TALV TÜHJENDAB SU ENERGIAVARUDEST. Märkad seda peeglist

Parajas koguses juurja puuvilju hõlmava menüüga saaks organism vajaminevaid vitamiine ning mineraale aasta läbi, kuid paraku on keskmise eestlase talvisel toidulaual rohelist selleks liiga vähe. Kevadise vitamiinikuuriga saab turgutada talvest väsinud keha, et minna suvele reipamalt vastu.

Käes aeg vitamiinide ja mineraalainete ilukuuriks Väsimus ja kahvatu väljanägemine võib viidata vitamiinipuudusele. Organismi täistuuridel toimimisele on need aga väga vajalikud. Käegakatsutavaid võimalusi vaeguse korvamiseks on toidulisandite tarvitamine. Mida vitamiinid ja mineraalained me kehaga teevad?

Näiteks toetab naha nooruslikkust A-vitamiin, mis on vajalik limaskestade normaalseks funktsioneerimiseks, soodustades rakkude arengut ja kudede moodustamist. β-karoteen parandab naha tekstuuri ja aitab kaasa peente kortsude vähenemisele. Niisamuti aitab hoida keha nooruslikuna ja vähendada kortsukesi E-vitamiin, millest võib abi olla ka püsiva akneprobleemi korral. E-vitamiin kaitseb nahka UV-kiirguse eest. Seda vitamiini on nimetatud ka energia- ja vastupidavuse vitamiiniks. Samuti takistab see kortsude teket ja aeglustab vananemist.

Antioksüdantsete omadustega vitamiini sarnase ehitusega koensüüm Q10 on organismi igapäevase energiavarustuse oluline komponent, mis võimaldab rakus energiat toota ning suurendab vastupanu stressile ja haigustele. Lisaks aitab Q10 pidurdada keha vananemis- protsesse. Viimase omaduse tõttu leiab Q10 koensüümi ka erinevast kosmeetikast, eriti kreemidest.

Iluvitamiinide kõrval vajab keha talveunest ärkamiseks ka mitmeid mineraale. Räni parandab juuste struktuuri ja välimust ning muudab küüned tugevaks. Just räni võime siduda sidekudedes vett niisutab nahka ja muudab selle siledamaks. Paraku ei suuda keha pärast 20. eluaastat räni ise toota ega varusid koguda, mistõttu tuleks seda kindlasti juuste, küünte ja naha tervise nimel juurde tarvitada.

Tsink on organismis üks olulisem mineraalaine, mis toetab organismi arengut. Tsinki on läbi sajandite peetud ilumineraaliks. Normaalne tsingi kogus organismis hoiab tasakaalus kõikide mineraalide imendumise. Puudus organismis väljen-

NAHA PARIM SÕBER –KOLLAGEEN

Kollageen hoolitseb selle eest, et nahk oleks elastne ega hakkaks liiga vara vananemismärke näitama.

Kollageen on meie naha, küünte ja liigeste peamine ehitusmaterjal ning selle puuduse ilminguid näeme oma välimuses üsna kiiresti – küüned on rabedad, nahk kuiv ja närtsinud ning liigesed valutavad.

Kollageen on põhiline ehituskivi, millest moodustatakse luid, nahka, lihaseid, kõõluseid jms. Kollageeni leidub ka veresoontes, hammastes ja isegi silma sarvkestas. Sageli öeldakse kollageeni kohta, et see on kui liim, mis hoiab meid sõna otseses mõttes koos.

Kui kollageenisisaldus nahas on piisav, siis on nahk elastne, terve ja sile. Samuti hoiab see naha niisutatuna ja kiirendab rakkude uuenemist. Kui aga nahas on kollageeni vähe, hakkab terve ja särav jume kaduma ning ilmnevad esimesed kortsud. Aja möödudes kortsud süvenevad ning nahk muutub üha kuivemaks ja hapramaks.

Keha on võimeline ise kollageeni tootma. Ent vananedes väheneb organismi võime seda teha. Samas, esimesed vananemise tunnused hakkavad ilmnema juba 25–30-aastaselt. Kollageeni tootmist vähendab ka liigne päevitamine ja solaariumikülastustest saadud ultraviolettkiirgus. Samuti intensiivistab kollageenikadu suitsetamine, sest see vähendab naha niiskustaset ja verevarustust. Kindlasti peaks vältima liigset suhkrutarbimist. Suhkur ja rafineeritud süsivesikud kahjustavad kollageeni struktuuri.

Kõige rohkem sarnaneb inimese kehas leiduva kollageeniga merekollageen, mis läbib kergesti sooleseina, jõuab kiiresti kudedesse ja imendub kehas kõige tõhusamalt.

Hoo Li N J A H O Oli T S E N

Magneesium maandab stressi

kehas kõige rohkem südame skeletilihastes leidub magneesiumi õige r - ja sk ning maksas ja neerudes Vähesel määral magneesiumi kannab endas ka vereplasma, kus see on pidevas ringluses ning kehale kiiresti kättesaadav Magneesium on ehituskiviks rohkem kui 300 ensüümile, mis on vajalikud valkude ja süsivesikute metabolismiks Samuti mängib see mineraalaine olulist rolli hammaste ja luude normaalses funktsioneerimises

Zechstein Inside tooted on looduslik ja puhas magneesiumiallikas ter vele kehale!

Toodetes sisalduv magneesiumkloriid (looduslik sool) pärineb 250 miljonit aastat sügavusel m 1600 umbes asub pragu mis merest, i Zechstein eksisteerinud tagasi

See iidne meri laiub Põhja-Inglismaalt Venemaani, kuid kõige kõrgemas konsentratsioonis ja puhtaimana on selles magneesiumkloriid säilinud Hollandi all, kus toodetakse ka antud tootesarja.

