Sander Salmu: „Toimiv transpordikorraldus on ühiskonna vereringe.“

Sander Salmu on transpordi asekantsleri ametis uus tulija, ehkki töö majandusministeeriumis on talle tuttav ka varasemast.

ranspordivaldkonnas tuleb lähiaastatel viia ellu mitmed suured muudatused, et vastata aja jooksul muutunud oludele ja inimeste vajadustele, olgu selleks kvaliteetse ühistranspordisüsteemi arendamine, täiendavad investeeringud teehoidu ja -ohutusse või digilahenduste senisest suurem kasutamine transpordi korraldamisel. Usun, et Sandri kogemus erasektorist, aga ka varasemalt ministeeriumis transpordivaldkonna teemades loovad talle selleks hea aluse, ja loodan, et Sandri eest vedamisel saab Eestist ka trans pordis nutikate lahenduste eestvedaja kogu maailmas,“ hindab uut kolleegi kantsler Ahti Kuningas.

Sander Salmu sõnul on toimiv ja ohutu transpordikorraldus ühiskonna vereringe ning Eesti konkurentsivõime suurendamise lahutamatu osa.

„On oluline, et transpordisektor kohaneks edukalt järgmise kümnendi väljakutsetega, mis tulenevad vajadusest muutuda jätkusuutlikumaks ja keskkonnasäästlikumaks, samuti kohaneda majandusmudelite muutumisega. Selle kõige juures on Eesti ettevõtetel meeletu potentsiaal uute toodete ja teenuste arendamiseks, katsetamiseks ning eksportimiseks. Soovin koos oma meeskonna ja partneritega jõuda Eesti transpordi järgmiste edulugudeni,“ ütleb ta.

Viimastel aastatel on Sander Salmu töötanud erasektoris ekspordi- ja arendusjuhina, viimati Ragn-Sells AS-i ärisuundade arendusjuhina. Ta on varem juhtinud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi veondus- ja liiklustalitust ning esindanud Eestit eesistumise ajal maanteetranspordi ja sõidukite tehniliste nõuetega seotud teemadega. Lisaks on ta kuulunud Eesti Teed AS-i nõukokku ning töötanud maanteeametis. Tal on transporditehnika magistrikraad Tallinna tehnikaülikoolist.

Olete töötanud mitmes olulises ametis nii avalikus kui ka erasektoris. Kuidas neid omavahel võrdlete?

Ütleksin, et suures plaanis ja töökultuure võrreldes need nii erinevad polegi. Muidugi on igal oma roll –avalik sektor teenib riiki, erafirmas tuleb arvestada omanike huvidega. Samas ei tegutse ka erasektor aina enam ainult raha teenimise nimel, vaid nähakse laiemat mõju kogu ühiskonnale. See on sarnane osa.

Erinevus tuleb sellest, et riigi tegevus on oluliselt laiapindsem ehk hõlmab kogu ühiskonda. Kui ettevõte tegeleb peamiselt oma valdkonnaga, siis riigi puhul on otsuste mõju oluliselt laiem. Transpordi puhul näiteks on see seotud keskkonnaga, linnatranspordi puhul kogu elukvaliteediga üldiselt.

Kummas sektoris on kergem oma ideid ellu viia?

Kui on hea idee ja see läheb kokku organisatsiooni nägemusega, siis on mõlemas võimalik ideid ellu viia. Kui idee ei sobitu eesmärkidega, ei saa seda kummaski ellu viia. Igal pool on oma kokkulepitud eesmärgid ja tegevused, piiravaks teguriks on alati ressursside nappus. Ideid on tohutult ja tegeleda tuleb paljude asjadega, inimestest ja rahast kipub alati puudu olema. Siis muutubki oluliseks oskus prioritiseerida ja valikuid teha.

Mida peate oma senistest töödest kõige olulisemaks?

Erasektori poolelt toon välja oma viimatise töökoha Ragn-Sellsis ja osalemise ettevõtte aastate suurima investeeringu elluviimises.

Selleks oli Väätsa prügila ostmise protsess, nõusoleku saamine konkurentsiametilt ja kahe ettevõtte ühendamine.

Kui ajas kaugemale minna, siis töötasin majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis ajal, kui Eesti oli Euroopa Liidu eesistujamaa. Üheks väljakutseks oli sõidukite tehnonõuete kinnitamine – ja seda ajal, mil just oli olnud Volkswageni dieselgate ehk emissiooniskandaal. Meie ülesanne oli Euroopa tasemel kokku leppida regulatsioon, mis hoiaks ära järgnevad analoogilised olukorrad, samas ei avaldaks olulist negatiivset mõju autotööstusele. See oli keeruline periood, sest teemaga kaasnes palju huvipooli ja nägemusi. Autotööstusel on Euroopa Liidus oluline roll – 6% tööhõivest, 7% SKP-st, seega vastutus oli väga suur.

Eesmärk on, et töö peab olema tehtud, samas on juhi ülesanne tagada, et inimesed üle ei töötaks.

