Surevate turgude maailm sunnib suurtöösturid murelikuks

Surevate turgude

maailm sunnib suurtöösturid murelikuks

Maailma tööstus ja tootmine on omavahel seotud lugematute niitide ja pikkade tarneahelatega, väga erinevalt ja ootamatult mõjuvate teguritega, nii et ükski inimene ei suuda selle keerukust täielikult ette kujutada.

Vietnamis, selles uues tõusvas tähes maailma tööstusriikide hulgas, lubavad inimesed endale oktoobri viimastel päevadel lühikese puhkuse. Euroopa ja Ameerika jõulutellimused on teele saadetud, rahagi kätte saadud. Võib mõelda hingetõmbele. Läheks õige Euroopasse? „Ka sel aastal mitte,“ vangutab Phan Ngoc Anh kurvalt pead. Ta juhib Vietnamis ettevõtete gruppi, kes teeb tooteid Nikele, Pumale, Levi’sele ja teistele suurtele. Töölised on küladesse tagasi läinud, otsekui eelmisel aastal. Ent teisel põhjusel. Täpselt aasta tagasi lõppesid nakatumise piirangud, inimesed ei pidanud enam tsehhides magama ja said maal sugulasi külastada. 2021. aasta oli Vietnami tööstusele erakordne. Nakatumise vältimiseks jäid inimesed töökohtadele, kus korraldati ka nende toitlustamine ja ööbimine. Apple’ile toodangu valmistaja rajas lausa rõõmsavärvilise telklinna, et tuhanded töölised ei nakatuks. Vietnamlased arvavad, et selle kõigega tuldi rahuldavalt toime, ehkki lahendamist nõudvaid muresid oli palju. Ent tellimusi oli küllaga, ja see oli kõige tähtsam. Nüüd aga lahkuti tehastest, sest tellimused on kokku kuivanud, pole tööd.

Karmistuv majandussõda

„Turg pole leige, vaid lausa surnud,“ iseloomustab olukorda Megha Kemka, puuvillavabriku S.P. Yarns direktor. Seal toodetakse kangaid H&M-ile ja Walmartile.

Kõik see juhtus imetlusväärselt kiiresti. Kolme kvartali arvud tegid rõõmu nii lähedal kui ka kaugel. Asi on selles, et karmistuva majandussõja tõttu, mida USA peab Hiinaga 2016. aastast, on paljud tasahilju hakanud otsima uusi odavaid tootmisi ja nii tehaseid kui ka tellimusi sellest riigist välja viima. 100 miljo-

ni elanikuga ja kõrge töökultuuriga Vietnamis on võimalik korraldada masstootmist, olgugi et tegemist on üheparteilise autoritaarse riigiga nagu Hiinagi.

Maailmapank korrigeeris septembris Vietnami arengu väljavaadet oluliselt ja leidis, et aprillis avaldatud 5,3% majanduskasvust saab aasta arvestuses 7,2%. Panga piirkonna asjatundja Aaditya Mattoo leidis, et ka järgmisel aastal on Vietnami areng kiire: 6,7%. Nende arvude valguses ei peaks Vietnami tööstusjuhid olema mitte nukrad, vaid vastupidi – üsna rõõmsad. Mis siis juhtus? Mitu asja korraga, võib öelda. Tuleb meelde jutt udusulest, mis lõppude lõpuks murdis kaameli selgroo.

Septembris tõstis USA föderaalreserv inflatsiooni ohjeldamiseks panga intressi märkimisväärselt, 0,75% võrra. Aasia valuutad läksid odavamaks, dollar kallines ja nende riikide pangad järgnesid USA eeskujule. Hakati rääkima majanduslanguse suurenevast võimalikkusest.

