Iga meesõber on ka Meemeistrite sõber

Mesindustalu Meemeistrid omanikud Kristi ja Raul Terep leiavad, et mesilastega tegelemine ei ole lihtsalt töö, see on kirg, mis haarab jäägitult ning haakub hästi nende loodust väärtustava elustiiliga.

Kristi ja Raul on pärit Põltsamaalt ning nagu noored ikka, mindi kodust ja õpiti ning elati Tartus. Kristi õppis geograafiat, Raul aga on lõpetanud hoopiski Tartu Lennukolledži. Põltsamaa oli nende maakodu, kus elasid vanemad ja veedeti suurem osa vabast ajast.

Idee hakata mesindustalu pidama tekkiski siin. Alguse oli mesilale tegelikult pannud juba eelmine põlvkond, ema elukaaslane, kogenud mesinik Jüri. Ühel hetkel oli tal vaja otsustada, kas tõmmata üldse mesilaste pidamine kokku või seda laiendada. Siis mõtleski Raul, et kuna nagunii on süda maal, siis mesindus võiks olla see ala, millele edaspidi ettevõte rajada.

Ehkki kogenud mesinik oli kogu aeg kõrval, otsustas Raul sellegipoolest Olustverre mesindust õppima minna, et kõik vajalikud teadmised omandada.

Kristi lisab, et nende jaoks on oluline puhas loodus ja looduslähedane elustiil ning mesilastega tegelemine haakub just selliste põhimõtetega.

Talu koduleheküljel kirjutab ta, et mesilaste olulisus globaalses ökosüsteemis on teaduslikult tõestatud fakt: „Seepärast on eriti uhke tunne, et oleme leidnud endas kire majandusvaldkonna vastu, mis toetub vastutustundlikule käitumisele ja jätkusuutlikkusele. Lisaks keskkonnahoiule saame raske töö eest vastu magusa kingituse, milleks tervistav mesi ja erinevad meesaadused.“

Põline põllupidajate kant

Ettevõtte asupaigaks sai Põltsamaalt 8 kilomeetrit Võhma poole jääv Annavare (endine Annamõisa) Nõmavere külas. See on vana külakeskus, kus oli omal ajal nii meierei kui ka rahvamaja ja raamatukogu. „Hoolimata sellest, et nõukaajal sai sellest paigast tõeline prügimägi, on sellel kohal huvitav ajalugu ning kunagise jõukuse ja traditsioonide hõng. Just see meid võluski ja nüüd tegutseme selle nimel, et vana meierei korda teha ning siia külastuskeskus sisse seada,“ selgitab Kristi.

Kuid kõigepealt oli vaja meetootmisele hoog sisse saada ja selleks rajati uus tootmishoone. Esimene järk valmis 2016. aastal ja kaks aastat hiljem sai see juurdeehituse.

Tootmishoones toimub mee töötlemine, vurritamine, pakendamine ja meetoodete valmistamine. Lisaks sellele on meetalul vaja hulgaliselt laopinda. „Tootmishoones peab olema mugav tööd teha ning ka ostjatel ja külalistel peaks siin mõnus olema. Algul arvasime, et tootmishoone on piisavalt suur, kuid nüüd juba tundub, et puudus on veel ühest laoruumist,“ lisab Kristi.

lased oleksid kemikaalidest kahjustusi saanud. Kui oleme oma mesilastarudega nende naabriteks, eks see siis distsiplineerib ka tootjaid. Meie suhted naabritega on head, tuntakse huvi üksteise tegemiste vastu ja alati hoiatatakse, kui näiteks põldudel pritsimisega alustatakse,“ kiidab Kristi.

Ta lisab, et õnneks on Põltsamaa ümbruses ka palju puutumata loodust, kus mesilased rahulikult kvaliteetset mett korjata saavad. Nendes kohtades mesilased töötavadki.

Kodumaised lisandid

Meemeistrid pakuvad klassikalist vedelat või kreemjat mett, mis sõltuvalt korjeajast võib sisaldada ka näiteks kanarbikku, tatart või mõne muu taime nektarit, mis selles piirkonnas õitseb.

Lisaks sellele on Meemeistrite tootevalikus erinevad lisanditega meed. Kristi räägib, et klassika kõrval meeldib neile kõik uus ja innovatiivne: „Oleme välja arendanud lisandiga mete valiku, mida igal aastal natukene muudame, et kõiki uudsete toodete otsijaid pidevalt üllatada. Kui sulle meeldivad marjad ja sulle meeldib mesi, siis usu meid, need meed meeldivad sulle. Põnevad tooted on ka mesi kuuseokka ja musta küüslauguga.“

Ta lisab, et koostisosad on peaaegu kõik eestimaist päritolu: „Meilt saab mett kuuseokka-, astelpaju-, vaarika-, maasika-, jõhvika-, kirsi- või ebaküdoonialisandiga. Samuti on väga nõutud meie Duo seeria, kus oleme ühte purki pannud kaks erinevat sorti mett. Selleks et erinevad meesordid omavahel ei seguneks, pidime palju katsetama, kuid lõpptulemus meeldib nii meile kui ka ostjatele. Nii saab ju kahe purgi asemel ühe osta ja sellegipoolest kahesugust mett proovida.“

200 Virka Peret

Muidugi on mesindustalu kõige tähtsamad tegelased mesilased. Meemeistritel on üle 200 korpustaru ja peetakse Itaalia rassi mesilasi. Kristi sõnul tegutsevad nende meetalu ümbruses põllumajanduslikud suurtootjad ning seetõttu tuleb tarud meekorje ajaks kaugematesse metsatukkadesse ja sooservadesse laiali vedada.

