuv sinine maja Yves Saint Laurenti ja Pierre Bergéd, kelle „süüks“ võib pidada seda, et Marrakech on tõusnud disainihuviliste seas Meka staatusesse.

TEKST JA FOTOD: SILVIA PÄRMANN

Majesteetlikud Atlase mäed.

KKui Jacques Majorelle 1920. aastate keskel Marrakechi kolis, ei üllatanud see tegelikult eriti kedagi. Marrakech, mille aastal 1062 keset kõrbe ja eimidagit rajas berberite juht Abu Bakr ibn Umar, oli juba sellest ajast alates olnud Põhja-Aafrika lääneosa suurim kultuurikeskus. Roosade linnamüüride vahel asuva medina välimus oli sellest ajast vähe muutunud: see oli ja on pöörane labürint, kus kitsastel tänavatel proovivad jalakäijad ellu jääda mootorrataste ja eeslite vahel ning mille souk’idesse, turgudele, sõidetakse vaipu, vürtse, keraamikat, tuhvleid, laternaid ja kõike muud mõeldavat ostma kõikjalt maailmast. Linna vaeseimad perekonnad elavad uhkeimate paleede külje all – kusjuurest tänavalt vaadates on nende majadel raske vahet teha. Tõelise Marrakechi nägemiseks on vaja juua liitrite kaupa münditeed kohalikega, kes siis avavad väravaid võlumaailmadese.

Yves Saint Laurenti ja Anna Delvey kohtumispaik

Küll aga üllatas Majorelle kõike näinud linna sellega, et palus arhitekt Paul Sinoiril ehitada oma juugendstiilis maja ringi stuudioks, mille ta lasi värvida „Majorelle’i siniseks“ – roosas linnas kahtlemata väga ekstravagantne samm. Maja ümber rajas ta hoolikalt kujundatud

Essaouira loojangud

Kõrbelinnast Marrakechist vähem kui kahetunnise bussisõidu kaugusele jääb Atlandi ookeani kaldal seisev Essaouira, kus ookeani lained, tuul ja päike on püsielanikeks, kes jagavad linna lahkelt paarikümne tuhande inimesega, peamiselt kalurite ja surfaritega.

Ometigi pole Essaouira puhkuse kõige olulisem küsimus, kuidas leida parim koht rannas – kõik kohad on parimad ja neid jätkub alati –, vaid hoopis see, kus oleks kõige parem päikeseloojangut vaadata. Mereäärse kindluse vaateplatvormid ja ennast selle külje alla surunud kohvikute katuseterrassid on parimad kohad jälgimaks igaõhtust etendust, mille tegelasteks on viimastel valgetel minutitel sadamasse kiirustavad kalapaadid ning peaosas suur päike, kelle roll oleks küll jõukohane isegi igale tema ümber kiibitsevale dresseerimata kajakale – ta peab lihtsalt ookeani peitu pugema.

On vist ütlematagi selge, et õhtusöögiks alla sadamasse grillrestorani jalutades ei pea puhkuse jooksul kadunud ajataju pärast muretsema: värske kala ei tule neisse ainult teisipäeval ja reedel, vaid kõige rohkem paarkümmend minutit enne seda, kui teie kohale jõuate.

Kohustuslik moefännidele – YSLi muuseum.

La Maison de la Photographie seintel näha olevad tööd on kõik ka mõistliku hinnaga müügil.

aia, mis koosnes tema maailmareisidelt kogutud taimedest. Majorelle avas aia publikule juba 1947. aastal, kuid pärast tema surma vajus see unustusse.

1998. aastal ostsid aia Pierre Bergé ja Yves Saint Laurent, kes taastasid selle väikese roheluse oaasi – lähemalt saab uudistada lehel jardinmajorelle.com. See on hea koht, kus pärast Marrakechi silme eest kirjuks võtvatel tänavatel jalutamist roheluses istudes väike puhkepaus teha. Kuumal päeval – kõrbelinnas pole haruldane, et suvekuudel kerkib temperatuur 50 soojakraadini – sobib selleks sama hästi Majorelle’i aia kõrval asuv Yves Saint Laurenti muuseum. See on lausa kohustuslik kõikidele moe- ja arhitektuurihuvilistele. Minge Yves Saint Laurenti kollektsioonide, maja arhitektuuri ja konditsioneeritud raamatupoe pärast – ja jääge siis natuke kauemaks suurepärase kohviku pärast.

Netflixi seriaalis „Inventing Anna“ läks nädalalõpp Marrakechis „sõbranna“ Anna Delveyga Vanity Fairi toimetajale Rachel Williamsile maksma vähemalt 63 000 dollarit ja hulga närvirakke, ent õnneks on tegelikkuses linnapuhkus selles igivanas kõrbelinnas radikaalselt teistsugune. Roosa linn on võluv ka siis, kui roosad prillid eest võtta. Ka Anna Sorokin ehk Anna Delvey veetis

aega Jardin Majorelle’is, aga kui tema seltskonnale läks giidituur ja kannuke münditeed maksma paar tuhat dollarit, siis need, kes pole just ka otsustanud teeselda rikast pärijannat, pääsevad sinna sisse paari euroga.

Moodne igivana linn

Marrakech kasvas juba ammu suuremaks kui igivana medina – „uude linna“ rajasid oma stuudiod kunstnikud ja möödunud sajandi alguses ehitatud villades on nüüd concept store’id ning kunstigaleriid. Linna servas laiuv palmiväli on vaimustav koht, kus miljonäride villade vahel karjatatakse ikka veel lambaid ja kus võib minna pikale rattamatkale. Medina kitsastele tänavatele ei oleks mahtunud ka Aafrika kaasaegse kunsti muuseum Al Maaden (lühemalt MACAAL), sõltumatu kaasaegse kunsti muuseum, mis oli üks esimesi omasuguseid kogu Aafrikas. Selle missiooniks on tutvustada Aafrika kaasaegset kunsti näitustel, aga ka haridusprogrammide kaudu.

Ent nendelt rännakutelt tasub alati tagasi pöörduda vanalinna, medina’ sse. Näiteks läbi astuda La Maison de la Photographiest (maisondelaphotographie.ma), mis pole mingi tavaline fotogalerii –see maja on traditsiooniline riad Marrakechi medina’s, kus on ekspo-

Jardin Majorelle on avatud iga päev.

Roosa linnamüür on 19 kilomeetrit pikk ja kuni 5,8 meetrit kõrge.

neeritud fotod valdavalt 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi esimesest poolest. „Selle piletiga võid tulla nii mitu korda, kui tahad,“ on mulle seni iga kord öelnud sissepääsu juures pileteid kontrollinud töötaja. Ja kuna maja katusel on üks parimate vaadetega muuseumikohvikuid kogu Aafrikas, siis ma tavaliselt tahangi käia seal peaaegu igal õhtul, kui Marrakechis olen. „Liikuvate piltide“ austajatele meeldib kindlasti rohkem restoran Dar Essalam (daressalam.com). See on natuke õudne koht, ehkki kõhedust ei tekita muu kui vaid teadmine, et selles majas on filmitud Alfred Hitchcocki õudusfilm „Mees, kes teadis liiga palju“ (1956).

Ostle nagu Madonna

Hoopis teistmoodi vaatamisväärsus medina ’s on Riad El Fenni butiik (el-fenn.com), mis kuulub samanimelise luksushotelli juurde – Madonna pidas seal oma 60. sünnipäeva ja on pigem tõenäoline, et sealt poest ka endale koju mõned aksessuaarid valis. Butiigi valikus on nii rõivaid kui ka kodusisustust, mõned kohvilauaraamatud lisaks. Kui lähete päeva teises pooles, jääge dringile kaupluse ühes otsas tegutsevasse baari. Sisustusfännidele on kohustuslik

käik V. Barkowski poodi aadressil Arset Aouzel 142 (valeriebarkowski. com/vb-store). Belgia tekstiilidisainer on alates 1997. aastast loonud minimalistlikke kodutekstiile ja Maroko traditsioonilistele esemetele vihjavaid sisustusaksessuaare, mida valmistavad kohalikud käsitöömeistrid. Nende kahte oaasi lahutab tuhandeid turiste, eesleid ja kaupmehi täis tänavatelabürint, mis pole enam lihtsalt linnaliiklus, vaid omaette kunstivorm.

Mulle meeldib see kaos, ehkki ühel esimestest reisidest Marrakechi olin ka mina kolmanda päeva lõpuks nii väsinud, et lugesin hotelli raamatukogus kamina ees – tookord oli jahe talvekuu – päev otsa raamatut ja jõin münditeed. Tegelikult saab kogeda idülliliselt vaikset ja inimtühja Marrakechi ka nii, et ei sulgu terveks päevaks hotelli (mis ausalt öeldes on tihtipeale väga ahvatlev võimalus, sest Marrakechi butiikhotellid on kindlasti maailma tippklassi kuuluvad). Selle avastamiseks tuleb lihtsalt ärgata väga vara ja tõusta väga kõrgele – kuumaõhupalliga. Tõuse päikesetõusu ajal Marrakechi külje all absoluutses vaikuses kuumaõhupalliga ja vaata, kuidas päike Atlase mägede tagant vaikselt välja piiluma hakkab ning Marrakechi roosaks värvib.

