Kitsetalus tuleb teha kõiki töid

Viis aastat tagasi lõi laineid Eesti kagunurgas Kimalasõ külas avatud Baltimaade moodsaim ja suurim kitsefarm Andri-Peedo talus. Kõlas uskumatult, et laut oli projekteeritud 500 kitsele ja sisutatud tehnoloogia viimase sõna järgi.

Andri-Peedo sai Kermo Rannamäe ja Linda Pajo koduks 2009. aastal. Senimaani oli talu olnud Linda vanemate suvekodu. Mõte hakata kitsekasvatusega tegelema tekkis juba vanemal põlvkonnal ja kui algul oli vähema arvu loomadega katsetatud, tekkisid ka laienemise plaanid.

2017. aastal saigi püsti pandud võimas kitsefarm, mille moodsal lüpsiplatsil saab korraga ära lüpsta 48 kitse. Piimatoodangut jälgitakse arvutisüsteemide kaudu. Talledel on joogiautomaat, kust nad saavad 24 tundi sooja piima, suurte kitsede söötmine toimub õhukraanaga. Kitsed on heina suhtes väga valivad, eelistades peenemat heina. Sobiv hein varutakse ise ja kuivatatakse lauda vastas asuvas spetsiaalses küttesüsteemiga heinaküünis. Loomad söövad kontrollitud ja kvaliteetset sööta, sest söödast sõltub piima kvaliteet ning see omakorda on kõige olulisem, et piimatooted tuleksid kõige paremad.

Mõistagi vajab nii suur piimatootmine ka oma meiereid ja lisaks sellele on talus ka tapamaja, mis Eestit üsnagi haruldase kitselihaga varustab.

Eriline on ka see, et talu paikneb suurematest keskustest üsnagi kaugel ja seetõttu tuleb enamik töid ise ära teha ning ka toodete turustust korraldada. Turustamise osas on seljad kokku pandud samas piirkonnas tegutseva piimatootja Nopri taluga.

Veel panustatakse taluturismi, et inimestele oma tegemisi näidata. Aasta tagasi avati ka talukohvik, mis praegu on avatud vaid tellimuse peale.

Suure lauda kuues tegevusaasta

Viimastele aastatele tagasi vaadates ütleb Kermo, et farmi kuuendal tegevusaastal võib öelda, et mingeid suuri möödalaskmiseid selle planeerimisel ei olnud. Ta jutustab, et kui neil aastaid tagasi tekkis mõte ja võimalus uus farm ehitada, siis kõigepealt alustati sellega, et sõideti oma koostööpartneri juurde Saksamaale külla. „Tema oli meile leppinud kokku kohtumised sealsete kõige uuemate ja moodsamate kitsefarmide külastamiseks. Kohapeal uurisime ja küsisime palju, muidugi tarkuseid tuli ka kuhjaga juurde. Eestisse tagasi jõudes leidsime planeerija ja ehitaja, kellega koos sai mitmeid kordi maha istutud ning kogu ehituslik pool üles joonistatud,“ meenutab Kermo.

Meil on hästi toimiv väike tiim, igaüks teab oma ülesandeid ja nii saavadki asjad tehtud.

Ta lisab, et üks asi on see, kuidas midagi ehitada, teine aga see, kuidas planeerida tootmine, varuda sööt, teha parimast piimast valmis toode, kuni selleni, et tarbija lõpuks rahul oleks.

Piima väärindamine oma meiereis

Andri-Peedo lauta on võimalik mahutada 500 lüpsikitse, aga hetkel neil veel nii palju loomi lüpsil ei ole. Praegu käib lüpsmas 230 kitse, kuid pärast poegimisi, mis kohe algamas, peaks lüpsile tulema juba 300 looma.

Meierei on planeeritud nii, et kogu talus toodetud piima saaks väärindada kohapeal. Eestis näiteks praegu kitsepiimale kokkuostjat ei olegi. Seega töödeldakse päevas mitusada liitrit kitsepiima, joogipiima kõrval on kõige olulisem koht juustudel ja jogurtil.

Tööd on perenaise-peremehe vahel jagatud nii, et peremees askeldab peamiselt lauda poole peal ja majandab põldudega, perenaine Linda on ametis meiereis juustumeistri ametikohal ning lisaks tegeleb paberimajandusega.

Peale pererahva on tööl veel neli inimest, kes aitavad lüpsmisel, söötmisel, toodete pakkimisel, turunduse ja müügi poole peal. „Meil on hästi toimiv väike tiim, igaüks teab oma ülesandeid ja nii saavadki asjad tehtud. Ära ei saa unustada ka perekonna tuge, Linda isa aitab farmi poolel ja suvel heinateol ning teised perekonnaliikmed aitavad nõuga. Hooajaliselt on abiks ka lisatööjõudu,“ kirjeldab Kermo tööjaotust talus.

