REGULAARNE TREENING mõjub nii kehale kui ka vaimule

Liikumine võiks olla ja lausa peaks olema osa meie elust. Just nagu hambapesu. Mida vanemaks saame, seda enam on meil regulaarsest treeningust abi – seda nii vaimses kui ka füüsilises plaanis. Vaatame erinevaid treeninguid ja jagame inspiratsiooni neile, kel tahtmine suur, kuid ideedest jääb väheks.

TOIMETAS: TAAVET KASE / FOTOD: SHUTTERSTOCK

Peale selle, et iga päev peaks vähemalt 30 minutit liikuma, tuleks TAI hinnangul vähemalt 150 minutit nädalas liikuda intensiivsemalt – nii, et pulsisagedus tõuseb ning inimene hakkab hingeldama ja higistama. See ei tähenda ilmtingimata lõputut jõusaalis rassimist (kui just ise ei soovi), vaid liikumiseks ja vaimu turgutamiseks on palju teisigi võimalusi.

Jooksmine või jalutamine

Kui üldist motivatsiooni napib, siis üks, mis seda märgatavalt kasvatab, on see meeliülendav joovastustunne, mida pärast sörkjooksu või sprindiseanssi kogetakse. Arvatakse, et eriti tõhusalt mõjub kardiotreening just siis, kui teha seda värskes õhus. Seega kui eesmärk on saavutada võimalikult häid tulemusi, võib jooksulindi mõneks ajaks heaga unustada. Joostes on inimesel aega oma mõtetega rohkem tööd teha, see mõjub hästi nii kaalunumbrile kui ka peas valitsevale sasipuntrale.

Poks

Eelarvamus, justkui aitaks poksikoti löömine stressi ja viha endast välja lasta, vastab ka päriselt tõele. Lisaks on poksimine tõepoolest intensiivne treening, mis pulsi lakke lööb. Kolmeminutiline raund ei kõla just kontimurdvalt, ent tegelikult võtab täiesti läbi. Pole kahtlust, et oma sisemisele raevule väljundi leidmine mõjub tervendavalt. Peale selle vabastab intensiivne intervalltreening, kus kiiretele ja teravatele löökidele järgneb pisike puhkus, heaoluhormoone ehk endorfiine.

Rattasõit

Mis oleks veel parem viis looduses viibimiseks? Sõida kas või Tallinnast Tartusse ja tutvu Eestimaa võrratu iluga! Kui minna mitmetunnisele rattasõidule, on see ideaalne madala intensiivsusega treening, mille ajal põletab keha piisavalt kaloreid. Lisaks saab inimene olla üksi oma mõtetega. Värskes õhus! Täiuslik!

Neile, keda maanteel ringivuramine hirmutab, on palju teisigi võimalusi. Jõusaalis trenažööril võib rattatrennist saada palju lühem, ent samal ajal intensiivsem kaloripõletus.

Pilates

Pilatese kasulik mõju üleüldisele tervisele on jäänud sageli tähelepanuta, sest traditsiooniliselt on spordiala keskendunud rohkem selja tervisele ja lihaste tugevdamisele. Tegelikult uskus pilatese looja Joseph Pilates ise nii tugevalt füüsilise ja vaimse tervise omavahelisse seotusse, et nimetas ka oma treenimissüsteemi esialgu kontroloogiaks, mis tähendab just keha kontrollimist vaimuga. Pilates on suurepärane viis stressi leevendamiseks ja lõõgastumiseks tõepoolest kõigile, kuna sel spordialal puudub igasugune võistlusmoment. Paraneb painduvus, keha läheb trimmi ja vaimgi teravamaks.

Ujumine

Ujumine on ideaalne kogu keha treening, mis ei koorma liialt ka liigeseid. Vigastusoht on tõeliselt väike, kuna intensiivne liikumine toimub vees. Lisaks on veel teisigi positiivseid mõjusid – olgu see soe või külm, keha põletab vees palju rohkem kaloreid. Maailmakuulus ujuja Michael Phelps on saanud tuntuks oma äärmiselt suure kalorsusega toitumise poolest. Kuigi mees sõi tippvormi ajal sama palju kui kehakulturistid, siis tegelikult kulutas ta vees treenides kõik need kalorid sama kiiresti ka ära.

Jooga

Üks peamisi põhjuseid, miks jooga aitab tervist parandada, on asjaolu, et see on ühtaegu väljakutse nii kehale kui ka vaimule. Trennina on jooga omamoodi paradoksaalne – olgugi et näib esmapilgul lihtne, töötab see tegelikult väga sügavuti. Pidev hingamisele keskendumine võimaldab olla hetkes kohal ning aktiveerib parasümpaatilise närvisüsteemi, mis vastutab puhkamise ja rahunemise eest. Pealtnäha lihtsate väändeasendite hoidmine kulutab hulgaliselt kaloreid ja tihti juhtub, et pärast tunniajast praktiseerimist on joogamatt higist läbimärg.

Tänapäeval on joogat mitut tüüpi. Kõik põhinevad aga ühel veendumusel – peame tasakaalustama oma yin’i ja yang’i (õrnema ja jõulisema energia) ning nägema oma kehaga vaeva, et jõuda seeläbi täieliku heaolutundeni.

Vastupidavustreening

Nii raskuste tõstmise kui ka oma keharaskusega treenimise mõju on samamoodi laiem – lihaste kasvatamise ja enesehinnangu parandamise kõrval võib see olla hea viis ärevusega võitlusse astumiseks. Hiljutised uuringud on tõepoolest näidanud, et madala mõõduka intensiivsusega vastupidavustreening vähendab oluliselt ärevust. Klišeeks kulunud hüüdlause „Terves kehas terve vaim!“ kehtib eriti just vastupidavustreeningu puhul. On tõendeid ka selle kohta, et vastupidavustreening aitab parandada kesknärvisüsteemi toimimist, millel on suur mõju meie üldisele meeleolule ja väsimustundele.

Allikad: netdoctor.co.uk, tai.ee, tropeaka.com