5 minute read
Riina Sikkut: igapäevaselt olen jalakäija!
Riina Sikkut:
igapäevaselt olen jalakäija!
Advertisement
Majandusminister Riina Sikkuti portfellis on suur osa Eesti investeeringute eelarvest. Samuti oodatakse just tema valdkonnalt seda, et paljud Eesti jaoks kõige olulisemad probleemid lahenduse saaksid.
Tekst: Anne-Mari Alver Foto: Jaanus Lensment
Meie kohtumispäeval on minister Riina Sikkut üleval juba enne kukke ja koitu. Kell 6 hommikul peeti valitsuse erakorralist istungit, mille järel peatselt Narvas tank teisaldati. Istungilt kiirustas minister kella kümneks raadiosse intervjuud andma, südapäeval aga räägime juba tema plaanidest logistikavaldkonnas.
Vaatamata varahommikusele istungile ja kiirele päevale on minister erk ja sõbralik, vastused lendavalt kergelt nagu pingpongipallid.
Olete te loomult pigem hommiku- või õhtuinimene?
Kõik lapsevanemad on hommikuinimesed, isegi kui nad seda alati olnud pole. Mulle tegelikult hommikud sobivad, mulle meeldib siis tööd teha. Ilm on ka hommikuti enamasti ilus.
Aga nädalavahetusel?
Siis magan hea meelega lõunani, kui see võimalik on.
Kas töömõtted on kodus kaasas ja meenuvad ka õhtul ning puhkepäevadel?
Olen näinud inimesi, kes peavad väga ranget joont. Kui kabineti uks lukku keeratakse, on töömõtetega kõik. Minul nii ei ole. Kui see on võimalik, võtan telefoni vastu ka vabal ajal – kui see just lapse uneajal ei helise. On olnud ka
raadiointervjuusid, kus pisike süles kaasa räägib.
Kui vanad on teie lapsed?
Üheksa, seitse ja kaks.
Kas vastutusrikka töö ja emaks olemise ühitamine on teie jaoks keeruline?
Vabadus oma graafiku kujundamisel kaasa rääkida teeb selle ehk kergemakski kui näiteks meremeestel või veokijuhtidel. Või meditsiiniõdedel või õpetajatel.
Kuivõrd on teil olnud võimalust enne ministriametit Eesti majanduses kaasa rääkida?
Olin Riigikogu rahanduskomisjoni liige. Meie käest käisid läbi kõik maksuküsimused ja investeeringutega seotud teemad. Samuti olin Riigikogu EL-i asjade komisjoni liige, seega olin kogu aeg seotud ka välisrahade teemaga. Mul on majandusharidus ja ma olen töötanud nii pangas kui ka Rahandusministeeriumis. Erinevatest majandusteemadest rääkides on alati rohkem huvi pakkunud makromajandus, riigi majandamine.
Mis on olulisimad teemad logistikavaldkonnas, millega plaanite oma ametiajal tegeleda?
Lähtume koalitsioonileppest. Minu valdkonnad on seal küllalt põhjalikult lahti kirjutatud. Näiteks merendus – on vastu võetud otsus panna erinevate riigiametite ja -asutuste laevastikud ühtse juhtimise alla ning pöörame rohkem tähelepanu meritsi liikuvale ekspordile.
Kindlasti on oluline suund ka nõudepõhise transpordi arendamine ja elamumajanduse osakaalu suurendamine väljaspool nn tõmbekeskuseid.
Oluline on ka suurettevõtete toetusmeetmete loomine – pean silmas riigipoolseid garantiisid hangetel. Praegu on need väiksemate ettevõtete jaoks küllaldased, suurte jaoks mitte.
Meie ettepanek on jätta veeteetasud praegusele madalamale tasemele, et säilitada konkurentsieelis.
Foto: erakogu
Kui kerge või raske oli astuda Taavi Aasa kingadesse? Millega tema senistest töödest logistikavaldkonnas edasi liigute?
Enamik olulistest teemadest on jätkuvas arengus, näiteks teedeehitus ja teehoid, praamiliiklus, ühistransport, reisijatevedu nii raudteel kui ka maanteel. Eelarvearutelud seisavad ees ja nendesse valdkondadesse tuleks suunata lisaraha. Ja kindlasti jätkame Rail Baltica rajamist. Eesti ühendamine Euroopaga ja põhjalõunasuunalise liikumise arendamine on muutunud üha olulisemaks, ka julgeoleku seisukohalt.
Kas kaheksa kuud pole mitte liiga lühike tööaeg, et piisavalt palju saavutada?
Ühelt poolt on see muidugi lühike aeg, aga samas on see riigi jaoks väga oluline periood. Lühiajalised eesmärgid on selgelt fikseeritud, kuid ka pikaajalistega liigume kogu aeg edasi.
Mis on olulisemad pikaajalised eesmärgid?
Näiteks rohepööre.
Kuidas sõda Ukrainas ja sellega ka meid puudutavad kriisid rohepööret mõjutavad?
Üldiselt on rohepööre muutunud veelgi aktuaalsemaks, seda ka näiteks julgeolekuteemana – Vene tarnete peale loota ei saa.
Mida see teie hinnangul Eesti ettevõtjatele tähendab?