Ukraina sõda mõjutab ka Aasiat

Teiseks oli Venemaa sõda kestnud piirkonna riikidele maagilisest piirist, poolest aastast kauem. Aasias aga on säärasel asjal suur tähtsus. Algul juhinduti kontinendil India arusaamast, mille riigi välisminister Subrahmanyam Jaishankar sõnastas umbes nii: „Tegemist on Euroopa sõjaga. Kas eurooplased on hoolinud meie tülide õiglasest ja kiirest lahendamisest?“

Kõik said aru, millele välisminister vihjas. On ju Indial kahe piiririigiga, Pakistani ja Hiinaga suured territoriaalsed erimeelsused, mis teinekord on arenenud relvastatud kokkupõrgeteks. Rääkimata sellest, et just tänavu sai täis kolmveerand sajandit India ja Pakistani iseseisvumisest. 1947. aastal toimus selle tagajärjel ajaloo suurim rahvaste rändamine: elukohta vahetas umbkaudu 15 miljonit inimest ja sajad tuhanded said surma. 24. augustil avaldati paljude Aasia riikide meedias artikleid ja hukkamõistvaid lugusid Venemaa sõjast Ukraina vastu. Eriti mürgised artiklid ilmusid Jaapani pressis, aga selle suurriigi mõju piirkonnas väärib tähelepanu.

Kolmas murepilv on Hiina majanduse kiire jahtumine ja suured probleemid elamuehituses, mis viimastel aastatel kasvas laenude najal otsekui pärmi peal. Selle tagajärjel on 1,4 miljardi inimesega Hiinas nii palju tühje kortereid, et iga itaallane saaks ühe – ehk 60 miljonit. Kui aga maailma suuruselt teise majandusega riigi ja tööstuse hiiglase kohta on tekkinud kasvõi üksnes kahtlus, et tulevik on tume, siis see väljavaade paneb värisema kõik teisedki. Energiakriis ajaloospiraalil

Maailma tööstuse praegune olukord meenutab neid probleeme, millega seisis valdkond – lausa terve ühiskond – silmitsi pool sajandit tagasi, 1970. aastatel, kui nafta hind tõusis vabas maailmas üleöö kuni kuus korda. Bensiininappuse tõttu venisid autode järjekorrad kilomeetrite pikkuseks, ent mitte ainult.

Nagu iga kriisi puhul, on tagajärjed alati palju sügavamad ja laiemad, kultuurist tootmiseni. Inimkonna areng suubus tõesti uude ajajärku, võib tagantjärele kinnitada. Inimese tegevus hakkas mõjutama tervet planeeti, üha rohkem, kiiremini ja ohtlikumalt. Geoloogid võtsid kasutusele termini antropotseen, mis on geoloogiine ajastu, kus mitte loodus, vaid eelkõige inimene vormib Maa nägu. Üha rohkem. Väike näide. Hiina Kolme Kuristiku 185 meetri kõrgune tamm Jangtse jõel, maailma suurim, mille abil toodetakse 100 teravatt-tundi elektrit aastas (võrdluseks: Eesti tarbib aastas mõne teravatt-tunni energiat), ja paisu taha kogunenud vesi jõel nihutas Maa põhjapoolust 3 cm võrra ja sestap ka Maa telge.

Saab üha selgemaks, et pool sajandit tagasi päevakorda tõusnud energia kokkuhoid ja üleminek aatomienergiale, et vabaneda energeetikas naftast sõltumisest, kus jäme ots oli Lähis-Ida rii-

kide käes, ei ole kuhugi kadunud ega vähem tähtsaks muutunud. Vastupidi, sellega kaasnevad läbivad muutused igal alal. Nüüdne energia hinna uus kiire tõus koos rohepöördega ja saastamise kasvav maksustamine tähendab jällegi tööstusele sootuks uut olukorda.

Rõhud ja tähendused muutuvad. Suure tõuke saab innovatsioon, energiatõhusus igas vallas, autodest terase ja elektri tootmiseni. Energia hinna hüppeline kasv jääb. Praegu on Euroopas ju näiteks gaasi hind tõusnud kaheksa korda.

Dollari väärtus tõusuteel

Pool sajandit tagasi hakati esimest korda tõsiselt rääkima ka loodushoiust, Maa tervisest ohjeldamatu tootmise kasvu kõrval. Äratajaks sai USA bioloogi Rachel Carsoni (1907–1964) raamat „Hääletu kevad“ (eesti keeles 1968). Sellele järgnes Rooma Klubi aruanne „Kasvu piirid“ (1972), kus tööstustoodangu kasv ja areng olid rahvastiku kasvu, loodusvarade kasutamise, põllumajanduse ja saastamise kõrval vaatluse all. Tõendati, et nimetatud mõjurid kasvavad eksponentsiaalselt ja sätivad meid olukorda, kus senise praktika jätkamise korral ootab inimkonda vältimatult taandareng.

Ent sarnasuse kõrval on ka suuri erinevusi. Pool sajandit tagasi ei tulnud kellelegi pähe, et bensiini kõrget hinda peaks kompenseerima. Minu arust praegu valitud poliitika, et kehtestada energiale liigiti hinnalaed, on umbtee, sest toob paratamatult kaasa suureneva bürokraatia ja ähmastab eesmärki – hoida energiat kokku.

Energia kõrge hind sunnib seda säästma. Kõige parem oleks praegune olukord üheskoos välja kannatada. Kui see pole suurte ohvrite tõttu lihtsalt võimalik, siis hinnalaest palju parem viis on lihtsalt maksta inimestele, sõltumata ta energia tarbimisest, mingi summa. Punkt.

Teine vale samm, mis toob kaasa mitu aastat kestva ja esialgu süveneva majanduskriisi terves maailmas, on raha pakkumise piiramine seetõttu, et keskpangad tahavad ohjeldada inflatsiooni ja tõstavad järjest pangaintresse. Sellest võidavad Ameerika Ühendriigid, sest dollari väärtus teiste valuutade suhtes kasvab, raha hulk turul aga kahaneb ja ajutist energiast johtuvat hinnatõusu see ei pärsi, küll aga suureneb tööpuudus kogu sellest tulenevaga. Inimesed jäävad vaesemaks, ettevõtted lähevad pankrotti, ent hinnatõus kestab edasi. Sadade miljonite tragöödia ootab meid ees.

Poliitika kehv mõju

Pool sajandit tagasi tehti – tagantjärele küll – toonasest kriisist järeldus, et ajutist pakkumise vähenemist (mis tõstis ju nafta hinda) ja sellele järgnenud tööpuudust ei saa ravida ka rahatrükiga ehk majandusinimeste keeles siis ekspansiivse finantspoliitikaga. Vildaka ja saamatu poliitika tagajärjel levis hinnatõus igale poole ja tekkis nn stagflatsioon, kus suur tööpuudus ja majandusseisak olid koos hindade tõusuga.

Sellest saadi jagu alles 1990-ndatel. Ilmselt mängisid oma osa paljud tegurid, sealhulgas maailmastumine, ekspordi ja kaubanduse hüppeline kasv, revolutsioon sides ja andmete töötluses ning internet ja digiteerimine. Kindlasti oli oma osa ka külma sõja lõppemisel ja Nõukogude Liidu kadumisel. Praeguseks on selle mõju vaibunud. Küll aga pole minu arust lõpuni mõistetud, mida majanduses, sealhulgas tööstuses, tähendab olukord, kus info liigub terve Maa piirides silmapilkselt. Nii, et sa ei pea telefonikõne saamiseks ootama tundide kaupa liine ja posti teel kirja saatmise asemel saad jaapanlasega infot vahetada interneti teel reaalajas ning kõikide jaoks on teadmised (tõsi küll, fragmentide kujul) kõigest mõne arvutiklõpsu kaugusel. Mõõtmatu tööviljakuse kasv igal alal, mis muu hulgas tähendas seda, et hinnatõus viimasel paarikümnel aastal „unustati“ ära, ent innovatsioon, kõikvõimalike uuenduste rakendamine sai tuule tiibadesse. Nagu ikka pöörde tagajärjel, nii tekkisid ka nüüd uued tööstusharud ja tooted. Olukorra illustreerimiseks vaatleme neist lähemalt vaid paari.

Võistlus innovatsiooni valdkonnas

2008. aastal kulutas Hiina innovatsiooni vallas (teadusuuringud ja arendus T&A) kolmandiku USA ja poole Euroopa summadest. Kuue aastaga möödus Hiina Euroopast ja 2020. aastal kulutab ⅞ Ameerika Ühendriikide omast. Erinev on ka kulutuste struktuur ja allikad. Hiina kulutab vähem fundamentaalsetele uuringutele, ent seejuures on riigi ettevõtted, erinevalt USA-st, selles vallas suured investeerijad. See on vilja kandnud. The Economisti andmetel möödus Hiina 2015. aastal aastas välja antavate patentide arvukuselt USA-st, sel aastal ka toodete hulga poolest infotehnoloogias, farmaatsias ja elektroonikas.

