Tallinna Sadam teeb investeeringuid kaubavedude kasvatamisse

Tallinna Sadama majandustulemused näitavad, et reisijaid on varasemast rohkem, kaubavedusid on aga viiendiku jagu vähemaks jäänud.

Tekst: Anne-Mari Alver Fotod: Kaupo Kalda

Möödunud aasta tulemusi mõjutas enim pandeemiaga seotud piirangute kadumine, mis andis hoogu reisisadamate tegevusele, reisijate arv kasvas 7,0 mln reisijani ehk lausa 98%. Teine suur mõjutaja oli Vene-Ukraina sõja algus, millega kaasnevad sanktsioonid tõid kaasa kaubasadamate mahtude languse: kaubamaht kahanes 17,8 mln tonnini ehk 20,7%.

Laevakülastuste arv oli võrdlemisi stabiilne, vähenedes vaid 3% ehk 7130 külastuseni. Tegevuskulude suurimad mõjutajad olid kõrged energiahinnad, teenuste hindade kasv ja palgasurve.

Tallinna Sadama juhatuse esimehe Valdo Kalmu sõnul suutis ettevõte hoolimata sõja ja sanktsioonide mõjust kaubaärile ning sisendhindade hüppelise kasvu tingimustes siiski kasvatada müügitulu ja korrigeeritud EBITDA-d, mis tõestab taas kord

D-terminal aastal. Jäämurdja Botnica jätkas eelmise aastaga samal kursil, kuid naasis suvetöölt Kanadast Baffini saare lähedalt varem kui eelmisel aastal.

„Kinnisvaraäris oli väga oluline samm edasi Vanasadama detailplaneeringute eskiiside avalikustamine aasta lõpus. Tulevikku vaadates alustasime Paldiski Lõunasadamas meretuuleparkide ehituse kai ja tagalaala projekti elluviimist. Usun, et sadamatel on tulevikus oluline roll roheenergia tootmise toetamisel ja taristu arendamisel,“ selgitab Kalm.

Koostöö meretuuleparkide rajamisel tasakaalustatud ärimudeli efektiivsust. „Reisijate äri taastumine pandeemiast on olnud oodatust kiirem ja kaubaäris näeme sõja negatiivsete mõjude kõrval vedellastis ka võimalusi teiste lastiliikide kasvuks. Jätkasime investeeringutega ja avasime reisiterminali D esise väljaku, millega liigume sadamaala inimsõbralikumaks ning atraktiivseks elukeskkonnaks muutmise suunas. Väga hea meel on, et vaatamata Peterburi kadumisele kruiisikaardilt, leidis taas tee Tallinna 170 000 kruiisituristi ja

Saaremaale 2000 kruiisituristi, mis on kokku kolm korda enam kui eelmisel aastal,“ räägib Kalm.

Kaubamahtudes jätkub ro-ro-, konteiner- ja segalastikaupade mahtude kasv, kuid üldine kaubamaht on vähenenud Venemaale kehtestatud sanktsioonide tõttu. Sanktsioonid mõjutavad vedellasti ja väetiste (puistlast) käitlemist, detsembrist hakkas Eestis kehtima Euroopa Liidu embargo Venemaa päritolu naftale ja naftasaadustele.

Reisiparvlaevadega mindi Eesti suursaartele rohkem kui eelmisel

Tallinna Sadama nõukogu otsustas investeerida Paldiski Lõunasadamasse uue 310-meetrise kai rajamisse. Tulenevalt Paldiski Lõunasadama soodsast asukohast loob uue kai rajamine Tallinna Sadamale eeldused saada oluliseks partneriks Läänemere meretuuleparkide ehitamisel ja hilisemal hooldusel. Uus kai koos tagalaga on vajalik ka militaarsete eesmärkide tagamiseks ning kaupade ja sõidukite meretranspordi võimekuse suurendamiseks.

Täpsemalt rajatakse Paldiski Lõuna sadamasse 310-meetrine kai koos 10 hektari suuruse tagalaalaga. Uus kai tagab võimekuse võtta sadamas vastu suure süvisega eriotstarbelisi laevu, mida kasutatakse meretuuleparkide ehitamisel ja tuulikute komponentide transpordil. Suur tagalaala võimaldab erinevaid

Tallinna Sadama

innovatsiooni- ja digilahendused

ƒ Tark Sadam – liiklusvoogude automatiseeritud juhtimine ja multimodaalne infovahetus.