See on sektorite kaupa erinev. Väga paljusid ettevõtteid ei mõjuta Venemaa teema üldse, sest sellega on ühisosa kas puudunud või olnud väga väike. Aga on ka sektoreid, kus tegu on väga tõsise probleemiga.
Meenub näiteks väetiseladude teema Muugal ja Sillamäel ...
See on koht, kus riik peab sekkuma, sest olukord on ettevõtjate jaoks keeruline ja väga tõsine. Variant on näiteks need väe-
tised erandkorras realiseerida. Praegu tegeletakse aktiivselt lahenduse otsimisega. Sõidan peatselt Sillamäele, et sealse sadama olukorra ja probleemidega lähemalt tutvuda.
Kui pikad on teie tööpäevad? Meenub, et Transpordiameti eelmine juht rääkis 12–14-tunnistest tööl olemise aegadest ...
Tunnistan, on pikki tööpäevi, mis kestavad varahommikust hilise õhtuni. Eriti näiteks välislähetustes. Koormus on suur ja programm tihe, niisama ringivaatamise aega ei jää. Samas on ka täiesti tavalisi tööpäevi, mis enam-vähem mahuvad traditsiooniliseks peetud raamidesse. Selles töös tuleb siiski arvestada ka töötundide kuhjumisega. Aga see pole ministriametis teisiti kui näiteks Riigikogus või ka ettevõtluses. Kes on harjunud palju töötama, see teeb seda igal pool. Õnneks on vähemalt osaliselt võimalik valida, millal ma mida teen. Oluline on, et tööaeg oleks mõtestatud, et sellega jõutaks võimalikult palju.
Kuidas te puhkate ja mida teile vabal ajal teha meeldib?
Tegelen lastega. Praegu ongi selline aeg, et põhiliselt on mul töö ja pere. Lugeda armastan ka väga, see ongi tegelikult mu
Foto: Tiit Blaat
esimene hobi, aga praegu on selleks vähe aega. Veel on mulle meeldinud keraamika, aga kõik kausside ja kruusidega seotud tegevused on praegu kõrvale pandud, aega lihtsalt pole. Kui lapsed on suureks saanud, on mul selle hobi jaoks jälle rohkem aega.
On teil praegu mõni raamat käsil?
Jaan Aru „Loovusest ja logelemisest“ – see on huvitav, hõlpsasti haaratav ja kasulik. Ilukirjandus meeldib mulle ka, aga praegu on sellesse süüvimiseks liiga kiire periood.
Millega te liiklete?
Igapäevaselt olen jalakäija. Kodust, Kadrioru kandist, on paras pikk jalutuskäik nii Toompeale kui ka ministeeriumisse – poole tunniga olen kohal. Kui sajab, sõidan kolm peatust bussiga ja siis kõnnin edasi.
Elektritõuksi pole proovinud, aga Tartus, kohtumisel Läti majandusministri Tālis Linkaitsiga, sõitsin vesinikujalgrattaga. Tööasjade jaoks on mul ametiauto, Tallinnast välja jäävad töösõidud teen sellega. Välislähetustes käin lennukiga. Need on pigem lühikesed lennusõidud, näiteks Brüsselisse või Helsingisse. Kuna nüüd on EL-i eesistujamaa Tšehhi, siis ilmselt tuleb ka paaripäevaseid lende Prahasse.
Milliseks juhiks te end peate – pigem inimeste või pigem protsesside? Pigem kaasav või pigem autoritaarne juht?
Kindlasti pean end inimeste juhiks. Suhtlen meeleldi, aga olen eelkõige analüütik ja vajan, et kogu info oleks korraga laual. Kaasan kindlasti inimesi info kogumisel, aga poliitikas on vaja teha otsuseid ja nende eest vastutada. Poliitilised otsused on tihti väärtuspõhised. Võib tekkida olukordi, kus mõni otsus on kellelegi kasulik ja kellelegi kahjulik ning sellepärast peab olema arusaadav, millise info põhjal see langetati.
Mis on teie kõige olulisem sõnum ettevõtjatele, kes seda intervjuud loevad?
Olen avatud suhtlemiseks ja kaasa mõtlemiseks. Võib-olla pole alati kõigeks vajalikuks kohe vahendeid, aga kindlasti on mõtet suhelda ja olukordi selgitada. Nagu öeldud – kogu info peab olema laual, et poliitik saaks otsustada. Olen alati valmis arutlema, kaasa mõtlema, külla tulema. Ma ei saa lubada, et lahendusteks leitakse kohe raha, aga ma saan lubada, et riik kuulab ära ja kasutab informatsiooni keeruliste olukordade lahendamiseks.
Mida tegi Riina Sikkut enne majandusministriks saamist?
2019–2022 kuulus Riigikogu XIV koosseisu, oli korruptsioonivastase erikomisjoni esimees. 2018–2019 oli tervise- ja tööminister. 2017–2018 oli Riigikantseleis sotsiaal- ja tervisepoliitika nõunik. 2011–2017 oli poliitikauuringute keskuses Praxis tervisepoliitika programmi analüütik ja aastatel 2012–2013 programmijuht. 2008–2009 oli Swedbanki krediidiriski kontrolli osakonna spetsialist. 2005–2008 oli Rahandusministeeriumis majandusanalüütik. Lõpetas 2005. aastal Tartu Ülikooli majanduse erialal ning 2010. aastal omandas Londoni Ülikoolis tervisepoliitika teadusmagistri kraadi.