USA püüab igati oma üleolekut hoida: 7. oktoobril kehtestas Washington väga ranged ekspordipiirangud Pekingile kiibitööstuse vallas. Pentagoni tehisintellekti divisjoni juhi Greg Alleni sõnu kasutades: „(...) täiesti ära lõigata Hiina kiibitööstuse hüdra kõik pead.“

USA tunneb selles vallas konkurentsi saatuslikku tõsidust. Augustis võeti vastu seadus „CHIPS and Science Act“, millega viie aasta vältel ergutatakse igati – küll maksusoodustuste, aga ka otsetoetustega – seda tööstusharu 52,7 miljardi(!) dollariga. Võlgu ei jää ka Euroopa riigid. Praegu on maailmas T&A valdkonnas buum: aastas kulutatakse selles vallas üle kahe triljoni (tuhat miljardit) dollarit. Maailma kogutoodangu väärtus on umbkaudu 100 triljoni ümber, seega üle 2%.

Xi Jinping märkis teadlastele peetud kõnes: „Tehnoloogia innovatsioonist on saanud rahvusvahelise strateegilise mängu peamine lahingutanner.“ Selles vallas on aegade jooksul muudatusi toimunud. Külma sõja ajal olid USA jõupingutused seotud uute relvade jms, pärast Berliini müüri langemist võtsid teatepulga üle suured erafirmad: Google, Facebook (Meta), Amazon ja Apple. Hiinas võis kuni viimase ajani täheldada sama tendentsi. Ent viimasel aastal on riigi roll seal kasvanud, ka selles osas, kuhu Alibaba, Baidu, JD ja teised suurfirmad Hiinas innovatsioonis oma tähelepanu (ja raha) paigutavad. Ameeriklased on mures, et Hiina kulutuste kasv on nende omast palju järsem ja paremini koordineeritud.

Mis on kiip?

Lihtsalt öeldes on tegemist seadmega, mis koosneb n-hulgast lülititest, transistoridest, mis asuvad väga väikesel pinnal, mitmes kihis ja nende kaugust mõõdetakse tuhandikes millimeetrites, nanomeetrites. Parimates kiipides on transistori vahemaa 3 nanomeetrit. See seab tootmisele äärmiselt karmid nõuded: kui kahe transistori vahe pole absoluutselt puhas, kui seal vahel juhtub midagi olema, siis tekib lühis ja kiip on tuksis, sest parandada seda pole võimalik.

Sellepärast kardabki mobiil vett ja niiskust, sest igas veetilgas on osakesi, mis on sinu mobiilile otsekui ämblikuvõrgule palgid jões. Mobiilis aga võib olla, just sinu viimases mudelis – loe ja imesta –, kuni 16 miljardit transistori!

Kiibid on tänapäeval kõikides vähegi „tarkades“ seadmetes, relvadest rääkimata. Neid toodetakse küll loendamatul hulgal, ent pandeemia kasvatas hüppeliselt nõudlust (inimestel oli kodus senisest rohkem vaja arvuteid ja televiisoreid) ja neid ei jätku, puudus lausa süveneb, sest tootmise korraldamine võtab aega.

Suurimad kiipide vabrikud on Intel Corp. (käive 73 miljardit) ja Taiwani Pooljuhtide Tootmise Kompanii (61 miljardit). Kümne suurima rea lõpetab Texas Instruments oma 20-miljardilise käibega. Hiina on seadnud endale eesmärgiks kindlustada 2028. aastaks tööstus täielikult omamaiste kiipidega. Huvitav oleks muidugi teada, kas arvesse läheb ka maailma suurim kiipide valmistaja, Taiwanis asuv vabrik või loodetakse ainult Mandri-Hiinas ehitatavatele uutele tehastele...

