Ebakindlus tööturul kipub pigem suurenema

Logistikasektoris on küll palju vabu töökohti, kuid mitte igal alal ja igal pool. Töökuulutusi vaadates veonduseslaonduses siiski pikalt tööd otsima ei pea.

ristteel, kuid hetkel on sektoris näha väikest seisakut,“ arutleb ta.

Lauri Kool nendib viimaste aastate andmete põhjal, et just eelmisel aastal oli registreeritud töötute seas varasemate aastatega võrreldes rohkem logistikasektorist tulnud inimesi. Muutus pole väga suur, kuid siiski märgatav. Kui 2020. ja 2021. aastal tuli logistika vallast aastas töötukassasse umbes 500 inimest, siis 2022. aastal kasvas nende arv 600-ni. Samuti on veidi kasvanud selliste töötute arv, kes on koolis omandanud transpordi ja logistika eriala.

Eestis koostab pikemaid tööjõuprognoose Kutsekoda ja neid nimetatakse OSKA uuringuteks. Lo- gistikavaldkonda uuriti aastal 2018, seega ei ole selle prognoosi tulemused viimaste aastate muutuste tõttu kuigi realistlikud.

Eelmisel nädalal tutvustas Kutsekoda aga värsket üldprognoosi aastani 2031, kus mainiti ära ka logistikaspetsialistide valdkond. Selle uuringu järgi on meil 13 750 logistikaspetsialisti ja lähema kümne aasta jooksul vajadus nende järele oluliselt ei kasva ega kahane. Uued logistikud vahetavad küll välja pensionile minejad, kuid suuremat tööjõuvajaduse hüpet see prognoos ei näita.

COVID-19 mõjude eriuuringus hinnati kriisist tingitud ühiskondlike ja majanduslike muutuste mõju tööturule. Leiti, et enamikus OSKA valdkondades 5–10 aasta vaates prognoositud tööhõivemuutuse suund kehtib, ent kriisis võimendunud trendide taustal (digitaliseerimine, automatiseerimine, rohepööre) saab osa prognoositud hõivemuutustest teoks kiiremini ja jõulisemalt. Majutuse ja reisikorralduse, transpordi, kultuuri, metsanduse ja puidutööstuse ning arvestusala ametikohtadel peeti võimalikuks hõive vähenemist.

Logistika sõltub paljus tööstusest

Eesti Panga värske analüüs toob samuti välja, et pehmelt väljendudes on logistikasektoris seisak ning see on seotud töötleva tööstuse probleemidega.

„Möödunud aasta teine pool kujunes Eesti eksportööridele keerukaks. Aasta vältel pidurdasid eksporti energiakandjate ja toormete hinnakasv, sõja mõju ja nõudluse kahanemine. Tugev oli ka hinnakonkurents välisturgudel. Ebakindlus majanduses hoiab Eesti ettevõtjate ootused tuleviku suhtes endiselt pessimistlikud; enim ollakse mures konkurentsivõime pärast.

Maksebilansi andmetel suurenes kaupade ja teenuste eksport möödunud aasta neljandas kvartalis aastatagusega võrreldes 10% ning import 21%. Kuigi väliskaubandus eurodes mõõdetuna kasvas, on kasvu taga endiselt kiire hinnakasv, mis omakorda tulenes kallinenud energiakandjate ja ka toormehindadest.

Eesti kaubanduspartnerite nõudlus oli möödunud aasta lõpus madalseisus ning see mõjutas enim just Eesti töötleva tööstuse ettevõtete eksporti. Kaubaeksport kasvas neljandas kvartalis 8,9%, aga kui võtta arvesse hinnakasvu, oli siiski languses. Võrreldes aasta varasemaga oli kokku tõmbunud enamiku suuremate kaubagruppide eksport. Kasvu panustasid kõige rohkem masinate ja seadmete ning toiduainete väljavedu.

Eelmise aasta impordile avaldasid mõju nii nõudluse üldine vähenemine kui ka sanktsioonide rakendamine kaubavahetusele Venemaaga. Kaupade impordi käive oli neljandas kvartalis ligi 20% suurem kui aasta varem, kuid enamik sellest näitajast tuli hinnatõusust ning tegelikult kaupade sisseveo maht kahanes. Impordikäibe kasvu panustas mineraalsete toodete, masinate ja seadmete ning sõidukite sissevedu,“ kirjeldab olukorda Eesti Panga ökonomist Mari Relli.

Ettevõtjad muretsevad konkurentsivõime pärast

Mari Relli sõnul jätkas teenuste eksport küll neljandas kvartalis kasvu, kuid ka siin oli märgata kasvu aeglustumist.

„Teenuste eksport kasvas maksebilansi andmetel jooksevhinnas aastatagusega võrreldes 12%. Ootuspäraselt on kokku tõmbunud veoteenuste eksport, mis oli aasta viimases kvartalis väikeses languses. Seda valdkonda mõjutas nõudluse vähenemine ning ka Venemaaga seotud kaubavahetuse kahanemine. Eelmise aasta teises pooles hoogustus reisiteenuste kasv, mis pole küll jõudnud veel päris pandeemiaeelsele tasemele. Endiselt annavad märkimisväärse panuse teenuste eksporti telekommunikatsiooni- ja arvutiteenused ning muud äriteenused.

Jooksevkonto saldo oli neljandas kvartalis 0,5% suuruses puudujäägis SKP-st. Jooksevkontot toetas teenuste saldo ülejääk. Kaupade saldo puudujääk oli varasemate kvartalitega võrreldes suurem ning seda mõjutas mineraalsete kütuste sisseveo suurenemine ning elektriseadmete väljaveo vähenemine.

Kuigi käesoleva aasta alguses ettevõtjate hinnangud majandusolukorrale eelmise aasta lõpuga võrreldes pisut paranesid, on ette võtjate ootused tuleviku suhtes endiselt väga pessimistlikud. Eesti ettevõtjad on mures eelkõige oma konkurentsivõime pärast nii Euroopas kui ka välisturgudel,“ kirjeldab Relli.