Tehnoloogia avab üha uusi võimalusi

Põllumajanduses ja eriti teraviljakasvatuses on eesmärk saavutada tootmise digitaliseerimise abil uus kvaliteet. Digitaliseerimine ja täppisviljelus on üha olulisemad ka keskkonnahoiu seisukohast.

Digitaalsed lahendused aitavad jõuda ressursse, muldasid ja keskkonda laiemalt säästva täppisviljeluseni, mille potentsiaal avaldub mulla-, väetamis-, taimekaitse-, ilma- ja saagiandmete integreerimise kaudu. Digitaliseerimise eelduseks on nii riiklikes kui ka eraandmebaasides sisalduvate andmete kättesaadavuse, liikuvuse ja kasutusmugavuse parandamine.

Meie põldudel kasutatakse väga kaasaegseid masinaid, kuid samas ei kasutata veel täiel määral ära nende masinate pakutavaid võimalusi. Kitsaskohtadeks on erinevate masinate ja programmide omavaheline ühilduvus ning piiratud võimekus tootmises loodud rikkaliku andmestiku kasutamisel, aga ka umbusk uute lahenduste kasutuselevõtul.

Tootjate käsutuses olev tehnoloogia on tihti oluliselt võimekam kui selle reaalne ärakasutamine. Näiteks enamik müüdavast põllumajandustehnikast võimaldab juba täppispõllumajanduse põhimõtteid rakendada ja sisaldab tihti suure hulga väärtuslikke andmeid. Neid aga, kes tegelikult täppisandmeid kasutavad, leidub ilmselgelt liiga vähe, ehkki võimalused ja taustinfo selleks on tänapäevastes programmides juba olemas.

Õnneks neid tootjaid siiski leidub, kes seda enese jaoks lisavõimalusena avastamas on. Selliste tootjate hulk suureneb pidevalt vastavalt teadlikkuse kas-

Meie põldudel kasutatakse väga kaasaegseid masinaid, kuid samas ei kasutata veel täiel määral ära nende masinate pakutavaid võimalusi. vule. Esile tõusevad andmed, analüüs, töövahendid ja taustainfo, et kõike eespool mainitut mõistlikult just agronoomiliselt rakendada, mitte vaid fakte kasutajasõbralikult fikseerida.

Ameerika Täppispõllumajanduse Instituudi andmetel on näiteks täppispõllumajanduse meetodite kasutuse mõju ja kokkuhoid sisendite jaotusele põldudel üle 10% sisendkulude maksumusest.

Isegi kui rakendada neid põhimõtteid vaid osaliselt või olla kordades konservatiivsem, kui väidavad uuringud, on programmile tehtud kulutused vaid väike osa sellest, mida tegelikult säästetakse. Lisaks on ju selge, et puudub mõte panustada kalleid sisendressursse sinna, kus nende järele vajadus puudub või kus on selge, et maapind seda ei omanda. Tehes targemaid valikud ressursside jaotusel, on see aga otsene kokkuhoid sisendressursside kogustes ja hinnas ning lisaks vähendab see otseselt keskkonna koormust.

Kaugseire rakendused

Uute tehnoloogiate puhul saab rääkida eelkõige kaugseire rakendustest, sealhulgas satelliidiandmete või asukohamärgisega fotode kasutamisest ja mehitamata õhusõidukitest ehk droonidest.

Aga ka näiteks PRIA kasutatavast satelliidiandmete kasutamise infosüsteemist SATIKAS. Uute tehnoloogiate alla liigitu- vad ka Euroopa Liidu programmi Copernicus kaudu pakutavad Sentineli satelliitide andmed ning positsioneerimissüsteemid Galileo ja EGNOS, mis võimaldavad luua uuenduslikke rakendusi.

Uute puhul saab rääkida eelkõige kaugseire rakendustest, sealhulgas satelliidiandmete või asukohamärgisega fotode kasutamisest ja mehitamata õhusõidukitest ehk droonidest.

Üks sellistest rakendustest on pinnaseire, mis on osa ühtsest haldus- ja kontrollisüsteemist. Uus ÜPP programmiperiood, mis algas selle aastaga, toob kaasa pinnaseire kohustusliku rakendamise. Sellest saab üks elemente ühtses haldusja kontrollisüsteemis IAKS. See moodustub erinevatest elementidest: põldude identifitseerimise süsteem, taotluste süsteem, pinnaseiresüsteem, toetusesaajate identifitseerimise süsteem, loomade identifitseerimise ja registreerimise süsteem ning kontrolli- ja karistuste süsteem.

Igal Euroopa Liidu liikmesriigil on kohustus tagada, et otsetoetuste ja maaelu arengukava pindala- ja loomapõhistele sekkumistele seatud tingimused oleks õigesti rakendatud. Seda aitab teha IAKS.

IAKS-i on kohaldatud nüüdseks juba enam kui 15 aastat. Varsti aga tehakse selles süsteemis uuendus – sinna lisatakse pinnaseire.

Pinnaseire asendab kontrolle

Pinnaseire aluseks on peamiselt programmi Copernicus raames kasutatavad Sentineli satelliitide pildid või muud vähemalt samaväärse väärtusega andmed. Samaväärsete andmete all peetakse silmas eelkõige teistelt satelliitidelt saadavaid andmeid, aga ka asukohamärgisega fotode (AMF) rakendusi, mille kasutamine on ette nähtud Euroopa Komisjoni poolt järkjärgulise rakendamisega. Selliste andmete kasutamine on kohustuslik alates 2025. aasta 1. jaanuarist.

Pinnaseiresüsteem asendab lõviosa põllumajandustootja juures tehtavaid kontrolle.

Euroopa Komisjoni eesmärk on võtta senisest rohkem kasutusse tehnoloogilisi vahendeid, millega saaks lihtsustada ja vähendada asutuste ning põllumajandustootjate halduskoormust.

Pinnaseire võimaldab asendada seni kasutatava pindalatoetuste nõuete täitmise kohapealse kontrolli viiel protsendil põldudest põldude täismahus seiramisega. See laseb tootjatel keskenduda põllutööde tegemisele, ilma et ametnikud neid kohapeal käikudega häiriks, ja põldude lauskontrolli ei ole ükski asutus võimeline tegema vanadel põhimõtetel.

Pinnaseiret tehakse põhiliselt Sentineli satelliitide piltide alusel. Vajadusel täiendatakse neid muude kaugseire meetoditega (nt teiste satelliitide andmed, ortofotod). Selleks et satelliitpiltide abil saaks teha automaatset seiret, arendatakse Eesti oludesse sobivad algoritmid, mis võimaldaksid hinnata nõuete täitmise tõenäosust. Nagu süsteemi SATIKAS, peab ka teisi algoritme järjepidevalt edasi arendama, et tulemused muutuksid järjest täpsemaks ja usaldusväärsemaks.

Pinnaseirel on ennetav roll, mis aitab tulevikus nii PRIA-l kui ka põllumehel pindalatoetuste taotlemise etappides aega kokku hoida, ennetada rikkumistest teavitamisega hilisemaid sanktsioone ja tagada, et toetused jõuaksid õigetesse kätesse. Samuti loob see PRIAle võimaluse arendada mitmesuguseid pinnaseireandmetel põhinevaid teadmusteenuseid.

Allikas: Maablogi