Teeremondi raha sulab koos lumega kraavis

Kohalike omavalitsuste teed on üks vallajuhtide suuremaid murekohti. Kuidas nendega toime tullakse, räägivad Eesti erinevate valdade juhid ja spetsialistid.

Tekst: Anne-Mari Alver Fotod: Pexels

Eesti teedevõrgus jagunevad teed riigiteedeks, kohalikeks teedeks ning erateedeks ja metsateedeks. Riigiteede ehituse ning hoolduse eest vastutab transpordiamet, kohalike teede eest kohalik omavalitsus ja erateede eest tee omanik. Riik maksab küll omavalitsustele teehoolduseks toetust, mis kulub viimse sendini ära, nagu ka omavalitsuse enda teehoole eelarve, kuid paljudes valdades on kohalikud teed endiselt üks suuremaid murekohti.

Kruusatee lendab autorataste all lihtsalt minema

Järva vallas on 577 km vallale kuuluvaid teid, neist 80% ehk 460 km on kruusakattega. Mustkattega teid on 30 km. Järva vallas on ka viis silda. Ülejäänud on metsa- või muud teed.

Järva valla teede peaspetsialisti Helle Salumi sõnul on kõige suurem probleem, et põhiosa teede rahast kulub talihooldusele ehk see lükatakse koos lumega kraavi.

„Sel aastal on sellele kulunud juba 150 000 eurot, märts veel jätkub. Riigilt saame aastas u 500 000 eurot, mis katab ära enamiku teede tali- ja suvehooldusest. Aga aastad pole vennad –eelmisel aastal kulus ainuüksi talihooldusele 600 000 eurot, millest järeldub,

Põhiosa teede rahast kulub talihooldusele ehk see lükatakse koos lumega kraavi.

Helle Salum et riigipoolne toetus teede hoolduseks ei ole piisav,“ räägib Salum.

Vald panustas talihooldesse juurde u 100 000 eurot ja suvisele teehooldusele 200 000 eurot, pluss investeeringud 162 000 eurot, mille tarvis võeti laenu.

„Üks probleem on, et me ei suuda sellise rahastuse juures kruusateedel taastada katte kulumiskihti. Mida see tähendab? Tee elukaare jooksul lendab kruus autorataste alt lihtsalt minema. Kruusateid greiderdame kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Olemasolev kate greiderdatakse üles ja laotatakse uuesti laiali. See parandab tee profiili, et vesi sealt paremini ära voolaks. Kuid kruusa oleks vaja rohkem peale vedada ja selleks tuleb seda osta, sest meil endal ei ole sobiva kruusaga karjääri.

Eelmisel aastal remontisime 12 km kruusateid. Volikogu prioriteet on kontrolli alla saada mustkattega teed –soovime kõik mustkattega teed ära pinnata. Sinna on kaks aastat panustatud, jäänud on veel pool ehk 15 km. Eesmärk on ju lihtne – kuna uusi ehitada ei jõua, tuleb proovida olemasolevad teed hoida optimaalsete kuludega sellises seisus, et oleks võimalik probleemideta liikuda,“ selgitab Salum ning lisab, et eelmisel aastal kulus kruusateede kattekihi taastamisele 162 000 eurot, millega sai korda 12 km kruusateid. Viidi läbi ka mustkattega teede pindamishange, mille pakutud hind oli eeldatavast maksumusest 40% suurem. Hange tühistati.

„Sel aastal on valla eelarves investeeringuteks 400 000 eurot. Teeme koostööd transpordiametiga. Et Koeru-Kapu maantee remont läbib Koeru asulat, parandab vald koostöös transpordiametiga inimeste liikumisvõimalusi ja rajab asula keskele uue busside peatumise koha, parendatakse ka sademevee kogumise süsteeme sõiduteel.

Koostöös transpordiametiga rajame ohutuse tagamiseks ka Koeru–Visusti kergtee – selle pikkus riigimaantee ääres on 800 m, meie kaasfinantseering 120 000 eurot,“ nendib ta.

Salumi suurimaks koduvallaga seotud sooviks on, et kruusateid ja olemasolevaid mustkattega teid jõuaks korras hoida ning ridakülades saaks teed mustkatte alla – lõpeks ära see iga-aastane tolmutõrje. „See talv oma temperatuurikõikumiste ja heitlike ilmadega on mõjunud mustkattega teedele väga halvasti – tuleb suur aukude ja pragude lappimine. Loodan ka, et saame lisa oma kergteede võrgustikku. Imavere-Paia kilomeetrine lõik on eelprojekteerimisel, aga millal ehitamiseks läheb, ei tea,“ ütleb ta.

Valla kruusakattega teedest tuleks kõvakatte alla viia vähemalt 2/3.

Triin Pärsim

Remondivõlg kasvab

200 000 jagu aastas

Jõgeva vallavalitsuse majandusja arendusosakonna juhataja Triin Pärsim annab teada, et Jõgeva valla teedevõrgu kogumaht on 412 km. Sellest pool on kruusakattega teed. Kõvakattega on ligikaudu 55 km tänavaid ja 151 km teid hajaasustuses.