Tootesarja kuuluvad:

• Magneesiumõli ja magneesiumigeel nahale määrimiseks

• Magneesiumihelbed jala- ja ülekeha-vannide tegemiseks

Magneesiumigeel ja - õli sobivad otse pinges olevatele piirkondadele kandmiseks sealhulgas treeningjärgseks kasutamiseks

Kõik tooted on sobilikud ka rasedatele imetavatele emadele kandmiseks, s ja

MIKS VAJAB INIMESE ORGANISM MAGNEESIUMI?

Magneesium sai oma nime Vana-Kreeka linna

Magnesia järgi ja on üks enam levinud maakoores leiduvatest mineraaliühenditest. Magneesiumi peetakse üheks olulisemaks mineraaliks inimese kehas ja selle puudulikkus võib olla mitmete terviseprobleemide põhjuseks.

Magneesium vastutab inimese organismis väga paljude füsioloogiliste funktsioonide ja keemiliste protsesside eest. See mineraal on neljas levinum mineraal inimkehas ja hädavajalik kõikidele rakkudele ning üle 300 ensüümi töö tagamiseks.

Mis toiduained sisaldavad magneesiumi?

Magneesium on levinud nii loomsetes kui ka taimsetes toiduainetes. Loomses toidus leiduv magneesium on kergesti omastatav, aga seda leidub seal vähe. Head loomsed magneesiumiallikad on muna, juust, liha, kala (räim, lõhe, makrell).

Heas koguses magneesiumi leiab sellisest taimsest toidukraamist nagu toorkakao, tume šokolaad, halvaa, kamajahu, täisterakaerahelbed, nisu ja kaerakliid, India ja Brasiilia pähklid, pekani- ja pistaatsiapähklid, kõrvitsa- ja päevalilleseemned, linaseemned, mandlid, banaan, toortatar, ploomid, datlid, aprikoosid, spinat, lehtpeet, herned, oad, läätsed, täisterariis.

Väsimuse vastu on väga

head B-rühma vitamiinid.

dub kõigepealt kuivas nahas ja haprates küüntes.

Rasvhapetest on asendamatu oomega-3. Erinevalt oomega-6-rasvhappest ei suuda keha oomega-3 ise toota, mistõttu tuleb meil ka seda juurde manustada. Oomega-3- ja -6-rasvhapped peavad olema tasakaalus ning kuna igapäevane toit sisaldab oluliselt rohkem oomega-6-rasvhappeid (taimsed õlid) kui oomega-3-rasvhappeid (kalad ja meresaadused), tuleks suurendada nimelt viimase tarbimist.

C-vitamiin ehk askorbiinhape osaleb kogu organismi pidevas uuendamises: parandamisprotsessides, naha, sidekoe, luude, kapillaaride, igemete ja hammaste tervise tagamises, vere puna- ja valgeliblede uuenemises, vere kolesteroolisisalduse tasakaalustamises, ensüümide aktiveerimises, raua imendumises jm.

Biotiini mõju paistab peeglist

Väsimuse vastu on väga head B-rühma vitamiinid, eelkõige on neid vaja toidust energia kättesaamiseks ning osa neist on väga head ka naha, juuste ja küünte jaoks. Kui B3 on vaja närvikoe ja naha normaalseks toimimiseks, siis biotiin (tuntud ka kui B7-vitamiin) aitab organismil omastada rasvu ja süsivesikuid ning on oluline naha taastumiseks ja elast- suseks ning juuste ja küünte tugevdamiseks.

Biotiinivaeguse kergemad sümptomid on tihti haprad küüned. Tavateadmises ka hallid juuksed.

Tavateadmine seostab biotiinipuudust beebikõõma ja ekseemiga, aga ka kiilaspäisuse ning juuste hallinemisega. Sageli on biotiinivaeguse kergemad sümptomid haprad küüned ja kergesti väljalangevad juuksed. Nimelt väikese biotiini kehavaru korral kasutab organism biotiini esmajärjekorras süsivesikute lagundamiseks, et varustada aju energiaga.

Kuna biotiinivaeguse korral on valkude lagundamine teisejärguline, pole organismis sel ajal vajalikul määral ehitusmaterjale ehk aminohappeid, mis toetaksid elujõuliste küünte ja juuste kasvamist. Sel põhjusel kutsuvad sakslased biotiini H-vitamiiniks (saksa keeles Haar und Haut Vitamine), mis otsetõlkes viitab juuste ja naha vitamiinile.

Biotiini leidub ka rasvade lõhustamiseks vajalikes ensüümides, mis aitavad lagundada nahapoorides olevaid rasvu rasvhapeteks. Need on vajalikud särava naha ja terve jume jaoks. Järjepidev biotiini tarbimine aitab näiteks ära hoida rasunäärmete põletikku, mille tunnus on punane ja sügelev nahk.

Pingelisel ajal kasutab keha B-vitamiine tavapärasest rohkem. Et hoida juuksed ja küüned tervetena, tasub üle vaadata igapäevased puhkamisharjumused ning vähendada stressi. Peale selle, et pikaaegne stress mõjub kurnavalt näonahale ja võib tekitada kortse, pidurdab see organismis seedeaktiivsust ning imendumisprotsesse. Niisiis tagab vähem stressi ning biotiinirikaste toitude söömine juuste, küünte ja naha tervisliku välimuse.

Tervete juuste ja küünte sõber on ka seleen, mis on oluline antioksüdant, kaitstes rakke oksüdatiivse stressi eest, aidates tugevdada immuunsust ja toetades kilpnäärme normaalset tööd.

Allikad: Naistekas, Anne & Stiil