TÜÜTU OHATIS

Kõik, kes on kordki elus enda eksisteerimisest rõõmu tundva ohatise tõttu piinelnud, teavad, kui ebamugav see villiline tüütus olla võib. Selgitame, miks ohatis tekib, kuidas sellega toime tulla ja missugused ohatist puudutavad müüdid kohe üldse paika ei pea.

TEKST: EESTI NAISE TERVIS / FOTO: SHUTTERSTOCK

Herpesviirused on üks levinumaid viirusnakkusi maailmas ja nakatunute arv kasvab. Arvatakse, et huuleherpesesse on viiekümnendaks eluaastaks nakatunud pea 80% inimestest. Enamik pole aga oma haigusest teadlik, kuna see lööb välja vaid 20% viirusekandjatel.

HSV-1 (Herpes simplex) on tavalise huuleherpese tekitaja. Haigus ilmneb esialgu punetava laigukesena huultel, silmal, näol, nina või suu limaskestadel. Seejärel hakkab nahk tugevamini punetama ja tursub. Tekivad villid, mis kuivavad koorikuks. Kui need ära kukuvad, jääb järele õrnroosa ketendus.

Huuleherpese puhul paranevad villide purunemistest põhjustatud haavandid tavaliselt umbes viie ööpäeva jooksul iseenesest. Väga harvadel juhtudel võivad herpesviirused põhjustada ajupõletikku ehk entsefaliiti ja ajukelmete põletikku ehk meningiiti.

Lihtne levik

Herpesviirused levivad otsese kontakti teel. Viirus tungib organismi kas limaskestade kaudu või läbi vigastatud naha.

Kõige levinum viis nakatuda on suudlemine HSV kandjaga.

Ohatise sümptomid on väga tüüpilised ja harilikult eraldi uuringuid ei tehta. Kuid diagnoosi saab kinnitada, kui koguda tampooniga materjali villi või haavandi põhjast ja uurida seda laboris. Vereanalüüsist saab määrata ka viirusevastaseid antikehi.

Nakatumise järel jääb viirus organismi, liikudes nahalt tundenärvide kaudu seljaaju tundenärvikogumikesse. Seal püsib ta varjatud kujul kogu elu ja kui organismi immuunsüsteem ajutiselt nõrgeneb, võib haigus ägeneda. Herpesviirus kipub ägenema ka järsul kliimavahetusel.

Peamised organismi kaitsevõime langetajad on stress, alkoholi liigtarbimine, depressioon, teised viirusnakkused ja külmetumine.

Ravi

Sõltuvalt haiguse raskusest valitakse ravi. Harilikult piisab paiksest ravist, tablette kasutatakse väga tihti korduva ohatise ja nõrgestatud immuunsüsteemiga patsiendi puhul. Rasketel juhtudel (näiteks ajupõletiku korral) manustatakse viirusevastast ravimit veeni.

Vöötohatise kõige ohtlikumaks tagajärjeks on tüsistused, mis võivad õigeaegse süsteemse

Ohatisega Seotud M Did

Müüt. Hambapasta ja õunaäädikas aitavad suurepäraselt ohatise vastu.

Fakt. Hambapastal ja õunaäädikal on oma kindel otstarve, mis paraku pole seotud herpesviiruse raviga.

Müüt. Kõik rasedad naised, kellel on genitaalherpes, peavad sünnitama keisrilõikega.

Fakt. Keisrilõige on vajalik vaid nende naiste puhul, kes nakatuvad ohatisse ehk herpesesse raseduse viimasel kahel trimestril.

Müüt. Selleks et genitaalherpes ei leviks partnerile, tuleb loobuda seksist haigusnähtude ajal.

Fakt. Kahel juhul kolmest levib ohatis ajal, mil nakatunud partneril ei ole üldse haigusnähte. Parim viis riski vähendada on kasutada kondoomi haigushoogude vahel ja loobuda suguelust haigushoogude ajal.

Allikas: ohatis.ee ravi puudumisel tekkida mitte ainult närvisüsteemis, vaid kõikjal üle kogu organismi – silmades, kopsus, seedetraktis, südamelihases. Kõige efektiivsem viis vöötohatisest hoidumiseks on aga vaktsineerimine.

Haigushooge aitavad ära hoida tervislikud eluviisid – öösel tuleks magada vähemalt 8 tundi, olulised on ka tasakaalustatud toit, piisav liikumine ja stressiolukordade vältimine.

Allikad: inimene.ee ja ohatis.ee