3 minute read

Arukad parklad toetavad juhte ja säästavad maad

Arukad parklad

toetavad juhte ja säästavad maad

Advertisement

Kaasaegsed parklalahendused loovad nutikaid võimalusi nii autojuhtidele kui ka logistikakorraldajatele.

Tekst: Anne-Mari Alver Foto: Shutterstock „Parkimine pole kellegi jaoks eesmärk omaette. Keegi ei lähe kusagile selleks, et seal parkida, ja seepärast peab parkimine olema võimalikult mugav. Ideaalis nii korraldatud, et selleks poleks vaja eraldi midagi teha,“ ütleb Europargi tegevjuht Karol Kovanen.

Ehkki linnas liiklejad tunnevadki Europarki ehk peamiselt parkimisplatside haldajana, on ettevõtte parkimiskorralduslik haare tegelikult märksa laiem – üle 500 erineva objekti. Lisaks Eestile tegutsetakse ka viies naaberriigis.

Tehisintellekt muudab parkla töö sujuvamaks

Karol Kovanen selgitab, et parkimislahenduste loomise üks väga olulisi eesmärke on optimaalne maakasutus. Maa on piiratud ressurss ja kes iganes kinnisvarateemadega kokku on puutunud, teab hästi, et kõige kallim asi on tühjalt seisev koht.

Lihtne näide – enamiku korteriühistute mure on parkimiskohtade nappus. Kovanen märgib aga, et kõige rohkem inimesi vajab parkimiskohta õhtuks ja ööseks, päeval aga on parklas ka hulk tühje kohti. Sarnane on olukord ärihoonete juures olevates parkimismajades. Esmane lahendus tundub olevat n-ö nimeliste kohtade loomine, ent selle tagajärjel võib kolmandik parklast vahepeal suisa tühjana seista.

Siin tuleb appi tehisintellekt. Tänu algoritmide tööle on võimalik ennustada parkla täituvust.„Kui võrrelda parkla täituvuse andmeid läbi aastate, joonistub välja selge muster,“ ütleb Karol Kovanen.

Oluline tehniline lahendus on ka kaamerapilt, tänu millele

Kunstiakadeemia kinnistu parkla

Foto: Taavi Sepp

saab auto parkida registreerimisnumbri alusel. Nutikas tehnikakasutus võimaldab vältida nii tõkkepuid kui ka inimtööd.

Loomulikult pole tarkvara loomine ja arendamine odav tegevus, kuid kui Karol Kovanen võrdleb seda valvuritööga, selgub kiiresti, et kui tahta ööpäev läbi kestvat mehitatud valvet, siis isegi üksnes miinimumpalka saavate valvurite puhul muutub tarkvaralahenduse kasutamine küllalt kiiresti ökonoomsemaks valikuks. „Parkimiskorralduse võtmesõnad peaks olema virtuaalsus ja kergus. Oluline on säästa nii maad kui ka inimtööjõudu,“ arutleb Kovanen.

Tark maantee annab nõu ja hoiatab

Virtuaalsed lahendused muudavad üha mugavamaks ka maanteesõitude tegemise, seda nii veokijuhtide kui ka sõiduautoga liiklejate jaoks.

Heaks näiteks on siin „Dynamic traffic and truck parking management“ ehk Tallinna ringtee dünaamilise liiklusjuhtimise ja nutika veoautode parkla rajamise projekt. „Projekti käigus paigaldatakse TEN-T võrgus oleva Tallinna ringtee kilomeetritele 0–30 targa tehnoloogia (ITS, intelligent transport systems) lahendused liikluse juhtimiseks, seireks ja liiklejate teavitamiseks ning rajatakse nutikas (tark ja turvaline) veoautode parkimisala,“ selgitab Transpordiameti projektijuht MariLiis Sepp.

„Tallinna ringteele tulevad juba liiklejatele tuttavad infotablood, muutteabega kiirusmärgid ja hoiatusmärgid. Lisaks paigaldatakse liiklusloenduspunkte, õnnetuste tuvastamise süsteem, teeilmajaamasid, liikluskaameraid. Uudsete lahenduste hulgast tuleb kasutusele liikluse ümbersuunamise süsteem ja V2I/I2V (vehicle to infrastructure / infrastructure to vehicle) seadmed, mille kaudu toimub sõiduki ja infra vaheline suhtlus. Liikluse ümbersuunamise süsteemi täpne lahendus selgub transpordi ja intelligentsete transpordisüsteemide uuringu käigus.

V2I/I2V sidesüsteemid parandavad juhi teadlikkust võimalikest ohtudest ja aitavad vähendada liiklusõnnetuse toimumise tõenäosust, mille tulemuseks on ohutum liikluskeskkond. Lisaks suurendab see tehnoloogia liikluse tõhusust, pakkudes hoiatusi eelseisvate liiklusummikute kohta, võimaldades alternatiivseid marsruute ja tagades keskkonnasõbralikumat sõitu. Kuigi sarnasteks abivahenditeks on Waze’i, Google’i jt rakendused, siis selle tehnoloogiaga jääb inimlüli vahelt ära ning sõiduk hangib ise informatsiooni otsuste tegemiseks.“

Virtuaalsed lahendused muudavad üha mugavamaks ka maanteesõitude tegemise, seda nii veokijuhtide kui ka sõiduautoga liiklejate jaoks.

Hea parkla aitab juhil puhata

„Samuti rajatakse Tallinna ringteele Tallinna linna ja Veneküla piirile (km 1,5) nutikas veoautode parkimisala. Tallinna ringteel on veoautode osakaal pidevalt kasvamas.

Euroopa Liidu üks eesmärk on luua tihedam turvaliste veoautode parkimisalade võrgustik. Sellest saavad kasu (veo)autojuhid, transpordiettevõtted, ekspediitorid, logistikud ning kogu ühiskond läbi juhtide, kauba ja transpordivahendite turvalisuse suurendamise. Lisaks võivad sellised rajatised avaldada märkimisväärselt positiivset mõju liiklusohutusele hästi puhanud ja stressivabade juhtide näol.

Ainult veokitele mõeldud parklasse rajatakse lumetelling, tualett, infokiosk, kaasaegne valgustus, kaamerad ja avatud wifi-ala. Parkimiskohtade täituvuse infot kogutakse anduritega ja jagatakse nii Transpordiameti DATEX II andmevahetusteenuse kaudu kui ka lähimatel infotabloodel Tallinna ringteel või V2I/I2V saatja abil otse sõidukisse. Parkla planeeritakse perspektiiviga, et hiljem saaks erasektor rajada sinna teenindusjaama (toitlustus jm miniteenused veokijuhtidele).

Kõik ITS-lahendused juurutatakse ja integreeritakse olemasolevasse Transpordiameti liiklusjuhtimiskeskusesse. Pilootprojektide ettevalmistamiseks ja tegevuste paremaks rakendamiseks viiakse enne füüsilisi tegevusi läbi spetsiaalne transpordi ja intelligentsete transpordisüsteemide uuring,“ kirjeldab Mari-Liis Sepp.

This article is from: