4 minute read
MIS ON VAIMNE KURNATUS?
Vaimne kurnatus on püsiv füüsiline, emotsionaalne ja vaimne väsimus, mis esineb koos alanenud motivatsiooni ning sooritusvõimega ja negatiivse suhtumisega nii endasse kui ka teistesse. See on pikaajalise ja äärmusliku füüsilise või vaimse stressi või suure ülekoormuse tingimustes tegutsemise tagajärg, kus puhkamine ei taasta enam jõudu. Iseloomulik on pidev rahutus, viha ja kergesti ärritumine, abitusetunne, vähenenud enesetõhusus, keskendumis- ja otsustamisraskused, hajameelsus, süü- ja väärtusetusetunne. Olenevalt inimesest võib suureneda alkoholi ja tubaka tarbimine, ilmneda muutuseid söömis- või tööharjumustes (näiteks ülesannete edasi lükkamine, tegevusetus, liigne rabelemine).
Vaimne kurnatus on sageli kroonilise stressi tagajärg. Seega on oluline õppida reguleerima oma emotsioone ja stressitaset. Eelkõige on oluline teha muudatusi elustiilis, vaadata üle oma eesmärgid, õppida ajajuhtimise tehnikaid. Kognitiivsed ja käitumuslikud tehnikad, näiteks progresseeruv lihaslõdvestus ja kognitiivne restruktureerimine, on osutunud tõhusaks sekkumiseks stressi juhtimisel. Vaimne kurnatus võib olla ka mitme kehalise ja psüühilise haiguse sümptom või tagajärg. Hoolimata sellest on elustiili faktoritel, näiteks füüsilisel aktiivsusel ja regulaarsel mitmekesisel toitumisel, oluline roll stressi taseme reguleerimisel. Vaimse tervise probleemide ravi alustamiseks pöördu oma perearsti poole!
Advertisement
Allikas: www.enesetunne.ee hulga ja viirusepideemiate vahel. Varasemad uuringud SARSi patsientidega näitavad samuti, et neil on suurenenud risk ME diagnoosi saamiseks hilisemas elus.
Mõjutab energia ainevahetust Esineb mitmeid erinevaid teooriaid. Seni ei ole veel täpsemaid vastuseid küsimusele, mis siiski põhjustab seoseid viiruste, hiliste mõjude ja kroonilise väsimuse sündroomi vahel. Praegu teavad teadlased vaid seda, et esineb miski, mis häirib energia ainevahetust rakulisel tasandil. Teadusuuringud Ameerika Ühendriikidest näitavad, et probleemid on seotud mitokondritega – rakkude sees asuvate jõujaamadega, mis muudavad sissehingatava hapniku ja tarbitud makrotoitained keha kasutatavaks energiaks.
Hiljutises väiksemamahulises uuringus Slovakkias vaatasid teadlased COVID-19 patsientide ja tervete kontrollisikute vereplasmat ning leidsid COVID-19 patsientide verest kindlaid märke mitokondriaalse puudulikkuse kohta. Teadmine, et mitokondrid on mõjutatud, aitab mõista, miks kroonilise väsimuse all kannatavatel inimestel on energiapuudus, aga samuti seda, miks stress sümptomeid süvendab ja miks on korraga hõlmatud nii paljud erinevad süsteemid, nagu immuunsus, autonoomne närvisüsteem ning energiatootmine.
Tagajärgedega seostub
Taani Q10 uuring
Üks erinevusi, mida Slovakkia teadlased tervete kontrollisikute ja COVID-19 patsientide vereplasmat uurides märkasid, oli see, et viirusega nakatunud inimeste mitokondrites oli koensüüm Q10 tase märkimisväärselt madalam. Teisisõnu – tundub, et viirus suudab häirida meie energia ainevahetust ja seda mitte üksnes haiguse põdemise ajal, vaid ka pärast haigusest tervenemist.
Sarnasused kroonilise väsimuse sündroomi, viiruse pikaajaliste mõjude ja mitokondriaalse puudulikkuse vahel olidki peamiseks põhjuseks, miks rühm teadlasi Aarhusi ülikooli haiglas Taanis algatasid uurimuse selgitamaks välja seosed pikaajaliste viiruse põdemise mõjude ning koensüüm Q10 manustamise vahel.
Kas see aitab rakkudel energiat toota?
Eelnimetatud uuring hõlmab 120 patsienti, kes kõik saavad teatud perioodil uuringu ajal kas aktiivset koensüümi Q10 või platseebot. Kaks gruppi saavad preparaati või platseebokapsleid erineval ajal. Teadlased ega osalised ei tea eelnevalt, kes saab missugust preparaati ja millal nad seda saavad. Kõik patsiendid saavad uuringu mingil perioodil koensüümi Q10. Uuringus vaadatakse kõige muu kõrval seda, kuidas Q10 mõjutab mitokondreid ja nende võimet toota energiat rakkudes.
Eriline Q10, mis imendub suurepäraselt
Taani teadlased valisid oma uuringu läbiviimiseks erilise Q10 preparaadi, mille on välja töötanud, patentinud ja tootnud Pharma Nord, üks Euroopa juhtivaid kõrgekvaliteedilise koensüüm Q10 tootjaid. Selle preparaadi kõrge biosaadavus on tõendatud terves reas eelnevates teadusuuringutes, sealhulgas murrangulises uuringus KiSel-10 (2013). See uuring viidi läbi Rootsis tervete eakatega, kes said viie aasta vältel seleenipärmi ja Pharma Nordi Q10 preparaati või platseebot. Aktiivseid preparaate saanud eakaterühmas paranes märkimisväärselt inimeste elukvaliteet erinevaid parameetreid arvestades.
• Preparaat, mille toime on tõestatud enam kui 130 teadusuuringus.
• Koensüüm Q10 koos vitamiiniga B2.
kurnatust.
• Ainulaadne segu taimsest õlist, koensüümist Q10 ja vitamiinist B2.
• Teaduslikult tõestatud suur biosaadavus (omastatavus kehas).
• Koensüümil Q10 on tähtis osa keha energiavahetuses.
Bio- Quinone Active Q10 FORTE sisaldab koensüümi Q10 ja vitamiini B2, mis aitab kaasa normaalsele energiavahetusele ning aitab vähendada väsimust ja kurnatust.
Nutiseadmega Une J Lgimisest V Ib V Lja Kujuneda Uneh Ire
Nutikellad on väärt abimehed, millega oma unemuutustel silma peal hoida. Samas tasub aga jälgida, et une monitoorimisest ei areneks välja ortosomnia – ebatervislik kinnisidee ideaalse une saavutamiseks. Mida ortosomnia täpsemalt tähendab ning miks see tekib, selgitab 4 Kliiniku psühholoog ja unenõustaja Marii Haak.
Ortosomnia on termin, mis on meie sõnavarasse tulnud koos unekvaliteeti hindavate aktiivsusmonitoride ja nutikelladega. Termin pakuti esimest korda välja 2017. aastal ja see tähendab inimese pidevat unekvaliteedi hindamist nutiseadme kaudu ja püüdlusi ideaalse une poole. Tegemist ei ole klassifitseeritud unehäirega. Samuti ei lähe see klassikalise insomnia alla, kuid siiski põhjustab inimestes ärevust ja muret unetundide ning nende kvaliteedi pärast. Viimane käivitab sageli nõiaringi, mis võib viia unehäireteni.
Võtame näiteks olukorra, kus kasutuses olev nutiseade peab tervislikuks ööuneks 8 tundi und. Sellisel juhul on väga suur tõenäosus, et inimene avastab hommikul oma seadmel punase ristikese või madalad unepunktid, mis indikeerivad ebapiisavat või mittekvaliteetset ööund. Isegi siis, kui magamiseks on arvestatud 8 või rohkem tundi, on vähetõenäoline, et see kajastub ka seadme statistikas. Juba ainuüksi uinumiseks läheb inimestel sageli 30 minutit, samuti on mõningad öised ärkamised tervisliku ööune loomulik osa. Teiseks peame arvestama sellega, et tehnoloogia ei ole eksimatu ja mõnikord on nende seadmete andmed ebatäpsed. Siit on lihtne välja kasvama järeldus, et uni on ebapiisav või problemaatiline.
Kuidas ortosomnia kujuneb ja kui tõsiseks võib see muutuda?
Kuna inimesed on üha teadlikumad sellest, et kvaliteetne uni on vaimse ja füüsilise tervise seisukohast väga oluline, siis on mure kerge tulema. See omakorda sunnib veelgi rohkem tähelepanu pöörama oma seadmete statistikale ja püüdlema seadme seatud une-eesmärkide poole. Kui see, mida sööme või kui palju päeva jooksul samme teeme, on suuresti meie enda kontrolli all, siis see, kui pikalt me magame või mitu korda öö jooksul ärkame, on seda oluliselt vähem. Seega tasub eesmärkide seadmisega siinkohal ettevaatlik olla. Samuti on oluline arvestada sellega, et 8-tunnine ööuni ei ole sugugi ideaal, mille poole kõik inimesed püüdlema peaksid, sest inimeste unevajadus on erinev.
Püüdlus paigutada end ettenähtud raamidesse ja selle järgi oma une- ja ärkveloleku aegade seadmine võib viia hoopis selleni, et inimene läheb voodisse mitteunisena ehk seisundis, kus ta tegelikult ei ole veel valmis magama jääma. Sageli on tagajärjeks voodis une ootamine, mis on soodsaks pinnaseks sellistele mõtetele nagu „miks ma juba magama ei jää“ või „kui ma kohe magama ei jää, siis jääb uni liiga lühikeseks“. Siinkohal kehtib reegel, et mida rohkem püüame magama jääda, seda vähem see õnnestub. Taoline stsenaarium võib saada riskiteguriks unehäire väljakujunemisel.
Allikas: 4kliinik.ee