Sress, arvuti ja silmade tervis

Inimeste silmad on väga tundlikud, ka paljud tervisehädad annavad endast märku just silmade kaudu. Näiteks võib sinu nägemist oluliselt mõjutada pikaajaline stress ja arvutiga töötamine.

TEKST: LIINA TARUM, optometrist ; KÄTLIN VÕHMAR, optometrist / FOTO: SHUTTERSTOCK

Stress mõjutab nägemist

Optometrist Liina

Tarum on 12 aastat töötanud optika vallas, ta teeb laste nägemisuuringuid ja on spetsialist kontaktläätsede alal.

Uuringud on näidanud, et vaimne stress võib väljenduda muu hulgas ka nägemismoonutustena. Kui tunned stressi, muret või hirmu, paneb keha „võitle või põgene“ reaktsioon sinu organismi toimima nii, et saaksid võimaliku ähvardava olukorraga hakkama. See on meile kasulik siis, kui oht, mida keha tajub, ei kesta kaua. Aga kui keha on pidevas pingeseisundis, on sellel tugev mõju ka tervisele.

Organismi kurnatus mõjutab ka silmi ja nägemissüsteemi ning võib kaasa tuua silmade väsimuse, peavalu ja erinevaid nägemishäireid. dist tingitud nägemise halvenemine, vanusega seotud kollatähni degeneratsioon, ja teisi silmapõhja probleeme.

Kui stressitase tõuseb, vabaneb kortisool. Kortisool on peamine stressihormoon, seda toodetakse neerupealistes. Kortisool mõjutab silmade ja aju veresoonkonda – suurendab silmades rõhku, kahjustab veresooni ning põhjustab põletikku.

See kõik võib viia nägemise halvenemiseni. Stressi tõttu langenud nägemine võib stressi leevenedes taastuda – seetõttu on oluline stressitaset kontrollida ja vajadusel maandada.

Need on enamasti märgid liigsest stressist ja sel juhul on soovitatav mõneks perioodiks aeg maha võtta. Sümptomid peaks kiirelt mööduma. Kui aga sümptomid ei taandu, tasub pöörduda spetsialisti poole.

Arvuti mõju silmadele

Optometrist Kätlin

Võhmar on 13 aastat töötanud optika vallas ja tal on pikaajaline kogemus optikakaupluste juhtimises.

Krooniline stress võib põhjustada ka silmasisese rõhu suurenemist, mis omakorda võib kaasa tuua nägemisnärvi kahjustusi. Samuti võib pikaajaline stress süvendada levinud silmahaigusi, nagu glaukoom, optiline neuropaatia, diabee-

Levinud stressiga seotud sümptomid:

Î udune nägemine;

Î tundlikkus ereda valguse suhtes;

Î kuivad silmad;

Î peavalu;

Î silmade koormus;

Î tõmblevad silmalaud.

Arvuti iseenesest nägemist ei kahjusta, kuid seda võib teha silmalihaste pidev pinge ja pisaravedeliku nappus, kui silmi piisavalt ei pilgutata. Samuti peitub digiseadmete ekraanides varjatud oht – lühikese lainepikkusega sinine valgus, mis on lähedane nähtamatule ultraviolettkiirgusele.

Tänapäeva maailmas on suur osa töökohtadest kolinud arvutisse, mistõttu veedetakse ekraanide ees märkimisväärne aeg. Lisaks sellele vaatame koju tulles telekat või veedame aega nutitelefonis. On leitud, et enamik inimesi veedab ekraanide ees iga päev vähemalt 6 tundi ning seejuures on 70% arvutiga töötavatest täiskasvanutest täheldanud silmade ülekoormuse sümptomeid.

Mida kujutab endast sinine valgus?

Sinine valgus on nähtava spektri osa, millel on väga lühike lainepikkus ja tugev energia. See tungib sügavale silma sisse ning võib kahjustada võrkkesta ja viia kollatähni ehk maakuli degeneratsiooni tekkeni.

Sinise valguse kahjulik mõju annab endast kõigepealt märku silmade väsimuse ja sügelemisega. Hiljem võivad tekkida ka punetus ja nägemine võib muutuda häguseks, mis on juba tõsisemad ohumärgid ning võivad olla seotud põletikuliste protsessidega silmas.

Lühilainelist sinist valgust seostatakse ka peavalu, peapöörituse ja unehäiretega.

Intensiivne niisutus pikaks ajaks

kuivadele, väsinud ja ärritunud silmadele.