Peamine probleem on selles, et kiipide valmistamise sisseseadeid suudavad maailmas toota ainult kolm ettevõtet ja tellimuste täitmise järjekord on aastatepikkune. Näiteks Hollandi firmal ASLM on teatud liiki litograafilisele meetodile kiipide tootmise sisseseadetes monopol. Kiipide puudus on toonud väga iseäralisi tagajärgi. Näiteks Rootsi võimud arvavad, et riigis viimastel nädalatel leviv kiiruskaamerate vargus (oktoobri lõpu seisuga ligi 200) on tingitud sellest, et Venemaal on pesumasinad, millest kiipe rakettide jaoks võeti, otsa lõppenud.

Eks igaüks püüab lahendada probleeme nende vahenditega, mis tal on käepärast ja tema arvates kohased. Seda nii tööstuses kui ka igas muus vallas.

Raadioside säästab tootmises

nii aega kui ka närve

Kui Tehnoturg-T raadiosidevõrgu demo on tootmisettevõttes nädal aega tasuta kasutuses olnud, juhtub umbes pooltel kordadel, et tööstusjuht ütleb pärast prooviperioodi, et maha võtta pole vaja – nii mugavaks osutus mobiiltelefonide asemel raadioside kasutamine.

Raadioside eelised on info liikumise kiirus, turvalisus ja vigade vähenemine ettevõttes, kus on üle mindud raadiosidele. Otsus selleks on igati põhjendatud – iga raadiosidevõrk luuakse n-ö rätsepatööna, arvestades just konkreetse tootmisettevõtte vajadusi.

Kiirem kui telefon

Esmalt tundub, et raadioside hoiab igapäevaselt töösuhtluselt kokku ainult sekundeid. Kui keskmine mobiilikõne kestab 54 sekundit, siis keskmine raadiotelefonikõne kõigest 15. Päevas tehtavate kümnete kõnede puhul on muidugi siingi kokkuhoid tunda!

Tõeline ajasääst ilmneb aga vajaliku suhtluskaaslase tabamise puhul. Küllap on igaüks kokku puutunud olukorraga, kus kedagi on vaja ülikiiresti kätte saada, aga too ei saa kohe telefoni vastu võtta. Helistad teisele, siis kolmandale... Ja kuni kolmandale asja selgitatakse, helistavad esimene ja teine tagasi. Raadiosidega sellist muret pole – kui helistada näiteks ITsektorisse lattu, kontorisse või tootmisliini juurde, kuulevad seda just need, kel parajasti vaja on. Soovi korral saab helistada tervele osakonnale korraga!

Turvaline ja mugav

Tootmistsehhides on sageli müratase tavalisest kõrgem ja töötajad kasutavad seepärast kõrvaklappe. Juhtub nüüd telefon enesest märku andma, tuleb leppida kas mürafooniga või minna vaiksemasse paika rääkima.

Raadioside hoiab kokku sellegi aja, kaitstes samal ajal ka kõrvu – suhtlemiseks pole vaja kõrvaklappe peast võtta.

Efektiivsem töökorraldus

Tööstuslikus tootmises on aeg väga väärtuslik ja sunnitud seisupausid kujunevad ettevõttele ebameeldivalt kalliks. Operatiivne raadioside võimaldab infot väga kiiresti õigetele inimestele edastada – kui midagi katki läheb, saab mehaaniku hetkega kohale kutsuda. Kui tootmine on jagatud mitmesse üksusse, on kerge raadioside vahendusel ka kiiret oskusteavet jagada.

Vähe oluline pole ka raadioside turvalisus, millele on eriti viimasel ajal hakatud senisest rohkem tähelepanu pöörama.

Kogemustega tegijad

TehnoTurg-T OÜ või lihtsalt TehnoTurg, nagu tegijad ja paljud kliendid ütlevad, on raadioside turul olnud juba üle 30 aasta.

Ettevõtte igapäevane tegevus on raadiosaatjate ja lisavarustuse jae- ja hulgimüük, samuti seadmete paigaldus ja hooldus. Viimati mainitu on ülitähtis, sest kui seadmete elueaks prognoositakse tugev viis aastat, siis professionaalse hooldusega saab selle aja kahekordistada.

