Jäälõhkuja TARMO püsib kindlalt teenistuses

Jäämurdja Tarmo tähistas selle aasta 31. jaanuaril 60. sünnipäeva. Kõrgele eale vaatamata on tubli veteran endiselt valmis tööd ja jääd murdma.

is saab olla tähtsamat meie riigi jaoks kui jäämurdja, mis tagab meie võimekuse mere kaudu kaubavahetuseks ka jäärohkel perioodil,“ lausub transpordiameti peadirektor Priit Sauk. „Rõõm on näha, et jäämurdja Tarmo on heas korras ning valmis tööd tegema.“

„Oleme 60 aastat kenasti vastu pidanud ning valmis tööks kuni järg-

„Mmise laeva tulekuni,“ kinnitab Tarmo kapten Heiki Mokrik. Ta lisab, et aasta lõpus toimub järgmine oluline sündmus – möödub 30 aastat hetkest, kui jäämurdja tuli Eesti lipu alla.

Ajaloost ja tehnikast

Jäämurdja Tarmo on ehitatud Soomes 1963. aastal Wärtsilä Hietalahti laevatehases. Vette lasti Tarmo valmimisaasta 31. jaanuaril. Tarmo sõsarlaevad on Tor, Njord, Varma ja Apu. 1993. aastal ostis Eesti riik jäämurd- ja Soomelt ära, et kasutada seda meie vetes jää murdmiseks. Siis vahetas laev ka Soome lipu Eesti oma vastu. Jäämurdja Tarmo kaptenid on Eesti lipu all olnud Mart Suls (1993–2001) ja Peedu Kass (2001–2019).

Tarmo jäävöö laius on 3,8 meetrit, paksus vööris 33 millimeetrit, ahtris 32 millimeetrit, külgedel 33 millimeetrit. Laeva kütusekulu täisvõimsusel on 52 tonni ööpäevas ja autonoomsus kakskümmend ööpäeva. Laeval on neli sõukruvi – kaks ahtris ja kaks vööris. Jõuseade on diiselelektriline. Laeval on neli peamasinat elektrigeneraatoritega, millest igaüks on mõeldud käitama üht elektrimasinat, mis käitab omakorda üht sõukruvi. Ühe peamasina või elektrigeneraatori rikke korral on võimalik jagada vastavale elektrimootorile voolu teiselt peamasinalt.

Tarmo on tänaseni valmis Eesti riiki jäämurdmisel teenima, olles valmisolekus Hundipea sadamas. Maailmas ei leidu kuigi palju nii heas seisukorras sellises vanuses jäämurdjaid, mis veel edukalt suudavad oma teenistusülesandeid täita.

Jäämurdja Tarmo tööpõld on Soome laht, Liivi ja Pärnu lahel murrab vajadusel jääd EVA-316. Peamiseks jäämurdjaks on Soome lahel transpordiameti prahitud laev Botnica, mille omanik on TS Shipping. Möödunud hooajal Tarmo välja ei sõitnud, sest soodsate lõunakaare tuulte tõttu ei tekkinud Soome lahes jäämurde vajadust.

Laeval töötanud mehed kiidavad Tarmo mugavust – omaaegset Soome kvaliteeti hinnatakse tänaseni. Seal on korralik puidust mööbel, nahkdiivanid puhkeruumides ja laiad kajutid. Kuna tänapäevastes laevades pööratakse märksa enam tähelepanu ruumi kokkuhoiule ja säästlikkusele, mõjub vanameister uute laevadega võrreldes märksa soliidsemana.

2019. aastal läbis põhjaliku remondi

Transpordiametil on kaks jäämurdmise võimekusega laeva: jäämurdja Tarmo ja mitmeotstarbeline laev EVA-316.

2019. aastal läbis Tarmo põhjaliku remondi ning siis võeti vastu otsus, et laev jätkab avalikus teenistuses veel vähemalt viis aastat. Tarmo meeskond, kus meeste vanus on jäälõhkuja omaga igati võrreldav, tervitasid seda otsust aplausiga.

Tarmo kaptenisillal on peategelasteks rooliratas ja radar. Kõik vas- tab tänapäeva standarditele, kuid ka tänapäeval ei saada hakkama ilma vanamoodsate paberkaartide ja pliiatsiteta. Kui radariga tekivad mingil põhjusel jamad, saab nendel kaartidel oma käega koordinaate paika sättida. Nagu vanasti.

Tarmo suudab rügada läbi 1–1,5 meetri paksusest jääst. Kuigi kliimasoojenemine annab ennast tunda ka Eestis, pole säärased mereolud veel kuhugi kadunud. Kapten Mokrik on ajakirjanduses rääkinud, et täheldab lausa teatud seaduspära – käredat pakast saab tunda nii iga nelja aasta tagant, vahepeale jäävad leebemad talved. Aastat 2011 mäletab kapten seetõttu hästi: Tallinna laht oli niivõrd jääs, et reisilaevad ei pääsenud liikuma. Tarmo läks appi ja lõpuks pääsesid inimesed üle vee hoopis Porkkala neeme kaudu, mitte Helsingist.

Tarmo muudab rasketes oludes lollikindlaks see, et sel on kaks sõukruvi ees ja kaks taga. See aitab manööverdada ja vajadusel ka tagurdada. Käimalükkajaks on neli diiselmasinat, mis täisvõimsusel töötades nõuavad kütust üle kahe tonni tunnis. Aga alati pole täisvõimsust vaja ja sel juhul pääseb Mokriku sõnul ka ligi kolmandiku võrra soodsamalt.

Kui Tarmo 2019. aastal remonti läks, selgus, et omal ajal paika pandud masinate juppe ei toodeta tänapäeval enam kusagil. Meistrid peavad need töökojas ise valmistama, see on aga aina kaduvam kunst. „Vanemad mehed veel oskavad. Nooremad ja äsja koolipingist tulnud mitte niivõrd. Nemad on harjunud meelelaadiga, et katkise asja asemele tuleb tellida uus. Aga kui uut lihtsalt ei ole?“ rääkis Mokrik toona.

Riik on kaalunud ka jäälõhkuja Tarmo mahamüümist. Veterani vastu on tundnud huvi Soome turismiettevõtjad, kelle juures saaks laev rakendust polaarhuviliste turistide vedamisel.