Digipööre kiirendab uute logistiliste lahenduste loomist

Digipööre kiirendab

uute logistiliste lahenduste loomist

Suurem digitaliseerimise määr võib algul tunduda kulukas ja isegi tüütu, kuid see muudab oluliselt lihtsamaks nii logistikaettevõtjate kui ka nende klientide tegevuse.

Infotehnoloogia on võtnud oma koha sisse praktiliselt kõigis traditsioonilistes majandusharudes. Panganduses juhtus see märksa varem kui logistikas, kuid praegu ei kujuta ka logistikaettevõtjad oma tegevust ette ilma digipöördeta. „Tänane kaubalogistika on oma loomult operatiivse infoliikumise kunst inimeste, masinate ja tarkvara vahel, mille tulemiks on täpne kaupade liikumine määratud asukohtades,“ arutleb Cargosoni co-founder Tanel Vaarmann. Ta põhjendab, et just seepärast on andmed ja infoliikumine nendeks muutusteks, mis on toimunud erinevates sektorites viimase kümnendi jooksul, ja sama lugu on ka kaubaveo logistikaga. „Eks nende uute ja nutikate lahendustega on ikka nii, et kui oled harjunud ühtviisi tegutsema, siis mõtled, et kõik ju toimib ja saame hakkama, milleks mulle uut lahendust vaja. Ajalugu on aga selgelt näidanud, et suurima võidu ja efektiivsuse loovad need, kes esimesena „rongi peale hüppavad“ ja uusi võimalusi avastama hakkavad. Sama näide on ka meil prakti-

kas omast käest võtta Cargosoni veohaldustarkvara kasutajate kogemuse näol, kus algsetest skeptikutest saavad kasutamise käigus digilahenduste suurimad promootorid. Kui nüüd seda kõva häälega välja öelda, siis kõlab klišeena, aga nii on,“ räägib Vaarmann ja lisab lausa värsivormis: „Harjumusi on raske muuta, aga jätkuvaks arenguks tuleb suuta!“

Suured süsteemid seisavad muutuste lävel

Tallinna Lennujaama digitaliseerimise ja infotehnoloogia valdkonna juht Andrus Järg ütleb infotehnoloogia osa suurenemise kohta, et lennujaamas peetakse digitaliseerimist ja automatiseerimist väga oluliseks – ühelt poolt aitab see kaasa ettevõtte efektiivsele toimimisele ning teiselt poolt mängib olulist rolli reisijate ootuste rahuldamisel ja heaolu tagamisel läbi lihtsate ja iseteeninduslike lahenduste.

„Iga päev teenindame tuhandeid reisijaid ja sadu lennuoperatsioone – teeninduse kiirus, mugavus ja turvalisus seavad suured nõudmised meie töötajatele ja digitaalsetele lahendustele. Lisaks reisija ootustele ootavad info kiiret töötlemist ja andmete edastamist ka lennufirmad ja seadusandja.

Ootusi, nõudeid ning arengusuundi arvesse võttes oleme koostanud lennujaama digitaalse arengukava, mille järgneva 5–7 aasta jooksul ellu viime,“ selgitab Andrus Järg.

Töösüsteemide kaasajastamise vajadust kinnitab ka Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) president Jaak Kivisild. Kevadel toimus Genfis Rahvusvahelise Maanteetranspordi Liidu IRU (International Road Transport Union) kongress, millel osales ka ERAA kolmeliikmeline delegatsioon. Enne kongressi algust toimusid kohtumised IRU sekretariaadi TIR-i ja Innovatsioonifondi osakondades, kus eestlased said kinnituse, et märtsis esitatud projekt ERAA uue IT-süsteemi väljaarendamise kohta on heaks kiidetud ja et sellega seotud kulud kaetakse IRU Innovatsioonifondi vahenditest täies ulatuses. „Moraalselt ja tehnoloogiliselt vananenud, alates 1991. aastast kasutusel olnud programmi välja vahetav tänapäevane dokumentide haldussüsteem on juba valdavas osas rakendunud, töötades kuni testperioodi lõpuni paralleelselt veel käigus oleva vanaga. Sama projekti raames on loomisel ka e-poe platvorm, mille vahendusel avaneb vedajail võimalus maksta reaalajas teenuste eest, tellida veolube, ärakirju või muid dokumente koos nende kohaletoimetamisega,“ tutvustab Jaak Kivisild toimuvat.