Kuidas sündis otsus nüüd ministeeriumisse tagasi tulla?

Määravaks said kolm olulist tegurit. Esiteks on mul transporditehnika haridus ja see valdkond on minu jaoks kogu aeg n-ö pildil olnud. Siit tuleneb teine põhjus: asekantsleri positsioon võimaldab valdkonna arengut suunata. Ja kolmas põhjus on majandusministeerium kui töökeskkond, kuhu tulin väga hea tundega. Julgen soovitada kõigile, kes kaaluvad siia tööle tulemist. Teadsin, et mind ootab siin tore kollektiiv.

Mis on teie jaoks kõige olulisemad suunad, millega tegelema hakkate?

Kuna mu tulek sattus just valimistejärgsesse aega, määrab kõige olulisemad suunad uus valitsus. Tean, et koalitsioonikõnelustel on sel nädalal räägitud liiklusreformist. On positiivne, et ei räägita ühest konkreetsest valdkonnast või tegevusest, vaid eesmärgist vaadata inimeste liikumisvajadusi tervikuna, muu hulgas siduda ühistransporti ja jalgrattasõidu võimalusi puudutav ühtseks tervikuks. Suurem eesmärk on autostumise vähendamine.

Kuidas hindate Eesti logistikasektori praegust olukorda?

Sektor on pidanud hakkama saama kahe suure kriisiga järjest: COVID ja Venemaa algatatud sõda Ukrainas. Need on oluliselt kahandanud reisijate hulka. Ka kaubaveod on tugevalt pihta saanud ja seda kõigis valdkondades – maantee- ja raudteetransport, lennundus ja merendus.

Samas on Eesti ettevõtted väga tublid ja kohanemisvõimelised, püssi põõsasse visatud ei ole. Reisijateveo suhtes on esimesed positiivsed ilmingud juba kohal, kuigi mitte veel kriiside-eelsel tasandil. Ka siseriiklik ühistransport pole alla vandunud. Trend on ikkagi ülespoole.

Tavalises avatud organisatsioonis saab olla ainult kaasav juhtimine.

Mida saab riik teha, et logistikaettevõtetel paremini läheks?

Riigi ülesanne on funktsionaalse taustsüsteemi loomine. Kui rääkida rahvusvahelisest ettevõtlusest, saab riik aidata uksi avada. Teatud piirkondades on oluline, et riik oleks näiteks läbirääkimisdelegatsioonis esindatud.

Eestis on riigi üks olulisemaid sellealaseid ülesandeid taristutesse investeerimine – et see oleks sobiv ja vastaks nii kauba omanike kui ka reisijate ootustele. Kolmas oluline teema on õiguskeskkond, mis võimaldab ettevõtjatel oma ideid ellu viia.

Kui pikad on praegu teie tööpäevad ja kas see rütm erineb teie varasemast töörütmist?

Eks seda õppimist ole praegu palju. Tulenevalt valitsuse vahetusest on aega rohkem suhelda ja ettevõtetes käia.

Tööaja suhtes ma erinevate töökohtade vahele jäika joont ei tõmbaks. Kõik sõltub sellest, mis olukord parajasti on. Eesmärk on, et töö peab olema tehtud, samas on juhi ülesanne tagada, et inimesed üle ei töötaks. Vahel on vaja rohkem teha ja vahel on vaja varem ära minna, seega töö ja tööaeg peaksid olema paindlikud. Kõik organisatsioonid, kus olen töötanud, on olnud sellise töökultuuriga.

Milliseks juhiks te ennast peate – pigem inimeste või protsesside, pigem kaasavaks või autoritaarseks?

Tegelikult peaks seda küsima neilt, keda olen juhtinud. Ma ise arvan, et ma ei kaldu ühessegi äärmusesse. Arvan, et minu tugevuseks on plaanile keskendumine, nagu näiteks mõlema eelkirjeldatud töövõidu puhul – kõigepealt tuleb plaan paika sättida ja siis seda järgida. Loomulikult ei saa selle käigus ka inimesi unustada, sest ühtegi protsessi ei saa juhtida ilma inimesteta.

Kindlasti olen ma kaasav juht. Autoritaarset juhtimisstiili pole ma üheski rollis kogenud, pole kunagi ülevalt alla juhitavas organisatsioonis töötanud. Tavalises avatud organisatsioonis saab olla ainult kaasav juhtimine.

Kas teil on oma tegevuses – ja elus – eeskujusid?

Konkreetselt pole. Aga erinevaid inimesi olen läbi elu jälginud küll. Mõnelt saab õppida erinevate olukordade lahendamist, mõned on negatiivsed näited – vaatad ja tead, et ise nii ei teeks.

Mida teile vabal ajal teha meeldib? Olen võimalikult palju looduses ja teen sporti. Talvel suusatan, suvel jooksen ja sõidan rattaga. Reisida meeldib ka, aga peamiselt olen Eestis. Kas sõidan kuskile matkaradadele või lähen Tallinnas parki või mere äärde.