1 minute read
MIS VÕIB MAGAMATUSE TAGAJÄRJEL JUHTUDA?
1. Ette võib tulla õnnetusi.
2. Võivad tekkida tõsisemad terviseprobleemid.
Advertisement
3. Võib esineda mälukaotust.
4. Võib kaasa tuua enneaegse vananemise.
5. Kehakaal võib tõusta.
Kuidas oma unehügieeni eest paremini hoolitseda?
1. Pane paika unegraafik Pane paika ajavahemik, millal iga päev voodisse lähed ja igal hommikul üles tõused. Täiskasvanud inimene vajab vähemalt seitse tundi und, ent soovitatav on öösiti täis saada kaheksa unetundi.
Tähtis on järjepidevus, graafikust kinnipidamine. Hoolimata sellest, kas on nädalavahetus, pingeline aeg tööl või palju reisimist, proovi iga päev samal ajal magama minna ja ärgata. Niimoodi harjub keha stabiilse unerežiimiga.
Kui sa ei jää voodisse minnes esimese 20 minuti jooksul magama, tasub üles tõusta ja magamistoast üldse välja minna. Linade vahel vähkremine ja une ootamine üldjuhul ei aita. Tee pigem midagi lõõgastavat –loe, kuula rahustavat muusikat või lihtsalt jaluta. Mine tagasi voodisse, kui tunned end väsinuna. Esialgu võib unerežiimi paikasaamine olla raske, ent mida aeg edasi, seda lihtsamini see välja tulema hakkab.
2. Jälgi õhtust toitumist Ära mine voodisse väga täis või väga tühja kõhuga. See võib uinumist häirida. Kogukas õhtusöök võiks toimuda kaks-kolm tundi enne magamaheitmist. Samuti tasub enne magamist hoiduda ergutavatest ainetest – eriti nikotiinist ja kofeiinist. Nende mõju püsib kehas tunde pärast tarbimist ja see võib rahulikku uinumist häirida.
Pea meeles, need on ergutid ja hoiavad sind üleval. Küll aga võib mõnda aega enne uinumist juua rahustavat teed, näiteks kummeliteed.
3. Magamistuba olgu magamiseks
Hoia magamistuba jaheda, pimeda ja vaiksena – just need on hea unekeskkonna põhikomponendid. Tund-kaks enne uinumist kustuta laelambid ja väldi eredat valgust, kaasa arvatud nutividinate ekraanikuma.
Mida pimedam on magamistuba, seda parem tuleb uni. Kes oma unekvaliteedist tõesti hoolib, see paigutab magamistuppa pimendavad rulood, tõmbab magamiseks pähe unemaski ja torkab kõrva kõrvatropid. Täielikus pimeduses ja vaikuses puhkab meie keha palju paremini välja.
4. Väldi pikki lõunauinakuid Kuigi lõunauinak võib mõnikord olla meie päevasele tegevusele isegi kasuks, siis tasuks kindlasti jälgida, et see liiga pikale ei veniks. Vastasel juhul ei jää me õhtul lihtsalt magama. Päevane uinak ei tohiks kesta üle 45 minuti ja mida õhtupoole see toimub, seda raskem on meil uinuda.
5. Väsita end füüsiliselt Trenn mõjub kasulikult ka unele, see on selge. Päeva jooksul füüsiliselt väsitatud keha uinub õhtul palju kiiremini. Küll aga tasuks vältida intensiivset jõutrenni paar tundi enne magamaminekut, kuna see aktiveerib meie närvisüsteemi ja raskendab uinumist.
6. Tänasida toimetusi ... ... ära lükka homse varna. Kõik probleemid, millega saad päeval tegeleda, tasub ära lahendada. Nii palju kui võimalik. Nagu mainitud, tekitavad unetust väga tihti just ärevus ja stress ning homse varna lükatud asjaajamised võivad sind hiliste öötundideni üleval hoida.
Allikad: mayoclinic.org, naistekas.delfi.ee