Veenilaiendite ja haavandi vastu meditsiinilise kompressioonsukaga

Krooniline venoosne puudulikkus (KVP) on alaravitud progresseeruv haigus, mis on päriliku taustaga. Kui mõlemal vanemal või vanavanemal on jalal veeni kapillaarid, veenilaiendid või lausa venoosne säärehaavand, siis on ka järgmistel põlvkondadel suurem tõenäosus nende tekkele. Riski suurendab lisaks vähene füüsiline aktiivsus, ülekaalulisus ja suitsetamine.

KVP otseselt patsiendi elu ei ohusta, kuid halvendab oluliselt patsiendi elukvaliteeti. See ei pruugi juhtuda nooruses, vaid pigem vanemas eas. Haiguse algstaadiumis ehk C1 staadiumis on naha all nähtavad peenikesed ämblikuvõrku meenutavad kapillaarid ja haiguse lõpus on jalal halvasti paranev venoosne haavand. Loomuliku kulu korral ilma sekkumiseta tekibki lõppstaadiumis krooniline venoosne haavand säärele.

Eestis on KVP jagatud justkui kaheks rühmaks: kosmeetilised ja meditsiinilised staadiumid. Kosmeetiliste staadiumite

C1–C3 puhul ongi probleemiks pigem väljanägemine ning pikal seismisel ja istumisel ka jalgade turse. Sellisel juhul on ravi nurgakiviks kompressioonravi koos kirurgilise raviga ehk koledad või halvas kohas (nt kingade või saabaste ülaservas, kus on hõõrumise ja vigastuse oht) veenilaiendite eemaldamine ja meditsiiniliste kompressioonravisukkade kandmine. Tõestatud on, et parimad ravitulemused saavutatakse raviviiside kombineerimisel ning meditsiiniliste kompressioonravisukkade kandmine elu lõpuni aitab uute veenilaiendite ja nii ka säärehaavandi teket vältida.

C4–C6 on haiguse tõsisemad staadiumid, mille puhul veenisisese rõhu tõusuga on tekkinud alajäseme turse ning veenide ja kapillaaride seina kahjustus. Kliinilise pildina on nahale tekkinud pruunikad laigud või on soki kõrguseni jala nahk värvunud pruunikaks. Nahk on õhuke ja võib kergesti haavanduda. Viimase juhtudes tekibki haavand, mis aga ei parane ja võibki olla kroonilisena kuid ja isegi aastaid. Põhjuseks tõsisemalt kahjustunud veeni- ja ka lüm�isüsteem, mille puhul leevendust saab peamiselt kompressioonravipõlvikute või -sukkade kandmisest. Kõikide C1–C6 haiguspildiga võivad lisanduda subjektiivsed kaebused, nagu jala raskustunne ja valu pärast pikaajalist seismist või kõndimist, samuti survetunne, sügelemine, öised krambid ning valu.

KUIDAS KOMPRESSIOONRAVI TOIMIB?

Pindmised veenid, süvaveenid ja nendevahelised ühendusveenid ühtse süsteemina juhivad nahast ja nahaaluskoest kogutud vere koos sügavamatest kudedest pärit verega südame poole. Normaalselt väldib veenides ülerõhu teket veeniklappide olemasolu pindmistes ja süvaveenides. Vere tagasivoolu jalgadest tagab sääre ja reie lihaspumba töö. Seetõttu on tähtis koos sukkadega just liikuda, mitte lamada.

Säärelihaste kokkutõmbe ajal surutakse veenides olev veri ülespoole südame suunas ja lihaste lõtvumisel ei luba veeniklapid venoossel verel tagasi voolata. Süvaveeni klappide kahjustus või puudumine muudab lihaspumba töö ebaefektiivseks ja tekib vere tagasivool, mis viibki venoosse paisu tekkele alajäsemetes, mis aja jooksul kahjustabki veeni seina. Süvaveeni tromboosi korral tekivadki trombimassid eeskätt veeniklappide piirkonda, mis hiljem sidekoestuvad ja kahjustuvad. Alajäsemete süvaveeni tromboosidest kulgeb üle poole ägedas faasis subkliiniliselt inimese teadmata ning võib avalduda alles hiljem kroonilise venoosse puudulikkuse näol. Naistel suurendab riski rasedusega lisanduv vere maht ja otsene lootepoolne takistav surve vaagna veenidele.

Haiguse loomuliku kulu pidurdamise ja venoosse alajäseme haavandi tekke vältimise tõhusaim viis on kompressioonravi. Õige meditsiinilise kompressioonsuka kandmine aitab ära hoida veenis vere tagasivoolu, muudab lihaspumba efektiivsemaks, liigutades suuremas koguses ja suurema kiirusega verd veenis ülespoole, ja aitab puhkeolekus vähendada läbi kahjustunud veeniseina liigse vedeliku lekkimist rakuvaheruumi, vältides nii tursumist. Seetõttu ongi kroonilise venoosse puudulikkuse korral nurgakiviks õige kompressioonravi.

Tõhusat kompressioonravi pakuvad meditsiinilised kompressioonravipõlvikud, -sukad ja -sukkpüksid. Elastiksidemete kasutus on näidustatud ainult tugeva turse korral lüm�iteraapia osana, et vähendada jäseme ümbermõõte selliselt sobivaks, et saaks põlviku või suka jalga. Elastiksidemetega sidumine pärast lõikust jääb ikkagi eelnevasse aastakümnesse, mitte tänapäeva, sest järkjärgulise ülespoole väheneva survega kompressioonsukk on tõhusam ja seda ka haavandite paranemise puhul.

Õiget kompressioonravi toodet valides peab lähtuma staadiumist, probleemi asukohast (all- või ülevalpool põlve) ning vastavalt valima õige jäikusega, õige survega ja õige suurusega toote. Surve valimisel ei tohiks see vanematel inimestel põhjustada lisakaebusi ning seega peaks hindama ka arterite sulgust mõõtes Ankle Brachial Indexi (ABI). Selleks peab kindlasti pöörduma spetsiaalse edasimüüja poole.

Reio Vilipuu Taastusravikliinikus mõõdame vajadusel AB indeksi, jalgade ümbermõõtude mõõtmiseks kasutame me 3D-tehnoloogiat, et leida ideaalselt sobiv suka suurus ja pikkus. Andmeid saab ka ajas võrrelda ja ravi paremini planeerida. Müüme meditsiinilisi serti�itseeritud kompressioontooteid, mis vastavad RALi standardile ja kompressiooniklassidele CCL1–CCL4 rõhuvahemikega - CCL1 (18-21 mmHg), CCL2 (23-32 mmHg), CCL3 (34-46 mmHg) ja CCL4 (üle 49 mmHg). Eesti Haigekassa poolse soodustusega on Reio Vilipuu Taastusravikliinikus saadaval kroonilise venoosse puudulikkuse C4, C5 ja C6 staadiumitele meditsiinilised kompressioon-ravi põlvikud, sukad ja sukkpüksid. NB! Õige meditsiinilise kompressioon-ravi toote pakendil ei ole rõhku (mmHg) ega DENi märgitud, ainult CCL.

DEN-märgis või mmHg on standardi järgi pakendil nõutud tugisukkade puhul, mis aga venoosse puudulikkuse, lüm�iturse ega operatsioonijärgse tootena ei sobi, sest neil puudub meditsiinilise toimena järk-järgult ülespoole vähenev rõhk. Neid sobib kasutada ennetuseks ja neid saab osta tavakaubandusest. www.taastusravikliinik.ee