•Diabeet •Hormonaalsed muutused •Menopaus

•Ravimid •Silmaoperatsioonide järgselt

Arvuti kasutamine

Kontaktläätsed

Kuidas arvutiga töötades oma silmi kaitsta?

Valgustus – lisaks ekraanile peaks ruumis olema veel valgusallikaid. Arvutiga töötades tuleks lülitada lamp sisse või istuda loodusliku valgusallika lähedusse. Ekraani pimestamise ja valguse peegeldumise vältimiseks ei ole soovitatav monitori akna või lambi ette asetada, kuna ruumi ja ekraani heleduse erinevus põhjustab silmadele väsimust, ebamugavustunnet ja pinget.

Pööra tähelepanu monitori asukohale – monitor tuleks paigaldada väljasirutatud käe kaugusele ja ekraani ülaosa silmade kõrgusele või veidi allapoole. Oluline on reguleerida monitoril kontrasti ja heledust nii, et see oleks silmadele mugav.

Tee vahepause – arvutiga töötades töötavad silmalihased stato-dünaamilises režiimis, mis tähendab, et nad on pidevas pinges ega saa tervislikku koormust. Just selle tõttu on nii oluline teha aeg-ajal pause harjutusteks ja silmade lõõgastumiseks.

Jälgi mikrokliimat – pikka aega siseruumides viibides kannatavad meie silmad kuivuse all. Õige mikrokliima aitab silmadel raskust kergemini kanda. Keha jaoks mugavateks tingimusteks loetakse 18–22 °C ja 40–60% õhuniiskust ning ruumi regulaarset õhutamist.

Pilgutamine – silmi on soovitatav pilgutada sagedasti. Ekraani vaadates keskendume teabe vastuvõtmisele ja seetõttu kipume neid harvemini pilgutama kui tavaliselt.

• Küttesüsteemid

• Saas

• Ilma

• Konditsioneer S ste (näiteks sigaretisuit s) astik (tuul)

Artelac TripleAction hooldab pisarakile kõiki kolme kihti. See jääb püsima silma pinnale, pakkudes intensiiivset niisutust ning leevendab sümptomeid koheselt ja pikaks ajaks.

Artelac Triple Action sisaldab looduslikku niisutajat hüaluroonhapet ja lisaniisutajaid glütserooli, karbomeeri ja lipiidkomponenti.

Meditsiiniseade. Enne kasutamist loe tähelepanelikult infolehte, vajadusel konsulteeri arsti või apteekriga.

Ei sisalda säilitusaineid. Säilib avamisest 6 kuud. Saadaval apteekides.

Maaletooja: Sirowa Tallinn AS, tel 6 830 700

Tee silmadega harjutusi –„20-20-20-reegel“ on tõhus ja lihtne harjutus, mida saab teha ilma töölaua tagant tõusmata. Selleks tuleb vaadata iga 20 minuti järel 20 sekundi jooksul mõnda objekti, mis asub umbes 20 jala ehk 6 meetri kaugusel. Teise võimalusena võib vaadata aknast välja või kolleegi poole, kes istub kontori teises otsas. See aitab silmadel taastada loomuliku asendi ja lubab silma ripslihasel puhata.

Kasuta niisutavaid silmatilku – pika ja väsitava päeva lõpus võib ilmneda silmade kuivus ning põletustunne. Ebamugavust aitab vähendada niisutavate tilkade kasutamine.

Prillide kasutamine – parim viis arvutiga töötada on teha see silmade jaoks võimalikult mugavaks, kasutades selleks optometristi soovitatud prilliklaase. Õigesti valitud prillidel peaks olema vähemalt peegeldumisvastane kate, kuna see aitab suurendada kontrastsust ja selgust, vähendades koormust silmadele.

Viis nõuannet silmade tervise hoidmiseks Kas teadsid, et nägemismeele abil saame ümbritsevast keskkonnast ligi 90% infost? Seetõttu on silmade tervis ja silmanägemise eest hoolitsemine tähtis kogu eluea vältel. Nii seisad hea selle eest, et terav silmanägemine säiliks võimalikult kaua. Kuidas aga silmade tervise eest iga päev õigesti hoolt kanda? Toome välja viis nõuannet silmade tervise hoidmiseks.

1. Regulaarne nägemiskontroll

Silmade tervis ja nägemise eest hoolitsemine peaks olema sama loomulik tegevus nagu hambaarsti juures käimine. Regulaarne külaskäik silmaarsti või optometristi juurde aitab varakult avastada võimalikke muutusi nägemises. Enamiku nägemishäirete ja silmahaiguste diagnoosimine varases staadiumis võimaldab haigusi ennetada ning pidurdada haiguste edasiarengut. Lisaks sellele on sagedase kontrolli puhul kergem valida vahendeid nägemise korrigeerimiseks ja halvenemise aeglustamiseks.