Et raadioside eelistes selgust saada, on arukas tellida ettevõttesse tasuta demonädal ja ise veenduda, kas raadioside kasutamine tõepoolest mõjub ettevõttele nii hästi.

Kontaktid TehnoTurg-T OÜ Suur-Sõjamäe 13a, Tallinn Kirjuta meile: henri@tehnoturg.ee Helista meile kohe: (+372) 6 518 040

Steelhouse Group Estonia -

suurim roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendusi pakkuv tööstusettevõte Eestis

Steelhouse Group Estonia toodab ja viimistleb metallstruktuure ning roostevabast terasest, messingust, vasest ja alumiiniumist osi, lähtudes kliendi spetsiifi listest vajadustest.

Teenindame kliente masintootmises ja valutööstuses, laevaehituses, metalli- ja ehitustööstustes ning lisaks toidu-, meditsiini-, keskkonna- ja energiatööstuses. Meie teenuste hulka kuuluvad toodete disainimine, tootmine, metallitoodete professionaalne ja kvaliteetne pinnaviimistlus (sh hapetamine) ning paigaldus. Koostöös Soomes asuva tehasega pakume klaaskuulpritsi töötlust. Projekteerime erilahendusi ja paigaldame need vastavalt nõuetele.

Meie meeskond Eestis koosneb oma ala spetsialistidest, kellel on praktilist töökogemust üle 13 aasta. See võimaldab meil pakkuda kvaliteetseid teadmisi mehaaniliste inseneritööde vallas, mis vastavad rangetele keskkonna-, energia-, toidu-, töötleva ja laevaehitustööstuse vajadustele. Meie moodsad sisendseadmed ja pikaajalise kogemusega saadud teadmised aitavad pakkuda parimaid paindlikke lahendusi, olenemata teie ettevõtte liigist. Projekteerimine

Projekteerimisteenus aitab leida kuluefektiivsed ja kliendi vajadustega kohandatud lahendused.

Puhasruumi seadmed

Toidu-, meditsiini-, joogi- ja puhasruumitööstuse toodetele kehtivad spetsiifilised kvaliteedinõudmised. Võtame neid arvesse kogu tootmisprotsessi ajal, alustades planeerimisest kuni paigalduseni.

Tööstusseadmed ning torustiku paigaldamine

Terviklahendused – ideest teostuseni! Täisteenusena pakume toodete ja tööstusseadmete mõõteseadistamist, elektrifitseerimist ja automatiseerimist, mille järel anname kliendile üle kasutusvalmid projektid.

Ehitustööstus

Pakume ehitusplatside, metallitööstuse ja masinaehitustööstuse jaoks kergekaalulisi roostevabast ja värvilisest metallist piirdesüsteeme. Teostame kõik vajalikud tööd alates mõõteseadistamisest ja plaanimisest kuni tootmise, pinnaviimistluse ning toote paigaldamiseni.

METALLSTRUKTUURID JA PINNAVIIMISTLUS PROFESSIONAALILT

Steelhouse Group Estonial on tugevad juured – Soomes asuv emaettevõte alustas tööd juba aastal 1963. Aastate jooksul oleme oma võimalusi laiendanud ja seadmeid vastavalt kliendi vajadustele uuendanud. Eesrindlik klienditeenindus, paindlikkus ja omandatud vara on aidanud ettevõttel praeguse suuruseni kasvada nii Soomes kui ka Eestis.

Lääne-Virumaal Vinnis asuvas tehases on peatselt valmimas uus happeruum, kus lisaks pritshappe tehnikale lisanduvad viimistlusvalikute hulka ka happevannid. Selle tulemusel on kõik meie tööprotsessid igas etapis kontrollitavad ning see annab meile võimaluse anda töödele kvaliteedigarantii. Oleme suurima teenuste valikuga metallitööstusettevõte Eestis!

Kui soovite lisainfot või pakkumist, võtke meiega julgelt ühendust. Koostöö meiega on paindlik ja usaldusväärne.

Valmar Kask

Tegevjuht / tootmisjuht +372 530 600 60 Liisa-Mona Kask

Müügijuht / projektijuht +372 502 6761 www.steelhousegroup.ee