Pikemad autorongid võivad lahendada maanteetranspordi erinevaid probleeme

Maanteetranspordi kuluefektiivsuse parandamiseks, süsinikuheitmete vähendamiseks ja autojuhtide puuduse leevendamiseks on vaja leida lihtne, odav ja kiirelt teostatav meede.

Transpordi- ja logistikaettevõtteid kummitab üle Euroopa ja ka Eestis veoki juhtide puudus. Lisaks on kliimaeesmärkide täitmiseks vaja oluliselt vähendada CO2 tootmist transpordisektoris.

Lihtsaid lahendusi ei paista, kuid kas mõlemale probleemile võiks leevendust tuua suuremate kaubaruumide ja autorongide kasutuselevõtt meie teedel?

2022. aastal kaitses Marko Jürimaa Tallinna tehnikaülikoolis magistritöö „Suure mahutavusega autorongide kasutusvõimalused Eestis“. Tema uurimus otsis vastust just neile küsimustele.

Jürimaa märgib, et kõnealuse teema uurimise mõte mõlkus tal meeles juba enne tehnikaülikooli magistrantuuri astumist.

Tee ja sõiduki sidumine

„Minu jaoks oli väga ahvatlev siduda omavahel tee ja sõiduk. Valdavalt vaadeldakse erinevates uuringutes ainult teed või ainult sõidukit, kuid nende omavaheline seostamine on jäänud kuidagi pealiskaudseks,“ põhjendab ta oma huvi ning toob välja, et juhtivate autoinseneride ja tehnoloogiaettevõtete liitude hinnangul on hetkel kasutusel olevate maanteekaubaveo sõidukite keskkonnasäästlikumaks muutmise ressurss ammendumas ning lisaks tehnoloogilistele uuendustele on järjest enam vaja leida alternatiivseid lahendusi.

Täpsem küsimus, millele Jürimaa uurimistööd tehes vastust otsis, oli seotud pikemate ja raskemate sõidukite liiklemise võimalikkusega Eesti teedel. Esiteks, kas nende järele on üldse nõudlust, ja teiseks, kui on, siis millised on selliste sõidukite nõudmised taristu osas. Tähelepanu tuli pöörata teede kandevõimele ja pöörderaadiusele.

Jürimaa selgitab, et suures pildis on Euroopas üldiselt ja seega ka Eestis tõsine probleem veokijuhtide puudus. Lisaks on kliimaeesmärkide täitmiseks vajalik vähendada olulisel määral CO2 tootmist transpordisektoris.

Igapäevaselt transpordiameti maanteeliikluse juhtimise üksuses erivedude koordinaatorina töötav Jürimaa nendib, et natuke aimas ta analüüsitulemusi ette, kuid välja tuli ka mõningaid üllatusi.

Kõige suurem „avastus“ oli see, et praegu kõige rohkem kasutatavate poolhaagisega autorongide pöördegeomeetria ja pikema sõiduki pöördegeomeetria on väga sarnased ning teatud olukordades on poolhaagisega autorongi manööverdusvõime märksa halvem kui EMS-sõidukil (European Modular System , Euroopa moodulkontseptsioonile vastav sõidukite kombinatsioon ehk suure mahutavusega autorong).

Samuti oli Jürimaa jaoks kummaline, et linnatänavate standardis

Uurimistöö lõppresultaat oli positiivne ehk pikemate autorongidega saaks Eesti teedel maanteevedusid teha küll.

on EMS-sõidukit kirjeldatud, kuid maanteede projekteerimisnormides ei ole. „Olukord on justkui selline, et linnades on võimalik pikemate autorongidega liigelda, kuid maanteedel mitte,“ selgitab ta üllatust ja lisab, et tegelikkuses muidugi ei ole normidel ja päriselul palju ühist ja maanteedel saab pikemate autorongidega liigelda küll.

Pikematest autorongidest võidaks mitu osapoolt

Jürimaa toob välja, et uurimistöö lõppresultaat oli positiivne ehk pi - kemate autorongidega saaks Eesti teedel maanteevedusid teha küll. Kui selliste sõidukite kasutamine seadustataks, oleks sellest kasu kõikidel alates transpordiettevõtetest ja lõpetades veetavate kaupade lõpptarbijaga.

Jürimaa selgitab, et kauba ühiku transpordihinna vähenemine võiks anda kõigile tarbijatele natuke tagasi. Ja mida lähemale me erinevate meetoditega rohe-eesmärgi saavutamisele jõuame, seda väiksemad on näiteks tulevikku suunatud trahvid autodele, mis paiskavad õhku normist rohkem süsihappegaasi.

Jürimaa nendib, et loomulikult muudab pikemate sõidukite kasutamine olukorra liikluses natuke keerulisemaks. „Näiteks tuleb möödasõitudel arvestada senisest pisut pikema ajaga ning tunnetuslikul tasandil võivad sellised sõidukid mõjuda liikluses ebamugavalt, samas ei saa midagi ilma vastu andmata,“ võtab ta teema kokku.

Erinevate Koormakatete Valmistamine Ja Remont

27aastat Kogemust

Autorongid lahendaksid mitu probleemi

Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni ja autoettevõte liidu sõnul oleks mahukamad autorongid lihtsasti rakendatav meede, et tõsta autoveosektori konkurentsivõimet, samal ajal panustades kliimaeesmärkide ja transpordisektori keskkonnatõhususe saavutamise eesmärki.

Lihtsasti rakendatav meede tõstmaks autoveosektori konkurentsivõimet nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt ja samal ajal panustades kliimaeesmärkide ja transpordisektori keskkonnatõhususe saavutamise eesmärki on lubada kasutada Eesti teedel pikemaid ja raskemaid autoronge. See aitab eeltoodud eesmärkide saavutamisele kaasa mitmel moel:

ƒ Pikemad ja raskemad autorongid mahutavad 30­40% rohkem kaupa nii mahuliselt (nt kaubaveol mahutab 18,75 m veok 36 euroalust, 25,25 m veok 51 euroalust) kui ka kaaluliselt (nt 50 t metsaveoki keskmine koorem on 32 tm ja 60 t keskmine koorem on 43 tm).

ƒ Muudatuse rakendamisel väheneb autorongide läbisõit ligikaudu 41 miljonit kilomeetrit aastas (29 miljonit kilomeetrit kaubavedudel ja 12 miljonit kilomeetrit metsamaterjali veol). See tähendab ligikaudu 106 kt CO2 heitme vähenemist ühes aastas, mis moodustab ligikaudu 16% transpordi ja liikuvuse arengukavas 2035. aastaks seatud eesmärgist transpordi CO2 heitme vähenemisest (s.o vähendamine 669 kt aastas).

ƒ Pikemate ja raskemate autorongide kasutuselevõtt toob kaasa üldise liiklustiheduse vähenemise, õhukvaliteedi paranemise ja mürataseme languse. Seejuures uuringud kinnitavad, et liikluskoormuse vähenemine (ettepaneku kohaselt teeks kaks autorongi ära kolme autorongi töö) toob kaasa suurema liiklusohutuse. Seejuures ei kinnita uuringud, et pikemad autorongid suurendaksid oluliselt möödasõitudega seotud ohte.

Allikas: ELEA