Nutikad muudatused on kavas ka pakiturul. Nii näiteks alustati Omnivas mobiilsete pakiautomaatide kasutamist. „Nii saame testida uusi asukohti või

Foto: Shutterstock

minna suure mahuga ajal pakiautomaatidele appi täpselt sinna, kuhu enim vaja. Lähtuvalt maailmatrendidest ning soovist olla vastutustundlikum ja jätkusuutlikum oleme välja töötamas ka uue põlvkonna pakiautomaate. See tähendab vähem elektroonikat ja pakiautomaadi kasutamine toimuks rohkem kliendi mobiiltelefoni abil. Võimalus uue põlvkonna pakiautomaati oma pakile järele minna tekib juba lähiaastatel,“ tutvustab plaane ja teoksil olevat Omniva juhatuse liige Kristi Unt.

Reisijad võtavad uuendusi hästi vastu

Tallinna Lennujaam on Andrus Järgi sõnul oma digitaalse arengukava elluviimisel alles algusfaasis, mistõttu suuremad käegakatsutavad tulemused jäävad järgmistesse aastatesse. „Üheks suuremaks ja tänaseks realiseerunud sammuks selles vallas võib aga pidada reisijatele iseteenindusliku pagasiloovutuse avamist juulis, mille kaudu saavad need reisijad, kes lendavad SAS-i või AirBalticuga, pagasi ise lennule registreerida. Süsteem on reisijate poolt kiiresti omaks võetud ning teeme tööd selle nimel, et lisada sinna ka teisi lennufirmasid.

Lisaks reisijate suunale teeme tööd ka oma töötajate suunal, et panustada teenuste haldamise efektiivsemaks muutmisse ning parendada igapäevases kasutuses olevaid keskkondi ja süsteeme,“ räägib ta.

Plaane on aga veel ning need toovad Tallinna Lennujaamale kaasa mitmeid arenguid ja muutusi. „Lähema paari aasta plaan on asendada operatiivjuhtimise infosüsteem efektiivsema ja tänapäevasema vastu. Samuti on plaanis võtta kasutusele tänapäevased andmete kogumise ja analüüsi vahendid, mis toetavad kiiremat ja mugavamat reisijate ning lennufirmade teenindamist, kuid suurendavad märkimisväärselt ka lennujaama toimimise efektiivsust.

Eespool välja toodud arendused ja suunad seavad vundamendi, mis võimaldavad võtta kasutusele reisijatele lisandväärtust pakkuvaid digitaalseid teenuseid ning muutuda seeläbi digitaalselt efektiivseks ja reisijale veelgi mugavamaks lennujaamaks,“ kirjeldab Andrus Järg tulevikumuusika helisid.

Foto: Tiit Blaat

Suurte sammudega Excelist edasi

Cargoson on neutraalne B2B veohaldustarkvara kaubandus-, tööstus- ja põllumajandusettevõtetele, mis lisaks ühte aknasse koondatud veoinfole ja vedajatele optimeerib ettevõtte logistikakorraldust. Nii saab kasutaja teha targemaid, läbipaistvamaid ja keskkonnasäästlikumaid otsuseid. „Mõeldes tarkvara peale, siis kasutatakse kaubatranspordi korraldamiseks ja veoandmete hoidmiseks peamiselt Excelit, mis iseenesest on võimekas tööriist, aga veohalduse võtmes tähendab see ikkagi kohta, kuhu ja kust andmeid kopeerida ja ümber trükkida. Veel mõne aasta eest ei olnud olemas ühtset neutraalset tarkvara tööstus-, kaubandus- või põllumajandusettevõttele, kust saaks halla-

