Heigo Saare: tulevikuraudtee on rohkem IT kui rööpad

Tulevikutransport peab muutuma puhtamaks, jätkusuutlikumaks, intermodaalsemaks ja vaieldamatult digitaliseeruma veelgi enam. Aastad on näidanud, et seda trendi ei väära enam miski,“ nendib tänavusel logistikakonverentsil Tallinna Tehnikakõrgkooli transpordi ja logistika õppekava juht

Heiti Mering

Raudteesektor on pärast II maailmasõda sisuliselt omasoodu arenenud ja digitaalselt maha jäänud. Raudtee olemasolevat süsteemi nähakse hetkel liikluskorralduslikus mõttes üsna rohmaka ja keerukana.

Rail Baltic Estonia süsteemi töökindluse ja ohutuse tagamise juhi Heigo Saare sõnul ei ole Rail Baltica projekt ainult rööpad, kuigi see on raudtee selgrooks, mis kogu süsteemi üleval hoiab. Tänapäeva raudtee on suuresti IT-projekt, kus põhiroll on automatiseerimisel ja digitaliseerimisel.

Tuleb mõelda sellele, kuidas võimalikult efektiivselt rong nii füüsikaliselt (energiakasutus, alternatiivsed kütused) kui ka teenuse mõttes liikuma saada, kuidas ületada riikidevahelised piirid nii, et raudtee veo-ettevõtjad ja reisijad tun- neks, et teenus on mugav ega tajuks selle taga keerukat bürokraatiat. Tuleviku raudteed de�ineerib automatiseeritus ning igapäevaste otsuste juures domineerib suurandmete kasutus.

Võib eeldada, et oleme 20 aasta pärast olukorras, kus autojuht ei sõida enam autoga, vaid istub arvuti taga. See, kes istub autos, on pigem koormasaatja, kellel ei pruugi isegi juhiluba olla.

DSV Eesti ASi logistikadirektori Ivar Maripuu sõnul on tööjõu kasvav de�itsiit kindlasti vesi raudteemeeste veskile, kuna tõenäoliselt saab raudtee endale kaubavedu juurde justnimelt autojuhtide puuduse tõttu. „Meil on lõpuks oluliselt lihtsam leida see juht, kes teeb siin Eestis sees selle 50- või 250-kilomeetrise veo ära – paneb haagise rongi peale ja lõpuks siis kusagil teises otsas, Saksamaal, Hispaanias või Itaalias, teeb keegi teine selle viimase miili ära,“ märgib Maripuu.

„Kui mõelda investeeringute peale ja sellele, milline saab olema raudteetaristu, siis arvan, et raudtee- ja taristuettevõtted ongi tulevikus rohkem IT-arendajate kliendid. Fookus, mis täna investeeringutena olemasolevasse raudteesse tehakse, on ennekõike suunatud opereerimis- ja hoolduskulude vähendamisele, sest see on kõik otseselt seotud kasutustasudega, mida veoettevõtjad maksma peavad,“ lisab Saare.

Saare sõnul on Eesti ja Baltikumi raudteesektoris valdkonna kõige kõrgema keskmise vanusega töötajad, eriti liiklusjuhtimise valdkonnas, mis on ääretult suur väljakutse ja mis järjest enam raudtee-ettevõtete toimimist mõjutab – kuidas võtta ohutult kasutusele uus tehnoloogia ning samal ajal viia ellu vastavad muudatused organisatsioonide sees, sh personalipoliitikas.

„Võib julgelt väita, et raudtee-ettevõtted on muutumas ka tehnoloogiaettevõtteks ja nõuavad hoopis teisi kompetentse kui 20 aastat tagasi. Ja siit ka sõnum noortele – on see siis energia või IT valdkond, raudtee-ettevõtted vajavad tulevikus neid kompetentse igal juhul,“ märgib Saare.

Kuigi Rail Baltica inimestelt küsitakse kõige sagedamini, millal väljub esimene rong, siis tegelikult on kõige tähtsam kogu logistikasektori valmisolek. Ainult rööpad ei ole raudtee, kogu sektor peab oma teenustega olema valmis tarbija mõttemustreid muutma ja tulevikutransporti kujundama.