2. Tervislik toitumine

Silmade tervist saad toetada ka teadliku ja mitmekesise toitumisega. Sinu igapäevane toidulaud peaks sisaldama mõõdukas koguses küllastumata rasvhappeid, vitamiine ja mineraalaineid. Seega jälgi kindlasti, et toidus oleks esindatud sellised toitained nagu beetakaroteen, luteiin, zeaksantiin ja oomega-3-rasvhapped

Beetakaroteeni sisaldavad köögi- ja puuviljad

Î Beetakaroteen on keha põhiline A-vitamiini allikas. Silmade tervise suhtes vajame seda teravaks silmanägemiseks ja immuunsüsteemi tugevdamiseks. Samuti võib beetakaroteen aeglustada vanusega seotud silmahaigust kollatähni degeneratsiooni.

Î Beetakaroteeni leidub kollaste, oranžide ja roheliste lehtedega puu- ning köögiviljades, näiteks porgandis, tomatis, bataadis, kõrvitsas, spargelkapsas, melonis, kabatšokis ja aprikoosis. Mida intensiivsem on puu- või köögivilja värvus, seda rohkem leidub temas beetakaroteeni.

Luteiini ja zeaksantiini sisaldavad toiduained

Î Inimese silmas leidub kahte sorti karotenoide – luteiini ja zeaksantiini. Need kollased pigmendid annavad meie silma võrkkestas asuvale kollatähnile tema värvuse ja nime. Luteiin ja zeaksantiin toimivad looduslike päikeseprillidena, kaitstes silmi kahjuliku UV-kiirguse eest ning aeglustades kollatähni kärbumist. Need karotenoidid aitavad säilitada head nägemist, eriti hämaras.

Î Luteiini ja zeaksantiini leidub enim tumedas lehtköögiviljas, kales, spinatis, lehtpeedis, munas ning maisis.

Oomega-3-rasvhappeid sisaldavad toiduained

Î Oomega-3-rasvhapped on äärmiselt vajalikud meie nägemise normaalseks arenguks ja nägemisteravuse säilitamiseks. Samuti on oomega-3-rasvhapete suureks plussiks kuivade silmade ärahoidmine või sümptomite leevendamine. On leitud, et oomega-3-rasvhapped soodustavad väiksemat pisarate aurustumist.

Î Parimaks oomega-3 allikaks on rasvased kalad, nagu makrell, sardiin, lõhe, heeringas ja tuunikala, aga ka tofu, Kreeka pähklid ja chia-seemned. Heaks alternatiiviks on ka kalamaksaõli toidulisandid.

3. Silmade kaitsmine liigse

UV-kiirguse eest

Päikese UV-kiirgusel on silmade tervisele tugev mõju. Liigne

UV-kiirgus võib põhjustada negatiivseid muutusi silmades: kiirendada läätsekae arengut ja maakuli degeneratsiooni või põhjustada sarvkesta kahjustusi. Erinevad uuringud näitavad, et umbes 1/3 inimestest on pidanud taluma UV-kiirgusest tekkinud silmade ärritust, nägemisraskusi või silmade punetust ja paistetust.

Nii nagu nahka, tuleb ka silmi kaitsta liigse UV-kiirguse eest. Seega on väga oluline kaitsta oma silmi kvaliteetsete päikeseprilliklaasidega. Enne päikeseprillide ostu mõtle, millistes oludes ja milleks sa prille kõige rohkem kasutad. Soeta päikesevarjud kindlasti prillipoest, sest mujalt ostes võid saada prillid, millel ei olegi UV-kaitset!

4. Suitsetamisest loobumine Kas teadsid, et suitsetamine on silmapõhjade lupjumise ja hallkae tekke üks põhjustajatest? Samuti tõstab suitsetamine maakuli degeneratsiooni ning südame-veresoonkonnahaiguste riski, mis omakorda mõjutab silmade veresoonkonda ja seega silmade tervist. Mida rohkem inimene suitsetab, seda suuremad on silmahaigustesse haigestumise riskid.

Lühilainelist sinist valgust seostatakse ka peavalu, peapöörituse ja unehäiretega.

Tubakasuits mõjub ka suitsetajaga ühes ruumis olevatele mittesuitsetajale, ärritades silmi ja halvendades kuiva silma sündroomi. Samuti suurendab suitsetamine nägemise kaotamise riski neil, kellel juba on avastatud mõni silmahaigus.