ta oma ettevõtte kaubalogistikat erinevate veopartneritega,“ räägib Vaarmann ning selgitab taustaks, et praktikas esineb väga harva olukorda, kui tööstus ja kaubandusettevõtetel on oma kaubaveo logistika haldamiseks ainult üks veopartner. Sõltuvalt ettevõttest on neid suurusjärgus 5–7 või enam ning sellel on väga selge põhjus – optimaalsus. „Selleks et leida optimaalsemaid lahendusi oma ettevõtte kaubavoo korraldamisel, on vaja erinevaid lahendusi. Kõige lihtsam näide: kui on tegu pakikaubaga, siis on vedajateks kullerid ja pakiveole spetsialiseerunud vedajad. Kui tegemist on juba suurema alusekauba, osakoormate või täiskoormatega, siis seda tööd kuller ja pakivedajad reeglina ei tee, vaid on vaja vedajat, kes opereerib kaubikute asemel rekadega. Aga kui peaks nüüd tarnima kaupa väljaspoole Eestit, erinevatesse Skandinaavia ja Euroopa riikidesse või teistele mandritele, siis tulevad juba mängu teised veoliigid, nagu lend, meri, raudtee ning regionaalsed ja globaalsed veoettevõtted. Ja no tee või tina, aga ei ole kõik veoettevõtted universaalselt head kaupade transportimisel erinevate kaubaliikide ja sihtkohtade lõikes, millest tulenevalt ongi optimaalsuse tagamiseks vajalik kasutada suuremat hulka veoettevõtteid.“

Foto: Shutterstock

Andmete koondamine säästab aega

Tanel Vaarmann selgitab, et logistikamaastikul on nii Eestis kui ka Euroopas kõigil suurematel vedajatel ja ekspediitoritel olemas oma e-keskkonnad, ent väiksemad veoettevõtted kasutavad jätkuvalt e-posti oma päringute, pakkumiste ja tellimuste haldamiseks. „Sisuliselt tähendab see kliendi jaoks suurt ajakulu ja edasi-tagasi liikumist erinevate vedajate keskkondade ja e-kirjade vahel. Andmed on kõik laiali erinevates vedajate süsteemides või Outlookis, kokkulepitud hinnakirjad on PDF-i kujul väljaprinditud ja lamineerituna logistiku töölaual või Exceli, Wordi kujul kliendi arvutis, Dropboxis, OneDrive’is jms. Olukord nõuab pidevat meenutamist, milline vedu millise vedaja juurest tellitud sai, ning arvestamist erinevate keskkondade paroolide ja käitumise omapäradega, puudub ühtne jälgimise võimalus, tuleb ise informeerida oma tarnijaid, kliente ja ladu jne.

Erinevaid vahendusplatvorme ja veobörse on enne tehtud ja ka praegu olemas, aga need ei ole reeglina liidestatud vedajate süsteemidega, pakuvad lahendust ühekordsetele vajadustele, ei ole lähtuvad kliendi tarneahelast ja kaupade eripärast ning on ärimudelina üles ehitatud vahendustegevusele, mis omakorda loob vastuseisu suurematele regionaalsetele ja globaalsetele veoettevõtetele.

Tänaseks kolm aastat tagasi sai laotud nurgakivi tarkvarale, mis koondab kõik vedajad ja kaubaveo info ühte kohta kokku ning mida saab seadistada lähtuvalt ettevõtte vajadustest. Seega pakub lahendust kogu kaubavoo haldusele ning toimib ärimudelina neutraalsel tasandil fikseeritud kuutasu alusel (st puudub vahendustegevuse element),“ räägib ta.

Foto: Andres Putting

Cargosoni veohaldustarkvara, mis on saadaval ka äppina, on mõeldud ettevõtete vahelise logistikasuhtluse lihtsustamiseks, juhtimiseks, andmete koondamiseks ja haldamiseks.

