Rohelisem transport eeldab töö ümberkorraldust

Heitmekaubandussüsteemi laiendamine transpordile on üks selle aasta esimeste kuude aruteluteemasid. Kas ja kuidas see on võimalik?

Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige Kaido Padar toob välja, et viimase paari aastaga on tehtud hüppeline areng linnatranspordi rohelisemaks muutmiseks.

„Nii oleme paralleelselt surugaasibusside kasutuselevõtuga testinud ka uuemaid tehnoloogiaid, näiteks elektri busse, et viia kogu pealinna ühistransport hiljemalt aastaks 2035 üle heitmevabadele ühistranspordilahendustele, ning meil on hea meel, et ka teised transpordiettevõtted üle Eesti on võtnud Tallinnast eeskuju ning alustanud üleminekut keskkonnasäästlikele kütustele,“ räägib Padar.

Tema sõnul saab plaanikohaselt juba paari aasta pärast Tallinnast esimene linn Eestis, mis võtab linnaliinide teenindamiseks kasutusele elektribussid. „Meie soov on pakkuda pealinnas parimat ühistransporditeenust ja selleks on vaja uusi busse, mis aitavad muuta teenuse sõitjatele veelgi mugavamaks, kiiremaks ja keskkon- nasäästlikumaks. Elektribusside eelis on see, et need on heite- ja müravabad. Kindlasti saame tänu uutele elektribussidele ka ülalpidamiskulud kontrolli all hoida – elektribusside keskmine energiakulu on tavatingimustes 1,20 kWh,“ selgitab Padar.

Erinevate tootjate elektribusside testperioodid on Tallinnas olnud edukad ning ühistranspordi hiljutise rahulolu-uuringu tulemused on kinnitanud, et ka linnaelanikud eelistavad keskkonnasäästlikumaid sõidukeid ning ootavad liinile elektribusse,“ ütleb Padar, lisades, et juba täna sõidavad ainuüksi kõik Tallinna trammid ja trollid 100% taastuvelektril ning ka soetatavad elektribussid hakkavad kasutama puhast elektrit.

Lahendused nii pakiveoks kui ka töötajatele

„Jätkusuutlikkus on Itella Estonia äristrateegia üks võtmetegureid,“ kinnitab ettevõtte kliendikogemuse juht Triin Parmsoo ning lisab, et ettevõtte soov on vähendada oma negatiivset mõju keskkonnale, inimestele ja ühiskonnale, kasutades samal ajal oma kogemust ja ressursse meid ümbritseva paremaks muutmiseks. Itella Estonia ambitsioonikad keskkonnaalased jõupingutused on selle hea näide: eesmärk on saada 2030. aastaks süsinikdioksiidi nullemissiooniga ettevõtteks.

Pakiveoteenuse keskkonnasäästlikumaks muutmiseks on juba kasutusele võetud elektrikaubikud ning seda suunda on plaanis jätkata. Esimene elektrikaubik hakkas pakke vedama 2022. aastal. Samal aastal viidi kümme pakiveokaubikut üle Neste My Renewable Dieseli kütusele, mis võimaldab tavalise fossiilkütuse kasutamisega võrreldes vähendada süsinikujalajälge kuni 90%.

Smartposti uues rajatavas terminalis tekib võimalus laadida elektrisõidukeid. Pärast elektrilaadimistaristu kasutuselevõttu hakkab Parmsoo sõnul järk-järgult kasvama elektrikaubikute, mis selleks ajaks on ka kindlasti suure arengu edasi teinud, arv ettevõtte autopargis.

Pakiveoteenuse ökoloogilise jalajälje vähendamiseks optimeerib Smartpost Itella pakiveoringe, eesmärgiga vähendada iga ringi kilometraaži, aega ja müra, säästes seeläbi keskkonda.

Lisaks tähendab ettevõtte keskkonnahoidlik suhtumine mugavust ka ettevõtte töötajatele, kes saavad töö- andja kulul kasutada töötajate bussi transpordiks tööle ja kodu lähedale, et nad ei peaks kasutama isiklikku sõiduautot.

Reisija saab oma keskkonnajäljel silma peal hoida

„Lux Expressi reisijad näevad enne bussipileti ostmist arvutust, kui suure süsinikujalajälje nad oma reisiga tekitavad ning kui palju vähem säästlik on läbida sama tee auto või diiselrongiga,“ tutvustab ettevõtte Eesti ärijuht Ingmar Roos.

Lux Express teeb koostööd värske Eesti start-up ’iga Grenpay, kelle ainulaadne algoritm aitab muu hulgas välja arvutada erinevate transpordiliikide CO2 jalajälje ühe reisijakilomeetri kohta. Näiteks saab ettevõtte kodulehelt bussipiletit ostes teada, et 100 kilomeetri läbimisel Lux Expressi bussiga on ühe reisija süsinikujalajälg 22 grammi iga reisijakilomeetri kohta ehk kogu distantsi peale 2,2 kilogrammi. See on 1,5 korda keskkonnasäästlikum kui sama distantsi läbimine diiselrongiga, ning üle kuue korra säästlikum, kui sama tee sõitmine üksinda autoga.

Bussi, rongi, auto ja lennuki süsinikujalajälje arvutamine ning võrdlemine ei ole iduettevõtte ainus lahendus. Grenpay ja bussifirma koostöö tulemusel saavad Lux Expressi kliendid oma reisi CO 2 jalajälge kompenseerida, panustades kontrollitud ja läbipaistvatesse

Kui rasketööstus sai hakkama, saab ka transport roheprojektidesse. Praegu näiteks on võimalik oma Tallinna–Tartu liinil tekitatud 3,96 kg CO 2 kompenseerimiseks panustada 39 eurosenti Hollandis asuvasse taastuvenergiaprojekti, mis on viimase kuue aasta jooksul aidanud vähendada rohkem kui 100 000 tonni CO2 heidet. Lähitulevikus on võimalik sama panus anda Eesti roheprojektidesse.

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela meenutab, et kauplemine saastekvootidega loodi selleks, et vähendada saastet elektritootmise ja rasketööstussektoris, ning seal ongi see 16 toimimisaasta jooksul kasvuhoonegaaside heitmeid 43 protsenti vähendanud. Sellele eduloole toetudes tegi Euroopa Komisjon 2021. aasta suvel ettepaneku laiendada kauplemissüsteemi ka hoonetele ja transpordile, sest need valdkonnad vajavad samuti hädasti tõuget säästlikumaks muutumisele.

„Kõik head asjad ka iseenesest ei sünni. Transpordisektor toodab 25 protsenti Euroopa kasvuhoonegaasidest ja süsteemi muutmisega soovitakse suunata autotööstust puhtama kütuse kasutamise juurde ja motiveerida inimesi sõitma vähem saastavate autodega ja otsima alternatiivseid liikumisviise,“ põhjendab Loonela.

„Eestis on suuresti hajaasustus ja paljud inimesed sõltuvad autost. Loomulikult ei oota keegi, et nad peaks kõik uued puhtamad autod ostma. Selleks tuleks rakendada ka toetavaid meetmeid, näiteks arendada nõudepõhist ühistransporti ja muuta transpordisüsteem inimestele mugavamaks, toetada raskustes inimesi, et muuta nende autod biogaasipõhisele toimimisele,“ selgitab ta.