Toodete kvaliteedis ei saa järele anda Kermo sõnul on tootearenduse loogika see, et hoitakse ennast kursis sellega, mille järele on turul nõudlus. „Lõpptoo- de jõuab letile siis, kui see meile endile reaalselt meeldib, maitseb suurepäraselt ning tal on ilus ja loogiline pakend. Praegu tegeleb tootearendusega perenaine Linda, tema omakorda suhtleb juustu tegemiseks vajalike konsultantidega ja aeg-ajalt käib meil kohapeal abiks tehnoloog Itaaliast. Hea meel on selle üle, et meil on valikus sellised tooted, millele leidub turul ostja, iga päev saame klientidelt väga head tagasisidet. Meie tooteid kasutavad oma menüüdes tippkokad. Arenguruumi on veel küll, aga väljakutsed meile meeldivad,“ lausub Kermo.

Tüüringi tõugu kitsed

Praegu peetakse Andri-Peedo laudas valdavalt tüüringi tõugu kitsi, sest need said algul Saksamaalt toodud. Tüüringi tõugu kitsed annavad väga maheda maitsega piima. Kitsepiim on näi -

Foto: Raivo Tasso teks lehmapiimaga võrreldes peenema struktuuriga, viis korda paremini seeduv ja omastatav. A- vitamiini on lehmapiimaga võrreldes kaks korda, B1-vitamiini 50%, B 2-vitamiini 80% rohkem, ka sisaldab kitsepiim C- ja D-vitamiini. Kitsepiima headus sõltub muidugi sellest, mis loomad ise süüa saavad. „Meie kitsed söövad ainult heina, mis on varutud meie oma piirkonna põldudelt. Lisaks saavad nad jõusööta, kus on sees neile vajalikud toitained, vitamiinid ja mineraalid. Isegi joogivee soojendame enne pluss 14 kraadini, sest neile meeldib parajalt soe vesi, mitte jääkülm. Kitsepiimast saab teha kõiki samu tooteid nagu näiteks lehmapiimastki, kuid maitse on palju rikkalikum.“

Tüüringi kitsed said valitud just sellepärast, et nende piim maitseb väga hästi ja sellest piimast valmistatud tooted on samuti mõnusa maheda maitsega. Eestis on tooted väga hästi vastu võetud just meeldiva maitse tõttu. Tüüringi tõugu kitsed ei ole nii ülearetatud ja nad ei ole nii tundlikud igasugustele söödamuutustele. Ühesõnaga, see on just selline maalähedane tõug, mis sobib väga hästi näiteks algajale kitsepidajale.

Mõningal määral turustatakse ka kitseliha, kuid selle osakaal üldises tootepaketis on väga väike. Farmis on oma väike tapapunkt, et lihaks tegemiseks ei peaks loomi kuhugi kaugele vedama. See tekitab teaduspärast loomadel stressi, mõjutades liha maitset. Kitseliha on dieetliha, pigem tailiha, selles on vähe rasva ja see on võrreldav küülikulihaga.

Maitse poolest ei ole see üldse sarnane lambalihaga ja kui sellest õigesti toitu teha, on ta väga hõrk. „Liha, samuti nagu meie talu piimatooted, on kasutanud paljud Eesti kokad ja nende tagasiside on väga hea olnud. Ise me lihast kohapeal mingeid tooteid ei tee, kuigi vähesel määral oleme lasknud teha vorsti, mida müüme kohapeal,“ selgitab Kermo.

Toimetulek keerulises majandusolukorras

Kermo sõnul on keerulisi aegu olnud juba mitu aastat. Esiteks kadus koos COVIDiga osa turust, sest laadad ei toimunud, HoReCa-sektor kiratses ja jaekettides langes müük. Praegu aga on meil energiakriis, mis on väga suures mahus kasvatanud sisendite hindasid. Kitsekasvatussektorile on see mõjunud väga-väga laastavalt, paljud väga head tegijad on olnud sunnitud oma tootmised lõpetama. Sellega jääb hõredamaks meie kodumaiste juustude valik, kaovad töökohad maalt, maapiirkonnad tühjenevad, põllumajandus intensiivistub ja koondub suurtootjate kätte jne.

„Meie oleme oma talus tõmmanud kokku igalt poolt, kus vähegi võimalik, nii tootmises kui ka oma pere arvelt. Põhiline on see, et motivatsioon ei ole langenud, otsime iga päev lahendusi, kuidas tootmist jätkata, sest näeme, et sellel alal on tulevikku ja toodetele nõudlust. Süüa tahab igaüks kolm korda päevas, maailma rahvaarv kasvab, toidutootmine ei kao kuhugi. Kohaneme olukorraga, aga see võtab enam aega kui muudes sektorites,“ möönab Kermo.

Ta sõnab, et tulevik tuleb selline, milliseks me selle ise luua suudame. „Tegeleme aktiivselt sellega, et leida lahendusi ja kohaneda praeguste oludega. Tootearenduse poole pealt tuleb pidevalt valmis olla muutusteks ja uuendusteks ning nii on ka meilt uusi tooteid oodata. Need jõuavad lähiajal poekettide ostujuhtide lauale, kes siis otsustavad, kas need võetakse sortimenti või mitte, kuid loodame parimat!“ lisab Kermo.