Cargoson andis kõikidele logistikutele ühise mugava tööriista

Enamik logistikasektoris tegutsevaid ettevõtteid töötab oma kaubavedude üle arvestust pidades eilsete vahenditega, milleks on ühises võrgusüsteemis olev tabel, kust kontrollitakse hindu, tellimuse teostajaid, graafikuid ja kõike muud. Toimub äge kirjavahetus liinil tellija-logistik-autojuht-kauba saatja, mis täidab ära mitme inimese tööpäeva. Eestis loodud veohaldustarkvara Cargoson muudab seda käitumist aga kardinaalselt.

„Miks on Cargoson oma tarkvaraga olnud edukas? Sest me ei läinud vahendaja rolli kauba saatja ja logistikaettevõtte vahele, me ei paku ise transporti, ei vahenda ega võta enda kanda ka selle transpordi korraldamist. Me lõime hoopis kõikidele logistikutele platvormi, tööriista, millega on mugavam oma tööd juhtida. Samal ajal säilitades kõik varasemad ettevõtetevahelised erikokkulepped, soodushinnad ja pikaajalised suhted,“ räägib Cargosoni üks asutajatest ja müügijuht Tanel Vaarmann.

Pikaaegse logistikasektori taustaga Vaarmann, kes on varem töötanud nii kauba saatja kui ka selle saatmise korraldajana, leidis koos partneritega valdkonna kitsaskoha ja mõtles sellele välja korrektsiooni. Cargosoni veohaldustarkvara, mis on saadaval ka äpina, on mõeldud ettevõtetevahelise logistikasuhtluse lihtsustamiseks, juhtimiseks, andmete koondamiseks ja haldamiseks. „Cargoson kasvaski välja vajadusest, mida me ise logistikavaldkonnas töötades nägime. Kohe kui ettevõttel on partnerina mitu veofirmat, hakkavad tekkima probleemid – igal veoettevõttel on omad sisemised protsessid, endale loodud tellimissüsteemid, hinnapakkumisi saadetakse kas PDFi, Exceli või Wordi kujul või lihtsalt e-kirjaga. Pidevalt on vaja kontrollida meeletult paljusid kanaleid ja tekibki kohe vajadus logistiku või assistendi järele, kelle tegelik ülesanne on lihtsalt andmeid ühest tabelist teise trükkida – vedaja tabelist enda tabelisse ja tagasi. Ehk siis kogu logistiku tarkus seisneb selles, et ta teab, millisest tabelist on andmestik vaja teise tabelisse tõsta,“ selgitab Vaarmann.

Müügijuht lisab, et selline töö on kõige nürim maailmas – tihti on logistikud ja logistikajuhid ettevõtetes lihtsad liinitöötajad, kuna neil ei ole siiani olnud nu-

99% kasutajatest, kes on Cargosoni oma ettevõttes kasutusele võtnud, vanade viiside juurde enam tagasi ei pöördu, mis on ühtlasi ka meie endi suurimaks motivaatoriks tarkvara edasisel arendusel ja äritegevuse skaleerimisel.

tikat lahendust, millega oma töö loogiliseks ja lihtsamaks muuta. Cargoson ongi see „relv“, tööriist, mis koondab kogu info, suhtluse ja veodokumendid ühte mugavasse kohta ning võimaldab reaalajas protsesse jälgida ja juhtida.

Tarkvara, mis paneb tegema targemaid otsuseid

Enamikul ettevõtetel on mingil kujul oma majandustarkvara olemas – on selleks siis maja sees loodud rätsepalahendus, tuntud andmehalduskeskkond või lihtsalt Excel – ja üldjuhul ei ole lihtne midagi neist välja vahetada.