ƒ Sadama digitaalne kaksik ehk BIM (ehitiste ja rajatiste digitaalne projekteerimine), GIS (geoinfosüsteem ja tehnovõrkude digitaliseerimine) ja mitmed IoT­lahendused valgustuse, kütte jm elementide intelligentseks juhtimiseks.

ƒ Keskkonnarakendused, õhukvaliteedi monitoorimine ja CO2 automatiseeritud mõõtmine.

ƒ Automaatsildumine ja kaldaelekter Vanasadamas.

ƒ Merekütte ja ­jahutuse kasutamine.

ette valmistustöid generaatorite ja tuuliku labade ning muude komponentide valmistamiseks ning ladustamiseks enne laevale lastimist.

Tallinna Sadama juhatuse esimehe Valdo Kalmu sõnul on koostöö Utilitase, Sunly ja teiste meretuuleparkide arendajatega märk sadama olulisest rollist taastuvenergia arendamisel Läänemere regioonis. „Tallinna Sadama üks eesmärke on saada juhtivaks avameretuuleparke teenindavaks sadamaks Balti ja Põhja-Euroopa piirkonnas. Selleks on Tallinna Sadama nõukogu otsustanud investeerida kuni 53 miljonit eurot Paldiski Lõunasadamasse uue kai ehitamisse,“ ütleb Kalm.

Taastuvenergiatootja Utilitas Wind juhatuse liige Rene Tammist usub, et koostöö Tallinna Sadamaga loob head võimalused meretuule parkide kiiremaks rajamiseks. „Koostöö strateegiliselt oluliste sektorite vahel on võtmetähtsusega, et võimalikult ruttu kerkiks uusi tootmisvõimsusi, mis toovad elektri hinna alla ja tagavad kodumaise tootmise näol meie energiasõltumatuse. Meretuulepargid on selle eesmärgi täitmi - sel parim võimalik lahendus,“ ütleb Tammist.

Üheks Tallinna Sadama ja Utilitase koostöövõimaluseks on Saare-Liivi meretuulepargi arendamisega seotud tegevused. Utilitas Windi arendatav Saare-Liivi meretuulepark asub Liivi lahes ning valmib plaanide kohaselt 2028. aastal. Arenduse esimeses etapis on planeeritud püstitada ligikaudu 80 tuulikut koguvõimsusega 1200 MW, mille iga-aastane eeldatav elektritoodang ületab 5 TWh. Koostöö Tallinna Sadamaga võimaldab rakendada erinevate tegevuste raames võimalikult palju kohalikke teadmisi ja tööjõudu.

Paldiski Lõunasadama kai 6a ja tagalaala investeeringut toetab Euroopa Liit 20 miljoni euroga sõjalise mobiilsuse projekti nr 101078924 — 21-EE-TM-EstMilMob — CEF-T2021-MILMOB raames.

Uuendused Muuga sadamas

Muuga sadama 13. kail valmis kahekordne ramp, mis tähendab, et korraga saab teenindada ro-ro-laeva kahte autotekki. Plaani järgi hakkab rampi kasutama Eckerö Line'i laev Finbo Cargo, mis teenindab Muuga–Vuosaari liini.

Tallinna Sadamal on plaanis ka Muuga sadama kai 15 parendustööd, mida toetab Euroopa Liit 50% ulatuses projekti nr 101079738 — 21-EU-TG-TWIN-PORT V — CEF-T2021-SUSTMOBGEN raames.

Muuga sadamas tegutsev terminalioperaator HHLA TK Estonia pani tööle Eesti suurimad konteinerkraanad, mis hakkavad teenindama Läänemere suurimaid kaubalaevu ja võimaldavad senist kaubavahetuse mahtu mitmekordistada. Lisandunud konteinerite käitlemise võimekus kasvatab kahtlemata Muuga sadama atraktiivsust regiooni kaubavahetuse multimodaalse logistika sõlmpunktina.

Septembris väljus Muuga sadama raudteejaamast esimene Merevaigurong ehk Amber Train, mis loob läbi Baltimaade raudteekoridori kaubaveoks Põhja- ja Lääne-Euroopa vahel. Merevaigurongi potentsiaalsed kliendid ongi ettevõtted, kes soovivad eksportida Põhjamaadest või Eestist kaupa Lääne-Euroopasse ja vastupidi. Raudteetransport kulutab neli korda vähem kütust, emiteerib kuus korda vähem CO2 ja on 28 korda ohutum kui maanteetransport.