„Hoolimata sellest, et meie meetalu naabriteks on suurtootjad, pole meil siiani olnud vahejuhtumeid, et mesi -

Kristi selgitab, et lisandeid valib ta oma maitse järgi, sest mis meeldib endale, meeldib loodetavasti ka teistele. Ostjate maitse-eelistusi on testitud laatadel ja avatud talude päeval. Nii saab kõige lihtsamalt välja valida tooted, mis paremini müüvad.

Avatud talude päevi peab Kristi väga toredaks ettevõtmiseks, siis on kõik huvilised talusse oodatud. Lisaks mee mekkimisele saab tootmishoones ringi käia ja teadmisi sellest, kuidas mesi tarust purki jõuab.

Kristi leiab, et mesi pole noorema põlvkonna jaoks sugugi esimene valik. Põhjuseks see, et vahepeal on kodudes kadunud mee söömise traditsioon ja magusaisu leevendamiseks ostetakse poest värvilisi komme või muid maiustusi. Meesse lisatud marjad-viljad aga annavad meele uutmoodi maitse, mis meelitab seda sööma.

Tihe konkurents hoiab hinda kinni

Palju on kõneldud hüppeliselt kerkinud energiahindadest ja see ei jäta puutumata ka mesindustalu. Kristi sõnul on kõige suurem elektritarve suvel, kui toimub mee vurritamine.

Elektrivajaduse katmisel on suur abi 2020. aastal tallu rajatud päikesepargist, mis katab talu enda tootmisvajaduse ja võimaldab ülejäägi energiaettevõttele müüa. Pererahvas on rahul, et sel moel on taas astutud samm keskkonnateadlikuma ettevõtte suunas.

Üldise hinnatõusu taustal tuleb märkida, et mee hinnad on juba mitu aastat paigal seisnud. Selle põhjuseks on tihe konkurents Eesti turul. Kristi soovitab igal meesõbral leida endale kõige lemmikum mesinik, kelle mee maitse ja kvaliteet sobib, ning siis talle kindlaks jääda.

Mesila aastaring

Talvel on mesinikel aega veidi hinge tõmmata, kuid juba veebruaris algavad ettevalmistused uueks hooajaks. Kui mesilaspered talvituvad, siis mesinikud korrastavad ja remondivad varustust, teevad kokkuvõtteid ning analüüse, kuidas ettevõttel on läinud ja mida muutma peaks.

Samuti on vaja pärast jõuluaegset aktiivset müügiperioodi täita ladu uute toodetega, sest just jahe ja viirusterohke talv on meeostmise kõrgaeg.

Kui mesilased varakevadel lendama kipuvad, on kiire aeg korraga käes. Mesitarud tuleb korjemaadele viia, sest Meemeistrite mesilased asuvad kodust mitmekümne kilomeetri kaugusel – seetõttu on sõitmist väga palju.

Esimene mesi korjatakse ja vurritatakse kevade lõpul, jaanipäeva paiku, teine saak suve lõpupoole. Mesilaspered on töökad ja terved. „See on targa majandamise ja puhaste korjealade koosmõju,“ leiab Kristi. Tema sõnul on 200–250 peret piir, millest suuremaks ei plaanita hetkel kasvada. Nii ei pea kaasama lisatööjõudu ja kõik tööd suudetakse oma perega ära teha.

Just pereettevõtte plussiks peab Kristi seda, et ka paari lapsed on talu tegemistesse kaasatud ja mitte sunnimeetodil, vaid nad on talu tegemistes osalemist enesestmõistetavaks pidanud.

Kogukondliku ühistööna plaanivad Terepid vanale Annamõisa meiereile elu sisse puhuda ja see külastuskeskuseks muuta. Võimsate maakivist seintega hoonet on juba paar aastat korrastatud ja loodetakse sel suvel katus peale ning põrand alla saada. Kuid ka enne külastuskeskuse valmimist on külalised meetalu tegemisi uudistama oodatud. Ehkki talvine elu on perel veel Tartus, kutsub Kristi igaühte meetallu sisse astuma, kui nende autot õuel näeb: „Kogu kevad-suvi oleme oma meetalus ja iga meesõber on ka meie sõber. Seepärast astuge aga julgelt läbi, et meiega tutvust teha.“