„Seda Cargoson ka ei nõua. Veohaldustarkvara üks võimalus ongi võtta need olemasolevad lahendused, mis sisaldavad vajalikke andmeid vedude korraldamiseks, ja need lihtsalt, mugavalt ja vigadeta Cargosoni ära ühendada. Üks selge probleem, mida me lahendame, ongi ju tegelikult ajakulu: läbi veohaldustarkvara on kogu ettevõtte vajalik kauba saatmisega seonduv info ühes kohas ja ühiselt kõigile asjaosalistele nähtav. Kui suurte globaalsete ja regionaalsete ettevõtete puhul on oluline, et nende põhiprotsessid säiliksid ja muutuks ajakulu, kokkuhoid ja läbipaistvus, siis väiksemad ettevõtted kasutavad Cargosoni kui tööriista, kust nende jaoks sobilikke veolahendusi leida,“ selgitab Vaarmann.

Cargosonis saab iga ettevõte ise oma keskkonda sättida: laadida üles kokkulepitud hinnakirjad ja aadressiraamatu, lisada soovitud vedajad ja määrata kasutajaks inimesed, kes ettevõttes logistikaga tegelevad. Tarkvaras saab kauba saatja võrrelda ja pärida veopakkumisi, tellida vedusid, jälgida saadetisi, omada statistilist ülevaadet ja pidada arveldust ka saadetise põhiselt. Lisaks koostab süsteem automaatselt veodokumendid (etiketid, saatelehed, CMR, DGD) ja sellel on veel funktsionaalsusi, mida saab soovi korral lisada. Seega suhtlus ja varasem paberimajandus liigub veohaldustarkvarasse, kust on võimalik hallata oma ettevõtte igapäevalogistikat olemasolevate ja uute veopartneritega. „Cargosoni lahenduse kasutamise suurim võit kuulub kindlasti keskmistele ja suurematele ettevõtetele, kellel on palju kaubavahetust. Samas oleme näinud, et väikekliendid, kes saadavad kaupu kõigest paar korda nädalas, leiavad ka enda jaoks väärtused – lihtsus ja mugavus leida optimaalsemaid lahendusi ning hoida oma tarnijaid ja kliente kursis automaatsete teavituste näol. 99% kasutajatest, kes on Cargosoni oma ettevõttes kasutusele võtnud, vanade viiside juurde enam tagasi ei pöördu, mis on ühtlasi ka meie endi suurimaks motivaatoriks tarkvara edasisel arendusel ja äritegevuse skaleerimisel. Kui veel kasutajatest rääkida, siis huvitaval kombel on saanud suurimatest skeptikutest meie suurimad promootorid,“ ütleb Vaarmann enesekindlalt.

Kirsina tordil hindab Cargosoni platvorm eraldi ka iga veoliigi ja vedaja rohelist jalajälge ehk kui palju üks või teine vedu CO2 atmosfääri paiskab.

Tihti on logistikud ja logistikajuhid ettevõtetes lihtsad liinitöötajad, kuna neil ei ole siiani olnud nutikat lahendust, millega oma töö loogiliseks ja lihtsamaks muuta.

Euroopa Liidu direktiiv ja CO2 emissioon

Kirsina tordil hindab Cargosoni lahendus eraldi ka iga veoliigi ja vedaja rohelist jalajälge ehk kui palju üks või teine vedu atmosfääri CO2 paiskab. Cargoson on üks vähestest tarkvaradest (kui mitte ainuke), kus saab teha transpordiotsuse, valides vedaja iga saadetise CO₂heite eelarvutatud hinnangu põhjal. Lisaks hinnangulisele tarneajale ja maksumusele eelarvestab tarkvara ettevõtte saadetise hinnangulist mõju keskkonnale, et veotellija saaks ka selle info oma otsustusprotsessi kaasata.

Vaarmann toob näite, et eriti päevakorral on CO2 emissiooni arvestus Skandinaavia taustaga ettevõtetes, kus ilma naljata võib tarnija ja kliendi vahel jääda kokkulepe sõlmimata, kui ei valita loodussäästvaimat logistikalahendust. Ent teema on kohe-kohe väga aktuaalne ka kogu Euroopa Liidus, sealhulgas Eestis.