Vallateede seisukord on tema sõnul hea. Viimastel aastatel on pinnatud kruusakattega teid, rekonstrueeritud Jõgeva linna peatänav ja tehtud asfaltkatte taastusremon- te. Eelmisel aastal investeeriti teedevõrku 1 095 550 eurot, selle hulgas oli riiklik juhtumipõhine toetus 87 500 eurot kohaliku tee ehitamiseks. Muu hulgas projekteeriti Jõgeva linna uusi tänavalõike ja Mustvee maantee sild. Teede hoolduse, liikluskorralduse ja bussipeatuste rajamise ning hoolduse peale kulus 2022. aastal 770 000 eurot, millest 443 000 eurot eraldati vallale riigieelarvest toetusfondi kaudu. Sel aastal on riigi eraldus kohalike teede tarbeks Jõgeva vallale 414 000 eurot.

Pärsim ütleb, et valla kruusakattega teedest tuleks kõvakatte alla viia vähemalt 2/3, kuna need asuvad vahetult elamute läheduses: „Eelmisel aastal viidi kõvakatte alla 12 km kruusateid, mis tähendab, et eesmärgini jõuaksime selles tempos kümne aasta pärast. Iga-aastaselt tuleb hoida korras juba kõvakatte alla viidud teed, ülepindamist vajab aastas kuni 40 km teid. Tänavate rekonstrueerimist, sh teedealuse torustiku vahetust ja sademeveesüsteemide väljaehitamist ootab 3,5 km. Uusi tänavaid on vaja ehitada 1,5 km. Vallateede investeeringuteks tuleks planeerida aastas vähemalt 1 500 000 eurot, see tagaks jätkusuutliku teehoiu.

Kõige suuremad probleemid valla teehoiu korraldamises on seotud eelarve ja rahaga. Nimelt ei jagu igal aastal vallaeelarves piisavalt raha ja riiklikud toetused ei vasta meie vajadustele. Laias laastus jääb igal aastal üles kuni 200 000 euro eest „remondivõlga“, mis valla viie toimimisaastaga on kasvanud 1 000 000 euroni.“

Eelmisel aastal investeeringuteks eelarvestatud 1 095 550 eurot jagunes Jõgeva vallas järgmiselt: kruusateede remont 200 400 eurot, pindamised 512 000 eurot, asfaltkatte uuendamine 308 000 eurot ja projekteerimised 75 150 eurot.

Pärsim hindab, et riigipoolne toetus kohalike teede parendamisse võiks olla poole suurem, kuna valla eelarveaastad ei ole vennad ja sel aastal on investeeringud teedesse viidud miinimumini. „Ühe võimalusena võiks vald otsida teede korras hoidmiseks koostööpartnereid erasektorist. Teede suuremad kasutajad on meie põllumajandus-, transpordi- ja metsandusettevõtted. Samas on tegemist meie tööandjate ja maksumaksjatega, kelle eest tuleb meil omavalitsusena hoolt kanda ja avalikke teenuseid pakkuda – kohalikud teed on kõige suurema kasutusega avalik teenus üldse.

Teehoiu seisukohast on ülitähtis võimalikult kiiresti saada kruusateed kõvakatte alla, sest kruusateede säilitusremont, tolmutõrje ja rekonstrueerimised on päris kulukad ettevõtmised. Kokkuvõttes võib öelda, et vallateede hea seisundi säilitamiseks tuleb igal aastal investeerida. Kui jääb kasvõi üks aasta vahele, on selle mõju tuntav mitmel järgmisel aastal. Järjepidevus on äärmiselt tähtis nii KOV-i kui ka riigi rahastuse mõttes,“ selgitab ta.

Vaja oleks erinevaid toetusmeetmeid

Tartu vallavalitsuse majandusosakonna juhataja Kadi Kukk ütleb, et vastavalt teeregistri andmetele on Tartu vallas 296 km teid ja 71 km tänavaid.

Pidevalt on kruusateedel suurenenud

„Tartu vald piirneb linnaga, linna äärses osas toimub kiire arendus tegevus, mistõttu ehitatakse pidevalt juurde uusi teid ja kõnni teid. Siiski on suur osa teedest kruusakattega. Eesmärk on mustkattega teede osakaalu suurendamine ja kergliiklusteede rajamine, seda nii linnaäärsetes piirkondades kui ka hajaasustusaladel. Pidevalt on kruusateedel suurenenud tolmutõrje osakaal, sellel aastal tehakse seda u 45 km,“ räägib ta.

Tartu valla teehoiukavas 2023–2025 on 2023. aastal pindamiseks ja teede ehituseks ette nähtud u 1,1 miljonit eurot. Lisaks on veel kulud teede hooldusele, millest märkimisväärse osa moodustab talvine teehooldus (lume lükkamine ja libedustõrje).

Ka Kukk kinnitab, et riigipoolne toetus peaks olema suurem: „Abiks oleksid erinevad riigi pakutud toetusmeetmed, teede ehitamine ja korrashoid on igal juhul kulukas tegevus.“