Dar Kawa on 17. sajandil ehitatud riad, kus siis tegutses üks religioosne vennaskond.

V. Barkowski tekstiilid.

Puhka kaosest ja kultuurist

Le Jardin Secret

Rue Mouassine 121

lejardinsecretmarrakech.com

Mitte enam nii väga salajane aed on üks kunagistest uhkematest paleedest Marrekechi medina’s, millel on korraga nii eksootiline kui ka väga traditsiooniline islami aed. Aias on rohkelt varjulisi pinke, kuhu kasvõi terveks päevaks jääda – või hoopis imetleda aeda selle katusekohvikust.

Õhupallilend

marrakechbyair.com

Lennud olenevad ilmast, kuid Marrakechi kliima on selline, et harva on lendamiseks halbu päevi.

Bliss Spa

Rue Mouassine 182

bliss-riad.net

Marrakech on jalakäijate linn – te ei taha selles kaoses kohalikega mootorratastel võidu sõita, nii et medina’s ühes kaunis riad’is asuv päevaspaa Bliss on midagi, mida teie jalad õhtuks väga ootavad. Pärast hamam’i, massaaži või pediküüri ei ole üldse halb mõte nende kohvikusse sööma jääda.

Riad Dar Kawa

darkawa.net

Derb El Ouali 18

Tekstiilidisainer Valérie Barkowski loodud nelja toaga riad on vaimustava interjööri, toidu ja asukohaga. Katuseterrassiga väike päevaspaa, sisehoovi kohvik, mõnusad sopid raamatu lugemiseks – Dar Kawa raamatukogu on samuti muljetavaldav.

See kõik ahvatleb muidugi üldse mitte kaugemale minema. Kui peatute seal, jätke endale kindlasti üks lisapäev lihtsalt logelemiseks.

Hotell Dar Kawa Marrakech.

Marrakechi kuulsaim tänavakunstiteos, Hendrik Beikirchi „Aziz“.

OOT-OOT STUUDIO

UUS MODULAARNE

MOOD on uus funktsionaalne terrassimööbel, millel on kolme tüüpi mooduleid: nurgamoodul, istmemoodul ja tumba. Hoolimata minimalistlikult rangest vormist on MOOD väga mõnus istumiskoht. MOOD on mooduldiivan, millel saab end mugavalt sisse seada hommikuse kohvi kõrvale, nautides esimesi päikesekiiri või õhtul sõpradega soojal suveõhtul grillides. Salongi kangavalikust leiab diivanile ka isikupärase materjali ja tooni.

Tutvu kogu Oot-Oot Stuudio mööblivalikuga www.oot-oot.com või Tallinnas, Rävala 7 salongis. Jälgi Instagramis @ootootstudio.

PRUUNID TOONID VALITSEVAD!

Ka eestimaise mööblimärgi Kaissu kollektsioonis on nüüd kõik EHE ja VIRA sarja tammepuidust tooted saadaval tumepruuni õli viimistlusega - TV alus, kummut, öökapid ja muidugi voodid. e pood kaissupood.ee, showroom Suur-Sõjamäe 13a, Tallinn.

Uue disainiga termostaadid ja dimmerid JUNGilt

Alates märtsikuust 2023 saab 4Room uus

tooteseeria Saxo täiendust lauakesega seinavalgusti näol.

4Room pakub ka Saxo seinavalgustile suurt toonide valikut: jalga 12 ning kuplit rohkem kui 40 toonis.

Lisaks kupli sisudena: hõbe, matt kuldne ja vaskne.

Näidised on valmis ning näha saab neid 4Room esindussalongis Pärnu mnt 110, Tallinn.

Disain: Tarmo Luisk

Tootja: 4Room

www.4room.ee

Uute JUNGi termostaatide ja dimmeritega on kodu juhtimine veelgi lihtsam ning fookuse hoidmine disainil aitab klassikutel püsida modernsed läbi kõigi moevoolude. Uuele JUNGi termostaadile on lisatud spetsiaalne leedtuli, mis näitab tehnoloogia erinevaid töörežiime: punane kütmist, sinine hoone jahutamist ning oranž töötamist külmumiskaitserežiimil. Need on stsenaariumid energiaefektiivsuse paremaks tagamiseks, võimaldades reguleerida nii kütmist, jahutamist, ECO-režiimi kasutamist kui ka tuvastada automaatselt neid olukordi, kui näiteks aken on avatud. Seade ühildub erinevat disaini lülitiraamidega, keskel on 42-millimeetrise läbimõõduga madaldatud kõrgusega pöördnupp, et saavutada harmooniline ning veelgi parem kasutusmugavus. Samasuguse disaini on saanud ka uued JUNGi pöördimmerid valgustuse ja ventilatsiooni kiiruse reguleerimiseks. JUNG.EE

Saame tuttavaks. Keraamik ja disainer Raili Keiv

Raili ütleb enda kohta, et ta on keraamik ja disainer, keda paelub kauakestev materjal, ning vorm, mis püsib ajatuna ja on seejuures funktsionaalne. Igapäevaselt on Raili pigem rahulik kulgeja, kuid temas on ka paras annus lapselikkust ja süüdimatut seiklushimu, mis naist aeg-ajalt külastavad.

