Eesti laevandussektor on konkurentsivõimeline

ja panganduse valdkonnad. „Vastavaid juriidilisi teenuseid pakkuvate õigusbüroode arv on täna madal, aga ka pangandussektor ei paku veel merendusettevõtete jaoks spetsiifilisi teenuseid. See mõjutab kindlasti laevandusettevõtete valikut, kuhu oma ettevõte rajada.“

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tutvustab uuringut, mis käsitleb siinse laevandussektori konkurentsivõimet. Eesti paigutati maailma 15 000 merenduskeskuse hulgas sajandale kohale.

„Kõrge koht tabelis on positiivne ja näitab, et oleme teinud merendusvaldkonna arendamisel õigeid valikuid. Samas toob aruanne välja ka mitmeid valdkondi, kus tuleb veel tööd teha – eelkõige laevanduse konkurentsieelise suurendamine ja laevade riigilipu alla toomine, aga ka siinse meretööstuse arendamine,“ hindab MKM-i kantsler Ahti Kuningas.

Uuringu tegijad hindavad Eesti astutud samme laevade riigilipu alla toomisel, aga toovad välja ka tegevusi, mida tasuks veel ette võtta –näiteks atraktiivsem maksusüsteem merendusettevõtetele. Eesti ettevõtluskeskkond on uuringu kohaselt maailma mastaabis kõrgel kohal ja atraktiivne, samas ei ole see merenduse suunitlusega ega taga automaatselt valdkondlike ettevõtete huvi.

Arengule aitaks kaasa IT ja juriidika

„Konkurentsivõime suurendamiseks on oluline lisaks maksuerisustele töötada välja ka motiveerivamad toetusmeetmed. Samuti töötame selle nimel, et meil oleks tugev merendusklaster. Parema koostöö võimaldamiseks ja sektori killustumise vähendamiseks oleme kokku kutsunud meremajanduse ümarlaua ning õige pea kuulutame välja hanke merendusklastri analüüsiks ja projektijuhtimiseks,“ märgib MKM-i meremajanduse asekantsler Kaupo Läänerand.

Tema sõnul aitaksid laevafirmasid Eestisse tuua ja siin hoida ka merendusele spetsialiseerunud juriidika

Eesti meretööstus on üha kasvava potentsiaaliga. Uuringus toodi välja, et arengule aitaks kaasa uutel tehnoloogiatel põhinevate lahenduste ja ITarenduste laialdasem kasutuselevõtt. IT-sektor on Eestis tugev ja seda tuleks autorite hinnangul ära kasutada siinse meretehnoloogiavaldkonna arendamiseks, sest tööstusharu seisab kogu maailmas silmitsi suure digitaliseerimisvajadusega. Kaasa aitaks ka mehitamata laevanduse areng ning laialdasem rohetehnoloogia kasutamine emissioonide vähendamiseks.

Vajadus suurendada investeeringuid

Et meie valdkondlik tööstus oleks senisest kõrgemal tasemel, oleks uuringu autorite sõnul vaja suurendada investeeringuid merenduse teadus- ja arendusprojektidesse (nt meretuuleparkide arendamine) ja merenduse haridussüsteemi ning teha enam koostööd ülikoolidega.

Uuringus võrreldi erinevaid maailma merepiirkondi 25 erineva indikaatori põhjal. Enamik maailma merenduskeskuseid on koondunud linnade ümber. Parema ülevaate saamiseks võrdsustati Eesti oma geograafilise väiksuse ja lühikeste vahemaade tõttu suurlinnadega.

Raport koostati majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel eesmärgiga arendada riigi meremajandussektori konkurentsivõimet. Uuringu koostas Norra juhtiv meremajandusanalüütika ettevõte Menor Economics.