Nõudepõhine ühistransport alustab regionaalselt

Nõudepõhine ühistransport on esialgu katsetamisfaasis. Kiirelt sellele üle minna ei saa, sest riik on seotud erinevate avaliku teenindamise lepingutega.

Nõudepõhine ühistransport tähendab reisijatevedu, mis ei järgi fikseeritud marsruuti või ajakava, vaid vedu korraldatakse vastavalt inimeste tellimustele. Sõite planeerides sobitatakse võimalikult paljude inimeste sõidusoovid ja sõiduplaan koostatakse iga kord nende põhjal.

„Täna oleme olukorras, kus riigi kulud maakondlikule ühistranspordile kasvavad, aga reisijate arv kaasa ei tule. Põhjus on tihti selles, et väikestes ja hõredalt asustatud kohtades käib ühistransport harva ning sõit lähimasse keskusesse võib võrreldes autosõiduga kesta oluliselt kauem,“ räägib majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.

Ministri sõnul võiks pikas perspektiivis olla lahendus senise maakondliku liinivõrgu ümberkorraldamine kahetasandilise mudeliga – liinivõrgu selgrooks olev lihtne ja selge põhiliinide võrk, mida täiendavad nõudepõhised liinid.

„Nõudepõhist ühistransporti on otstarbekas katsetada Saaremaal –kohas, kus on valmidus ja tahe selle rakendamiseks. Osaliselt on selle toi- mimist seal juba ka varasemalt proovitud,“ lisab ta.

Katseprojekti hind on 100 000 eurot aastas

Saaremaa kohta on transpordiamet koostöös kohaliku omavalitsusega välja töötanud esialgsed nõudepõhiste ja põhiliinide koostoime põhimõtted, mida oleks võimalik hakata ellu viima 2023. aasta teisest poolaastast. Teiste maakondade liinivõrgu võimaliku ülesehituse kohta on tehtud esialgsed liinivõrkude modelleerimised ja sõltuvalt Saaremaa nõudepõhise ühistranspordi käivitamise tulemustest ning kogemustest saaks sama põhimõttega ühistransporditeenust laiendada üle-eestiliselt.

Kiire ja laialdane üleminek nõudepõhisele ühistranspordile pole üleriigiliselt aga võimalik, sest reisijateveoks on sõlmitud kümneid erineva kestusega avaliku teenindamise lepinguid. Lisaks on vedajad võtnud pikaajalisi rahalisi kohustusi ehk soetanud veeremi, mis on mõeldud praeguse liinivõrgu teenindamiseks.

Katseprojekti rakendamine Saaremaal eeldab esialgsetel hinnangu- tel lisaks senisele riigieelarvelisele toetusele liinivõrgu toimimiseks veel täiendavalt u 100 000 eurot aastas. See kaetakse riigieelarves ühistranspordi korraldamiseks ettenähtud toetustest.

Pärnumaa alustas arendust sotsiaaltranspordist

Nõudepõhise transpordi mudel on kasutusel ka näiteks Pärnumaal, kus seda rakendatakse sotsiaaltranspordis. Pärnumaa ühistranspordikeskuse juhataja Andrus Kärpuk hindab, et tehniliselt saaks sama lahenduse üle viia ka sotsiaalabi mittevajavatele klientidele.

„Kohe alguses tegime selgeks, et sotsiaaltransport on sisuliselt nõudepõhine ühistransport. Selle arendamisest räägitakse aga aastast aastasse järjest rohkem. Muide, „sotsiaalne“ on teisiti öeldes „ühiskondlik“. Isegi keeleliselt on sotsiaaltransport ja ühiskondlik transport sünonüümid. Tegemist ei ole aga lihtsalt sõnamänguga, vaid sünergiale viitava tulevikuvõimalusega. Kahe samasuguse süsteemi asemel on mõistlik arendada üht universaalset,“ selgitab ta.