Kelleks tahtsid saada lapsena?

Olin üsna loominguline ja isepäine laps. Olin suur meisterdaja, mulle meeldis joonistada ja õppisin ka klaverit. Meeldis nukkudele riideid õmmelda. Unistasin millestki muusikaga seoses, aga lauluvõistlusel osutusin üsna ujedaks.

Mis on teinud sinust selle, kes oled? Inimesena, aga ka loomingulise isiksusena.

Käisin juba lapsena kunstiringis ja hiljem õppisin kunstiklassis.

Mäletan ennast imetlemas teisi, kes oskasid väga hästi joonistada või midagi ise teha.

Arvan, et määravaks said õpingud EKAs ning välisõpingud Saksamaal ja Taanis, kus minu välja valitud erialaga tegeleti väga kõrgel tasemel. Sealne keskkond oli minu jaoks äärmiselt inspireeriv. Hilisemast ajast aga elu Berliinis.

Mis on sulle väljakutseks? Kas võtad väljakutse vastu või eelistad turvalist rada?

Sõltuvalt väljakutsest. Erialastele väljakutsetele olen üsna avatud olnud ning tõesti – mulle on oluline pidevalt midagi uut proovida ja katsetada.

Mulle meeldib liikuda loomingulises plaanis väikeste sammudega

Keraamika pidulikumas võtmes.

Foto: Albert Kerstna

Foto: Albert Kerstna

Foto: Rene Suurkaev

Tantsiv vaas.

Keraamiline kandik ühes tükis koos tassiga. Kantud mõttest, et alati ei pea kogu uut serviisi ostma, uut saab sobitada ka juba kapis tolmu koguvate asjadega. Mõte läks liikuma juba pandeemia ajal, kui tihtipeale oli vajadus võtta arvuti kõrvale või teleka ette korraga tass ja taldrik.

ja mingid teemad igatpidi läbi mängida. Hindan, kui miski on läbi tunnetatud ja tulemus kestab ajas. Oma olemuselt pole ma kindlasti loominguline sprinter, pigem aeglane kulgeja.

Mis sind inspireerib?

Materjalid, mida kasutan, on minu disaini inspiratsiooniks. Portselani täiuslikkus ja võimalused olid minu teemaks juba mitu aastat. Olen eksperimenteerinud kõikide portselani võimaluste piiridega. Sellegipoolest olen peatunud objektide funktsionaalsetel külgedel, mida sageli seostatakse lauanõude teemaga.

Töö – üksi või seltskonnaga?

Pool Eesti territooriumi on kaetud metsaga. Kaks materjali – soe puit ja külm portselan – astuvad dialoogi, omandades sarnasusi. Portselan muutub puiduks või vastupidi, kandes kunstniku abiga naabermaterjali visuaalseid omadusi.

Stuudiot pean üksi, omaette olemise aeg on mulle väga oluline, et ennast laadida ja olla õnnelik. Aga üldiselt mulle meeldib koostöö ja olen sellele avatud.

Mida hindad elus ja töös?

Enda töös hindan vabadust. Loomesfäärides toimetavad ja tegutsevad väga põnevad inimesed, naudin ning hindan seda seltskonda.

Mis uudist – tutvusta oma viimast teost. Kuidas just selline lahe kaks ühes komplekt sündis?

Hetkel on mul käimas Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis näitus „Tuba“. Olen näitusel toonud serviisina lauale kokku tööstuskeraamikute loomingu muusemi arhiivist. Valisin välja Leo Rohlini, Velda Soidla, Anne Keegi, Annika Tederi, Anu Rank-Soansi, Ingrid Alliku, Henriette Tugi-Nuusbergi, Laine Sisa, Haidi Ratase ja Tiina Lõhmuse tööd. Mõned neist vormidest valasin portselani ja ajaloolisi nõusid saab näha uues kuues.

Lisaks olen sidunud ajaloolise osa oma loominguga. Arendasin välja kandiku ja mustriseeria, mida on lihtne kombineerida erinevatest seeriatest nõudega.

Kann.

Foto: Aadam Kaarma

Foto: Andres Teiss

Foto: Katrin Press

Foto: Albert Kerstna